puhkus põhja-eestis

pÕHja-EESTI ErILEHES: Seiklus alaku! Lk 3Unustatud ja unustamatud mõisad. Lk 4–5Matkama metsadesse ja jõgedele! Lk 6Puhka rannas ja spaas! Lk 10–11Suveüritused Põhja-Eestis. Lk 12

mEELELaHuTaja arLET paLmISTE:

«Soovitan Eestimaad läbides kasutada aeg-ajalt teisi teid,

et avastada koduseid kauneid ja põnevaid paiku.» Lk 2

6. MAI 2013

PUHKUS PÕHJA-EESTIS

ERILEHT

2 || puhkus põhja-eestis postimees, 6. mAi 2013

Tänu oma meelela-hutaja ametile läbin suve jooksul Eesti-maal tuhandeid ki-lomeetreid, ööbin

kümnetes majutuskohtades ja näen kõiksugu põnevaid pai-ku. Paljudesse olen hiljem oma perega tagasi läinud, et nende-ga saadud emotsioone jagada.

Harjumaal on väidetavalt üle 70 saare, kuid püsielanik-kond on siiski vaid mõnel üksi-kul. Minu lemmikuks on kind-lasti Naissaar. See on täiesti avastamata paradiis Tallinnast ainult mõne merise kilomeetri kaugusel. Saare ajalugu on mit-mekesine – kui eestirootslased Naissaarel külades elasid, siis oli seal kool ja kõik muu külaelu juurde kuuluv. Saarel, kus pole elektrit ja kus kõik eluks vaja-lik tuuakse kohale paatidel, on olemas aga rong, mis praeguseni säilinud raudteelõigul ka lõbu-sõite teeb. Ja muidugi need mar-ju ja seeni täis metsad ja võrra-tud liivarannad!

Oma Aravetel asuvast ko-dust sõidan Tallinna mööda Piibe maanteed. Tee läbib Jär-va-, Harju- ja Lääne-Virumaad. Kiirelt Tallinna ja ruttu tagasi, märkamata teeäärset loodust või vaatamisväärsusi. Ühel het-kel otsustasin võtta aja maha ja uurida lähemalt, millest ma möö-da vuhisen. Sellel päeval mu sil-mad avanesid. Seda kõike oli nii palju ja mul oli isegi veidi kahju eelnevalt raisatud ajast.

Tagasihoidlikuna näiv Reba-la muinasaja muuseum otse Pe-terburi maantee ääres võlub oma atraktiivse väljapanekuga. Taas-tatud muinashauad muuseumi ees on kordumatud. Ometigi on muuseum vaid stardipunktiks sealsele erilisele looduskoosluse-le. Muuseumi juurest kilomeetri kaugusel on karstiala, kus asu-vad aastasadade jooksul loodu-

TEEääRSED PAIGAD. Igapäevaseid sõite Eestimaal tehes võiks vahel aja maha võtta ja ringi vaadata.

põhja-Eesti kaunid paigad linnulennult

1. Kui niisama ei tihka mõnest talust läbi põigata, siis Järva-maa avatud talude päeval on külalised oodatud. Foto AntS lePPoJA

2. Mööda põhjaranni-kut sõites tasub vä-hemalt puhkuse ajal valida kõige mereäär-sem tee. Mustoja rippsild Lahemaal. Foto KriStA KeeduS

Ühel hetkel otsustasin võtta aja maha ja uurida lähemalt,

millest ma mööda vuhisen.

Teemalehe toimetaja: Esme Kassak, [email protected]: Eve Kruuse, [email protected], tel 666 2383Reklaamitoimetaja: Anneli Teppo, [email protected], tel 666 2329Kujundaja/küljendaja: Anna BudanovaVäljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, TallinnEsikülje fotod: SA Kukruse Polaarmõis, Heiko Kruusi/Viru folk, Kaire Kullik/Sagadi mõis, Jüri Pere/RMK

pÕHja-EESTI TurISm

SA Põhja-Eesti Turism asutasid viie maakonna – Harjumaa, Ida-Viru-maa, Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Raplamaa – omavalitsusliidud. Põhja-Eesti maakondi ühendava organisatsiooni põhieesmärgiks on regiooni tutvustamine ja Põhja-Eesti kui turismipiirkonna maine ku-jundamine nii Eestis kui välismaal. Põhja-Eesti Turism teeb koostööd turismiga tegelevate ja selle arendamisest huvitatud isikute, organi-satsioonide, ettevõtete ja omavalitsusüksustega ning korraldab tu-rismikoolitusi, konverentse ja seminare. Käesolevasse erilehte on koondatud põnevamad tegevused ja paigad Põhja-Eestis, kuhu tasub minna mitte üksnes suvel, vaid ka teistel aastaaegadel. Ideid jagub nii seiklusturismi otsijaile, loodusenautlejaile kui ka perega puhkajaile. Kutsume teid aktiivselt kaasa lööma Põhja-Eesti külastusmängus (lk 11), mille auhinnaks ahvatlevad puhkusepaketid. vaata lisaks: www.northestonia.eu

pÕHja-EESTI TurISmIInFOKESKuSEd

jõhvi TurismiinfokeskusRakvere 13a, Jõhvitel 337 0568, e-post [email protected] 15. maist 15. septembrini E–R kl 12–17, L–P kl 10–1516. septembrist 14. maini E–R kl 12–17

narva Külastuskeskus

Peetri plats 3, Narvatel 359 9137, e-post [email protected] 15. maist 15. septembrini E–R kl 10–17, L–P kl 10–16 16. septembrist 14. maini T–R kl 10–17, L kl 10–16

järvamaa Turismiinfokeskus

Keskväljak 8, Paidetel 385 0400, e-post [email protected] 15. maist 15. septembrini E–R kl 9–17, L–P kl 10–1516. septembrist 14. maini E–R kl 9–17

rakvere Turismiinfokeskus

Laada tn 14, Rakveretel 324 2734, e-post [email protected] 15. maist 15. septembrini E–R kl 9–13 ja 14–17, L–P kl 9–1516. septembrist 14. maini E–R kl 9–13 ja kl 14–17

rapla Turismiinfokeskus

Viljandi mnt 4, Raplatel 489 4359, e-post [email protected] 15. maist 15. septembrini E–R kl 9–17, L–P kl 9–1416. septembrist 14. maini E–R kl 10–17

Tallinna Turismiinfokeskus

Niguliste 2, Tallinntel 645 7777, e-post [email protected] Avatud 1. maist 14. juunini E–R kl 9–19, L–P kl 9–1715. juunist 31. maini E–R kl 9–20, L–P kl 9–181. septembrist 30. aprillini E–R kl 9–18, L–P kl 9–15

VÕTA OSA PÕHJA-EESTI

KÜLASTUSMÄNGUST! LOE LK 11

ARLeT PALmIsTemeelelahutaja

se kujundatud skulptuurid. Tei-sel pool maanteed pakub silma-ilu Jägala juga, mis on köitev nii talviste jäämoodustiste, kevadi-se suurvee ajal kui ka suvise sup-luskohana. Külastage kindlasti ka Jägala linnamäge!

Piibe maanteed mööda eda-si liikudes jõuate peagi Kõrve-maale. Endine Nõukogude polü-goon on suletud suuremale liik-lusele, seega on seal hea rattaga sõita või jalgsi matkata. Oleme perega käinud mõne sealse kau-ni järve ääres, mille vesi on küll rabaveest pruunikas, kuid väga mõnus. Põnevaks teevad matka Nõukogude sõjaväest jäänud jäl-jed – pommiaugud, mürsutükid jne. Kõik see segipekstud maas-tik on nüüd taas hakanud ellu ärkama. Tihti olen seal kohanud nastikut või sisalikku.

Edasi jõuate peagi Järva-Jaani alevisse, mis oma kuue muuseumiga on ise justkui elav muuseum. Nõuka aegsetele ini-mestele on Vanatehnika Varju-

paiga külastus tõsine nostalgia-laks, sest kogus olevad 380 sõi-dukit on peamiselt just Nõuko-gude Liidu päritolu. Ega enam mäletagi, et kunagi sõitsid meie teedel ringi Tartus ehitatud lei-vaautod. Eesti ainsa kinomuu-seumi seinal Järva-Jaanis ilut-seb Eesti mängufilmide võtte-paikade kaart, andes aimu fil-mide rikkalikust varasalvest. Muuseumi filmikogus leidub üle tuhande filmi, mille hulgast võib valida endale meelepärase ning mille kinomehaanik muu-seumi kinosaalis rahvale vaa-tamiseks ka käima paneb. Ela-mus omaette! Soovitan teilegi, puhkajad, Eestimaal rännates kasutada aeg-ajalt teisi teid, et avastada kauneid ja põnevaid paiku.

Raplamaaga meenub mulle esimesena minu katsetus hüpata langevarjuga. Kui lennuk Kuusi-ku lennuväljalt õhku oli tõusnud, uks avanenud ning juhendaja pa-lus väljuda, tundus see kumma-line – seal all ei ole ju mitte mi-dagi, pole treppigi! Korra olen seal proovinud ka purilennuki-ga sõita, muidugi koos lennuju-higa. Adrenaliini selles maakon-nas igatahes jagub!

KOMMENTAARKOMMENTAAR

RAPLAMAA JÄRVAMAA

IDA-VIRUMAALÄÄNE-VIRUMAA

HARJUMAA

1.

2.

postimees, 6. mAi 2013 puhkus põhja-eestis || 3

Parimad reisi- ja puh-kuseelamused oota-vad siinsamas Ees-tis, selleks ei ole va-ja kodust kaugele sõi-

ta. Kui just peamine eesmärk po-le mere ääres pruuniks küpseda, siis Põhja-Eesti pakub aktiivset puhkust tervele perele – rõõmsa meele ja hea jume saab kingitu-seks, sest meri armastab päikest.Mööda kaunist põhjarannikut kulgev Ida-Virumaa tööstuspiir-kond on tänapäeval võtnud hoo-pis teise ilme. Seal, kus vanasti olid kaevandus ja tuhamäed, sei-geldakse talvel suuskadel ning suvel lastakse autodega liugu. Ki-viõli seikluskeskus avati esimest korda sel talvel ning ees ootab igati põnev suvi samadel nõlva-del, ainult et ilma lumeta. Kui on soov näha, kuidas mäealune elu kunagi välja nägi, siis sellest saab aimu üha uueneva ilmega Kohtla kaevanduspargis. Mere-äärne linnake Kunda, mis seni seostunud vaid tsemenditööstu-sega, tervitab põnevate elamus-te otsijaid Lontova seikluspargi-ga. Hoides edasi reisisihti Peip-si suunas, võtab Kurtna järves-tikus seiklejaid vastu Alutaguse seikluspark Kurtna viie erineva raskusastmega raja ja pikkade õhusõitudega üle vee. Kel plaa-nis rännakud maa ja õhu piiril ning merepinnast allapoole tõsi-semalt ette võtta, leiavad nende ajaviitekeskuste vahetus lähedu-ses või kompleksi ühe osana ka ööbimispaiga.

Maa all ja maa pealKui Kiviõli keskus on põhjalikult ette võtnud kaevanduste käigus tekkinud mäe väljaulatuva osa kasutamise, siis Kohtla kaevan-duspargi maa-alustes käikudes saab elutruu elamuse, kehastu-des tõeliseks kaevuriks. Tõmma-ke kiivrid pähe, pange vööle kae-vurilambid ning laskuge 8 meet-rit allpool asuvatesse käikudes-

SEIKLUSPARGID pakuvad elamusi nii puutumatust loodusest kui ka erineva raskusastmega atraktsioonidest. Seigelda saab õhus, maa all ja maa peal.

