1

Sisukord AASTAARUANDE STRUKTUUR 2016

1. Põhilised tegevussuunad

2. Juhtimine …………………………………………………………………………………….1

2.1 Raamatukoguvõrgu struktuur ja nõukogud: .............................................................................. 2

2.2 Eelarve ....................................................................................................................................... 3 2.3 Projektid ..................................................................................................................................... 3 2.4 . Personali koosseis, juhtimine ja areng ..................................................................................... 5

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest ................................................................................................. 7 2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused: .................................................................... 7 2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised. .......................................................................... 8 2.4.4 Erialahariduse omandamine ................................................................................................... 8 2.4.5 Töötajate tunnustamine Eesti Kultuuriministeeriumi tänukiri ............................................... 8

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid ja

asukoht. ............................................................................................................................................ 9 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele. ................................................................................. 9 2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ................................................ 10

3. Kogud

3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud) .................................................. 10

3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat) ................................................................... 11

3.1.2 Perioodika komplekteerimine ............................................................................................... 11

3.1.3 Auviste komplekteerimine .................................................................................................... 11 3.2 inventuurid, mahakandmised ................................................................................................... 11

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. AIP-i kasutamine. .................................................... 13 4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused. .................................................................................... 13

4.3 RVL teenindus ......................................................................................................................... 14 4.4 Laste- ja noorteteenindus ......................................................................................................... 15

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine ....................................................................... 15 4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ............................................................................. 16

4.4.3 Laste-ja noorteteenindus s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine .................... 17

4.4.4 Laste- ja noorteüritused: ülevaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad üritused.

....................................................................................................................................................... 19 4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ...................................................................................... 21 4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja võimalusi

pakkuv kultuurikeskkond. ............................................................................................................. 22 4.6.1 kohalikul ............................................................................................................................... 22

4.6.2 riiklikul ................................................................................................................................. 23 4.6.3 rahvusvahelisel tasandil. ....................................................................................................... 24 4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele. ........................................................................ 24 4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded .......................................................................... 25 4.9 Andmebaasid ........................................................................................................................... 25

5. 2017 aasta tegevused

LISAD:

1. Personali koolitus…………………………………………………………………..………….26

2

2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused ......................... 27 3. Valik Võru maakonna raamatukogude laste- ja noorteüritusi 2016 ........................................... 29

Aastaaruande struktuur 2016

Tabel 1

Maakonna/linna

nimi

Elanike

arv

(01.12.15)

KOV-de

arv

maakonnas

Üldkasutatavate

raamatukogude

arv

Harukogude

arv

Kokku

Võru maakond 34 643 12 33 33

1. Põhilised tegevussuunad

Raamatukogud mäluasutustena andsid oma panuse maakonna kultuurielu edendamisele ja

säilitamisele. Võrumaa Keskraamatukogu (edaspidi keskraamatukogu) nõustamistuuride

tulemusena korrastati kogusid ning tehti töökorralduses uuendusi. Keskraamatukogus avati Paul

Kerese aasta tähistamiseks male- ja kabenurk Contra malelahinguga. Merekultuuriaasta tähised olid

lugemisprogramm “Näoga mere poole“, näitused, üritused ning kogu raamatukoguvõrgustikku

kaasav õppereis, muuhulgas külastati ka Pärnu Keskraamatukogu. Täiskasvanud Õppija Nädala

tegevused on suuresti koondunud raamatukogudesse, näiteks Parksepal pidas füsioterapeut Ege

Johanson loengu „Kuidas hoolitseda oma lülisamba ja liigeste eest“ 55-le huvilisele.

Näituste ja üritustega tähistati kohalike omavalitsuste: Antsla, Haanja, Mõniste, Rõuge ja

Vastseliina 25. aastapäeva. Osaleti Eesti Lastekirjanduse Keskuse projektis kingiraamatu „Pisike

puu“ pidulikel üleandmisüritustel.

Luutsniku uute raamatukoguruumide väljaehitamine rekonstrueeritavas külakeskuses kajastub

Haanja valla täiendatud arengukavas 2014-2022.

Maakonna raamatukogudes on panustatud, et tuua raamatukokku uusi lugejaid ja hoolitsetud selle

eest, et lugejatel oleks huvitav, mugav ja tore raamatukogus olla. Küsitav on, kas suudetakse

peatada statistiliste arvude vähenemist, aga ikka tuleb korraldada rohkem üritusi ja arendada teisi

raamatukoguteenuseid toetavaid tegevusi, mis inimestele huvi pakuvad.

2. Juhtimine

2.1 Raamatukoguvõrgu struktuur ja nõukogud:

Keskraamatukogu nõukogu arutas e-posti teel keskraamatukogu ettepanekuid Võru linna

arengukava tegevuskavasse 2017-2020. Kahjuks lükkub aastasse 2020 võimalus saada

keskraamatukogule ruumid I korrusele ja sissepääs peatänavalt. Nõukogu kiitis heaks ettepaneku

tasuliste teenuste hinnakirja muutmiseks ja andis kiitva hinnangu põhimääruse muutmiseks, Võru

Linnavolikogu määrusega 14. september 2016 nr 29 kinnitati uus põhimäärus. Nõukogu

kooskõlastas keskraamatukogu 2017. aasta eelarveprojekti koos lisataotlustega. Palju muret ja

pingeid valmistas nõukogu koosoleku (ilma keskraamatukogu esindajata) protokoll, kus leiti et

kollektiivlepinguga on saanud raamatukogu töötajad teistest asutustest paremaid tingimusi.

Järgnesid mitmed kohtumised ja läbirääkimised, mis justkui lepitas osapooli.

3

Võrreldes 2015. aastaga oli Lasva Raamatukogu avatud viiel päeval nädalas ja muutus ka Otsa

laenutuspunkti lahtiolekuaeg.

2.2 Eelarve

Tabel 2

Põhieelarve Seisuga

31.12.15. €

Seisuga

31.12.16 €

Muutus %

Eelarve kokku 932 879 967 420 + 3,75 %

sh keskraamatukogu 406 805 418 184 + 2,80 %

Personalikulu 609 808 661 314 + 8,45 %

sh keskraamatukogu 310 246 339 319 + 9,37 %

Komplekteerimiskulu 170 885 181 275 + 6,08 %

sh KOV-lt 109 837 119 152 + 8,48 %

sh riigilt 61 048 62 123 + 1,76 %

sh keskraamatukogu 43 880 45 882 + 4,56 %

sh KOV-lt 19 703 21 098 + 7,08 %

sh riigilt 24 177 24 784 + 2,51 %

Infotehnoloogiakulu 27 960 26 374 -5,67 %

sh keskraamatukogu 9 000 7 956

-11,60 %

Ülalpidamiskulud 120 617 98 457 -18,37 %

sh keskraamatukogu 43 679 25 027 -42,70 %

Keskaamatukogu kulu koduteeninduse osutamisel lugejatele, kes tervislikel põhjustel ei saa

raamatukogu külastada, on olnud aastas ligikaudu 100€ (arvestatud ainult transpordikulu), mis

moodustab 6,6% keskraamatukogu 2016. a eelarves olnud sõidukite kuludest.

2.3 Projektid

Tabel 3

Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood Eraldatud

summa

Projekti

üldmaksu

mus

Taani kirjanduse päev (Eesti Kultuurkapital) 1.04-16.05. 2016 100 124, 95

Sündinud Võrus. Külas on Ain Mäeots (Eesti

Kultuurkapital)

20.11-2015-

10.04.2016

100 120

Võrumaa raamatukogutöötajate õppereis

Märjamaa valla raamatukogudesse (Eesti

Kultuuriministeerium)

1.08-1.10.2016 500 851,17

Luule- ja muusikakava “Järsku on kerge. Järsku

on selge” (Eesti Kultuurkapital)

14.11-15.12. 2016 200 293,30

II raamatukoguöö (Eesti Kultuurkapital) 1.04-25.05.2016 100 296, 46

Aleksandrs Caksi loomingu õhtu ja ja Contra

malelahingu korraldamine (Eesti Kultuurkapital)

01.10.31.10.2016 100 185, 78

4

Loeng-kontsert “Shakespeare muusikas” (Eesti

Kultuurkapital)

5.09-20.10. 2016 500 600

Alvydas Šlepikase raamatu “Minu nimi on

Maryte” tutvustamine (Eesti Kultuurkapital)

16.11.2015-

1.04.2016

100 160

Elukestev õpe raamatukogus- töövarjuks

Sloveeniasse (SA Archimedes)

1.06.2015-

31.05.2016

976 4880

Laste-Raamatu-Suvi 2016 (Hasartmängumaksu

Nõukogu, Eesti Kultuurkapital)

5.09.-15.09.2016 455 755

Kultuuriürituste korraldamine (Meremäe

Vallavalitsus)

01.01.2016-

31.12.2016

275 275

Raamideta kaunis maailm (Misso vallavalitsus) 14.11-31.12.16

100 115

Õppereis Peipsimaa Külastuskeskusesse (Lasva

vallavalitsus)

August 2016 200 500

Õppereis Tallinna Botaanikaaeda (Vastseliina

vallavalitsus)

September 2016 100 450

Contra “Minu Läti” tutvustamine. (Meremäe

Vallavalitsus).

Oktoober 2016 150 150

Toetuse abil raamatukogude poolt korraldatud üritused pakkusid külastajatele elukestvat õpet,

meeldivaid vaba aja sisustamise võimalusi, avardasid nende silmaringi ja aitasid kaasa piirkonna

kultuurielu rikastamisele.

Projekti Elukestev õpe raamatukogus- töövarjuks Sloveeniasse mõju ja tulemused:

Uus elukestva õppe teenus: individuaalkoolitus raamatukogu lugejatele

Uuendatud raamatukogu koduleht (http://lib.werro.ee/ ; vaegnägijatele paremini nähtav;

paremini vaadeldav nutiseadmetes; osaliselt inglise keeles )

Uuendatud raamatukogu arengukava

Osalejatel: paranenud keeleoskus, julgus suhelda inglise keeles, enesehinnangu tõus, parem

esinemisoskus, Europassi õpirände tunnistus, rahvusvahelised kontaktid, raamatukogu

oskuslikum reklaamimine, lugejate nõustamine, digitaalsete oskuste suurenemine, Sloveenia

kultuuri ja raamatukogusüsteemi tundmaõppimine

Lugejatele kasutamiseks korvid kojulaenutuses

Liftis kuulutusetahvel

Eraldi märgistus suure tekstiga raamatutele (prillide märk raamatu seljal)

Meremäel ja Obinitsas osaleti aktiivselt vallavalitsuse korraldatud KIK-i poolt rahastatud

koolitusprojektis „Euroopa Rohelise kontori põhimõtete rakendamine Meremäe Vallavalitsuses“

Toimusid kolm koolituspäeva Tartu Loodusmajas, Räpina Loodusmajas ja Meremäe vallamajas.

Sisuliste kokkuvõtete tegemisele on järgnenud praktilised väljundid; vallamajas tekkiv prügi

sorteeritakse ja kogutakse liigiti spetsiaalsetesse kogumiskastidesse, õueprügi jaoks on samuti eraldi

konteinerid. Vähendamaks paberi ja tahmakassettide kasutamist on sisse viidud vallavalitsuse ja

allasutuste vaheline elektrooniline dokumendihaldus. Julgelt võib väita, et selle koolitusprojekti

kaudu on tööalane asjaajamine muutunud tunduvalt kaasaegsemaks. Järjest rohkem järgitakse töös

ning igapäevaelus rohelise käitumise printsiipe ning propageeritakse neid ka lugejatele. Projekti

toetas raamatukogudes eksponeeritud teemakohane väljapanek koos vajalike infomaterjalidega

külastajatele jagamiseks.

5

Missos oli projekti eesmärk anda lastele võimalus väljendada end kunsti kaudu, arendada

kunstimeelt, tutvustada teiste maade kultuuri ja ühtlasi tuua lapsed raamatute maailma, näidata neile

kui palju tarkusi need sisaldavad. Tulemuseks on läbi õppeaasta toimuv tegevus neljapäeviti.

Tänu suvistes lugemisprogrammides osalemisele saavad võimaluse kohtuda tuntud autoritega ka

need maakonna lapsed, kelle koolil ei ole võimalust eriti tihti kaugelt külalisi kutsuda. Seekordne

projekt oli varasematega võrreldes keerulisem, sest Kristiina Kass elab Soomes. Seetõttu kutsuti

projektipartneriteks Võru vald ja Valga Keskraamatukogu. Nii oli Kristiina Kassi pikal teekonnal

suurem kasutegur - rohkem Lõuna-Eesti lapsi sai väga tuntud ja populaarset autorit näha-kuulda,

mis on seda hinnalisem seetõttu, et Kristiina Kass on otsustanud ajapuudusel lähemas tulevikus

esinemiskutsed tagasi lükata.

Paljud on taasavastanud Läti: tema kaunid ordulinnused ja mõisad, sama looduse ja maastiku ja

kuid hoopis erineva keelega riigi. Contra rääkis raamatut tutvustades, kuidas tema leidis tee Läti

keele ja kultuurini ja kuidas see väike naaberriik talle omaseks sai. Kohtumine täitis oma eesmärgi:

Contra loomingu ja Läti kultuuri ja kirjanduse tutvustamine.

2.4 . Personali koosseis, juhtimine ja areng

Keskraamatukogus siirdus üks raamatukoguhoidja vanaduspuhkusele ja tööd alustasid kaks

erihariduseta raamatukoguhoidjat. Seni kui uued töötajad kogemusi omandavad ja erialase

väljaõppe saavad tuleb teistel olla mentori rollis. Keskraamatukogu töötajate vanust, haridust ja

staaži iseloomustavad järgnevad graafikud.

