Peaminister külastas Kuressaare Kolledžit

M A A ILM A FIR M A ON HUVITATUD TTÜ INSENERIDE JÄRELKASVUST: M eh aan ika tead u sko nn a dekaan p ro f Jüri Papstel (vasaku l) ja Nissan B alti ASi p e a d ire k to r Leho Siimsen a llk irjas tas id ko ostöö lep in gu .

Neljapäeva, 27. septem bri keskpäeval toimus

TTÜ nõukogu saalis tagasihoidlik, kuid tähen­duslik tseremoonia: m ehaanikateaduskonna dekaan prof Jüri Papstel kirjutas koos Nissan

Balti ASi juhatuse liikme, peadirektor Leho

Siimseniga alla koostöölepingule, mille koha­selt firm a asub toetama TTÜs m ehaanikainse­

neriks õppivaid tudengeid.

Nissan B a lti eraldab me- haanikaeriala bakalaureuse­õppe üliõpilasele 10 000 ja magistriõppe üliõpilasele 15 000 krooni, et stimuleeri­da akadeemilise haridusega mehaanikainseneride jä re l­kasvu Eestis.

vaata lk 2

Laupäeval, 22. septembril 2001.a külastas peaminister Mart Laar Saaremaad. Peamiseks

aruteluteemaks omavalitsustegelaste ja ette­võtjatega oli tööhõiveprobleemide leeven­

damise võimalused maakonnas.

Tööandjatega kohtumiste kõrvalt tutvus peaminister ka TTÜ Kuressaare Kolledžiga. Ringkäigule kolledži vastrenoveeri- tud ruumides järgnes vestlus kolledži direktori Maret Panga ja tudengitega. Üheskoos leiti, et väga oluline on regiooni- spetsiifilise koolituse säilitamine ja toetamine riigi poolt, seda kas siis ülikooli- või rakenduskõrghariduse tasemel.

M &M

TEADM ISI TULEVASE LIIKM ESM AA SPETSIALIS­TIDELE: Prof Boris Tamm vahendas NATO es inda­ja Susanne M ichaelise kü laskäiku TTÜsse ja h u v i­ta v a t loengut.

Teisipäeval, 25. septem bril esitles NATO abi-

peasekretäri Jean Fourret’ täitevsekretär

Susanne M ichaelis koos kaaskonnaga TTÜs loengu NATO kolm andast dim ensioonist - teadusprogram m ist.

Enne seda andis ta briifingu TTÜ rektori prof Andres Keev- alliku, prominentsete eesti teadlaste ja ametnike osavõtul. Proua Susanne Michaelise saatjaks oli emeriitprofessor Boris Tamm. M&M

H e ls in g i T e h n ik a ü lik o o li p ro fe s s o r. T a llin n a T e h n ik a ­ü lik o o li a u d o k to r a a s ta s t 1 9 9 0 L au ri N iin is tö es ines re e d e l, 2 8 . s e p te m b r il e t t e ­k a n d e g a k e e m ia te a d u s - k o n n a n õ u k o g u s . T ä n u k s te m a te g e v u s e e e s t o m a k o d u ü lik o o li ja T a llin n a T e h n ik a ü lik o o li v il ja k a k o o s tö ö ü la lh o id m is e l. E esti ja S o o m e k e e m ik u te ü h e n ­d a m is e l n in g seoses 6 0 . s ü n ­n ip ä e v a g a a n t i p ro fe s s o r N iin is tö le ü le TTÜ a u a a d re s s .

President kui rektorArnold Rüütel on järjestuses al­

les kolmas iseseisva Eesti Vabarii­gi president. Kellel veel kui m itte tem al oli m oraalne õigus asuda sellele ametikohale, oli ta ju riigisisuliseks juhiks ajal, mil Eesti iseseisvust sepistati, ja kahel korral on ta presidendivalimistel napilt kaotanud Lennart Merile. Ajakirjanduses on väidetud, et presidendivalimiste kord sätestati omal ajal Põhiseaduslikus Assamblees just sellisena, et vältida ülipopulaarse Rüütli presidendiks valim ist 1992. aastal. Ent Rüütel jaksas veel ja veel üritada, kuni rahvas ükskord sai oma tahtmise ja tema lemmik istub nüüd presidenditoolile. Arnold Rüütli võitu võib seega õigustatult pidada töövõiduks.

