rannarootslased ehk eestirootslased - eays.edu.ee · pdf filerootsi kirjakeelest on siinsed...
TRANSCRIPT
Rannarootslased ehk eestirootslased
Kai Aus
Sisukord• Asualad (3)
• Rootsikeelseid kohanimesid (4)
• Noarootsi kohanimed (5)
• Aja- ja kultuuriloost (6-7)
• Külamaastik (8)
• Küla, elamu (9-10)
• Tuba (11-12)
• Elatusalad (13)
• Hülgepüük (14)
• Jaala (15)
• Lambakasvatus Pakril (16)
• Kiri Rootsi kuningale (17)
• Toidutavad (18-19)
• Lambajuustu valmistamine (20)
• Pulmatoidud ja -tantsud (21-22)
• Rahvamuusika (23)
• Rahvarõivad (24-30)
• Mardikombed (31-32)
• Kogudused ja kultuurielu (33-38)
• Tööleht (39)
• Kasutatud allikad (40)
Kai Aus 3
Asualad• Rootslaste asualad olid vanemal ajal palju laialdasemad • 1920.-1930.aastatel:
+ Naissaar, Pakri saared;+ Risti kihelkonna rannikul Kloostri valla Kurksi küla;+ osa Vihterpalu valda;+ kogu Noarootsi kihelkond Osmussaarega;+ Vormsi saar;+ Hiiumaal Reigi Rootsiküla;+ Ruhnu saar.
• Idapoolseim rannarootslaste küla oli Rootsi-Kallavere küla Maardu linna territooriumil.
Kai Aus
Kai Aus 4
Rootsikeelseid kohanimesid
• Noarootsi - Nuckö• Osmussaar - Odensholm• Ruhnu - Runö• Vormsi - Ormsö• Naissaar - Nargö• Riguldi - Rickul• Pakri - Ragöarna• Rootsikeelsed külanimed
on rööpnimedena kasutusel Noarootsi vallas ja rootsikeelsel kujul Vormsilhttp://www.rnhf.se/
Kai Aus
Kai Aus 5
Noarootsi kohanimed
http://www.rnhf.se/Kai Aus
Kai Aus 6
Aja- ja kultuuriloost• Rannarootslased (omanimetus Aibofolket - "saarerahvas").• Rootslased saabusid peamiselt Soome rootsikeelsetelt
aladelt.• X - XIV sajandil, eri asulatesse eri aegadel.• Keskajal oli rootslasi umbes 10 000 (ca 2 - 3% rahvastikust).• Eestirootslaste keel moodustab omaette murderühma,
Rootsi kirjakeelest on siinsed murded nii häälikuliselt kui sõnavaraliselt lahkuminevad (võrreldav erinevusega eesti keele ja setu murde vahel).
• Eestirootslased säilitasid palju vana skandinaavia kultuuri omapärasusi.
Kai Aus
Kai Aus 7
• Eesti Vabariigi aeg - kiire kultuuriline ja majanduslik areng.• Läbikäimine eri asualade vahel ning Rootsiga tihenes ning
1930. aastatel oli senine isoleeritus murtud.• Välja arvatud Reigi, oli igal pool rootslastel omakeelseid
algkoole, Haapsalus rootsikeelne gümnaasium.• Rahvuslikuks häälekandjaks ajaleht "Kustbon" ("Randlane").• Baaside lepinguga sunniti rootslased lahkuma Osmussaarelt,
Pakri saartelt, Paldiskist ning Naissaarelt ja paigutati ümber Eesti mandriossa ja Vormsi saarele.
• Teise maailmasõja ajal 1943.-1944.a. lahkus valdav osa (7920) Rootsi, jäi u. 1500.
• Nõukogude perioodil enamik eestirootsi alasid suleti piiritsooni, rootsikeelsed koolid suleti, kontaktid Rootsiga katkesid.
