peetri kooli õppekavaµppekava.docx.pdfkehaline kasvatus. 2. Üldosa 2.1 kooli väärtused ja...

Peetri Kooli õppekava

Peetri Kooli õppekava on kehtestatud „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse „ § 15 lõige 2 ja Vabariigi Valitsuse 06.01.2011.a.määrus nr. 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ § 24 lg 4, Peetri

Kooli põhimääruse § 18 alusel.

Sisukord:

Kehtestatud direktori KK 1.1-2/16/11 27.09.2016

2

Sisukord 1. Üldsätted ............................................................................................................................................ 3

2. Üldosa ..................................................................................................................................................... 4

2.1 Kooli väärtused ja eripära ................................................................................................................. 4

2.1.1 Kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid ...................................................................................... 4

2.1 Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid ...................................................................................................... 5

2.2 Üld- ja valdkonnapädevused ............................................................................................................ 6

2.2.1 Üldpädevused ............................................................................................................................ 6

2.2.2 Õppe- ja kasvatustegevustega taotlevad pädevused ............................................................... 8

2.3 Õppekorraldus ................................................................................................................................ 10

2.3.1 Tunnijaotusplaan kooliastmeti ja ainevaldkonniti .................................................................. 11

2.4 Läbivad teemade ja lõimingu rakendamine ................................................................................... 12

2.5 Liikluskasvatus ................................................................................................................................ 13

2.6 Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatavad tegevused. .................................................. 14

2.6 III kooliastme loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused ....................... 15

2.7 Õpilase arengu ja õppimise toetamise ning hindamise korraldus ................................................ 15

2.7.1 Hindamise korraldamine ......................................................................................................... 16

2.7.2 Kokkuvõttev hindamine ja põhikooli lõpetamine ................................................................... 18

2.7.3 Kujundav hindamine ................................................................................................................ 19

2.7.4 Täiendav õppetöö ja klassikursuse kordamine ....................................................................... 19

2.7.5 Käitumise ja hoolsuse hindamine ............................................................................................ 20

2.8 Haridusliku erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted ................................................. 21

2.8.1 Andekate õpilaste märkamine, toetamine ja arendamine ..................................................... 22

2.9 Karjääriõppe, sh. karjääriinfo ja nõustamise korraldamine ........................................................... 23

2.10 Õpilaste ja lastevanemate teavitamise kord ja nõustamise korraldus ........................................ 24

2.11 Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted .................................................................... 24

2.12 Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord........................................................................ 25


3

1. Üldsätted

Peetri Kooli (edaspidi Kooli) õppekava lähtub Põhikooli riiklikust õppekavast, pidades silmas

piirkonna vajadusi, kooli töötajate, lastevanemate ja õpilaste soove ning võimalikke ressursse.

Kooli õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Kooli õppekavas on

üldosa ja ainekavad. Ainekavad on esitatud valdkonniti koondatuna lisadena.

Kooli kooliastmed on:

1) I kooliaste – 1.-3.klass; 2) II kooliaste – 4.-6.klass; 3) III kooliaste – 7.-9.klass.

Kooli õppekava üldosas esitatakse:

● kooli väärtused ja eripära;

● kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid;

● õppekorraldus –tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti, vaba tunniressursi

kasutamine, läbivate teemade ja lõimingu rakendamine, valikainete ja

võõrkeelte valik, eesti keelest erinevate võõrkeelte kasutamine õppeaineti,

riiklikus õppekavas sätestatud õppeainete nimetustes

või õppemahtudes tehtud erisused;

● õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused, sealhulgas

õppekava rakendamist toetavad tegevused, õppekäigud ja muu taoline;

● III kooliastme loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja

hindamise kord;

● õpilaste arengu, õppimise toetamise ja hindamise korraldus;

hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste

rakendamise kord;

● karjääriõppe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine;

● õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;

● õpetajate koostöö ja planeerimise põhimõtted;

● kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

Ainevaldkonniti koondatud ainekavad esitatakse klassiti järgmiselt:

● keel ja kirjandus;

● võõrkeeled;


4

● matemaatika;

● loodusained;

● sotsiaalained;

● kunstiained;

● tehnoloogia;

● kehaline kasvatus.

2. Üldosa

2.1 Kooli väärtused ja eripära

Kooli alusväärtuseks on õpilased ja õpetajad, kelle koostöö põhineb soovil õppida ja õpetada,

loovusel ja ettevõtlikkusel ning positiivsel ja säästval ellusuhtumisel. Koolis peetakse lugu

endast ja teistest, ollakse sõbralikud ja avatud. Me arvestame igaühe individuaalsusega,

tunneme rõõmu koos tegemisest. Koostöös anname võimaluse julgelt algatada, arukalt

tegutseda, vastutada ja hoolida.

Kõik koolitöötajad tuginevad oma käitumises PRÕK-i § 2 lg 1 ja 2 esitatud põhihariduse

alusväärtustele ning lähtuvad oma tegevustes lg 3 toodud üldinimlikest ja ühiskondlikest

väärtustest (ausus, sallivus, hoolivus, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu,

austus emakeele ja kultuuri vastu, keskkonna jätkusuutlikkus, kultuuriline mitmekesisus).