Suur seiklus alaku!

se, mida on kokku 1,6 kilomeet-ri jagu! Allmaaretk viib läbi kae-vurite tööpaikade ja lõhkeaine-lao, sõita saab maa-aluse rongiga ning teha tutvust kaevandusteh-nikaga. Eestimaa sügavaim ela-mus on kindlustatud. Sarnaselt nüüdisajastatud Kiviõli tuhamäe-ga on kaevanduspargis võima-lik kaevanduskäikude veerel et-te võtta ekstreemne karjäärisa-fari ATVdega. Samuti saab oma füüsilist vormi proovile panna, ronides üles mööda 26-meetrist kivimüüri. Kiviõlis on pool mäge pühendatud puhtalt motohuvilis-tele ja downhill-ratturitele, kuid suusamägi muutub suvel hoopis seiklusrajaks, kus saab spetsiaal-sete mägiautodega mööda pikki nõlvu alla lasta, ainsateks hooba-deks rooliratas ja pidur.

Tähelepanuväärne värske seikluskeskuse puhul on seegi, et kasutades sealse teenindusma-ja jaoks ära mäest tulevat soo-just (mäetemperatuur on ligi 80 kraadi), hoitakse energiat kok-ku ning tänu sellele on tegu piir-konna ühe suurema keskkonna-kaitselise taaskasutusobjektiga.Kunda jõe kalda ürgorus asuv Lontova seikluspark pakub nii puutumatut loodust kui ka ürg-kanjonisse loodud erineva ras-kusastmega atraktsioone.

Kõige enam adrenaliini teki-tab tõenäoliselt kõrgseiklusrada, mis seisneb 200 meetris laskumi-

1. Õhusõit on ajavõit! Alutaguse seikluspargis saab trossil laskuda

üle järve. Foto: AlutAGuSe SeiKluSPArK

2. Jalgrattasõit Lontova seikluspargis 30 meetri kõrgusel

algab põnevast munast. Foto: KAtrin toPKin

3. Kohtla kaevanduspargi maa-alustes käikudes saab kehastuda tõeliseks kaevuriks ja sõita maa-

alusel raudteel. Foto: KArel KrAviK

eKsTReem

Kõige enam adrenaliini tekitab kõrgseiklusrada, mis

seisneb 200 m laskumises.

Vaata lisaks:

• Kohtla Kaevanduspark: www.kaevanduspark.ee• Kiviõli Seikluskeskus: www.tuhamagi.ee• Lontova Seikluspark: www.lontovaseikluspark.eu • Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus: www.alutaguse.com• Nurmsi mahajäetud murulennuväli Paide lähedal pakub elamust langevarjuritele: www.slk.ee/894.html • Rapla ehk Kuusiku lennuväli teenindab lennusportlasi ja hobilendureid. Põnevust pakuvad aga ka langevarjuhüp-ped: www.skydive.ee; www.eera.ee• Järvamaa seiklused õhus, näiteks paraplaani ja õhupalliga: www.keelutsoon.ee

ses ja seejärel jalgrattasõidus tros-sil 30 meetri kõrgusel. Kel nii pal-ju julgust siiski ei jagu, saab met-sikut ja kaunist loodust nautida pargi jalutusrajal, kuhu jääb ka vaateplatvorm suurepärase vaa-tega merele, sadamale ja Tool-se kindluse varemetele. Kui ju-ba Kundas peatus tehtud, siis ta-sub läbi käia ka Kunda tsemen-dimuuseumist, kus saab tutvu-da tsemendi leiutamise ajaloo ja tootmisprotsessiga lähemalt.

Seiklemisvõimalused lasteleTööstuspiirkonna aktiivse puh-kamise võimalusi täiendab hästi Alutaguse seikluspark Kurtna jär-vestikus, pakkudes lisaks suurte-le seiklust ka lastele. Aasta taga-si avati Alutagusel Eesti suurim ja turvalisim lasterada, kus väikesed seiklejad on kogu teekonna vältel rullikuga trossi külge kinnitatud, nii et ühelt atraktsioonilt teisele saab liikuda ilma karabiine üm-ber kinnitamata.

Põnevamateks väljakutseteks suurematele seiklejatele on tros-silaskumine üle järve ning jalg-rattasõit 6 meetri kõrgusel puu-de vahel.

Suvisel ajal on Alutagusel avatud ka Eesti ainus suvetuu-bingu rada, mis vihmase ilma-ga ei jää kiiruselt alla talvistele laskumistele. Kui äärmuslikum seiklustuhin on koju jäänud, siis pakuvad naudingut ka puhkekes-kuse metsarajad või Kurtna mat-karada otse looduse rüpes. Su-vist kosutust leiab keskusest vaid paari kilomeetri kaugusel asuvas Liivjärve supelrannas. Mis pea-mine – seigelda saab iga ilmaga!

Põhja-Eestis seigeldes avaneb suurepärane võimalus rännata ajas tagasi, kuna piirkonda jää-vad mitmed muistsed linnu-sed. Põnevaid tegevusi paku-vad Rakvere ordulinnus, Põh-ja-Euroopa ühe võimsama kindlustekompleksiga Narva

linnus ja viimase ordulinnusena

Eestisse raja-tud Toolse lin-nus. Tõelist ajarännakut

saab kogeda Muinas-Eesti

suurimas linnuses Varbola Jaanilinnas ja Paide or-dulinnuses.

Rakvere linnus on aegade vältel kuulunud nii Taani kunin-gatele, Liivi ordu rüütelmunka-dele kui ka Rootsi ja Poola rii-gile. Oma tegevuses kesken-dub linnus tänapäeval eelkõige 16. sajandile, mille stiilis val-

mistatakse isegi toitu. Rakve-re linnus pakub suvisel hooajal kindla kava järgi pidevalt mida-gi põnevat, nii et kohale võib sõita ilma konkreetse plaanita. Linnus avatakse iga päev kell 11, päevakavasse kuuluvad rüütlite turniir, vibulaskmine, palgasõdurite kahevõit-lus, kepphobuste või-dusõit, püssirohu valmistamine ja palju muud. Juuli-kuus võib linnuse-müüride vahel osa saada Roman Baskini suvelavastusest «Ham-let».

Meeldejäävat elamust kogu perele pakub suvi läbi ka Nar-va linnuse Põhjaõu, mis on avatud iga päev kella 10–18. Tegevuste hulka kuuluvad mit-mesugused töötoad, juulis peetakse keraamikapäevi. Narva linnuse üheks temaatili-

seks tippsündmuseks on eri-nevaid sõjaajaloolisi klubisid koondav Narva lahing augus-tis. Kolmeks päevaks kogune-vad linnuse hoovi rajatud tel-klaagrisse Peeter I ja Karl XII aegseid mundreid kandvad sõ-jamehed, et pidada uuesti ma-

ha ajalooline Vene ja Rootsi vaheline Põhja-

sõja lahing. Sõjalaagri kõrval toimetab põ-lisrahva küla ning Põhjaõues peetakse

vana aja laata. Tõelise ajamasinas

rändamise tunde loob 13. sajandil Järvamaal Paide Valli-mäele rajatud ordulinnus, mille kunagisse linnusetorni on sis-se seatud ajalugu tutvustav Ajakeskus Wittenstein. Varem Pika Hermanni nime kandnud linnusetorn on 30 meetri kõr-gune ja sinna viib ajamasina rolli täitev lift, andes ühtlasi

ülevaate Eestimaa ajaloost alates muinasajast kuni täna-päevani. Wittensteinis saab korraldada ka põnevaid te-maatilisi sünnipäevi või osa võtta seikluslikest ajalootundi-dest Torni koolis. Tutvuda saab täies varustuses viikingi-ga ja tema kauni eman-daga.

Kui Põhja-Eesti ja kogu riigi uhkeimat ja tuntuimat võõr-vallutajate linnust Toompead saab uudistada peamiselt väljastpoolt, siis nii Rak-vere, Narva kui ka Paide linnu-sed on kõigile avatud ning kos-titavad suveperioodil mitmete haaravate üritustega. Oma-moodi seikluse saab aga maha pidada ka 12.–14. sajandil ka-sutusel olnud Varbola linnuses, mis on tänapäeval otsekui se-gu vabaõhumuuseumist ja

matkarajast. Varbola linnusega võib käia omal käel tutvumas aasta ringi, külalisi suunavad mitmed infotahvlid. Paika ar-mastavad nii matkajad, orien-teerujad kui ka rollimängijad – see on suurepärane koht, kus keskaegseks rüütliks kehastu-

da. RMK on linnusealale rajanud spetsiaalsed

lõkkekohad ja katu-sega puhkekohad. Linnuses saab tut-vuda autentse kivi-

heitemasina ja piira-mistorniga. Varbola lin-

nuses peetakse suvel puupäevi «Varbola puu», kus külastajaid ootavad puumeist-rite taiesed, kultuuriprog-ramm, oksjon ja käsitöölaat.

Viikingiks saab kehastuda ka märksa tagasihoidlikuma ajalooga paigas. 2005. aastal püsti pandud Viikingite küla Pi-rita jõe kaldal on inspiratsiooni

saanud viikingite ajast 8.–10. sajandil. Küla eesmärgiks on anda rahvale aimu viikingite muistsest eluolust ning avas-tada eneseski peidetud viiking. Viikingite külas saab end proo-vile panna mitmesugustes rammukatsumistes ja seiklus-tes, vallutada lin-nust, võtta ette viikingiretk mööda jõge, matkata Sau-la Siniallikate-le, püüda kala, proovida vibu-laskmist ja kirvevi-set või nautida niisama kau-nist loodust.

Kehastu rüütliks või sõjameheks!

3.

2.

1.

esme [email protected]

www.rakverelinnus.ee www.narvamuuseum.ee/pohjaou www.wittenstein.ee www.viikingitekyla.ee

vaata lisaks



Põhja-Eestis asuva-test mõisatest saab lähemalt tutvust te-ha Maidla ja Illu-ka mõisaga Ida-Vi-

rumaal, Vasalemma, Vääna ja Ruila mõisaga Harjumaal, Aru-küla ja Roosna-Alliku mõisaga Järvamaal ning Kiltsi, Vasta, Lasila ja Muuga mõisaga Lää-ne-Virumaal. Muuga mõis on tuntud Eduard Vilde lapsepõl-vekoduna, praegu tegutseb seal Muuga põhikool. Suurejoone-lise kahekorruselise peahoo-ne projekteeris portreekunst-nikust mõisnik Carl Timoleon von Neff aastatel 1866–1872, ka paljud ruumide maalingud tegi kuulus kunstnik ise. Mõisa ves-

mÕIsAD

Mõisakoolid ootavad suvel külla

tibüülis asuv helehall trepp on aga Vene keisri Aleksander II kingitus. Neffide tohutu kuns-tikogu viidi pärast Teist maail-masõda Eesti Kunstimuuseu-

Maidla mõisa ajalugu ulatub 1465. aastasse ja oma nime on mõis saanud omanike Maydellide järgi. Alates 1925. aastast tegutseb mõisas kool. Foto: mAidlA mõiS

Kiltsi mõisas asus keskajal väike vasallilinnus, mis pärast Liivi sõjas hävi-nemist mõisana üles ehitati. Kiltsi kool tegutseb mõisas alates 1921. aas-tast. Foto: ellu moiSA

Kui mõelda kohtadele, kuhu tööst vabal ajal Lääne-Virumaal linnast välja sõita, siis on need kindlasti seotud kauni põhjarannikuga. Puhkamiseks sõidan meeleldi lihtsalt kuhugi mere äärde. Eriti sümpatiseerib mulle Mustoja ilus männimetsaga mereäärne, kuid kogu rannik on tegelikult täis to-redaid kohti, alustades romantili-sest Käsmu kaptenite külast kuni Toolse vanade ordulinnuse vare-meteni välja. Võsu, Vergi, Altja, Vainupea, Eisma ja Karepa – iga kant on isemoodi, igal sealsel ran-nal on oma eripära.