6

0-1a0%

1-5a0%

5-15a40%

15-25a40%

üle 25a20%

Töötajad staaži järgi

Tsoorus, Haabsaares ja Lindas vähendati tööaega 0,8 ametikohani. Misso raamatukogu Luhamaa

laenutuspunktis asus tööle kunstikalduvustega töötaja, kes on kohal kolmel päeva nädalas. Kogu

maakonna rahvaraamatukoguhoidjate vanuselist struktuuri iseloomustab järgmine graafik

18-240%

25-347% 35-44

10%

45-5423%55-64

44%

65 ja enam16%

Võrumaa rahvaraamatukogude töötajad vanuse järgi

7

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest

Väljaspool Võru maakonda toimunud täiendkoolitustest osavõtmine ei ole või on väga harva

võimalik ühe töötajaga maaraamatukogus, see tekitab probleeme nii kooliga ühes majas asuvates

raamatukogudes kui külastajate hulgas. Samuti puuduvad täienduskoolituseks rahalised vahendid.

Mõned väikesed võimalused: „Eesti õigekeelsus ja ametitekstide koostamine“ ja „E-arvete kohustus

ja kaasaegne kuludokumentide menetlus“, „Käitumisprobleemid (praktilised sekkumised)“, ERÜ

maaraamatukoguhoidjate sektsiooni 25. suveseminar „Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Läänemere maades“, „Kodukoha kultuurilugu ja seltsid“, „Aitan lapsi raamatu juurde“.

Keskraamatukogu kuus töötajat läbis esmaabi täiendkoolituse ja arendusjuht käis õppimas

nutiseadmete praktilist kasutamist Võrumaa Kutsehariduskeskuses. Projekti "Praktikasüsteemi

arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetaja koolituse koolitus koolituspraktika" ja

"Kutsehariduse maine tõstmine, õpipoisiõppe laiendamine" raames kestab puhastusteenindaja-

juhendaja õpe töökohapõhise praktika asukohaga Võrumaa Keskraamatukogus kümme kuud ja

selles osaleb kolm töötajat.

Lisa 1

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused:

Tabel 4

Koolit

use

aeg

Koolituse teema Koolitaja Koo

litus

e

mah

t/kes

tus

Raama

tukogu

hoidjat

e arv/

KOV-

de arv

Eelarve

/Koolitu

seks

kulutat

ud

summa

03.02.

2016

Raamatukogud 2016, statistiliste

aruannete analüüs, Elukestev

õpe raamatukogus. Töövarjuks

Sloveeniasse

Ülle Talihärm, Aigi

Mäesaar, Merle Koik,

Tiina Alatalo

6 27/12

09.03.

2016

Aastaaruannete analüüs,

uudiskirjandus, leedu kirjanduse

pärastlõuna

Inga Kuljus, Aigi

Mäesaar, Tiina Kattel,

Ilmar Vananurm

7 24/11 125

06.04.

2016

Kogude korrashoiust Tallinna

Keskraamatukogu näitel,

lugejateenindus, raamatukogus

kohapeal ja telefoniteenus,

infoteenindus ja kasutajakoolitus

digiajastul

Triinu Seppam, Liisi

Nokkur, Kristiin Meos

8 34/12 298

04.05.

2016

Lasteteenindus Võrumaa

raamatukogudes, taani tõlgitud

ja tõlkimata ilukirjandus, matk

“Tänuretk linnaarstide radadel”

Helle Laanpere,

Krõõt-Kaljusto –

Munck, Arthur

Ruusmaa

8 22/12 150

08.06.

2016

Elukestva õppe edendamine

koostöös raamatukogudega,

Motiveeritud raamatukoguhoidja

kui kogukonna alus

Merike Ojamaa,

Jaanus Kangur (ETKA

Andras)

8 23/12

21.09.

2016

Võrumaa raamatukogutöötajate

merekultuuriaasta õppereis

Märjamaa valla raamatukokku,

Inga Kuljus 13 21/12 851,17

8

Varbola haruraamatukokku ja

Pärnu Keskraamatukogu

külastus

05.10.

2016

Uudiskirjanduse tutvustus, RIKS

programm, kontsert-loeng

“Shakespeare ja muusika”

Aigi Mäesaar, Merle

Koik, ansambel

Rondellus

6 24/12 600

07.12.

2016

Aastaaruannete tutvustus,

uudiskirjanduse tellimine,

kokkukvõte nõstamistuurist

Helve Pai, Aigi

Mäesaar, Inga Kuljus

4 23/12

Keskraamatukogu õppepäevi on hinnatud üsna kõrgelt. Enim kasulik oli lasteosakonnas liikide

paigutussüsteemiga tutvumine ja õppereis Märjamaa, Pärnu ja Varbola raamatukogudesse. Suurt

huvi pakkus Kangur Koolitused OÜ loeng suhtlusolukordadest. Samuti tunnustati keskraamatukogu

poolt korraldatud maakonna raamatukoguhoidjate nõustamistuuri, et aidata korraldada

raamatukogude töö nõuetekohaseks.

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised.

Raamatukogude direktorid ja lasteosakonna juhataja esinesid kohalikes omavalitsustes raamatu

„Pisike puu“ üleandmisel, näiteks Vastseliina vallas toimunud Päikesepäeval. Esinemistel tutvustati

raamatukogude tegevust ja töökorraldust.

LISA 2

2.4.4 Erialahariduse omandamine

Sänna ja Lasva raamatukogude juhatajad läbisid raamatukoguhoidja kutsekoolituse Eesti

Rahvusraamatukogus. Kääpa raamatukogu direktor õpib Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžis, kus

on läbinud õppeained, mis tulevad kasuks raamatukogus töötades: sotsiaalpsühholoogia, õppimine

täiskasvanueas, nõustamise alused, meeskonnatöö, areng ja õppimine, erivajadusega õppija jne

2.4.5 Töötajate tunnustamine Eesti Kultuuriministeeriumi tänukiri

Maie Ots, Võrumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja

Helve Pai, Võrumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja

Ülle Kobin, Võrumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja

Tuuli Kütt, Võrumaa Keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja

Merle Koik, Võrumaa Keskraamatukogu arendusjuht

Helle Laanpere, Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja

Neidi Ruven, Urvaste raamatukogu juhataja

Elvi Määr, Parksepa raamatukogu direktor

Maire Noormaa, Puiga raamatukogu direktor

Ene Sõmer, Tsooru raamatukogu direktor

Vaike Rätsepp, Tsolgo raamatukogu juhataja

Ülle Siska, Rõuge raamatukogu direktor

ERÜ tänukiri aasta parima lasteraamatukoguhoidja nominent

Anni Lahe, Meremäe raamatukogu direktor

ETKA Andras tunnuskiri parim raamatukogu

Urvaste raamatukogu

9

ERÜ tunnustus aasta lasteraamatukoguhoidja

Helle Laanpere, Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja

Võru vallavalitsuse tänukiri

Elvi Määr, Parksepa raamatukogu direktor

Maire Noormaa, Puiga raamatukogu direktor

Antsla vallavalitsuse tänukiri

Ene Sõmer, Tsooru raamatukogu direktor

Rõuge vallavalitsuse tänukiri

Ülle Siska, Rõuge raamatukogu direktor

Sirje Saarniit, Nursi raamatukogu direktor

Misso vallavalitsuse tänukiri

Inge Pilt, Misso raamatukogu juhataja

Lasva valla tervisenõukogu tänukiri

Vaike Rätsepp, Tsolgo raamatukogu juhataja

Vastseliina vallavalitsuse tänukiri

Tiiu Pihla, Vana-Vastseliina raamatukogu direktor

Eesti Kultuurkapitali juubelitoetus

Maie Ots, Võrumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja

Ene Sõmer, Tsooru raamatukogu direktor

Maire Noormaa, Puiga raamatukogu direktor

Elvi Määr, Parksepa raamatukogu direktor

Ülle Siska, Rõuge raamatukogu direktor

Tuuli Kütt, Võrumaa Keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine. Haldustegevuse üldiseloomustus. Raamatukogu ruumid

ja asukoht.

Luutsniku Külakeskuse väljaehitamine sai positiivse vastuse LEADER programmist. Aastakümneid

on töötatud amortiseerunud majas, kus puudub tualett ja veevärk. Haanjas alustati

renoveerimistöödega tulenevalt Päästeameti ettekirjutusest. Raamatukogu saab tagavara väljapääsu

ja tulekindlad uksed. Rõuges valmis rahvamaja renoveerimisprojekt. Keskraamatukogus vajab

renoveerimist WC ja dušinurk.

LISA 3

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele.

Aasta jooksul ehitati hoonele, kus asub Lasva raamatukogu, kaldtee ja Tsolgos asuvale hoone trepile

pandi käsipuu. 12. maakonna raamatukogus on tagatud liikumispuudega inimestele juurdepääs või

osaline juurdepääs.

10

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas

Keskraamatukogule osteti kolm uut arvutit koos Windows 10 tarkvaraga, üks arvuti koos Windows

10 ja Office tarkvaraga ning uus WiFi ruuter kvaliteetsema ja kiirema WiFi ühenduse tagamiseks

külastajatele. Varukoopiate tegemiseks osteti kolm välist kõvaketast. Aasta algusest on kasutusel

uus koduleht, mis on informatiivsem ja paremini jälgitav nutiseadmetes. Vaegnägijatel on võimalus

kodulehte muuta hallskaalasse ja teksti suurendada. Oluline info on nüüd kodulehel kättesaadav ka

inglise keeles. Kääpa Raamatukogule osteti uus UPS, Luutsnikku ruuter ja Ruusmäe ning Obinitsa

raamatukogu direktoritele uus tööarvuti.

3. Kogud

Maakonna rahvaraamatukogude komplekteerimine toimub läbi keskraamatukogu.

Komplekteerimisosakond lähtus valikul teavikute näidistest, mida saadab Rahva Raamat AS,

tellimisnimekirjadest ja internetipakkumistest. Kõik raamatukogud saavad tellimisnimekirjad

Apollo OÜlt ja Rahva Raamat ASlt. Nimekirjade alusel otsustavad raamatukogud ise, mida tellivad

ja esitavad tellimuse keskraamatukogule ning viimane saadab koondtellimuse tarnijale. Uue

raamatu tellimisel on hind mõlemal tarnijal üsna sarnane. Järelkomplekteerimise puhul on

hinnaerinevused suuremad ja sageli teevad kirjastused ise suuremaid sooduspakkumisi. Soodsamal

puhul tellitakse otse kirjastuselt.

Järjepidev on kataloogi korrastamine, kirjete täiendamine ja parandamine. Kokkuleppeliselt

korrastavad e-kataloogi ainult keskraamatukogu spetsialistid.

3.1 komplekteerimise põhimõtted ja uuendused (sh e-teavikud)

Komplekteerimise põhimõtted ei ole muutunud. Nagu ikka, on prioriteediks eesti ilukirjandus,

lastekirjandus, Eestit puudutav kirjandus. Enamasti ostavad raamatukogud ühe eksemplari,

keskraamatukogu ostab ilukirjandust kaks eksempari, lastekirjandust 2-3 eksemplari, harva ka

rohkem.

Annetused moodustasid 13,2% raamatute juurdetulekust. Annetusi, eriti nõukogudeaegseid

raamatuid, pakutakse raamatukogudele palju. Tuleb väga tõsiselt kaaluda, kas on ikka vajadus

nende raamatute järele. Vanemaid teavikuid võetakse vastu pigem lagunenud teavikute välja

vahetamiseks. Uusi väljaandeid saab peamiselt Eesti Hoiuraamatukogust. Juba aastaid annetab Võro

Instituut kõigile maakonna raamatukogudele „Võro-Seto tähtraamatu“. 2016. aastal said 25

raamatukogu „Uma pido IV“ DVD. Suurimad eraisikutest annetajad olid Hänilane, Eduard Tüür ja

Katariina Tammert, kes tõid raamatukogudele oma teoseid.

Laenatuimad raamatud Võrumaal 2016. aastal

Jk Pealkiri Autor Ilmumisaasta Laenutusi

1 Äri ja armastus Tohvri, Erik 2016 410

2 Vilja teine elu Muuli, Kalle 2015 383

3 Jaak Joala Kangur, Paavo 2015 371

4 Hingevõlg Tohvri, Erik 2015 353

5 Meelespead Pets, Helju 2015 349

6 Vee peal Ruitlane, Olavi 2015 348

11

7 Minu Kennedy Rästa, Srig 2015 304

8 Ratastel kullakene Grauberg, Jüri 2016 301

9 Pargineljapäevad Boyd, Hilary 2016 288

10 Pärandus Lember, Ira 2015 287

Analüüsist selgub, et loetakse uuemat ilukirjandust, seejuures on eelistatud eesti autorite looming.

Populaarsed on ka elulood. Lugejarühmade arvestuses on suurimad kasutajad töötajad, seejärel

kodused ja pensionärid. Keskmine hõlve raamatukogudes on 40,3%.

3.1.1 Raamatu komplekteerimine (trükis + e-raamat)

Raamatuid osteti 12694 eksemplari, mis moodustas 80,4% komplekteerimiskuludest. Seda on 244

eksemplari rohkem, kui 2015. aastal. Raamatute ostmisel eelistatakse pigem suuremat nimetuste

arvu kui suuremat eksemplaarsust. RVL laenutused on seejuures suureks abiks, sest omavalitsused

toetavad raamatukogusid erinevalt ja vähene raha seab nii mõnegi raamatukogu raske valiku ette.

Võõrkeelseid raamatuid lisandus 308, nendest venekeelseid 132. E-raamatuid ei ostetud, sest

puudub nõudlus.

3.1.2 Perioodika komplekteerimine

Maakonda telliti perioodikat 34 792 euro eest, raamatukogudesse osteti 696 aastakäiku ajakirju ja

182 aastakäiku ajalehti. Kulutused perioodikale võrreldes eelmise aastaga suurenesid 5,7%.