Kool on haridusasutus, kus õpetajate, lapsevanemate ja õpilaste koostöös luuakse lastele parem

arengukeskkond, mille õpetus lähtub ennekõike lapse eakohasest arengust ning toetab aktiivse

ning tervikliku isiksuse kujunemist.

Kool on arenev, traditsioone järgiv, kuid uuendusmeelne. Meie eripära väljendub areneva ja

turvalise õpikeskkonnaga kooliks olemises, väärtustame loodust ja ümbritsevat keskkonda,

vanemate ja õpetajate enesetäiendamist, koostööd erinevate huvigruppide vahel (koolitöötajad,

õpilased, lapsevanemad ja KOV), sõbralike inimsuhteid ja tervislikke eluviise.

2.1.1 Kooli väärtuskasvatuse alusprintsiibid

● Õpilasi suunatakse oma isiklikke väärtusi teadvustama, mõtestama ja nende üle

arutlema.

● Täiskasvanud koolipere tegeleb oma isiklike väärtuste teadvustamise, mõtestamise ja

nende üle arutlemisega; arutelude käigus selgitatakse välja väärtuspõhimõtete ühisosa

ning räägitakse läbi erinevused.


5

● Täiskasvanud koolipere liikmed tunnevad kooli põhiväärtusi ning on neis kokku

leppinud.

● Kooli põhiväärtused on sündinud kõikide osapoolte kokkuleppena; põhiväärtused on

avalik teave ja neid teadvustatakse (koduleht, sissejuhatavad vestlused jne).

● Iga kooli töötaja teadvustab end väärtuskasvatajana, teab ja järgib teadlikult kooli

põhiväärtusi.

● Iga õpetaja tegeleb väärtuskasvatusega nii ainetunnis kui väljaspool seda.

● Klassijuhataja on õpilase tugiisik, kes toetab iga õpilase terviklikku arengut;

klassijuhataja soodustab arutelu väärtuste avaldumise ja järgimise üle.

● Iga õpilane on oma arengu eestvedaja, vastutab enda tegude tagajärgede eest ning omab

oma osa kooli väärtusruumi kujunemisel.

● Õpilased osalevad õpilasorganisatsioonide kaudu kooli väärtusarenduses.

● Kooli õppekava ja arengukava kajastavad kooli põhiväärtusi.

● Kooli olulised dokumendid kannavad endas väärtuskasvatuse ideed.

● Väärtuskasvatusega tegeletakse kõikides õppeainetes.

● Koolikultuur on vastavuses õppekava üldosa alusväärtustega; koolikeskkond toetab

kooli põhiväärtustest lähtuvat käitumist; kooli üritused on kantud kooli põhiväärtustest.

● Koolis tehakse pidevat tööd sallivuse kasvatamisel, isiksuste erinevusi käsitletakse

väärtusena ja rõhutatakse, et erinevused võimaldavad inimestel üksteist täiendada.

● Kooli väärtusruumiga sobimatule käitumisele reageeritakse kohe ja eksinule antakse

võimalus seda korrigeerida, koolikogukond ei luba kiusamist ega mistahes vägivalda.

● Õpilastele on koolielus loodud võimalused teha valikuid ja vastutada nende valikute

eest.

● Igaühe eneseväärtustamise-, turvalisuse-, kuulumise-, ja autonoomia-vajadusega

arvestatakse.

● Igaühel on õigus eksida, oma vigadest õppida, andeks paluda ja andeks saada.

● Igaühel on õigus väljendada oma arvamust, saada ära kuulatud ja vajadusel leida

toetust.

● Õpilastele ja lapsevanematele antakse nende väärtushoiakute kohta pidevalt tagasisidet

ja hinnanguid (märkamine, kiitus, tunnustus) ning sellele järgneb analüüs ja refleksioon.

● Lapsevanematele antakse nende laste väärtushoiakute ja käitumise kohta teavet ning

neid tunnustatakse oma laste kasvatamise ja toetamise eest.

● Koolielus avalduvate väärtuste üle reflekteeritakse õpilastega pidevalt ja sellest

lähtuvalt seatakse sihte isiksuste ja terve kooli arendamiseks.

2.1 Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid

Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav

õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise


6

mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning

sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks,

mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab toime tulla muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas.

Kool aitab õpilasel selgusele jõuda oma huvides ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute

jätkamiseks järgmisel haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Kooli lõpetanud noorukil on

arusaam oma tulevastest rollides perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.

Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu

kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna

ühistoime tulemusena.

Kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse

õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele.

Kool toetab õpilase väärtushoiakute kujunemist ja loob eelduse eneseteadliku ning salliva

isiksuse arenemisele. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ning

vastutab oma tegude tagajärgede eest.

Kool õpetab hoidma loodust, elama ja tegutsema keskkonda ning loodusressursse säästvalt.

Kool väärtustab tervislikke eluviise, soodustades õpilase füüsilist arengut toetavaid tegevusi.

