Maria Kappi titles Juba operatsioeni-!Janal nue meeru siirdamise eel,-et

demast saab esimenenaine, kessiirdatud organiga lapse kavatseb

22 -t-

PDF compression, OCR, web optimization using a watermarked evaluation copy of CVISION PDFCompressor

saatuse kiuste

Maria Kappi pole lihtsalt Maria, vaid name, kes vOrtsitaboma elu igal hetkel ning elab siin ja praegu. See on kakOige suurem Oppetund, mille operatsioonid ja eluvoolikute all on talle andnud,

Kapp' (32) pikad turnedadjuuksed, saravad mahagonipruunid sil-mad ja ohetav palg kuulutavad rOorriuja pakatavad tervisest. Vaike poiss, kesema ktilje alla poeb, on silmandhtavaltMaria suust kukkunud. "Jaa, tal on emasilmad," raiimustab name poisi juuk-seid sasides. Aleksander-Mark (9) onemale ka opetajaks kui vene par-kohlMaria eksib sonade kddnamisel, siisvaikernees parandab asjalikult karval.

Kuid Maria lugu pole tema slaaviparitolust, hakkamasaamisest teiseskeskkonnas vai pakatavast tervisest,vaid hoopis saladusest, mida ta stidameall kannab, sona otseses mottes. Nimelton Maria Eesti esimene doonororganisaaja, kel on Onnestunud parast operat-siooni ka laps siinnitada.

POW d

Maria lugu ulatub kaugele lapsepolve,mil naise teiseks koduks oli haigla ningkaasastindinud patoloogia sundis igalsammul ette vaatama, et tikski pisikkillge ei hakkaks. "Tapsemat diagnoosiei tea keegi, sest mu haiguslugu kadusvahepeal dra," pugistab Maria naerda.

Ainuke, mida ta teab, on see, et neerudolid haiged, tiks oh liiga suur ja teineliiga vaike. Lootuses, et uks neer jOuabkasvuga teisele jarele, loigati suuremvaiksemaks, kuid vaike jäi veelgi enamkangu,

Maria ei oska siiani ujuda, sest ta eitohtinud kordagi lapse kombel jahedasvees mollata. Sportimas ta ka ei kainudning erna hoidis Marial pidevalt silmapeal, et tildruk soojalt riides oleks. Hoo-litsev daam tOi mineraalvett lausa Kau-kaasiast ja viislapse Musta mereadrde, et Mariasaaks vitamiine jaarbuusidest kOhutais stitia. Kuidneerud olid endi-selt laisad. Mariaaga ei lasknudend sellest heidu-tada elas oma elu nagu iga teine laps,ainult natuke ettevaatlikumalt.

Kuigi arstid ahvardasid juba vara-kult, et Maria kunagi lapsi ei saa, siistiheksa aastat tagasi see ometi onnes-tus. "Kui olin esimest korda rase, olialguses kaik absoluutselt normis. Kui

Tekst: Pamela EesmaaFbtod: Priit Palomets

uriinist leiti valku, siis saadeti igaksjuhuks Pelgulinna haiglasse ja oeldi, etkui laps on juba natukene suurem, peankindlasti tulema uuringutele," meenu-tab Maria ja demonstreerib napuga vii-butades, kuidas talle sonad peale loeti.

Kuid ega noorel emal polnud ju aegamuretsemiseks. Mees ktisis naiselt,millal ta arsti juurde ldheb, kui laps oilkuuekuune, aastane, poolteiseaastane,kaheaastane. "Mees oli vaga nOudlik,"muigab Maria.

Energilirie name eipidanud arsti juurdeminekut vajalikuks,kuni teda tabas vOorasvdsimustunne. Algasidootamatud oksenda-mishood. "Motlesin, etakki olen rase. Tahtsi-me ju ka teist last. Olinpidevalt naost valge,

oksendamine ldks ainult hullemaks jaiiveldus tuli lausa tanaval kandides,"jutustab Maria tosiselt ja vaatab siisringi kohvikus, kus istume. "Appi, meoleme toidukohas ja ma raagin oksen-damisest, nii ajan koigil isu dra," puh-keb ta lustakalt naerma.

crstici tamdid juba vorckuit.Maf ia ks aCiii`,;(10,aasiai i'agas-4 shec.)rneti Onnestus:'

+23PDF compression, OCR, web optimization using a watermarked evaluation copy of CVISION PDFCompressor

saatuse kiuste

TOsinedes jutustab Maria oma luguedasi: "Ukskord laksime veeparki, inidama vaga armastan. Olin alati seal liuel-nud ja ringi mollanud, kuid tot korralistusin terve paeva mullivannis. Kui lak-sime lOunat sooma, olin ktill naljane,kuid ei suutnud midagi suu sisse vbttakohe hakkas paha."

