presentatsioon ergonoomikast

Sissejuhatus töökoha ergonoomikasse

i


i



i

Colebrook Bosson Saunders


iKäsitletavad teemad

Sissejuhatus• Ergonoomika – mis see on?• Töökohaga seotud terviseprobleemid• Majanduslikud aspektid• Seadusandlus ja standardid• Antropomeetria

Töökoha sisseseadmine• Tool• Töölaud• Klaviatuur ja hiir• Monitor• Sülearvuti

Mõned näited


iMugav?


iMis on ergonoomika?

Ergonoomika on teadus, mis sobitab töö töötajaga ja toote selle kasutajaga.

Eesmärgiks on maksimaalselt suurendada töö tootlikkust, vähendades samal ajal

töötajate väsimist ja ebamugavust.


iTänapäevase tehnikaga töötamine

füsioloogilisedpsühholoogilised

võib endaga kaasa tuua probleeme…



•Skeleti-lihassüsteemi haigused

• Nimme-ristluuvalu

• Silmade väsimine

Füsioloogilised probleemid Liigeste, kõõluste, närvide, lihaste

ja pehmete kudede kahjustused.

Näiteks: - tendiniit- tenosünoviit- karpaalkanali sündroom



Tüüpilised põhjused…

• ebamugav tööasend

• liikumatu tööasend pika aja vältel

• paikne surve

• liigse jõu kasutamine

• korduvad liigutused

• individuaalne eelsoodumus

Füsioloogilised probleemid



Skeleti-lihassüsteemi haigused on kõige sagedasem kutsehaiguste liik

Kutsetööga seotud skeleti-lihassüsteemi haiguste all kannatas 2003.–04. aastal 1,1 miljonit inimest (ligemale 50% kõigist kutsehaigustega inimestest.)

(Allikas: HSE 2001/02)

Iga päev on Suurbritannias sunnitud 6 inimest loobuma oma tööst korduvatest liigutustest tingitud kahjustuste tõttu. (Allikas: TUC)

Hinnanguliselt kaotati kutsetööga seotud skeleti-lihassüsteemi haiguste tõttu 2003.–04. aastal 11,8 miljonit tööpäeva (Allikas: HSE 2005)

1995.–96. aastal läksid kutsetööga seotud skeleti-lihassüsteemi haigused Suurbritannia tööandjatele maksma ligikaudu 600 miljonit naela.

(Source: HSE 2005)

Majanduslikud aspektid



Majanduslikud aspektid

Skeleti-lihassüsteemi haigused on kõige sagedasem kutsehaiguste liik

1995.–96. aastal läksid skeleti-lihassüsteemi haigused ühiskonnale maksma 5,7 miljardit naela.

(Allikas: HSE 2005)

Tööandjad, kes on panustanud töökohtade ergonoomika parandamisse, on täheldanud lihas-skeletisüsteemi haiguste (mille otseseks tagajärjeks on kaotatud tööaeg) kolmekordset vähenemist. (Allikas: Schneider 1998)

Ameerika Ühendriikides tehtud uuringud on näidanud, et iga kontoritöö ergonoomikasse (näiteks korduvatest liigutustest tingitud kahjustuste ärahoidmisse) investeeritud dollar toob tagasi 17,50 dollarit. (Allikas: Buckle 1999)


iSeadusandlus ja ergonoomika

Töötervishoiu ja -ohutuse seadus 1974

Töötervishoiu ja -ohutuse eeskiri 1992 (muudetud 2002)




Tööandja peab…

– tegema kõigi töötajate töökoha riskianalüüsi;

– tagama, et iga töökoht vastab töötervishoiu ja -ohutuse eeskirjades ettenähtud miinimumnõuetele;

– kindlustama töötajatele regulaarsed puhkepausid ja/või vahelduva iseloomuga töö;

– töötajate palvel organiseerima (ja rahastama) nägemise kontrolli ja varustama töötajad spetsiaalsete tööks vajalike prillidega;

– korraldama töötajatele tervishoiu- ja ohutusalaseid koolitusi.


Töötervishoiu ja –ohutuse eeskiri 1992





Puudega inimeste diskrimineerimise vastane seadus 1995


iStandardid

Ei ole otseselt kohustuslikud, ent nende järgimist peetakse “heaks tavaks”.

Standardite järgimine on teatud mõttes platvormiks seadusandlike nõuete täitmisele.

Mõned näited standarditest:

BS EN ISO 9241-5:1999Ergonoomilised nõuded monitoridega töötamisel – V osa: Nõuded töökoha paigutusele ja asendile.

