raplamaa Ühistöö nr 50, 11.12.2013

Nr. 50(102) 11. detsember 2013Ü h i s t ö ö

ra p lamaa

Jätkub 2. lk

Jätkub 3. lk

Jätkub 5. lk

Piisab vaid väikesest tormikesest ja olemegi käpuli. Alles see oli, kui torm saabumas. Kõik ametkonnad

raporteerisid mitme päeva jooksul oma ülimast val-misolekust tormiga võitlemaks.

Rein Lang lahkus kultuuriministri ametist ja pidas riigikogu ees südametäiega kõne.

Mõisnikuks nimetatakse ikka kas mõisa omanikke või sinna sisse kirjutatuid. Üks selline mõis on Osa-ühingu LeoMinor ametlikuks paigaks Äriregistri järgi Humala külas Harku vallas ja kannab nime Humala mõis.

Superviisor Piret Bärg

Mõisnik Bärgi spioonid ja Joosep 6.

lahkumine

Minister Langi viimane karje

Ei taevas küll siis appi tule

Raplamaa Ühistöö 2

Jätkub 4. leheküljel

Algus 1. lk

Ja kui see tugev tuul siis kohale jõudis, oli nagu ikka, katkes elektrivarustus, koos sellega kukkus ära inter-net ja telefoniühendus. Kauplused panid uksed lukku. Veest ja muust rääkimata. Mõne hetke pärast polnud ka mobiililevi enam. Selline oli tegelikkus kõige õnne-likemaile raplamaalastele vaid üks ööpäev, paljudele ka kuni nädal vinduvat elu. Kasu poleks ka mitte enda isiklikust generaatorist, sest see ei anna peale lehma-lüpsi voolu ei telefoni, ei internetti, ei televisiooni-raa-diot.

Kõik on meil nüüd digitaalne. Nii olevat Euroopas kombeks. Aga kas keegi on selles valguses mõelnud ka meie riigi julgeolekule? Mis kasu on meile kalli raha-ga kinnimakstavast NATO-st, kui meilt võetakse ära ühe hetkega kogu kommunikatsioon. Ei saaks isegi sõ-jast rahvale teatada, enne kui pommid juba peakohal. Tänapäeval võib asi veelgi kurvem olla, sest venelastel on ka aatomipomm. Selge on see, et alati on kriitilistes olukordades ära kasutatud vastase võimetust. Elektri-katkestus ongi meie võimetuse ja saamatuse muster-näidis. Ja ärge hakake nüüd kõrvale tooma, et ka Soo-mes ja mujal oldi elektrita. Seal vähemalt makstakse meeletuid kahjutasusid, meil aga näruseid sendikesi.

Tegelikult on meie riigis tegemist äärmise ükskõik-suse ja lohakusega, mis omakorda sünnitab täieliku immuunsuse nii riigikogus kui valitsuses tervikuna. Üksikutest ministritest ei tasu üldse rääkida. Nende ülbus ja arrogantsus on ületanud juba ammu taluvu-se piirid. Pisut küll raputas Sirbis toimuv ja üks ülbik astus ka tagasi, aga kuhu ta siis tegelikult astub? Loo-mulikult hakkab tukkuma riigikogus, sest selline on seadus ja tehtud ju nende endi jaoks.

Kas on see loomulik? Keerab kahe aastaga kultuuri asjad riigis tuksi ja ei rohkemat, kui maabumine sooja keskkonda.

Kui arengumaad on ülejäänud maailma prügimä-gi, siis ka nüüd on Eestist saamas Euroopa prügikast. Iga riik peaks suutma oma jäätmemajandusega ise toi-me tulla - võõrast prügi hävitades-põletades saastame oma elukeskkonda, lisaks veel bioloogiline jalajälg, mis kaasneb mõttetu logistikaga.

See on järjekordne Partsi suurejooneline töövõit. Toome Iirimaalt prügi, lohistame seda mööda Eestit ringi ja põletame ära.

Taastuvenergiaga võib metsatalu varustada, aga




Algus 1. lk

Kõik vaenlased said oma jao: sotsiaaldemokraadid, suhtekorraldajad, ajakirjanikud.

Rahvas terves Eestis istus hinge kinni pidades tele-viisorite ees ja ka internet tegi ülekande.

Mis aga tulemata jäi, see oli Langi suure suuga teh-tud ajakirjanikest kaabakate nimeline häbimärgista-mine. Piirdus vaid ümbernurga jutuga põhimõttel, et oi kui pahad te kõik olete ja pole märganud minu pa-remat palet.

Nagu ikka, algul meeletu reklaam ja pärast seda vaid kaudne halvustamine. Püüdis Ukraina koomi-ku sõnadega manada vene kolmetähelist roppust, aga vaevalt sellest tänane eesti-inglisekeelne elanikkond aru ka sai. Süüdistas vastasparteisid ja üht varakeva-dist ajakirjaniku sõnaviga, mis koheselt ka lehes ära parandati ja vabandati. Mullukevadist artiklit ministri nutukõnes tänasega kõrvutades võiks hoopis küsida: miks minister ise tõde väänab?

Aga mida selle kohta ütlesid teadjamehed:Jaak Allik (SDE)„Ta pole saanud isiklikust valust üle. Ma kujutan

ette, et ametist lahkumine on temasugusele kõrge ene-sehinnanguga inimesele väga valus. See kõne oli liht-salt küllalt suure egoga inimese egotrip, kõrgemat po-liitilist tagamõtet seal küll polnud“.