Osa eesti ajakirjandust on koos Rüütli poliitiliste vastastega otsinud välja kommunisti sildi ja püüdnud seda presidendi rinnaesisele kinnita­da. Imelik, kui isegi välismaa press oli üsna tagasihoidlik meie presiden­di kunagise komparteilise mineviku meenutamisel, miks siis väidetavad Eesti patrioodid peavad iga hinna eest vajalikuks näidata nüüd Eestit m ingi “lolli, kommunismi tagasi pööranud riig in a”. K u i sellega proovi­takse edukamale konkurendile kätte maksta, siis tegelikult tõmmatakse Eesti mainel vaip ja lge alt. Patriotism ist pole selles jälgegi.

Tehnikaülikool on tegutsenud m itme võim u ajal ega ole keegi täna­seni vaidlustanud “punasel perioodil” jagatud diplomeid. Võiks isegi öel­da, et kogu tänane Eesti majandus pöörleb tol ajal koolituse saanud inse­neride ja ökonomistide jõul, kellest va ldav enam ik töötab eraettevõtlu­ses. Kas toonaste õppejõudude, kellest nii mõnigi oli ka N L K P liige, õpe­tuse peaks nüüd maha salgama ja ütlema, et ei õpetanud nad meile midagi, oleme lollid, ei tea tuhkagi!? Keda olete kuulnud nõnda väitm as meie kõrgepalgalistest firmajuhtidest?

Arnold Rüütel oli 10 aastat, 1967-77 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor. Just sellel ajal lasi see iseenesest läbinisti eestilik ja maamehelik ülikool välja oma parimad lennud, sadu maaspetsialiste, kelle jõul Eesti põllumajandus muutus Nõukogude Liidus omalaadseks müüdiks. Rüüt­li juhitud E PA andis sama häid spetsialiste põllumajandusele kui Boris Tamme juhitud T P I järgm isel kümnendil Eesti tööstusele. Milles on siin Rüütli või Tamme süü, et kunagi pool Venemaad ära toitnud Eesti põllu­majandus ei suuda täna päriselt Eesti turgugi toiduainetega varustada ning tööstuses tuntakse vaimustust mõne välismaise ettevõtte lihtsakoe­lise allhanke ülelöömisest kaguaasialastelt!? Igal juhul pole Rüütel süü­di selles, et tema riigijuhivõimeid kümme aastat lihtsalt “marineeriti” ja tema loodud riik läks kassi moodi omapäi kõndima.

Olgem ausad, paljude, eriti noorte jaoks on uus president lihtsalt pisut vana. Eestis elab nii noori kui vanu inimesi, v iim aseid paraku märksa rohkem. Seekord kaldus va lik nende poole. Arnold Rüütel pole tõesti noor mees, kindlasti on tema õlule lasunud vastutusekoorem ränk ja nii mõnedki tänastele noortele nii enesestmõistetavad tehnilised vidinad või ingliskeelne sm all talk võõrad. Ent eks tõesta tem a võitk i seda, et igasu­gused taolised välised nipsatribuudid ning suhtlem ise voolujooneline tühisus ei kaalu kunagi üles inim este usaldust elukogemuste, tasa­kaalukuse ja järjekindluse vastu. Rüütlile tõi võidu teiste kandidaatide ülepaisutatult eputav ja Am eerikat ahviv valimiskampaania, mis sundis valijamehi otsima püsivamaid väärtusi. Kui küünilised lehemehed täna väidavad, et külamehed valisid omasuguse, nõukogude m inevikuga liht­sakoelise kolhoosimehe - “eesti tõugu hobuse”, siis m ina väidan, et pal­jud neist valisid lihtsalt oma õpetaja. Valisid Eestile kui noorele riigile, kes pole veel põhikoolist kaugemale saanudki, eluülikooli rektori.

Eesti ühes suurimas autokaubanduse ja -hooldusega tegelevas firmas on palju TTÜ lõpetanud spetsialiste, kuid puu­dust tuntakse just moodsa haridusega mehaanikainseneridest.