BS EN 527-1:2000Kontorimööbel – Töölauad ja -pingid. I osa: Mõõtmed.


iAntropomeetria

Inimese (anthropos) mõõtmine (metria)“Uurib inimeste füüsilisi mõõtmeid ja kuju, keskendudes eelkõige erinevate

inimpopulatsioonide vahelistele ja inimpopulatsioonide sisemistele erinevustele.”


iAntropomeetria


iTöökoha sisseseadmine

Klaviatuur

Laud

Monitor

Kontoritool


iTool


iTool – peamised nõuded


• Kontoritool peab olema stabiilne ja võimaldama operaatoril või kasutajal ennast vabalt liigutada ja mugavalt istuda.• Istme kõrgust peab olema võimalik reguleerida.• Tooli seljatoe kõrgust ja kallet peab olema võimalik reguleerida.


i

Jalalabad tugevalt vastu maad surutud

Reied põrandaga enam-vähem paralleelsed

Õige istmekõrgus

Survevaba toetumine reite tagapinnale

Tool – istme kõrgus


• Istme kõrgust peab olema võimalik reguleerida.

BS EN ISO 9241-5:1997• Sobiv istmekõrgus – kõrgus põrandast põlveõndlani pluss jalatsite talla paksus

Rohkem teavet selgroo ja õige istumise kohta


i

Lokaliseerunud surve tuharatele.

Reite ja kehatüve vaheline nurk on vähenenud.

Iste on liiga madal.


Keha ülaosa on ettepoole “küürus”.



i

Peamine surve langeb reite alumistele osadele ja põlveõnnalde piirkonnale.

Iste on liiga kõrge.

Jalalabad ei ole põrandaga tugevalt kontaktis.




i

Vahemaa istme seljatoe eesmise serva japõlveõndla vahel.

Istme õige sügavus

Tool – istme sügavus

Tooli seljatugi on sobivas kokkupuutes seljaga.



i

Surve langeb põlveõnnalde ja istme eesosa piirkonnale.

Iste on liiga sügav.

Tooli seljatugi ei taga piisavat toetuspinda seljale.


Rohkem infot selgroo ja õige istumise kohta


i

Reite tagaosal ei ole piisavat toetuspinda.Võimalik survekoht.

Iste on liiga madal.




iTool – seljatugi

Kõige enam peab seljatugi toetama nimmepiirkonda.

BS EN ISO 9241-5:1997• Tooli seljatugi peab selga toetama kõigis isteasendites. Kõige enam peab seljatugi toetama nimmepiirkonda.• Seljatoe alumine serv peab olema ülalpool tuharapiirkonna selgroo ogajätkeid ning ulatuma allapoole abaluude ülemist serva.

Töötervishoiu ja –ohutuse määrus 1992• Tooli seljatoe kõrgust ja kallet peab olema võimalik reguleerida.

Õige seljatoetus külgvaates



iTool – seljatugi

Seljatoe nimmeosa kõrgust on reguleeritud nii, et see vastab istuja individuaalsele seljakujule.

Töötervishoiu ja –ohutuse määrus 1992Tooli seljatoe kõrgust ja kallet peab olema võimalik reguleerida.



iTool – tahapoole nõjatumine

Suureneb nurk kehatüve ja reite vahel.

Tahapoole nõjatumise eelised

Kehatüve raskus kandub osaliselt seljatoel.e

Kehaasendi dünaamiline muutmine.

Töötervishoiu ja –ohutuse määrus 1992• Tooli seljatoe kõrgust ja kallet peab olema võimalik reguleerida.


Rohkem infot tahapoole nõjatumise ja kalde muutmise kohta


iTool – käsitoed

BS EN ISO 9241-5:1997• Käsitoed ei tohi piirata istuja eelistatavat tööasendit.• Käsitoed ei tohi piirata juurdepääsu töökohale, näiteks ei tohi käsitoed takistada tooli nihutamist tööpinna alla.


iTool – käsitoed

Õige kõrgusega käetoed

Käetugi on veidi allpool küünarnukki.

Käetugi ei tohi takistada normaalsete tööprotsessidega seotud käeliigutusi.

BS EN ISO 9241-5:1997• Käetoed ei tohi piirata istuja eelistatavat tööasendit.• Käetoed ei tohu piirata juurdepääsu töökohale, näiteks ei tohi käetoed takistada tooli nihutamist tööpinna alla.


iTool - kokkuvõte

Kokkuvõtte peamistest nõuetest

Käetugi on veidi allpool küünarnukki.

Vahemaa istme seljatoe eesmise serva ja põlveõndla vahel.

Tooli seljatugi on sobivas kokkupuutes seljaga.

Jalalabad tugevalt vastu maad surutud.

Reied on enam-vähem põrandaga paralleelsed.

