rahvastik, rahvussuhted ja ajalookäsitlus

Rahvastik, rahvussuhted ja ajalookäsitlus

Eero Raun Eesti Koostöö Kogu programmijuht

Ümarlaud 27.10.2008 Pühajärve Puhkekodusühiskonnaõpetuse õpetajate sügiskoolis

Venemaa rahvastikustatistika

1995 2005 2008 2015 2025

Rahvaarv (tuhandetes) 148 490 142 776 140 702 136 010 128 180

Aastane juurdekasv, %

-0,1 -0,5 -0,5 -0,5 -0,6

Summaarne sündimuskordaja (taastetase on 2,1)

1,3 1,4 1,4 1,4 1,5

Oodatav eluiga sünnihetkel

65 66 66 67 70

Allikas: US Census Bureau, International Data Base www.census.gov

Venemaa rändepoliitika taust• Demograafide ennustus aastaks 2050: Venemaa rahvastik on alla 100 miljoni

inimese. Majanduslik potentsiaal väheneb pidevalt juba praegu.• Riikide TOP5 immigrantide arvult (milj. in.): USA - 38, Venemaa – 12, Saksamaa

– 10, Ukraina 6,8, Prantsusmaa 6,5.• Venemaal min 3-4 miljonit registreerimata immigranti.• 2005 saabus 95% dokumenteeritud immigrantidest SRÜ riikidest – põhiliselt

venelased Kasahstanist (29.3%), Ukrainast (17.4%), Usbekistanist (17.2%), Kirgiisiast (8.8%).

• 80% immigrantidest on kvalifitseerimata tööjõud, kes rahuldub madalama palgaga.

• Immigratsiooniseadus jaanuarist 2007 kvootide ja karistustega illegaalse migratsiooni piiramiseks. Soositakse kvalifitseeritud tööjõudu, kellele reaalselt pole aga töökohti

• Juunist 2006 valitsusprogramm 6 aastaks kaasmaalaste repatriatsiooniks – sularaha, sotsiaalhüved, kodakondsus. Esimese aastaga taotles 20 000 inimest, Eestist umbes 10 peret. Kogu potentsiaal oleks max 6-7 milj inimest; 1 milj immigrandi reintegratsiooni maksumus oleks ca 6 miljardit USD.

• ÜRO uuring: 2000 – 2050 vajaks Venemaa 24,9 milj inimest, et säilitada rahvastiku suurus ning 35,8 milj, et säilitada tööealine elanikkond.

» Allikas: euromonitor.com

Venemaa repatriatsiooniprogramm

USA rahvastikustatistika

1995 2005 2008 2015 2025

Rahvaarv (tuhandetes)

266 557 295 734 303 825 322 593 349 666


0,9 0,9 0,9 0,8 0,8


2,0 2,1 2,1 2,1 2,2


76 78 78 79 81


USA rändepoliitika

• US Green Card Lottery• 50 000 viisat igal aastal• Tasuta lennupilet• Live and work in the USA! • 1990 Immigration Act

– USA rahvastiku mitmekesistamiseks, luues immigratsioonivõimaluse alaesindatud rahvusgruppidele / inimestele, kes ei tule USA immigrantide põhilistest päritoluriikidest;

• + erimeetmed oskustööjõu (teadlased, tehnoloogid jt) värbamiseks

Allikas: www.usagreencardlottery.org

Euroopa Liidu rändepoliitika15. oktoobril 2008 kinnitas Euroopa Ülemkogu Euroopa Komisjoni koostatud „Euroopa ühise sisserändepoliitika: põhimõtted, meetmed ja vahendid”. See on aluseks uuele 2009. aastal koostatavale kavale. Teatises tuuakse välja kümme põhimõtet, millele ühine sisserändepoliitika tugineb ja mis on rühmitatud vastavalt ELi poliitika kolmele peamisele suunale: heaolu, solidaarsus ja julgeolek.- heaolu ja sisseränne:

1. selged eeskirjad ja võrdsed võimalused;2. oskuste vastavus vajadustele;3. eduka sisserände alus on lõimumine.