Pärast allakirjutamist rõhutas prof Jüri Papstel, et tudengile on lisaraha alati vajalik: kui kõht tühi, ei realiseeru ka parimad ideed. Ta lootis, et stipen­diumidele piisab ka kandidaate. Leho Siimsen omalt poolt ütles, et tal on heameel, et Nissan Balti ettepanek TTÜs vastu võeti, sest vajadus akadee­milise haridusega mehaanikainseneride järele kasvab. Ehkki kõikjal, ka au­todes, toimib üha rohkem elektroonika, ei kao ka hammasrattad kuhugi, tõdes ta, ja Eesti vajab täna vägagi neid ham- masrattaid, et meie majanduse masin ikka liiguks.

Mõnusas vestlusringis kohvitassi taga vahetati mõtteid Eesti omamaise töös­tuse seisust ja arendamisvõimalustest. Avaldati ka lootust, et Nissan võiks oma uudismudeleid tutvustada Tehnikaüli­kooli tudengitele ja teenistujatele. Parem on ikka oma näpuga katsuda kui internetis pilti vaadata.

Endine mehaanikateaduskonna de­kaan Mihkel Pikner omakorda meenu­tas Leho Siimsenit mehaanika- tudengina, kes mitte alati loengutesse

algus lk 1

O M A MEES NISSANIS: Leho Siimsen m eenutas koostöö ­lepingu a llak irju tam ise l hea sõnaga om a TPI-aastaid.ei jõudnud, kuigi õppeedukusega suure­maid pahandusi polnud. Hr Siimsen pidi tunnistama, et juba õliõpilasena “segas” töötegemine mõnikord õppimist. Täna olevat see lausa normiks saanud - lisasid õppejõud.

M art UmmelasPS. Tudeng, kui ta h ad Nissani s tip en d iu m i, pö ördu kähku m eh aan ik a te ad u sko n n a d e k a n a a ti!

Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor (TAM) juhatas eelmisel nädalavahetu­sel toimunud kontsertreisiga Viljandisse sisse oma kontserthooaja 2001/2002. Nagu kevadisel Keila tervisekeskuse avamisel proovis TAM ka Viljandis, kuidas kõlab laul basseinis. Erinevalt Keilast olid aga nii dirigent kui lauljad kõrini vees! Pühapäevahommikused ter- viseujujad sattusid veest kostvat laulu kuuldes kergesse segadusse, kuid lep­pisid olukorraga.

C.R. Jakobsoni nim gümnaasiumi uju­las toimunud pühapäevahommikune häälekatsetus oli nädalavahetuse üri­tustele siiski “kõrvalnähtus”. Kahepäe­vane ettevõtmine algas juba laupäeva hommikupoolikul, mil kohalikus kultuurikolledžis toimus tõsine proov, mis õhtupoolikul jätkus meeleoluka workshopiga meeskoori ning koori­muusikast huvituvate külaliste osa­võtul.

Huvilistel oli unikaalne võimalus jäl­gida Eesti ühe parima meeskoori proovi -ja mis ehk huvitavamgi - sellest ka ise osa võtta. Ka naisterahvastel avanes esmakordselt võimalus proovida häält mõnes rohkem või vähem mittesobivas meeskoori häälerühmas. Proovi käigus said külalised ülevaate sellest, kuidas meeskoor oma lood selgeks saab ning ka aimu muusikast, millega TAM praegu tegeleb ja mida ette valmistab. Näita­sime ka videoprogrammi oma viimaste aastate kontsertreisidest Uus-Mere- maale, Austraaliasse, USAsse ja Kana­dasse.

Pühapäevase ujumise järel jätkus Viljandi tuuri ametlik osa kontserdiga Pauluse kirikus. Kontserdi keskmeks oh Eduard Tubina “Reekviem langenud sõ­durite mälestuseks”. Lisaks meeskoorile lõid kaasa solistid ja instrumentalistid.