See oli viimane hairekell, mis Mariakohe jargmisel paeval arsti juurde sun-dis. "Arst ktisis parast testide vaatamist:kas kutsun kohe kiirabi vOi !ailed isehaiglasse?" Naise neerud olid tiles utle-mas. Paanikas Maria helistas seepealemehele, kes tOttas kohe oma naise juur-de. Viimane palus pisarsilmi, et vOiksiihe peva veel kodus lapse juures olla."Kujutasin ette, et suren ntitid ara, egateadnud, mis edasi saab. See hirmutas\raga, kui deldi, et dialuus tuleb teha,"titleb Maria tOsiselt poega silmitsedes.

POom tragic.kessikaesNaive arvas, et sellega on tema elupae-vad loetud ning ntitid jargnevad viima-sed aastad aparaadi all. "Motlesin, etma isegi ei jOudnud elu nautida!"

Naive oli stigavas stressis, kuid pereei lakanud teda toetamast. Dialuusileehk vere puhastamisele jaakainetestkunstneeruaparaadiga allus Mariahasti. Maria kgs tile poole aasta kakskorda nadalas kolm-neli tundi vaguraltaparaadi kOrval lamamas ja elu tilemOtisklemas.

"Kui esimesel korral haiglast tulin,titlesin toOkaaslastele, et tahan eladanuud ja praegu, mitte kunagi hiljem.Midagi ei tohi jatta homseks!" meenu-tab Maria oma otsustavaid sant"

Ometi oli tiks asi, mida Maria pide-valt homse kaela veeretas asjade pak-kimine operatsiooniks. Maria pandidoonororganit vajavate inimeste nime-kirja oma aega ootama. Ja et operat-sioon tuli sooritada minutitki kaotama-ta, pidi Marial olema valmis pandudkohver vajalike asjadega. Ka telefon tulioopaev labi sees hoida, et sobiva neerusaabudes kohe haiglasse tormata.

Neli aastat tagasi 24. juunil oli Mariavalmis pere seltsis puhi veetma, kui kellneli obsel tuli arev Vine. "Me leidsime

24 +

PDF compression, OCR, web optimization using a watermarked evaluation copy of CVISION PDFCompressor

neeru, mis sobib koige paremini just teile.Kas saate operatsioonile tulla?" maletabMaria tapselt saatuslikke sonu. "Jah,tulenl" jOudis Maria veel vastata, aga siistuli paanika. NaMe jooksis mehe juurde jakusis: "Kas me ikka Merrier Mees olimagusast unest minuti peak arganud javastas kindlalt: "Loomulikult! Mis sa veelktisid?!"

Maria helistas toole ja teatas, et ta jaabntitid moningaks ajaks eemale. Ka ttitiko-has kaisid koik ringi, poidlad tugevaltpihku surutud.

Maria teadis vaid seda, et see oli latinoormehe neer. "Ega ma tapsemalt julge-nud ktisida ja polegi vaja palju teada. Algu-ses ma kogu aeg motlesin talle ja ffinasinteda, palvetasin tema eest," lausub Mariavaikselt ja silmadesse tikuvad pisarad."Minu jaoks on see ratim, aga tema vane-matele ja sugulastele tragaidia."

Maria peidab korra nao kale vahele,kuid vaatab siis poja poole ning Sara tulebta nakku tagasi,

cv., g- praegua0Operatsiooni parast Maria ei pabistanud.Narkoosi ja lijikustega on ta tuttav jubalapsepolvest. Hirm oli vaid selle parast,mis edasi saab. "Motlesin, mis perestsaab, kui mind enam pole. Utlesin mehe-le, et lira last jata, kasvata teda sina, isa ontalle oluline." Operatsioonist argates tabasMariat murehoog. "Milleks mulle kOikeseda vaja? Misin ju dialtitisil ja kOik olisenini korras. Meditsiiniode, kes siisintensiivis oli, titles, et maksad niiiid riigi-le miljoni tagasi voi rahuned, koik on kor-ras, paanikat pole vaja," naerab name.

Operatsioonist toibumine polnud sugu-gi lihtne. Enesetunne oli halb, jalgadesmeeletud valud, Kuid dialtitisi armustpoleks Maria pikalt saanud elada, stida-mele ja veenidele on protseduur tisnakoormay.