Juku-Kalle Raid (IRL)„See oli ikka ehtlangilik süüdistada Eesti Päevaleh-

te ja [Kaarel] Kressat, olles ise hetk tagasi möönnud, et inimesed ikka teevad aeg-ajalt vigu. Aga seda Langi stiili ei kanguta talt ühelgi moel välja“.

Andrei Korobeinik (RE)„Millega ma ei nõustuks, on see, et Rein otsustas

kritiseerida ajakirjandust, mina sedasi ei teeks. Ta üt-

les hommikul ainult niipalju, et peab kõnet. Enne seda kõne sisu Reformierakonnas ei arutatud. Teada oli üksnes fakt, et kõne tuleb“.

Kõne oli ülbe ja eputav. Enesest rääkides kasutas Lang väljendust -”Valitsuse liikmena ei ole võimalik elu edasi viia, kui iga sinu tegu stigmatiseeritakse või idee pannakse häbiposti.” /R.L. tsitaat kõnest/. Kõigi teiste suhtes kasutas aga ülbet ja tõdeväänavat ilukir-jandusse kalduvat maneeri, nautides oma arvatavat oskust kujundites “kunstiliselt ära panna”.

Õhku jäi küsimus, kuidas see kultuurielu siis üldse toimima peaks, kes siis peale loomeliitude üldse suu-daks kultuurivihkava ministriga asju ajada?

Suur osa vindunud probleemi olemusest võib hoo-pis saada alguse R.Langi minevikust, täpsemini öeldes NLKP-st. Teatavasti oli see, mida NLKP ütles, muu-tumatu ja ainus tõde.Kuna Lang oli organisatsiooni mitte kõige pisem koostisosa, siis tema moraali, tõeks-pidamisi, valetamisi ja egoismi saabki vaadata mine-vikust lähtuvalt.Uuenevad poliitsüsteemid,muutuvad nii ajakirjandus kui TV, kuid ei muutu indiviidi noo-ruses õpitud kogemused.

Kommunistlik partei on alati olnud Eesti suhtes kultuurivaenlane.Seda seepärast, et kui tootmist ja plaanimajandust saab kontrollida poliitikat käppade all raudselt hoides ja igasugust statistikat võltsida, siis kultuuri ohjata on märksa keerulisem. Juba oktoobri-revolutsioon pani ühtede esimestena just kultuurite-gelased seina äärde. Ja seni, kuni toimivad aegunud subjektid, saavad tänased meediasüsteemid hoope küll pehmeid, küll jõhkraid.

Me tümitame poliitikuid, sest nemad on saanud kasvatuse okupatsiooniaegses Eestis ja on oma rahva peegelpilt. Taasiseseisvumisega lisandusid kapitalistli-kus ühiskonnas elamise reeglid. On vale arusaam, et kala hakkab mädanema peast. Pigem, roiskunud ja haiseva keha puhul ei saa üldse loota, et pea on värs-ke ja eluvõimeline. Karm konkurents iga hinna eest, tutvuste ja raha võim, valetamine ja vassimine, kuri-tegelike elementide kasutamine niikaua kui vahele ei jää. Kõike seda õpib ja omandab ning täiendab tänane noorte põlvkond. Mina küll ei näe tulemas muutusi lähiajal. Paljud noored lahkuvad ka välismaale sellepä-

Minister Langi viimane karje


Algus 1. lk

Algus 1. lkenergiamahukat tööstust sellega püsti ei pane. Miinu-seks aastase riigieelarve suurune maksumus.

Laristamine on saanud normiks. Rahva rahaga la-ristamine.

Jutt on traditsiooniliselt umbes 10 miljoni euro suurusest „katuserahast“, mida konkreetsed poliitikud saavad oma äranägemise järgi ilma ametlike reegliteta paigutada, kirjeldas „Pealtnägija“. See on raha, millega kaubeldakse, et valitsuse vaevaga kokku pandud eel-arvet parlamendisaadikud ei torpedeeriks. Riigikogu liige Tõnis Kõiv (RE) ütles „Aktuaalsele Kaamerale“, et sel aastal on katuseraha jagada ligi 4 miljonit eurot.

Korruptsiooni virtsa pritsib igast nurgast.Reformile ustavad riigiametnikud püüavad virtsaauke isoleerida, kuid asjata.Rosimannuste pere ruulib röövreformis edasi ja õigust jääb veel ülegi. Kohus sai hiljuti uue tõendi, mis seostab keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannust Autorollo varaga seotud tehingutega. Euroopa õigusruumis oleksid need persoonid juba ammu poliitilised laibad. Kuid võta näpust,Eesti riigi kohta see ei käi ja rahvusvaheliselt maksame oma riigi maine ühe kamba taskuvarastega.

Tihti tekib küsimus, kas meie riigikogu on ikka täes teovõimes?

Õhtuleht on viimasel aastal mitu korda palunud luba korraldada Toompea lossis narkokiirtesti. Para-ku kõlab Toompealt vastuseks jäik ei. Eelkõige just rii-

kogulased peaksidki narkotesti tegema, kuna valijatel on õigus teada, kas tema esindaja on äkki narkomaan. Järelikult kellegi südametunnistus pole puhas narko-valdkonnas, kui narkotesti ei lubata teha.

Või siis vaatame meile konstitutsiooniga lubatud loodushoidu.

