pÕlvamaa aasta Õppija 2011 on lasteaed lepatriinu direktor … · 2014. 4. 27. · oma pere ja...

4
Ene pidi peale ema surma hakkama saa- ma kooliskäimise, majapidamise ning noorema venna eest hoolitsemisega, sest isa oli töö tõttu tihti ära. Aga ema sõnad: „Ma tahan, et sa õpiksid – see aitab elus edasi,“ mõlkusid tüdrukul meeles. Peale kooli lõpetamist läks Ene lasteaeda õpetaja abina tööle. Juba pere kõrvalt sai lõpetatud Tallinna Pedagoogiline Kool, ik- ka nii, et väikesi lapsi aitasid hoida teised pereliikmed. Laste- aias õpetajana töötamine tõi palju rõõmu ja küllap märkasid seda ka kolleegid, sest järgnes juhatajaks valimine. „Seoses seaduse muudatusega tuli mul aga juhataja kohast loobuda, sest tingimuseks oli kõrghari- dus. Jätkasin õppealajuhataja- na. Siis avati 2002. aastal Tartu Ülikoolis alushariduse eriala. Läbisin tiheda sõela ja sain riigi- eelarvelisele kohale. Rõõm ja motivatsioon õppida oli suur ja kuigi kolmas laps oli alles kahe- aastane, toetas õppimist kogu pere,“ meenutab Ene. Nüüd töötab Ene Põlva Le- patriinu lasteaias direktorina ja õppimine ei lõpe – pidev kooli- tustel osalemine ja teistele õppi- misvõimaluste pakkumine käi- vad selle ametiga vältimatult kaasas. „Soovin oma teadmisi ja oskusi teistega jagada, ainult endale õppimine ei ole minu prioriteet,“ selgitab Ene oma põ- himõtteid. „Järgneva pooleteise aasta jooksul ootab ees Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtus- kasvatuse koolitajate täiendus- õppe programm, mille järel plaanin hakata koolitama ka õpetajaid,“ on tulevikuplaanid selged. Enel jagub lisaks kõigele oma pere ja tööga seonduvale aega ka fotograafia ning ühis- kondliku tegevuse jaoks – olgu see siis Veriora Mõttekoda, mil- le eestvedajaks ta on, Veriora Naisselts Mari, mille juhatusse ta kuulub, Sihtasutus Veriora noortekas, mida Ene juhatab või Veriora vallavolikogu, mil- le liige ta samuti on. Temast kõneldakse kui suurepärasest eestvedajast, kes väärtustab inimesi ja kelle vabatahtlikku panustamist on maakonnas tunnustatud. „Minu õpilugu on kui elu- kestev rongiga sõitmine mööda avastusteed, kus igas peatuses tulevad peale uued teadmised, oskused, kogemused ning eel- kõige uued ja huvitavad inime- sed, kellelt õppida,“ lausub Ene lõpetuseks. Kui rikkad me oleme? Septembris ja oktoob- ris kuulutab Statisti- kaamet välja värba- miskonkursid üle 2400 inimese leidmiseks aasta lõpus algava rah- va ja eluruumide loen- duse läbiviimiseks. „Rahvaloenduse läbiviimiseks plaanime järk-järgult palgata üle 2400 inimese ja Eesti oludes on tegemist väga suuremahuli- se värbamisega. Selleks, et igas- se kodusse jõuaksid parimad rahvaloendajad, asusid augusti alguses üle Eesti tööle ka 25 personalitöötajat,“ rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loen- duse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv. Esimene konkurss algab 16. septembril, kui hakatakse otsima 132 piirkonnajuhti. Piirkonnaju- hi ülesanne on juhtida 15-17 rahvaloendajat ja tagada, et tööplaan saaks täidetud. Piirkon- najuhid värvatakse ajavahemi- kuks 05.12.2011–23.04.2012. Nädal pärast seda, 23. sep- tembril avatakse konkurss 90 andmetöötluse operaatori vär- bamiseks, kes asuvad tööle Tal- linnasse ning kelle tööülesanne on korrastada ja töödelda loen- dusel kogutud andmeid. Ope- raatorid värvatakse ajavahemi- kuks 15.12.2011–04.04.2012. Kõige suurem töökonkurss 2200 rahvaloendaja leidmiseks kuulutatakse välja 3. oktoobril. Rahvaloendaja töö algab 6. veeb- ruaril koolitusega ja kodudesse inimesi küsitlema lähevad nad alates 16. veebruarist. Rahvaloen- daja töö lõpeb 2. aprillil 2012. „Rahvaloenduse töökohad on väga atraktiivsed juba ainu- üksi niivõrd suures projektis kaasa löömise võimaluse, saada- va kogemuse kui ka koolituste pärast, mille iga rahvaloenduse töötaja läbib oma tööperioodi hakul. Meie eesmärgiks on leida igasse kodusse parim rahvaloen- daja,“ rääkis Palmi Lindjärv. Kõikidelt kandideerijalt oo- datakse head eesti (olenevalt piirkonnast ka vene) keele os- kust kõnes ja kirjas, head suht- lemisoskust, arvutikasutusos- kust, ausust ja usaldusväärsust. Kandideerimise täpsemad tingi- mused leiab www.REL2011.ee rubriigist „Vabad töökohad”. Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmi- se aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011– 31.01.2012) toimub elektrooni- line rahvaloendus ehk e-loen- dus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule in- ternetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rah- valoendajad. 2011. aastal toimub rahva- loendus Eesti alal üheteistküm- nendat korda. Varasemad loen- dused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruu- mide loendused enamikes maa- ilma riikides. PÕLVAMAA AASTA ÕPPIJA 2011 on lasteaed Lepatriinu direktor ENE TIGAS PÕLVAMAA TUNNUSTATUD 2011 Põlvamaa aasta õppija nominendid: Ene Tigas, Veriora vald, Põlva Lasteaia Lepatriinu direktor – Põlvamaa aasta õppija Kaupo Koddala, Orava vald Rein Muuga, Ahja vald Helin Hiiend, Põlva vald Aasta koolitaja: Aado Kuhlap, Põlva Keskraamatukogu raamatuköitja Aasta koolitussõbralikum organisatsioon: Räpina Vabahariduse Ühendus Hommik haukab juba mitmendat nädalat kargelt. Varsti peab küt- ma! Kreekas seda muret pole, sealsed soojakraadid küünivad veel mõnda aega pea kolmeküm- ne pügalani. Sellise mõtteni jõud- sin, kui allkirjastasin toetuse küt- tepuude ostuks 50 euro ulatuses. Selle raha eest saab tänastes hin- dades umbes rummi korralikku küttepuud. Enamasti on toimetu- lekutoetus poole väiksem, aga inimesed on tänulikud sellegi eest. Nii nagu ollakse tänulikud ja seistakse suisa järjekorras, kui jagatakse Euroopast toodu maka- rone või muid toidupakke. Kreeka miinimumpension on 450 eurot kuus, aga enamik saab sellest kolm korda rohkem. Alles tänavu mais otsustati seal pensio- nilt, mis ületab 1700 eurot, võt- ta tulumaksu. Meie pensionär maksab tulumaksu juba pensio- nilt, mis ületab 335 eurot kuus. Eesti inimesed pole kunagi nii hästi elanud kui kreeklased. Eesti riigi valitsejad on kokku hoidnud ja kärpinud kõikjalt, ka omavalitsuste tulubaasilt. Põlva linna eelarve kahanes kärbete tõttu enam kui miljoni euro võr- ra aastas ja see summa laekus täienduseks riigieelarvesse. Täna võib öelda, et riigieelarve laekub küllalt hea kasvuga ja hinnatõus- ki toob käibemaksu kaudu riigile täiendavaid vahendeid. Samas kuulsime alles hiljaaegu haridus- ministri sõnu, et õpetajate palga- tõusu vastu polevat tal midagi, aga tõstku seda omavalitsused, kes ju olevatki õpetajate tööand- jad. Tõsi ta on, paraku eraldatak- se koolide ülalpidamiseks raha vastavalt õpilaste arvule ja mit- med omavalitsused maksavad koolide toimimiseks juba niigi li- sa muude vahendite arvelt. Soomes, Saksamaal ja palju- des teisteski Euroopa riikides on ammu aktiivne arutelu Kreeka ja teiste abivajavate riikide toetami- se teemal. Eesti valitsejad on se- ni suuremat debatti vältinud, aga lubanud toetuspaketiga liituda ja seda kolmandiku aastaeelarve ulatuses. Omavalitsuste tulubaa- si taastamine kriisieelsele tase- mele oleks kordades väiksem summa, aga võimaldaks linnadel- valdadel oma ülesannetega toi- me tulla ja elanikele hädatarvilist teenust pakkuda. Vägisi tundub, et Eesti riigimeestele on Euroopa lähemal kui oma rahvas. Olen küll solidaarsuse poolt, aga väga veider on ühelt poolt vastu võtta Euroopa toiduabi ja seda siin Põlvaski jagada ning teisalt toetada oma rahva rahaga neid, kes meist ju hoopis rikka- mad. Või ma eksin ja olemegi märkamatult jõudnud Euroopa viie rikkama riigi hulka? Georg Pelisaar linnapea Nr 8 (52) september 2011 Algab 2400 rahvaloendustöötaja värbamine Õpime mõnuga XIV täiskasvanud õppija nädal 07.–14. oktoober 2011 www.andras.ee