- solidaarsus ja sisseränne:4. läbipaistvus, usaldus ja koostöö;5. olemasolevate vahendite tõhus ja sidus kasutamine;6. partnerlus kolmandate riikidega.

- julgeolek ja sisseränne:7. Euroopa huvidele vastav viisapoliitika;8. integreeritud piirihaldus;9. aktiivne ebaseadusliku sisserände vastane võitlus ja nulltolerants inimkaubanduse suhtes;10. jätkusuutlik ja tõhus tagasisaatmispoliitika.

Peamised immigratsiooniriigidKolmandatest riikidest pärinevaid kõrgelt kvalifitseeritud

töötajaid:- Austraalias 9,9%- Kanadas 7,3%- USA-s 3,2% - Šveitsis 5,3%- Euroopa Liidus 1,72%

- Näitajad ilmestavad sisserändajatest töötajate palkamise ja hoidmise keerulisust.

- Liikmesriikide majandusliku olukorra paranemine seab riigid järjest kasvava kõrgelt kvalifitseeritud töötajate vajaduse ette.

Allikas: V EL rändepoliitika, 2008

Eesti rahvastikustatistika

1995 2005 2008 2015 2025

Rahvaarv (tuhandetes)

1 447 1 333 1 308 1 249 1 149


-1,5 -0,6 -0,6 -0,7 -1,0


1,4 1,4 1,4 1,5 1,5


68 72 73 74 76


Eesti riigi jätkusuutlikkus„Näib, et nüüdisaegse riigi olemasoluks on vajalik, et elanikkonna hulk ületaks mingisuguse mini-maalse suuruse. Allpool seda kriitilist elanikkonna massi osutub riigi valitsemine ja välissuhtlus ebaproportsionaalselt kulukaks, ühiskondlik inerts liiga väikeseks, et suhteliselt nõrgad vopsud seest või väljast ei põhjustaks üleriigilisi vapustusi.

Poliitilised parteid on väikesed ja käituvad justnagu rivaalitsevad klannid. Valimiskampaaniad muutuvad rahvale augu pähe rääkimiseks.

Olemegi jälle kooli ja haridusküsimuse juures. Riigi kõige põhilisem ülesanne peaks olema hoolitsus kooli ja hariduse eest, sest sellest sõltub demokraatia sügavus.“

Harald Keres, Eesti vanim akadeemik (sünd. 1912)(Akadeemia 10/2008)

Eesti rändepoliitika

• Aastateks 2009-2013 väljatöötamisel rahvastikuministri juhtimisel.

• Kaasamiseks tegutseb rahvastikupoliitika nõukoda - liikmed: eksperdid (Mare Ainsaar, Ene-Margit Tiit, Lauri Leppik), ministeeriumide esindajad jne

• 06.11.2008 Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi rahvusvaheline konverents "Piireületava rände väljakutsed. Eesti maailma piireületava rände poliitikate ja praktikate võrdluses"

Rahvastiku prognoos Eestis

450

550

650

750

850

950

1050

2006

2011

2016

2021

2026

2031

2036

2041

2046

2051

tuhat

Rahvastik 15-74 Majanduslikult aktiivsed Hõivatud

Baasstsenaarium: rahvaarv väheneb, ülalpeetavate määra kiiret kasvu on oodata 10-15 aasta pärast.

Tuleviku suundumused

– Eesti on tööealiste arvu muutuse poolest kogu rahvastikust Euroopa keskmiste riikide seas

– Eestisse on oodata migratsioonisurvet eeskätt Aafrika ja Aasia riikidest, Venemaalt, Valgevenest, Makedooniast, Moldovast, Ladina-Ameerikast ning Poolast.