2.2 Üld- ja valdkonnapädevused Õppe- ja kasvatusprotsessi kaudu loob kool tingimused üld-, valdkonna ja õppeainepädevuste

saavutamiseks. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös.

2.2.1 Üldpädevused

Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja

kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, samuti tunni- ja

koolivälises tegevuses, ning nende kujunemist suunatakse kooli ning õpetajate ja lastevanemate

ühistöös.

Üldpädevused on:

● kultuuri- ja väärtuspädevus– suutlikkus hinnata inimsuhteid ning tegevusi

üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste


7

inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ning rahvaste

kultuuripärandiga ja nüüdisaegsete kultuurisündmustega, väärtustada loomingut ja

kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada

inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust,teadvustada oma

väärtushinnanguid;

● sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse,

teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna

demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada

erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja

rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;

aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid

suhtlemisel;

● enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja

tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja

järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;

● õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning

hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat

teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates

olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga;

analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal

edasise õppimise vajadusi;

● matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada

matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus

kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil

ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja

piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;

● ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud

teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis

peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada

plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata

algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja

paindlikult muutustele; võtta arukaid riske;

● digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti

muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades

suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja

usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide

loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja

võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik

digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset

identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu

igapäevaelus.

Ainevaldkonna õppeainete õpetamise peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse

kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse


8

kujunemist toetavad lõiming teiste ainevaldkondade õppeainetega ning tunni- ja kooliväline

tegevus. Valdkonnapädevuste kirjeldused on esitatud lahtikirjutatult ainevaldkondade kavades. Kooli õppekavas on järgmised ainevaldkonnad: keel ja kirjandus; võõrkeeled; matemaatika;

loodusained; sotsiaalained; kunstiained; tehnoloogia; kehaline kasvatus.

2.2.2 Õppe- ja kasvatustegevustega taotlevad pädevused

Kooliastmetes taotletavad pädevused kirjeldavad kokkuvõtvalt õpilase arengut eakohaste

üldpädevuste ja valdkonnapädevuste ning õpitulemuste omandatuse kaudu.

Esimese kooliastme lõpus õpilane:

● peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et

kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda

tunnustada;

● tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos

teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste

kohustuste ning puhkamise vahel;

● teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;

● oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites

mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;

● suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid,

tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult

esitada;

● mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid

fraase;

● arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid

erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;

● käitub loodust hoidvalt;

● oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab

esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani,

tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;

● oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi

seadmeid;

● austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab

nendega seostuvaid käitumisreegleid;

● oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast

eneseväljendusest ja tegevusest;

● hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;

● oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;

● teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema.


9

Teise kooliastme lõpus õpilane:

● hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena

ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;

● oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid

õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;

● väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub

inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning

mõistab kompromisside vajalikkust;

● oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke

tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust

korrigeerida;

● oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku

külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;

● oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel

keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste

ning mõista suulist kõnet;

● tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad

otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;

● on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise

abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;

● väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida

loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse

uurimisest;

● oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada

tekste;

● oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet,

seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;

● tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;

● väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;

● väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja

sõltuvusainete ohtlikkusest;

● on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.

Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:

● tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks,

kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;

● tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele

ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub

teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;

● on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse

korral asjakohast nõu;


10

● on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb

nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude

eest;

● suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja

asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib

õigekirjareegleid;

● valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades

suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;

● suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis

nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning

esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;

● mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning

elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;

● oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke

seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;

● suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult

riskita kasutada;

● on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi

demokraatlikust arengust;

● suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;

● väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;

● mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.

2.3 Õppekorraldus

Õppe- ja kasvatustöö korraldamisel lähtub kool kehtivatest seadustest, õpilase vajadustest,

huvigruppide ootustest ning õppe- ja kasvatustöö eesmärkidest. Kooli õppe- ja kasvatustöö

korraldus on reglementeeritud Peetri Kooli põhimääruses ja kodukorras.

Õppeaasta pikkuse, õpilaste nädalakoormuse ja tunnijaotusplaani koostamisel võetakse aluseks

“Põhikooli ja gümnaasiumiseaduses” ja “Põhikooli riiklikus õppekavas” sätestatud nõuded.

Kooli õppetöö toimub ühes vahetuses, päevases õppesvormis. Koolis on liitklassid. Õppeaasta jaguneb: õppeaasta, õppeveerand, õppenädal, õppepäev, õppetund.


11

2.3.1 Tunnijaotusplaan kooliastmeti ja ainevaldkonniti

Põhikool tagab õpilasele õppe kohustuslikes õppeainetes alljärgnevas tunnijaotusplaanis

vastavalt I, II ja III kooliastmele esitatud nädala õppetundide mahus.