Lääne-Virumaa on rikas tore-date ja eripalgeliste mõisate poo-lest. Lisaks uhkeldavale Palmse-le on ka vähem tuntuid: Aaspere, Annikvere, Loobu. Andja ja Va-rangu mõisa kunagisi kohti tähis-tavad praegu vaid varemed. Kandle mõisa kohta mäletab park ja tall-tõllakuur. Kunagine kaunis Kavastu puitmõis on ma-ha põlenud ja vaatamist väärib seal vaid Tuvitorn. Seevastu on Arbavere mõisa eriline puidust hoone säilinud. Eraomandisse kuuluvad Kloodi, Uhtna, Vana-mõisa ja Veltsi punasest tellisest

mõisahoone, aga ka tühjana sei-sev Arkna mõis. Essu ja Kohala mõisad tegutsevad majutus- ja toitlustuskohtadena. Tähelepanu väärib nii Põlula mõis, kus asu-nud inimesed ja toimunud sünd-mused olid inspiratsiooniks hiljuti vändatud filmile «Polli päevikud», kui ka Vohnja mõisahoone, kus tegutsevad praegu lasteaed-alg-kool ja raamatukogu.

Väga omanäoline on Rakvere linna piiril asuv Roodevälja uhke-te lohekaunistustega puidust poolmõis. Rakvere Teatri suvela-vastusi on etendatud näiteks Sa-gadi ja Rägavere härrastemajas. Ka Rakvere teatrimaja on ju ku-nagise mõisahäärberi külge raja-

tud. Kõigi nende ajalooliste pai-kade kohta saab põhjalikumalt teavet Raul Vaiksoo raamatust «Tallinn–Narva: Siin- ja sealpool maanteed».

Vihula on samuti üks ilusaid mõisakomplekse, mis kenasti korda tehtud ja hotellina aina arenev. Olen seoses hiljuti esi-etendunud lavastusega «Kevad ja suvi ja» seal viimasel ajal sage-dasti olnud ning võin kinnitada, et Vihula on igal aastaajal meel-div, inspireeriv paik. Siin on huvi-tav terviklik kompleks, kus ini-mene saab end välja lülitada. Li-saks ökospaale pööratakse Vi-hula mõisa toitlustuskohtades tähelepanu kohalikule toorainele, mida kasvatatakse ise või saa-dakse ümberkaudsetest talu-dest. Mõis on tuntud meeldiva kontserdipaigana – siin hoolitse-takse nii ihu kui hinge eest. Kuigi Vihula keskpunktis on hoone-kompleks, ümbritseb seda väga kaunis loodus ning soovi korral saab läbi pargi ja metsa mereni välja jõuda.

Lahemaal on minu jaoks väga huvitav Oandu–Ikla matkarada, mis avati möödunud suvel. Rada

algab Altjalt ja viib diagonaalis lä-bi kogu Eesti kuni Läti piirini. See võiks olla äärmiselt huvitav ko-gemus ja võimalus looduses vii-bida. Arvan, et Virumaa pakub väga mitmekesiseid lõõgastus- ja reisimisvõimalusi. Näiteks Tu-du raba võiks olla uudistamiseks neile, kes veidi metsikumalt ja julgemalt rännata tahavad.

Eestimaa suvi võib olla ettear-vamatu ning alati polegi loodu-ses, metsas või mere ääres kõi-ge mugavam. Seepärast tasub kindlasti ka suvel Rakverre tulla, sest linnas on alati midagi ette võtta. Kui ilm alt veab, saab näi-teks Aqva Spas nautida veerõõ-me katuse all. Isegi kui suvisel ajal Rakvere teatris etendusi ei ole, tasub kasvõi Teatrikohvikus-se tulla – saab istuda, einestada ning soovi korral natuke peavar-ju. Või siis jälle minna linnust avastama, sest Rakvere ordulin-nuses on sel suvel lisaks tavaväl-japanekule võimalik taas teatri-elamust nautida: Roman Baskin lavastab just sinna Shakespeare’i «Hamletit», kus nimiosas astub üles Üllar Saaremäe. Niisiis kut-sun nautima Eestimaa suve!

Tiina Mälberg: kogu põhjarannik on täis toredaid kohti

Tiina Mälberg, Rakvere Teatri näitleja ja lavastaja

MÕISAKOOLID. Üle Eesti on mitmed mõisad kasutusel koolidena, seega saab neid tavapärasel ajal uudistada vaid väljastpoolt. Unustatud mõisate külastuspäevade raames on need kaunid kohad suvel kuuel päeval kõigile huvilistele avatud.

mi. Kiltsi mõisas asus keskajal väike vasallilinnus, mis pärast Liivi sõjas hävimist mõisana üles ehitati. 19. sajandi esime-ses pooles elas mõisas kuulus

meresõitja A. J. von Krusens-tern. Renoveerimistööde käigus 2010. aastal avastati igal sam-mul midagi uut ja huvitavat, näiteks maalinguid ning Kru-sensterni ajaloolised originaal-kaardid. Kõike seda saab nüüd mõisas oma silmaga näha.

Unustatud mõisate külas-tusmängu raames toimub mii-nimumprogrammina igal täis-tunnil mõisates giidiga jalu-tuskäik, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatak-se koolide tugevuste ja mõisate eripärade rõhutamiseks kont-serte, töötubasid ja muud huvi-tavat. Mõisad on avatud 10.00–18.40. Kui siiski külastuspäeva-del ei jõua huvipakkuva mõisa-ga tutvust tegema, siis võib gii-diga ekskursiooni enne plaani-tavat külastust ette tellida. Külastuspäevad: 27. juuni, 6. juuli, 7. juuli, 27. juuli, 28. juuli ja 10. augustVaata lisaks: www.unustatudmoisad.ee


TIINA [email protected]

Saamaks teada, miks kannab Eesti kõige idapoolsem tegutsev mõis nii mõistatus-likku nime, tuleb se-

da ise kaema minna. Mõisa ju-hataja Kaja Kama sõnul on aas-ta ringi avatud polaarmõis suu-repärane koht kõigile pereliik-metele, kelle käsutuses on kogu külastuse vältel mõisapreilidest giidid. Polaaralal asuvas seiklu-setoas on vahva laste sünnipäe-vi pidada. Härrastemaja kaunid peosaalid sobivad nii töökoos-olekuteks kui uhketeks pulma-pidudeks ja vastuvõttudeks.

Kui 2004. aastal võõrandati Kukruse mõis Kohtla vallale, siis hakati vallavanema Etti Kagaro-vi eestvedamisel pidama ajurün-nakuid, mida saadud tondilossiga peale hakata. Lõpuks otsustati keskenduda baltisaksa ajaloola-sest paruni Roberti von Tolli te-gevusele ja polaaruurija Eduard von Tolli elukäigule.

«Polaarteema hakkas kõigi-le üha enam meeldima: polaar-mõisaid pole ei Eestis ega lähirii-kides,» nendib Kaja Kama. 2010. aasta sügisest saavadki külas-tajad osa ekspositsioonist, mis tutvustab mõisa eluolu ja ajalu-gu. Kukruse rüütlimõisa (saksa keeles Kuckers) kohta on teateid aastast 1453. Alates 1762. aastast, mil mõisa ostis Christoph Fried-rich von Toll, jäi see kuni riigista-miseni 1923. aastal Tollide sugu-seltsi valdusse. Von Tollidega on seotud palju nimekaid inimesi, kelle mitmekülgne tegevus an-nab kõneka ülevaate mõisnike ja mõisate tegevusest, ka balti-sakslusest.

Nimekad von Tollid1767. aastal valdused pärinud Karl Gustav von Toll (1751–1820) muutis 1780. aastal Kukruse mõi-sa suguvõsa mittemüüdavaks pä-randmõisaks (fideikomiss). 1841. aastal läks maa ja hoonestus lii-su teel sõjaväelasele ja ajaloohu-vilisele Robert von Tollile (1802–1876), kes tegutses mitmel rin-del: rüütelkonnas, osales ajalehe Revalsche Zeitung (1860), Eesti-maa aiandusseltsi (1862) ja pro-vintsiaalmuuseumi ühingu (1864) asutamisel. Ta rajas Kukrusele kooli ning tema loodud Kukru-se arhiivist sai Baltimaade suu-rim ja väärtuslikem eraarhiiv, kus hoiti mõisate dokumente ja kirjakogusid, üle 600 pärgament-üriku, palju riigitegelaste kirju ja muid materjale. Nüüd asub see erakogu Eesti Ajalooarhiivis Tar-tus, kus seda tuntakse Kukru-se kogu nime all, selgitab Kama.

Robert von Toll hakkas Kuk-ruse mõisas 1870. aastatel esi-mesena põlevkivi kaevandama ja kasutama, pannes mõisa vii-navabriku põlevkiviküttel töö-le. Just Kukruse saksakeelse ni-metuse järgi on endale minera-loogilise nimetuse saanud Eesti põlevkivi kukersiit, sideaine ku-kermiit, endisaegne populaarne kattelakk kukersool ja põlevki-

AJALUGU

Üllatav polaarmõis

PÕNEVA AJALOOGA POLAARMÕIS. Kohtla-Järve külje all asuv põneva ajalooga ja nüüdseks osaliselt renoveeritud Kukruse uhke mõisakompleks väärib juba uudistamist..

vituhkbetoon kukerbetoon ehk kukeroon.

Teiseks tutvustab ekspo-sitsioon maadeavastaja Eduard von Tolli (1858–1902) tegevust, kes tegi retki Uus-Siberi saarte-le, Jakuutia põhjaossa ning Ka-ra ja Ida-Siberi merele. Tema vii-mase uurimisreisi üheks eesmär-giks oli avastada Sannikovi maa. «Tänu maadeavastaja Tolli tege-vusele nimetataksegi nüüd Kuk-ruse valdusi polaarmõisaks ja te-maga seotud ekspositsiooniosa on tõeline seiklus, mida läbides satud külmale maale ning pead olema ise agar ja leidlik. Kas sala-duslik Sannikovi maa on olemas või mitte, jäägugi igaühe enda ot-sustada. Unistused peavad ole-ma ning tahe nende poole liiku-miseks peab jääma. Ainuke mä-lestusmärk mandril sellele kirgli-kule rännumehele – maakividest purjekas – asub meie mõisakal-mistul,» jutustab Kama.

Muljet avaldav mõisaansambelKukruse polaarmõisa härraste-maja on ehitatud mitmes osas. Ühekorruseline barokne kivihoo-ne püstitati arvatavasti 18. sajan-

TERVISEPAKETID* täiskasvanutele ja lastelePUHKUSEPAKETID*

SPAA-PROTSEDUURID*

SAUNAMAAILM JA JÕUSAAL* kogu pereleSuvel –* GRILLTERRASS, VÄLIBASSEIN, LAI LIIVARAND läheduses

Narva-Jõesuu SPA & SanatooriumAia 3, 29002 Narva-Jõesuu, Eesti

Info ja broneerimine: tel 359 [email protected]

Lisainfo: www.narvajoesuu.ee

Kingime ilu ning taastame tervist!

Polaarmõisa jäätoas saavad lapsed aasta ringi liumäest alla lasta ning teha mängusõite kelgukoerterakendi ja kajakiga. Foto SA KuKruSe PolAArmõiS

Vasalemma uhkes neogooti stiilis paekivist rüütlimõisa peahoone valmis 1894. aastal. Alates 1922. aastast tegut-seb hoones kool. Hoonet kaunistavad astmikviilud ja kaheksatahuline nurgatorn. Foto: SA KuKruSe PolAArmõiS

di lõpul. 19. sajandi algul seda pi-kendati, lisades eenduvad tiivad ida- ja lääneossa, kusjuures idaosa on algse hoonega pikuti, lääneosa aga risti. Sellele ehitati 19. sajandi lõpul teine korrus ning lääneosale lisati veel pikuti teine tiib.