Tõnu Ojala, TAM i lau lum ees

Avalik-õiguslik institutsioon ei ole tulnud mõistena kasutusele m itte peale taasiseseisvumist, vaid pärineb ajast, m il tekkis vajadus ühistege­vuseks riigielu arendamisel. See puudutas avalikke ühiskondlikke asutusi nagu õppe-, kultuuri- ja ter- vishoiuasutusi, mis olid ja on avatud kõigile ühiskonna liikmetele. Avalik- õiguslikud institutsioonid on auto­noomsete asutustena iseseisvad oma tegevuse korraldamisel kui ka raha­liste vahendite kulutamisel.

Ebaselgus algab aga riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite ku­lutamise osas, selles ei olda aruan­dekohustuslikud. Kurioosum - maksumaksja ei tohi ega saagi tea­da, kuidas tema poolt makstud va­hendeid kulutatakse. Räägitakse tulemuspalkadest. M illine saab olla tulemuse hindamise kriteerium hariduses?

Sisuliselt õpitakse kuni 23nda elu­aastani. Edasi minnakse tööle. Ja alles siis, praktiliselt aasta või isegi kolme pärast selgub, et inimene ei tule elus toime. Loomulikult leitakse otsekohe ka süüdlane. Noor vaban­dab, et talle ei õpetatud, kuidas ühes või teises olukorras toimida.

Edasi järgnevad omavahelised süüdistused. Algharidus on olnud puudulik, ütlevad keskkooliõpetajad. Kõrgkoolid kurdavad, et keskhari­duse tase on nõrk. Kuidas me saame täna arvutada tulemuspalka põhi­hariduses, kui tegelik tulemus selgub alles 15 aasta pärast!? Võibolla on kellelgi olemas reeglid, kuidas õppe­aasta jooksul m äärata õpetamise tulemuslikkust? Isiklikult arvan, et tulemuslikkus jäägu põhimõtteliselt tööstuse valdkonda, kus on reaalsed kriteeriumid selle hindamiseks.

Edasi puudutaksin vahest üht kõige valulisemat tahku: riigieelarve­lise ehk maksumaksja raha ku­lutamist. M ulle näib, et mida aeg edasi, seda enam kasvab ahnus, seda tänu vahendite kasutamise kontrol­limatusele ning aruandekohustuse puudumisele.

Tulemus: juhtkondade ja nende lähedal seisvate isikute töötasud üle­tavad pahatihti 3-5-kordselt nende inimeste töötasusid, kes tegeliku lt täidavad avalik-õiguslike institu t­sioonide ette seatud põhiülesandeid. Lisagem veel juurde juhtkonnale liisitud sõiduautod, mille hind ületab sageli poole miljoni piiri. Põhjendust sellisele to im im isviisile ei ole ega saagi olla.

Vahest on viimane aeg siiski regu­leerida senist karistamatut ning ele­mentaarseid reegleid e iravat kulu­tamise süsteemi. Võtke seda arva­must, kuidas tahate! See on maksu­maksja raha ja maksumaksja peab teada saama, kuidas ning m illistel eesmärkidel tema raha kulutatakse.

Esmaseks sammuks saaks olla teatud ametikohtade loetelule lisa­tud alampalga määr, m illest a lla ­poole maksta ei lubata. Selline lähenemine ei piira töötasu ülempiiri, kuid takistab töötajate alaväärtusta­mist. Määrata saab veel arvestusliku minimaalse personalikulude osa­tähtsuse kogukulutustest. M e peam e õppim a raha lugem a ja oma tööd o rgan iseerim a, nii et ratsionaa lse lt ku lu tada p õh i­tegevusele ettenähtud vahen ­deid. Vahest aitavad need mõtted paremini korraldada töötasustamise läbirääkimisi, mida tänasel päeval on peaaegu võimatu läbi viia ilma otsese või kaudse diktaadita. Vaja on aga kokkulepet, sest see võimaldaks ja korrastaks teatud määral vahendite kasutamise kontrolli.

EAS Regionaalarengu Agentuuri (ERD A) juurde moodustatud töös­tuspiirkondade programmi komisjon otsustas finantseerida esimeses eta­pis kahtteist projekti kogusummas 3,76 miljonit krooni.

