IKT oskuste rakendamine õppeprotsessis

Rahvusvaheline Haridustehnoloogia Selts

Integrating ICT Skills into Teaching and Learning

KOLM MÕTET

ÜLESANNE

Kirjuta kolm mõtet (5 min)

• Mida tead kursusest Projektipaun?

• Sinu ootused ja lootused…

• Sinu valmisolek projektõppeks koolis

Ettekanded, arutelu

KURSUSE EESMÄRK

• Pakkuda õpetajatele lahendusi ja näiteid tehnoloogia efektiivseks kasutamiseks ning õpiprojektide läbiviimiseks.

• Näidata, kuidas tehnoloogia kaasabil integreerida erinevaid õppeaineid.

MissioonMissioon… on juhtida ja toetada tehnoloogia

efektiivset kasutamist õpetamisel ja õppimisel

www.iste.org

Õpipartnerite projekti hetkeseisÕpipartnerite projekti hetkeseis

Riigid, kus kursus IKT oskuste rakendamineRiigid, kus kursus IKT oskuste rakendamine õppeprotsessis on kohandatud:õppeprotsessis on kohandatud:

Malaisia, Hong Kong, Korea, Saksamaa, Rumeenia, Indoneesia ja Eesti

Riigid, kus kursuse IKT oskuste rakendamine Riigid, kus kursuse IKT oskuste rakendamine õppeprotsessis vastu õppeprotsessis vastu oon huvi tuntud:n huvi tuntud: Norra, Ukraina, Poola ja Lõuna-Aafrika Vabariik

Kursuse maht ja materjalidKursuse maht ja materjalid

• Kursus kestab 20 tundi, milles 16 tundi on auditoorne- ja 4 tundi iseseisev töö:– Õpiprojektis osalemine (rühmatöö)– Projektõppe teooria– Tutvumine näidisprojektiga (rühmatöö)– Lõputöö ettevalmistamine ja tutvustamine

(soovitavalt rühmatööna)

• Kursuse läbinu saab materjalid köidetud mapis ja elektrooniliselt CD-l.

Kursuse ajakavaKursuse ajakava

I päev kell 15.00- 18.00

14.november 2006– Sissejuhatus– IKT oskuste

rakendamine õppeprotsessis

– Projektõpe– Hindamismudelid

II päev kell 16.00-19.00

21.november 2006– 10.õpiprojekt

(tutvustus, rühmatöö, arutelud, ettekanded

Kursuse ajakavaKursuse ajakava

III päev kell 16.00- 19.00

28.november 2006– Töö projektidega,

rühmatöö, arutelu– Kodutöö tutvustamine

IV päev kell 16.00-19.00

05.detsember 2006– Kodutööde esitlused– Tagasiside ja

kokkuvõtete tegemine

Eesmärgid

Kursuse õppekava läbinud õpetaja:Kursuse õppekava läbinud õpetaja:– oskab läbi viia õpiprojekti, millesse on

integreeritud tehnoloogia efektiivne kasutamine;– teab erinevaid näidismeetodeid tehnoloogia

integreerimiseks aine(te)õpetusse;– teab ja oskab kasutada erinevaid

hindamismeetodeid ja –strateegiaid; – oskab luua uut õpiprojekti;– oskab õpiprojekti ülesande püstitada nii, et selle

lahendamisel kasutavad õpilased kõrgema mõtlemistasandi oskusi (analüüs, süntees ja hindamine).

Kursuse portaal ja koolitusmaterjalid

• http://www.htk.tlu.ee/projektipaun

• Käsiraamat ja CD

Kursusel kasutatavad meetodid

• Aktiivne loeng

• Individuaalne töö

• Ajurünnak

• Rühmatöö

• Projektõpe

• Arutele

• Ettekanded

Projektiidee vormistamine ja Projektiidee vormistamine ja esitlemineesitlemine

1. Projekti teema, nimi, autorid

2. Kooliaste

3. Projekti kestvus

4. Projekti eesmärk

5. Saavutatavad pädevused ja õpitulemused riiklikust õppekavast lähtuvalt

6. Probleemülesanne õpilastele

7. Õpilaste eelteadmised ja -oskused

8. Projekti kirjeldus ehk tegevused klassis

9. Õpiprojekti hindamine

10.Vajalik tehnoloogia ja tarkvara

11.Vajalikud allikad ja koduleheküljed

12.Lisaülesanded

13.Tugistrateegiad

Edukas õpetamine ja õppimine

sõltub millestki

ENAMAST kui tehnoloogia

inimressursid

finants

strateegilised tegurid

VAJALIKUD EELTINGIMUSED KOOLIS VAJALIKUD EELTINGIMUSED KOOLIS tehnoloogia edukaks integreerimisekstehnoloogia edukaks integreerimiseks