Upload: others

Post on 25-Jan-2021

2 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

  • Ene pidi peale ema surma hakkama saa-ma kooliskäimise, majapidamise ning noorema venna eest hoolitsemisega, sest isa oli töö tõttu tihti ära. Aga ema sõnad: „Ma tahan, et sa õpiksid – see aitab elus edasi,“ mõlkusid tüdrukul meeles.

    Peale kooli lõpetamist läks Ene lasteaeda õpetaja abina tööle. Juba pere kõrvalt sai lõpetatud Tallinna Pedagoogiline Kool, ik-

    ka nii, et väikesi lapsi aitasid hoida teised pereliikmed. Laste-aias õpetajana töötamine tõi palju rõõmu ja küllap märkasid seda ka kolleegid, sest järgnes juhatajaks valimine. „Seoses seaduse muudatusega tuli mul aga juhataja kohast loobuda, sest tingimuseks oli kõrghari-dus. Jätkasin õppealajuhataja-na. Siis avati 2002. aastal Tartu Ülikoolis alushariduse eriala. Läbisin tiheda sõela ja sain riigi-eelarvelisele kohale. Rõõm ja motivatsioon õppida oli suur ja kuigi kolmas laps oli alles kahe-aastane, toetas õppimist kogu pere,“ meenutab Ene.

    Nüüd töötab Ene Põlva Le-patriinu lasteaias direktorina ja

    õppimine ei lõpe – pidev kooli-tustel osalemine ja teistele õppi-misvõimaluste pakkumine käi-vad selle ametiga vältimatult kaasas. „Soovin oma teadmisi ja oskusi teistega jagada, ainult endale õppimine ei ole minu prioriteet,“ selgitab Ene oma põ-himõtteid. „Järgneva pooleteise aasta jooksul ootab ees Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtus-kasvatuse koolitajate täiendus-õppe programm, mille järel plaanin hakata koolitama ka õpetajaid,“ on tulevikuplaanid selged.

    Enel jagub lisaks kõigele oma pere ja tööga seonduvale aega ka fotograafia ning ühis-kondliku tegevuse jaoks – olgu

    see siis Veriora Mõttekoda, mil-le eestvedajaks ta on, Veriora Naisselts Mari, mille juhatusse ta kuulub, Sihtasutus Veriora noortekas, mida Ene juhatab või Veriora vallavolikogu, mil-le liige ta samuti on. Temast kõneldakse kui suurepärasest eestvedajast, kes väärtustab inimesi ja kelle vabatahtlikku panustamist on maakonnas tunnustatud.

    „Minu õpilugu on kui elu-kestev rongiga sõitmine mööda avastusteed, kus igas peatuses tulevad peale uued teadmised, oskused, kogemused ning eel-kõige uued ja huvitavad inime-sed, kellelt õppida,“ lausub Ene lõpetuseks.

    Kui rikkad me oleme?

    Septembris ja oktoob-ris kuulutab Statisti-kaamet välja värba-miskonkursid üle 2400 inimese leidmiseks aasta lõpus algava rah-va ja eluruumide loen-duse läbiviimiseks.

    „Rahvaloenduse läbiviimiseks plaanime järk-järgult palgata üle 2400 inimese ja Eesti oludes on tegemist väga suuremahuli-se värbamisega. Selleks, et igas-se kodusse jõuaksid parimad rahvaloendajad, asusid augusti alguses üle Eesti tööle ka 25 personalitöötajat,“ rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loen-duse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv.

    Esimene konkurss algab 16. septembril, kui hakatakse otsima 132 piirkonnajuhti. Piirkonnaju-

    hi ülesanne on juhtida 15-17 rahvaloendajat ja tagada, et tööplaan saaks täidetud. Piirkon-najuhid värvatakse ajavahemi-kuks 05.12.2011–23.04.2012.

    Nädal pärast seda, 23. sep-tembril avatakse konkurss 90 andmetöötluse operaatori vär-bamiseks, kes asuvad tööle Tal-linnasse ning kelle tööülesanne on korrastada ja töödelda loen-dusel kogutud andmeid. Ope-raatorid värvatakse ajavahemi-kuks 15.12.2011–04.04.2012.

    Kõige suurem töökonkurss 2200 rahvaloendaja leidmiseks kuulutatakse välja 3. oktoobril. Rahvaloendaja töö algab 6. veeb-ruaril koolitusega ja kodudesse inimesi küsitlema lähevad nad alates 16. veebruarist. Rahvaloen-daja töö lõpeb 2. aprillil 2012.

    „Rahvaloenduse töökohad on väga atraktiivsed juba ainu-üksi niivõrd suures projektis kaasa löömise võimaluse, saada-va kogemuse kui ka koolituste

    pärast, mille iga rahvaloenduse töötaja läbib oma tööperioodi hakul. Meie eesmärgiks on leida igasse kodusse parim rahvaloen-daja,“ rääkis Palmi Lindjärv.

    Kõikidelt kandideerijalt oo-datakse head eesti (olenevalt piirkonnast ka vene) keele os-kust kõnes ja kirjas, head suht-lemisoskust, arvutikasutusos-kust, ausust ja usaldusväärsust. Kandideerimise täpsemad tingi-mused leiab www.REL2011.ee rubriigist „Vabad töökohad”.

    Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmi-se aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–

    31.01.2012) toimub elektrooni-line rahvaloendus ehk e-loen-dus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule in-ternetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rah-valoendajad.

    2011. aastal toimub rahva-loendus Eesti alal üheteistküm-nendat korda. Varasemad loen-dused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruu-mide loendused enamikes maa-ilma riikides.