Keskkonnaministeerium keelas avalikustada riigi raha eest tehtud uuringu tulemused, sest need ei vas-tanud ettekujutusele, et Nabalasse tuleks seadustada kaevandamis keeld karstilõhede ja maa-aluste jõgede hoidmiseks looduses.

Justkui sellest kõigest veel vähe oleks, siis nüüd tu-leb meil ka pangapettus vastu võtta.

Kuigi välismaa ajakirjandus sellest räägib, pole Eesti peavoolu meedia sõnakestki lausunud Brüsseli kavatsuse kohta vähendada kõiki pangahoiuseid 10% võrra. Euroopa Liit on suures rahahädas ja ühe pääste-vahendina on ilmunud päevakorda rahva pangaarvete kahandamine.

Nüüd on küll selge, et siin meile taevas appi küll ei tule.

Oleme kaitsetud EU Liidu ees ja igaüks peab ise vaatama, kuidas hakkama saab. Riik meid ei hoia-kait-se.

A. Aju


rast, et vähemalt alguses tundub teistmoodi elukesk-kond turvalisem.

Langi kõne põhjal võib vaid hingata kergendatult. Eesti kultuur pääses veel üpris kergelt, kuigi hävi-tustöö ja lammutamine on olnud märkimisväärsed. Kultuuriinimesed peaksid vastupanu jätkama, kuna ministeeriumis on alles veel mitmeid ebapädevaid kultuurikaugeid ametnikke.

Kultuuriministeeriumi sõda kultuuri vastu kind-lasti jätkub ka ilma Langita. Sellise ohtliku isiku ee-maldamine näitab, et lootust siiski paremuse poole on!

Minister Langi viimane karjeLangi puhul on tegemist ilmselt sotsiopaadiga, kes

ei hakka iialgi oma tegude tähendusest ja tagajärgedest aru saama. Õnneks pääses temast Eesti kultuur. Kogu tema kultuuriministriks olemise aega võib iseloomus-tada kui kurbade tagajärgedega täielikku panoptiku-mi.

Mida siis ikka teha kui võimust joobumus paneb elu tunnetama läbi ülbuseprisma?

Jeremy Nagelmyller



Algus 1. lkOsakapitaliks vaid kohustuslik osa ja mõisnikeks

kirjas juhatuse liige Arvet Bärg ja prokurist Karme Bärg. B kaardilt on varju jäänud ilmselt tegelik, ehk peamõisnik, kes nimetab ennast superviisoriks ja on firma kodulehel kauni staatilise naeratusega punapäi-ne Piret Bärg.

B kaardil on kirjas ka kaks kohtumäärust puuduste kõrvaldamiseks. Niipalju siis avalikult lugeda olevast.

Miks ma neist kirjutan? Asi sai huvitava alguse, kui ilmusid mitmes tööotsimise portaalis kuulutused, et otsitakse testijaid. No nii, sai siis neile vastatud ja ame-tisse astutud.

Esmane töö oli näidistöö ja täiesti tasuta nõutav. Tuli sõita Haapsalu Euronicsisse ja külmkapi ostu imi-teerida. Kaasa antud õpetuses kõik küsimused ilusasti kirjas, neid seal kolmekümne ringis, aga kõike seda pidi tegema salatsedes, enda põhieesmärki paljastama-ta. Ühesõnaga, nagu spioonid ja pärast siis kirjutavad luureorganile ka üksikasjaliku ettekande.

Sellega sai siis koolipoiss superviisori heakskiidu ja temale anti nüüd ka agendinimi Joosep-6. Lisati pa-roolid pääsemaks spioonilehele, kuhu tuli ettekanded saata. Täpselt nii, nagu ühes õiges luurefilmis.

Internetis on nad www.teenindus.ee. Leht on täis-kirjutatud üsna patriootilise hõnguga teenindaja kuju loomisest. Kas see peaks siis olema magnetiks, et hil-jem omapoolseid „koolitusi“ rumalatele ja saamatutele pakkuda?

Aga vaatame ikkagi seda varjatud jälgimist-jälita-mist.

Tellisid Euronics, IIZI kindlustus ja varem ka Tal-linna Kaubamaja oma töötajate jälitamise. Nuhkidele antavas tabelis on jälgitava nimi ja päevad, millal te-male pihta saab. Superviisori firma võtab tellijalt 35 eurot ühe nuhi raporti eest. Ise maksab nuhile vaid 4 -5 €urot! Mõned kaugemad paigad nagu Valga ja Võru on ka kohati kallimad.

Küsimused ja kogu see jälitusprogramm on üliva-na, sest raportit kirjutades pead kuupäeva panekuks valiku tegema rippmenüüst, kus ka ennesõja aegsed aastad valikus olemas.

Ka küsimused, millele vastus anda, on kohati totrad ja pisut lapsikult mõisteis korduvad.