Kukruse mõisal on arvukalt majandushooneid, millest prae-gu on enamik varemetes. Mõi-saait on püstitatud tõenäoliselt 19. sajandi keskpaigas, aga tei-sed kõrvalhooned – valitsejama-ja, ait, rehi, õlleköök ja saun – sa-jand varem. Mõisale kuulus oma ehitiste tarbeks kõrts, kivist tuu-lik ja lubjapõletus. 20. sajandi al-guseks ulatus mõisaehitiste arv koos elamute ja abihoonetega ju-ba 30ni, millele lisandusid meie-rei, aurujõul töötav jahu- ja sae-veski ning viinavabrik.

Kukruse polaarmõisas on võimalik:

• proovida 18.–19. sajandi rõivaid ja tunda end tõelise aadlikuna • õppida gooti kirjas kirjutama • tutvuda filmide ja interaktiivsete kaartide abil Sannikovi maa retkega • sõita kelgukoerterakendi ja polaarkajakiga • aasta ringi jäätoas liugu lasta ja uudistada jääkaru • kuulata klaverimängu ja tutvuda mõisa ajalooga

«Kogu ansamblit väärtus-tab Robert von Tolli 1866. aas-tal kavandatud vabakujunduslik liigirikas mõisapark, mis ilmes-tab ehitisi ja samal ajal isoleerib härrastemaja majandushoone-test. Park on mõisaesiselt välja-kult algava võimsa, üle pooletei-se sajandi vanune neljarealine le-hise- ja tammeallee kaudu ühen-duses seitsmesaja meetri kaugu-sel asuva perekonna kalmistu-pargiga. Pargi loodeosas seisab mälestusmärk pargirajajale,» ju-hatab Kaja Kama ja kutsub kõi-ki Kukruse polaarmõisa sisukalt aega veetma.

www.kukrusemois.ee

vaata lisaks



Sõõmude viisi värsket õhku ja loodusega ühes hingamist pa-kuvad mitmesugused matkara-jad. Põhja-Eestisse jäävad RMK hallatavad Aegviidu–Kõrvemaa, Peipsi põhjaranniku ja Põhja-Ees-ti puhkealad, kus kõigis leiab li-saks radadele lõkke- ja telkimis-platse ning mõned loodusmajad.

Matkamiseks mugavate tin-gimuste loomise üheks põhju-seks on lisaks loodusharidu-se pakkumisele seegi, et pal-jud matka- ja õpperajad asu-vad kaitsealal ning spetsiaal-sed kohad erinevate tegevus-te jaoks aitavad säästa loodust. Enne matkama asumist tasub kindlasti tutvuda RMK soovi-tustega lehel www.loodusega-koos.ee, kuidas looduses käitu-da – heade kommete hulka ei kuulu mitte üksnes prügipanek selleks ette nähtud kohta, vaid ka spetsiaalsete radade kasuta-mine, et mitte kurnata loodust uute teede sissetallamisega.

Matkaplaanid võib kavasse võtta täiesti spontaanselt, kuna lähipaigad leiab spetsiaalse nu-titelefoni rakenduse abil. Kui on aga soov kasutada ka RMK met-sa- või loodusmaju, siis on vajalik eelnev broneerimine. Vahvamad teekonnad kulgevad nii metsas kui mere ääres, pakkudes suure-pärast alternatiivi rannapuhku-sele. Põnevaimaid elamusi saab metsaradadel, kus tuleb liikuda otsekui džunglis.

Lahemaa rahvusparkLahemaal matkamist tasub alus-tada Oandu looduskeskusest, mis asub Põhja-Eesti puhkealal Sagadi mõisast 3 km Altja poole. Otse keskuse õuelt juhatavad vii-dad loodusradadele: Oandu loo-dusmetsarada, Koprarada ning Altja loodus- ja kultuurilooline rada. Oandult algab ka läbi Ees-ti kuni Iklani kulgev 370 km pik-kune RMK matkatee. Lisainfot Lahemaa rahvuspargi looduse ja looduses liikumise võimalus-te kohta saab Oandu looduskes-kusest, Sagadi metsamuuseumist ning looduskoolist Palmse külas-tuskeskuses.

Peipsi põhjarannikPeipsi põhjaranniku puhkeala

MATKARAJAD. Seiklusrikkamad matkarajad kulgevad mööda jõge, kus saab nii parvetada, kanuutada kui ka vesijalgratastega sõita.

juba kolmandat hooaega kõiki seiklushuvilisi mööda Põltsamaa jõge rändama. Retk pakub üht-aegu sportlikku tegevust kanuu-ga või kummiparvel sõites ning mõneti meelelahutuslikus võt-mes jõetarkusi, olles harivaks mitte üksnes lastele, vaid suur-telegi. Näkimatkaradade idee au-tor Kaur Salus on tutvunud ise-gi sajanditaguste näkilisi uuri-vate materjalidega. Aali Ajavii-tetalu kandis võib eelkõige ko-hata Jäneda kohalike puutöö-meistrite treitud inimesesuuru-seid puidust näkke. Kui rahva-usundi järgi on näkk pigem pa-hatahtlik olend, siis Näkimatka-radadel kohatavad kaheksa kau-nist olendit on kõik heatahtlikud ja märgivad huvitavamaid koh-ti jões. Igal näkil on oma nimi ning välimus vastab tema pai-gale jões, näiteks soodis ehk jõe-sängist eraldunud seisuvees pe-sitsev Soodinäkk Sonni on teis-test priskem, kuna temal on vä-hem liikumisvõimalusi.

Matka alguses jagatakse kõigile kätte spetsiaalsed legen-did, mis aitavad paremini vee-elukeskkonda tundma õppida – nii sealseid kalu, taimi, pu-tukaid kui ka iseäralikke kohti jões. Vaata lisaks www.aaliaja-viitetalu.ee.

Parvematkad Vigala jõelErakordselt põnevaks teevad looduse nautimise parvematkad Raplamaal Vigala jõel. Jõel sõit-miseks on püsti pandud mitte üksnes parvesaun, vaid terve parvemaja, mille teisel korrusel paarkümmend ööbimiskohta. Kui parvesaunatamise võib et-te võtta ka väiksema seltskon-naga, siis parvemaja on mõel-dud pigem suuremate koos-viibimiste jaoks perekondlike või firmaürituste jaoks. Parve-maja arvestab täielikult Eesti-maa heitliku ilmaga, võimalda-des vihma kaitseks pleksiklaa-sid ette tõmmata ning sooja il-maga täiel rinnal kaunist suve-päeva nautida.

Retked teeb eriliseks ka Ees-timaa puutumatu loodus. «Tee-le jääb jõekohti, kus algab täielik džungel, ei ole elektriliine ega midagi,» kirjeldab parvematka-de eestvedaja Alar Tool. Alati saab matkale kaasa laenutada Skandinaavias ja Baltimaades ainulaadseid vesijalgrattaid, mis on kerge juhitavusega ning kan-natavad ka suuremat lainetust.

mATKAmINe Ülevalt alla: Laudrada RMK Kopra-rajal Oandul Lääne-Vi-rumaa metskonnas. Foto: KAuPo KiKKAS/rmKLisajõenäkk Liisa Põltsamaa jõel. Foto: ulvi mehiSteParvematkadele Vigala jõel saab kaa-sa laenutada vesijalg-rattaid. Foto: PArvemAtKAdParvetada saab terve majaga, kus ka ööbi-miskohad sees. Foto: PArvemAtKAd

hõlmab piirkonda Tammispääst Vasknarvani. Siin asuvad Jär-vevälja ja Smolnitsa luited ning Peipsi-äärne laulev liiv, mis vii-tab vee puhtusele. Maastik va-heldub pikkade luiteahelike ja nende vahele jäävate soode ja rabadega. Puhkeala soosib vee-matkade korraldamist, piirkon-da jääb ka Kurtna järvestik. Li-saks Kauksi looduskeskusele ja järveäärsetele luidetele ta-sub külastada Kotka õppera-da, mis päädib Rüütli rabasaa-rel, ja Selisoo matkarada. Tõeli-se elamuse pakub väga mitme-kesise loodusega Poruni matka-rada, mis kulgeb ürgmetsas Po-runi jõe äärt mööda kuni Nar-va jõeni välja.

KõrvemaaKõrvemaa künklik ja väheasus-tatud maastik pakub väljakut-seid ka kogenud matkajale. Aegviidu–Kõrvemaa puhkeala jääb mitmele kaitseala territoo-riumile ning seal leidub metsa-de kõrval ka soid-rabasid, järvi, vallseljakuid ja orge. Hästi va-rustatud telkimisalad ja lõkke-kohad kutsuvad jalga puhka-ma ja piknikku pidama. Roh-kesti võimalusi loob piirkond loodusfotograafidele, linnu- ja loomavaatlejatele, aga ka see-nelistele-marjulistele.

Tallinna ümbrusPealinna loodusradadele saab sissejuhatuse Viimsi looduskes-kusest, mis on Tallinna-ümbru-se puhkeala keskuseks ja tegut-seb renoveeritud endises mets-konnahoones. Keskuse lähedal saab tutvust teha Viimsi vaba-õhumuuseumi ja Rannarahva muuseumiga, külastamist väärt on ka Haabneeme rand. Viimsi looduskeskus korraldab silma-ringi avardavaid õpperetki ja üritusi nii lasteaedadele, kooli-dele kui ka kõigile teistele hu-vilistele.

Alusta matka siit: www.loo-dusegakoos.ee.

Veematkarada näkkide seltsisKui tavapärased matkarajad kul-gevad läbi kaunite metsade ja ra-bade, siis Näkimatkarajad viivad

Vahvamad teekonnad kulgevad nii metsas kui mere ääres, pakkudes suurepärast alternatiivi rannapuhkusele.

Matkates metsas ja mööda jõge

ww

w.p

ar

vem

atk

ad

.ee

.



Lõbustuspark tervele pereleVembu-Tembumaa on päris meie oma lõbustuspark, mis pa-kub lusti igas vanuses lastele või lapsemeelsetele. Alati ei pea ära ootama sünnipäeva, et hü-pata batuudil või sõita kartau-todega. Vembu-Tembumaa Har-jumaal Kurtna külas on avatud suveperioodil iga päev.

Lõbustuspargi personali- ja arendusjuhi Kaja Suitsu sõnul leiavad Vembu-Tembumaal te-gevust nii suured kui väikesed. Ühe toredama näitena mainib ta, et suvel tulevad isegi soliid-sed vanaprouad batuudiga hüp-pama, jättes kõrvale igasuguse valehäbi ning kehastudes jul-gelt väikeseks tüdrukuks. Sa-muti käivad täiskasvanud lõ-bustuspargis meelt lahutamas, tähistades erinevaid üritusi. Mis aga peamine – pakkudes lapsele meeleoluka päeva, saa-vad ka kaasa tulnud ema ja isa rahumeeli lustida. Kõige pise-matele on mõeldud karussellid, batuudid ja lastebasseinid, suu-rematele nii elektri-, raputus- kui kartautod, liumäega bas-sein ja Tarzani rada. Basseinid teeb eriliseks see, et need on alati sooja veega, nii et kui väl-jas õhk veidi jahedam, siis mõ-nusa sulistamiselamuse saab sellest hoolimata. Samas on siin võimalus ka rahulikumalt aega veeta, näiteks kogu perega gril-lides ja saunatades.

Loomadega sõbraksPere pisematele valmistab kindlasti suurt rõõmu oma sil-maga ja ehk käegagi teha tut-vust nii kodu- kui eksootiliste loomadega. Põhja-Eestis leiab mitmeid miniloomaaedu ja rat-satalusid, samuti jaanalinnufar-mi.