Annetusena saabus 63 ajakirja ja 76 ajalehe aastakäiku. Perioodika laenutuste arv on endiselt kõrge

ja moodustab 16,6% laenutuste üldarvust. Murettekitav on väike huvi kultuuriperioodika vastu,

põhjuseks peetakse sihtgrupi puudumist. Siin oleks abiks raamatukoguhoidja soovitused ja

suunamine esialgu artiklite juurde. Keskraamatukokku telliti perioodikat 4859 euro eest. Osteti 117

aastakäiku ajakirju ja 26 aastakäiku ajalehti.

3.1.3 Auviste komplekteerimine

Auviseid lisandus maakonda 280, millest oste oli 115 eksemplari, neist 80 keskraamatukogule.

Kustutati 36 auvist. Aasta lõpus oli raamatukogudes 4250 auvist, millest 3418 keskraamatukogus.

Auviseid, eriti filme, ostaksid meelsasti ka maakogud, kuid siin on takistuseks laenutuslitsentside ja

kohapeal vaatamise võimaluse puudumine. 2016. aastal saadi juurde 30 lauamängu, neist ostusid oli

25.

3.2 inventuurid, mahakandmised

Inventuurid toimusid keskraamatukogus ja Puiga, Tsolgo ning Sõmerpalu raamatukogudes.

Keskaamatukogust kustutati 8548 teavikut, nendest raamatuid 8486 eksemplari. Kustutamisele

eelnes põhjalik analüüs, kus kontrolliti laenutusi, eksemplaride arvu, füüsilist seisundit ja olemasolu

teistes maakonna raamatukogudes. Keskaamatukogu varasemast suurem kustutuste arv tuli suuresti

eksemplaarsuse vähendamisest. Liigsetest eksemplaridest puhastati väliseesti ja vanema raamatu toa

ilukirjanduse kogu. Kahjuks leidus niiskuskahjustusega raamatuid, mis tuli maha kanda, et hallitus

ei leviks edasi. Järgnevatel aastatel ei näe enam vajadust suurt mahakandmist teha. Seda tööd jagus

mitmeks aastaks, nüüd on lõpusirgele jõutud. Heas korras raamatuid pakuti kõigepealt

külakogudele, seejärel lasteaedadele, raamatulaatadele jm.

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

12

Lugejate kontingent on uuenemas, hetkel on raamatukogud mõnes mõttes põlvkondade vahetuse

protsessis. Pensionärid vananevad ja järk-järgult loobuvad lugemisest, samal ajal on tulnud juurde

noori peresid. 2016. aastal eelistasid lugejad jätkuvalt ilukirjandust ja elulugusid, esoteerika ja

ajaloo osas on huvi vähenenud. Kindel lugejagrupp eelistab krimikirjandust, suurem huvi on

tekkinud erinevat liiki käsitöö raamatute ja ajakirjade vastu.

Keskraamatukogu põhikogu oli inventuuri ajal 8. - 18. augustini suletud. Lugejatele vastu tulles oli

tööpäeviti kella 10–17 avatud vanema ja väliseesti raamatu tuba, kus sai lugeda värsket perioodikat,

tagastada raamatuid ja kasutada internetiarvutit. Inventuuri ajal külastas raamatukogu 357 inimest,

neist 49 kasutas ka internetti. Samaaegselt inventuuriga tehti teenindussaalides remonti ja paigutati

ümber riiulid ja lugejaarvutid, mille tulemusena on saal hubasem ja avaram ning arvutite

kasutamine käepärasem ja privaatsem.

Kojulaenutuses asendati 500 liigieraldajat, mis on aeganõudev käsitöö ning suur abi oli noorest

vabatahtlikust gümnasist Eliise Mältonist. Ta otsis ilukirjanduse riiulitelt välja suure ja loetava

kirjaga raamatud ning paigaldas nende selgadele prillimärgiga kleebised, abistamaks pensionäridest

ja vaegnägijatest lugejaid.

Koostöös ajalehega Võrumaa Teataja saab keskraamatukogus alates veebruarist tasuta lugeda

Võrumaa Teataja digilehte. Ajalehetoimetus paigaldas lugemissaali arvuti ja kasutajate kohta peab

raamatukogu statistikat. Digilehe lugemine kogub vaikselt populaarsust, sest paberväljaannet ei

jätku korraga kõigile soovijatele. Digilehe teksti on võimalik suurendada, pildid on selged ning

kerge vaevaga saab tutvuda ka arhiiviga. Digilehel oli veebruarist detsembri lõpuni

muljetavaldavalt 714 lugejat.

Aasta on lugejatel olnud võimalus raamatuid tagastada tagastuskasti siis, kui raamatukogu on

suletud. Esialgu kasutati kasti ettevaatlikult, lugejad olid mures, kas raamatud kojulaenutusse

jõuavad. Suuremaid probleeme seni olnud ei ole, ainult ühel korral leidus kastis tahtlikult rikutud

raamatuid. Peale pühi ja nädalavahetusi on kast raamatuid täis, mis näitab, et lugejad on teenuse

omaks võtnud. Suureks rõõmuks on mõned kauaaegsed raamatuvõlglased raamatud kasti

tagastanud, arvata võib, et ilma tagastuskastita ei oleks see juhtunud niipea.

1.–31. oktoobrini tehti keskraamatukogu kojulaenutuses äraütluste statistikat. Laenati 9659

väljaannet. Äraütlusi oli 461, mis on laenutustest 4,7 % ja 64% kõigist äraütlustest moodustas

ilukirjandus. Ilukirjanduse laenutustest oli äraütlusi 5,3%, liigi 3 laenutustest oli äraütlusi samuti

5,3%. Järgnesid liigid 61 5,0%, liik 1 3,6% , liigid 3 ja 5 3,5%, liik 7 2,5%, liigid 64-69 1,7%,

äraütlusi ei olnud liigis 2 ja 62.

Enim äraütlusi: Ruitlane, O. Vee peal, 2015 (8 äraütlust); Muuli K. Vilja teine elu, 2015 (8);

Remarque E. M. Läänerindel muutusteta (8); Lauristin, M. Marjustini sajand: kõnelused Marju

Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast, 2016 (6); Enders, G. Võluv soolestik: kogu tõde ühe

alahinnatud elundi kohta, 2016 (6); Ergma, E. Kosmosemutt, 2016 (6); Sander, M. Litsid. 1. raamat.

Naiste sõda, 2015 (6; Kilumets, M. Jaak Joala: kuulsuse ahelad, 2015 (6). Võrreldes eelmise

äraütluste analüüsiga 1.- 31. oktoober 2012 on olukord parem. Siis oli äraütlusi kõigist laenutustest

5,4 %, nüüd 4,7%.

Liigikirjanduse äraütlusi mõjutab samuti uute raamatute ilmumine. Näiteks 2012. aasta sügisel

ilmus liigis 7 huvitavaid elulooraamatuid ja äraütlusi oli palju. 2016. aastal on liigi 5 äraütluste

kasvu taga Ene Ergma „Kosmosemutt“ ja liigis 3 andis äraütlusi Marju Lauristini raamat.

Mälestuste- ja elulooraamatud on lugejate suured lemmikud, uue teose ilmumise järel on

reserveerimisjärjekorras mitukümmend lugejat.

Vanemate väljaannete puhul on nii, et kui samalt autorilt ilmub uus raamat, millele meedias

reklaami tehakse, siis hakatakse küsima ka varem ilmunud teoseid. Heaks näiteks on R. Bürklandi

2014. aastal ilmunud raamat „Tervise alkeemia“, millele tekkisid äraütlused peale autori uue

raamatu ilmumist.

13

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine. AIP-i kasutamine.

Keskaamatukogus oli AIP külastusi 2015. aastaga võrreldes 218 võrra vähem, seda kindlasti ka

inventuuri tõttu. AIP-i kasutati aasta jooksul 2004 korda, 304 kasutajat ei olnud lugejad.

Raamatukoguhoidja abi vajatakse päris tihti, vahel ka lihtsate toimingute tegemisel nagu printimine

või ID kaardi kasutamine. Abistatakse otsingutel andmebaasidest ja riigiportaalidest.

Raamatukoguhoidjatele mõeldud andmebaase tutvustavad veebiseminarid on hea võimalus ennast

kohapeal täiendada.

Maaaamatukogudes kasutavad AIPi peamiselt eakamad inimesed e-teenusteks, aga ka

bussigraafikute jälgimiseks ning igapäevaste uudistega tutvumiseks, samuti töötud tööturule

naasmiseks vajaliku teabe kogumiseks (töökuulutuste otsimine, kandideerimine jms). Samas on

AIPi kasutus vähenenud, sest arvutitele ligipääsetavus mujal on suurenenud ning sageli leiab AIP

kasutust juhul, kui vajalikuks osutub printimine või ID-kaardiga seotud teenuste kasutamine. E-

tervise kaudu täideti autojuhilubade vahetamiseks tervisetõendeid. Oma isikliku sülearvuti,

nutitelefoni või mõne muu kaasaskantava seadmega töötavaid inimesi liigub raamatukogudes

aastaringselt, eriti tihedalt suvekuudel, mistõttu on WIFI olemasolu väga vajalik.

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused.

Tabel 5

Raamatu-

kogu

Lugejad

2015

Lugejad

2016

Muutus

(+-)

Linna/maak.

rmtk

14 079 13 573 -506

Sh keskk 6 103 6 014 -89

Lugejate arv vähenenud enamuses rahvaraamatukogudes. Enam jäänud lugejaid vähemaks Antsla

Linnaraamatukogus, Haanja, Linda ja Rõuge raamatukogus.

Raamatu-

kogu

Külastused

2015

Külastused

2016

Muutus

(+-)

Virtuaal-

külast.

2015

Virtuaal-

külast.

2016

Muutus

(+-)

Linna/maak.

rmtk

210 923 201 987 -8 936 24 468 32 528 + 8 060

Sh keskk 98 016 93 897 -4 119 23 015 30 972 + 7 915

Linna/maak.

rmtk

454 048 434 832 -19 216 14536 14517 -19

Raamatu-

kogu

Laenut-d

2015

Laenut-d

2016

Muutus

(+-)

Päringud*

2015

Päringud*

2016

Muutus

(+-)

Sh keskk 198 687 183 055 -15 632 11425 12428 +1003

Laenutuste, külastuste ja lugejate arv vähenes ka 2016. aastal. Kui Võrumaa rahvaarv väheneb sama

kiires tempos kui seni, pole meil lootust, et need arvud kasvama hakkaksid. Üheks vähenemise

põhjuseks olid inventuurid, mil raamatukogud olid suletud. Tsoorus vähenes kasutamise arv tööaja

lühendamise tõttu. Puiga elanike arv suurenes küll 13 inimese võrra, kuid paljud töötavad välismaal ja

külastavad raamatukogu ainult puhkuse ajal paar korda aastas. Elanikkond vananeb ja

14

terviseprobleemide tõttu ei saa vanemaealised enam lugeda ning head lugejad lahkuvad manalateele.

Rõuges ja Luutsnikus avaldasid negatiivset mõju direktorite pikad haigusperioodid. Kuldres käisid

vanemate klasside õpilased veel mõned aastad tagasi raamatukogus, aga siis valmis kaasaegne

noortekeskus ja raamatukogu ei pakkunud sellele enam konkurentsi. Raamatukogul puudus raha

arvutite ja mängude ostmiseks, raamatuarahagi on väga napp. Nii hakati raamatukogus käima

praktiliselt ainult kohustuslikku kirjandust otsimas. Praeguseks pole õpilastel sedagi enam vaja, sest

virk eesti keele õpetaja on aasta-aastalt täiendanud oma kabinetti vajalike raamatutega, kuna

raamatukogu raamatutest nagunii kõigile ei jätku.

Tõsise tagasilöögi Meremäe ümbruse inimeste elukvaliteedile andis kohaliku poe kinnipanemine.

See on juba mõjutanud ning mõjutab edaspidigi raamatukogu külastatavust. Poe- ja

raamatukogukäigud on kaugemates külades elavate inimeste puhul alati ikka paaris käinud.

Keskraamatukogus annab järjest rohkem tunda, et koolikirjandust loetakse vähem. Võrru on jäänud

ainult üks gümnaasium, põhikooli õpilased loevad lasteosakonnas. Paljud soovivad laenata ainult

uudiskirjandust, aga uusi raamatuid ei jätku kõigile ja laenutused jäävad seetõttu saamata.

Tõusvas joones kulgeb päringute ja perioodikalaenutuste arv. Võru Linna Lehes tutvustati

perioodikakogu ning püüti murda müüti, et lugemissaali kogu on ainult kohalkasutuseks. Õigem on

neid väljaandeid lühema tagastustähtajaga koju laenutada, kui kasutuseta riiulitel hoida.

Igati püütakse olla aktiivsed uute lugejate leidmisel. Aasta algusest alates tutvustatakse

koolitusgruppidele raamatukogu. Inimestega vesteldes selgub, et mitmedki on raamatukogu

külastamisest omal ajal loobunud kiire elutempo tõttu: tagastustähtaeg tundub lühike, ei püsi meeles

ning kardetakse viivist. Kui neile tutvustada uuendusi, nagu meeldetuletused meiliaadressile,

millele saab kohe vastata ja tähtaega pikendada, või rääkida RIKSWEBi kasutamise võimalustest,

siis on nad meeldivalt üllatunud ning soovivad ennast jälle lugejaks vormistada. Uued lugejad

saavad väikese kingituse: raamatukogu logoga pastapliiatsi ning märkmepaberi bloki.

*Infopäringud registreeritakse igapäevaselt.

Keskraamatukogus oli päringuid võrreldes eelmise aastaga tunduvalt rohkem. Lugejad on harjunud

ka teemapäringutele kiiresti vastust saama. Selliseid päringuid, mida lahendab bibliograaf, on

võrreldes päringute koguarvuga vähe. Tublid teenindajad suudavad enamuse päringutest lahendada

jooksvalt muu teeninduse kõrvalt.

