1

Lisa 2

Pärnu Linnavalitsuse 15. juuni 2015

korraldusega nr 343 kinnitatud

ideekonkursi “Pärnu Rüütli platsi ja

selle lähiümbruse avaliku ruumi

kujundusvõistlus” võistluseeskirja

juurde, 16 lehel

PÄRNU SÜDALINNA

RÜÜTLI PLATSI JA SELLE LÄHIÜMBRUSE

AVALIKU RUUMI

KUJUNDUSVÕISTLUS

LISA 2.

VÕISTLUSÜLESANNE

Hankija:

Pärnu Linnavalitsus

Kaaskorraldaja: Eesti Arhitektide Liit Põhja pst 27a 10415 Tallinn

2

SISUKORD

A. Võistlusülesanne

1 Kujundusvõistluse asukoht ja eesmärk

2 Kujundusvõistluse taust

3 Pärnu linn

3.1 Asend, territoorium, asukoht ja transport

3.2 Majandus

3.3 Kultuur

3.4 Haridus

3.5 Ajaloost

3.6 Pärnu kaitseehitiste ajalugu

3.7 Arhitektuur 20. sajandil

3.8 Üldplaneering

3.9 Väheneva linna probleemid 3.10 Pärnu identiteet ja potentsiaal

4 Võistlusülesanne 4.1 Üldist

4.2 Võistlusala ja selle lähiümbrus

4.3 Kavandatavad funktsioonid

4.4 Linnaehituslikud nõuded

4.5 Eesti Vabariigi rajamisega seotud mälestusmärgid 4.6 Kokkuvõte

5 Vormistus

5.1 Ideekavandi maht

5.2 Ideekavandi vorm

6 Hindamiskriteeriumid

B. Võistlusülesande lisad 1. Pärnu südalinna piirkonna detailplaneering

http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/YP2025/6_jalgrattaliiklus_2.05.pdf 2. Pärnu linna üldplaneering kuni aastani 2025. http://www.parnu.ee/index.php?id=2708 3. Pärnu üldplaneeringu seletuskiri

http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/materjalid/yldplaneering/yldplaneering.pdf 4. Pärnu linna rattateede kaart (väljavõte üldplaneeringust)

http://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?type=12&id=976730 5. Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala põhimäärus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/991693 6. Alljärgnevad lisad on kättesaadavad lingilt:

http://server.parnu.ee/karri/Parnu_Ryytli_platsi_ja_lahiymbruse_v6istlus/

6. 1 Võistlusala ja selle kontaktvöönd pdf 6.2 Võistlusala paiknemine Pärnu kesklinnas pdf 6.3 Võistlusala geodeetiline alusplaan dgn, dwg 6.4 Pärnu linna põhiosa tänavaplaan (Maaameti geoportaalist) 6.5 Pärnu kesklinna tänavaplaan (Maaameti geoportaalist) 6.6 Fotod võistlusalast

3

1 Kujundusvõistluse asukoht ja eesmärk

Avatud ideekonkursi eesmärk on leida Pärnu südalinna Rüütli platsi ja selle

lähiümbrusega määratud alale parim avaliku ruumi ja autoliikluse ja kergliikluse

korralduse lahendus. Võistlus peab andma ka linnaruumilise ettepaneku Eesti

Vabariigi väljakuulutamisega seotud (Pärnust pärit isikute) mälestuse

jäädvustamiseks Etteantud võistlusala piires.

Ideekonkursi võitja(te)ga asutakse läbirääkimistesse teenuste hankelepingu

sõlmimiseks ideekavandi alusel Pärnu Rüütli platsi ja sellega seonduvate Rüütli, Aia

ja Ringi tänavate lõikude linnaruumilise kujunduse arhitektuuri ja

maastikuarhitektuuri osa projekteerimiseks eel-; põhi- ja tööprojekti ja

autorijärelevalve mahus. Teenuste hankeleping sõlmitakse ideekonkursi võitja(te)-ga

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse alusel.

Võistlus korraldatakse EV 100 arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” raames.

Pärnu südalinna Rüütli platsi ja selle lähiümbruse avaliku ruumi lahendus on kavas

välja ehitada EV 100 programmis hiljemalt aastaks 2018.

2 Taust - Eesti Vabariik 100 arhitektuuriprogramm - Hea avalik ruum EV 100 arhitektuuriprogrammi keskmeks tõuseb riigi avalik ruum oma järjepidevuses

ja arengus. Eesti Arhitektide Liidu kureeritava projekti raames rajatakse või

rekonstrueeritakse Eesti suuremates linnades ja tõmbekeskustes kuni 15 avalikku

linnaruumi ala, millel tekib konkreetne avaliku kasutuse funktsioon. Iga programmi

lülitunud projekt on valitud kohaliku omavalitsuse poolt lähtuvalt kohaliku kogukonna vajadustest.

Projekti raames rekonstrueeritavate avalike linnaruumi alade iseloom ja suurus

võivad erineda, kuid nende ühisnimetajaks on unikaalsus, aktiivne kasutus,

inimmõõtmelisus. Nende projektide kaudu taasaktiveeritakse olulised keskuste

piirkonnad – linnakeskuste avaliku ruumi organiseerimise, atraktiivseks ja kogemuslikuks muutmisega luuakse inimestele võimalus ja põhjus avaliku ruumi

kasutamiseks. Projektiga luuakse uued vajalikud seosed linna erinevate osade vahel

ja tekitatakse tugev impulss uue inimmõõtmelise kvaliteetse linnaruumi tekkeks. See

kõik mõjutab kogu linna ja piirkonna edasist arengut.