Vahelduseks suurele looma-aiale pakub vahva elamuse las-tele Tuhala nõiakaevu naabru-ses asuv Polli loomaaed. Väi-kest loomaaeda iseloomusta-vad eelkõige armsad taluloo-mad, kuid leida võib ka veidi eksootikat. Polli asukate hulka kuuluvad peale küülikute ja po-nide näiteks valgetups-marmo-setid, aga ka põhjapõdrad ning emud ja faasanid. Lisaks loo-made uudistamisele on lastel võimalik teha ponisõitu ning grillides kogu perega keha kin-nitada. Loomaaias saab korral-dada ka laste sünnipäevi.

Miniloomaaed ootab kõiki väikesi ja suuri uudistajaid ka Lääne-Virumaal Hobuvärava talus, mis üles seatud endisesse mõisahoonesse. Talus saab lä-hemat tutvust teha poni, mini-lammaste, kameruni kitsedega, mitmete lindudega ning ka ek-sootilisemate loomadega nagu näiteks tšintšilja ja geko. Tege-vust kogu perele pakub pikni-kuplats koos laste mänguvälja-kuga. Osa loomi pärineb kuna-gisest Toolse jaanalinnufarmist, mis praegu tegutseb Metsaant-su talu nime all. Metsaantsu ta-lus Lääne-Virumaal Toolse kül-je all saab nüüdsest tellida spet-siaalselt lastele mõeldud retki

LASTE SUVEPUHKUS. Eestimaa avastamise teevad lastele põnevaks mitmesugused miniloomaaiad ning erinevad harrastused taludes ja seikluskeskustes..

Seigeldes ja silmaringi avardadesToolse jõe ürgorgu ning prog-ramme, mille raames saab tut-vuda talu linnupere ja notsude-ga. Kui aga lisaks loomade vaa-tamisele on kange soov ratsuta-da, siis põnevamad tallid asu-vad Märjamaa lähedal Lood-nal, Arma talus Rutjal Lahemaa rahvuspargi lähedal, Kivisaa-re talus Aegviidul ning Kuuse-kännu ja Mätta ratsatalus Lää-ne-Virumaal. Sõbralikult saab hobustega tutvust teha ka Pii-belehe puhkemajas Raplamaal.

Eestimaa südames Järva-maal asuvas Sassi talu jaana-linnufarmis saab uudistada tõe-liselt eksootilisi linde: emusid, jaanalinde, nandusid ja paabu-linde, aga ka erinevaid värvi-rohke rüüga papagoisid. Kui suuri linde võib imetleda õues uhkelt oma pikki samme võt-mas, siis papagoid pesitsevad talu troopikatoas. Kohapeal pa-kutakse hõrke jaanalinnumu-nast ja -lihast valmistatud roo-gi, meeneks saab kaasa osta lin-nusulgi.

Hakka detektiiviks!Mai alguses avatakse Rakve-res täiesti uuenenud Eesti Po-litseimuuseum, kus lisaks kor-rakaitsjate ajalooga tutvumisele on võimalik ise politseinikuks kehastuda. Peale kümne püsi-näituse kuulub muuseumi al-la ka eraldi laste politseimuu-seum.

Muuseumi püsinäituste hul-gast leiab näiteks liikluspolit-sei, märulipolitsei, kriminaaljä-lituse ja narkopolitsei näitused ning spionaažitoa. Lisaks asja-kohastele teadmistele saab po-litseimuuseumis erinevaid te-gevusi ka järele proovida: testi-da turvavööd, mõõta reaktsioo-nikiirust autoroolis, proovida selga politseivarustust, osale-da tänavarahutustes, võtta sõr-mejälgi ja lahendada kriminaal-seid mõistatusi. Hoovis võtavad külastajaid vastu politseiautod ning tegevusi jagub alates kii-ruse mõõtmisest kuni kuriteo uurimiseni.

Väikesed (5–10-aastased) külastajad saavad mängida de-tektiive, õppida liiklust ning hullata mängutoas laste polit-seimuuseumis, kus on tegev ka Konstaabel Kurnjäu. Lustakas detektiivimängus tuleb üles leida lepatriinu kadunud täpid. Meisterdamistoas saab enda-le kaasa voltida ehtsa politsei-mütsi või -auto.

Kiiruskatsed ehtsa rallitajanaPuhkusele annavad tõelise hoo sisse sõidud kardi- või rallirajal, mida saab ette võtta LaitseRal-lyPargis Tallinna lähistel, Ara-vete moto- ja vabaajakeskuses Järvamaal või Veskisilla puh-kekeskuses Türi külje all. Oma sõidukiga võib rallima minna Rapla kardirajale.

Hobikardisõidu teeb igas vanuses harrastajatele meele-päraseks asjaolu, et selleks pole vaja eelnevat kogemust ega au-tojuhiluba, samuti pole vanuse-piirangut. Sõidu peamiseks tin-gimuseks on, et jalad ulatuksid pedaalideni. Pere väiksematele

LAPseD

Pakkudes lapsele meeleoluka päeva, saavad ka kaasa tulnud emad ja isad rahumeeli lustida.

1. Vembu-Tembumaa basseinid on mõnusalt sooja veega. Foto: vembu-tembumAA

2. LaitseRallyPark pakub kiiruselamusi nii suurtele kui väikestele. Foto: lAitSe rAllyPArK3. Arma talus saab ratsutada ja teha tutvust

koduloomadega. Foto: eSme KASSAK 4. Detektiivitöö saladused avanevad vastava-

tud politseimuuseumis Rakveres. Foto: eeSti PolitSeimuuSeum

liikmetele pakutakse tihtipeale pisemaid autosid. Sõitma võib tulla kasvõi terve sõpruskon-naga – nii ongi kõige lahedam! LaitseRallyPargis tegutseb ka kardikool, kus tunniajaliste treeningute käigus arendatak-se laste ja noorte sõiduoskusi.

Lisaks kardile saab Laitses end veel mitmel moel ratastel proovile panna, tehes kiiruskat-seid ja treenides osavust rooli keeramisel. Istu ehtsa ralliau-to või bagi rooli ja sõida selle-ga Eesti ainulaadsemal paaris-rajal, lase end sõidutada profes-sionaalsel rallipiloodil või naudi sõitu naljaka vigurautoga! Enne rallisõite tehakse ohutusõpe ja iga rallisõitja varustatakse kiiv-riga. Rallisõidu lõpetuseks kor-raldab keskus poodiumil tõe-truu autasustamise koos dip-lomite ja karikatega.

Lisaks kardi- ja rallisõidule saab oma sõiduoskusi ja -tead-misi proovile panna rallipargi mängudemajas. Kes päris ral-lit ei julge või ei saa veel sõita, võib kasutada ainulaadset ral-lisimulaatorit.

1.

2. 3.

4.

www.vembu-tembumaa.ee www.polliloomaaed.ee www.sassitalu.com/et www.armaratsatalu.ee www.laitserallypark.ee www.politseimuuseum.ee

vaata lisaks


Kahtlemata on OKO maitseküttidele meie põhjaranniku restoranipärl. Ko-he pärast avamist

2011. aasta kevadel meteoori-na Eesti restoranitaeva tähtede sekka vuhisenud OKO esindab sellist söögikohta, mille järele meie mereäärsed suvituspaigad igatsevad – seal on hea toit ja mõnus olemine. Ning kui selle-le lisada veel rootsipunase lau-disega sadamamaja, merevaa-de terrassilt ja hele põhjamaine sisustus pluss rannarahva toi-dutraditsioonid, kohalik toor-aine ning põhjala moodsa köö-gi ideed, on tulemus mereäär-se koha puhul ideaaliläheda-ne. Ühesõnaga okolik, mis tä-histab muu hulgas kõike vim-kalikku roogades, millega paik juba esimesel tegutsemissuvel rahva n-ö ära tegi: suhkruva-tipuud, lambasigarid, lambur-gerid...

Serveerimisel ei häbeneta lauda tuua puidust liudu või poetada taldrikule sammalt, mis pärit lähikonna metsadest. Magustoiduks võite saada aga sipelgapesa, mille üheks kom-ponendiks võivadki olla kohu-piima ja kuusevõrseiirise kõrval päris sipelgad. OKO kala, eriti see, mis püütud värskelt sealt-samast merest ja mida paku-takse erineval moel, on siiani üks söögikoha püsihitte. Annu-se vürtsi lisab paigale vanadest aegadest jäänud aadress Puna-se laterna 1.

Kohalik ja värskePolegi siis ime, et see Kaber-neeme söögipaik noppis ene-sele lühikese ajaga siinse res-toranimaailma olulisi auhin-du. Kategoorias «Ehedalt ees-timaine» pääses OKO 2011. aas-

SÖÖGIKOHT. Kohti nagu OKO Kaberneeme sadamas võiks Eesti rannikuribal rohkem olla. Seal on hunnitu merevaade, põhjamaiselt tüüne interjöör ning mis peamine – maitsev, kohalikku ja moodsat kokakunsti ühte sulandav köök..

tal 50 parima Eesti restorani nimistusse, läinud aastal arva-ti ta samasse nimekirja kui pa-remuselt kolmas Eesti restoran ja pärjati ka parima pereresto-rani Hõbelusikaga.

«Ei arvanud, et koht nii popiks saab,» nendib üks pai-ga omanikke, Martti Siimann, ning lisab, et mingit ambitsioo-ni Eesti parimate sekka püüel-da neil restorani avades polnud. Kuid eks elus ongi tihti nii, et asjad, mida sa nii suurejooneli-selt ei planeeri, tulevadki kõi-ge paremini välja. Siimann tun-nistab, et alguses saadi ootama-tu menu tõttu ka kõvasti vas-

TOIT

Mereäärse söögikoha üks tõmbenumbreid on suveterrass, mis muudetaksetänavu suuremaks ja ilmastikukindlamaks.Foto JÜri SelJAmAA

Serveerimisel ei häbeneta lauda tuua puidust liudu või

poetada taldrikule sammalt, mis pärit lähikonna metsadest.

Suhkruvatipuu ja vinnutatud kala

tu näppe, sest jõudlus lihtsalt ei tulnud rahvahulkade soovi-dele järele. Nüüd on meeskon-na kokkumäng ja loominguli-sus aga sealmaal, et kui ühel krõbedate miinuskraadidega märtsikuu päeval kadusid ma-jast nii vesi kui ka elekter ning kümme prantslast ootas ukse taga kõhutäit, tehti neile eel-rooga küünlavalguses ja küp-setati lambaliha õues lõkkel... Tõenäoliselt oli see nendele kü-lalistele üks meeldejäävamaid söömaaegu elus üldse.

Selle suve plaanidest rääki-des mainib Siimann, et terrassi on kavas mere suunas laienda-

da ja ka ilmastikukindlamaks muuta. Ehkki kontserte on res-toranis korraldatud ennegi, ta-hetakse sel suvel neid rohkem teha – aeg näitab, kas see ka õnnestub.

Neli korda aastas muutuvas menüüs hoitakse aga särtsaka peakoka Joonas Koppeli sõnul suvelgi seda joont, et võimali-kult palju toorainet oleks pärit Eesti talunikelt ja väiketoot-

jatelt, samuti kohalikelt kalu-ritelt, ning järgiks hooaja või-malusi. Suvel on aukohal kõik värsked aia- ja metsaannid, mis järjepanu valmivad. Esi-mene salatiroheline, mürklid, redis, kartul, tomat, marjad, kukeseened, loetleb kokk vaid mõned näited. Muidugi ei saa OKO mööda kalast, olgu see koha, siig või tursk. Pakutak-se ka räime ja heeringat – vii-mane olla teinekord nii hea, et isegi need, kes muidu põlgavad heeringa ära, kiidavad seda.

Kartul ja merevesiKuna kokkadel on suitsuahi, ei puudu toidusedelist ka suit-sutatud vutt ja part. Mõistagi pannakse suveajal rõhku grill-roogadele, samuti kuulub su-veklassikasse külm tomatisupp, mis... aurab. Muide, see tähen-dabki moodsat kokandustehno-loogiat, millega rannarahva toi-dukombed ses restoranis muhe-dalt kohtuvad.