Program m i komisjon otsustas regionaalprogrammide finantseeri­miseks ettenähtud vahendeid kasu­tada muu seas infotehnoloogia alase koolituse käivitam iseks TTÜ V iru ­maa Kolledžis (348 tuhat krooni), aga ka N arva bastionide remondi eeltöödeks, Võhmas õmblejate kooli­tuse käivitam iseks, Ida-Virumaad

tutvustava turism iteatm iku vä lja ­andmiseks, Järvakandi klaasi- muuseumi rajam iseks jt eesm är­kidel. EAS Regionaalarengu Agen­tuuri direktor Jüri Roosi sõnul otsus­tas komisjon ka reserveerida 1,19 m iljonit Kohtla kaevanduspark- muuseumile.

Kokku finantseerib riik EAS Regionaalarengu Agentuuri kaudu tänavu tööstuspiirkondade program­mi 8 miljoni krooniga.

Aili OhlauEttevõtluse Arendamise Sihtasutus

Eesti Ühispanka ja Tallinna Tehnikaülikooli seob aastatepikkune pidevalt erinevatesse valdkondadesse laienev koostöö, mis on kasu toonud kummalegi poolele.

M eil on hea meel teavitada Teid just Teile pakutavatest soodustus­test ning m itmetest uutest laenutoodetest. Kui järgnev toodete-tee- nuste tutvustus äratab Teis huvi, saate lisainformatsiooni telefonidelt (0) 665 7510 ja (0) 665 7571. Samuti on Teil nimetatud telefonidel või­malik kokku leppida Teile sobiv aeg ja koht nõustajaga kohtumiseks.

Just õppejõududele ja õpetajatele on mõeldud ITIC Teacher Euro- card. See on rahvusvahelise ITIC Teacher õpetajapileti ja EC/MC Stan­dard ühendlcaart, mis on valmistatud krediitkaardi plastikule, kuid töötab deebetkaardi põhimõttel (kaardiga saab kasutada kontol ole­vaid vahendeid). Selle kaardi omanikule pakub Ühispank aga ka sood­sa intressiga tagatiseta arvelduslaenu kahe kuu palgalaekumise ula­tuses. ITIC Teacher kaarti pakume 6.-20. oktoobrini TASUTA (ei laiene pikenduskaartidele).

R ahvusvahe lin e k red iitkaart V IS A Classic on asendamatuks kaaslaseks välisreisidel ning võimaldab katta ka igapäevases elus ette tulevaid ootamatuid väljaminekuid. Reisidel võimaldab ta kokku hoi­da valuuta vahetamiskulusid ning on kindlasti turvalisem kui sulara­ha kaasaskandmine. Ja kõike seda vaid 199.- krooni eest aastas.

E luasem elaen on laen eluaseme ostmiseks, ehitamiseks ja reno­veerim iseks.

Pakume Teile laenu intressiga 6 kuu EURIBOR + 3,5% laenujäägilt aastas, lisatagatise olemasolul omafinantseerimine alates 0%-st ning taotlustasu 0,75% summast.

Eluasem elaen noortele on suunatud kuni 35-aastastele, kõrghari­dust omavatele inimestele, kes ei ole varem pangast eluasemelaenu võtnud. Intressim äär on erakordselt soodne - 8% aastas, mis arvestatakse laenu põhiosa jäägilt ning on fikseeritud esimesed viis aastat, s.t ei sõltu EURIBORi võimalikust tõusust.

Laenu põhitagatiseks on soetatav eluase või hüpoteek ning kui seda toetab piisavalt lisatagatisi, võib laenu saada ilma omafinantseeringuta. Sobiva lisatagatise puudumisel võivad laenu täiendavalt tagada ka eraisikute käendused. Sellisel juhul on omafinantseering kõigest 10%. Täiesti uus võimalus on laenu võtmisega seotud kulude (näit. tagatise hindamise kulud, notaritasud ja riigilõivud) lisamine laenusummale.

Preem ialaen on kogumiskindlustusega eluasemelaen, mis on täies­ti uus toode Eesti laenuturul. Nimetatud toode on investeering kinnis­varasse ja tulevikku + turvatunne perele + soodsaim intress (6 kuu EURIBOR + 3%). Sihtrühmaks on 30 - 45 aastased inimesed, kellel on vajadus eluaseme soetamiseks laenu võtta ning samas kindlustada oma tulevikku.