Enamik EVS100 programmi raames valmivad linnaruumide projektid, sh Pärnu

Rüütli platsi ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine, on ette nähtud rahastada EU

abiprogrammi toel. Kõik ruumiobjektid, mis valmivad EV 100 arhitektuuriprogrammi raames, saavad

õiguse kasutada vastavat juubelimärgist ning nende rajamine ja valmimine seotakse

Eesti Vabariik 100 juubeliprogrammiga.

Projekti üldised eesmärgid: • Eesti avaliku ruumi ehk ühise elukeskkonna mõtestamine konkreetsete

linnaruumi projektide kaudu.

• Ettevõtlus-ja elukeskkonna elavdamine kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel

tasandil.

• Eesti linnade planeerimise tõstmine uuele kvalitatiivsele tasemele ja elanike teadlikkuse kasvatamine kaasaaegse linnaruumi küsimustes.

4

3 Pärnu

Pärnu ortofoto 2015. Allikas: Maaamet

3.1 Asend, territoorium, asukoht ja transport Pärnu linn asub Edela-Eestis Pärnu jõe alamjooksul ja Pärnu lahe ääres. Pärnu

elanike arv oli 01.01.2015. a. seisuga 41 256, kellest 82% eestlased, 13% venelased,

2% ukrainlased, 1% soomlased ja 2% teised rahvused. Pärnu on Eesti tähtsaim

kuurortlinn, riigi edelaosa põhiline kaubandus-, tööstus- ja kultuurikeskus ning

liiklussõlm. Pärnu on ühtlasi ka Pärnu maakonna halduskeskus. Ligi 200 m laiune Pärnu jõgi jaotab linn kahte ligikaudu võrdsesse ossa. Linna tuumik – südalinn ja

sellest rannani ulatuv kuurordipiirkond, s.h. rannapark ja lauge põhjaga supelrand

(17 ha, pikkus üle 1 km) – paikneb linna lõunapoolses osas jõe vasaku kalda ja mere

vahel.

Kesklinnast kagus on Papiniidu kaubanduspiirkond, Mai, Raeküla ja Lodja

elamupiirkond. Põhjapoolsed linnaosad on Ülejõe (sh Loode-Pärnu tööstusala),

Rääma ja Vana-Pärnu, linna äärealadel eristuvad Vingiküla, Niidu ja Tammiste. Pärnu ala pinnamoe ja pinnakatte määravad asukoht Pärnu madalikul ja meresetted ning

vanad rannavallid ja luited, mis kohati moodustavad kuni 10 m kõrguse künnise. Linna piiresse kuulub üle 9 km Pärnu ning üle 1 km Sauga ja Reiu jõe alamjooksu.

Suhteliselt suure osa (üle 25 %) Pärnu pindalast moodustavad mets pargid ja teised

haljasalad. Pärnut läbivalt Tallinn-Riia põhimaanteelt hargnevad maanteed Lihula

kaudu Haapsallu ning Vändra ja Paide kaudu Rakverre. Raudtee ühendus on Tallinaga (reisijaamast 141 km). Pärnu lennujaam asub linna loodeküljel. Mere ja

õhuühendust peetakse Kihnu ja Ruhnu saartega. Pärnu ja Sauga jõegi on linna piires

laevatatavad ja nende suudmes paiknev sadam teenindab kaubalaevu (puidu, puitplaatide ja turba väljavedu). Lähitulevikus on plaanis sadam avada

kruiisilaevadele. Aasta aastalt võtab järjest rohkem külalisi vastu jõe suudmes

paiknev jahisadam.

5

3.2 Majandus Pärnu linn on Lääne-Eesti tähtsaim ettevõtluspiirkond. Majanduse põhiharud on

puhkemajandus ja töötlev tööstus.

Töötlevas tööstuses on hõivatud 24% Pärnu töötavatest elanikest. Tähtsamad

tööstusharud ning suurimad tööandjad on:

• metallitöötlemises saab tööd ca 20% töötlevas tööstuses hõivatutest

(suuremad ettevõtted: Stram, Adrem, JU-Metall, Alise Technic);

• puidu- ja mööblitööstuses ca 20% (Ecobirch, Laesti, Skano Group, Säästke

JNA);

• masina- ja elektroonikatööstuses ca 15% töötlevas tööstuses hõivatutest

(suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Pärnu, Oshino

Electronics);

• tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstuses ca 12% (Trimtex Baltic, Wendre, Pomarfin);

• toiduainetetööstuse ettevõtetes ca 7% (Freshrex Group; Japs);

• keemia- ja plastitööstuses ca 5% (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat, Vesimentor);

Oluliseks majandusharuks on turism. Tugevalt arenenud on majutussektor ja

spaade võrgustik. 01.01.2015 seisuga oli linnas 22 hotelli (millest 5 spaahotellid), 19

külalistemaja, 7 hostelit, 8 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Linnas palju

restorane, kohvikuid ja baare ning muid toitlustusasutusi. Aasta aastalt on kasvanud nii sise- kui välisturistide arv. 2014.aastal oli ametliku majutusasutuste statistika kohaselt Pärnu linnas 289 122 ööbinud külalist (neist 56% välisturistid).