    PÕLVAMAA AASTA ÕPPIJA 2011 on lasteaed Lepatriinu direktor ENE TIGAS PÕLVAMAA TUNNUSTATUD 2011

    Põlvamaa aasta õppija nominendid: • Ene Tigas, Veriora vald, Põlva Lasteaia Lepatriinu direktor – Põlvamaa aasta õppija• Kaupo Koddala, Orava vald• Rein Muuga, Ahja vald• Helin Hiiend, Põlva valdAasta koolitaja: Aado Kuhlap, Põlva Keskraamatukogu raamatuköitjaAasta koolitussõbralikum organisatsioon: Räpina Vabahariduse Ühendus

    Hommik haukab juba mitmendat nädalat kargelt. Varsti peab küt-ma! Kreekas seda muret pole, sealsed soojakraadid küünivad veel mõnda aega pea kolmeküm-ne pügalani. Sellise mõtteni jõud-sin, kui allkirjastasin toetuse küt-tepuude ostuks 50 euro ulatuses. Selle raha eest saab tänastes hin-dades umbes rummi korralikku küttepuud. Enamasti on toimetu-lekutoetus poole väiksem, aga inimesed on tänulikud sellegi eest. Nii nagu ollakse tänulikud ja seistakse suisa järjekorras, kui jagatakse Euroopast toodu maka-rone või muid toidupakke.

    Kreeka miinimumpension on 450 eurot kuus, aga enamik saab sellest kolm korda rohkem. Alles tänavu mais otsustati seal pensio-nilt, mis ületab 1700 eurot, võt-ta tulumaksu. Meie pensionär maksab tulumaksu juba pensio-nilt, mis ületab 335 eurot kuus.

    Eesti inimesed pole kunagi nii hästi elanud kui kreeklased. Eesti riigi valitsejad on kokku hoidnud ja kärpinud kõikjalt, ka omavalitsuste tulubaasilt. Põlva linna eelarve kahanes kärbete tõttu enam kui miljoni euro võr-ra aastas ja see summa laekus täienduseks riigieelarvesse. Täna võib öelda, et riigieelarve laekub küllalt hea kasvuga ja hinnatõus-ki toob käibemaksu kaudu riigile täiendavaid vahendeid. Samas kuulsime alles hiljaaegu haridus-

    ministri sõnu, et õpetajate palga-tõusu vastu polevat tal midagi, aga tõstku seda omavalitsused, kes ju olevatki õpetajate tööand-jad. Tõsi ta on, paraku eraldatak-se koolide ülalpidamiseks raha vastavalt õpilaste arvule ja mit-med omavalitsused maksavad koolide toimimiseks juba niigi li-sa muude vahendite arvelt.

    Soomes, Saksamaal ja palju-des teisteski Euroopa riikides on ammu aktiivne arutelu Kreeka ja teiste abivajavate riikide toetami-se teemal. Eesti valitsejad on se-ni suuremat debatti vältinud, aga lubanud toetuspaketiga liituda ja seda kolmandiku aastaeelarve ulatuses. Omavalitsuste tulubaa-si taastamine kriisieelsele tase-mele oleks kordades väiksem summa, aga võimaldaks linnadel-valdadel oma ülesannetega toi-me tulla ja elanikele hädatarvilist teenust pakkuda. Vägisi tundub, et Eesti riigimeestele on Euroopa lähemal kui oma rahvas.

    Olen küll solidaarsuse poolt, aga väga veider on ühelt poolt vastu võtta Euroopa toiduabi ja seda siin Põlvaski jagada ning teisalt toetada oma rahva rahaga neid, kes meist ju hoopis rikka-mad. Või ma eksin ja olemegi märkamatult jõudnud Euroopa viie rikkama riigi hulka?

    Georg Pelisaarlinnapea

    Nr 8 (52) september 2011

    Algab 2400 rahvaloendustöötaja värbamine

    Õpimemõnuga

    XIV täiskasvanud õppija nädal07.–14. oktoober 2011

    www.andras.ee

  • august 2011Põlva Linna Teataja2

    Volikogu istung toimus, kolma-päeval 14. septembril Kultuuri- ja Huvikeskuse salongis. Voliko-gu tööst võttis osa 14 liiget. Ei osalenud Koit Jostov, Andre Lai-ne ja Külli Lokko. Volikogu juha-tas Anne Nook.

    Päevakorras oli 7 punkti.

    1. Põlva linna 2011.a lisaeel-arve ja eelarve muutmine – Märt Eskor

    Eelarve suurenes 800 000 eu-ro võrra. Enamus sellest moodus-tab EASi raha KEKi piirkonna in-vesteeringuks. Lisaks vähendati reservfondi Oja tn 6 kinnistu ost-miseks ja kultuuriürituste toetu-se suurendamiseks.

    2. Põlva Linnavalitsuse tee-nistujate koosseisu täiendamine – Märt Eskor

    Töökeskkonna spetsialisti töölevõtmine 0,4 ametikohaga, kes täidab töökohustusi kõikides linna allasutustes.

    3. Põlva linna arengukava 2012–2017 vastuvõtmine – Märt Eskor

    4. Detailplaneeringu algata-mine (Ringtee 24) – Tiivi Parts

    Algatatud on detailplanee-ring Ringtee 24 kinnistul ole-masoleva hoone rekonstrueeri-miseks ja uue hoone ehitami-seks, eesmärgiga autoteenindu-se rajamine. Krundi suurus on 4408 m2 .

    Detailplaneeringu alaga saab tutvuda linna veebilehel http://mail.polvalv.ee/avalik/detailpla-neeringud/

    5. Detailplaneeringu kehtes-tamine (F.Tuglase 10 ja 10a) – Tiivi Parts

    Kehtestatud on kinnistute F.Tuglase tn 10 ja F. Tuglase tn 10a detailplaneeringud, mis an-

    navad võimaluse kinnistute liit-miseks ja eramu ehitamiseks.

    6. Põlva Keskkooli arenguka-va 2011–2014 eelnõu 1. lugemi-ne – Monika Adamson

    7. Linnapea info - Georg PelisaaLinnapea sõnul investeerin-

    guid sel aastal palju küll ei ole, aga kahtlemata on positiivne, et lõpuks saab tolmuvabaks Pärna – Oru tänav. Nüüd on väga olu-line, et hoolimata paranenud liiklustingimustest peaksid kõik sõidukijuhid seal siiski kinni kehtestatud piirangutest, sest seda tänavat tuleb jätkuvalt ja-gada jalakäijatega. Kui liiklejad ei täida märkidega pandud ko-hustusi, tuleb kaaluda selle tä-nava muutmist ühesuunaliseks, tagamaks jalakäijate ohutust täiendava eraldusriba paigalda-misega.

    Lõppenuks võib lugeda Roo-si kooli ja lasteaia Mesimumm renoveerimist. Kahjuks on aga hangete märkimisväärse hinna-tõusu tõttu toppama jäänud KEK-i piirkonna arendusprojekt, jäätmejaama rajamine ning vee- ja kanalisatsioonitrasside ehita-mise järgmine etapp. Hetkel ot-sime lahendusi ja peame läbi-rääkimisi, et kavandatud tööd siiski teostada.

    Linnapea väitel on tänavu probleeme ka eelarve laekumise-ga. Kui riigis tervikuna loodeti tä-navuseks aastaks tulumaksu lae-kumise kasvu võrreldes mulluse-ga 6,5 protsenti, siis Põlva linna tulumaksuosa on mullusega võr-reldes kasvanud vaid 2 protsen-ti. Tervikuna tähendab see mõ-ningast eelarve alalaekumist. Jääb loota, et aasta viimased kuud tulevad paremad.

    Järgmine volikogu toimub 12. oktoobril.

    Volikogu septembrikuu istung

    Põlva linn on tervise edenduse valdkonnaga tegelenud juba aastaid. 2008 aastal loodi linnas Tervisekomisjon, kes koordinee-rib linnas tervise edenduslikke üritusi ja ettevõtmisi. Põlva lin-na Tervisekomisjoni kuuluvad: Janika Usin- kultuuri ja spordi-peaspetsialist, Pilleriin Aalde- lastekaitsespetsialist, Anne Nook – Põlva Päevakeskuse juhataja, Taima Nurm- Põlva Spordikooli direktor, Margit Rikka – AS Põl-va Haigla ülemarst ja Kadri Pla-to – sotsiaalosakonna juhataja ning ühtlasi Tervisekomisjoni juht.