1.kl 2.kl 3.kl I KA

4.kl 5.kl 6.kl II KA

7.kl 8.kl 9.kl III KA

Eesti keel 6 7 6 19 5 3 3 11 2 2 2 6

Kirjandus 2 2 4 2 2 2 6

A-võõrkeel 3 3 3 3 3 9 3 3 3 9

B-võõrkeel 3 3 3 3 3 9

Matemaatika 3 3 4 10 4 5 4 13 4 4 5 13

Loodusõpetus 1 1 2* 4 2 2 3 7 2 2

Geograafia 1 2 2 5

Bioloogia 1 2 2 5

Keemia 2 2 4

Füüsika 2 2 4

Ajalugu 1 2 3 2 2 2 6

Inimeseõpetus 1 1 2 1 1 2 1 1 2

Ühiskonnaõpetus 1 1 2 2

Muusika 2 2 2 6 2 1 1 4 1 1 1 3

Kunst 1 1 1 4,5 1 1 1 3 1 1 1 3

Tööõpetus 2 2 2 4,5

Käsit. kod.tehnol. 2* 2 2 6 2 2 1 5

Kehaline kasvatus 2 3 3 8 3 3 2 8 2 2 2 6

Informaatika 1 1 1 3 1 1 1 3 1 1 2

Maks.koormus 20 23 25 25 28 30 30 32 32

*vaba tunniressurssi arvelt

Valikainete valimise põhimõtted

● valikainete valiku teeb kool, kooskõlastades valikainete loendi kooli hoolekoguga; ● valikainete valikul on määravaks kvalifitseeritud spetsialisti olemasolu; ● valikainete sisuline pool peab täiendama õpilase väärtus- ja sotsiaalpädevusi ning

toetama aineõpet; ● õpilase nädalakoormus ei tohi ületada lubatud õppetundide arvu nädalas;

● valitud õppeaine ainekava tuleb läbida täies mahus.


12

2.4 Läbivad teemade ja lõimingu rakendamine Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu

vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed

ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust,

toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada.

Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:

● õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna

kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;

● aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad

teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja

ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine

taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva

teemaga;

● valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi;

● läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad

läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või

rühmatööna;

● korraldades võimaluse korral koostöös Kareda Vallavalitsuse, paikkonna asutuste ja

ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega klassivälist

õppetegevust ja huviringide tegevust ning osaledes maakondlikes, üle-eestilistes ja

rahvusvahelistes projektides.

Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad:

● elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks,

kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja

töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema

mõistlikke kutsevalikuid. Võõrkeeles rakendatakse põhiteemade kaudu, erinevate

õppeainete kaasabil, kus selgitatakse elukutseid ja elukestvale õppele iseloomulikke

tunnuseid (inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus, loodusained, emakeel);

● keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt

aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb

keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna-

ja inimarengu küsimustele. Rakendatakse võõrkeeles põhiteemade kaudu, huvitegevuse

käigus koos projektipõhiste ettevõtmistega;

● kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning

vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise

põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end

ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja

arengusuundadele. Rakendatakse läbivalt sotsiaalainete õpetamisel, Ettevõtlikkust


13

propageerivad ained on ka töö- ja tehnoloogiaõpetus, matemaatika, loodusained. Kooli

huvitegevuses osalemine, koolikodukorra nõuete jälgimine, ürituste algatamine nii

klassi kui kooliastme tasandil ja neis osalemine. Õpilased osalevad õpilasesinduse töös.

● kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks,

kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride

muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga

määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist

mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Läbiva teema õpetamine

toimub sageli peale koolitunde huvitegevuses. Õppekäikudes osalemine, tutvumine

kodukoha kultuuriväärtustega.

● teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja

teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida

selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika

järgi.Läbivat teemat toetab põhiliselt ainevaldkond „Emakeel ja kirjandus“, teemat

käsitletakse ka ainevaldkondades „Võõrkeeled“, „Matemaatika“, „Loodusained“,

„Tehnoloogia“, „Sotsiaalained“ ja „Kunstiained“.

● tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja

nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb

toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Rakendatakse

lõiminguna põhiainetes, peamiselt informaatikas, tehnoloogia- ja tööõpetuses.

● tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt

ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimaline järgima tervislikku eluviisi,

käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna

kujundamisele. Rakendatakse läbivalt läbi kehalise kasvatuse ja inimeseõpetuse. Koolis

korraldatakse liikluskasvatust.

● väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks,

kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis

ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral

oma võimaluste piires. Väärtuskasvatus rakendamise põhimõtted on esitatud kooli

arengukavas.

2.5 Liikluskasvatus

Kooli ülesanne on vastavalt “Liiklusseadusele” viia läbi laste liikluskasvatust ja valmistada

neid ette ohutuks liiklemiseks. Kooli poolt läbiviidav liikluskasvatus toimub vastavalt Vabariigi

Valitsuse 27.10.2011 määrusele nr 136 “Laste liikluskasvatuse kord”. Liikluskasvatuse

teemasid käsitletakse integreerituna ainetundides. Koolivälised liiklusalased üritused

kavandatakse kooli üldtööplaanis. III klassis viiakse läbi jalgratturiõpe.


14

2.6 Õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatavad tegevused.