3.3 Kultuur Pärnus elas mõnda aega eesti rahvusliku liikumise tegelane Johann Voldemar Jannsen, kes asutas seal esimese Eesti ajalehe "Perno Postimees", ning noorpõlves

tema tütar Lydia Koidula. Pärnus asub Eesti vanuselt teine kutseline teater "Endla"

ja ka uus 2002. aastal ehitatud Pärnu Kontserdimaja. Pärnust on sirgunud kirjanik ja

poliitik August Jakobson, kelle tuntuima teose "Vaeste-Patuste alevi" ainestik on

samuti Pärnu-keskne.

3.4 Haridus

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 1699–1710 Tartu Ülikool (Academia Gustaviana

Carolina). Tänapäeval on Pärnus 12 üldhariduskooli: Pärnu Ülejõe Gümnaasium,

Pärnu Raeküla Kool, Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu

Täiskasvanute Gümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Pärnu Vanalinna Põhikool, Rääma Põhikool, Pärnu Vene Gümnaasium, Kuninga Tänava

Põhikool, Pärnu Toimetulekukool, Väike Vabakool. Linnas tegutsevad Mainori

Kõrgkool, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus. 3.5 Ajaloost

Vanimad luu- ja sarvriistade leiud Pärnumaal on pärit Reiu jõe suudmest. Esimesed

asukad, kalur-kütid elasid Pärnu jõe suudmealal juba VIII aastatuhandel eKr,

6

tõendavad arheoloogilised leiud 1967 Pärnu jõe paremal kaldal Pulliküla maa-alal.

Keskajal oli nüüdse Pärnu kohal kaks linna: Vana-Pärnu (Perona), mille Saare-Lääne

piiskop oli asutanud Sauga jõe suudmesse, sai 1251 tema piiskopkonna keskuseks.

Kui leedulased selle 1263. aastal maha põletasid, viidi Saare-Lääne piiskopkonna

pealinn Haapsallu.

Pärnu 1554. aastal

Uus-Pärnu (Embeck) tekkis Pärnu ordulinnuse ümber, mida ürikuis on mainitud 1265. See oli müüriga kindlustatud kaubalinn (linnaõigused alates 1318), Hansa

Liidu liige, Novgorodi viival jõeteel. Linna valitsusorganina tegutses varakate

linnakodanike seast valitud Pärnu raad.

Rootsi võimu ajal asus Pärnus 1699–1710 Tartu Ülikool (Academia Gustaviana

Carolina), Põhjasõda algas 1700, vene väed vallutasid Pärnu 1710. aastal, Põhjasõda tõi Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi ülemvõimu, venelased said endale Pärnus hea

meresadama ja laevaehituskoha. 1764. aastal oskasid linna kaupmeeskonna

esindajad külaskäigul viibinud Vene tsaarinnale Katariina II-le veenvalt esitada jõesuu süvenduse ja muulide ehitamise vajadust. 18. sajandil elustus kaubandus

Hollandi ja Inglismaaga, majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas üles, linnas asutati suured kaubakontorid, mis Katariina II valitsemisajal olid kaubaekspordilt

Tallinnast eespool. Sadama põhiliseks osaks oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme (linakiud, puit) eksport. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil oli Pärnu nii tähtis

sadamalinn, eriti lina ja metsa väljaveo poolest, et kippus võistlema Tallinnaga. Suured muutused Pärnu linna elus ja territoriaalses arengus tõi kaasa 1832. aasta, Sindi tekstiilivabriku asutamine ja kindluslinna staatuse kaotamine, misjärel algas

Pärnu linna välimuse muutmine. Riia inseneri C. Weyr`i projekti kohaselt viidi läbi

muudatused: vallikraavid täideti mullaga, hiljem muudeti kõik muldsed künkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks. 1840ndate alguses moodustati supelelu selts,

eesmärgiga muuta Pärnu merekuurordiks. 1838. aastal asutati Pärnu mudaravila (tollase linnakarjamaa servale mereranda, praeguse Mudaravila kohas).

Pärnu linna üldplaan, 1954. aastast

7

1896. aastal ehitati Pärnu linnasüdamesse (Rüütli tänav 40a) puust varikatusega

raudteejaam. Kitsarööpmelise raudtee haruliin ühendas Pärnut Mõisaküla ja

Valgaga ning edasi Liivimaa kubermangu kubermangulinna Riiaga ning Viljandi

kaudu Eestimaa kubermangu kubermangulinna Tallinnaga. 1914. aastal alanud

Esimeses maailmasõjas lasi Pärnu komandant Rodsjanko 1915. aastal õhkida

“Waldhofi tselluloosivabriku”, purustati Pärnu elektrijaam ning hävitati kõik

tuulikud linnas. 23. veebruaril 1918 kuulutati välja Endla teatri rõdult[14] Eesti

Vabariigi iseseisvusmanifest. Teise maailmasõja käigus põletati suur osa Pärnu südalinnast ja Tallinna maantee alguse hoonetest. Pärnu südalinnas oli ligi

50% Pärnu vanalinnast varemeis. Pärast Teist maailmasõda koostati linna

taastamiseks ja arendamiseks Pärnu 1946. aasta generaalplaan. 1972. aastal

rekonstrueeriti kitsarööpmeline raudtee laiarööpmeliseks ning Papiniidu raudtee-

ja maanteesilla valmimisel 1976. aastal sai Pärnu raudteeühenduse ka Riiaga. 1973.

aastal arvati keskaegse ja 17. sajandi lõpu tänavavõrgu säilitanud Pärnu vanalinn

arhitektuurikaitsetsooniks.