Mõned näited:IIZI Kindlustajate ja Euronicsi müüjate jälgimine.9. * Tervitus, kontakti alustus / Greeting, starting

conversationTeenindaja teretab sind esimesena (kindlasti sõna-

line tervitus). Milline tervitus on? 12. * KülalislahkusTeenindaja võttis Sind vastu kui oodatud külalist,

tegi kõik selleks, et teenindus toimuks Sinu jaoks mu-gavalt, meeldivat ja meeldejäävalt: pakub istet, pakub kommi vms

13. * Sissejuhatav küsimusKas teenindaja ütles midagi peale tervituse või jäi

ootama? Kas selline lahendus sobis Sulle?14. * Kliendi vajaduste väljaselgitamine/ Identifying

customer needsTeenindaja on aktiivne pool Sinu soovide väljasel-

gitamisel. Küsib, kordab üle, täpsustab. Kirjuta võima-likult täpselt üles, mis küsimusi teenindaja küsis

17. * Vaikuse täitmineKas jutuajamine oli sorav ja puudusid ebamugavad

vaikusehetked? Kui teenindaja asus arvutis tegutsema, siis selgitas Sulle mida teeb, ei jätnud Sind vaikusse oo-tama

18. * MüügisoskusTeenindaja pakkus lahendust nii, et see tekitas Si-

nus ostuisu, tundsid, et see on parim lahendus Sulle. Puudusid ei-vastused.

20. * Tagasiside küsimineTeenindaja uuris aeg-ajalt kas said aru, kas kõik on

mõistetav 22. * TunnustamineTeenindaja tunnustas (kiitis) Sinu mõtteid ja otsu-

seid sõnaliselt, austas Sinu valikuid, ka siis kui see ei kattunud tema poolt soovitavaga

23. * PühendumusTeenindaja jagas selgitusi kannatlikult, puudub kär-

situs. Teenindaja oli siiralt huvitatud Sulle parima la-henduse leidmisest

24. * Rahulolu kontrollTeenindaja küsis üle, kas said kõigile oma küsimus-

tele vastuse, kas Sul on veel mõni soov, milles ta saab

Mõisnik Bärgi spioonid ja Joosep 6. lahkumine


Algus 1. lk.Sulle kasulik olla

26. * Positiivne lõppsõnaÜtles Sulle kontakti lõpetuseks midagi ilusat, meel-

dejäävat, tujutõstvat 28. * EmotsioonKas sinu emotsioon muutus pärast teenindust ning

kuhu suunas?29. * UsaldusväärsusKas tekkis turvaline tunne, et võiks teenust tarbida? See on vaid osake 30 küsimusest, millele tuleb vas-

tus kirjutada. Küsimused tunduvad küll pisut lapsikud olema teeninduse kontekstis.

Oma visiitide ajal jäi „Joosep6“ üldjuhul rahule tema poolt külastatud mitmekümne kaupluse-esindu-sega. Nukker oli olukord vaid Valga Euronicsis ja ka IIZI kindlustuses. Kahju, et samas linnas.

Üks väljalõige raportist Valga IIZI kohta:„ Pikem, vanus võib-olla 40 +, soeng ülespandud,

juuksed kihiti värvitud heledates toonides, silmalaud toonitatud väga tumedaks, küüned erkpunase laki all, sviiter rombimustris mustades- .hallides värvides, kae-las mitu tiiru kulla-kollase värvi nööre-kette, minisee-lik. Minuga rääkides istus jalg üle põlve, seelik kõrgel. Pole just kõige ilusam komplekt töömiljöösse“. Ja eda-si raportist:“ Istusin, teenindaja vusserdas arvutis ja enda ette porises arvuti aegluse üle. See oli ikka mitu minutit. Siis vaatas mulle otsa ja küsis - noh, mis oli? Kuulas ära minu jutu Tal oli selline nägu, et ma olen ta juba surmani tüüdanud. Siis kargas ootamatult püsti, avas ukse ja ütles mulle, et tal on kliendid, võtsin siis laualt visiitkaardi, nähvas mulle- võite võtta, aga see pole mina ja tulge siis kui teil asja ka on. Nii siis tulingi ära, ei aitäh, ei head aega, ei nägemist“. Selline oli siis osake nuhi raportist.

Käis Joosep ka Rapla IIZI teeninduses, autoregistri tagahoovis. Seal oli meeldiv teenindus ja ka raport oli igati positiivne.

Nagu ikka, ootas ka nuhk oma töö eest palka. Sel-le aasta jaanuaris tehtud tööd jäeti maksmata. Summa polnud suur-16 €urot. Oktoobris tehtu oli juba palju suurem ja jälle maksmata! Kiri läks superviisori poole teele ja siis selgus, et nuhk Joosep6 peab veel firmale hoopis peale maksma?

Millegipärast oli luurekeskuses raporti kulusid va-lesti loetud ja sooviti hoopis tagasimakset?! Ja kästi see teha eraisiku Aivar Bärgi erakontole.

Selline tegutsemine viitab küll äriseaduse rikku-misele. Töövõtutasu käib firma kontolt ja sõidukulud pannakse liikuma eraarvete alusel?! Vaatas siis nuhk oma pangakontot ja avastas seni märkamatu, et tõesti temale sõiduks saadetud ettemakse oli tulnud eraisiku arve pealt.

Arvestust peeti bensiinitšekkide alusel. Miks mitte ausalt, seadust rakendades?

TuMS § 13 lõike 3 punkti 2 ja sõiduauto määruse kohaselt sõidulehtede esitamisel pole bensiiniga mida-gi pistmist. Sõidulehed olid nuhil esitatud korrektselt. Maksta tuleb ikkagi läbitud kilomeetrite eest.

Ja siis ärkas juba koolitatud nuhil uurimine. Sel-gus, et sõidukulude vaheraha läheb tõenäoliselt hoopis „ämma kilekotti“. Tellija maksab LeoMinorile seaduse järgselt täisraha, eraisik mõisas võtab aga oma man-di sellest maha. Õige ja õiglase arvestuse kohaselt jäi nuhk Joosep6. saamata 252,6 €urot sõidukulusid.