Koolis on õpilase individuaalse arengu tagamiseks loodud õppekava täitmist toetavad õppe-huviringid. Tegutseb koor, muusika-, kunsti-, näiteringid.

Lapsevanemad ja vilistlased on kaasatud kooli õppetegevusse: tundide ja ürituste läbiviimise,

loovtööde juhendamise ning karjääriplaneerimise alastesse tegevustesse. Kooli arengukavast, põhieesmärkidest, traditsioonidest, spordi- ja huvitegevusest lähtuvalt

kavandab kool ülekoolilisi ja koolidevahelisi projekte. Ülekoolilised ja koolidevahelised

projektid kavandatakse enne õppeaasta algust. Kavandatud ülekooliline tegevus on sätestatud

kooli üldtööplaanis. Projekt-, õues-ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja

õppekäikudeks kasutatakse üldjuhul aega, mida võimaldab kooli päevakava. Need

planeeritakse õppeveerandi viimasele nädalale, kui kooli üldtööplaanis ei ole muud ajalist

täpsustust. Ülekoolilised ja koolidevahelised projektid toetavad õpilaste väärtus-, sotsiaalsete, suhtlus- ja ettevõtlikkuspädevuste omandamist. Projekte võivad algatada ka õpilasesindus ja

kooli hoolekogu.

Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:

● osaleb kogu koolipere;

● luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad

ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning

teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;

● koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdselt, austades nende

eneseväärikust ning isikupära;

● jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;

● märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste

sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;

● välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;

● ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;

● luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii

üksi kui ka koos kaaslastega;

● luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja

eluraskuste puhul;

● luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja

heatahtlikkusel;

● korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida

iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja

positiivsete uuenduste toetamine;

● korraldatakse koolielu, lähtudes rahvusliku, rassilise, soolise ja muudel alustel võrdse

kohtlemise põhimõtetest ning soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest.


15

2.6 III kooliastme loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused

Põhikooli lõpetamise tingimuseks on, et õpilane on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö,

mis lähtub läbivatest teemadest või on õppeaineid lõimiv. Loovtööks ei ole üldjuhul ainekavas

ettenähtud töö. Loovtöö liigid võivad olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö.

Loovtööd võib teha õpilane nii individuaalselt kui ka rühmas.

Loovtöö sooritatakse üldjuhul 8.klassis ning üldise korralduse koordineerijaks on 8.

klassijuhataja, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine. Hiljemalt

õppeaasta esimese veerandi lõpuks valib õpilane loovtöö teema ning juhendaja, teavitades

sellest klassijuhatajat. Loovtööde juhendajateks võivad olla temaatikaga seotud aineõpetajad,

ainete lõimumise puhul õpetajad või vastava kvalifikatsiooniga inimesed väljapoolt kooli.

Töö ülesehitus on näiteks järgmine: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, töö käigu kirjeldus,

kokkuvõte, sh enesehinnang tööle, kasutatud kirjandus, juhendaja hinnang. Töö vormistamisel lähtutakse loovtöö juhendis esitatud nõuete põhjal.

Hinnang antakse:

● töö sisule: töö vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja

rakendus; terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus; kunstitöö ning

omaloomingulise muusikateose puhul hinnatakse teose ideed, originaalsust ja selle

teostumist, samuti uute seoste loomise oskust; muusikateose esitamise puhul hinnatakse

kunstilist teostust.

● loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel,

ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkust, suhtlemisoskust;

● loovtöö vormistamisele: teksti, jooniste, graafikute ja tabelite korrektne vormistamine;

viitamine.

● loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitus,kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt,

kuulajatega.

Loovtöö säilitatakse kooli raamatukogus või elektrooniliselt andmebaasis.

2.7 Õpilase arengu ja õppimise toetamise ning hindamise korraldus

Kool lähtub põhimõtetest, et ● kvaliteetne põhiharidus on kättesaadav kõigile isikutele sõltumata nende sotsiaalsest või

majanduslikust taustast või hariduslikest erivajadustest.õpilaste liikumisel ühelt

kooliastmelt või haridustasemelt teisele ei ole takistusi;


16

● oma tegevuse korraldamisel lähtub kool piirkonna eripärast, õpilaste vajadustest ja

huvidest, vanemate ettepanekutest.

Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste

tegevuste, nagu pikapäevarühmas ja huviringides korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist

kestust. Õpilase vanema ja direktori või direktori poolt volitatud pedagoogi kokkuleppel arvestab kool

õppekavavälist õppimist koolis läbitava õppe osana tingimusel, et see võimaldab õpilasel

saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi. Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Õppeveerandi jooksul läbitavad

peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused

tehakse õpilastele teatavaks õppeveerandi algul.

2.7.1 Hindamise korraldamine

Hindamise eesmärk on:

● toetada õpilase arengut;

● anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

● innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

● suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee

valikul;

● suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

● anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja

tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on

õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

Õpitulemuste hindamine jaguneb: kujundav hindamine ehk tagasiside ja kokkuvõttev

hindamine. Ainealaseid oskusi hinnatakse õppetöö käigus või õppeteema lõppedes.

Ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse numbriliste hinnetega viiepalli süsteemis:

● hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika

õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks

olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;

● hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika

õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe

aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;


17

● hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika

õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi

õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel

õppimisel või edasises elus;

● hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika

õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga

ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;

● hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika

õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta

hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende

õpitulemuste osas puudub.

Kirjalike tööde hindamine:

90- 100 % punktide arvust hindele “5” 75- 89 % punktide arvust hindele “4” 50- 74 % punktide arvust hindele “3” 20- 49 % punktide arvust hindele “2”

0- 19 % punktide arvust hindele “1”

Õpilastel, kel on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse seal sätestatud erisustega.

Põhikooli 1. ja 2. klassis (I õppeveerandil) kasutatakse õppeaasta jooksul kirjalikku sõnalist

hinnangut.

Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või maha kirjutamine, võib kirjalikku või

praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist esitust või selle tulemust hinnata hindega

“nõrk”.

Õpilasel on õigus saada teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta.

Õpilasel on õigus teada, milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja

hinnangule. Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtted, hindamise sageduse ja aja teeb aineõpetaja õpilastele teatavaks iga veerandi alguses. Õpetaja täidab e-kooli vastavas tabelis ja

oma töökavas veerandi jooksul toimuvad kontrolltööd, testid ettekanded jt. hinnatavad

tegevused. Õpilasi ja vanemaid teavitatakse hinnetest ja hinnangutest üldjuhul e-kooli kaudu,

vajadusel kaks korda õppeveerandi jooksul hinnetelehe kaudu.

Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada

kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile

kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest

taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Nõuded

õpilase käitumisele esitatakse kooli kodukorras.


18

2.7.2 Kokkuvõttev hindamine ja põhikooli lõpetamine

Kokkuvõttev hindamine on õppeaine hinnete koondumine veerandi- ja aastahinneteks.

Veerandihinne pannakse välja õppeperioodi lõpul antud õppeperioodi jooksul saadud hinnete

alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu. Õppeainetes, mida õpitakse ühe nädalatunniga, pannakse poolaastahinded välja 2. ja 4.

õppeperioodi lõpus.

Kool annab õpilasele ja vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse)

kohta 4 korda õppeaastas. Veerandihinnete kõrval kajastuvad e-kooli ainepäevikutes ka vastava

aineõpetaja lisatud hoolsuse ja käitumise hinne, mille alusel klassijuhataja esitab kirjaliku

tagasiside vanemale, mis kantakse klassitunnistusele.

Kui õpilane on pikemat aega koolist puudunud ja ei ole nõutavaid ülesandeid täitnud, siis

veerandihinnet erandjuhul välja ei panda. Õpilasel antakse võimalus neid ülesandeid täita

õppeperioodi lõpuni.

Õpilastele, kelle veerandihinne on “puudulik” või “nõrk” peavad osalema selle õppeaine

konsultatsioonides järgneval õppeperioodil. Vajadusel koostatakse õpilasele individuaalne

õppekava ja rakendatakse õpiabi, et aidata omandada nõutavad teadmised ning oskused.

Aastahinded pannakse välja õppeperioodi, 9. klassis enne lõpueksameid. Aastahinnete alusel

otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või

klassikursust kordama. Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi

lõppu.

Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”,

kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava

tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja

õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

● kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;

● kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine

viimane aastahinne.

Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning

aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad

hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste

arvestamise kaudu.


19

2.7.3 Kujundav hindamine

Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus

analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse

tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse

õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav

hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.

Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi

ning sisaldab ettepanekuid edspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja

ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja

kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad õpetajad ja

teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise,

hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Kool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus

üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega. Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning

oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni. Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna

sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja

valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. Õpimapp sobib arenguvestluse

alusmaterjaliks.

Arenguvestlusel analüüsitakse õpilase arengut ja toimetulekut tulenevalt õpilase individuaalsest

eripärast ja õpilase, vanema või kooli poolt oluliseks peetavast (teadmised ja oskused,

käitumine, hoiakud ja väärtushinnangud, motivatsioon). Arenguvestlus võimaldab anda

tagasisidet õppekava üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja õpitulemuste

kohta ning seada uued eesmärgid. Oluline arenguvestluse osa on õpilase enesehindamine.

2.7.4 Täiendav õppetöö ja klassikursuse kordamine

Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste

omandamise toetamiseks jäetakse õpilane õppenõukogu otsusega täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu 10 õppepäeva jooksul. Õppepäeva pikkus on kuni 5 õppetundi. Õppenõukogu otsustav täiendavale õppetööle jätmise enne õppeperioodi lõppu.

Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Selle raames täidab õpilane õpetaja

vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad

teadmised ja oskused. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt

trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne “puudulik” või “nõrk”. Aastahinne pannakse

välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.


20

9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud

õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne “puudulik” või “nõrk”,

täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis

rakendatavaid tugisüsteeme.

Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on

põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või

„nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema

seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava,

kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas. Täiendavale õppetööle jäetud õpilaste üleviimine järgmisse klassi otsustatakse hiljemalt 30.

augustiks.

2.7.5 Käitumise ja hoolsuse hindamine

Põhikooli õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse igal õppeveerandil. Käitumist ja hoolsust

hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega. Käitumis- ja hoolsushinded märgitakse e-kooli

klassipäevikussse, klassitunnistusele ja õpilasraamatusse. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine

õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

Käitumist hinnatakse viiepallisüsteemis:

● käitumishindega “eeskujulik” õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja

kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra

nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt;

● käitumishindega “hea” õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja

täidab kooli kodukorra nõudeid;

● käitumishindega “rahuldav” õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja

kõlblusnorme, täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi,

mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ja suunamist;

● käitumishindega “mitterahuldav” õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid ega järgi

üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate nõudmistele ning kellele

kooli kodukorras reguleeritud mõjutuste rakendamine ei ole andnud tulemusi.


21

Hoolsust hinnatakse viiepallisüsteemis:

● hoolsushindega “eeskujulik“ õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati

kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel

püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni;

● hoolsushindega “hea” õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult,

on iseseisev ja hoolikas ning õpib oma võimete kohaselt;

● hoolsushindega “rahuldav” õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole

piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengutaseme

kohaselt;

● hoolsushindega “mitterahuldav” õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub

õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi,

jätab sageli täitmata oma kodused õppeülesanded.

Haridusliku erivajadusega õpilase hoolsuse hindamise põhimõtted sätestatakse individuaalse

õppekava käitumise tugikavas.

2.8 Haridusliku erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted

Hariduslike erivajadustega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike,puue,

käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele

ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus,

õppeprotsessis, õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel

või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega

pedagoogid jms) või taotletavates õpitulemustes.

Hariduslike erivajadustega õpilaste tööd koordineerib koolis HEV koordinaator, kes koondab

vajadusel ühte kooli tugispetsialistid: eripedagoog-logopeedi, sotsiaalpedagoogi, psühholoogi,

õpiabi õpetajad. HEV koordinaator toetab ja juhendab õpetajaid hariduslike erivajaduste

väljaselgitamisel ning teeb ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate

õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks,

tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega. Õpilase hariduslike erivajaduste väljaselgitamiseks viiakse koolis läbi pedagoogilist hindamist,

õpilase käitumise vaatlust ning logopeedilisi uuringuid. Saadud teave koondatakse õpilase

individuaalse arengu jälgimise kaardile. Vajadusel soovitatakse lapsevanemale õpilase

psühholoogilist hindamist või meditsiinilisi uuringuid väljaspool kooli.


22

2.8.1 Andekate õpilaste märkamine, toetamine ja arendamine

Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse väga heade tulemuste saavutamisest

koolisisestel, maakondlikel või üleriigilistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel.

Andekate õpilaste märkamine ja nende arengu soodustamine on üks olulisemaid õpetaja

professionaalsuse mõõdupuid. Eelkõige on õpetaja huvitatud ja valmis andekust märkama.

Õpetajale teejuhiks andekuse avastamisel ja määratlemisel on:

● teadmised andekuse definitsioonide, mudelite ja teooriatega;

● teadmised müütidest ja väärarusaamadest andekate laste puhul.

Andekate laste märkamine algab nende jälgimisest.

Andekal lapsel on mõni nendest omadustest:

● Kiire õppija.

● Hea abstraktne mõtleja.

● Omab väga head mälu.

● On tundlik ja emotsionaalne.

● On arenenud õiglustundega.

● Püüab tegemistes täiuslikkuse poole.

● Eelistab täiskasvanute seltskonda.

● On sotsiaalselt küpsemad

● On hea huumorimeelega.

● On laialdaste huvidega.

● Õpib varakult lugema.

● On arenenud kujutlusvõimega.

● Väga loov ja loominguline.

● Iseseisev ja protestimeelne.

● Esineb huvi vaimse tegevuse vastu.

Loovuse avaldumise olulised omadused:

● Avatus uutele ideedele ja kogemustele.

● Seiklusvaim.

● Ego tugevus.

● Positiivne enesehinnang ja eneseteadvustami

● Ebatavaliste lahenduste eelistamine.

● Ebaselguse talumine.

● Võime riske arvestada ja taluda.

● Huvi pinget pakkuvate ülesannete lahendamise vastu.

● Andekuse rakendamine, motiveerimine ja toetamine:


23

● Õpilaste motiveerimiseks õpetaja :

Lähtub õpilase tugevatest külgedest ja huvist.

Laseb teha valikuid, osaleda reeglite kehtestamises.

Tunnustab õpilase jõupingutusi.

Orienteerub eelkõige protsessile, mitte tulemusele.

Aitab seada ka väikesi eesmärke.

Ei kaota kannatust.

Püüab mõista õpilase tundeid, on avatud.

Loob õhustiku, mis annab kindlustunde, eduelamuse.