Kai Aus
Kai Aus 8
Külamaastik
Korsi talu Ruhnus
http://www.ruhnu.ee/album5/slides/Korsi%20talu%20peretytrega.html
http://www.ruhnu.ee/album5/slides/Kylamaastik.html
Kai Aus
Kai Aus 9
Küla, elamu• Eestirootslased elasid kobarkülades.• Talud suurte lehtpuude varjus, eemalt jäi mulje
pigem metsatukast kui külast.• Loode-Eesti rootslastel kolmeruumiline elamu
rehest lahus, rehielamu oli tarvitusel ainult Ruhnu saarel.
• Elamu koosnes lahtise koldega esikust, suurest toast ja kambrist.
• Tubade sisustus dekoratiivsem ja mitmekesisem kui eestlastel.
Kai Aus
Kai Aus 10
• Eeskoda ühtlasi köök, millest tulenes elamutüübi nimetus – kodaköökelamu.
• Eeskojal puudus lagi, koldesuits ja keeduaurud tõusid vabalt katuseharja alla ning sealt unkaaugust välja.
• Õlgkatuse kaitseks tulesädemete eest oli kolde kohale üles seatud suitsukumm, mille alla riputati kettide või kookude otsa keedupajad.
• Korstna ehitamine väljapoole maja oli rannarootsi eripära.
• Kütteta kambrit kasutati suvel elu- ning talvel hoiuruumina.
Kai Aus
Kai Aus 11
Tuba
Ahju ees müüripingil istusid naised ja tegid käsitööd
http://pilt.delfi.ee/picture/4808945/
http://www.ruhnu.ee/album5/slides/Kristiina%20Jons.htmlhttp://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1426/rannarootslased.zip/eesti_vabariigi_aeg.html
Kai Aus
Kai Aus 12
• Tuba on rootsipäraselt mõtteliselt kaheks jagatud -ahjupoolne naiste ja söögilauapoolne meeste osa.
• Lapsed magasid laial pingil, mis asetses lõunaseinas.• Mõlemal pool söögilauda olid pingid: ees lahtine
naiste pink ja taga seina külge kinnitatud meeste pink.
• Peremees istus auväärsel kohal laua tagumises nurgas, külaline pandi istuma peremehe kõrvale.
• Perenaine istus kas naistepoolsel küljel peremehe kõrval või laua teises otsas, kust sai vabamalt liikuma.
• Võõras tööjõud talus sõi alati pererahvaga samas lauas.
• Lapsed istusid ühes laua otsas ja neil oli seal oma kauss.
Kai Aus
Kai Aus 13
Elatusalad
• Põllunduses kaheväljasüsteem, skandinaavia päritolu konksader.
• Hülgepüük sügisel või talvel.• Jahile mindi väikeste püügiseltsidena kaasas
suur paat elamiseks, lisaks väikesed jalastega paadid ja kelgud.
• Küttimisel kasutati hülgepüssi, hülgerauda, hülgevõrku, hülgeõnge.
Kai Aus
Kai Aus 14
Hülgepüük
http://www.ruhnu.ee/album5/slides/Hylgekytt.html
http://www.ruhnu.ee/album5/slides/Laevaehitus%20Limo%20rannas.htm
Laevaehitus Limo rannas
Kai Aus
Kai Aus 15
Jaala - hülgepüügipurjekas
• Pikkus umbes 10 m ja laius 3m.
• Ahtripoolne mast tahapoole kaldu, vöörimast lühem ja otse.
• Osa vöörist tekiga kaetud, samuti ruhvialune.
• Jaalasid ehitati 1860. -1920.aastatel. http://www.aiboland.ee/
Kai Aus
Kai Aus 16
Lambakasvatus Pakri saarel• Lambalüps. Lambale asuti
kaksiratsi selga, nii et looma pea lüpsja tagant jalgade vahelt välja vahtis.Lüpsti kahe käega väikese piimakibu sisse.
• Lihast suitsetasid pakrilased oma vanaaegseis köögikorstnais suurepärast sinki.
• Nahast õmmeldi kasukaid.
http://www.erm.ee/pakrirootslased/pisirahvakurbm%E4nag.htm
Kai Aus
Kai Aus 17
Kiri Rootsi kuningale
• Rannarootslastel oli tava kuningalt abi paluda.