– Emigratsioon on kõige tõenäolisem Soome, Saksamaale ja Rootsi. Distantsi, demograafiliste ja majanduslike erinevuste tõttu on eestlaste jaoks kõige suurem rändemagnet Soome.

Allikas: Mare Ainsaar, PhD (Rahvastikuministri Büroo)

Rändepoliitika valikud Eestis• nullvariant – ei ühtki immigranti• immigratsiooni soosimine• valikuline immigratsiooni soosimine

Praegune poliitika on selektiivne immigratsioon:aastas 0,1% alalisest rahvastikust (kvoot 1340 inimest), välja arvatud EL riigid. Ülesanded:- piisava immigratsiooni kaudu tagada Eestile vajalik oskusteave ja tööjõud.- tagada keeleõppe ja muu hariduse kaudu immigrantide piisav lõimumine Eesti ühiskonda.- kindlustada immigrantidele kodutunne ja sotsiaalne kindlustunne.

Mida arvab rahvas?• Tööjõu vajaduse korral tuleks Eestis

– Motiveerida naisi enam töötama 34%– Soodustada sündimust 30%– Osaajalt minna üle täisajale 23%– Enam immigratsiooni 6%

IMMIGRATSIOONI POOLT TÖÖJÕU NAPPUSE KORRAL

5 56 6

7 7 78 8 8

9 9 910 10

1112 12 12

13

15 15

21

24

0

5

10

15

20

25

EL

LA

EE

HU

DK

LI

SI

AT

FR IT BL

PT

RU

BE

SP

UK

NL

PO

SL

CZ

FI

IE

SW

DE

Allikas: Eurobarometer 2006

Eesti tööjõuvajadus aastani 2014

Suurima tööjõu vajadusega majandusharud

1,0 1,0

1,4

1,82,0

3,0

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

tuha

t aa

stas

Ehitus

Tervishoid

Veondus, laondus, side

Haridus

Hulgi- ja jaemüük

Töötlev tööstus

Allikas: Lauri Tammiste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti tööjõuvajadus aastani 2014Absoluutmuutused tööhõives ametialade lõikes 2014.aastal võrreldes 2004-2006. aastaga

-0,8

13,9

10,510,2

-4,2

-6,0

-4,0

-2,0

0,0

2,0

4,06,0

8,0

10,0

12,0

14,0

tuha

t

Juhid

Spetsialistid

Teenindajad

Oskustöölised

Lihttöölised

Allikas: Lauri Tammiste, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti rändepoliitika 2009-2013• Rändepoliitika on selektiivne ning toimib käsikäes lõimumispoliitikaga• Järgida immigrantide konfliktidevaba lõimumise võimalikkust (kriteeriumiks

lõimumisvalmidus). • Tuleb tagada ühise riigiidentiteedi säilimine. • Riik toetab rahvuskaaslasi väljaspool Eestit ja soosib Eesti päritolu

inimeste tagasipöördumist kodumaale.• Rahvuspõhise eraldatuse vältimine.• Igaühe panuse tunnustamine Eesti ühiskonna arendamisel

ja kõigi elanike osalemine ühiskonna arendamisel. • Toetada iga püsielaniku ühtekuuluvustunnet Eesti ühiskonnaga ühiste

väärtuste jagamise ning riigikeele valdamise kaudu • Eestis on loodud võimalused teiste keelte ja rahvuskultuuride

arendamiseks kuid samas on tagatud kultuuridevaheline dialoog ning ühtne riigikuuluvus.

• Kõigil Eesti elanikele on kindlustatud võrdsed võimalused majanduslikuks eneseteostuseks ning sotsiaalseks toimetulekuks, sõltumata rahvusest, emakeelest või elukohast.

Allikas: Rahvastikuministri Büroo

President Ilves rahvussuhetest

• Kõnes Riigikogu avaistungil 08.09.2008: “Me vajame ratsionaalset arutelu, mitte emotsioone või jõupoliitikat. Ainult suheldes ja kaasates saame üle tõketest, mis seisavad Eestis erinevate etniliste ja kultuuriliste identiteetide vahel.