Andekate laste arengu efektiivne toetamine õppe- kasvatustegevuses:

● Õpe kiirendatud tempos (vältida rutiinset kordamist)

● Individuaalne õppekava mõnes aines või mingil perioodil.

● Õpe tasemegrupis. Lisaülesanded, uurimistööd.

● Esitluste-esinemise võimaldamine koolis ja väljaspool kooli

● Õpe aine-ja huviringides.

● Osalemine konkurssidel, aineolümpiaadidel

● Kaasamine kooli ühistegevuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel

Andekate laste toetamine koostöös lapsevanemaga:

● Klassi ühistegevused (teemaõhtud, väljasõidud, matkad jm).

● Arenguvestluste kaudu lapse andekuse arendamise võimaluste leidmine

● Lastevanemate nõustamine

2.9 Karjääriõppe, sh. karjääriinfo ja nõustamise korraldamine

Karjääriõppe eesmärgiks on aidata õpilasel arendada teadlikkust iseendast, omandada teadmisi

töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada toimetulekuoskusi, mis

soodustavad kaasaegsesse töömaailma sisenemist, karjääriotsuste tegemist ning eneseteostust.

Koolis korraldatakse karjäärinõustamine III kooliastme õpilastele, et kujundada valmisolekut

tööturul parema rakenduse saavutamiseks ja iseseisva otsustusvõime arendamiseks.

8. ja 9. klassis korraldab klassijuhataja koostöös kooli karjäärikoordinaatoriga ja Järvamaa

Rajaleidja keskuse spetsialistidega erinevaid nõustamis- ja infotunde õpilastele. 8. ja 9. klassis

korraldab klassijuhataja erinevaid õppeasutusi tutvustavaid infotunde ning õppekäike

õppeasutustesse ja ettevõtetesse.


24

Koolis viiakse KENK-i töötajate poolt läbi 7.-9. klassi õpilastele oskuste ja huvide

arenguvestlus. Kooli 8.klassi õpilased osalevad Järvamaa Kutsehariduskeskuse poolt korraldatud

eelkutseõppes. Tunnivälise tegevuse käigus toimuvad projektipäevad koolis, õppekäigud ja

kutsepäevad ettevõtetes.

2.10 Õpilaste ja lastevanemate teavitamise kord ja nõustamise korraldus

Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta

ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitletavates küsimustes. Peamised õppeteemad,

vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele

teatavaks iga õppeperioodi algul. Kool teavitab õpilasi ning lapsevanemaid õppe ja kasvatuse

korraldusest vahetu suhtlemise teel, e-kooli ja kooli kodulehe kaudu.

Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub direktor üks kord aastas kokku lastevanemate

üldkoosoleku. Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja

kodus õppimises. Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest

ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või –nõustamine) kättesaadavuse.

Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral

kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale

võimalikule tasemele arendamiseks tuleb põhikoolis selgitada välja õpilase individuaalsed

õpivajadused, valida sobivad õppemeetodid ning korraldada diferentseeritud õpet. Põhikool

tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel,

täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

2.11 Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted

Õpetaja planeerib oma tööd lähtudes põhikooli riiklikust õppekavast ja kooli õppekavast. Õppe-

ja kasvatustöö aluseks on kooli üldtööplaan. Vastavalt vajadusele koondutakse töögruppideks, mis tegelevad kooli arendustegevuse või

mõne muu hetkel päevakorras oleva õppe- ja kasvatustöö teemaga. Õppetegevuse planeerimise, seire ja õpetamise sisu läbimõelduse eesmärgil koostab õpetaja

ainekava järgi töökava, mis on kooskõlas kooli õppekavaga ning vastab tunnijaotusplaanile.

Töökava koostamisel arvestab õpetaja kooli ja klassi eripära.


25

Õpetaja töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö tunnis. Töökava koostamine ja

arendamine kuulub aineõpetaja pädevusse. Töökava koostatakse õppeaasta või poolaastate

kalenderplaanina.

Kohustuslikud andmed õpetaja töökavas on:

1) õppeaine;

2) õpetatav klass;

3) õppetöö maht;

4) õppetöö eesmärgid, pädevused, saavutatavad tulemused ja hindamise põhimõtted.

Õpetaja töökava sisaldab:

1) õppenädala;

2) teemasid/alateemasid;

3) kasutatavat õppevara (sh.IKT);

4) kasutatavat metoodikat;

5) ainete vahelist lõimingut

6) läbivate teemade käsitlust

7) õppetulemuste kontrollimise aega ja viisi;

2.12 Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Kooli õppekava koostatakse ning seda uuendatakse ja muudetakse lähtudes põhikooli riiklikust

õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi ning koolitöötajate,

vanemate ja õpilaste soove ning eesmärgi saavutamiseks vajalikke ressursse. Kooli õppekava kinnitab direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist

arvamuse avaldamiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Vajalikud

muudatused õppekavas viiakse sisse iga õppeaasta alguseks.

peetri kooli õppekavaµppekava.docx.pdfkehaline kasvatus. 2. Üldosa 2.1 kooli väärtused ja...

Documents