Peale Nõukogude Liidu kokkuvarisemist rändas osa venekeelset elanikkonda ja vene

sõjaväelased Pärnust välja ja linn kaotas mõne aastaga 6000-7000 inimest. Tööstuse

restruktureerimise, madala tööpakkumise, negatiivse iibe, väljarände ning elanikkonna vananemise tulemusena on Pärnu rahva arv vähenenud veel 2000

inimese võrra ja praeguseks jõudnud veidi enam kui 44 000 inimeseni. Täpsema ajaloolise pildi saamiseks vaata artiklit Eesti Entsüklopeediast.

3.6 Pärnu kaitseehitiste ajalugu

Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: bastionide ning vallikraavi osad.

Linna esimesteks militaarehitisteks olid Liivi ordu Pärnu ordulinnus, millest on

säilinud vaid 15. sajandil rajatud vangitorn (Punane torn - Rode vangen thorn)

Punane torn, vaade lääneküljelt

Pärnu linnamüüri kagunurgas. Vene-Liivi sõja käigus 1560. aasta sügisel rüüstas ja põletas linna venelaste sõjasalk, linn rüüstati ja põletati uuesti 1575. aastal.

17. sajandi keskel kavandati Rootsi võimude poolt linna kindlustuste moderniseerimist bastionaal süsteemis, millega linn laienes lõunasuunas

kolmekordselt. Tollast ringtänavate vööd märgivad tänapäeva Põhja, Hommiku,

Lõuna ja Õhtu tänavad. Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline Uus Turg

(praegune Lastepark), uuteks ida–läänesuunalisteks peatänavateks Rüütli ja Kuninga tänavad. Viimane ühendas nn. Kuningaväravad uues bastionaal süsteemis,

millest lähtusid magistraalid Riiga ja Tallinna. Linna põhja-lõuna suunas pikendati osa keskaegseid tänavaid – Vee, Nikolai, Pühavaimu tänav ja Hospidali tänav –

Lõuna tänavani.

1670. aastal alustasid Rootsi võimud Pärnu ümber kindlustusvööndi rajamist: pikki

Põhja, Hommiku, Lõuna ja Õhtu tänavaid. Ümber linna planeeritud bastionid

kandsid taevakehade nimesid: Venus, Saturnus, Mars, Luna, Jupiter, Mercurius ja

8

Sol. Linnaväravaid oli kolm: Riia värav, Tallinna värav[15] ja Vee värav.

Muldkindlustusi ümbritses lai ja sügav vallikraav, mis on kasutusel tänapäeval

meelelahutuskohana[16]. Tallinna värava ees oli Õhtutähe raveliin (Abendstern), Riia

värava ees Hommikutähe raveliin (Morgenstern).

Pärast Pärnu vallutamist Põhjasõjas Venemaa keisririigi vägede poolt lisati

kaitserajatisele idaküljel Mittagstern-raveliin ja rajati massiivsed püssirohukeldrid

ning kivikonstruktsioonis vahimajad.

3.7 Arhitektuur 20.-21. sajandil

Juugendstiilis Ammende villa

Modernistlik Rannahotell

20. sajandi I poolest pärinevad juugendstiilis Ammende villa (1905), Pärnu

mudaravila ja mitu kauase linnaarhitekti Olev Siinmaa kavandatud

funktsionalistlikku hoonet, näiteks rannahotell (1937, kaasautor Anton Soans)

ja rannakohvik (1940). 20. sajandi II poolel on ehitatud uus teatrihoone ja mitu sanatooriumihoonet. 21. sajandi algul on Pika ja Laia tn vahel püstitatud Pärnu uus

kontserdimaja ja mitmed suured kaubanduskeskused. Kuurordipiirkond hõlmab lauge merepõhjaga pika supelranna ja mereäärse pargivööndi, kuhu on uuel

sajandil kerkinud uusi hotelle ja puhkeasutusi.

3.8 Üldplaneering Käesoleval ajal kehtib Pärnus 2001 a. kehtestatud linna üldplaneering. Kuna kehtiva

üldplaneeringu rakendamisel on esile tulnud mitmed puudused, on praegusel ajal koostamisel uus üldplaneering, mis täpsustab Pärnu linna üldised arengusuunad

ning maakasutuspõhimõtted. ( vt http://www.parnu.ee/index.php?id=2708)

Käesoleva kujundusvõistlusega planeeritavad lahendused on kooskõlas algatatud

planeeringu aluspõhimõtetega.