Ühine visioon, IKT arengukava Tehnoloogia olemasolu ja ligipääs sellele; Kogemustega õpetaja(d), kes kasutavad IKT

vahendeid ainetundides; Õpetajate valmisolek ja motiveeritus arvutite ja uute

meetodite kasutamiseks, juhtkonna toetus; Professionaalne areng (koolitusvõimalus); Tehniline tugi; Õppekava sisu ja pädevused; Õpilasekeskne õpetamine; Hindamine ja tagasiside; Toetav poliitika. Ühiskonna ja kogukonna toetus; Muud tingimused.

RÜHMATÖÖRÜHMATÖÖ

Rühmatöö võimaldab

• Suurendada osalejate aktiivsust;

• Arendada mõtte paindlikkust;

• Muuta rühmaliikmed info suhtes vastuvõtlikumaks;

• Võimaldab kitsamas ringis oma arvamust avaldada;

• Võimaldab rahuldada suhtlemisvajadust;

• …

Peamised vead rühmatöö korraldamisel

• Probleem on määratlemata ja eesmärk kokku leppimata.– Juhis “arutage seda (küsimust, teemat vms)

omavahel” pole korrektne. Kui tegevusel puuduvad eesmärgid, pole ka tulemit.

Peamised vead rühmatöö korraldamisel

• Puudub kokkulepe protseduurilistes küsimustes. – Kui palju aega on aruteluks? Kas tehakse ja

kes teeb mahukamate teemade puhul vahekokkuvõtteid? Kas tulemused on vaja esitada ka kirjalikult? Jne…

Peamised vead rühmatöö korraldamisel

• Rühmatööks ja/või tulemuste esitamiseks on liiga vähe aega. – Liigne kiirustamine tingib selle, et võimalikult

hea tulemuse saavutamise asemel muutub rühmaliikmete eesmärgiks ajagraafikus püsimine. Pole võimalik süveneda, aeglase tempoga inimesed ei suuda üldse süveneda.

– Kui esimene rühmatöö ebaõnnestub on väga raske järgmist rühmatööd andes kõrget osalusmotivatsiooni oodata.

Peamised vead rühmatöö korraldamisel

• Ruum on ebasobiv.– Tööd häirib ruumikitsikus, kahe või enama

kõrvutitöötava rühma liikmed on sunnitud üksteise kuulmiseks järjest valjemalt rääkima.

Peamised vead rühmatöö korraldamisel

• Juhendaja ei jälgi toimivat.– Näiteks läheb teise ruumi kohvi keetma või

korrastab pabereid, võtab telefonikõnesid vastu, askeldab oma asjadega jne…

Peamised vead rühmatöö korraldamisel

• Puudub tagasiside rühmatöö kulgemise kohta. – Milliseid näpunäiteid võiksime arvestada, et

järgmisel korral veelgi tulemuslikumalt töötada?

– Rühmatöö võimaldab mitte üksnes arvestatava tulemuse saamist rühmale püstitatud ülesande osas, vaid ka sotsiaalset õppimist. See on ressurss, mida ei tohiks kasutamata jätta!

Rühmatöö korraldamise põhimõtted

Peamine nõue on, et osalejatele oleksid arusaadavad rühmatöö– otstarve, miks rühmatöö korraldatakse just

selle teema osas ja praegu,– eesmärgid, mis on vaja ära teha,– oodatav tulem- mida on vaja saavutada,– protseduur ja sisemised kokkulepped e

“mängureeglid”, miks näiteks tulemusi kasutatakse jne…

Rühmatööle peab eelnema põhjalik ettevalmistus

Ettevalmistus koosneb järgmistest tegevustest: – Eesmärgi määratlemine (miks just selles osas?);– Konkreetne ülesande püstitus: mida on tarvis teha?– Metoodiliste materjalide ettevalmistamine, milliseid

abivahendeid läheb vaja (loengumaterjalid, teatmeteosed, Internet, jm…)

– Varustuse komplekteerimine;– Piisava ajavaru tagamine.