• Rannarootslaste viimane kiri kuningale oli vormsilaste kaebekiri oma parunihärra peale 1860. aastatel.
• 2003.a. tava elustati - paluti abi rannarootslaste kaljase Hop- peti taastamiseks ja kutsuti kuningat perega külla.
http://www.filateelia.ee/foorum/viewtopic.php?f=16&t=2723Kai Aus
Kai Aus 18
Toidutavad
• Nii suvel kui talvel oli kolm söögikorda: hommikul kell 8, lõuna ajal kella 1–2 paiku ja õhtul 7–8 ajal.
• Suvel võeti sellele lisaks 5–6 paiku hommikuoodet – kasteti leib kalasoolvette, uuemal ajal söödi võileiba.
• Peale lõunat magati söögiund. Pikali heites pandi üks jalg teise peale ja magati nii kaua, kui jalg maha kukkus.
• Suvel söödi rohkem hapupiima, kala ja suitsuliha; talvel rohkem liha ja lihasuppe.
• Igaks nädalapäevaks olid kindlad toidud.
Kai Aus
Kai Aus 19
Veel toidust• Katsikule võeti kaasa kapsalehel küpsetatud tangukakku.• Väikseid lapsi võõrutati rinnapiimast rinna peale tõrva
panemisega, luti asemel imesid lapsed soolvette kastetud leivakoorukest.
• Õlu saatis kõiki rannarootslaste pühi ja perekondlikke pidusid, õlut pruuliti linnastest, millele sageli lisati kadakamarju.
• Erinevalt eestlastest ei tehtud verivorsti, küll aga mitmesuguseid verekooke.
• Ei söödud kama, kilet, rokka, sülti jt. eestlaste toite ning seeni, sest väidetavalt neid saarel ei olnud.
Kai Aus
Kai Aus 20
Lambajuustu valmistamine• Piim kurnati läbi kadakate patta, kus seda kuumutati
peaaegu keemiseni.• Kalgendamiseks lisati piima hulka mõni tilk vedelikku,
mis saadi ööpäev puunõus õlles leotatud tükikesest kuivatatud vasikamaost.
• Siis tõsteti katel kohe tulelt ära, lisati soola, pressiti juustumass kätega kokku ja pandi vormi. Hoiti ööpäev, keerati ümber ja raputati soola peale.
• Seejärel võeti juust vormist välja ja pandi suitsukööki nõgese- ja lepasuitsu kätte kuivama. Kuivatamine kestis 2–3 päeva, mille jooksul juustu sagedasti ringi keerati, et see lössi ei vajuks.
• Juustusid tuli ka pesta, et need liiga mustaks ei läheks.
Kai Aus
Kai Aus 21
Pulmatoidud
• Kohe peale lapse sündi hakati talle pulmasinke korjama.• Igal aastal pandi üks suitsutatud sink kõrvale ja riputati
suitsuköögi lae alla.• Enne jaanipäeva vanal kuul kuivatati sinke päikese käes ja
pandi seejärel endisesse kohta tagasi.• Pulmade eel keedeti aastatega kogutud singid ära, leemelt
võetud rasv pandi kaussi ja kutsuti külarahvas seda maitsma.
• Rasva sisse kasteti leiba, singid söödi pulmade ajal.• Pulmatoidud olid ka sepik, kartulisupp ja siiakala.• Pulmadeks tehti soolikatessetopitud vorste, mida viidi aita
nn. mõõgameestele.• Need lõid vorstid vorstimõõgaga pooleks, sõid ära ja läksid
seejärel pruuti tuppa viima.
Kai Aus
Kai Aus 22
Rannarootslaste pulmatants
http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/aa_index/rt_rahvatants_ja_tantsupidu/rt_m6iste/rt_uuemad/rt_paaristantsud
Tuntumad paaristantsud olid valss, polka,reinlender, papiljon, padespaan, galopp
http://www.estonica.org/et/pildid/Rannarootslased/Kai Aus
Kai Aus 23
Rahvamuusika
• Mandril oli tavalisem pill viiul.