Koostatavas üldplaneeringus on esimeseks ruumilise arengu eesmärgiks seatud

9

kesklinna ruumilise kvaliteedi tõus ja selle positsiooni igakülgne tugevdamine

linnakeskusena ning sidumine kuurordi ja jõeäärsete aladega (p 2.4 lk 13). See

väljendub avaliku ruumi kujundamise ja arendamise eesmärkides, milleks on:

1. tõsta avaliku ruumi kvaliteeti ja luua tingimused linnaruumi aktiivseks ja

mitmekülgseks kasutamiseks inimeste poolt;

2. luua linnaruumile sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku lisaväärtust;

3. heakorrastada avaliku huvi objektid (hoonete fassaadid, katused) visuaalselt

atraktiivseks (p 3.1 lk 14) tuues välja nende arhitektuurse väärtuse. 4. linnaruumi elavuse suurendamine, kasutuseta ning väljaarendamata alade

arenduspotentsiaali ärakasutamine ja linnaruumiga sidumine,

5. jalakäijasõbralikkuse suurendamine, funktsioonide mitmekesistamine (elu,

äri, töö, 24-h tegevused), linnakeskkonna turvalisuse tõstmine, avalike

teenuste hoidmine

6. kesklinnas piirkonnale juurdepääsu (ühistranspordiga, kergliiklusega, jalgsi,

autoga) ja liikluskorralduse (rahustatud, sujuv, selge) parandamine.

Lisaks on eraldi eesmärgina toodud välja Rüütli platsi ümberkujundamine (p 3.3.3 lk

24), sest Rüütli platsi näol on Pärnu linnas tegemist ühe keskseima avaliku

väljakuga, mille kujundus ei soosi hetkel mitmeid kesklinnale olulisi tegevusi (avalikud üritused, tähtpäevade tähistamine, tänavakaubandus ja muu ajutine

müügitegevus, jms). Rüütli platsi kujundamisel tuleb eelkõige lähtuda tema

potentsiaalist kujuneda linna üheks olulisemaks avalikuks ruumiks.

3.5 Väheneva linna probleemid

Teadusuuringud näitavad, et psühholoogiline side indiviidi ja tema elukoha vahel

mõjutab oluliselt tema aktiivsust kogukonnas ja oma elukeskkonna parendamisel.

Amortiseeruv ja ebaatraktiivse kesklinna avalik ruum koos globaalsete suundumustega (näiteks suurte kaubanduskeskuste kasv ja areng) viivad selleni, et

traditsioonilisse linnakeskkonda ei teki enam väikeärisid ja -poode, kohvikuid ja

erinevate teenuste pakkujaid ning olemasolevad on majanduslikul survel sunnitud

oma tegevuse suurtesse kaubanduskeskustesse üle viima.

Vaba turumajanduse iseregulatsioon ei suuda kahjuks tihtipeale pakkuda lihtsaid

lahendusi alakasutatava südalinna reanimatsiooniks. Pärnu linna plaan on seetõttu

suunata avaliku ja erasektori tähelepanu ajaloolise kesklinna positsiooni

taastamisele ja tugevdamisele, tegeledes samal ajal võimaluste piires linnakehandi

tihendamisega kesklinna aladel ja seda ümbritsevates arengupiirkondades.

Korrastatud ja hästitoimiv kesklinna avalik ruum peaks aitama tõsta kesklinna atraktiivsust, kinnisvara hinda ja omanike aktiivsust selle edasisel arendamisel. 3.8 Identiteet ja potentsiaal Pärnu on tuntud "Eesti suvepealinnana", mis viitab linna positsioonile Eesti juhtiva

suvitus ja kuurortlinnana, mille mõjuala ulatub kogu Eestile ja linna ambitsioonidele vastavalt ka kogu Läänemere regioonile. Arvestades turismi ja puhkemajanduse

tähtsust Pärnule on linna identiteedi ja linnakeskkonna atraktiivsuse suurendamine Pärnule elulise tähtsusega tegevussuund.

4 Võistlusülesanne 4.1 Üldist Kujundusvõistlusega soovitakse saada atraktiivset ja inimliku mõõtmega avalikku linnaruumi. Rüütli platsi uus kujundus koos seda ümbritseva linnaruumiga oleks

10

Pärnu linna keskuseks ja sümboolseks linna identiteedi kandjaks, sündmuste ning

kohtumiste toimumispaigaks. Avaliku ruumi ümberkujundamisega tekitatakse Pärnu

linnale tõeliselt isikupärane loov ja arenev keskus

4.2 Võistlusala ja selle lähiümbrus

Võistlusala paiknemine Pärnu kesklinnas

Rüütli plats (vaade edelast)

Võistlusala hõlmab olulise osa Pärnu südalinna keskosast. Võistlusala on määratud

Aia ja Rüütli tn-te lõikudega Kuninga ja Pika tn. vahel ja nende vahele jääva Rüütli

tänava ja sellega liituva Rüütli platsiga. Ala moodustab Pärnu linna defineeritavate

olulisemate koosluste – ajaloolise vanalinna, kuurordi linnaparkide ala ja kaasaegse

uuslinna kokkupuute tsooni, sisaldades ühtlasi olulisi vihjeid linna uuemale ja vanemale ajaloole. Võistlusala kinnistute struktuur on valdavalt tekkinud linna

11

ajaloolise arengu käigus, millesse suurimad muudatused tõid kaasa IIMS

purustused. Südalinna võistlusala asub tervikuna Pärnu linna muinsuskaitsealas ja

linna arheoloogiakaitse vööndis. Võistlusalas asub üks kinnismälestis – Kuninga tn

Kuninga tn põhikool ja Issandamuutmise kirik põhikool, lähiümbrusse jääb terve rida arhitektuuriväärtuslikke hooneid. Otse

võistlusala piirile, Laiast tänavast põhjapoole on kerkinud Pärnu uus kaubandus ja

kultuurikeskus suurte kaubamajade ja kontserdihoonega, mis on kaasa toonud ka

mahukad parkimisalad ja kergliikleja jaoks paraku mitte eriti sõbraliku keskkonna.