Toetus nimmeosale on kohandatud vastavalt istuja selja kujule.


iAsendi vahetamine istumisel on kasulik


i

Klaviatuur

Laud

Monitor

Töölaud


i

Töötervishoiu ja –ohutuse määrus 1992• Klaviatuur peab olema kallutatav ja asuma ekraanist eraldi, nii et töötajal oleks võimalik leida mugav tööasend…• Klaviatuuri paigutus peab hõlbustama selle kasutamist…

Klaviatuur

Klaviatuuri “koduklahvid” asuvad küünarnuki kõrgusel või veidi madalamal

Õlavars asub õla suhtes neutraalses rippuvas asendis

Küünarvars on enam-vähem horisontaalasendis


i

…kui klaviatuur on lameda kujuga.

Ranne asub neutraalses asendis…

Klaviatuur


i

… mõnede arvates tagab kõige parema tööasendi umbes 10-kraadine

“negatiivne kaldenurk”.

Klaviatuur


iKlaviatuur ja hiir

Neutraalne randmeasend


iKlaviatuur ja hiir

Neutraalne ulatuspiirkond

Neutraalne randmeasend


iKlaviatuur ja hiir


i

Klaviatuuri asend

100-150 mm

Töötervishoiu ja –ohutuse määrus 1992• Klaviatuuri ees peab olema piisavalt ruumi, et kindlustada toetuspind kasutaja kätele või küünarvartele…

BS EN ISO 9241-5:1997• Toetuspinna suuruseks klaviatuuri ees peab töölaual olema vähemalt 100 mm.• Tööpinna serv peab olema sellise kujuga, et see ei sooniks randmepiirkonda.

BS EN 527-1:2000•…100-150 mm vaba pinda mis tahes sisendseadme eest; antud pinda võib kasutada käe või randme toetuspinnana.

Klaviatuur


i

Toetuspadi?

Klaviatuur

BS EN ISO 9241-5:1997• Käe/randme/küünarvarre toetuspatja tuleb kasutada ainult puhkamise ajal. See ei tohi segada tavalisi tööliigutusi.


i

BS EN 527-1:2000• Fikseeritud kõrgusega lauad. Tööpinna kõrguseks on 720 mm +/- 15 mm.

Klaviatuur ja tööpind

720 mmStandardne tööpinna kõrgus


i

720 mmStandardne tööpinna kõrgus

Klaviatuuri asetamine standardse kõrgusega tööpinnale võib panna küünar- ja õlavarre ning randme ebamugavasse tööasendisse.


BS EN 527-1:2000• Fikseeritud kõrgusega lauad. Tööpinna kõrguseks on 720 mm +/- 15 mm.


i

Reguleeritava kõrgusega tööpinnad

BS EN 527-1:2000• Reguleeritava kõrgusega tööpindadel peab minimaalne reguleerimisulatus olema vahemikus 680 mm kuni 760 mm.


Laua kõrgust on reguleeritud nii, et see vastab kasutaja individuaalsetele vajadustele.


i

Standardse kõrgusega tööpind

Istme kõrgus reguleeritud vastavalt kasutaja individuaalsetele vajadustele.

Võimalik liigne pinge kasutaja reitele, säärtele ja selja alaosale.



iKlaviatuur ja tööpind

Töötervishoiu ja –ohutuse määrus 1992• Operaatori või kasutaja soovi korral tuleb talle muretseda jalatugi.

Reguleeritav jalatugi taastab kasutaja õige tööasendi.

Reguleeritav jalatugi


iKlaviatuur ja tööpind - kokkuvõte

Vajadusel tuleb kasutada reguleeritavat jalatuge.

100-150 mm

Klaviatuuri “koduklahvid”

asuvad küünarnuki kõrgusel või

veidi madalamal.

Küünarvars on enam-vähem paralleelnetööpinnaga.

Õlavars asub õla suhtes neutraalses rippuvas asendis.

Randmed on neutraalses asendis.


iLameekraanmonitorid

Lameekraaniga monitoridel on palju eeliseid…

väiksem energiatarve (ligikaudu 50–66% väiksem);

väiksem soojusemissioon (väiksem õhu konditsioneerimise vajadus)

parem kujutise kvaliteet – puudub virvendus, väiksem sädelus;

puudub elektromagnetiline kiirgus;

ohutum/odavam utiliseerimine (ei sisalda pliid);

paindlik ja (võimalik) ruumisäästev kasutamine tööpinnal

… ja hind langeb kogu aeg.

Lameekraaniga monitorid moodustavad tänapäeval suurema osa müüdavatest uutest monitoridest ja on asendamas kontorites kineskoopmonitore.


i

Töötervishoiu ja –ohutuse määrus 1992• Võimalus kallutada ja pöörata, et rahuldada kasutaja vajadusi…• Kujutis – loetav, mittevirvendav…• Ei tohi olla sädelusi ega peegeldusi…

Monitor


i

Paljude standardsete monitoride kõrgust ei saa reguleerida või on nende reguleerimisulatus piiratud.

Tulemuseks võib olla lisapinge kaelale, õlavööle ja selja alaosale.