    Traditsiooniks on meil saa-nud kindlad liikumisüritused (Südamekõnd, Rattapäev jt.) ja regulaarne esmane tervisekont-roll linnaelanike seas alates 2008 aastast. Tervisekontrollile kutsub AS Põlva Haigla Tervise-tuba, et teostada südamefilm, vere analüüs (kolesterool, vere-suhkur, kliiniline veri) ning kae-buste ilmnemisel lisauuringud.

    Lisaks traditsioonilistele üri-tustele on sellel poolaastal ka-vas järgmised ettevõtmised:

    • SÜDAMEPÄEV Põlva lin-na südames!

    Maailma Südamepäev on tähtpäev, mida tähistatakse igal aastal, septembrikuu neljandal pühapäeval. Põlva Linnavalitsus korraldab Südamepäeva üritust kolmandat aastat.

    Ka sellel aastal toimub Sü-damepäev Põlva linna Keskpar-gi kõrval, 23. septembril kella 11.00 – 14.00.

    Südamepäeval saab kontrol-lida vererõhu näitajaid ja vere-suhkru taset, määrata keha ras-vasisalduse protsenti ning kuu-lata spetsialistide nõuandeid terve südame heaks.

    Süda on erilise tähtsusega li-has, mille töövõimest sõltub ko-gu organism. Inimese üldine töövõime on otseselt seotud sü-dame töövõimega. Seega mõju-tab südame olukord elu kvali-teeti igal inimesel, järelikult on südame tervis kuldaväärt res-surss.

    Tulge osalema Põlva linna Südamepäeval!

    • Toivo Niibergi loengud!10. oktoobril kella 18.00-

    21.00 toimub Põlva Avatud Noortekeskuses (Põlva Kultuu-ri-ja Huvikeskuse hoones) loeng „Toimetulek iseenda ja oma teis-

    melise lapsega”. Lektoriks on oma tuntud headuses psühho-loog Toivo Niiberg. Arutlustee-madeks on inimsuhted, inime-se toimetulek erinevate rollide-ga tööl ja kodus ning suhted lastega.

    Koolitusel osalemine on ta-suta ning osalejatel on võimalik saada ka tunnistus koolituse lä-bimise kohta. Seega on oodatud loengule kõik teemast huvita-tud isikud, sest alati on midagi õppida ja kasulikku enda jaoks leida.

    Noortele korraldab Tervise-komisjon eraldi loengu 11. ok-toobril Põlva Avatud Noortekes-kuses teemal „Suhted murde-eas”. Koolitusel osaleda saavad 7 või 8 klassi õpilased Põlva Ühisgümnaasiumist ja Põlva Keskkoolist.

    • Turvaline tervisekõnd!27. oktoobril kell 19.00 kor-

    raldab Põlva linna Tervisekomis-jon teema-aasta raames ürituse „TURVALINE TERVISEKÕND”, mis saab alguse Põlva Kultuuri-ja Huvikeskuse parklast. Üritu-se eesmärgiks on tervislike elu-viiside soodustamine, turvalisu-

    se propageerimine ja helkurite olulisuse rõhutamine.

    Tervisekõnni rada saab algu-se Kultuurikeskuse parklast ning kulgeb seekord tavapärastest tervisekõndidest erinevat rada mööda. Kõigile osalejatele jaga-takse enne kõndi helkurkäepael. Täiendavad helkurid kõndijatel endil on igati teretulnud ning seega on eriauhind kõige „helk-levamale” kõndijale.

    Tulge turvaliselt ja tervisli-kult liikuma!

    Põlva linna Tervisekomisjon

    Kallid linnaelanikud!Kätte on jõudnud pime sügi-

    sene periood. Autojuhid on ju-ba korduvalt märganud teedel helkurita kõndivaid inimesi, kes on liikluses väga suureks ohuks. Hoidke ja kaitske end ka ise, et teie teekond kulgeks turvali-selt.

    Palun olge tänavatel ja tee-del nähtavad ning varustage end helkuriga!

    Ilusat ja värviküllast sügist soovides,

    Põlva Linnavalitsus

    Terviseedenduse info!

    TURVALISELT!Sügisesel koolivaheajal saab Põlva Avatud Noortekeskuses teoks turvalisusega looritatud üritus. Teisipäeval, 25. oktoob-ril, algusega kell 11.00 leiab aset hariv ja huvitav kaheosali-ne loengutsükkel.

    Internetist ning selle ohtu-dest ja võimalustest oleme rääki-

    ma palunud Sertifitseerimiskes-kuse juhataja Kalev Pihli, kes on pälvinud Tegija tiitli internetitur-valisuse teadlikkuse tõstmise eest laste, noorte, lastevanemate ja lastega töötavate inimeste hul-gas. Kalev Pihl on aastaid vaba-tahtlikult oma põhitöö kõrvalt te-gelenud selgitustööga, kuidas in-ternetti suhtuda ning kuidas en-nast ja oma lähedasi seal peitu-vate ohtude eest kaitsta.

    Loengu teises pooles räägib SA Tartu Kiirabi esindaja viina-kuule paslikult noortest ja alko-holist. Teoorias võivad ju kõik teada, et alaealised ja alkohol kokku ei sobi ent argipäeva te-gelikkus näitab noorte suhteli-selt aktiivset sõltuvusainete pruukimist. Seekordne loeng ei keskendu sedavõrd ennetamise-le kui just sellele, kuidas aidata oma sõpra, kes on parasjagu

    “purjus” või “pilves”. Samuti saame osa markantsematest näi-detest, mida sõltuvusained on endaga kaasa toonud.

    Ootame aktiivset osavõttu nii noorte, lastevanemate kui ka lastega töötavate inimeste seast!

    Turvalisuse aasta toimkond

    Korrastustööd IntsikurmusSA Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK) toetas looduskait-se programmist Põlva linna pro-

    jekti „Intsikurmu metsapargi korrastamine” 26 570 euro suu-ruses summas. Linna omaosalus on 10% projekti kogumaksumu-sest. Projekti raames korrasta-takse Intsikurmu laululava ja Orajõe vahelist ala. Põhilisteks töödeks on võsa lõikamine, mur-

    dunud ja kuivanud puude likvi-deerimine, teeradade korrasta-mine, Orajõe kalda puhastami-ne. Teede korrastusega on soov anda parem juurdepääs jõe äär-de ka vanematele inimestele. Jõeäärsest allikast võtsid meie teada paljud inimesed varase-

    matel aegadel vett, kuid kahjuks ei leia me seda üles. Nüüd palve linnakodanikele, kes oskavad al-lika koha üles leida, teatage sel-lest Põlva Linnavalitsuse spetsia-listile Illimar Mets tel 7999486.

    Põlva Linnavalitsus

    KAITSE ENNAST!!Oktoobrikuus saab Turvalisuse Aasta raames osaleda Põlva lin-nas toimuvatel täiskasvanute

    enesekaitsekursustel. Tunnid hakkavad toimuma nädalavahe-tustel. Planeeritud on 10 tree-ningkorda, ühe korra ajaline kestus on 1,5-2 tundi.

    Kava kohaselt on 5 treening-tundi oktoobris ja viis novemb-rikuus. Toimumise ajad 1, 2, 8,

    15 ja 16 oktoober ning 5, 6, 13, 19 ja 20 november.

    Kohtade arv on piiratud - grupi suuruseks maksimaalselt 20 inimest. Enesekaitsekursust viib läbi Janar Saarniit.

    Esimene treeningtund toi-mub laupäeval, 1.oktoobril kell

    10.00 Põlva Spordikoolis. Tree-ningkorra hind osalejale on 1 euro.

    Kursusele registreerumine: [email protected] või [email protected].