4.3 EV 100 temaatika Üheks keskseks teemaks käesoleva konkursi ajaloolises taustas on Pärnu linna side

Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aastal ja eesmärgiks selle väärikas

jäädvustamine EV 100 juubeli tähistamise raames. EV 90 juubeliks püstitati küll Eesti

iseseisvusmanifesti esmaettekandega seonduv Endla teatri portaal Rüütli platsi idaserva, kuid selle integreeritus kesklinna ja väljaku konteksti jäi lõpuni

viimistlemata. Samuti jäi reljeefsemalt esile toomata iseseisvusmanifestiga otseselt

seotud isikute ring, mis jätab nende Eesti ajaloo suurkujude väärika mälestamise

käesoleva kujundusvõistluse üheks keskseks eesmärgiks. Eesti poliitilise ajaloo

teadvustamise kõrval on linnaehituslikult aga ehk tähtsamgi Pärnu ajaloolise

südame linnaruumi arendamine kaasaegset linnaelu tõeliselt väärtustavale tasemele.

Seetõttu tuleb võistlusala fookuses näha ümbersündivat Rüütli platsi, millest peaks kujunema Pärnu linnaelu tõeline keskpunkt, kus ristuvad vana ja uuslinna ning

pargialade vahel liikuvad inimesed.

4.4 Probleemid Oma praegusel kujul ei vasta väljaku lahendus moodsa linnaelu poolt esitatavatele

ootustele. Eelkõige piirab väljaku mitmekesisemat ja intensiivsemat kasutamist praegune väljaku pinnakatte lahendus, mis suures osas koosneb ebamäärastest

murupindadest, mis oluliselt ahendavad väljakuruumi kasutusvõimalusi. Koos

väljaku pinnakatete ülevaatamisega väärib ümbermõtestamist ka väljaku keskel paikneva purskkaevu kujundus, mida võib väljakuruumi parema üldilme huvides ka

ümber kujundada, arvestades seejuures siiski basseini olemasoleva kehandi

12

säilitamist. Rüütli platsi ja sellega seonduva tänavaruumi linnadisaini elementide

tase on ebaühtlane ja lünklik ning ei anna piisavalt märku ala tähtsusest linnaelu ühe

keskpunktina.

4.5 Programm Rüütli platsi kujundus võiks tekitada võimalikult universaalse linnaruumi, mis

sobituks väga erinevate olukordade ja ürituste toimumiseks mitmesugused

rahvarohked ühiskondlikud ja kultuuriüritused (st. Tähendab vastavalt vajadusele ka ajutiste esinemislavade või tribüünide püstitamine), laadad jmt. Linna kaubandus

ettevõtmised, ajutised müügiletid või paviljonid erinevate rahvaspordi ürituste

stardi-ja finišipaigad, tänavakunsti näitused ja festivalid. Universaalsuse vajadusest

tulenevalt kaaluda vähemalt osa väljaku tänavamööbli ja haljastuse kavandamist

mobiilsete lahendustena.

Väljaku valguslahendus võiks olla n.ö. mitmeastmeline, mis võimaldaks erinevaid

valgusskeeme erinevatele olukordadele alates massiüritustest ja lõpetades

ökonoomsemate variantidega igapäevaseks tavaolukorraks.

Väljaku toitlustusprogramm võiks tugineda väljakuäärsetele söögikohtadele, millel

oleks võimalused suvisel ajal laieneda vabaõhu terrassidega väljaku alale. Seejuures võiks kaaluda ka suvehooaja tipul selleks kasutada väljaku lõunaservas Rüütli tn.

pikendusele jäävat parkimistsooni. Aia ja Ringi tn. liitumisel Pika tn arvestada uue bussijaama lahendusega ja vanalinnaruumi üleminekuga südalinna kaasaegsele hoonestusviisile. Rüütli tn

olemasolev muulikujundus siduda üleminekuna üheks tervikuks väljaku uue

kujunduslaadiga. Võimalusel markeerida jõulisemalt kunagise kitsarööpmelise

raudtee trassi ja lõppjaama ning mõelda üle veduri ja platvormvaguni

eksponeerimine pangahoone lääneküljel. Rüütli platsi võimalikud kasutused:

• linnaelanike ja külastajate ajaviitmise ja kokkusaamiskoht;

• kohvikute, restoranide asukoht (näha võimalusi väljakut ümbritsevates

hoonetes ettevõtluse laiendamiseks;

• väikse välituru (2-6 müügiletti) asukoht (teisaldatavate lettidega);

• väikse lava ja sellega seotud ajutise inventari asukoht;

• kontsertide, festivalide, välinäituste ja laadapäevade korraldamine;

• ideekavandi esitajalt oodatakse ettepanekuid ümbritsevate hoonete ja platsi

funktsionaalse programmi osas;

• jõulukuuse asukoht;

• linnainfo stendi või led ekraani asukoht;

• pakkuda lahendusi platsi aastaringseks kasutamiseks;

• võistlejate lisaettepanekud on teretulnud.