Teemapäringutest olid mahukamad: Vaba Sõltumatu Noorte Kolonn; Sverdlovi kolhoos; välismaal

töötamine ja selle ühitamine pere-eluga; protsessijuhtimine; vahetund kui aeg ja ruum sotsiaalsete

pädevuste arendamiseks ; Nursipalu harjutusväljak; suulise keele eripärad; Marje Metsuri rollid

teatrilaval jt. Koostati üle 30 kirjanduse loetelu, lugeja soovi korral edastati kirjanduse nimestikud

e-posti teel.

Kodulooteemalistele päringutele, mis hõlmasid nõukogude perioodi, kasutati vastamisel

kaartkataloogi abi: vabadusvõitlus Võrus aastatel 1918-2016; andmeid Võru fotograafi Karl Mattali

kohta; NSVL Ülemnõukogu saadiku Andres Männiste (aastad 1984-1989) kohta jt.

Kohtumiste sarja „Sündinud Võrus“ külaline oli näitleja ja lavastaja Ain Mäeots, mille puhul

koostati nimestik Ain Mäeotsa lavastused 1993 – 2016 (291 kirjet). Oskar Lutsu „Kevade“ tegelaste

lühitutvustused koostati lugejate lemmiktegelase väljaselgitamiseks.

Maakonnas tunti huvi erinevate teemade vastu- küll reisisihtkohtade, saunavihtade valmistamise jne

kohta.

4.3 RVL teenindus

Registreeritakse äraütlemised ja maaraamatukogud võtavad raamatuid põhiliselt

keskraamatukogust, aga ka omavahel käib hoogne raamaturinglus. Maakonnasisese RVL kaudu

laenutasid maaraamatukogud keskraamatukogust 2465 raamatut. Keskraamatukogu tellis

15

maaraamatukogudest 16 väljaannet. RVL keskustest Tallinnast ja Tartust telliti 31 väljaannet,

millest saadeti 30. RVL arvud on mitu aastat olnud stabiilsed, muutusi ei ole.

RVL teenindus on mõjunud positiivselt omavahelisele koostööle. Võru vallavalitsus kompenseeris

Puiga raamatukogule vastavad kulutused. Meremäel liigub valla sotsiaalauto vähemalt kaks korda

päevas Meremäe ja Obinitsa vahet, saab lugejate soove kiiresti täita. Üle pika aja telliti õpinguteks

vajalik „ Õenduse alused“ Rahvusraamatukogust.

4.4 Laste- ja noorteteenindus

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine

Uusi väljaandeid (ilmumisaasta 2015-2016), mille UDK indeksis on laste- ja noortekirjanduse

määraja -93 lisandus maakonna rahvaraamatukogudesse ca 60 nimetuse (300 eksemplari) võrra

rohkem, kui eelneval aastal. Vanemad väljaanded lisandusid annetustena, järelkomplekteerimisega,

arvelevõtmisega, asendustena jm viisil.

Aasta 2015 2016

Kõik juurdetulnud väljaanded,

mille UDK indeksis on laste- ja

noortekirjanduse määraja -93

Nimetused 1264 1398

Eksemplarid 4121 4336

Neist uued väljaanded

(aruandeaastal ja sellele eelneval

aastal ilmunud)

Nimetused 451 512

Nimetuste osakaal kogu juurdetulekus 8% 10%

Eksemplarid 2975 3257

Eksemplaride osakaal kogu

juurdetulekus

19% 22%

Laste- ja noortekirjanduse osakaal kogu juurdetulekus suurenes veidi. 44% uute laste- ja

noorteraamatute nimetustest osteti maakonna 34 raamatukokku 1-3 eksemplaris, 36% 4-10

eksemplaris, 17% 11-20 eksemplaris, 3% 21-28 eksemplaris. Kõik eesti ja olulisemad välisautorite

laste- ja noorteraamatud (sh need, millele ei olnud ette näha suurt lugejanõudlust) ostis

keskraamatukogu lasteosakond (edaspidi lasteosakond) kui maakonnakeskuse raamatukogu.

Enamiku nimetustest ostis ka Antsla Linnaraamatukogu. Teised raamatukogud lähtusid rahalistest

võimalustest ja laste(asutuste) arvust teeninduspiirkonnas. Kõige väiksemate raamatukogude (nt

Haabsaare) jaoks oli piir 1-2 laste- või noorteraamatut kuus. Aasta lõpul, kui komplekteerimisraha

hakkas otsa saama, tuli neistki loobuda. Ostuvalikuid kooskõlastati teiste läheduses asuvate

raamatukogudega, kellega hiljem vahetati raamatuid RVL-i teel. Valiku suurendamiseks jälgiti

sooduspakkumisi ja tehti järelkomplekteerimist (Osula, Kääpa jt).

Suurimaks probleemiks oli endiselt kooli lugemisvara nappus. Kohustuslikke raamatuid käidi

otsimas ka kaugematest piirkondadest (linnalähedased raamatukogud, Obinitsa jt), paraku jäid

kaugemalt tulnud laenajad tihti kauaks võlglaste nimekirja (Antsla jt). Kooli lugemisvara

16

lisaeksemplaride järelkomplekteerimine maaraamatukogudes probleemi ei lahenda, sest järgmisel

aastal võivad nimekirjades olla juba hoopis teised pealkirjad ja napi raha eest ostetud raamatud

jäävad kasutult seisma.

Laste- ja noortekirjanduse juurdetuleku analüüsist selgub, et kõige suuremas eksemplaarsuses osteti

maakonna raamatukogudesse Ilmar Tomuski ja Martin Widmarki lasteraamatuid, samuti eesti

autorite noorsooromaane, mida loevad ka täiskasvanud. Analüüsi tegemise ajal olid üle poole

enimostetud uute raamatute eksemplaridest ka välja laenutatud. Maakonna enimlaenutatud autorite

edetabelis oli Martin Widmark tõusnud Erik Tohvri järel teisele kohale.

Maakonna rahvaraamatukogude laenutuste edetabeli analüüs näitab, et lastekirjanduse märksõnaga

väljaannete laenutuste arv maakonnas on viimase viie aastaga järjekindlalt kasvanud (20 tuhandelt

32 tuhandele). Lugejad oskavad hinnata uusi häid väikelaste raamatuid, mida on viimastel aastatel

üha enam välja antud. Seda osalt ka tänu reklaamile meedias, mille õhutusel on lasteraamatuid

laenanud ka paljud täiskasvanud lugejad (Rõuges ja mujalgi).

Noorsookirjanduse märksõnaga väljaannete laenutuste arv on jäänud samale tasandile.

Noortekirjandus vananeb sisuliselt kiiresti – kümmekond aastat tagasi ilmunud raamatud tunduvad

tänastele noortele juba vanaaegsed. Eelistatakse uusi lugusid, mille olustik ja keelekasutus tunduvad

noorele lugejale omased. Üllataval kombel on samale tasemele jäänud ka fantaasiakirjanduse

laenutused, ehkki fantaasiaraamatute valik on iga aastaga suurenenud. Fantaasiakirjanduse nõudlus

kasvab puhanguliselt koos selleteemaliste filmide ja seriaalide ilmumisega kino- ja TV-kavadesse

ning vaibub, kui neile filmidele-raamatutele enam reklaami ei tehta.

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine

Tabel 6 Laste- ja noorte raamatukogukasutuse näitajad Võru maakonnas

Rmtk Lug-

d

2015

Lug-

d

2016

Muutus

(+-)

Külast-

d 2015

Külast-

d 2016

Muutus

(+-)

Laenut

2015

Laenut

2016

Muutus

(+/-)

Linna/maak.

rmtk

4001 4022 +21 59062 58711 -351 80465 75910 -4555

Sh keskk 1885 2008 +123 29100 28990 -110 48140 46763 -1377

Laste arv maakonnas oli 2015. aasta algusega võrreldes vähenenud 16 võrra. Võru maakonna

rahvaraamatukogude kasutajateks registreeritud laste arv oli taas 0,5% kasvanud. Laste

raamatukoguhõlve oli Võru maakonnas 78%, st ligi ühe protsendi kasvanud.

0-16-aastaste kasutajate arv suurenes tuntavalt Võrus ja Lasval, mõlemas eelkõige tänu

tulemuslikule koostööle lasteaiaõpetajatega. Võrus läksid kahe lasteaia välisteeninduspunktid

kevadel kooliläinud rühmade juurest noorematesse rühmadesse. Lasva raamatukogu arendas

koostööd pärast lasteaia naabrusse kolimist. Vastseliinas oli koolieelikutest lugejate arv kasvanud

tänu sihikindlale tegelemisele koolieelikute vanematega, kellest osa nõustus lapse lugejaks

registreerima. Oma lugejakonto tekitas lastes elevust ja suurendas huvi raamatute vastu. Osulas

17

registreeriti lasteaialapsed lugejateks pärast tutvumiskäiku raamatukokku. Rõuges käisid

lasteaiarühmad raamatukogus sügisel, kui lasteaias ei tegutsenud enam Viitina raamatukogu

välisteeninduspunkt; pärast rühmakülastusi tuli mõnigi laps koos vanematega raamatukokku tagasi.

Paljudes raamatukogudes registreeriti aga väikelaste raamatukogukasutus endiselt täiskasvanute

lugejakaardile.

Lugejate arvule andsid lisa suvel maale/laagrisse läinud lapsed ja need, kes otsisid kooli

lugemisvara raamatuid kaugematest raamatukogudest. Paraku ei andnud ajutiselt piirkonnas

viibinud lugejad erilist lisa külastuste ja laenutuste statistikasse.

Laste raamatukogukülastused kasvasid ligi kolmandikus maakonna raamatukogudes ja vähenesid

pooltes raamatukogudes. Maakonnas tervikuna oli langus 0,6 %

Külastusi oli rohkem taas raamatukogudes, kus tegeldi koolieelikutega (lasteaiarühmade

regulaarsed külaskäigud lasteaeda Haanjas, Lasval, Obinitsas, koolieelikute lugejaks registreerimine

Vastseliinas) või tehti järjekindlat koostööd õpetajatega ja individuaalset tööd lastega (Meremäe).

Raamatukogud, kus külastused vähenesid, tõid põhjuseks laste hõivatuse tundide ja huviringidega,

mille tõttu kodulähedasse raamatukokku ei jõutudki. Tegusad noortekeskused tõmbasid endale

rahutuma hingega ajaveetjad. Laste arv koolides vähenes. Oma osa laste külastuste arvu langusse

andis laste AIPi külastuste vähenemine peaaegu kõikjal.

Laste kojulaenutused kasvasid enam kui kolmandikus raamatukogudes, põhjused enam-vähem

samad, mis külastuste kasvu puhul. Paarist raamatukogust laenati enam ka sellepärast, et

lähedalasuvas koolis asus tööle uus nõudlikum emakeeleõpetaja (Tsolgo, Kääpa).

Maakonnas tervikuna vähenes laste laenutuste arv 6%. Põhjuseks toodi eelkõige üldine tendents

eelistada kergemini omastatavat audiovisuaalset meelelahutust, aga ka kooli lugemisvara

eksemplaride nappus, õpilaste arvu vähenemine lähikoolides, tublide lugejate lahkumine

piirkonnast. Kaks välisteeninduspunkti maalasteaedades lõpetasid töö. Varstus muudeti kooli

pikapäevarühma kodukorda ja lastel ei lubatud enam igal pärastlõunal omapead raamatukokku

minna. Mõnel juhul oli põhjenduseks sisetöödele või lisaülesannetele kulunud aeg (kogude

ümberkorraldamine või arvelevõtmine, inventuur, lisandunud postipunkti töö), mistõttu oli vähem

aega lastetööga tegelda.

Tegelikult ei olegi laste raamatukogukasutus ilmselt nii suurel määral vähenenud, kui

laenutusarvude järgi võiks arvata. Nagu punktis 4.4.2. märgitud, on lastekirjanduse märksõnaga

väljaannete laenutuste arv maakonnas hoopiski pidevalt kasvanud. Õpilaste kõrval on üha olulisem

osa raamatukogukasutuses koolieelikutel, kuid paljudes raamatukogudes ei ole veel järjekindlalt

asutud koolieelikuid lugejaks registreerima. Neile laenatakse raamatuid täiskasvanute

lugejakontodele. Lapsevanemad eelistavad jälgida tagastamistähtaegu jm kohustusi ühel

lugejakontol ja nõustuvad väikelapse lugejaks registreerima heal juhul alles pikema veenmise peale.

4.4.3 Laste-ja noorteteenindus s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine

Lastega tehtava raamatukogutöö kõige tänulikum sihtgrupp – koolieelikud jõuavad

raamatu/raamatukogu juurde vanemate ja lasteaiaõpetajate kaasabil.

18

Võru, Vastseliina, Lasva, Kirepi ja Haanja raamatukoguhoidjad andsid oma piirkonnas sündinud

lastele üle kinkeraamatu „Pisike puu“. Võru lapsed said raamatu vahel kaasa ka järjehoidja, mis

tutvustas raamatukogu poolt väikelastele pakutavaid tegevusi.

Keskraamatukogus oli koolieelikute raamatukogukasutus oli 2016. aastal ikka veel tõusuteel, ehkki

laste raamatukogukasutuse näitajad tervikuna kippusid pigem vähenema.

Koolieelikuid aitasid raamatukokku tuua:

Pikk mudilaste jutulaupäevade traditsioon. Laupäevased pereüritused on muutnud

raamatukogukülastused väikelastega peredele harjumuspäraseks vajaduseks.