Esitas siis kirjaliku nõude: „Palun seni tasumata sõidukulud. üle kanda minu arvelduskontole. Samuti ütles lahti nuhkimise lepingust ja sellega seonduvast vaikimisvandest“. Joosep 6. läks töölt minema. Üle-jäänud jäid aga edasi ja kollitavad teenindajaid salaja nendest kirjutadaes.

Kirjutan siin seda kõike selleks, et järgmised nu-hihakatised enam ei läheks sellesse alatusse võrku ja ühtlasi vabandab Joosep6 kõigi teie ees üle vabariigi, kelle järele ta Snowdeni poolt paljastatu moodi nuhkis.

Aeg oleks ka Eestis hakata ausalt elama. Poleks ju midagi halba, kui ekspert tuleb firmasse ja tutvustab ennast. Siis jälgib teenindust ja annab pärast oma hin-nangu. Juures oleksid nii teenindaja kui tema ülemu-sed. Nii oleks ju palju ausam. Aitab äkki salatsemisest?

Foto firma interneti lehelt.„Joosep 6.“ poolt kirjeldatuna pani kirja

Jermy NagelmyllerNB. Head ajakirjandustava järgides sai Piret Bärgile

saadetud artikkel enne avaldamist, võimalusel midagi täpsustada või vastu vaielda. Vastuväiteid ei tulnud.

Mõisnik Bärgi spioonid ja Joosep 6. lahkumine


Lastefond kogub Selveri heategevuskampaaniaga annetusi TÜ Kliinikumile laisa silma sündroomi diag-noosimiseks vajaliku seadme soetamiseks

SA TÜ Kliinikumi Lastefond on otsustanud aida-ta SA TÜ Kliinikumil soetada aparatuur, mille abil on muu hulgas võimalik diagnoosida ka amblüoopiat ehk nn laisa silma sündroomi. Seadme ostu toetatakse ligi 30 000 euroga, millest pool loodetakse kokku koguda Selveri heategevuskampaania „Koos on kergem!“ raa-mes.

Aparaat TÜ Kliinikumi laste- ja silmakliiniku pat-sientide võrkkesta elektrofüsioloogilise talitluse ja või-mekuse hindamiseks lihtsustab ja kiirendab erinevate haiguste diagnoosimist. Seade ostetakse Saksa medit-siinitehnika firmalt Roland Consult Stasche & Finger Gmbh, kes pakkus heategevuslikus korras Lastefondile äärmiselt suurt soodustust – esialgu üle 85 000 euro maksnud aparaat soetatakse 59 500 euroga, millest pool maksab kliinikum ning ülejäänuga toetab Laste-fond.

„Kuivõrd nägemisvõime aluseks on silma võrkkes-tas olevate valgustundlike rakkude suutlikkus salves-tuda valgust ja muuta valgusimulssi neuroelektriliseks impulsiks, siis on paljude nägemisprobleemide diag-noosimise aluseks võrkkesta võimekuse mõõtmine neuroelektrilise impulsi genereerimisel,“ selgtab TÜ Kliinikumi silmakliiniku juhataja kt dr Kuldar Kal-

PRESSITEADESA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond9. detsember 2013

Lastefond aitab TÜ Kliinikumil soetada laisa silma sündroomi diagnoosimiseks

vajaliku aparaadi

jurand lisades, et käesoleval ajal sellise võimekuse anatoomia mõõtmise võimalus Tartus ja kogu Lõu-na-Eestis puudub. „Võrkkesta funktsionaalsust saame mõõta vaid nägemistabelite abil, kus patsient hindab subjktiivselt oma võimet näha. Lastel, eriti väikelastel, ei ole see sageli piisav infoallikas. Elektrofüsioloogi-lised mõõtmised võimaldavad objektiivselt hinnata võrkkesta nägemisvõime aluseks olevat neuroelekt-rilist võimekust. Sellistel mõõtmistel saadud info on aluseks erinevatele haiguste diagnoosimisele, nende ravivõimalustele ja ka nägemisvõime väljaarenemise prognoosile,“ räägib ta.

21. novembril alguse saanud haiglate lasteosakon-di toetav Selveri heategevuskampaania „Koos on ker-gem“ käivitus üheteistkümnendat korda. Haiglaid saab kuni 8. jaanuarini toetada iga Selverist tehtud ostuga, sentide ja eurode annetuskarpidesse jätmisega ning kampaaniatoodete ostmisega. Täpsem info on leitav veebiaadressilt http://selver.ee/kampaaniad/heatege-vuskampaania-2013.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ra-vitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.