4.6 Soovitused heakorra lahenduseks Väljaku haljastuse lahenduses tuleb säilitada üksik leinajalakas pangahoone

sissepääsu kõrval ja Rüütli tn. äärne pooppuude allee. Väljakule tuleb ette näha üks

lipumast kas praeguses asukohas või leida sellele vajadusel uus asukoht. Väljaku ja selle ümbruse liikluslahenduses tuleks kaaluda jalakäijate soodustingimuste

loomiseks sõidutee osa viimist ühte tasapinda väljaku ja kõnniteedega Rüütli ja Ringi tn lõikudes (ühiskasutusega tänavaruum). Parkimisvõimalused väljaku kõrval ja Ringi

tn. on soovitatav säilitada, kuid võib kaaluda selle mahu vähendamist ja näiteks

13

tänavaga paralleelparkimise kasutamist.

Kergliiklusteede tähistamisel eelistada markeeringut erinevate sillutusmaterjalidega.

Väljakupinnal ühes tasapinnas asuvate erinevate liikumistsoonide markeerimiseks

võib kasutada sobiva lahendusega pollareid. Rüütli platsile kavandada võimalikult

mahukas jalgrattaparkla. Jalgrattaparkla üks võimalik asupaik saaks olla väljaku

idaservas endise Endla teatri mälestusportaali taga arvestades antud ala nõrgemat

seost väljaku põhitsooniga. Kaaluda võimalust suurendada jalgratta parkla mahtu

suvisel ajal teisaldatavate parkimissüsteemidega.

4.7 Kujunduselemendid Väljaku ja sellega liituvate tänavaruumide kujundusega siduda tervikuks senised

hajusad ja ebamäärased kujundusvõtted, mis asendada linnasüdant rõhutava ja

äratuntavaks tegeva kujunduslaadiga. Linnadisaini elemendid (valgustid, pingid,

pollarid, prügikastid, haljastuskonteinerid jne.) tuleks kujundada ühtses võtmes ja

linna peaväljaku tähtsust väärtustavalt. Kujunduselementides kasutada eelkõige

ajale vastupidavaid väärikaid materjale ja lahendusi, mis võiksid leida oma koha

eesti linnakujunduse ajaloos ja sellisena annaksidki panuse EV 100 aastapäeva

tähistamiseks ja Pärnu linna ajalukku kirjutamiseks. Uute linnadisaini elementide kujundamisel pöörata tähelepanu nende kasutajasõbralikkusele, kasutuvõimaluste

rohkusele ja mugavusele ning vastupidavusele ja vandaalikindlusele.

Täpsustavad ülesanded teemade kaupa (võimalused, mitte kohustuslikud):

• Reljeef ja katend. Väärikas, hooldusvaba ja kestev katend, mis toetab

erinevaid kasutusi. Katendid projekteerida ilmastikuoludele ja hooldusele

vastupidavad arvestades planeeritud kasutuskoormusega.

• Avaliku ruumi inventariga luua võistlusala aktiivse kasutuse võimalused.

Väljaku kasutamine mitmel eri otstarbel eeldab teisaldatavat inventari.

Pakkuda müügilettide lahendus, statsionaarne väike vabaõhulava.

Teisaldatavad pingid kuulamise jaoks (soovitatavalt seotud mõne

statsionaarse teenusepakkuja või funktsiooniga).

• Täpsustada purskkaevu ja sellega liituva kella kujundus nende praeguses

asukohas seoses nende remonti vajava olukorraga. Arvestada seejuures

erinevate ürituste korraldamise nõudeid ja vajadusi;

• lipuväljaku lahendus;

• jõulukuuse asukoht (elus puu või ajutine puu);

• haljastuslahenduses arvestada ka suuremate ürituste korraldamise vajadust;

• Hoonete välisvalgustus, soovitavalt anda Rüütli platsi avaliku ruumi, tänavate

ja ümbritsevate hoonete fassaadide välisvalgustuse põhiprintsiibid.

4.8 Linnaehituslikud nõuded:

• Rüütli plats lahendada ühtse kontseptsioonina kogu võistlusala ulatuses

kooskõlas kogu Pärnu südalinna hoonestuse, tänavavõrgu ja haljasalade kujundusega.

• Aia ja Ringi tänavate linnaruumi kujundamisel teha asjakohased ettepanekud neid tänavaid raamivate hoonete kasutus-ja kujundusviiside kohta.

• Läbi mõelda olemasoleva haljastuse säilitamise, korrastamise ja

täiendamisega seonduvad küsimused ja esitada joonistel ja seletuskirjas

vastavad ettepanekud.

14

• Lahenduse rõhuasetus peaks olla suunatud pigem uue kujunduslaadi

loomisele ja olemasoleva hoonestuse ja mahtude ümbermõtestamisele kui

uute mahtude väljapakkumisele.

• Säilitada olemasolev „Endla“ portaali Eesti Vabariigi väljakuulutamise

monument

• Planeeritavate monumendigruppide asukohtade lahendamisel arvestada

võimalike kaugvaadete avanemisega

• Integreerida kergliiklusteede võrgustik Rüütli platsi ja seda ümbritseva alaga.