• Pakri saartel torupill
• Hiiumaal ja Vormsil ta(gel)harpa - lihtne keelpill.
• Laialt oli levinud mitmehäälne kirikulaulude laulmine, pikka aega kasutati Punscheli saksa koraaliraamatut koos H. Spegeli 1695. aastast pärit lauluraamatuga. http://www.rattsatt.com/forelasningar.html
tagelharpa
Kai Aus
Kai Aus 24
Ruhnu pere
http://www.ruhnu.ee/album5/slides/Ruhnu%20pere.htmlKai Aus
Kai Aus 25
Ruhnu tüdrukud
http://www.ruhnu.ee/album5/slides/Ingrid%20Vikstund.html
Kai Aus
Kai Aus 26
Rahvariided• Eestisse saabunud rootslased olid pärit erinevatest
Rootsimaa piirkondadest ja saabumine siia oli toimunud eri aegadel.
• Rahvariie oli paikkonniti küllaltki erinev.• Eesti rahvariietest on rootsi mõjudega Hiiumaa riided,
kus vahendajateks on olnud sealsed rootslased.• Vormsi ja Ruhnu naised kandsid rahvariideid kuni Eestist
lahkumiseni.• Must kurrutatud seelik, mille allääres värvilisest lõngast
pael ai.• Seeliku peal abielunaistel lillmustriline põll.
Kai Aus
Kai Aus 27
• Käised linasest riidest, püstkaeluse ja õlalappidega, mis on kaunistatud punasest lõngast
ristpistes ornamendiga.• Nipslipitsid: rannarootslaste eripära - 16-24 pulga
abil valmistati kuni 10 cm laiuseid pitse tanudele ja pluusidele.
• Õlarätik villane, punase lillmustri ja narmastega, rinnal preesiga kinnitatud, rätiotsad vöö vahel.
• Ülerõivas pikk-kuub, mis naistel on kroogetega.• Peas lõngast palmitsetud peavõru.• Jalas kanti pastlaid.
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1261/Kultuuripiirkonnad_Eestis_vanausulised_ja_rannarootslased.zip/15100244154ccaa40d8eace/rannarootslaste-kultuuripaumlrand.html
Kai Aus
Kai Aus 28
TUPPANA on soeng:juuste hulka põimitud
villane lõng
Pruudi pidulik tanu
http://www.erm.ee/pakrirootslased/Rahvariided.htmKai Aus
Kai Aus 29
http://www.estlandssvenskarna.org/folkdrakter/8-Nuckoe-bild-VIII.jpg
http://www.estlandssvenskarna.org/folkdrakter/5-Ormsoe-bild-V.jpg
http://www.erm.ee/pakrirootslased/Rahvariided.htmKai Aus
Kai Aus 30
Meeste rõivad• Põlvini ulatuv õlaõmblusteta särk linane, varrukate ja
kroogitud kaelaauguga.• Pikk-kuub erinevalt naiste omast krookimata, krae,
taskute ja kuue nööbiga.• Värvimata villasest põlvpükste värvliga sääreotstes olid
augud säärepaelte jaoks.• Kahe tasku ja kuue nööbiga vesti eestükk villane,
tagaosa puuvillane, püstkrae otsad ei ulatanud kokku.• Suvel kandsid mehed musta kaapkübarat, mille külge
pulmade ajal seoti punased ja valged lindid.• Kaelarätik oli poest ostetud ja punasekirju.• Varrastel kootud ja vanutatud sukad ulatusid
põlvedeni.• Jalas parkimata nahast pastlad.
Kai Aus
Kai Aus 31
Mardikombed
• Mardid ja kadrid pidasid pidu vaheldumisi – ühed ühel, teised teisel aastal.
• Mardid kogunesid ühte tallu, kus seati üles laevamudel.
• Kaasa võeti toidupoolist ja mardimaskid.
• Mardid moodustasid laeva meeskonna ja neil oli kaks peameest (galfara) kipparit.
KIPPAR/KIPPER –väikese laeva kapteni vana nimetus
http://www.estonica.org/et/pildid/Mardimaskid/?maxKai Aus
Kai Aus 32
• Peamehed panid ette puumaskid ja selga pööratud kasukad, muud mardid ehtisid end nagu keegi oskas.