Piirkond/Organisatsioon Nimetus summaJuuru vald Juuru Gümnaasiumihoone küttesüsteemi ja valgustuse rekonstrueerimine 10 000Kehtna vald Kehtna Põhikool, IT vahendid 6 000Kohila vald Kohila Gümnaasium, IT vahendid 9 500Käru vald Käru Põhikool renoveerimine 6 000Rapla vald Lasteaedade mänguväljakute rekonstrueerimine 10 000Märjamaa vald Märjamaa Gümnaasium, IT vahendid 6 000Käru vald Noorte ja kultuuriaida küttesüsteemi rajamine 15 000Rapla vald Rapla Ühisgümnaasium, tiibklaveri renoveerimine 6 000Vigala vald Vana-Vigala lasteaia pesuruumide rekonstrueerimine 5 000 Kokku Rapla maakond 73500 1,3 %KOKKU üle Eesti 5 500 000

Järgmise aasta katuserahadKatuserahad määratakse Riigikogu liikmete poolthttp : / /w w w.del f i . ee/ne ws/pae vauudis ed/eest i / t ab e l - lo e-kuhu- lahe vad- jargmis e-aasta-

katuserahad.d?id=67384672

Kas katuseraha ikka tuleb? Foto: erakogu


EELK Rapla Maarja-Magdaleena koguduse kodulehte külastades saame teada, et 20. augustil algas pühapäe-vakooli uus õppeaasta ja sügisene leerikool, aga mitte ühtegi rida käesolevate jõuluürituste kohta. Kas kirik on töö lõpetanud? Siiski leiab kiriku ukselt pika nimekirja üritustest jõulukuul. Nii et olukord pole veel lootusetu.

Kas Jumal ei kasuta internetti?


Üritused Rapla Keskraamatukogushttp://www.raplakrk.ee/

Kiilid tantsivad taevas: sumi-e kohtub luulega (Andres Ehini haikud) (saalis)

Draakonid ja saurused. Autor Inger-Berlissa Kaugemaa (vitriinis)

Rapla vanadel fotodel (fuajees)

Märjamaa Muusika ja Kunstikooli õpilase Inger-Berlissa Kaugemaa ja tema kaasõpilaste tööde näitus

(lasteosakonnas)

Aastaaegade aken: raamatunäitus (kojulaenutuses)

Книги для вас, женщины: raamatunäitus venekeelsest kirjandusest

(kojulaenutuses)

Käsitöö varasalvest : teavikute näitus(lugemissaalis)

Jõuluime põue poeb : raamatunäitus (lasteosakonnas)

Lahtiolekuajad Raamatukogu on avatud tööpäevadel 11.00 - 19.00 Laupäeval 10.00 - 16.00Kord kvartalis: märtsi, aprilli, septembri, novembri viimane reede suletud. Sisetööpäev.


Meeldib.eeSõidab rekkamees keset ööd mööda Tallinn-Tartu

maanteed.Mees on nii väsinud, et silmad vajuvad vägisi kinni,

pane või tikud toeks.“Paneks raadio mängima,” mõtleb mees. “Kuulaks

midagi, mis une ära viib…”Lülitab siis raadio sisse ja kuuleb:“Ja nüüd, kallid raadiokuulajad, algab saade neile,

kes ei maga.”Rekkajuhil läheb tuju kohe paremaks ja ta keerab

kohe heli kõvemaks.“Üks lammas, kaks lammast, kolm lammast…” kos-

tub raadiost monotoonne hääl.***Mees on lapsest saadik kartnud pimedas toas maga-

mist, sest tal on kogu aeg tunne, et keegi on voodi all. Lõpuks võtab ta julguse kokku ja läheb tuntud psüh-holoogi vastuvõtule ning räägib oma mure ära. Psüh-holoog kuulab tähelepanelikult ja ütleb: “Väga tõsine probleem, aga üheskoos saame sellest pikapeale jagu. Usun, et kui te käite poole aasta jooksul kolm korda nädalas mu vastuvõtul, siis lõpuks on sunnitud need deemonid voodi alt igaveseks põgenema.”

Mees: “Palju see maksma läheb?”Psühholoog: “Minu tunnihind on 30 eurot.”Mees vastab, et kahjuks ei saa ta endale sellist välja-

minekut lubada.Poole aasta pärast kohtuvad nad juhuslikult täna-

val.Psühholoog: “Kuidas on probleemid teie öiste hir-

mudega?”Mees: “Kõik on korras. Ma sain pubist 10 euro eest

abi.”Psühholoog imestunult: “Kuidas siis?”Mees: “Baarman soovitas voodil jalad alt ära saagi-

da, et keegi ei saaks voodi alla ronida…”***Mees läheb oma perearsti juurde:„Doktor, ma ei tunne maitset.“„Õde, tooge katseklaas number 19!“ nõuab arst.„Aah!“ hüüatab mees pärast proovimist. „See on ju

sõnnik!“„No näete, maitsemeel on tagasi!“Mõne aja pärast läheb mees uuesti perearsti juurde:„Doktor, mul on mäluprobleemid!“„Õde, katseklaas number 19!“„Aga doktor, seal on ju sõnnik!“„No näete, pole teie mälul viga midagi!“

Elas üks mees, kellel oli kohutav masendus peal. Lõ-puks otsustas ta, et läheb otsib abi psühholoogilt. Mees läks ja kurtis oma mure ära. Psühholoog proovis aidata nii, kuis oskas, aga miski ei aidanud. Lõpuks tunnistas ta enda võimetust ja ütles: “Linna servas, ühes eriti kir-jus majas elab üks kloun, kelle juures pole veel ükski kord ükski inimene kurvalt tagasi tulnud, mine tema juurde, tema aitab sind! Kui mina sind aidata ei suuda, siis tema kindlasti suudab seda. Ta on naljakaim ini-mene siin linnas!” Selle peale hakkas mees kohutavalt nutma… Psühholoog oli nõutu ja küsis, miks ta nutma hakkas.