Monitor


i

Silmade kõrgus

15

15

Õige asetsusega monitor

Monitoriekraani ülemine serv peab asetsema umbes silmade kõrgusel.Ekraan on kallutatud nii, et see asetseb vaataja näo suhtes otseasendis.

Monitor


i

BS EN ISO 9241-5:1997• Istuval kontoritöötajal on optimaalseks vaatekauguseks 600 mm. Samas eelistavad kasutajad vaatekaugust vahemikus 450-750 mm.

15

15


Sobiv vaatekaugus sõltub kasutajast.

Õige vaatekauguse ligikaudseks orientiiriks on käe pikkus.

Silmade kõrgus

Monitor


i

15

15


Silmade kõrgus

Monitor


iMonitor


i

Reguleeritav vars võimaldab monitori asendit paindlikult kohandada ja säästab tööpinnal ruumi.

Arvuti korpuse paigaldamine mujale vabastab tööpinnal enam ruumi.

Monitor


i

15

15Monitoriekraani ülemine serv asetseb umbes silmade kõrgusel.Ekraan on kallutatud nii, et see asetseb vaataja näo suhtes otseasendis.

Ligikaudseks orientiiriks on käe pikkus600 mm (+/- 150 mm).

Monitor - kokkuvõte


iSülearvutidSülearvutid kujutavad endast IT-sektori kõige kiiremini kasvavat valdkonda.

See väljendab muutunud arusaamu töötamisest – mobiilne töötamine, kodus töötamine, olemasolevate töökohtade paindlik kasutamine…

Juhtmeta arvutivõrk

Hinnad langevad ja kvaliteet paraneb kogu aeg.

Euroopas moodustab sülearvutite müük tänapäeval juba enam kui 30% personaalarvutite üldmüügist (Allikas: Canalys, 2004).


i

Töötervishoiu ja –ohutuse määrus 1992• Klaviatuur peab olema kallutatav ja asuma ekraanist eraldi, et võimaldada töötajal leida mugavat tööasendit.

Soovitused sülearvutite kasutamisel• Pikaaegne kasutamine ei ole soovitatav. • Soovitatav on kasutada tööjaama ja eraldi ekraani/klaviatuuri.• Soovitatav on kasutada reguleeritavat alust koos eraldi klaviatuuriga.

Sülearvutid


iSülearvutid

Ekraani madal asend soodustab küürus tööasendit.

See võib põhjustada tõsiseid kaela, õlavöö ja selja alaosa probleeme.

Töötervishoiu ja –ohutuse määrus 1992Klaviatuur peab olema kallutatav ja asuma

ekraanist eraldi, et võimaldada töötajal leida mugavat tööasendit.

Soovitused sülearvutite kasutamiselPikaaegne kasutamine ei ole soovitatav. Soovitatav on kasutada tööjaama ja eraldi

ekraani/klaviatuuri.Soovitatav on kasutada reguleeritavat alust

koos eraldi klaviatuuriga.



iSülearvutid

Silmade kõrgus

15

15



Soovitused sülearvutite kasutamiselPikaaegne kasutamine ei ole soovitatav. Soovitatav on kasutada tööjaama ja eraldi




Monitoriekraani asendi puhul kehtivad samad soovitused kui konventsionaalsete monitoride puhul.


iSülearvutid


Sülearvuti alus võimaldab ekraani asetada õigesse asendisse.



Soovitused sülearvutite kasutamisel:Pikaaegne kasutamine ei ole soovitatav. Soovitatav on kasutada tööjaama ja eraldi




iAsendi muutmine on ikkagi kasulik…


iKeskkond

• Nõuded tööruumile

• Valgustus

• Peegeldus ja sädelus

• Müra

• Temperatuur ja niiskus

• Kiirgus

• Informatsioon ja väljaõpe



iTäiendav informatsioon ja soovitatav kirjandus

Mõned kasulikud teabeallikad:

The Health & Safety Executivewww.hse.gov.uk

The Furniture Industry Research Associationwww.fira.co.uk

The Ergonomics Societywww.ergonomics.org.uk

The RSI Associationwww.rsi.websitehosting-services.co.uk

The Stationery Office (formerly HMSO)www.tso.co.uk

The British Standards Institutewww.bsi-global.com

Soovitatav kirjandus:

“Bodyspace. Anthopometry, Ergonomics and the Design of Work. Second Edition”Stephen PheasantCRC Press

“Ergonomics for Beginners. A Quick Reference Guide. Second Edition”Jan Dul & Bernard WeerdmeesterTaylor and Francis

“Health and Safety at Work Essentials”Mary Duncan, Finbar Cahill, Penny Heighway.Lawpack Publishing


i

Näited


i

Tel. +372 51 78489E-post [email protected] www.elergon.com.

presentatsioon ergonoomikast

Documents