    Turvalisuse aasta toimkond

    Tänaste piltidega juhime tähe-lepanu sellele, et kuigi hooned krundil on korralikud, mõjub hooldamata ümbrus tänava-poolsel küljel šokeerivalt. Krunt asub aadressil Salu 15.

    Põlva Linnavalitsus

    Inetud hooned pildisari jätkub

    Põlva Päevakeskuse hetkeolukorrast

    Tule ja õpi! Täiskasvanud õppija nädala raa-mes toimub Põlva Keskraamatu-kogus 11. oktoobril 2011 kell 11-18 raamatute parandamise ja köitmise alane nõustamine. Või-

    malik ka raamatute pisiremont. Nõuandeid jagab keskraamatu-kogu köitja Aado Kuhlap. Täp-sem info tel. 799 4095.

    Põlva Keskraamatukogu

    Pildid raamatust ehk näitused Põlva Keskraamatukogus

    26. septembrist 26. oktoobri-ni on lasteosakonnas väikestele ja suurtele uudistada Kristi Tuhkru-Tamme illustratsioonid Grethe Rõõmu raamatutele „Lohe Lem-bitu lood“ (2 osa, ilmunud 2009 ja 2010) ja „Raamatuvard-jad“(2010). Kunstnik armastab väga värvirõõmsat fantaasiamaa-ilma. Lisaks raamatute illustree-rimisele (seni on temalt pildid saanud kolm raamatut) pakub to-redaid võimalusi viltimine, on ta ju lõpetanud Tartu Kunstikooli tekstiilikunstnikuna. Eriti süda-melähedased on talle vilditud mänguasjad. Viltimist ja keraami-kat, oma viimase aja suurt kirge, õpetab Kristi-Tuhkru Tamm oma kodulinnas Pärnus kõigile huvi-listele.

    26. septembrist 5. novemb-rini on lugemissaalis näitus Kal-li Kalde illustratsioonidest Jaan Kaplinski raamatule „Lahkujad“ (2009). Kunstnik on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja Tallinna Pe-dagoogilise Instituudi. Ta töötab joonistamise ja graafika õpeta-jana Tartu Kunstikoolis. Seni on ta illustreerinud üheksa raama-tut. Käesoleva näituse kohta üt-leb kunstnik ise nii: „Nagu Ac-hilles raamatus, pole ka mina kunagi tõelisse vihmametsa sat-tunud. Need on minu unistuste pildid soojadest lopsakatest lõu-namaa metsadest, maalitud lu-mises ja külmas Lõuna-Eesti tal-ves“. Juba 17 aastat elab Kalli Kalde meie maakonnas vanas talumajas põldude ja metsade vahel.

    Põlva Keskraamatukogu

    Põlva Perekeskus kutsub• Teisipäeval, 20. septembril

    kell 15.30 Reisimuljeid kaugest Indoneesiast. Teejuht Ülle Pode-krat

    • Teisipäeval, 27.septembril kell 14.00 Individuaalne tasakaa-lustatud toitumine on teie tervi-se pant. Õpetusi jagab Arvu Sarv Viljandist.

    • 27.septembrist alustab tööd võimlemisklubi „Iti“. Virgutus-võimlemine algusega kell 9.00 igal T,K,N Oodatud on kõik kes tahavad ennast natukene liiguta-da.

    Virgo Troon Põlva Perekeskuse perenaine

    Põlva linnavalitsuse sotsi-aal osakond tuletab meel-de, et septembrikuu lõpu-ni on veel võimalus taot-leda oma lapsele koolial-guse toetust.

    Toetust saavad kõik kuni 19-aastased õpilased (31. juuli seisuga), kes õpivad II-XII klassis või põhikooli baasil kutseõppe-

    asutuses. Toetuse suurus on 25 eurot lapse kohta.

    Koolialguse toetuse taotlemi-seks tuleb lapsevanemal pöördu-da Põlva linnavalitsuse sot-siaalosakonda isikuandmete kin-nitamiseks (isikukood, panga-konto).

    Põlva LV sotsiaalosakond

    Kaunis suvi on möödas ning te-an, et Päevakeskuse praegused ja uued liikmed ootavad pikisil-mi maja tegevuse alustamist. Kahjuks tuleb Päevakeskuse kü-lastajatel varuda veel veidi kan-natust, sest maja remonttööd viibivad täiendavate tööülesan-nete tõttu. Esialgse kava koha-selt oleks Päevakeskuse remont pidanud lõppema 30. septemb-ril. Remondiaja pikenemise tin-gis mahukas ja vajalik töö – põ-randaalune vee-ja kanalisatsioo-nitorustike väljavahetus. Aeg oli torudega teinud oma töö, need

    olid nagu paberist. Ehitaja OÜ Norten on lubanud teha kõik endast oleneva, et Päevakeskus saaks kolimisega alustada hilje-malt oktoobri keskel. Ma usun, et see ootamine on seda väärt, sest muutub ju remondi järgselt teenuste osutamine eakatele ai-nult paremaks. Päevakeskuses saavad olema värskelt remondi-tud ruumid koos kaasaegse in-vaduširuumi ja 3 uue tualett-ruumiga, mis kõik on varusta-tud paranenud ventilatsiooni-süsteemiga.

    Seega loodame ehitajalt re-

    mondi plaanipärast sujumist ning meie poolt kiiret kolimist, et saaks alustada taas kauaoo-datud Päevakeskuse tööga.

    NB! Teadmiseks kõigile MTÜ Põlva Kolmanda Nooruse Rah-vakooli ja Põlva Päevakeskuse liikmetele, ka sel aastal tähista-me rahvusvahelist Eakate Päeva Tallinnas.

    Väljasõit Tallinnasse on pla-neeritud 30.septembril kell 8.00 Pesa parklast. Kavas on Eakate Festivali külastus Salme Kultuu-rikeskuses ning ringkäik Tallin-na Loomaaias. Antud üritus saab

    teoks tänu Põlva Linnavalitsuse sotsiaalvaldkonna projektitoetu-sele, mis võimaldab linnasõitu planeerida soodsamalt. Regist-reeru üritusele tel 7994864 või 5177822 (Anne Nook).

    Peatse kohtumiseni Põlva Päevakeskuses, kuhu on alati oodatud kõik eakad, kes soovi-vad oma vaba aega sisukamalt veeta!

    Ilusat suve lõppu ja kaunist sügise algust!

    Anne NookPõlva Päevakeskuse juhataja

  • august 2011 Põlva Linna Teataja 3

    Sporditulemused

    Eesti noorsoo ja juunioride meistrivõistlustel kergejõus-tikus võitis 2 pronksmedalit Gerret Kivirand:teivashüppes tulemusega 4.20 ja kõrgushüppes tule-musega 1.93. U-18 klassi Balti maavõistlu-sel Jekabpilsis saavutas Ben-Ruuben Kaljuvee kaugushüp-pes II koha ja Merili Ilves kõr-gushüppes III koha. Treener Sulev Arund.

    Noorte rannavolle II etapil saavutasid U16(1996 ja hil-jem sünd.) tüdrukute arves-tused Andra Villems ja Ingris Suvi III koha. III etapil saavu-tasid Andra Villems ja Ingris Suvi samuti III koha .Treener Ingrid Mandel.

    Eesti MV orienteerumisjook-su tavarajal :N14 klassis hõ-bemedal Kristel Sibul, M20

    pronks Raido Mitt. Teatejook-sus said kuldmedalid 14/16 klassi tüdrukud Karoliina Sik-kal, Getter Matto ja Kristel Sibul. Eelmise aasta hõbeme-dalit kordasid 18/20 klassi noormehed sama koosseisu-ga: Rene Post, Marten Vunu-kainen ja Raido Mitt. Eesti meistrivõistlustel orienteerumisjooksu sprindis saavutas N14 klassis Kristel Sibul I koha . Treenerid Nikolai Jäeveoja ja Kalle Ojasoo.