“Mina olengi see kloun!” vastas mees!***Arst aastates vanamehele:“Ma kohe ei tea, mida teiega peale hakata… Suitse-

tamise jätsite maha, joomise samuti, aga ei mingit edu paranemise poole. Ilmselt tuleb teil piirata oma sek-suaalelu, no vähemalt poole võrra!”

“Täpsustage palun, doktor, mida ma ei tohi enam teha – mõelda seksile või rääkida seksist?”

***Mees siseneb oma lemmikbaari ja hõikab juba uk-

selt:“Baarimees! Mulle nagu tavaliselt!”“Aga kas te meie uut kokteili “Maksimaalselt kolm”

ei taha proovida?” soovitab baarimees.“Mis see selline on? Esimest korda kuulen!” imes-

tab mees.“Noh, võtame ühe anuma ja valame sinna mõne

kannu õlut – maksimaalselt kolm. Siis lisame mõne klaasi viina – maksimaalselt kolm. Segame kergelt ja valame juurde mõne pokaali šampust – maksimaalselt kolm. Pärast soojendame kergelt ja siis joote te selle ära, võttes mõne suure lonksu – maksimaalselt kolm.”

“Ja edasi?”“Ja kui te baaripuki pealt püsti tõusete, teete mõne

sammu – maksimaalselt kolm…”***Naine näägutab öösel koju taarunud mehe kallal:“Sa oled jälle purjus!Küll jood õlut, küll viina, aga mind pole sul enam

üldse tarvis!Ei, nii enam edasi elada ei saa!Sa pead lõpuks valima, mida sa elult tahad!Noh, miks sa vait oled?!Vasta ometi!”“Mõtlen kumba valida – kas viina või õlut…”


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26

27 28 29 30 31 32 33 34

35 36 37 38 39 40

41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53 54

55 56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66 67

68 69 70 71 72

73 74 75 76 77 78 79 80 81

82 83 84 85 86 87 88

89 90 91 92 93 94

95 96 97

98 99 100 101

102 103 104

PAREMALE 1 Vald Ida-Virumaal 7 Teadetetahvel 13 Küla Valgamaal Puka vallas 18 Linn Soomes 19 Leinalaul 20 Peavalu 21 Linn Kanadas 22 Karjuma 23 Tardunud kolloidlahus 24 Meessoost 25 Aretamise saadus 26 Aralt, arglikult 27 Varese häälitsus 31 Riigikogu liige (Isamaa) 33 Juga Venezuelas 35 Linn Lätis 36 Ebamäärases vanuses 38 Eesti maalikunstnik 39 Peakott hobusel 41 Üks vanaisadest 43 Käsklus arvutile 47 Eesti näitleja 49 Kartulisort 51 Maksma 53 Hilinenud 55 Ragulka 57 Suur turg 59 Küla Harjumaal 60 Suur pada

62 Lutsima, sisse tõmbama 64 Samuti ladina keeles 66 Tänav läti keeles 67 Uimastava lõhnaga rabataim 68 Õunasort 69 Vanaisa 71 Islami peajumal 72 Tuntud lukufirma 73 Malk, teivas 76 Läbipaistmatu mikrokristalliline

kvartsi teisend 80 Lühiajaline vahi all pidamine 82 Rohi 84 Ebameeldiv 85 Meri Euroopas 89 Nõel, oga, astel 90 Kuum 92 Kreeka täht 94 Mustjas 95 Kiskja 96 Sidefirma 97 USA kirjanik 98 Puupuhkpill 99 Ilmastikunähtus100 Purjepaadi klass101 Venelane halvustavalt102 Suur õigeusu klooster103 Lavatäht104 Tumeroheline purskekivim

ALLA 1 Puunõu 2 Riik Aasias 3 Laeva kogu meeskonna poolt

üheaegselt tehtav töö 4 Kriips 5 Õnnerikas 6 Kreeka täht 7 Madal lauto 8 Küsitlusleht 9 Dzhässmuusika põhirütm 10 Lasipuu 11 Koduselt, tuttavlikult 12 Aru saama 13 Innukalt 14 Itaalia filmilavastaja (s 1943) 15 Asub suus 16 Laevaomanik 17 Sumeri jumalate kuningas 28 Margariinisort 29 Linn Jaapanis 30 Automark 32 Kasulik 34 Eesti end karikaturist 35 Eesti laulja 37 Tavaõigus islamimaades 40 Teatud panniroog 42 Eesti näitleja 44 Alkoholi ja happe reageerimisel

tekkiv orgaaniline ühend 45 Vaap, glasuur 46 Eesti helilooja 48 Moondekivim 50 Elavaloomuline 52 Rünnaku-lahingukord 54 Joodik 56 Aldani lisajõgi 58 Kuju kreeka mütoloogiast 60 Lusika jä'medam nõgus ots 61 Nivoo 63 Madalaim teaduslik kraad 65 Purjelaeva osa 68 Vana-Kreeka linna kants 70 Trükiväljaanne 74 Eesti Riigikogu liige 75 Kartulisort 77 Ilutaim 78 Araabia Ühendemiraatide rahaühik 79 Jahiretk Aafrikas 81 Maa ja ... 83 Ainus meresadam Jordaanias 84 Pikanäpumees 86 Ajaühik 87 Tants 88 Linn Itaalias 91 Sihikindel 93 Moodus, viis, stiil 94 Linnu kehaosa