Peakokk lisab, et vana ko-haliku retsepti järgi on ta keet-nud kartuleid merevees ja vin-nutanud kala. Kõneldud suhk-ruvatt linnupesaks vormitult ja pontšikud linnumunadena sees, järgib aga uuenduslikumat stiili. Rutiinivabadust, mängu-lisust ja efektseid serveerimis-viise Koppelil jagub!

Vanadest söögihittidest jää-vad suvehooajal muu hulgas menüüsse nii triibukook val-gest šokolaadist ja toorjuus-tust koos suvise marjakompo-tiga kui ka suhkruvatipuu, rää-kimata rahva lemmikust, OKO kalast. Taimetoitlastele leidub samuti üht-teist – selle eelista-jaid tuleb aina juurde, nendib Siimann.

Istun akna alla ja sätin end kevadist loojuva päikese värvi-demängu vaatama. Loen me-nüüd: põhjamaa pannkoogid seenesalati, lõhe tartari ja hee-ringa hakkega, soolasiig vetika-salati ja soolatainas kartuliga, veisepõsk juurviljadega, kihili-ne murakakook... Kõik on üht-viisi ahvatlev.

Harjumaa toidukohtade valik pakub elamust nii tõelise restoranieine otsijale kui ka koduse ja maheda toidu austajaile. MerMer Juminda poolsaarel Kolga-Aablas merekaldal on üks esimesi Eesti kodurestorane,

mille perenaine Merrit Kiho

oma külaliste maitsemeeli väikeses suvemajas või

suures elutoas hellitab. Kindlat

menüüd tal ei ole, lauale tuleb just see, mida lähikonna talunikud, kalurid ja loodus parasjagu annavad.Peene mõisaproua või -härra kombel saab süüa Padise kloostri kõrval asuva Padise mõisa restoranis, mille me-nüüst võib leida kergemaid eineid ja rikkalikumaid praa-de. Suvisel ajal pakub kõhu-

täidet ka piraadiliku kujundu-sega Wana kala kõrts Neeme külas.

Raplamaalt leiab Ööbiku gastronoomiatalu kõrval kõige noorema söögikohana tervislikku toitumiskultuuri propageeriva Rohelise Aida, lisaks põnevaid kõrtse. Ööbiku on hea näide sellest, kuidas ühest lagunenud talust saab toimeka pererahva käe all ainulaadne gastronoomiatalu, kus kasvatatakse munapartideks aretatud india jooksuparte ning metssea-kodusea ristandeid. Talu peremees-peakokk Ants Uustalu ning perenaine-kondiiter Kertu Lukas hoiavad au sees kohalikku kööki, otsides inspiratsiooni lähikonna toorainest ja

traditsioonilisest kokakunstist. Seni, kuni restoran veel valmis pole, korraldatakse kokkamiskursuseid ja väikesi õhtusööke. Ruunawere Postimõisa trahteri teeb eriliseks tegutsemine vanas postijaamas. Kõrtsis

pakutakse eestimaiseid tervislikke ja värskeid

roogi. Kurgid, tomatid ja salatid tulevad suvel kõik oma aiast, kindel koht

menüüs on puu- ja juurviljasmuutidel.

Trahterit tasub tulla uudistama ainuüksi põneva hoone pärast, milles on siiani säilinud pilkupüüdvalt suur toalaadne mantelkorsten.

Järvamaalt leiab tõelist maitseelamust pakkuva Põhjaka mõisa. Kahtlemata on Põhjaka restoran üks Eesti restoranimaastiku pärle, kus

kokad pakuvad rustikaalses mõisaõhustikus lähikonna toorainest paremaid palu ja järgivad seejuures hoolega aastaaegade võimalusi. Kõrtsidest võib julgelt sisse astuda kasvõi terve perega Jänedal Musta Täku Talli, mille pööningul tegutseb käsitöökeskus, ja Imaveres Sassi talu või piimandusmuuseumit külastades Imavere kõrtsi.

Lääne-Virumaal kostitavad teelisi mereäärsete kõrtside kõrval uhked mõisad. Kolme mõisa toidutuur hõlmab Palmse, Sagadi ja Vihula mõisa restorane, kohvikuid ja kõrtse, kus einestades on boonusena võimalik võita kolme mõisa ühispakett 500 euro väärtuses. Mängus osalemiseks küsige mõisast

toidutuuri kleebisevihik ja asuge kleebiseid koguma. Põhjarannikuga tutvudes jääb teele ehtne ja hubane Viitna kõrts, kus pakutakse kehakinnitust soolaheeringasupist urvapudruni. Rookatusega

kõrtsimajas Lahemaa rahvuspargis

Altja kalurikülas pakutakse suviti ehedat Eesti toitu soolapekist

kilusalatini. Spaatuuritaja

leiab Rakvere Aqva Hotel & Spast ka moodsa menüüga restorani Fiore ja restoran-lounge’i Fresco.

Ida-Virumaa parimaid maitseelamusi saab nautida nii sealsetes mõisates kui spaades. Saka mõis pakub häid restoraniroogi taskukohase hinnaga, vaatamist on väärt

ka söögisaalide interjöör härrastemaja võlvkeldris. Toila spaasse tasub minna lihtsalt restorani, mille menüüs teevad toiduklassika kõrval ilma kalaroad. Põneva elamuse otsijatele sobib hästi einestamine Narva linnuse restoranis Castell, kus värvikate nimedega roogades leidub annus ajastu hõngu.

Põhja-Eesti maitseid avastamas

BRITT [email protected]

www.mermer.eewww.wanakala.euwww.padisemois.eewww.oobiku.eewww.ruunawere.eewww.pohjaka.ee www.castell.eewww.saka.eewww.ehedad.ee

vaata lisaks



Suvi on lisaks lõõgas-tumisele suurepära-ne aeg uute oskuste ja teadmiste omanda-miseks. Ühendatult

kauni kodupaiga avastamisega on võimalik puhkuselt naasta täiesti uute hobidega.

Ida-Virumaal Avinurme elu-laadikeskuses saab osavust proo-vile panna laastukorvide meis-terdamisega, Järvakandi klaa-sistuudios võib valmis puhuda oma esimese vaasi ja Atla mõisas Raplamaal või Palmse savikojas katsetada enda savivoolimisos-kuseid. Kilplaste kojas Järvamaal on aga võimalik mitte kilplase kombel, vaid hoopistükkis asja-likult ja humoorikalt erinevaid tehnikaid kasutades meeneid ja tarbeesemeid valmistada.

Piknikukorv oma kätegaAvinurme elulaadikeskuses on ühendatud omaaegne koduloo-muuseum käsitöökeskusega, ot-se naabruses asub ka Avinurme puiduait. Praktilised tegevused annavad keskuse müügijuhi Kül-like Kullerkupu sõnul päriselt ai-mu Avinurme kandi ajaloolistest käsitöösuundadest. Ehkki ena-masti toimuvad meisterdamis-toad ettetellimisel ja gruppidele, näidatakse keskuses ka juhus-likele külastajatele soovi korral laastukorvi punumise tehnikaid – see on sealkandis kõigil suure-päraselt käpas! Tõeliselt autent-se kogemuse annab aga töötu-ba koos sama kandi tippmeistri-ga, kes tegelenud korvidega juba aastakümneid. Kui korvivalmis-tamine käib veel üle jõu, siis pi-semad meisterdajad võivad kau-nistada laastusid, saades kaasa toreda enda tehtud meene. Li-saks legendaarsele puutööos-kusele on Avinurmes olulisel kohal tekstiilide valmistami-ne ning keskuses saab katseta-

da vokil ketramist ja kangastel-gedel kudumist. Keskuse köögis võib nii valmistada kui maitsta traditsioonilisi ja uudseid toite, mille tegemisel on maksimaal-selt kasutatud kohalikku toor-ainet. Keskusse võib tulla ka nii-sama aega veetma ja kohalikke suupisteid nautima.

Kilplaste moodi osavaksEhkki kilplased on naljandite-gelased, kes tuntud ebaotstar-beka, mõttetu tegevuse ja narri-tempude poolest, pakub Kilplas-te koda mitmeid asjalikke töö-tubasid, vürtsitatult kilplastele omase kerge huumoriga. Käsi-töötubades on võimalik tegele-da pea kõigega alates portsela-nimaalist kuni viltimiseni, tule-museks näiteks vahvad näpunu-kud. Või hoopis polümeersavist õpetlike ja temaatiliste magneti-te meisterdamine. Lisaks põne-vatele tegevustele kojas pakub eriline küla ka erilisi matkasid.

Nii suurtele kui väikeste-le tutvustatakse Kilplala küla kilplaste muistendite ja naljan-dite kaudu, mängides, lauldes ja võistlusi pidades. Üheks oma-pärasemaks elamuseks Kilpla-las on kümbluspaat, kus saab korraga soojas vees mõnuleda kümme täiskasvanut või veel rohkem lapsi. Asi selles, et kilp-lastel käib vesi paadis sees, mit-te väljaspool.

Raplamaal saavad näpuosa-vuse proovile panna kõik need, kes sooviksid ise nõusid valmis-tada. Atla mõis on oma tege-vuses spetsialiseerunud täie-likult keraamikale, müües en-da tehtud tooteid ja korralda-des töötubasid. Järvakandis saab aga ise klaasist esemeid valmistada. Järvakandi klaasi-stuudio viib edasi traditsioone, mis said alguse aastal 1879, kui seal loodi esimene klaasikoda. Nüüd võib Eesti klaasitööstu-

KÄsITÖÖ

Tõelise kogemuse annab töötuba koos sama

kandi tippmeistriga.

1. Ehtne Eesti käsitöö klaasistuudiost.

Foto: JärvAKAndi KlAASi-Stuudio

2. Piimandusmuuseu-mis saab ise võid

meisterdada. Foto: eeSti PiimAnduS-

muuSeum

3. Avinurme elulaadi-keskuses õpetatakse laastukorvi punumist.

Foto: Avinurme elulAAdi-KeSKuS

4. Kopsumahu proovi-miseks saab Järvakan-

di klaasistuudios küsi-da lihtsalt mullipuhu-

mist. Foto: JärvAKAndi KlAASi-

Stuudio

se ajalooga tutvuda otse stuu-dio kõrval asuvas Järvakandi klaasimuuseumis ning stuudios need teadmised ja ideed meis-ter Eero Vaikre käe all proo-vile panna. Tema võtab vede-la ja kuuma klaasi piibuga ah-just välja, ülejäänud on valvsa pilgu all juba enda teha. Kopsu-mahu proovimiseks saab küsi-da lihtsalt mullipuhumist, oma-näoline kingitus valmib aga lui-ke, roosi või näiteks vaasi te-gemist katsetades. Klaasikojast saab ka ehtsat ja stiilset Eesti käsitööd kaasa osta.

Klaasi puhuma JärvakantiKui oma kätega voolitud kannud ja kruusid valmis, siis oleks aeg sinna ka midagi sisse valmistada. Eesti Piimandusmuuseumis Ima-veres saab tutvust teha piiman-dusajalooga ning ühtlasi meister-dada ise giidi juhendamisel võid või jäätist.

Suvega käsitöömeistriks!

AKTIIVNE PUHKUS. Suvi on suurepärane aeg mõne uue oskuse omandamiseks, millest võib kujuneda uus haarav hobi.

1.

3.

4.

2.

www.elulaadikeskus.ee www.kilplased.ee www.keraamika.ee www.klaasipuhumine.ee www.piimandusmuuseum.ee www.palmsesavikoda.ee

vaata lisaks



Pealinlastele mõeldes on Laulasmaa Spa äärmiselt mugav või-malus võtta ette lü-hipuhkus ja laadi-

da energiaakusid millal iganes mõte pähe tuleb – ujumisriided kotti ja minek! Edasi hoolitse-takse sinu eest juba spaahotel-lis, kus saab nautida saunamõnu-sid, ujuda basseinis, teha keha ja vaimu turgutavaid protseduure ning premeerida end hõrgu roa-ga tipprestoranis. Aja võib ka pikemaks maha võtta ning sea-da end sisse merevaatega toas.