    Rannakäsipalli Eesti meistri-võistluste tulemused:P2000 2. koht Põlva SK 1 – Karl Kan-nik, Christofer Viilop, Jaa-nus-Peeter Rüütli, Mathias Rebane, Alfred Timmo, Mirko Sulamägi, treener Kalmer Musting .3.koht Põlva SK 3 – 180 punkti - Raimond- Eric Jaanus, Fred-Eric Kärblane, Ranar Pügi, Niki-

    ta Ossimov, Kris-Norman Lavri-kov, Erko Vanahunt, Roland Kund, treener Kalmer Musting.P1998 2. koht Põlva SK 1- Sander Sarapuu, Marvin Liblik, Kris-to-Siim Vidrik, Carl-Eric Ui-bo, Robin Sillamäe, Kristo Aid, Michael Pärna ,treener Kalmer Musting, P1996 1.koht Põlva SK 1 -Tarmo Sa-lundi, Siimo Tigasson, Roland Soosaar, Randy Soosaar, Gab-riel Usin, Andry Aust, Hardi Põder ,treener Rein Suvi .P1994 1. koht Põlva SK 1- Alvar Tint, Raiko Rudissaar, Henri Hiiend, Andreas Rikken, Taavi Tilgre, Hendrik Varul,treener Rein Suvi.23. Koprakarika ja Eesti-Läti orienteerumisliiga 8,9 ja 10 etapi tulemused:M9NR Dainis Männiste II koht; M12A Villu Serv I koht ja Kris-tofer Pähklepa III koht;M12TR Ralf Hõim I koht ja Martin

    Sults II koht; M16B Ander Adamson II koht;N10NR Kai-riin Märtson III kohtN12TR Kelli Nurm I koht;N14A Kristel Sibul I koht.48.Tapa karikavõistlustel kä-sipallis saavutas 1998 sünd. noormeeste võistkond I koha koosseisus: Carl-Eric Uibo, Sander Sarapuu, Robin Silla-mäe, Kristo-Siim Vidrik, Mar-vin Liblik, Markel Veiko, Martti Vaino, Tõnis Kase, Mic-hael Pärna, Martten Piirilaht, treener Kalmer Musting.P2000 saavutasid I koha Põl-va SK noormehed koosseisus: Taniel Sermat, Alfred Timmo, Mathias Rebane, Christofer Viilop, Karl Kannik, Raimond-Eric Jaanus, Jaanus-Peeter Rüütli, Kevin Klaus, Ferd-Eric Kärblane, Kris-Norman Lavri-kov, Robin Vinne, Kristo Toom, Sander Nemvalts, treener Kalmer Musting.

    Põlva Spordikool

    2011. aasta talvel tegi algust Põl-va Kultuuri- ja Huvikeskuse lava-augus esimeste freskomaalingu-tega toonane Põlva Kunstikooli vanema rühma õpilane Alo Val-ge. Päris üksi muidugi freskod ei sündinud. Neid, kes tööd teha ai-tasid, oli mitmeid - kõigepealt kaaslased vanemast rühmast, mitmed neljanda kursuse õpila-sed ning isegi paar kunstikooli vilistlast, kes kõik tegid oma käed lubjaseks. Talvise ettevõtmise tu-lemusena kaeti lubjakrohviga sei-napind 5 x 2 m ning nüüd lava-auku sattunut jõllitab seinalt mu-nakujulise peaga mitmekeelne ja –silmne olend, kelle kõrvalt algab kohe ka teine maaling – kirglik ja värviküllane figuraalne kompo-sitsioon.

    Kogu tööprotsess vältas te-gelikult ligikaudu kuu aega, noored krohvisid nädalavahe-tustel, ning pealemaalingud val-misid õhtutundidel pärast tava-kooli ja kunstikooli tunde. Alo ise oli süvenenud ning pühen-dunud kogu tegevusele, sest ole-

    masolev pind andis võimaluse edastada vaatajatele uus sõnum lisaks endistele Mässeri klubi poistele, kes kunagi Underg-roundi avastanud olid ja seal tolmu lendama panid.

    Maalimise järgselt toimusid Undergroundis mitmed üritu-sed, nii et freskosid on juba näh-tud ning vastukaja ülimalt in-nustav olnud. Freskotehnika so-bib antud ruumi ning vaatama-ta oma näilisele rohmakusele loob sellesse väiksesse „subkul-tuurilisse Põrgupõhja” täiesti uue dimensiooni näidates noo-rele, kes vahest on suhteliselt kauge ja mittemõistev tänapäe-va kujutava kunsti suhtes, et kannab küll. Et saab küll kõne-tada ka täiesti kunstikauget ja kunstist mitte eriti pidavat ini-mest, ja et tähtis pole mitte sõ-na, vaid tegu ise. Alo tegu antud ajamomendis ongi loodud fres-ko. Mõtteahelad käivituvad iga-ühes, kes vaatama juhtub.

    Suve teine pool tõi Põlva Kunstikoolile mitmeid rõõmsaid

    uudiseid meie õpilaste kõrge-matesse kunstikoolidesse sisse-saamise näol – esile toomist väärib Alo Valge edasiõppimine Tartu Ülikoolis filosoofiateadus-konna maalikunsti erialal, Kris-ta Zimmi kunstiõpingute jätka-mine EKA graafika osakonna tu-dengina ja Ingrid Olesk Tartu Kõrgema Kunstikooli restauree-rimise erialal. Alo Valge maalin-gud kultuurikeskuse lavaaugus jätkuvad – krohvitakse 2x2m seinapind ning teine 5x2m riba. Taas on abilisi mitmeid, olen ise ka pidevalt nn „objektil” krohvi-mas. Paljajalu, valge töökittel seljas, higi otsaees maalib Alo jällegi paar nädalat. Enne veel, kui värvitopsid tühjaks saavad ja pintslid seisma jäävad, ütleb noor kunstnik, et sellega fresko Undergroundis ei lõpe. Et maa-lingud lähevad edasi, ilmselt peale esimest sessi ülikoolis so. siis järgmise aasta talvel, ja et see on hea põhjus koguneda kõigil endistel Põlva Kunsti-kooli vanema rühma noortel

    ning midagi anda tagasi Põlva-le – oma kodukohale. Anda saab ju seda, mida sul on. „ Ja me anname vaimu. Me tahame „tõmmata siin tikku”, et natuke-negi valgustada nende teed, kes otsivad ärksat meelt ja uusi ideid,” resümeerin ma praegu noorte endi mõtteid seoses val-minud freskoribaga.

    Kommentaar Alo Valgelt:Paar aastat tagasi oli Põlva

    Kunstikoolil näitus Tartus. Siis oli selle näituse pealkirjaks „Depressiivsest Eesti väikelin-nast”, mida Tartu Postimehe aja-kirjanik tõlgendas tegelikult va-lesti võttes seda sõna-sõnalt. Mõeldud oli ju meie loomingut kui antonüümi depressiivsusele. Kahju, et inimesed ei vaevu pi-sutki analüüsima ja mõtestama maailma enda ümber. Minus on justkui teatav sarkasm, ja nõn-da tahan ma õhku visata lause, et NÜÜD ON TEIL PÕHJUST PÕLVASSE TULLA!

    Anne PrangelPõlva Kunstikooli direktor

    Südasuvist kultuurielu on juba aastaid rikastanud Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindade üle-andmine, mis tänavu toimus 20. korda. Küllap teavad paljud põl-valased tseremooniapaigana suurmehe sünnikodu, Lepa talu Himmastes. Auhindu on aga üle antud teisteski kohtades, mis Ja-kob Hurdaga seotud (Otepää, Põltsamaa jne.) Väga sobiv lau-reaatide austamiseks on ka Hel-singi, kus Jakob Hurt kaitses 1886. aastal keeleteaduse alal doktorikraadi ning 20. sajandi esimestel kümnenditel oli hoiul tema rahvaluulekogu. Nii asus-ki Jakob Hurda nim. Põlva Rah-vahariduse Seltsi 14-liikmeline esindus 5. augusti varahommi-kul väikesele laevareisile.