Rühmade moodustamine

Tähtis on, et rühmade moodustamise põhimõtted toetaksid rühmatöö eesmärgi saavutamist (sugu, vanus, eriala, huvid jne…).

Optimaalne rühmaliikmete arv võiks olla 3- 7 inimest.

Rühmatöö jälgimineKäitumine rühmasKäitumine rühmas TähelepanekudTähelepanekud

Kõik rühma liikmed osalesid aruteludes

Uusi ideid esitati julgesti

Keegi ei surunud oma arvamust jõuga peale.

Kuulati hoolega ja püüti üksteist mõista.

Peeti kinni ajaliimidist, räägiti lühidalt.

Eriarvamuste korral käituti konstruktiivselt, ei arvustatud inimesi, vaid nende arvamusi.

Tulemuste esitamine

Kui inimesed on tõsiselt tööd teinud, tuleb neile anda võimalust ka oma saavutuste esitlemiseks ja eduelamuse saamiseks.

Tavaliselt esitletakse kas suuliselt või kirjalikult.

NB!NB! Hea oleks kui ettekannet ilmestaksid ka visuaalsed materjalid.

Rühmatöö tulemuste esitamise atraktiivsemad moodused:

• päeviku koostamine ja esitlemine;• diagrammi koostamine;• ristsõnamõistatuse koostamine;• pildiseeria joonistamine ja esitlus;• rollimängu esitus;• näituse ülespanek;• seinalehe koostamine;• oma rühma liikmete intervjueerimine;• jne..

Kokkuvõtete tegemine, analüüs ja tagasiside

Inimene ei õpi kogemusest, mida ta Inimene ei õpi kogemusest, mida ta pole reflekteerinud!pole reflekteerinud!

Õpetaja roll rühmatöö läbiviimisel

• Korraldamine

• Osavõtule õhutamine

• Nõustamine (vajadusel)

• Jälgimine

• Kokkuvõtete tegemine

Koostage eelmise slaidi põhjal Koostage eelmise slaidi põhjal SWOT analüüs tehnoloogia SWOT analüüs tehnoloogia

eduka rakendamise eduka rakendamise võimalikkusest oma koolisvõimalikkusest oma koolis

TUGEVUSED NÕRKUSED

VÕIMALUSED OHUD

Moodustage 4- liikmelised rühmad ja valmistuge

rühmatööd ette kandma (aega 10 min).

Vaheaeg

Maailm on muutunud…Oled Sina valmis muutuma?

• Töö on muutunud ...• Töövahendid on muutunud ...• Suhtlemine on muutunud ...• Informatsioon edastamine on muutunud ...• Lapsed on muutunud ...• Õppimine on muutunud …• ÕPETAMINE PEAB MUUTUMA ...

JUHENDAMINE PEAB MUUTUMA!

Õpetajakeskne õpetamine Õpilasekeskne

Ühe meele simulatsioon Paljude meelte simulatsioon

Üks lahendustee Mitu võimalikku lahendust

Üks õige vastus Mitu võimalikku vastust

Üks meedia (õpik) Multimeedia ja hüpermeedia

Individuaalne töö Koostöö

Informatsiooni vahendamine Info vahetamine, avaldamine

Passiivne õppimine Aktiivne/avastuslik/uurimusõpe

Faktikeskne mõtlemine Kriitiline mõtlemine, otsuste põhjendamine

Passiivne tagasiside Planeeritud tegevus, analüüsitud tagasiside

Isoleeritud, ebareaalne Autentne, reaalse sisuga

Uued õpikeskkonnad: uued meetodid ja strateegiad

Uued keskkonnad võimaldavad kasutada efektiivsemaid strateegiaid ja meetodeid

Näiteks:Projektõppe ja tehnoloogia integreerimine

ProjektõpeProjektõpeTransforming the classroom experience from

“teachers telling” to “students doing.”

Projektõpe on meetod, mis muudab tunni, kus õpetaja räägib, tunniks,

kus õpilane tegutseb.

Projektõppe olemus

• Traditsiooniline õpetamine– Lühiajaline– Ühe aine keskne– õpetajakeskne

• Projektõpe– Pikemaajaline– Erinevaid õppeaineid

integreeriv– Õpilasekeskne– Seotud eluliste

probleemidega

ProjektõppeProjektõppe tunnis on kesksel

kohal ÕPILANE, kui uute teadmiste avastaja ja looja

TraditsioonilisesTraditsioonilises tunnis on kesksel kohal

ÕPETAJA, kui teadmiste

vahendaja.