Tavapärase eluasemelaenu puhul maksab laenu võtja regulaarselt tagasi laenu põhiosa ja intresse põhiosa jäägilt. Preemialaenu korral makstakse laenu põhiosa tagasi laenuperioodi lõppedes ning laenu põhiosa tagasimaksed investeeritakse ja intressi makstakse kogu laenuperioodi ajal laenu täissummalt. Preemialaen sisaldab endas ka elukindlustuskaitset laenusumma ulatuses.

Soovilaen on turul kõige paindlikumate tingimustega universaalse otstarbega kuni kümneaastase tähtajaga laen, mida on võimalik taga­da nii käendustega, vallas- kui ka kinnisvaraga ning soovi korral saab tagatisi omavahel kombineerida. Soovilaen ei ole sihtotstarbeline, seega ei ole taotleja kohustatud panka teavitama laenu kasutamise eesmär­gist. Soovilaenu intress sõltub tagatisest.

Teile pakume Soovilaenu intressiga:1) 6 kuu EU R IB O R + 5% laenujäägilt aastas, kui tagatiseks on

hoone pant või hüpoteek;2) intress 11% laenujäägilt aastas, kui tagatiseks on vallasvara

või käendused.

Soodsaid teenuseid pakub Teile ka Ühisliising.Auto kasutusrendi puhul on Teil võimalik valida üks järgnevatest

soodustustest:• intress 8,5% aastas;• esimene sissemakse alates 10%st või• lepingu sõlmimise tasu 1000.- krooni.Arvuteid liisime 10% sissemaksega, intressiga 12% põhiosa jäägilt

ning tähtajaga kuni 24 kuud.Loodame, et leiate nimetatud toodete hulgast just Teile sobiva.4. , 11. ja 18. oktoobril ootab Teid rektoraadi korrusel, ruumis I - 216

Ühispanga kliendinõustaja Anne Vares.Meeldivate kohtumisteni!

Avaliku elu tegelane, tehnikateadlane ja õppejõud E d u ard Joh ann es A v ik sündis 19. septembril 1891. Kroonlinna Mereinseneride Kooli mehaa­nikainseneri diplomiga E. Avik oli Vabadussõja ajal miinisristleja “Vambola” vanemmehaanik. Erialast karjääri alustas ta Eesti rannavalve ujuvvahen­dite ülemana, seejärel oli Mereasjanduse Peavalitsuse juhataja ja kuni aastani 1940 Veeteede Talituse direktor ning Riigi Sadamatehaste nõukogu esimees.

Vastutusrohkete töökohtade kõrval suutis ta 17 aastat - 1920-35 ja 1939- 41 - tegutseda TT/TTÜ õppejõuna, samuti jõumasinate labori, Riikliku Kat- sekoja soojustehnilise osakonna ning 1921-26 laevamehaanikute k oo liju ­hatajana.

E. Avik oli Eesti Inseneride Ühingu ja Inseneride Koja liige, kaitseliitlane, ÜS “Raimla” vii. 1941 ta arreteeriti ja lasti 10. aprillil 1942 Sverdlovski vangi­laagris maha.

Eesti riik oli teda autasustanud Vabadusristi ja Kotkaristiga, Eesti Punase Risti mälestusmärgi ning Valgetähe teenetemärgiga.

Imbi Kaasik

Fazer Eesti AS Amica alustas TTÜs toitlustamist 1998. a. sügisel pärast vastava konkursi võitmist. Siis sõlmitud lepingu järgi tegi Ami­ca vajalikud investeeringud köögi- seadmetesse, ülikool kehtestas piir­hinnad ja sortimendi. Seetõttu ei nõutud meilt rendi maksmist. Hin­du sai selle lepingu järgi korrigeeri­da maksimaalselt kaks korda aastas, mida Amica pole täiel määral kasu­tanud, st oleme hindu muutnud kord aastas ja sedagi osaliselt. Kuna 2001. a. aasta algusest on toiduainete hinnad märgatavalt tõusnud (näi­teks liha hind, seoses taudidega Eu­roopas ja kohaliku liha vähesusega), aga meie müügihindu ei tõstnud, oleme sunnitud seda tegema praegu ja mitte nii sujuvalt, kui oleksime soovinud.