Veidi enam kui aastaga oleme õnneks mõistnud, et tuhatkond eri rahvusest ja eri kodakondsusest märatsejat ei anna kellelegi õigust hinnata ühegi rahvuse või kultuuri lojaalsust Eesti Vabariigile. Kõigil, kes täna Eestit koduna kalliks peavad, on õigus osa saada meie ühistest võimalustest, meie rõõmudest ja muredest, meie ühisest tulevikust demokraatliku õigusriigina Euroopas.

Ma usun, et Riigikogu adub oma keskset rolli nende küsimuste lahendamisel. Võtke integratsiooniteemalt vanemateta lapse staatus, aidake kaasa arutelule ning leiame ühiselt moodused kodanikuühiskonna ja dialoogi toetamiseks. Kui hakkame omavahel, segamatult ja avatud meelel rääkima kõigi siin elavate inimeste ühisest Eestist, saame edaspidi kindlasti arutleda ka oma erinevate minevike teemal.”

Kõnes kodakondsustunnistuste kätteandmisel KUMUs 30.09.2008:“Meil tuleb ühiselt kõrvaldada bürokraatlikud, samuti vähesest informeeritusest tulenevad takistused Eesti Vabariigi kodakondsuse kasuks otsustamise teelt.

Eestis on ligi 3000 last, kelle mõlemal vanemal on kodakondsus määratlemata. Nagu teame, võiksid need lapsed saada Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras. Kas nende vanemad teevad vastava avalduse? Kas need noored ise soovivad Eesti kodakondsust?

On meie kõigi ühise Eesti huvides, et need valikud langeksid just Eesti kasuks. Mistõttu pole ehk tarbetu kutsuda kõiki kodakondsuseta vanemaid taotlema oma lastele just Eesti kodakondsust.

Iga riik peab seisma oma kodanike eest. Iga riigi huvi on aidata kaasa kodanikkonna suurenemisele. Ükski enda kodanikest tõeliselt lugu pidav riik ei jaga kodakondsust suvaliselt, seda pole siiani tehtud ega hakata tegema ka tulevikus.”

President Ilves kodakondsusest

Avatus immigrantidele - vanusegrupid

Avatus immigrantidele vanusegrupiti

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Pigempoolt

Pigemvastu

Pigempoolt

Pigemvastu

Pigempoolt

Pigemvastu

Pigempoolt

Pigemvastu

Pigempoolt

Pigemvastu

Pigempoolt

Pigemvastu

Aafrikast Ida-Euroopast Venemaalt,ukrainast,

Valgevenest

Araabiamoslemimaadest

Lääne-Euroopast

Hiinast

Pro

tsen

t

kuni 30

kuni 55

al 56

Allikas: Raivo Vetik, integratsioonimonitooring, aprill 2008

Suhtumine teistsugusesse

Kuivõrd teid häirib teistsugune käitumine ja elulaad?

0102030405060708090

Häiribtugevalt

Veidi häirib Üldse ei häiri Häiribtugevalt

Veidi häirib Üldse ei häiri

Eesti Vene

kuni 30

kuni 55

al 56


Suhtumine teistsugusesse

Erinevad keeled ja kultuurid rikastavad ühiskonda

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Eesti Vene

Pigem nõus

Pigem ei nõustu

Eestlased peavad integratsiooniks pingutama

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Eesti Vene

Pigem nõus

Pigem ei nõustu

Integratsiooni juurprobleem…• Eestlased peaksid tunnistama, et kultuuriline ja rahvuseline

mitmekesisus on Eesti ühiskonna oluline väärtus.• Ühiskond, kus on rahvuseliselt ja kultuuriliselt erinevaid

gruppe, lahendab edukamalt ettetulevaid probleeme.• Eesti elanikud peaksid rohkem õppima tundma siin elavate

rahvusgruppide kultuuripärandit.