Välisteeninduspunktid linna lasteaedades. See on koolitanud lapsed raamatukogu

kasutajateks ja tekitanud neis harjumuse raamatuid koju laenata. Lisaks annab raamatukogu

pidev kohalolek lasteaias õpetajatele aina uusi ideid koostööks. Ka 2016. aastal toimus

raamatukogus Võru Lasteaia Punamütsike juubelinäitus, mida käisid vaatamas paljud

rühmad. Raamatukogus peeti lasteaiarühmade isadepäeva- ja jõulupidusid. Lasteaia Sõleke

üks rühm käis igal nädalal raamatukogus raamatuid laenamas. Lisandus uusi

lasteaiaõpetajaid, kes kolleegide kogemustest kuuldes avastasid raamatukogu ja hakkasid

(esialgu ebalevalt, siis juba julgemini) rühmaga raamatukogus üritustel ja aega veetmas

käima.

Jätkuv koostöö Võru Loovuskooliga, mille õpetajad tõid taas kaks laste tööde näitust

raamatukokku, avasid need pereüritustega ja kutsusid bibliograafi rühmatundidesse

lapsevanemaid koolitama.

Tänuväärt koostööd on läbi aastate oma lähikonna lasteaiaõpetajatega teinud Meremäe, Obinitsa,

Haanja, Varstu, Kuldre raamatukogud (igakuised lugemistunnid lasteaias, lasteaiarühmade

regulaarsed külaskäigud raamatukokku, teematunnid jne) 2016. a edenes koostöö lasteaiaga ka

Lasval ja Vastseliinas ning selle tulemused kajastusid laste raamatukogukasutuse tõusus.

Tehti pidevat individuaalset tööd raamatukogu külastavate täiskasvanutega – soovitati laenata

raamatuid ka laste jaoks (Parksepa jt), kutsuti noori emasid koos väikelastega raamatukokku

(Kääpa), veendi vanemaid registreerima ka koolieelikud lugejaiks, et laps tunneks end

raamatukogus tähtsa ja oodatuna (Vastseliina jt). Tsolgo raamatukogu traditsioonide hulka

kuuluvad väikesed jõulupakid kõigile küla lastele (koos individuaalsete kiituste-soovitustega

vastavalt lapse lugemistulemustele lõppenud aastal).

Koos lähikoolide õpetajatega tegutsesid laste lugemisharjumuste edendamisel kõige läbimõeldumalt

Meremäe, Kuldre, Urvaste, Osula, Varstu raamatukogud. Meremäel korraldati koos õpetajatega

algklasside lugemis- ja jutustamistunde, suunati lapsi osalema maakondlikes raamatukoguüritustes

ja kingiti neile preemiasõit Võrru kohtumisele lastekirjanikega. Kuldres on traditsiooniks 1. klassi

igakuised raamatukogukülastused läbi õppeaasta, lisaks koostas raamatukoguhoidja kooli

mälumängu jaoks küsimusi, mille vastuseid tuli otsida raamatukogu riiulitelt ja väljapanekutelt.

Urvaste kooli erivajadustega õpilastele oli raamatukogu oluliseks sotsiaalsete oskuste omandamist

ja üldist arengut toetavaks keskkonnaks. Osula raamatukogu oli samas majas asuvale koolile

partneriks ürituste korraldamisel.

Kääpa raamatukogu viis paar korda kuus uusi raamatuid lähedasse põhikooli tutvumiseks. Õpetajad

viisid raamatukogudes läbi ainetunde (Kääpa, Urvaste jt) ja tõid klasse kasutajakoolituse tundidesse

(Antsla, Urvaste, Vastseliina, Rõuge jt). Misso raamatukogu sai koolilt tänukirja koostöö eest.

19

Nagu paljudes maakonna raamatukogudes, tuli ka lasteosakonnas tõdeda, et koolilaste

raamatukokku meelitamine oli üha raskem. Paljud algklasside õpetajad, kes varem meelsasti oma

lastega koolimajast välja keskraamatukogu lasteüritustele tulid, leiavad selleks viimastel aastatel

harva aega ja võimalusi. Eelistati raamatukoguhoidjate koolidesse kutsumist. Raamatuid ning

kirjanikke käidi tutvustamas nii linna kui maakonna koolides. Õpetajad olid sellise koostööga väga

rahul, lapsed kuulasid huviga ja loodetavasti laenasid huviäratanud raamatuid

kooliraamatukogudest. Keskraamatukogu kasutusstatistikale need käigud paraku eriti lisa ei toonud.

Siiski suunasid õpetajad endiselt lapsi osalema maakondlikel raamatukoguüritustel (etlusvõistlused,

Nukitsa konkurss, koolivaheaja üritused, suvine lugemisprogramm).

Suvine lugemisprogramm Laste-Raamatu-Suvi, mis toimus juba neljandat korda, ergutas oluliselt

suvist raamatukogukasutust eriti Võrus, aga üha enam ka mitmes maaraamatukogus. Nüüd oli juba

võimalik jälgida mitme aasta jooksul osalenud laste arengut ja positiivsetest kogemustest saadud

enesekindluse kasvu. Suurenes maaraamatukogude arv, mis koostööpartneritena suunasid oma lapsi

programmis osalema ja ergutasid omalt poolt tunnustustega ka neid, kes esimesel korral veel kõiki

tingimusi ei suutnud täita. Kirepi raamatukogu korraldas taas oma suvise lugemisvõistluse „Kirepi

karikakrasuvi“.

Ei saa jätta märkimata, et parim lugemishuvi ärataja ja edendaja on paljulugenud karismaatiline

raamatukoguhoidja, kes oskab igale lugejale tavapärasel raamatukogukülastusel leida õige raamatu,

tunneb järgmisel korral huvi lapse lugemiselamuste vastu ja suunab lapsi üksteisele raamatuid

soovitama. Paljudes väiksemates raamatukogudes ongi see ainus võimalus laste lugemist suunata.

Individuaalse lähenemise olulisust ja positiivseid kogemusi märgiti mitme raamatukogu aruannetes

(Kääpa, Meremäe, Tsolgo, Vana-Vastseliina, Parksepa jt).

Väga oluline on ka raamatukogus hubase, lugejasõbraliku ja inspireeriva keskkonna loomine, milles

lapsed meelsasti aega veedavad ja endale mitmekülgselt arendavat tegevust leiavad. Mõnusad

lastenurgad mängude, joonistamis- ja meisterdamisvahenditega on juba paljudes raamatukogudes.

Osulas täiendati lugemispesa kott-toolidega, Lasva raamatukogu lastenurk sai lastemööbli, Kääpal

muutus populaarseks mandalate värvimine; raamatukoguhoidja suurendas lauamängude valikut

ürituste jaoks RVL-iga linnast mänge laenates. Missos jätkas tööd laste meisterdamisring.

Raamatukoguhoidja juhendamisel tegid Misso lapsed korda vana kataloogikapi, millest sai

meisterdamisvahendite kummut. Meisterdati pliiatsitopse, järjehoidjaid, unenäopüüdjaid jm; valla

tellimusel valmisid jõulukaardid.

4.4.4 Laste- ja noorteüritused: ülevaade, millised olid põhiteemad ja millised suuremad üritused.

Laste raamatukogukasutuse ergutamise ja lugemishuvi äratamise oluline abinõu on raamatuüritused.

Lasteosakonnas oli üritusi 129 ja neil osalejaid 3708. Seda oli rohkem, kui eelmisel aruandeaastal.

Seekord suurendasid ürituste arvu eelkõige Nukitsa konkursil osalevate raamatute tutvustused ja

Heljo Männi elu ja loomingu tutvustused, mis tõid esinemiskutseid linna (ja ka paljudesse

maakonna) koolidesse. Suuremal arvul lasteaiarühmi tõid raamatukokku Võru Lasteaia

Punamütsike sünnipäevanäituse tutvustamiseks tehtud etendused ja loodusfotode näituse juures

tehtud linnutunnid.

Lasteaiarühmad kasutasid ka lasteosakonna poolt varem ette valmistatud teematundide

püsipakkumisi („Muinasjutumets“ tutvustas Eesti loomamuinasjutte, „Tilluke loomateater“ õpetas

teatritarkusi) ja tellisid uusi teematunde („Kalevipoja lood“ eepose ja selle autori tutvustamiseks).

20

Koolilapsed osalesid traditsioonilistel maakondlikel etlusvõistlustel (ettelugemise päev 4.

klassidele, Tooliteater 6.-9. klassidele, võru keeles ettelugemise võistlus „Kullõ, ma loe sullõ!“,

vendade Liivide loomingule keskendatud etlusvõistlus). Koolivaheajal toimunud lauamängude

meistrivõistlused tõmbasid tähelepanu lauamängude kogule.

Üha enam kogub osalejaid keskraamatukogu poolt korraldatav maakondlik suvelugemise programm

Laste-Raamatu-Suvi, mis lõpeb kohtumisega mõne tuntud lastekirjanikuga. 2016. a kutsuti Soomest

külla Kristiina Kass. Suvelugejate lemmikraamatute soovituste ja joonistuste näitus läks hiljem

maakonna raamatukogudesse rändama.

Kohtumised populaarsete autoritega mõjuvad lastele väga innustavalt. 2016. aasta sügisene

kirjanike tuur tõi Võrumaale veel kolm kirjanikku – Indrek Koffi, Piret Raua ja Kätlin Vainola.

Oma raamatuid esitlesid lasteosakonnas Triinu Laan ja Evelin Ilves. Kõik kohtumised autoritega

olid rahvarohked ja tõid hiljem palju positiivset tagasisidet. Lasteosakonna traditsioonide hulka

kuuluvad mudilaste jutulaupäevad, kokku toimus 15 üritust. Osalejaid oli tavaliselt 10-20 lapse

ringis, lisaks nende pereliikmed. Nende hulgas oli mitu püsiklienti, kelle arengut on

raamatukoguhoidjad saanud jälgida läbi mitme aasta. Mitmele perele on need üritused peamiseks

koduse väikelapse sotsialiseerimise võimaluseks. Mõned venekeelsed pered toovad lapsi eestikeelse

keskkonnaga kohanema.

2016. aasta sügisel sai lasteosakond uue lugemiskoera, kelle perenaine asus ühtlasi ka lasteosakonna

kojulaenutuses tööle. Koerajuht on saanud lugemiskoeratiimi koolituse, raamatukogu sõlmis

lepingu Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga. Sügishooaja lugemisgrupis käis 4 last. Lugemine

toimus kaks korda kuus neil nädalatel, kui raamatukoguhoidjad ei läinud välisteeninduspunkti.

Maakondlikel lasteüritustel osales eriti aktiivselt Meremäe raamatukogu, kus korraldati Nukitsa

konkursi väljapanekuid ja raamatututvustusi (Meremäe laste lemmikuks valiti Ilmar Tomuski

raamatud ja Hillar Metsa raamatupildid). Neljandik väikese Meremäe kooli õpilasi täitis Laste-

Raamatu-Suve võistulugemise tingimused ning sai kutse kohtumisele Kristiina Kassiga.

Merekultuuri aasta puhul korraldati maakonna raamatukogudes lasteraamatute väljapanekuid,

raamatukogupäevade ajal loeti koos merejutte (Võrus, Antslas, Missos, Kuutsis, Urvastes jm).

Varstu raamatukogus oli kaheosaline merekultuuriaastale pühendatud üritus. Esimesel päeval

vastati mereteemalise viktoriini küsimustele, volditi ja kaunistati paberlaevu. Teisel päeval toimus

merelahing (kastanimunadega pommitati vannis ujuvaid paberlaevukesi) ning võidukate kaptenite

autasustamine.

Emakeelepäeva puhul korraldasid Rõuge valla raamatukogud Rõuge Põhikoolis ühisürituse 1.-3.

klassi õpilastele. Töötas 6 teematuba: vanasõnade, meisterdamise, mängude, voltimise, ettelugemise

ning Heljo Männi tuba. Õpilastest moodustati kuus rühma, kes järjest külastasid kõiki tube. Varstus

said lasteaialapsed emakeelepäeval lustida koos käpiknukk Hunduga (õige nimega Villem Võsa),

kes rääkis lastele sellest, kuidas tema koolis käib. Hundul on koolis 3 tundi: emakeele ehk ulgumise

tund, luuramise tund ja URU tund ehk uute raamatute uurimise tund. Obinitsas vaatasid lapsed

emakeelepäeval filmi Soome-Ugri kultuuripealinna aasta kohta. Urvaste emakeelepäeval „Kus

sõnu, seal mõnu“ õpiti mõistma vanasõnu. Osula emakeelepäeval räägiti Kristjan Jaak Petersonist.

Raamatukogupäevade ajal loeti raamatuid ette, lapsed said laenutusleti taga raamatukoguhoidja

tööd proovida (Misso), laenata raamatuid oma kooli direktorilt (Võru) ja kodukandi kirjanikult

(Osula). Toimusid lasteaiarühmade ja 1. klasside tutvumiskäigud raamatukokku (Osula, Vastseliina,

Kuldre, Urvaste, Rõuge jt). Missos tutvustati õpilastele vana aja lasteraamatuid. Põhjamaade

21

raamatukogunädalat tähistati väljapanekute ja ettelugemistega, Varstus tutvustati algklassidele

Põhjalat ja põhjamaade lasteraamatuid, tehti viktoriin, illustreeriti T. Egneri raamatut „Sööbik ja

Pisik“, joonistustest sai näitus. Kuldres tutvustati põhjamaade lasteraamatuid teatrinukkude (inetu

pardipoeg ja Karlsson) abil. Jõulude eel toimusid ettelugemised ja meisterdamised. Viitina ja Rõuge

raamatukogud korraldasid Rõuge lasteaias päkapikutunni. Kuldre raamatukoguhoidja esitas

lasteaiale ja koolile nukuteatri etenduse „Karlssoni äpardused jõuluõhtul“. Rõuge Lasteaia Viitina

rühm külastas detsembris nädalas korra raamatukogu, kus raamatukoguhoidja-päkapikk tutvustas

raamatuid ja rääkis raamatukogu kasutuskorrast. Päkapikk tegi omakorda vastukülaskäike

rühmaruumi, kaasas võlupiparkook, uneliiv ja tudukalli ning luges lastele lõunaunejutte.

