rannakoosluste keskkonnatingimused, taimestik, majandamine · taimestik, elupaik loomadele 4)...
TRANSCRIPT
Rannakoosluste
keskkonnatingimused,
taimestik, majandamine
Brigita Fitkulina, Mari-Liis Mägi,
Kristina Rõbasova, Sander Sihver
Juhendaja: Elle Roosaluste
1. Rannakoosluste keskkonnatingimused
Mere mõju ulatuse ja tugevuse järgi
jagatakse rand:
* (subsaliinne) ja saliinne vöönd – sageli
üleujutatav
* suprasaliinne vöönd –
harva üleujutatav, taimi mõjutavad ka
mereveepritsmed
A-B – subsaliinne B-C – saliinne
C-D – suprasaliinne
D – üleminek aru- v. soostunud niiduks
Rannakoosluste iseärasused
* maa ja mere piiril (primaarsed kooslused)
mõjutavad arvukad eluta ja eluslooduse tegurid
ELUTA looduse mõju:
- üleujutus (eriti tormid)
- kloriidid mullas
- talvine jää
- mereheidis
- tugevad tuuled (eriti tormid) ja
päikesekiirgus
kõrge veetase
Manilaid, jaanuar - 2005Foto Ü.Tamm
jää mõju
Foto T.Mitt
Foto T. Mitt
Autor: Internet
2. Rannakooslused ja taimeliigid
Rannakooslusi asustavad eriliste omadustega
taimeliigid (halofüüdid)
Halofüüdid on taimed, mis suudavad kasvada
sooldunud mullal (peam. NaCl)
lihak- e. turd- e. sukulentsed taimed
• soolsust taluvad
• füüsiliselt vastupidavad
randaster
rannikas
1) pärisrannaniidud
Autor: Internet
harilik soolarohi Autor: Internet
Salinõmme soolak Autor: Internet
randristik
väike
maasapp
Autor: Internet
harilik muguljuur
kärbesõis Autor Internet
soo-neiuvaip
kahkjaspunane sõrmkäpp
Autor Internet
2) liivarannad
* liiv-vareskaera – merihumuri kooslus –
pioneerkooslus liival, esimene liiva
kinnistaja
* rand-luidekaera kooslus – eelmisest
kõrgemal; Eestis võimalik teke inimese
kaasabil
* liiv-vareskaera –luide-aruheina kooslus–
veepiirist kaugeim, seotud sisemaa
luidetega
liiv-vareskaerAutor: Internet
rand-luidekaerAutor: Internet
Autor: Internet
merihumur
Foto S.Sihver
rand-ogaputk rand-seahernesAutor: Internet
3) veeriselised ja kaljused rannad
* rand-kesakanni – taani merisalati kooslus -
väga kitsa levikuga, adruväetusega kivistel randadel
* randkressi kooslus – esineb fragmentidena, sageli
puhaste kogumikena
* merikapsa kooslus– klibuvallidel (teatud
adruväetusega)
rand-kesakann taani merisalatAutor: Internet
merikapsas
Autor: Internet
Konrad Mägi “Merikapsad” (Vilsandi)
4) adruga väetatud rannad
* randmaltsa kooslus (75 liiki) – kujuneb värsketel
adruvallidel
* liiv-merisinepi kooslus (27 liiki) – peamiselt
liivastel adruga väetatud muldadel
liiv-merisinep
rand-ogamalts
Autor: Internet
randmalts
Autor: Internet
3. Rannaniidud kui poollooduslikud
kooslused
Poollooduslik kooslus – niit, mis on tekkinud ja säilib
majandamise tingimustes (säilinud looduslik rohukamar,
nt. puisniit, lamminiit, rannaniit)
Majandamise lakkamisel:
1) rannaniit kattub pilliroo või muu kõrgekasvulise
kõrrelisega (roog-aruhein, harilik orashein jt.)
2) kõrgem, kuivem osa kulustub, võsastub kadaka, paju,
lepaga jt., lõpuks metsastub
3) kaob spetsiifiline rannaniitude soolalembene
taimestik, elupaik loomadele
4) elupaik muutub maastikuliselt väheväärtuslikuks
Autor: Internet
Rannaniitude hooldamine
• karjatada koormusega 0,4-1,5 lü/ha
• või niita
Autor: Internet
1 loomühik (LÜ):
1 täiskasvanud veis või hobune
2 mullikat või sälgu
3 vasikat või varssa
5 lammast või kitse
Konkreetne karjatamiskoormus oleneb niidu
iseloomust
Fotod: S. Sihver
Karjatamise mõju taimestikule
* kariloomad söövad taimi valikuliselt (niitmine mõjub
ühtmoodi kõigile taimedele)
* erinevad kariloomad söövad erinevaid taimeliike:
1)veised eelistavad keskmise- ja kõrgemakasvulisi
mahlakaid taimi (ei söö eriti nitrofiile) ja graminoide
2) lambad eelistavad rohtseid ja vähekaredaid taimi
nt. Rootsi uurimustes lammaste “delikatessid”:
- sarikalised (heinputk, siberi karuputk)
- käpalised
ei maitsenud: ohakad
karjatamise mõju - „delikatessid“
harilik heinputk kahkjaspunane
sõrmkäppharilik kerahein
Autor: Internet
karjatamise mõju - „mittesöödavad“
tuliohakas kõrvenõges
Autor: Internet
3) hobused on vähemvalivad
* karjamaadel on eelistatud kiiresti paljunevad ja
tallamiskindlad taimeliigid
* tallamise tulemusel muutub niit mätlikuks
harilik sinihelmikas luht-kastevars
Autor: Internet
Niidetud rannaniit
Autor:E.Roosaluste
4. Taimkatte kirjeldamise tulemused
Pikla rannaniidul
1. 6 elupaika:
* luite alumine vöönd (karjatatud)
* luite alumine vöönd (karjatamata)
* luite keskmine vöönd (karjatatud)
* luite keskmine vöönd (karjatamata)
* suprasaliinne (karjatatud)
* suprasaliinne (karjatamata)
2. Igas elupaigas 3 analüüsi (1 x 1 m² ruudul)
Saadud andmed analüüsitud Statistica 7 programmi
mooduli ANOVA 1-rajalise dispersioonanalüüsiga)
3. Analüüsiti:
1) üldkatvust
2) sammalde katvust
3) liikide arvukust
4) graminoidide katvust
5) liiv-vareskaera katvust
Elupaik; LS Means
Current effect: F(5, 12)=14,205, p=,00011
Effective hypothesis decomposition
Vertical bars denote 0,95 confidence intervals
1 2 3 4 5 6
Elupaik
0
2
4
6
8
10
12
14
16
Liik
_arv
Liikide keskmine arv elupaikades
Elupaik; LS Means
Current effect: F(5, 12)=2,7465, p=,07038
Effective hypothesis decomposition
Vertical bars denote 0,95 confidence intervals
1 2 3 4 5 6
Elupaik
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
70
80
Sam
bla
_kv
Sammalde keskmine katvus elupaikades
Elupaik; LS Means
Current effect: F(5, 12)=7,6108, p=,00197
Effective hypothesis decomposition
Vertical bars denote 0,95 confidence intervals
1 2 3 4 5 6
Elupaik
-20
-10
0
10
20
30
40
50
L-v
are
skaer
Liiv-vareskaera keskmine katvus
elupaikades