• (Enda)nimetuse probleem – erinevad varjundid ja tähendusväljad: – Rootsis: invandrare -> nysvenskar -> …– Soomes: maahanmuuttaja -> uussuomalainen ->

suomenvirolainen– Eestis: muulane / migrant / mitte-eestlane / … ->

eestivenelane

Multikultuurne ja rahvusriik• Kaks globaalset tendentsi: a. senise rahvusriikluse kriis globaliseerumise ja sellega kaasnevate

protsesside (eelkõige migratsiooni) tõttub. teisalt on selge, et ilma rahvusriigita ka ei saa.

• Eesti peamisteks eripäradeks migratsioonipoliitika seisukohalt on riigi asukoht, rahva väiksus ja senine ajalugu. Seetõttu väljenduvad mõlemad nimetatud tendentsid Eestis eriti teravalt.

• Järelikult on Eestis rahvusriikluse sobiva mudeli (avatuse ja suletuse proportsiooni) leidmine raskendatud.

• Sõnapaarid nagu “multikultuurne ja rahvusriik”, aga ka “venekeelne ja Eesti-meelne” ei ole vastandid. Nimelt Eesti kontekstis on neid võimalik ja vajalik ühendada.


Rahvused Eestis alates 1881Aasta 1881 1897 1922 1934 1959 1970 1979 1989 2000 2007

Eestlasi 790455 867794 969976 992520 892653 925157 947812 963281 930219 921062

Venelasi 29385 38375 91109 92656 240227 334620 408778 474834 351178 344280

Sakslasi 46779 33362 18319 16346 670 7850 3944 3466 1870 1900

Soomlasi 103 379 401 1088 16699 18537 17753 16622 11837 11035

Rootslasi 5548 6083 7850 7641 … 435 254 297

Juute 3290 3837 4566 4434 5433 5282 4954 4613 2145 1900

Ukrainlasi 504 2 15769 28086 36044 48271 29012 28158

Valge-venelasi

272 10930 18732 23461 27711 17241 16133

Allikad: Rahvastikuministri Büroo, Eestimaa Rahvuste Ühendus, Statistikaamet

Elanikkonna rahvuslik jaotus earühmades

71%74%

78%73%

68%69%70%72%

67%62%

60%62%

74%65%

69%67%69%

76%69%

29%26%

22%27%

32%31%30%28%

33%38%

40%38%

26%35%

31%33%31%

24%31%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

0-45-9

10-1415-1920-2425-2930-3435-3940-4445-4950-5455-5960-6465-6970-7475-7980-8485 ja

Kokku

Eestlased Teised rahvused

Allikas: Statistikaamet, jaanuar 2007

Õpilaste arvu vähenemine eesti- ja venekeelsetes koolides:

eesti keeles õppijate osakaal on tõusnud 78%-ni

154747 154499 153304 149857145187

139771133483

127357

57685 54308 5030146401 42525

3764833308

61094

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

140000

160000

180000

1999/00 2000/01 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07

Eesti õppekeel: õpilaste arv Vene õppekeel: õpilaste arv

Allikas: HTM

Rahvastiku ja kodanikkonna mitmekultuurilisus

• EV Välisministeeriumi andmetel elas Eestis 2. juuli 2007 seisuga ca 1 139 600 Eesti kodanikku, neist ca 921 500 eesti rahvusest

• 19% kodanikkonnast (ca 218 100 EV kodanikku) oli teistest rahvustest, st kuulusid valdavalt venekeelse elanikkonna hulka.

• Venemaa kodanikke oli 91 854, Ukraina kodanikke 4608, Soome kodanikke 1948, Läti kodanikke 1574, Valgevene kodanikke 1347 ja Leedu kodanikke 1346.