    Kõige olulisemaks sihtpunk-tiks oli Soome Kirjanduse Seltsi kaunis maja (valminud 1890), mille ees juba ootas folklorist, seltsi vanemteadur Irma-Riitta Järvinen. Tema meid ju Soome kutsuski. Kõigepealt asusime muidugi seltsiga tutvuma. Au-väärse ajalooga seltsi asutas 1831. aastal „Kalevala“ kokku-seadja Elias Lönnrot. Põhjaliku ülevaate seltsi rahvaluule arhii-vist andis selle juhataja Lauri Harvilahti. Kuigi Jakob Hurda pärand toodi Eestisse juba 1927. aastal ja on hoiul Eesti Rahva-luule Arhiivis (Eesti Kirjandus-muuseumis), on see koopiana olemas ka Soome Kirjanduse Seltsis. Sealses arhiivis on kok-

    ku koopiana hoiul 400 000 ühi-kut Eesti rahvaluulet (laulud, muinasjutud, mõistatused, va-nasõnad jne.) Tegime arhiivis ka väikese tiiru. Seejärel tervitas kokkutulnuid Soome Kirjandu-se Seltsi esimees Lassi Saressa-lo, kes ei pidanud paljuks Tam-perest kohale sõita. Kõigile osa-lejatele kingiti mälestuseks raa-mat seltsist.

    Kui võõrustajatelt palju hu-vitavat teada olime saanud, tut-vustas Arvo Jää, kes üksiti kogu üritust juhtis, meie seltsi.

    Jakob Hurda rahvuskultuu-ri auhindu anti tavapäraselt väl-ja kaks, kuid midagi oli uutmoo-di. Nimelt pälvis esimest korda auhinna välismaalane. Veikko Armas Väntänen on Eesti-Soo-me suhete arendaja. Pikka aega töötas ta Põlva sõpruslinna Kan-nuse kultuurisekretärina. Põlva-maalt valitud laureaadina võttis Põlva linnapealt Georg Pelisaa-relt auhinna vastu Põlva kultuu-ritegelane Sirje Vill. Lähemalt saab laureaatide kohta lugeda 23. juuli ajalehest Koit.

    Rahaliselt toetasid auhindu Eesti Kultuurkapital ja selle Põl-vamaa ekspertgrupp.

    Autasustamise järel esitasid Sirje Vill ja Anar Anijalg kõigile hinge läinud soomekeelse kava Veikko Väntäneni abikaasa Tert-tu Väntäneni südamlikust vaba-värsilisest luuleloomingust. Saa-teks Riivo Jõgi suurepärane akordionimäng, mille tarvis oli

    Sirje Vill välja valinud perekond Väntäneni lemmikpalad. Just niisugused, mis hingelähedased soomlastele ja kõnelevad naa-berrahvast palju meilegi.

    Soome olime kaasa võtnud meie seltsi verivärske auraama-tu, kuhu tegid esimesed sisse-kanded Jakob Hurda Kodutalu Taastamise Komitee liikmed Ir-ma-Riitta Järvinen, Evald Kam-pus ja Arvo Jää.

    Ja siis oli käes aeg rahvusli-ke suupistete maitsmiseks, mil-le valmistamise ja kaasavõtmise eest oli hoolitsenud Tiiu Lees. Järgmisel päeval tutvusime Veikko Väntäneni juhtimisel Helsingiga. Suur tänu korduma-tu reisi eest perekond Väntäne-nile, Sirje Villale ja Soome Kir-janduse Seltsi rahvale!

    Külli OtsPõlva Keskraamatukogu

    Undergroundi galerii hammustab uue tüki

    Jakob Hurda jälgedes HelsingisHEI SINA NOOR, KES SA MÕTLED, MILLISEST KOHAST VÕIKS LEIDA RAHA OMA LAHEDATE IDEEDE TEOSTAMISEKS, SIIS NÜÜD SEE VÕIMA-LUS ON OLEMAS!Mis see on? NAF on mõeldud sel-leks, et noored saaksid aktiivselt osaleda otseselt enda kavanda-tud ja kogukonda arendavates projektialastes tegevustes. Selle läbi muutub nii sinu kui ka sõp-rade elu Põlvas paremaks ja hu-vitavamaks! Fondi rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist, programmist ,, Noorsootöö kva-liteedi arendamine” ning seda vahendavad Eesti Noorsootöö Keskus ning Eesti Avatud Noor-tekeskuste Ühendus. NAF-i pea-mine sihtgrupp on 12-16aastased piirkonna noored. Samas võivad taotleda ka nooremad ja vane-mad! Kui sul on idee, täida taot-lus (leiad www.polva.ee/noored ) ja esita see Põlva Avatud Noor-tekeskusele kas e-posti ([email protected]) või tavaposti teel (Kesk 15, Põlva, 63303). Hilje-malt kahe nädala pärast saad vastuse, kas sinu ideed toetati. Kui taotluse täitmine tundub uus ja vajad abi, võta kohe noortekes-kuse töötajatega ühendust ja me aitame sind. Kirjuta meile [email protected] või helista 53527527. Saame kokku, räägime sinu ideest ja aitame taotluse esitami-sel! Rahastamine. Toetust ei kan-ta noorte isiklikele kontodele.

    Omaalgatuse kulud katab noor-tekeskus vastavalt tegevuskava-le, eelarvele ja sõlmitavale koos-töölepingule. Kulud tasutakse ot-se teenuse pakkujale arve alusel, erandkorras saab tasuda sulara-has t eki alusel. Toetuse saanud noortega sõlmime koostöölepin-gu, kus on kirjas tegevuste läbi-viimise aeg, toetatav summa ning aruande esitamise tähtaeg. Ar-vesta, et projekti saab ellu viia alates 15. november 2011 kuni 1.august 2012.

    Kui tekib küsimusi taotlemi-se või projekti elluviimisega pöör-duge julgesti abi ja nõu saami-seks noortekeskusesse. Oluline on, et te ise olete idee loojad, taotluse täitjad ja läbiviijad, sest vaid nii saate projekti elluviimi-sest kasu. See võimalus annab uusi kogemusi, ideid ja elamu-si. Milline idee on piisavalt hea, et taotlus esitada? Iga idee on hea. Oluline, et see idee aitab ak-tiviseerida tegevusi Põlva piir-konnas. Otsi omale mõttekaasla-si ja kirjutage taotlus ühiselt ning esitage see julgelt fondile. Kui hindajad leiavad, et ideed võiks edasi arendada, siis saad selle uuesti esitada, sest taotlusi võib saata siis, kui selleks vajadus te-kib. Tähtaegu ei ole. Mis summat võib taotleda? Fondi suurus on 2000 eurot, millest soovime toe-tada vähemalt 4 ideed!

    Hei sina noor, pane end proo-vile ning anna eduelamusele või-malus!

    Janika Usinprojektijuht

    Noorte omaalgatuslike projektide fond ehk NAF!

    Käes on sügis ja nagu igal sügisel on koolides midagi uut, nii on ka noortekeskuses. Lisaks sellele, et noortekeskus on jätkuvalt mõnus koht kuhu tulla kasvõi mitte mida-gi tegema, keskendub keskus sep-tembri lõpust huvitegevusele.