(vt http://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?type=12&id=976730

http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/YP2025/6_jalgrattaliiklus_2.05.pdf

4.9 Eesti Vabariigi rajamisega seonduvad mälestusmärgid Kuninga tn. põhikooli esine maa-ala ja 5 tänava ristmikul asuva liiklusringi kasutamine võib Rüütli platsi kõrval olla üheks võimaluseks EV väljakuulutamisega

seotud isikute või temaatikale pühendatud monumendi/monumentide

paigutamiseks, mis tuleks üldiste soovituste ja nõuetena võistlustöödes esile tuua. Seejuures tuleks hoolikalt kaaluda kõiki nii vaadeldavusega ( erinevad aastaajad ) kui

ka juurdepääsetavusega kaasnevaid asjaolusid.

Monument/monumendid lahendada asukoha määramise ja üldiste linnaehituslike

soovituste tasemel. Konkreetsete monumentide püstitamiseks korraldatakse nende

määrangute alusel eraldi konkursid. Lisaks EV rajamisega seotud isikute esiletoomisele ühise monumendi või omaette

mälestusmärkidena, võiks Eesti Vabariigi 100 aastapäeva teema leida kajastust ka

mõnede üldiste kujunduselementide või võtete ülesehituses.

4.10 Kokkuvõte EV 100 aastapäeva lävel leiame ajaloolise Pärnu linna olukorras, kus ikka on puudu

linnaelu pulssi genereeriv, mitmekülgselt toimiv ja atraktiivne keskne linnaväljak, mis

oleks toimekaks elukeskkonnaks argipäeviti kui ka väärikaks taustaks linnaelu

pidupäeval. Viimastel aastatel kiiresti arenenud uus Pärnu kaubandus- ja

kultuurikeskus Pika tn ja Riia mnt vahel pole kahjuks seda tühikut täitnud ja toimib rohkem suurte kaubapindade juurdepääsutsoonina. Seetõttu oleks Rüütli platsis

potentsiaali Pärnu kogu senist ajalugu kokkuvõtva linnalise arengu tippsündmusena. Eesti Vabariik 100 juubelipidustusteks loodav südalinna avalik ruum peaks olema

esinduslik ja arenev sündmusteruum. Ala peaks võimaldama nii suuremate

rahvamasside kogunemist suurüritustel kui ka mõnusat ajaveetmist argipäevases olukorras.

5 Vormistus 5.1 Ideekavandi maht

Esitatava ideekavandi maht peab sisaldama:

15

1. Graafiline materjal (planšettidel):

- Võistlusala seos kontaktvööndiga – funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed

skeemidena;

Võistlusala linnaplaan M 1:500

plaanil näidata Rüütli platsi iseloomulikud seosed ümbritsevate tänavalõikudega ja

nende linnakujunduslikud lahendused

Rüütli platsi plaan M 1:200

plaanil näidata:

- väljaku aktiivsustsoonid, funktsionaalsed kasutusvõimalused ja ümberkorraldused

erinevates linnaelu olukordades;

- väljaku reljeef ja katendid;

- liiklus-ning parkimiskorralduse lahendus nii autodele kui kergliiklusele;

- haljastuslahendus (nii püsihaljastus kui ka teisaldatav-inventaarsne);

- inventari ja väikevormide paiknemine k.a. valgustuslahendus nii tänava- kui

fassaadivalgustuse osas;

Detailsemalt näidata:

- iseloomulikud lõiked vabalt valitud kohtadest;

- inventari ja väikevormide üldine kujundusprintsiip jooniste või piltidena;

Visuaalid:

- vähemalt kolm väljaku kolmemõõtmelist visualisatsiooni + vajalikud ruumilised

vaated lähiümbruse linnaruumi kujundusideede esitlemiseks. Kogu visualiseeriv

materjal peab andma arusaadava ülevaate võistlustööga pakutud lahendusest.

2. Seletuskiri, kus on esitatud:

Pärnu südalinna võistlusala ja Rüütli platsi avaliku ruumi kohta:

• kujundusideede lühikirjeldus;

• funktsionaalsete ideede lühikirjeldus, sh Rüütli platsi aktiivsustsoonid ja kasutused erinevates olukordades;

• olemasoleva haljastuse korrastamise ja uue haljastuse lisamise lühikirjeldus;

• autode ja jalgrataste parkimislahendused, kergliiklusteede korraldamine ;

• inventari ja väikevormide üldkirjeldus ja illustratsioonid;

5.2 Ideekavandi vorm

Ideekavandi vorm peab vastama järgmistele tingimustele: • graafilised osad (joonised, skeemid, visualisatsioonid jm) peavad olema

esitatud planšeti(de)l, jäigal alusel ning soovitavalt A1 horisontaal formaadis;

• tekstilised osad (seletuskiri, teksti lisad jm) peavad olema esitatud A4 formaadis köidetuna;

• kavandi kõik osad tuleb esitada plansettidel väljatrükituna ning digitaalselt

trükikõlbulike .doc, .xls, .pdf või .jpg failidena CD-l või USB mälukandjal

6 Hindamiskriteeriumid

• Lahenduse arhitektuurne kvaliteet, funktsionaalsus ja vastavus

16

lähteülesandele;

• Lahenduse terviklikkus ja keskkonda sobivus, arhitektuurse lahenduse

värskus ja tänapäevasus;

• Lahenduse otstarbekus ja realiseeritavus: ehituslik ökonoomsus ja kulude

suurus objekti eluea jooksul. Lahenduse teostatavus.