Projektõppe eesmärgiks on Projektõppe eesmärgiks on elulise teema uurimine SÜGAVUTIelulise teema uurimine SÜGAVUTI

Selleks peavad õpilased:– püstitatud probleemi mõistma, – kasutama analüüsi- ja sünteesimisoskust, et

leida probleemile lahendus(i),– tegema konstruktiivset koostööd omavahel

ja õpetajaga,– suutma põhjendada ja hinnata oma

lahendusi püstitatud probleemile.

Projektõppe vastandiks on õpetaja poolt esitatud õige-vale küsimustele vastamine.

– Koostöö– On lõbus– On õpilasekeskne– Reeglina pikaajaline– Planeeritud ja väga

põhjalikult ettevalmistatud

– Tutvustatakse tulemusi

– Elulisus

– Pakub väljakutset

– Motiveeriv

– Õppeaineid integreeriv

– Tõeline ehk kasutatakse samu meetodid kui täiskasvanud tööl

Projektõpet iseloomustabProjektõpet iseloomustab::

Projektõpe või probleemõpe?Projektõpe või probleemõpe?

PROBLEEMÕPE

PROJEKTÕPE

Teadlaste Savoie ja Huges kirjeldus projektõppest

1. Leia õpilastele sobilik probleem.2. Seosta probleem õpilaste huvidega e õpilaste

maailmaga.3. Seo teema või õppeained (NB! Mitte üks

õppeaine) probleemidega.4. Anna õpilastele võimalus leida lahendus

probleemile ja saada sellest õpikogemus.5. Julgusta õpilaste koostööd meeskondade

moodustamisega.6. Lase kõigil meeskondadel esitleda oma töö

tulemust.

Professor Barrowsi poolt välja töötatud viis probleemõppe tunnust:

• Esmalt esitatakse probleem ja alles siis muu informatsioon.

• Probleem tuleb esitada realistlikult.

• Materjali kogutakse lähtuvalt probleemist, mitte konkreetsest ainest.

• Õpilased juhivad õppeprotsessi ise.

• Õpilased töötavad koos väikestes gruppides.

Õpetaja roll projektõppes on olla:Õpetaja roll projektõppes on olla:

–õpikeskkonna looja,

–juhendaja,

–suunaja,

–nõuandja,

–partner.

Õpetajapoolne juhendamine ja Õpetajapoolne juhendamine ja tagasiside õpiprojekti läbiviimiseltagasiside õpiprojekti läbiviimisel

–Visuaalsed vaatlused

–Hinnangute andmine

–Lisategevuste pakkumine

–Koostöö soodustamine ja toetamine

RÜHMATÖÖ(7 min)

• Projektõppe plussid • Projektõppe miinused

ProjektõppeProjektõppe+ ja -+ ja -

• On õpilastele motiveeriv• Õpilased juhivad ise oma

õppeprotsessi• Õpilased õpivad

probleeme lahendama• Õpetab koostööd tegema• Õpilased omandavad

vaatlus- ja uurimisoskusi• Õpilased ei õpi mitte mida

mõelda vaid kuidas mõelda

• Ajamahukas• Õpilastele

“võõras”• Õpetajatele

harjumatu

Projektõpe peaks andma vastuse Projektõpe peaks andma vastuse mõlemale küsimusele...mõlemale küsimusele...

• Õpetajad küsivad sageli: “Kuidas ma saan panna oma õpilasi kriitiliselt mõtlema?”

• Õpilased küsivad sageli: ”Miks ma pean seda õppima?”

KokkuvõtteksKokkuvõtteks

Projektõppe hindamineProjektõppe hindamineHindamismudelid Hindamismudelid

Projektõppes võiks hinnata nii tulemust kui protsessi. Hindamist kergendavad hindamismudelid (ingl. k. rubric)http://rubistar.4teachers.org

1 punkt 2 punkti 3 punkti

Sisu

Vormistus

Paaristöö

ÜLESANNE

Koostage üks hindamismudel Rubricuga

http://rubistar.4teachers.org

ARUTELU

Kognitiivsel taksonoomial põhinevad IKT kasutamise võimalused

http://www.hot.ee/taksonoomia

KOKKUVÕTTED esimesest päevast

Kohtumiseni 09.oktoobril kell 16.00

TÄNAN TEID!