Marial vedas, et dialtitisi ktillaltkivahest aega taluma pidi. Onneks told sobi-vacl parameetrid, veregrupp sealhulgas,sobiva neeru naiseni ktillaltki kiiresti."Olen floor, pole kaashaigusi nagu diabee-tikutel, kel on peale neeruprobleemideveel muid hadasid."

Kuid doonorargan on harva elukestev.Teatud aja miitidudes on Maria jaoks uus

dialtitis ning organiootus paratamatu asja-de kaik.

See on naisele aga kauge tulevik ningnagu ta lubas ta elab siin ja praegu. See-tOttu pole ka tillatav, et Maria kordagi eivalistanud motet saada teist last. KuigiEestirnaa pinnal doonororganiga siinnita-jaid senini polnudki.

Tegelikult ktisis name juba loikuslaual,kas keegi on Eestis parast saarast operat-siooni siinnitanud, Eitavat vastust kuuldesteatas ta kindalt, et sellisel juhul tahab taolla esimene.

"Kul kogu aeg kardad, siismila puctl uscüd hetkielada vol unistusi tailor

Aasta hiljem laks ta neeruarst dr MadisIhnoja jutule juba kindla sooviga laps stin-nitada. KElik analiiiisid naitasid rohelisttuld, tuli vaid ravi muuta ning algaski arevootusaeg. Kohn kuud hiljem oli meditsii-niOde parast Maria meest, kesrZiOmusonumist kuulda sai.

Kailseingel noiab kdestKuna esimese lapse ootamise ajal neerkahe eest tdod teha ei jOudnud, siis kutsu-ti stinnitus esile. Teine laps oli justkuiveelgi keerulisemas olukorras, kuid see-kord jooksis kOik lepase reega. "Ootasime

saatuse kiuste

jOuludeks, ei tulnud. Ootasime vana aastakipuks, ei tulnud. Laksime siis 2. jaanuarilhaiglasse, titlesime, et enam ei jaksa ooda-ta ja stinnitame lOpuks ara," muigab Mariaoma karsituse tile.

Oma mured Marial enam meelde eitulnud peaasi, et laps oleks terve ningravimitest puutumata. Umber sumisevadarstid tekitasid siiski tunde, et midagi era-kordset on juhtumas. Jarsku tormasidkoik minema ning Maria jai paanikas tiksi."Olin valudes ja taiesti ebaadekvaatne,"itsitab Maria, "Ktisisin, kus koik ometi on.Akki ma ntitid stinnitan lira ja mitte keda-gi pole, Uks tide titles siis, et kui kOikminema laksid, on kellelgi kullap veel raskern olukord."

Hirm oli asjatu, sest peatselt tervitastugev poisslaps Artur Paul koiki omasuure kisaga. "Oi, ta on punapea!" meenu-tab Maria oma esimesi sonu. "Utlesinmehele, et taitsa sinu moodi."

Suur vaev ja ootus tasus igati ara, kuidMaria puhul ongi teistsugune variantmOeldamatu. "SOin vtirtse ja soola ka noo-remas eas. Molted ajavad terve elu jimamaitseaineteta litbi ja nil on ka elu mait-sestamata. Ei julge stinnitada, ei julgeseda ja teist. Mina ei kahetse midagi, mulon kaks toredat poissi. Kahju, et pole ttid-rukut,.." stinab name kelmikalt.

Kuigi Maria peab tarvitama ravimeid,mis parsivad immuunsust, on ta neljaaasta jooksul vaid korra kerges gripisolnud. Oma "Orme ja edu eest tanab ta kait-seingleid, sest teab, et paljudel nit Usti eilithe. "Ma olen ebastandardne," toob tamitmel korral pahjenduseks. Samas too-nitab ta, et ega koik aastad ole olnud ker-ged ning haigused lusti ja lauluga mOodu-nud. Iga katsumus on olnud \raga raske janoudnud suurt pingutust, kuid Maria onlihtsalt otsustanud koigele naerdes tagasivaadata: "Usun, et laheb just nil, nagupeab minema. Karta ei tohi. Kui kogu aegkardad, siis millal jouad ilusaid hetki eladavoi unistusi taita? Millele siis vanas easmOelda?"

Stidamest tlinulik on Maria ka oma ars-tidele, eriti dr Ilmojale, keda ta juba omapereliikmeks peab. "Hea meel, et kanemad mind usaldasid. Ntitid tahan eladaelu, mitte mOelda, et ma olen selline jaminus on vOaras organ. Ma ei tunne endkangelasena. Tegin koike enda jaoks." 1411

+25PDF compression, OCR, web optimization using a watermarked evaluation copy of CVISION PDFCompressor