• Määratlemata kodakondsusega elanikke oli Eesti püsielanike seas 115 274. 1992 – 32%, 2003 – 12%, 2007 – 8,5% elanikkonnast

Naturalisatsioon2000-2008 I pa naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikud

eelmise kodakondsuse lõikes

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

2008 I poolaasta

Määratlemata kodakondsusega 3 355 3 022 3 942 3 664 6 355 6 635 4 367 3 934 862

Vene Föderatsioon64 67 134 37 152 412 355 267 75

Ukraina 4 1 7 11 3 15 19 8

• Kodakondsuseta isikute naturaliseerimise tähtsus hakkab taanduma.• Sarnaselt teiste Euroopa riikidega muudab kodanikkonna kultuuriline

mitmekesisus Eesti ühiskonna integratsiooni üheks olulisemaks probleemiks erinevast rahvustest kodanike võrdväärse osalemise avalikus elus, riigiametites, majanduses ja poliitikas.

• Sellest sõltub ka Eesti kodakondsuse praktiline väärtustamine mittekodanike jaoks

Allikas: Kodakondsus- ja Migratsiooniamet / Marju Lauristin, sept. 2008

Mitte-eestlaste potentsiaal tööturul on alakasutatud

• Eesti tööjõuturu avanemine Euroopa Liidu maadesse ning rahvastiku jätkuv vähenemine negatiivse loomuliku iibe tagajärjel on muutnud eriti teravaks inimkapitali defitsiidi

• Pingestuva tööjõuturu olukorras vajab rohkem tähelepanu venekeelsete koolide lõpetanute potentsiaali efektiivsem rakendatus Eestis, sh kõrgemat ja tehnika-alast haridust nõudvatel töökohtadel

Allikas: Marju Lauristin Riigikogus, 18. sept. 2008

Keelteoskus eestlaste ja mitte-eestlaste earühmades (TÜ/SaarPoll 2007)

8780

60

45

34

18

77

62

46

22 19

4

44

55

85 87 87 8487

70

5362

40

0102030405060708090

100

15-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-74

INGL, eestlased INGL, venek.elanikk

VEN, eestlased EST, venek.elanikk

Rahvusliku identiteedi tuumfaktor

• Eestlased: eesti keel -> keeletundlikkus, keeleoskuse väärtustamine• Venelased: Suures Isamaasõjas saavutatud võit• Jaapanlased: nende (maailma ainus) keiser • Armeenlased: nende ajalugu• Leedulased: Leedu suurvürstiriik• Juudid: nende religioon, judaism• Araablased: nende religioon, islam

Mis suunas liiguvad asjadEestis? Euroopa Liidus? Venemaal? (%)

58

21

16

5

31

30

32

7

50

24

21

5

0 20 40 60 80

õigessuunas

seisavadpaigal

valessuunas

raske öelda

eestlased

teised rahvused

keskmine

13

27

29

31

80

8

2

10

34

22

20

24

0 20 40 60 80 100

õigessuunas

seisavadpaigal

valessuunas

raske öelda

55

19

6

20

48

12

13

27

53

17

8

22

0 10 20 30 40 50 60

õigessuunas

seisavadpaigal

valessuunas

raske öelda

Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 2008

Turvatunne• Kas tunnete ennast Eestis elades kindlalt ja

turvaliselt? (%)

14

68

15

27

44 46

3

12

60

25

30

10

20

30

40

50

60

70

80

Väga kindlalt Üldiseltkindlalt

Ebakindlalt Raske öelda

EestlasedTeised rahvusedKeskmine

• Eestivenelaste kindlustunne on suurem: noorematel, Eesti kodanikel, Eestis sündinutel


Turvatunne• Kas Te usute, et Eestist saab tulevikus riik, kus

Teie lastel on kindel ja turvaline elada? (%)

17

60

158

12

46

31

11

0

10

20

30

40

50

60

70

Kindlasti usun Üldiselt usun Ei usu Raske öelda

EestlasedTeised rahvused

• Eestivenelaste seas optimiste igas vanuses pessimistidest rohkem, noored on optimistlikumad


Liidrite olemasolu probleem• Kas Teie arvates on Eestis elavatel mitte-eestlastel

oma kindlad liidrid (autoriteedid), kes nende huve kaitsevad ja neid esindavad?