Käesoleva aasta juunist on Amica ja TTÜ vahel jõustunud uus leping, milles piirhindu kehtestatud ei ole ja lisandunud on rent. Kuna rent on märgatav kulu, mõjutab see lisaks tooraine hinnale paraku ka müügi­hinda.

Siiski peame vajalikuks jätta osa toitude hinnad muutumatuna nii kaua kui võimalik. Näiteks ei ole kolme aasta jooksul tõusnud pudru, piimasupi, piima ja keefiri hinnad. Ka on võimalik saada nn väikest praa­di, milles on lisandite hulk sama kui suures praes. Saiakeste hind on kõr­gem kui mõnes poes tänu sellele, et meie saiakesed on suuremad, ka tõu­sis suhkru kilohind võrreldes ke­vadega 16 %.

Loodame, et toidud maitsevad teile, aga kui on konstruktiivseid ettepanekuid, siis need on meile väga olulised. Meie tahvlilt sööklas peaks selguma teie rahulolu/rahu­lolematus meie tööga, meetmed, mida tarvitusele võetakse kitsas­kohtade likvideerimiseks, põhjused, kui midagi muuta ei saa jne.

A et Kala TTÜ kohv iku te juha ta ja

26. s ep tem b e r - 10. o k to o b e r

Tehnikaülikooli peahoone fuajees näitus “Alternatiivenergeetika”.

1.- 29. o k to o b e rA rvu titeh n ik a in s titu u d i

teadur Jaan Ra ik viibib teadustööl Saksa-Eesti ühisprojekti raames.

2. o k to o b e rKell 9.00 on nõukogu saalis TTÜ

valitsuse istung. Päevakorras:1. 2002. aasta eelarve kujun­

damise põhimõtete kinnitamine2. Õppetegevuse riigieelarveliste

(RE ) vahendite jaotamise aluste 2002. aastaks kinnitamine

3. Õppeteenuste tasumäärade kinnitamine 2002/2003 õppeaastaks REV üliõpilaskohtadel ja vabaõppes õppijaile

2002. aasta eelarves õppetege­vuseks eraldatud riigieelarveliste vahendite teaduskonniti jaotuse kinnitamine.

3. o k to o b e rKell 15.00 korraldab Põh ja-

A m eer ik a ü lik oo lid e teab ek es­kus in fo p ä eva “Õppimis- ja tea­dustöö võimalused Euroopa ja Ameerika ülikoolides”. Esinevad programmide administreerijad ja

spetsialistid USA Saatkonnast, Briti Nõukogust, ENIC/NARIC Kes­kusest, Erasmusest ja teabekesku­sest. Infopäev toimub TTÜ peahoo­nes Ehitajate tee 5, auditooriumis V- 103. Kõik huvilised on teretulnud! Kava: http:// www. ttu .ee/eac/uudised infopaev oppima.htm

4. - 5. o k to o b e rMehhatroonikainstituut kor­

raldab rahvusvahelise sümpoosio­ni OST2001 International Symposium ofMachine Design ruumis VI-121.

5. o k to o b e rRiia Tehnikaülikoolis toimuvad

tehnikaülikoolide rahvusvahelise konsortsiumi BALTECH rektorite nõukogu ja juhtrühm a nõupida­mised. Osalevad rektor pro f And­res Keevallik , õppeprorektor prof Jakob Kübarsepp ja mehaa- nikateaduskonna dekaan p ro f Jüri Papstel.

*Kell 10.30 toimub konverents teemal “Eesti Teadusreform — plussid ja m iinused”. Tallinna Tehnikaülikoolist osalevad prorek ­tor Peep Sürje, Dm itri Kaljo, Jüri Kann, Anto Raukas ja Jüri Engelbrecht. Konverents toimub Küberneetika Majas, Akadeemia tee 21

Hedvi Valgem äeavalike suhete osakond

Tallinna Tehnikum i õ pp ejõ ud ja lõ p etajad 19 2 8 . a., v a sa k u lt esim esena seisab Eduard Joh an n es A vik.