Mitmel pool toimusid läbi kooliaasta regulaarsed lasteaiarühmade või klasside külaskäigud

raamatukokku, mis sisaldasid nii planeeritud kui spontaanseid vestlusi-ettelugemisi, meisterdamisi

ja mängulisi tegevusi. Mõniste lasteaia lapsed õppisid Mõniste raamatukogus selgeks kadritantsu ja

kombed, valmistasid kadrikübara ja läksid kohalikku hooldekodusse kadrisanti jooksma. Kuldres on

pikaajaliseks traditsiooniks 1. klassi muinasjutureisid raamatukokku. Kooliaasta jooksul käidi kord

kuus tutvumas mõne muinasjutuga, kevadel tehti kuuldu kohta viktoriin. Koolivaheaegadel

korraldati võistulugemisi (Laste-Raamatu-Suvi kogu maakonnas, kohalik võistulugemine Kirepil) ja

lauamängude võistlusi (Võru). Ruusmäel oli viktoriini ja mängude päev „Laste suvetuba“.

Lisaks Võrus toimunud kohtumistele kirjanikega (Kristiina Kass, Indrek Koff, Piret Raud, Kätlin

Vainola, Triinu Laan, Evelin Ilves) kutsuti maakonna raamatukogudesse lastele/noortele külla veel

Sulev ja Tea Oll (Vastseliina), Kristiina Kass ja Marek Kahro (Parksepa), Jan Rahman ja Ursula

Zimmermann (Osula). Vastseliinas ja Parksepas kaasati raamatukoguüritustesse kohalikud

jutuvestjad.

Kõigis raamatukogudes oli raamatuväljapanekuid ja raamatunäitusi. Paljudes raamatukogudes

eksponeeriti laste kunstitööde näitusi. Kuldres koostati näitus Peeter Lindsaare

juubelisünniaastapäeva puhul ja tutvustati selle abil õpilastele kodukandi kirjamehe elu ja

loomingut. Võrus olid näitusel lasteraamatute illustratsioonid, lugemiskoera näituseauhinnad, laste

mänguasjakollektsioonid, legomeisterdused, loodusfotod jmt.

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused

Tabel 7

Koduteenindus Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv

Krabi 23 1 1

Võrumaa KRK 132 5 10

Haabsaare 11 1 1

Parksepa 133 1 9

Rõuge 48 1 4

Loosi 79 1 9

Luutsniku 128 2 13

Mõniste 7 1 1

Misso 12 1 1

Ruusmäe 7 1 3

Tsolgo 59 1 1

Varstu 21 2 2

Kääpa 10 1 1

Lasva 110 1 2

22

Vana-Vastseliina 13 1 7

Osula 9 1 2

Kuutsi 8 2 12

Kirepi 82 1 6

Obinitsa 4 1 4

Keskaamatukogus osutab koduteenindust arendusjuht Merle Koik, kuna tema kasutuses on

raamatukogu auto. Enamasti soovitakse uudiskirjandust, uuemat perioodikat ja heliraamatuid, üks

lugeja tellib ka venekeelset kirjandust. Kindlaks määratud päeva koduteeninduse teostamiseks ei

ole, raamatud viiakse lugejatele siis, kui nad selleks soovi avaldavad. Lugejaid, kes koduteenindust

soovivad, tuleb igal aastal juurde, aga häid lugejaid tuleb ju hoida. Teenuste liigid on olnud

kojulaenutus, koopiate tegemine, printimine, kiletamine ja päringutele vastamine.

Kääpa raamatukogu asub ühes majas Sotsiaalkeskusega, mis tähendab, et iga päev viib direktor

eakatele lugemiseks raamatuid, ajakirju ja ajalehti. Lugejate hulgas on üks kõnepuudega ja mitmed

liikumispuudega inimesed. Nägemispuudega inimesi on kokku kolm ja neile loeb ta vahest

raamatuid ette. Läbi nende võimaluste, mida pakub raamatukogu on kindlasti eakate päev oluliselt

vaheldusrikkam. Lisaks korraldatakse eakatele jutuhommikuid. Eakate lemmiktegevuseks on

kõikvõimalikud sõna-, mõistatus - ja lauamängud. Vastseliina hooldekodus osutab teenust Vana-

Vastseliina raamatukogu direktor.

Tabel 8

Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv

11 24 128

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja

võimalusi pakkuv kultuurikeskkond.

4.6.1 kohalikul

15. jaanuarist 15. juulini kestnud lugemisprogramm „Mul kogu ilmaks Võru linn ja mereks Tamula“

oli kolmas keskraamatukogu poolt korraldatud lugemismaraton, kus kümme osalejat luges läbi 174

mereromaani. Parimaid tunnustati 1. augustil Tamula rannapromenaadil VII Rannaraamatukogu

üritusel “Näoga Tamula poole”. Õpilaste mereteemaliste juttude ja luuletuste võistlusele „Näoga

mere poole“ laekus viie kooli õpilastelt 65 heatasemelist võistlustööd. Trepigaleriis sai vaadata

näitust „Vaateid maailma meredelt“. Ühe maali näitustel tutvustati mere- või järvemotiividel

loodud maale ning akvarelle Vana-Võrumaa Muuseumide kogust.

7. jaanuaril tähistati Paul Kerese 100. sünniaastapäeva ja avati raamatu- ja esemenäitus „Käin

ratsu…“, kus olid eksponeeritud maleraamatud, Vana-Võrumaa muuseumi kogudesse kuuluvad

fotod, sõjaaegsed malendid jms. 11. mail toimunud II Raamatukoguöö naelaks oli meeleolukas

kohtumine Justin Petronega.

Hoogsalt tegutses Kella Kahe Kirjandusklubi. Jaanuaris sirvis Ira Petrova ajalehte Werroscher

Anzeiger (1881). Septembris oli külas kirjanik Marje Ernits, kelle luule- ja proosalooming on

aukartustäratav. Oktoobris tutvustas Contra Aleksandrs Čaksi elu ja loomingut. 5. oktoobril kuulati

vanamuusikaansambli Rondellus esituses loeng-kontserti „Shakespeare ja muusika“.

Väga hea koostööpartner on Vana–Võrumaa muuseumide peavarahoidja Arthur Ruusmaa. Tema

eestvedamisel korraldati seitse ühe maali näitust Võrumaaga seotud kunstnikelt. Näitusi ilmestas

kaasahaarav ning huvitav loeng kunstniku elust ja tegevusest, tollasest elu-olust ja seniteadmata

faktidest. Arthur oma karismaatilise isikuga ja põnevate uurimustöödega on hindamatu abiline -

näiteks aprillis matkati tema juhendamisel Võru linnaarstide radadel.

23

Meremäel tähistati merekultuuriaastat raamatunäitusega „Meri eesti kirjanduses“ ja meeleoluka

kirjandusõhtuga „Meremäelaste mereigatsus – mere lood ja laulud“ osalejate endi esituses.

Parksepas toimus koos Parksepa Keskkooli raamatukogu ja lasteaiaga kirjanduslik-muusikaline

õhtu, kus Võru Instituudi projektijuht Tiia Allas rääkis Võrumaa kirjanikest, musitseerisid Hillar

Surva ja Jaak Eenlo. Krabil pakkus suurt huvi lugejate fotonäitus „Suvest sügisesse“. Raamatukogude peamised koostööpartnerid on kohalikud omavalitsused, koolid, lasteaiad, rahvamajad.

Sänna raamatukogul lisaks Haridusministeerium, META-tervise keskus, erinevad ökokogukonnad ja

kohalikud ettevõtted. Toimusid loovkirjutamise õpitoad ja suvekool “Inimese vägi ja looduse jõud”.

Antslas sai hea vastuvõtu Võro Seltsi näitus „Sann vanõmbal ja vahtsõl aol”, kus oli võimalus

tutvuda suitsusauna väikese koopiaga koos piltide ja jutuga, mõnus lõhn pealekauba. Antsla Valla

25. sünnipäevaks koostati väljapanek „Hää väega kotus“ Antsla kohta leiduvast kirjandusest.

Vastseliina Rahvamaja ja raamatukogu tähistasid maja 60. sünnipäeva juubelipeoga. Valla 25.

sünnipäeva tähistati 21. oktoobril raamatukogu päevaga, mis algas raamatukogutunniga

gümnaasiumi 1. klassile ja jätkus kohtumisega kirjaniku ja kunstniku Marje Ernitsaga. Lasva

raamatukogu tähistas rohkete osavõtjatega 105. sünnipäeva ja lugejaid ning toetajaid peeti meeles

Nursi raamatukogu 95. sünnipäeval. Loosis sai vaadata fotonäitusi kooli ja mõisa ajaloost ning Ago

Ruusi näitust “Fotod klaasidelt”. Obinitsas tähistati koos teiste asutuste ja seltsidega Hilana Taarka

160. juubelit. Süüdati küünal lauluema kalmul ja kaldapealsel asuva Seto Lauluema skulptuuri

juures. Sõna said Setomaa Valdade liidu juht Margus Timmo, Setomaa kultuurnõunik Aare Hõrn,

preester Isa Viktor, Obinitsa luuletajad Ülle Kauksi ja Ilmar Vananurm.

Möödus 630 aastat Mõniste esmamaininisest ja sel puhul esilinastus film „Mehkamaa 630“, kus oli

jäädvustatud väikest osa Kuutsi ja Mõniste raamatukogu tegevusest. Koostöös külaseltsiga ja KOP

ning KOV toetusel valmis neljatunnine kodulooline film „Elu Luutsnikus aastatel 2006-2016“,

mida esmaesitleti Rogosi mõisas. Meremäel digiteeriti tänu Silvi Karro abile ja vallavalitsuse

toetusele suur osa rikkalikust kodu- ja kultuuriloolisest video- ning heliarhiivist.

Vana-Vastseliina TÕN-i üritusel ja kodukandipäeval esines loodustoodetega tegelev Ave Maria

Kaur, oma loomingut tutvustas Ilmar Vananurm. Külastati aastaid Kanadas elanud, nüüd Harjumaal

elavat Vastseliinast pärit maalikunstnikku Eha Luike ja tutvuti tema loominguga.

Kirepi raamatukogul on oluline roll kohalike elanike kokkusaamise ja suhtlemise kohana. Inimesed

ise ütlevad, et „meil on kaks kultuurikeskust: raamatukogu ja kergliiklustee.” Suhtlemiskoha

olemisolu on tähtis just pensionäridele ja puuetega inimestele. Tavaks on saanud, et vestluskaaslast

otsivad inimesed kogunevad raamatukogusse Võrumaa Teataja ilmumispäevadel ennelõunasel ajal.

4.6.2 riiklikul

Koos Eesti Raamatukoguhoidjate Ühinguga korraldas keskraamatukogu XVI

maaraamatukoguhoidja päeva Navi Seltsimajas. Koostöös asutusega ETKA Andras toimus

koolituspäev „Motiveeritud raamatukoguhoidja kui kogukonna alus“. 5.-12. detsembrini osalesid

raamatukogud projektis „Tule raamatukokku- kingi endale või oma lähedastele võimalus.“

Ei väsi kiitmast Riigikogu liikmeid Liina Kersnat, Ivari Padarit ja Kalvi Kõva, kes „hea tahte

saadikutena“ transportisid Võrru raamatuid Hoiuraamatukogust ja rakendusmaterjale OÜst Teek.

Lasteosakond osales Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud lastekirjanduse üritustel: korraldati

kirjandusmängu Võrumaa eelvoor ning üleriigilise ettelugemise võistluse maakondlik eelvõistlus,

osaleti „Hea lasteraamatu“ plakatil soovitatavate raamatute valimisel jmt. Koostöö kolleegidega üle

Eesti ja erialaühinguga: peeti kolleegidega nõu erialaküsimustes, Helle Laanpere osales Eesti

Raamatukoguhoidjate Ühingu lasteteeninduse toimkonna juhatuse töös, osaleti traditsioonilisel

RIKS programmi kasutajate nõupidamisel Põltsamaal. Koostöös kirjastusega Koolibri said

maakonna õpetajad raamatukogus asuval näidisteriiulil tutvuda tellitavate õpikute näidistega, siin

24

toimus kirjastuse õpikututvustuspäev ja kirjastus annetas raamatukogule raamatuid. Alguse sai

koostöö Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga lugemiskoeratiimi töö korraldamisel raamatukogus.

Varstu raamatukogus alustas tööd postipunkt, mis pakub järgmisi teenuseid: kirjad, pakid, maksed,

perioodika tellimine ja jaemüük. Kasvanud töökoormus nõuab hoolikat tööaja planeerimist, kuid

samas kasvab raamatukogu märgatavus postipunkti külastajate näol. Rõuges aidati koos

töötukassaga kaasa pikaajaliste töötute tööharjumuse kujundamisel – töötu abistas korrastustöödel

ning pani raamatutele vöötkoodikleebiseid.

4.6.3 rahvusvahelisel tasandil.

Keskraamatukogu on suhelnud Võru linna sõpruslinna Suwalki linnaraamatukoguga ja loodetavasti

on võimalik 2017. aastal osaleda Suwalki raamatukogu Erasmus+ projektis projektipartnerina.

Koostati Erasmus+ KA1 projekti ”Elukestev õpe raamatukogus-töövarjuks Sloveeniasse”osalejate

aruanded, projekti lõpparuanne ja hinnati projekti mõju ning tulemusi nii osalejatele kui ka

raamatukogule kui organisatsioonile. Osalejad täitsid Ljubljana Linnaraamatukogu poolt saadetud

tagasiside küsimustikud. Oktoobris osales keskraamatukogu projektis, mille eesmärk oli uurida

Iirimaal kasutatavat raamatukogutarkvara ja selle baasil arutleda, kas ning kuidas oleks võimalik ka

Eestis kõik raamatukogud tulevikus liita ühte tarkvarasüsteemi.