1927

54

19

41

21

62

3225

0

10

20

30

40

50

60

70

Eestlased 2007 Teised rahvused2007

Teised rahvused1996

Raske öelda

Ei ole

Jah on

• Mitte-eestlased ei ole poliitilised ambitsioonikad• Olemasolevad kõneisikud ei ole suutnud võita enamuse usaldust• Eestlased ei tea ega mõista mitte-eestlaste liidrite puudumise probleemi

Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 1996 ja 2007

Suhtumine Venemaasse• Mis Te arvate, kas Venemaa on Eestile ohtlik

või sõbralik naaber?

32

14

3

2

49

56

5

12

13

17

27

42

1

2

33

30

0

1

28

14

5

10

4

14

0 20 40 60

Eestlased2007

Eestlased2002

Teisedrahvused

2007

Teisedrahvused

2002

Kindlasti ohtlik

Pigem ohtlik

neutraalne, ei ohtlikega sõbralikPigem sõbralik

Kindlasti sõbralik

Raske öelda

Allikas: RASI 2002, EAÜI 2007

Infovälja mõju rahvussuhetele

98

23

93

13

61

17

22

58

7

84

5

63

19

92

3

25

3

52

0 20 40 60 80 100 120

Eestlased

Teisedrahvused

Eestikeelsed TV - ja raadiokanalid Eestikeelsed ajalehed ja ajakirjad

Eestikeelne internet Venekeelsed saated Eesti TV-s

Eesti venekeelsed raadiojaamad Eesti venekeelsed ajalehed

Venemaa TV – ja raadiokanalid Venemaa ajalehed ja ajakirjad

Venekeelne internet

Integratsiooni ebaõnnestumise põhjused• Kui hindasite senist integratsiooni ebaõnnestunuks (nii arvab

52% eestlastest, 69% teistest, üle 70% tallinlastest), siis hinnake järgmiseid väiteid integratsiooni kohta.

• Nõustun, %

Eestlaste hinnangud

Eestivenelaste hinnangud

Eestivenelased ei ole ise soovinud integreeruda 88 26

Venekeelsete noortega on liialt vähe tegeletud 68 88

Nii suurt hulka Eestis elavaid venelasi ei ole võimalik integreerida

62 57

Eestlasi on integratsiooni liialt vähe kaasa tõmmatud 53 88

Integratsiooniga on liialt kiirustatud, inimesed ei jõua kohaneda

42 71

Keeleõpet on integratsioonis üle tähtsustatud 30 93

Allikas: EAÜI 2007

Sarnasus• Küsimus eestivenelastele:

kuivõrd eestistunuks Te ennast hindate? (%)

5

4

32

22

22

33

13

36

27

6

0 20 40

1996

2007

Väga sarnaneeestlastele

Üldiselt on muleestlastega sarnaseidjooni

Üldiselt ei sarnane maeestlastele

Ei, ma ei sarnane üldseeestlastele

Raske öelda

Allikas: EAÜI 2007

Põhiprobleemid omavahelises suhtlusesEsitame Teile väiteid, mis esindavad eestlaste ja eestivenelaste seisukohti.Millistega Te nõustute? (Nõustun, %) Eestlaste

hinnangudEestivenelaste hinnangud

Eestivenelased ei mõista Eesti ajalugu, ei saa aru eestlaste käitumisest

81 41

Eestivenelased tunnevad ennast Eestis turvaliselt ja seovad oma tuleviku Eestiga

63 32

Eestivenelased, kes tahavad Eestis edasi jõuda, peavad eestlastest rohkem pingutama

57 86

Eestlased ja eestivenelased suhtlevad omavahel liialt vähe 50 71

Eestlased ei saa aru Suure Isamaasõja tähtsusest kõikidele eestivenelastele

35 73

Integratsiooniga tahetakse eestivenelasi muuta eestlaste sarnaseks, neid assimileerida

21 73

Eestivenelased tunnevad ennast Eestis teisejärgulistena, neil on eestlastega võrreldes vähem õigusi

20 81

Eesti võimud ei austa eestivenelaste seisukohti ja tõekspidamisi

14 82

Pronkssõduri kriisi põhjused• Mis olid Teie hinnangul peamised põhjused, miks eesti-

venelased olid teravalt vastu pronkssõduri teisaldamisele?