Laulasmaa Spa vee- ja sau-nakeskuses on tore käia nii ük-si, sõpradega kui ka terve pe-rega. Laste jaoks on mõeldud eraldi bassein mõnusalt soo-ja veega, suvisel ajal on samas avatud jäätisekohvik. Täiskas-vanutele pakub tõeliselt meel-dejääva saunaelamuse õues asuv puuküttega 95 °C leili-saun, kust saab pärast üles-kuumenemist ja higistamist ot-se välibasseini sukelduda. Kõi-ge mõnusam ongi vee- ja sau-nakeskust nautida kordamöö-da: hõõrudes end soolaga sis-se soolasaunas ja seejärel mas-saaživannis istuda või siis uju-des basseinis ning seejärel lõõ-gastuda meeldiva aroomi ja val-gusemänguga sanaariumis. Li-saks saunatamisele on ka suvel hea mõte soolakambris tervist tugevdamas käia. Lõõgastava muusikaga soolakoobas tugev-dab immuunsüsteemi, annab leevendust hingamisteede hai-guste korral, vähendab stressi ning mõjub hästi nahaproblee-mide korral.

Merelised hoolitsused Mereäärse spaana on Laulas-maa kehahoolitsused valdavalt merest inspireeritud. Kasutusel on Prantsuse firma Phytomeri tooted, mille koostisse kuulub nii mereveekontsentraati kui ka vetikaid. Lisaks pakutakse Laulasmaal mitmesugust mas-saaži ning erinevaid vanne.

Kui 50ndatel oli siinne eliit-sanatoorium avatud vaid vali-tud seltskonnale, siis praegu võivad kõik soovijad kümmel-da pärlivannis või nautida ime-list šokolaadimassaaži. Täna-päevane Laulasmaa Spa avati 2003. aastal ning renoveeriti ja taasavati 2011. aasta suvel. Ho-telli uuendatakse nii sisult kui välimuselt aga pidevalt. Spaju-hi Anne Asti sõnul lisanduvad sellest suvest teenuste hulka iluhoolitsused lastele, näiteks roosiõliga massaaž või mani-küür tüdrukutele ja kummeli-ga vahuvann pisipõnnidele. Jär-ge on ootamas kehahoolitsused meestele.

Kui keha ja hinge eest hoo-litsetud, tervitab spaahotelli

KUURORT IGA ILMAGA. Veekeskusega spaasse tasub tulla kogu perega – rõõmu tervislikust ja aktiivsest puhkusest jagub ka kõige pisematele. Kui merevesi liialt külm või ilm pole kiita, siis on veemõnud spaas igati nauditavad suveajalgi.

sPAAPUHKUs

Ehkki Toila spaasse on väga oodatud ka lapsed – nende jaoks on eraldi mängutuba –,

saavad täiskasvanud täielikku vaikust ja rahu nautida erilises wellness-keskuses Orhidee.

Toila Spa termide kujundus on inspireeritud iidsete Rooma kümblusasutuste termidest. Foto toilA SPA

Hõrgu kõhutäie saab Laulasmaa Spa restoranis Wicca, mille peakokk on Angelica Udeküll. Kõik saiad, pirukad ja koogid valmistatakse kohapeal. Foto: lAulASmAA SPA

Toilat külastades on kogu perel tore ette võtta üks jalutuskäik spaaho-telli kõrval asuvasse Oru parki. Foto: toilA SPA

Suvel on Laulasmaa rand suurepärane puhkusepaik tervele perele. Foto: lAulASmAA SPALaulasmaa Spa vee- ja basseinikeskuses saab väikese kose all teha massaaži seljale. Foto: lAulASmAA SPA

Spaa – kosutav puhkus kogu perele

Spaad põhja-Eestis

Harjumaa: Laulasmaa Spa: www.laulasmaa.eeTallinn Viimsi Spa: www.spatallinn.eeHarmoonikumi ökospaa: www.harmoonikum.ee

Ida-VIrumaa:Toila Spa: www.toilaspa.eeMeresuu Spa & Hotel: www.meresuu.ee Narva-Jõesuu Spa & Sanatoorium: www.narvajoesuu.eeSaka mõisa wellness-Spa: www.saka.ee/Spa Mäetaguse Mõisahotell & Spa: www.moisahotell.ee

LäänE-VIrumaa:Vihula Mõisa ökospaa: www.vihulamanor.eeRakvere Aqva Hotel & Spa: www.aqvahotels.eeJäneda Lõõgastuskeskus: www.janedaturism.ee

teisel korrusel kompleksi pärli-na kauni merevaatega à la car-te restoran Wicca, mille pea-kokaks Angelica Udeküll. Tõtt-öelda võiks Laulasmaa Spasse sõita ainuüksi toiduelamuse pä-rast ning eks seda tehakse ka. Seega tasub laud õhtusteks ae-gadeks reserveerida, mitte jää-da lootma heale õnnele. Me-nüü annab igal sammul kin-nitust peakoka värske, roheli-se ja puhta toidu armastusest. Otsekui muuseas satub toidu-le saatjaks taldrikule kimbu-ke tüümiani või peotäis värs-keid marju.

Mereäärses restoranis on oma kindel koht kalal, mida saab mekkida nii suupistena kui ka tõhusa restoranieinena. Kohafilee võise lillkapsa ja mu-rulaugukastmega kuulub Lau-lasmaa klassikasse, ent uudse-mat maitseelamust pakub kind-lasti kopra kintsuliha. Udekülli sõnul valmistatakse toitu valda-valt kohalikust toorainest ning menüüd mõjutab see, mis aasta-aeg parasjagu on. Lisaks Wicca-le saab maitsvat kõhutäidet ho-telli lobby-baarist välja kasva-

nud Wicca nooremas sõsaras KohWicca, kus tavapärasest ter-vislikuma ja rikkalikuma laste-menüü kõrval hakkab silma vas-tupandamatu koogivalik.

Toila Spa erilised termidAjaloolise suvituskohana on Toi-la Ida-Virumaal kaunil põhja-rannikul paelunud läbi aegade mitmeid eesti kultuuriinime-si. Tänapäeval tõmbab Toilas-se peale erakordse looduse tõe-lise merekuurordina Toila Spa. Arvatakse, et nimi Toila tuleneb soomekeelsest sõnast «toive» (soov, lootus). Nii täidab ka Toila Spa kõik oma külastajate soovid, pakkudes lisaks lõõgastumisvõi-malustele mitmesuguseid hoolit-susi ja protseduure.

Erinevad saunad koondu-vad Toilas koos mullivannide, veealuste massaažide ja koske-dega nimetuse alla termid, mis olid Vana-Roomas tuntud ava-like kümblusasutustena. Iidse-test termidest on inspireeritud ka Toila termide sisekujundus:

seintel ja põrandatel on plaa-did ning laes roomatid, mis jä-tavad mulje, nagu viibiksime ajas paar tuhat aastat tagasi. Ehkki Toila Spasse on väga oo-datud ka lapsed – nende jaoks on eraldi mängutuba –, saavad täiskasvanud täielikku vaikust ja rahu nautida erilises wellness-keskuses Orhidee. Lõõgastuda saab lisaks tuttavale Soome saunale värviteraapilises au-rusaunas, ainulaadses meesau-nas, karastada 10-kraadise vee-ga «jääaugus» või Jaapani sau-nas 40-kraadise veega, milles-se on lisatud ohtralt Surnume-re soola.

Lapsed saab jätta mängu-toa perenaise hoolde, kelle pil-gu all võivad nad lustida uh-kel mängumaal ronides ja liugu lastes või erinevaid Xboxi män-ge mängides ja PlayStationitega rallides. Suveperioodil saab sõi-ta ka vahvate elektriautodega, laenutada jalgrattaid ning kasu-tada korvpalli- ja tennisevälja-kuid. Kogu perel tasub ette võt-ta jalutuskäik hotelli kõrval asu-vasse kaunisse Oru parki, kust leiab uhke promenaadi, kalade purskkaevu, Hõbeallika koopa, mitmed sillad ja Nõia-metsa pa-viljoni. Rikkaliku menüüga à la carte restoranist Mio Mare saab jalutuskäigule kaasa osta hõrgu sisuga piknikukorvi.


Foto

: nA

rvA-

JõeS

uu S

PA &

SA

nAt

oo

rium


Narva-Jõesuus asub üks Eesti vanemaid kuurorte harulda-selt puhta liiva ja tervendava männi-

metsaga. Juba 19. sajandi algu-ses sai linn populaarseks puh-kusepaigaks, ehkki toona pea-miselt Peterburi kõrgklassi hul-gas, kes kutsus linnakest Balti mere pärliks või isegi Põhjamaa-de Rivieraks.

Narva-Jõesuus on Eestimaa pikim mereäärne liivaga supel-rand, ulatudes linna piires üle 7 km ning kokku kuni 12 km. Samuti meelitab koht perega puhkajaid, kuna siin on ohutu ja lapsesõbralik keskkond. Stres-sileevendav kliima pakub ideaal-set puhkamise-taastumise või-malust ning nii leiabki väiksest, alles 20 aastat tagasi linnaõigu-sed saanud Narva-Jõesuust kok-ku mitu majutusasutust ja suu-repärased spaad-sanatooriumid.

Eriline puitarhitektuurPiirilinnast Narvast vaid 14 km kaugusel asuva linnakese tee-vad omapäraseks sümmeetrili-sed tänavad, mis on rajatud ot-se luitemännikusse ning paikne-vad otsekui kolmnurgana Narva jõe suudme ja merelahe vaheli-sel alal. Lisaks männimetsale ja muljet avaldavale rannajoonele saab Narva-Jõesuus ette võtta jalutuskäike teineteist täienda-vates Heledas ja Tumedas pargis. Enam kui saja-aastases mitme-kümne puu- ja põõsaliigiga va-bakujunduslikus teeradade, tii-gi ja puhkepaviljoniga Heledas pargis on mõnus jälgida oravate askeldusi ning kuulata linnulau-lu. Rohelusse uppuv Tume park rahustab, kogu taimestik ja eri-ti männid eritavad rohkesti lae-tud kergeid ioone, mis mõjuvad tervist turgutavalt. Pikad puud pakuvad kuumadel suvepäeva-

RAND

Narva-Jõesuu Spa & Sanatooriumis saab varakevadest kuni hilissügiseni lõõgastuda välibasseini ääres. Foto nArvA-JõeSuu SPA & SAnAtoorium

Sanatooriumi tervisekeskuses saab teha mitmeid protseduure mudaravist erinevate ravivannideni. Foto nArvA-JõeSuu SPA & SAnAtoorium

PIKIMA LIIVARANNAGA KUURORT. 20. sünnipäeva tähistav kuurortlinn pakub kogu perele kosutavat puhkust pehme liiva ja madala mereveega rannas.

Narva-Jõesuu – tervis ja puhkus käsikäes

Võta osa suve lõpuni kestvast Põhja-Eesti külastusmängust ning võid võita ühe viiest Põh-ja-Eesti maakondade välja pan-dud puhkusepaketist! Mängus osalemiseks tuleb külastada kõiki Põhja-Eesti maakondi, te-ha igast paigast vähemalt üks foto ning laadida see Põhja-Eesti Facebooki lehele aadres-

sil www.northestonia.eu mär-gusõna all «Külastusmäng» hil-jemalt 31. augustil.