11. mail külastas Ameerika Suursaadik J. D. Melville Obinitsa külakeskust ja tutvus Obinitsa

kirjanike loomingut kajastava näituse ja raamatukogus leiduva Ameerika ilukirjanduse näitusega. Ta

oli üllatunud, et raamat „Tom Sawyer“ on olnud läbi aegade üks eesti laste lemmikraamatutest.

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele.

Keskraamatukogus olid rühmakoolituste sihtrühmadeks maaraamatukoguhoidjad ja koolitustel

käivad grupid. Täiskasvanud Õppijate Nädalal ja raamatukogupäevade ajal õpetati RIKSWEBi

kasutamist ja lihtsamaid raamatuparandusvõtteid. RIKSWEBi kasutatakse järjest enam, päris paljud

lugejad oskavad iseseisvalt infot leida, tagastustähtaega pikendada või raamatuid reserveerida.

Seega on usutavasti koolitustest abi olnud.

Paljud lugejad valivad raamatuid uudiskirjanduse riiulist või tagasitoodud raamatute seast, seega ei

jõua nad tihtipeale laenutusletist kaugemale ja varemilmunud väärtkirjandus jääb tähelepanuta.

Lugejaid hakati teadlikult avariiulite vahele suunama, et nad tutvuksid kogudega ja oskaksid ise

kirjandust valida. Sellisest koolitusest on kasu, lugejad leiavad meelepäraseid raamatuid ja loevad

sellevõrra rohkem. Koostati üldharivaid raamatuväljapanekuid väga erinevatel teemadel.

Malenurgas saavad lugejad malemänguoskusi arendada, lugeda male- ning kabeõpikuid ja soovi

korral mängida lauamänge. Malendikomplekte saab raamatukogust ka koju laenata.

Märtsist alates teeb arendusjuht Merle Koik individuaalkoolitusi vähese arvutikasutamise

kogemusega lugejatele. Koolituse teemadeks on e-teenused riigiportaalides, Facebooki algõpe,

kodulehe ja e-kataloogi RIKSWEB tutvustamine ning tahvelarvuti ja nutitelefoni kasutamise

algõpe. Tagasiside individuaalkoolitustele on olnud ülimalt positiivne. Paljud koolitusel osalejad on

eakad inimesed, kes ei oska mujalt abi otsida, nad on sellise võimaluse eest väga tänulikud.

Individuaalkoolituste arv on seoses selle teenusega märgatavalt tõusnud.

Maaraamatukogudes koolitati vanemaid inimesi teemal “E-kirja kirjutamise reeglid“ ja abistati

autojuhilubade vahetamiseks vajamineva tervisedeklaratsiooni täitmisel. Individuaalkoolitustena

tõlgendati külastajate põhjalikumat juhendamist ja õpetamist internetiteenuste kasutamisel. (ID

kaardiga seonduv, digiallkiri, pangateenused, mitmesugused teenuslepingud, e-riigi erinevates

keskkondades toimingute tegemine, asutuste ja ettevõtete kodulehtedelt vajaliku info ülesleidmine).

Abi läheb vaja ka piletite ja piirijärjekorra broneerimisel ning nende eest tasumisel. Põhiliselt

koolinoortele suunatud rühmakoolitustel tutvustati e- katalooge ning andmebaase.

25

Meremäel toimusid suuremad koolitusüritused TÕN-i ajal:

näitus „Õppimiseks on õige iga aeg“, kus erinevate infomaterjalide ja internetikanalite

kaudu tutvustati haridustee jätkamise ja täiendõppe võimalusi täiskasvanueas

viktoriin-informiin „ Tunne kodukohta“

vestlusring- õpituba „Suguvõsa uurimine, vajadused, võimalused, allikad

Luutsnikus võib TÕN-i võitudeks lugeda kahe lugeja taas õppima asumist: üks Räpinas

täiskasvanutele mõeldud muusikakoolis viiuli erialal ja teine maalikunsti erialal Aapo Puki

Kunstikoolis. Kirepil kiletasid lugejad endale rõõmsa järjehoidja. “Üks proua, kes töötab õpetajana,

soovis raamatu kiletamist selgeks saada ja nii me samm-sammult selle läbi tegime, kusjuures ta

töötas nii püüdlikult, et tema kiletatud raamat nägi lõpuks täiuslik välja. Selle aasta avastus on

lennuradari Flightradar24 jälgimine. Sellelt saab vaadata reaalajas lendavaid lennukeid. Põnev on

radaripildilt jälgida lennukit, kus su laps või lapselaps sees istub, kui ta sõidab reisile või tööle ja

asub parajasti näiteks Hispaania kohal...” (Tuuli Eksin)

Erinevatele sihtgruppidele tutvustati e-katalooge RIKSWEB ning ESTER, andmebaase ISE,

DIGAR ning otsingut E-varamu portaalis. Õpilased on küllalt teadlikud, kuid raamatukogutöötajad

soovitavad alati juurde raamatu ja ajakirjanduse materjale.

Laste kasutajakoolituse peamine teema oli raamatukogu kasutuskorra tutvustamine lasteaialastele

ja algklassidele. Sageli põimiti sellesse tundi ka raamatuhoiu teema, erikujuliste raamatute uurimine

ja raamatutvustus-ettelugemine. 2. ja 3. kooliastme õpilased jõudsid rühmakoolitustele

rahvaraamatukokku harvem, sest neile tehakse kasutajakoolitust ka kooliraamatukogus.

Võrus tutvustati raamatuhoiu põhitõdesid.

Antsla Linnaraamatukogus õppisid noored raamatute paigutussüsteemi, kirjandusžanreid ja e-

kataloogi kasutamist. Urvastes õpiti infootsingut paber- ja digiajalehtedest. Osulas tutvuti raamatute

liigitus- ja paigutussüsteemiga. Vastseliina raamatukogus juhendati koduloolise õpilastöö materjali

kogumist ja Kääpa raamatukoguhoidjat saatev töövari tutvus raamatukogutööga.

Laste individuaalkoolituse kõige sagedasem teema oli e-kataloogi kasutamine ja infootsing

internetist.

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded

Raamatukogude olemasolu teavitusena paigaldas vallavalitsus Lasva küla läbivale teele Lasva

raamatukogu asukoha suunaviida ja Otsa küla läbivale teele suunaviida laenutuspunkti asukoha

kohta. Kodulehe (keskraamatukogu, Parksepa), valdade kodulehtede ja facebooki kaudu käib kõige

otsesem ja vahetum turundustegevus. Infot saab edastada Võrumaa Teataja rubriikides “Mis

toimub?” ja “Nädal” ning Lõunalehes. Traditsioonilised info levitamise kohad on kuulutustetahvlid

raamatukogudes, koolides, kauplustes. Tänuväärsed on kohalike omavalitsuste ajalehed: Võru

Linna Leht, Haanimaa Uma Leht, Setomaa, Torniööbik, Lasva Sõnum jne, kus saab avaldada

raamatutvustusi ja infot raamatukogude tegevuse ja ürituste kohta. Tänuväärne kanal teavitustööks

on kultuurikava.ee.

4.9 Andmebaasid

Keskraamatukogus täiendati koduloo andmebaasi järjepidevalt, sisestati 1310 uut kirjet.

Bibliografeeriti artikleid ajalehtedest Võrumaa Teataja, Võru Linna Leht, Lõunaleht. Valikuliselt

sisestati kirjeid ajalehtedest Võru Valla Teataja ja Uma Leht. Avati Võrumaad puudutava sisuga

raamatute üksikosi ja sisestati ajakirjade (Looming, Eesti Loodus jt.) artiklite kirjeid.

Retrospektiivselt sisestati koduloolise sisuga artiklite kirjeid ajalehest Töörahva Elu aastatel 1972-

26

1975. Jooksvalt redigeeriti varem sisestatud kirjeid, parandati ja täiendati märksõnu ning lisati

autorite isikuandmeid. Kodulehe vahendusel pakutakse lugejatele järgmisi andmekogusid: Võrumaa

kirjanikud (täiendati 2016); Võrumaa lastekirjanikud; Võrumaa kodulooline sünnipäevakalender

2016, Valik Võrumaa muusikategelasi. E- kataloog RIKSWEB kogub järjest populaarsust.

5. 2017 aasta tegevused

2017. aasta on haldusreformi läbiviimise aasta, mis tähendab muudatusi raamatukoguvõrgustikus.

Luutsniku Külakeskuse ehitus sai rahastust LEADER programmist ja kuulutatakse välja ühishange

ehitaja leidmiseks. Ehitatakse valmis Külakeskuse I korrus, Haanja vald finantseerib raamatukogu

väljaehitamist. Kavas on Luutsniku raamatukogu 100. tegevusaasta tähistamine uutes ruumides.

Rõuges valmis rahvamaja renoveerimisprojekt, kus on raamatukogu tegevuseks avaramad

võimalused. Raamatukogud tihendavad koostööd koolide ja lasteaedadega, et laste- ja

noortekultuuriaastal veelgi enam pakkuda lugemiselamusi noorele põlvkonnale. Käima läheb Eesti

Lastekirjanduse Keskuse lugemisprogramm „Aitan lapsi raamatu juurde“. Osulas suureneb kooli

õpilaste (seega ka lugejate) arv, sest 2017/2018 õppeaastal liidetakse Sõmerpalu kool Osula

Põhikooliga. Lindas alustatakse raamatukogu mälestuste ja materjalide kogumist omaaegse Linda

kolhoosi kohta. Keskraamatukogus valivad lugejad „Kevade“ lemmiktegelase, võimalusel

sisustatakse muuseumi- ja õmblustuba.

Kogusid inventeeritakse Kirepil, Kuldres, Loosis, Osulas, Mõnistes, Krabil ja Varstus ning

keskraamatukogu jätkab nõustamistuuridega maakonnas.

Ruusmäel seisab ees raamatukogu 95. aastapäeva juubeliüritus.

Koostajad: Võru maakonna rahvaraamatukogude direktorid, keskraamatukogu osakondade

juhatajad, arendusjuht.

Direktor

Inga Kuljus

LISA 1

Personali koolitus

Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv

(koolituse maht )

Koolituseks kulutatud

Võrumaa KRK 12 122 1980

Puiga 1 6 0

Tsooru 1 22 60

Vastseliina 1 6 0

Rõuge 1 80 308

Parksepa 2 7 0

Misso 1 4 36,45

Meremäe 3 32,6 42,9

Vana-Vastseliina 1 6 0

Kuldre 1 8 70

Osula 1 22 60

Kirepi 1 8 40

Obinitsa 2 16

27

LISA 2

Raamatukogutöötajate avalikud esinemised: ettekanded, loengud, koolitused

Keskraamatukogu arendusjuht Merle Koik:

raamatukogude e-kataloogide alane nõupidamine Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus 05.

mail; ettekande teema: “Elukestev õpe raamatukogus - töövarjuna Sloveenias”;

SA Archimedes korraldatud rahvusvahelise koostöö päev täiskasvanuhariduses 20.

oktoobril; ettekande teema: “Võrumaa Keskraamatukogu rahvusvaheline koostöö”;

Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud raamatukogusüsteemide seminar 17. novembril;

ettekande teema: “ Üks süsteem Iirimaa rahvaraamatukogudes”;

Kultuuriministeeriumis toimunud rahvaraamatukogude direktorite kokkusaamine 29.

novembril; ettekande teema: “ Üks rahvaraamatukogusüsteem Iirimaal”.

Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja Helle Laanpere:

Koduloolised kirjandusretked Rõuge kihelkonnas, Kanepi kihelkonnas ja Võru linnas,

kokku neljal korral.

Laste juhendamine ja raamatute tutvustamine linna perepäevadel kahel korral kesklinna

pargis raamatukogu meisterdamistelgis.

Võrumaa eakate õpetajate seltsi liikmetele Mehhiko reisimuljete ja kirjanduse tutvustamine

Keskraamatukogu bibliograaf Eve Timmi

Esinemine lasteaialaste vanemate koosolekutel ja raamatukogu välisteeninduspunkti

töökorralduse tutvustamine kolmel korral

Esinemine Võru Loovuskoolis lapsevanematele teemal „Peres kasvab raamatulaps: kuidas

valin oma lapsele sobivaima raamatu“ ja Okasroosikese lasteaiaõpetajate koolituspäeval

uuemate väikelasteraamatute ning meisterdamisraamatute tutvustamine

Eve Timmi ja Helle Laanpere tutvustasid korduvalt maakonna koolides laste- ja

noorteraamatuid ning tegid ettekandeid kirjanike elust ja loomingust.

Keskraamatukogu raamatukoguhoidja Kristi Soll

Linna perepäeval 1. septembril lugemiskoera tutvustamine

Kääpa raamatukogu direktor Karmen Liping

Ettekanne “Mäng teeb inimesest inimese- raamatukogutöö loominguline pool” Kääpa põhikoolis

Linda raamatukogu direktor Liana Allas

Ettekanne Bernard Kangro elust Võru Maavalitsuse kirjanduspreemia üleandmisel Marek Kahrole

Loosi raamatukogu direktor Kaja Kalda

Ülevaade raamatukogu tööst vallavolikogu istungil

Meremäe raamatukogu direktor Anni Lahe

Esinemised vallavalitsuse infotundides ja vallamaja saalis toimunud koosolekutel.

28

Erialane sõnavõtt kooliaasta avaaktusel, ühtlasi tublimate lugejate ja koostööpartnerite

tänamine

Misso raamatukogu direktor Inge Pilt

Ettekanne vallavolikogule raamatukogu tegevusest ja tulevikust

Nursi raamatukogu direktor Sirje Saarniit

Ettekanded Rõuge Põhikoolis emakeele päeval ja raamatukogu 95. sünnipäeval

Vaabina raamatukogu direktor Evi Zirk

Esinemine Urvaste vallas 2015. aastal sündinud laste ja nende vanemate tänuüritusel ning raamatu

„Pisike Puu“ kinkimise eesmärgi lahti mõtestamine

Vana-Vastseliina raamatukogu direktor Tiiu Pihla

Ettekanne Kapera kodukandipäeval „Kultuuritegevus Kaperas alates 18. sajandist. Vana-

Vastseliina Raamatukogu Seltsi 21 ja Kapera Kandi Ühingu 10 tegutsemisaastat“.