21

27

20

51

59

75

66

49

12

5

39

40

29

38

41

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Pronkssõdur tähistab võitu fašismi üle

Pronkssõduri asukoht on eestivenelastele pühapaik sõjas langenute meenutamiseks

Pronkssõdur kui võitja sümbol aitas eestivenelastelhoida nende au ja väärikust

Pronkssõdur oli protestikoht, kus eestivenelasedsaid vastanduda Eesti võimudele

Terav vastasseis kujunes peamiselt Venemaapropaganda mõjul

Eestlased Teised rahvused Keskmine

Allikas: EAÜI 2007

Pärast pronkssõdurit…

• Kas praegu tuleks Eestis aktiivselt tegutseda, et eestlaste ja eestivenelaste suhteid pärast pronkssõduri sündmusi paremaks muuta?

36

61

44

39

26

35

11

2

8

3

2

3

11

9

10

0 10 20 30 40 50 60 70

Eestlased

Teisedrahvused

Keskmine

Kindlasti tuleks

Arvatavasti tuleks

Pigem poleks vaja

Kindlasti poleks vaja

Raske öelda

Allikas: EAÜI 2007

Vastastikune usaldus

3

53

24

61411

55

18

7 9

0

10

20

30

40

50

60

Usaldantäielikult

Üldiseltusaldan

Üldiselt eiusalda

Üldse eiusalda

Raske öelda

Eestlased Teised rahvused

Allikas: EAÜI 2007

- Eestlased, kas usaldate Eestis elavaid eestivenelasi?- Eestivenelased, kas usaldate Eestis elavaid eestlasi?

Lõimumise interaktiivne olemus

(MeeMa 2005, TÜ/SaarPoll 2007): Nõustumine väitega: Venekeelse vähemuse suurem osalus Eesti majanduses ja poliitikas on Eesti

arengule A.kasulik B.Kahjulik

2328

4034

68

82

4 3

010203040

5060708090

A. Kasulik 2005 A. Kasulik 2007 B. Kahjulik 2005 B. Kahjulik 2007

Eestlased Mitte-eestlased

M. Lauristin: Mida on vaja rahvuspingete vältimiseks ja ühiskonna stabiilsuse ning

turvalise arengu tagamiseks? • Venekeelse elanikkonna positiivse panuse suurendamine

Eesti majanduse arengusse (koolitus, mobiilsus)• Venekeelse kodanikkonna aktiivne kaasamine Eesti

ühiskonna probleemide konstruktiivsesse arutellu ning lahendamisse

• Sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamine ja võrdse kohtlemise tagamine nii tööturul kui muudes eluvaldkondades (NB! Võrdse kohtlemise seadus!)

• Ühise inforuumi ja avaliku sfääri kujundamine • Teistest rahvustest inimeste väärtusmaailma parem

tundmine, kultuuridevahelise dialoogi arendamine • Võimalike rahvuspingete allikate seire ja selgitamine

Tänan tähelepanu eest!

Eesti Koostöö Koguwww.kogu.ee

Rahvussuhete konverents “Erinevad mälud, ühised huvid” Rahvusooperis Estonia 21.11.2008

Lõimeloomispäev, väitlusseminar vene- ja eestikeelsetele gümnasistidele

- Valga, 06.11.2008- Jõhvi, 26.11.2008- Tapa, 27.11.2008

http://www.kogu.ee/

rahvastik, rahvussuhted ja ajalookäsitlus

Documents