    Alustame teemakuudega, kus ühel perioodil keskendutakse mingile kindlale teemale läbi teh-nika valdkonnas. Septembri ja oktoobrikuu teemadeks on ani-matsioon, kus tutvume ja uurime kuidas objektid liiguvad ning kui-das neid ise liikuma saada. Uuri-me ja katsetame, kuidas panna joonistus rääkima ning kuidas oma enda mõtteid läbi lihtsate vahendite teistelegi edastada.

    Novembrikuu teemaks on foton-dus ja detsembrisse jääb graafi-ka, mille kohta saab infot juba järgmises linna lehes.

    Kui sul on huvi siis Põl-va Animatsioonilabor töö-tab 26. ja 28. septembril ja 10, 11, 17,19, 24 ja 26. ok-toobril kella 16.00 -18.00

    Ole kohal, teeme ise multika.

    Muidugi vaata pidevalt ka meie facebooki kodulehteIlusat sügist!

    Ako Laugamets Põlva Avatud Noortekeskuse

    juhataja

    Põlva Noortekeskuse animatsioonilabor alustab

    Esmaspäeval, 31. oktoobril 2011 kl 19 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses

    Vana Baskini Teatri etendus ÜLLATUSKÜLALINERichard Harrise (Inglismaa) ko-möödia kahes vaatuses

    Lavastaja: IVO EENSALUKunstnik: JAAK VAUSTõlkija: JÜRI KARINDIMängivad: HELGI SALLO, PILLE LUKIN, TERJE PENNIE, NATALI LOHK või MERILIN KIRBITS, TÕNU KILGAS, VÄI-NO LAES ja RAIVO METS

    Michael ja Roma Smethurs-tid ostsid paar kuud tagasi en-dale taga-aiakesega ridaelamu-boksi, mida nad seejärel suure hoole ja armastusega „renovee-risid“. Nüüd on asi niikaugel, et võib joone alla tõmmata, ning täna õhtul toimubki maja sisse-õnnistamiseks aiapidu suure hulga kutsutud- ja ehk ka ülla-tuskülalistega. Kutsed on aeg-sasti laiali saadetud, lapsed on viidud vanaema juurde, värvili-sed lambikesed ja „valgusvooli-kud“ on üles riputatud, ostetud

    on uus grill ja palju toidukraa-mi... Et pidu saaks eriti lõbus, on välja mõeldud ja pakutud ka teema, mille kohaselt külalised ja ka pererahvas peavad kostü-meeruma: kuulsad paarid ta-gurpidi. Õhtuni ei ole enam pal-ju aega ja peremees-perenaine teevad palavikulise kiiruga veel viimaseid ettevalmistusi. Muu-hulgas vaja ju ka naabrinaist hoiatada, et täna õhtul võib siin-pool planku vägagi kärarikkaks minna – suur hulk lõbusat rah-vast, muusika, vein, ka grilli-toss... See ei olegi nii lihtne, ku-na siiani ei ole naabriga erilist läbikäimist olnud - ei olda isegi nimepidi tuttavad. Pealegi sel-gub, et naabrinaisel on külas te-ma poeg. Aga hea tahtmise juu-res saab kõigest üle, ilm on ka nagu tellitud ja paistab, et stiili-peo kordaminekut ei saa miski takistada. Kui ainult...

    Kas pidu tõepoolest õnnes-tub, seda saavad teatrikülastajad otsustada teise vaatuse lõpus

    Pilet 10 €, sooduspilet 8 €Piletid eelmüügis Põlva Lin-

    navalitsuse kassas (tel 7999480) ja Piletilevis

  • august 2011Põlva Linna Teataja4

    Põlva linna ja valla ühisleht ilmub üks kord kuus kolmandal nädalal.Põlva linna ajalehe toimetus:Monika Adamson, Pilleriin Aalde, Janika Usin, Anu OleskTelefon: 799 9490 Monika Adamsone-post: [email protected]üljendus: AS Ühinenud Ajalehed

    Helle-Mai Liblikmann 16.08.2011Chris Robin Ilves 16.08.2011Berit Paatsi 18.08.2011Helerin Peetsmann 21.08.2011Artur Leppik 22.08.2011

    Õnnitleme!

    Palju õnne!Palju õnne!

    Vastsündinud Vastsündinud Põlva linnas Põlva linnas

    SeptemberR 23.09 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse 20 aastapäeva tähistaminekl 16 koguneme Põlva kalmistu väravas, et mälestada en-disi kultuuritegelasikl 18 peo teatraliseeritud algus Põlva Rahvahariduse Selt-si õueltkl 19 sünnipäevakontsert Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse teatrisaaliskl 22 pidu jätkub tantsusaalis ansambel Anna Minna saatel

    R 30.09 kl 19 Põlva Linna Harrastusteatrilt dokumen-taalne retrospektiiv „Oskar ja Linda“. Killukesi rahvahari-duse seltsi kunagise näitejuhi Oskar Kurvitsa ja tema pe-re elust. Loo autor ja lavastaja Sirje Vill, muusikaline ku-jundaja Ester Ratassepp.

    Oktoober

    N 06.10 kl 18 Põlva Linna õpetajate päeva tähistamineR 07.10 kl 21 UNDERGROUND´is pidu - Progressive Rock Lives. Lavaaugus astuvad üles: DRAMAMAMA ja X PANDA. Piletid eelmüügis klubis “AAL”, Põlva Linnavalit-suse kassas ja Kultuuri-ja Huvikeskuses ning maksavad 6 €. Vahetult enne üritust maksab pilet 8 €.R 14.10 Põlva valla aastapäeva tähistamineT 18.10 kl 13 VAT Teatri etendus „Pal-tänava poisid“. Dramatiseerija ja lavastaja: Aare ToikkaOsades: Janek Sarapson, Tanel Saar, Margo Teder ja Kas-par JancisPilet 2 €. Piletid eelmüügis Põlva Linnavalitsuse kassasN 20.10 kl 10-15 Eakate ohutuspäevL 22.10 kl 11-15 Ehte Aasta 2011 raames käsitööpäev „Ehtekoda Lõõtspilliga“. Päevakavas: näitus, õpitoad, rah-varõivaste demonstratsioon, esinevad lõõtsamehed. Sisse-pääs tasutaL 22.10 kl 15 Põlva Keskkooli 30. aastapäeva aktus teat-risaalisP 23.10 kl 17 Klubi Kuukiir puhkeõhtuE 31.10 kl 19 Vana Baskini Teatri etendus „Üllatuskülaline“.Lavastaja: Ivo EensaluOsades: Helgi Sallo, Pille Lukin, Terje Pennie, Natali Lohk või Merilin Kirbits, Tõnu Kilgas, Väino Laes ja Raivo Mets.Pilet 10 €, õpilastele, pensionäridele 8 €. Piletid eelmüü-gis Põlva Linnavalitsuse kassas ja Piletilevis

    Info tel 799 8230, www.kultuurikeskus.ee

    Põlva kultuuri- ja huvikeskuses

    Ostan-müün-vahetan-annan ära-soovin saada keskkond Põlva linna Kodulehel.Teate lisamiseks kontakteeru:

    [email protected] või [email protected]

    Põlva linna eakad Põlva linna eakad sünnipäevalised sünnipäevalised septembris 2011septembris 2011

    90 Linda-Elfride Porro, Melanie Hir-mo, Feliks Põder

    85 Tatjana Stelmahh, Järta-Adele Kraav, Helju-Aliide Labat,

    80 Evi Jalas

    75Hans Palosaar, Heino Kallas, Kai-re Kütt,

    70Elvi Mõistus , Viive Ojarand, Tai-mi Tigasson, Ellen Koorm, Mart Juks, Maie Maikalo, Peeter Raamat, Ülo Neeme

    NB! Oktoobrikuu sünnipäevalas-tel alates 70.eluaastast, kes ei soovi oma nime avaldamist aja-lehes, palume sellest teatada hil-jemalt 15.oktoobriks linnavalit-susele telefonil 799 9470.