Mängus osalejad saavad va-lida külastamiseks Postimehe erilehes 6. mail 2013 kajasta-tud objekte Põhja-Eestis ja jäädvustada oma külastuse et-tenähtud paigas fotole. Välja loositakse viis puhkusepaketti

ja eriauhinnad. Auhinnale pre-tendeerimiseks peab osaleja oma külastusi tõendama külas-tatud objektide fotodega. Igas sihtkohas tuleb end pildistada selle paiga taustal, mis on ette antud. Objekt ja osaleja ise peavad fotol selgesti näha ole-ma. Puhkusepakettide loosimi-ses osalevad need, kes on

mängu lõpuks külastanud kõiki viit Põhja-Eesti maakonda ja oma külastused fotodele jääd-vustanud. Mida rohkem siht-kohti erinevates Põhja-Eesti maakondades külastatakse, seda suurem tõenäosus on võita auhindu. Eriauhindade loosimisest võtavad osa kõik need kampaanias osalejad, kes

on külastanud vähemalt üht mängu sihtpunkti ning kõige enam meeldimisi Põhja-Eesti Facebooki lehel saanud piltide autorid. Võitjad selgitatakse välja hiljemalt 30. septembriks 2013 ja võitjate nimed avalda-takse Facebooki lehel.

Külastusmängu 2013 korral-dab SA Põhja-Eesti Turism

koostöös viie Põhja-Eesti maa-konna – Harjumaa, Ida-Viru-maa, Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Raplamaa – turismiasjaliste-ga. Lisateavet Põhja-Eesti vaa-tamisväärsuste, pildistatavate objektide ja auhindade kohta saab veebilehelt www.facebook.com/NorthEstonia

MÄNGI JA VÕIDA! Külastusmäng «Leia põhja-Eesti avastamata pärlid!»

tasid nii tuntud Eesti kui ka Ve-nemaa kultuuritegelased. Olgu õitseaeg või mitte, siis enim on Narva-Jõesuusse meelitanud ik-kagi peene, laulva liivaga rand ja suhteliselt madal meri. Kui möödunud sajandil paistis Nar-va-Jõesuu rand silma pioneeri-na ühisranna kasutusele võtmi-ses meestele ja naistele, siis tä-napäeval asub just siinses kau-geimas rannas Eestimaa ainus ametlik nudistide rand.

Tervist turgutamas Narva-Jõesuu Spa & Sanatoo-rium asub männimetsast ümb-ritsetuna liivaranna vahetus lä-heduses. Sanatooriumihoone on projekteeritud möödunud sa-jandi 30ndate funktsionalistli-kus stiilis ning näeb välja otse-kui purjekas keset merelaineid. Sanatooriumis pakutakse taas-tusravivõimalusi nii lastele kui täiskasvanutele, kõik raviprot-seduurid määratakse meditsiini-lise konsultatsiooni käigus. Ter-visekeskuses ravitakse närvisüs-teemihaigusi, luu- ja liigesehaigu-si, südame- ja veresoonkonna-haigusi ja hingamisteede haigusi ning on võimalik teha erinevaid uuringuid ja analüüse. Sanatoo-riumi külastajaile korraldatak-se ekskursioone lähikonna hu-vitavamatesse paikadesse, näi-teks Kuremäele, Toila Oru par-ki ja Narva Hermanni kindlusse. Omal käel saab teha jalgsimatku ning laenutada jalgratast. Lähi-konnas väärib avastamist Narva-Jõesuu läänepiirini ulatuv Utria maastikukaitseala, mis hõlmab Utria panka, pangaaluseid met-si, kivikülvi ja rannamaastikku.

narva-jõesuu 20

01.06 Hooaja avamine

14.07 Kalurite päev

21.07 Noore kunstniku päev

04.08 Liivakujude konkurss

10.08 Narva-Jõesuu linnapäevVaata lisaks: www.narva-joesuu.ee

del varju nii tuule kui ka kõrve-tava päikese eest.

Linna arhitektuuri üheks eripäraks on siiani säilinud sa-jandivanused puitpitsilised su-vilad. Pärast Tallinna–Peterbu-ri raudtee ehitamist 19. sajandil hakkasid kunagise kalurite küla randa jõudma ka Peterburi suvi-tajad. 1873. aastast hakati linna-pea Adolf Hahni eestvedamisel linna kuurordiks välja ehitama. Mõne aastaga kerkisid mereäär-sesse Aia tänavasse kõige jõu-kamate inimeste suvilad. 1876. aastal avati tänava alguses esi-mese raviasutusena soojade van-nide osakond – sealsamas asub tänapäeval moodne Narva-Jõe-suu Spa & Sanatoorium. Linna-kese kultuurikeskuseks oli ime-lise puitpitskaunistusega kuur-saal, mis nüüd seisab tühjana, andes vaid õrnalt aimu kunagis-test hiilgeaegadest. Linna armas-

ww

w.f

ac

ebo

ok

.co

m/N

or

th

est

oN

ia

www.facebook.com/

NorthestoNia


PÕHJA-EESTI TäIS INSPIRATSIOONI. Üks haaravamaid mooduseid tundma õppida Eestimaa iga põõsast ja puud on ühendada oma puhkuserännakud ilusate kontsertide, suviste teatrietenduste ja vahvate üritustega, mida jagub igaks suvekuuks. Põhja-Eesti viies maakonnas leidub igaühes mõni pärl, mida peab vaatama tulema kasvõi Eestimaa teisest otsast, olgu selleks Käsmu kaunid kontserdid Lääne-Virumaal, Toila promenaad Ida-Virumaal, Kapa Rock Raplamaal, Paide paepäevad Järvamaal või Birgitta Festival Harjumaal. Igale maitsele midagi!.

rapLamaaLE naIST KäruTama

26.05 Eesti keraamikute potilaat ja mõisapäev Kohilas To-hisoo mõisas (www.tohisoo.edu.ee)

02.06 Atla pühapäevalaat Juuru vallas Atla mõisas (www.keraamika.ee)

08.06 Kapa Rock Kohilas Tohisoo mõisapargis (www.ka-parock.ee)

09.06 Maakonna laulu- ja tantsupidu «Raplamaa lätted ja loitsud» Raplas Tammemäe laululaval (www.rapla-kultuur.ee)

22.06 VIII Eesti lahtised karikavõistlused naisekärutami-ses ja Raplamaa lahtised KV köieveos Kehtna val-las Eidaperes

27.06–14.07 XXI Rapla Kirikumuusika Festival Raplamaa kiriku-tes

28.–29.06 Hard Rock Laager 2013 Vana-Vigalas (www.hardrocklaager.ee)

20.07 Superkross Kaiu vallas Kuimetsa krossirajal (www.kaiu.ee)

31.07–04.08 XV Märjamaa päevad ja VIII Märjamaa folk Märja-maal (www.marjamaafolk.ee)

07.–10.08 XVII puupäevad «Varbola puu» Märjamaal Varbola linnamäel (www.varbolapuu.ee)

Vaata lisaks: www.raplamaa.ee

Harjumaa VaLGETEL ÖÖdEL KuLTuurI nauTIma

11.05 Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises Kosel (http://pohja-eesti.grillfest.ee)

01.06 Harjumaa laulu- ja tantsupidu «Ajamustrid» Keilas

06.–10.06 Rahvusvaheline etenduskunstide festival Tallinn Treff Festival (www.nuku.ee)

08.–15.06 Valgete Ööde Festival Viimsis (www.facebook.com/ValgeteOodeFestival)

15.–16.06 Rock Summer 25 Tallinna lauluväljakul (www.rocksummer.ee)

28.–29.06 Tallinn Star Weekend: José Carreras, Annely Peebo, Elton John, Tõnis Mägi, Sophie El-lis-Bexton Tallinna lauluväljakul

12.–14.07 Tallinna merepäevad (www.tallinnamerepaevad.ee)

20.07 Harku Kantri 2013 Vanamõisa Vabaõhukeskuses Saue vallas (www.vabaõhukeskus.ee)

09.–18.08 Birgitta Festival Pirita kloostris (www.birgitta.ee)

21.–31.08 Augusti TantsuFestival 2013 (www.tantsufestival.ee)

järVamaaL LILLEdEST mOTOVarjudEnI

17.–19.05 Türi XXXVI lillelaat (www.lillelaat.tyri.ee)

01.06 Järvamaa laulu- ja tantsupidu Türil (www.jarva.ee)

01.06 Piimapäev Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres (www.piimandusmuuseum.ee), kavas koolikokka-de võistlus, lasteetendus ja laste kokkamine, võioksjon ja palju muud

06.–09.06 Kevadfestival «Õitsvad tuuled» Türil (http://kevad-festival.tyri.ee)

21.07 Avatud talude päev Järvamaal (www.koostookogu.ee)

24.–28.07 Baltimaade meistrivõistlused motovarjuspordis Koi-gi lennuväljal (www.bopc.eu)

11.–13.07 Paide XI paepäevad (www.paidekultuurikeskus.ee)

17.–28.07 Teatrisuvi Albu vallas. Ingomar Vihmar / Eduard Vil-de «Prohvet Maltsvet» Albus Kukenoosi viljakuiva-tis (www.albu.ee)

03.–04.08 «Ehitatud Eestis» liikurite killavoor Järva-Jaanis (http://varjupaik.jjts.ee)

03.–18.08 Ugala teatri etendus «Vanad ja noored» Vargamäe rehetares (www.ugala.ee)

Vaata lisaks: www.jarva.ee

Ida-VIrumaaL baLLETIST ajaLOOLISE LaHInGunI

10.–12.05 Jõhvi Balletifestival 2013 (www.concert.ee)

28.–29.06 Tuletorni kontserdid Rannapungerja tuletornis (www.kaunismuusika.ee)

02.–13.07 Seitsme linna muusika (www.concert.ee)

10.–21.07 Suvelavastus M. Gorki «Vassa Železnova» Kukruse polaarmõisa kõrvalhoones, peaosas Ülle Lichtfeldt, kaasa teeb Jõhvi teater «Tuuleveski»

12.–14.07 Festivalid «Slaavi valgus» ja «Veinifest» Jõhvi linnapargis, peaesinejaks London Beat (www.slavsvet.ee)

03.–04.08 Kiviõli Motofestival (www.motokross.ee), peaesinejaks The Sun

09.–11.08 Ajaloofestival «Narva lahing» Narva linnuse Põhjaõues (www.narvamuuseum.ee) ja Nar-va Energiajooks

19.08 Toila promenaad (www.toila.ee)

10.–11.08 Narva-Jõesuu linnapäev ja V puhkpillilahing (www.narva-joesuu.ee)

12.–17.08 Jõefestival PurFest Purtsel, esinevad vennad Johansonid, Paabel, Metsatöll, Vaiko Eplik, Vennaskond jt (www.iise.ee)

Vaata lisaks: www.ivol.ee

LäänE-VIrumaaL KaunId KOnTSErdId

25.–26.05 Jäneda aia- ja lillepäevad

01.06 Lambafestival Sõmeru vallas (www.someru.ee)

07.–09.06 XII Rakvere linna päevad (www.rakvere.ee)

09.06 Üle-eestiline mudilaste tantsupidu Rakvere vallimäel

02.–13.06 Kaunid kontserdid Käsmus (www.virufolk.ee/kkk2013)

21.06 - 14.07 Rakvere Teatri etendus «Köök/Keitto» (lav Andres Noormets) Võsu rannaklubis (www.rakvereteater.ee)

28.06–11.07 R.A.A.A.M teatri etendus «Mõnikord on kõik nii sel-ge» Viinistu Kunstimuuseumis

06.–07.07 Palmse mõisa muusika (www.concert.ee)

13.07 Kunda XVI mere- ja perepäev (www.kundalinnaklubi.ee)XIII Eesti esivõistlused tünnisõidus Porkunis (www.tam-salu.ee)

09.–11.08 Viru Folk 2013 (www.virufolk.ee)

Vaata lisaks www.virol.ee

Birgitta Festival

Meistrivõistlused motovarjuspordis

Naisekärutamine Raplamaal

Viru Folk

Ajaloofestival Narva lahing

puhkus põhja-eestis

Documents