Sõnavõtt Vana-Võromaa Kultuurikojas „Kultuurilooline tegevus Kaperas“ Ago Ruusi

koostatud näituse avamisel

Kuldre raamatukogu direktor Riina Ermel

Ettekanne Peeter Lindsaare elust ja loomingust 9. klassile

Obinitsa raamatukogu direktor Tiina Lillmaa

Obinitsa kultuurielu tutvustamine Avinurme ja Sõmerpalu valla elanikele

LISA 3

Raamatukogude

ehitamine,

renoveerimine,

remondid

raamatukogu nimi

Teostatud tööd (2016)

Puiga Laudade, toolide ja põranda katmine lakiga, uste ja seinte

värskendamine uue värviga.

Rõuge Vanade lampide asendamine päevavalguslampidega.

Võrumaa

Keskraamatukogu

Lugemissaalis kuue ja koridoris ühe akna vahetus, kojulaenutuse ja

lugemissaali seinte ja uste värvimine; konverentsisaalis 12 vana

valgusti uute LED valgustite vastu vahetamine; lugemissaalis 17

lauaplaadi vahetus.

Osula Seitsme uue raamaturiiuli ostmine

Vastseliina 30 päevavalguslambi väljavahetamine

29

Ruusmäe Raamatukogu uste värvimine

Obinitsa Põranda vahatamine

LISA 4

Valik Võru maakonna raamatukogude laste- ja noorteüritusi 2016

Raamatukogu

nimi

Ürituse nimi Osavõtjate arv

Võrumaa KRK

lasteosakond

Võru Lasteaia Punamütsike juubelinäitus ja

selle tutvustamine. Lasteaed tõi raamatukokku

oma juubeli puhul korraldatud fantaasiamütsi

konkursi tööd. Raamatukoguhoidjad lavastasid

näituse tutvustamiseks P. Raua jutu ainetel

etenduse vihmaussiemast, kes läks kübarapoodi.

8 etendusel oli kokku

üle 160 osaleja.

Võrumaa KRK

lasteosakond

Mudilaste jutulaupäevad. 15 korral aasta jooksul

korraldasid lasteosakonna raamatukoguhoidjad

kordamööda laupäevase pereürituse: valisid teema

ja keskse loo jutustamiseks, meisterduse, mängud

ning laulud samal teemal, koostasid raamatute

soovitusnimestiku. Teemakohane materjal on

raamatukogu veebilehel ka hiljem lapsevanematele

ja õpetajatele kasutatav.

15 jutulaupäeval kokku

oli ligi 350 osalejat.

Võrumaa KRK

lasteosakond

XIII Nukitsa konkurss. Eesti Lastekirjanduse

Keskuse poolt korraldatud üleriigilise laste

lugejaküsitluse Võrumaa hääletus. Lasteosakond

korraldas näituse, tutvustas 18 klassile võistlevaid

raamatuid, kogus lastelt hääletussedeleid, koondas

kogu maakonna raamatukogude hääletustulemused

ja edastas Eesti Lastekirjanduse Keskusse,

korraldas loositud laste Tallinna-reisi.

Kõigil üritustel kokku

oli ligi 500 osalejat.

Võrumaa KRK

lasteosakond

Heljo Männi elu ja loomingu tutvustus.

Lasteosakonnas on traditsioon koostada tuntumate

lastekirjanike juubelisünnipäeva puhul PowerPoint

pildikava, mille abil tutvustatakse autori

lapsepõlve ja loomingut. Koolidel on traditsioon

kutsuda kirjanike juubelite puhul

raamatukoguhoidjaid koolidesse pildikavaga

esinema.

14 esitlusel kokku oli

üle 400 osaleja.

Võrumaa KRK

lasteosakond

Lauamängude meistrivõistlused. Võistlused

toimusid kolmel kevadise koolivaheaja päeval ja

mängimiseks oli valitud 24 mängu. Jagati

lauamängumeistri tunnistusi ja enim mänginutele

diplomeid.

3 mängupäeval kokku

oli osalejaid 35.

Võrumaa KRK Maakondlikud etlusvõistlused. 6.-9. klasside etluskonkurss „Tooliteater“:

3 võistlusel oli kokku

30

lasteosakond kirjandushuvilised etlejad esitasid 11 korda Eesti

lastekirjanduse käesoleva aasta juubilaride

loomingut.

21. ettelugemise võistlus "Meri

raamatulugudes": valiti Võru maakonna 4.

klasside esindaja üleriigilisele ettelugemise

võistlusele.

6. võru keeles ettelugemise päev "Kullõ´, ma loe

sullõ!" põhikooli õpilastele

ligi 100 osalejat.

Võrumaa KRK

lasteosakond

Valepidimaa: Soome teatritrupi eestikeelsed

etendused. Võru etendused toimusid algklasside

viimasel koolipäeval ja sobisid hästi kooliaastat

lõpetama. Üksiti laenati innukalt suvelugemise

raamatuid.

3 etendusel oli kokku

ligi 200 vaatajat.

Võrumaa KRK

lasteosakond

Koduloolised kirjandusretked Võru linnas ja

maakonnas. Koostöös emakeeleõpetajatega

lugemisaastal alguse saanud kodulooliste

kirjandusretkede sihtgrupp on laienenud. Toimus 4

retke õpilastele, õpetajatele,

kooliraamatukoguhoidjatele ja avatud publikule;

rännati Võru linnas, Rõuge ja Kanepi kihelkonnas.

4 retkel oli kokku üle

150 osaleja.

Võrumaa KRK

lasteosakond

Laste-Raamatu-Suvi 2016: 4. maakondlik

suvelugemise programm. Lasteosakond koostas

nimestiku, lugemispassi ja küsimused loetu kohta,

lapsed lugesid kõigis maakonna raamatukogudes.

Kõik tingimused täitnud osalejad kutsuti lõpupeole

ja kohtumisele Kristiina Kassiga, tublimad said

lisapreemiaid.

Kogu maakonnas osales

programmis üle 100

lapse, lõpupeole kutsuti

48 last koos saatjatega.

Võrumaa KRK

lasteosakond

Kirjanike Liidu ja Eesti Rahvusraamatukogu

korraldatud 13. kirjanike tuur. Lasteosakonnas

kohtusid 7 Võrumaa kooli lugejatega

lastekirjanikud Indrek Koff, Piret Raud ja Kätlin

Vainola.

115 osalejat

Võrumaa KRK

lasteosakond

Osavnäpu töötuba. Lugemissaalis on sageli

meisterdamislaud šabloonide, materjalide ja

meisterdamisjuhenditega. Vajadusel saavad

meisterdajad raamatukoguhoidjatelt abi küsida.

2016. a olid töötoad avatud munapühade,

emadepäeva, isadepäeva, mardi- ja kadripäeva

ning jõulude paiku.

5 töötoas kokku tegutses

üle 160 meisterdaja.

Võrumaa KRK

lasteosakond

Linnutund fotonäitusel. Loodusfotode näituse

"Tiivuliste maailm" tutvustamiseks koostatud

linnutundi kuulasid nii lasteaiarühmad kui

algklassid.

13 linnutunnis oli üle

270 osaleja.

Võrumaa KRK

lasteosakond

Raamatuesitlused. Esitleti Triinu Laane raamatut

„Vana katkine kass“, Evelin Ilvese raamatut

„Linnu lood“ ja 8. klassi õpilase Gerli Kalkuni

3 esitlusel oli kokku üle

120 osaleja.

31

loovtööna valminud raamatut „Dinosaurus

kosmoses“.

Võrumaa KRK

lasteosakond

Loe koerale! Sügispoolaastal oli lasteosakonnas

uus lugemiskoer. Esimeses rühmas käis koerale

ette lugemas 4 last 7 korral, lisaks korraldati

koolivaheajal avatud nimekirjaga lugemispäevi

ning tutvustati koera linna perepäeva publikule ja

paarile lasteaiarühmale.

Kõigil üritustel kokku

oli ligi 100 osalejat.

Haanja

raamatukogu

Vestlused-ettelugemised lasteaialastele. 28 üritustel oli kokku

225 osalejat

Kääpa

raamatukogu

Mäng teeb inimesest inimese - mängulistest

tegevustest raamatukogus 5.-8. kl õpilastele.

64 osalejat

Kääpa

raamatukogu

Mudilastunnid raamatukogus (raamatud, mängud,

käeline tegevus).

Kokku 16 osalejat

Kääpa

raamatukogu

Raamatutunnid õpilastele. Kokku 29 osalejat

Lasva

raamatukogu

Teema- ja meisterdamistunnid. 5 üritusel kokku 38

osalejat

Meremäe

raamatukogu

Lugemistunnid Meremäe lasteaias. Kõigil üritustel kokku

75 osalejat

Meremäe

raamatukogu

Mina lugesin, loe sina ka - vestlusringid

algklasside õpilastega.

Kõigil üritustel kokku

18 osalejat

Meremäe

raamatukogu

Nukitsa konkursi raamatututvustused,

vestlusringid, tunnustusüritus osalejatele.

3 üritusel kokku 28

osalejat

Meremäe

raamatukogu

Laste-Raamatu-Suvi: raamatututvustused,

tunnustusüritus koolis, osalemine lõpupeol.

4 üritusel kokku 113

osalejat

Meremäe

raamatukogu

Konkurss Mika Keräneni loomingu parima

tundja väljaselgitamiseks. Raamatututvustused,

viktoriin, tublimate tunnustamine.

29 osalejat

Obinitsa

raamatukogu

Lasteaia külaskäigud raamatukokku

(emakeelepäeva tähistamine, tutvumine seto

kultuuri ja rahvarõivastega, ettelugemised jmt).

6 üritusel kokku 47

osalejat

Rõuge, Viitina

ja Nursi

raamatukogude

koostööüritus

Emakeelepäev Rõuge Põhikooli lastele (6

teematuba erinevate tegevustega).

68 osalejat

Rõuge ja Viitina

raamatukogu

koostööüritus

Käes on päkapikkude aeg – päkapikkudest ja

päkapikuraamatutest Rõuge lasteaia lastele.

23 osalejat

Rõuge

raamatukogu

Vestlused-ettelugemised lasteaialastele. 3 üritusel kokku 45

osalejat

Viitina Kohtumised päkapikuga Viitina lasteaiarühmas. 4 üritusel kokku üle 50

32

raamatukogu ja pargis. osaleja

Osula

raamatukogu

Luulelõuna Ursula Zimmermanniga. Luulekogu

"Kiripuu" esitlus.

40 osalejat

Osula

raamatukogu

Emakeelepäev: Kristjan Jaak Petersonist 2. ja

4. klassidele.

18 osalejat

Kuldre

raamatukogu

Muinasjutureis: 1. klassi külaskäigud

raamatukokku. Tutvuti juubilar Heljo Männi

loominguga ja klassikaliste muinasjuttudega,

nende abil käsitleti ka eetilisi teemasid,

raamatuhoiu põhitõdesid, raamatuillustratsiooni

jmt. Sari lõppes muinasjutuviktoriiniga.

13 üritusel kokku 180

osalejat

Kuldre

raamatukogu

Lasteaiarühmade külaskäigud raamatukokku.

Raamatute ja teatrinukkude abil tutvustati

lastekirjanikke ja käsitleti tähtpäevateemasid.

6 üritusel kokku 95

osalejat

Kuldre

raamatukogu

Teatripäev raamatukogus. Lasteaialastele räägiti

teatrist, etendusest, teatrinukkudest. Esitati

nukuetendus.

3 üritusel kokku 40

osalejat

Kuldre

raamatukogu

Tund Peeter Lindsaarega 9. klassile. 16 osalejat

Kuldre

raamatukogu

Karlssoni äpardused jõuluõhtul. Jõuluetendus

algklassidele ja lasteaiale.

90 osalejat

Varstu

raamatukogu

Merekultuuriaasta. Viktoriin, paberlaevade

voltimine, merelahing

2 üritusel kokku 15

osalejat

Varstu

raamatukogu

Emakeelepäev lasteaialastele: käpiknukk Hundu

rääkis oma koolipäevast: emakeeletunnist,

ulgumise tunnist ja uute raamatute uurimise

tunnist.

31 osalejat

Varstu

raamatukogu

Mõistatused. 2. kooliastme õpilastele

rahvaloomingust, mõistatuste tekkimisest ja

nendega seonduvatest uskumustest. Viktoriin.

11 osalejat

Varstu

raamatukogu

Põhjamaade raamatukogunädal. 2. ja 3. klassi

õpilastele vestlus Põhjalast ja raamatutest,

viktoriin, T. Egneri „Sööbiku ja Pisiku

illustreerimine, illustratsioonide näitus.

14 osalejat

Vastseliina

raamatukogu

Kohtumised Sulev ja Tea Olliga. 1. kooliastmele

ja 2.-3. kooliastmele.

2 üritusel kokku 97

osalejat

Parksepa

raamatukogu

Tädi Helju muinasjututund. 2 üritusel kokku 20

osalejat

Parksepa

raamatukogu

Kristiina Kassi loomingu tutvustamised ja

kohtumine kirjanikuga.

4 üritusel kokku 150

osalejat

Parksepa

raamatukogu

Marek Kahro teoste tutvustamine ja kohtumine

kirjanikuga.

2 üritusel kokku 79

osalejat

33

LISA 5

Võru maakonna rahvaraamatukogud on seadusekuulekad, vajaka jääb rahalistest vahenditest näiteks

andmesidevõrgule juurdepääsu võimaldamisel. Kui Luutsniku raamatukogu alustab tegevust

külakeskuses ja Rõuge saab uued ruumid, siis kindlasti suureneb kasutajate arv. Seni kui külad veel

elavad, elavad raamatukogud ka.