• Nalja saatel mängiti laeva laadimist, meresõitu jms. Löödi ka tantsu, kuid ainult mardid omavahel.
• Pealtvaatajad pidid etendusele pääsemiseks kingitusi andma.
• Mardid käisid ka mööda küla kerjamas ja laulmas. Saadud kingid toodi mardimajja, kus joodi õlut ja söödi toidukraam ära.
• Pärast peo lõppu jäid maskid hoiule peresse, kus pidu peeti.
• Järgmisel korral toimus pidu uues kohas.
Kai Aus
Kai Aus 33
Eestirootslaste kogudused ja kultuurielu korraldus
• Eestirootslaste kogudused kuuluvad Eesti Evangeelse Luteri Kiriku koosseisu.
• Eestirootslaste seas levisid XVIII/XIX sajandil äratusliikumised nagu hernhuutlus, Vormsi rootslastest suur osa astus koguni vene õigeusku.
• Eestirootslased moodustasid kultuuriomavalitsuse 2007. aastal.
Kai Aus
Kai Aus 34
Rootsi- Mihkli kogudus Tallinnas,Rüütli t. 9
•Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse kirik alates 1733.aastast, mis oli XX sajandil eestirootslaste vaimne keskus, kus töötas algkool ja ajakirja “Kustbo”
toimetus.• Nõukogude okupatsiooni ajal oli kirik spordisaal.• Kogudus taastati 1990 ja kirik taaspühitseti 2001. aastal.
http://jaakjuske.blogspot.com/2010/12/tallinna-rootsi-mihkli-kiriku-ponev.html http://www.epl.ee/artikkel/474788
Kai Aus
Kai Aus 35
Prangli kirik ja Noarootsi kirik
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Prangli_Laurentiuse_kirik2009.jpg
http://www.noavv.ee/galerii/yldine/image_10.htmlKai Aus
Kai Aus 36
Vormsi luteri Püha Olavi kirik ja Vormsi õigeusu Ülestõusmise kirik
http://pilt.delfi.ee/picture/5528421/
http://laulukene.blogspot.com/2009/05/reisist-vormsile-koos-suure.html
Kai Aus
Kai Aus 37
Ruhnu kirikud: vana 1644 ja uus 1912
http://www.7is7.com/otto/estonia/ruhnu_church.html http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/10438
Kai Aus
Kai Aus 38
Osmussaare kirik
Jeesuse kabeli varemed surnuaia väravas
http://www.kaiueko.ee/kirikud/L%C3%A4%C3%A4nemaa
http://www.eestikirik.ee/taxonomy/term/68?page=5
Kai Aus
Kai Aus 39
Eestisse asumise aeg ja põhjus
Kogukonna asustusala sisserännu ajal ja tänapäeval
Traditsiooniline küla, elamu; mil määral järgitakse praegu
Traditsioonilised elatusalad, mil määral tegeletakse nendega praegu
Usuline kuuluvus, eripärad
Traditsiooniline rõivastus, mil määral järgitakse praegu
Seosed endise kodumaaga
Integreerumine Eesti kultuuriruumi
Kai Aus
Kai Aus 40
Kasutatud allikad
• G. Hoppe. Eestirootslased. Autor ja Rootsi Instituut. Printfabriken, Karlskrona 2004
• G. Ränk. Ühe pisirahva kurbmäng.Mälestusi ja elamusi Pakri evakueerimisepäevilt 1940. aasta kevadelhttp://www.erm.ee/pakrirootslased/pisirahvakurbm%E4nag.htm
• http://www.aiboland.ee/• http://et.wikipedia.org/wiki/Rannarootslased• http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/rootsi.html• http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/kultuurivaartused/rannar
ootslased• http://www.estonica.org/et/pildid/Rannarootslased/• http://www.muuseum.haapsalu.ee/• http://www.stmikael.ee/index.php/et/ajalugu/112-eestirootslased• http://www.odensholm.se/
Kai Aus