Ristsõnad vabaks hetkeks1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17

18 19 20

21 22 23

24 25 26

27 28 29 30 31 32 33 34

35 36 37 38 39 40

41 42 43 44 45 46 47 48

49 50 51 52 53 54

55 56 57 58 59 60 61

62 63 64 65 66 67

68 69 70 71 72

73 74 75 76 77 78 79 80 81

82 83 84 85 86 87 88

89 90 91 92 93 94

95 96 97

98 99 100 101

102 103 104

PAREMALE 1 Küla Raplamaal Rapla vallas 7 Albaania pealinn 13 Hulka 18 Aktsia, osatäht 19 Orient 20 Pürenee poolsaare muistsed

elanikud 21 Personaalne 22 Puhtusetaotlus 23 Salaja 24 Toa- ja ravimtaim 25 Osasaaja 26 Vedelema, vähkrema 27 Järv Pärnumaal 31 Oleiinhappe sool 33 Doonau lisajõgi 35 Keemilise elemendi väikseim osake 36 Kõrbesaar 38 Pulbriline putukamürk 39 Jõuetu 41 Kala 43 Kesk-Aasia rahvapill 47 Teater Eestis 49 Värvus 51 USA filmitäht 53 Lõunamaine vili 55 Käsklus koerale 57 Sentimentaalne 59 Poisinolk

60 Sügisõunasort 62 Meteoriidikraater Eestis 64 Õpipoiss 66 Suur kastrul 67 Kali 68 Jõgi Pürenee poolsaarel 69 Merre ulatuv maismaa 71 Eesti muusik 72 Ilmastikunähtus 73 Suveõunasort 76 Talveõunasort 80 Riigikogu liige 82 Saksa filmilavastaja (s 1933) 84 Padrik 85 Suuga haarama 89 Ameerika filminäitleja (s 1963) 90 Ajaühik 92 Mõnus, lahe 94 Kübe 95 Spetsialiteet 96 India keelpill 97 Eskimote peakotiga jakk 98 Jalgpallur 99 Rohkem100 Endine Eesti näitleja101 Vald Harjumaal102 Vahe103 Riik Aasias104 Mitmeosaline pidulik vokaalteos

koorile

ALLA 1 Kehahoid 2 Tuntud lukufirma 3 Kirjanik (1891-1960) 4 Soomalaste peajumal 5 Raske valik kahe vahel 6 Enda-, oma- 7 Sõiduk 8 Kartulisort 9 Kivikangur, kivihunnik 10 Soololaulud ooperis 11 Seni 12 Taandrida 13 Õppepoolaasta 14 Agul 15 Osa rõivast 16 Ameerika filminäitleja (s 1959) 17 Tavaõigus islamimaades 28 Merekärnkonn 29 Asustamata saar Pärnu lahe

suudmes 30 Vanakreeka laulik 32 Eesti lauljatar 34 Maja osa 35 Endine keelemees 37 Inglise laulja 40 Eesti jõgi 42 Seade kirikus 44 Teostumatu fantaasia 45 Haarang (kõnekeeles) 46 Tartu linnaosa 48 Nõusolekut andma, nõustuma 50 Eesti kirjanik, luuletaja ja tõlk 52 Raudkala 54 Riigikogu liige (Isamaa) 56 Looma kehaosa 58 "Mägede poeg" 60 Ungari filmilavastaja (s 1925) 61 Eesti koorijuht 63 Üle uhtma, kergelt pesema 65 Tooli seljatugi 68 Asjatundja 70 Erisaadik tavaliselt salajase

ülesandega 74 Pilge, väljanaermine 75 Kahtlev 77 Kaunistama 78 Suudmelaht 79 Kõrb Põhja-Aafrikas 81 Omaani pealinn 83 Mõttekriips 84 Riik Euroopas 86 Provints Hiinas 87 Vokaalosa ooperis 88 Kesk-Ameerika indiaanlane 91 Tuntud küla Raplamaal 93 Linnriik Sumeris 94 Nott


Veel veidi peamurdmist: sudokud

Selle teksti kohal (all parempoolne) sudoku on alati kõige raskem. Seetõttu anname tavaliselt taga-pool ka selle sudoku lahenduse.

Nüüd ilmuvad eraldi aadressil http://ristsonad.netii.net/ interaktiivsed ristsõnadInteraktiivseid ristsõnu saate otse internetis lahendada, vaadata vigu, vaadata üksikuid tähti,

sõnu ja terviklahendust. Olemasolevat lahenduse seisu salvestada ei saa.

Ristsõnade väljaprintimiseks palume laadi-da alla pdf-fail aadressilt http://www.yhistoo.comuv.com/ Head lahendamist!

2 1 8 6 5 9 5 1 2 7 8 8 6 5 4 7 3 5 6 9 4 8 9 2 8 3 4 9

4 5 7 2 1 8 3 6 92 6 1 9 7 3 5 4 88 3 9 4 6 5 2 1 79 2 4 1 3 7 8 5 61 8 6 5 9 4 7 3 23 7 5 6 8 2 1 9 45 4 3 8 2 6 9 7 16 9 2 7 5 1 4 8 37 1 8 3 4 9 6 2 5

7 5 1 9 4 8 8 3 4 1 9 7 8 4 6 5 9 7 3 1 4 2 4 2 7 3 5 3

1 7 2 3 2 5 1 6 3 6 2 4 1 6 3 7 7 8 9 6 2 6 1 9 7 3 2 1 2 5 8 6

4 5 1 39 5 3 2 8 4 2 66 9 8 5 2 7 8 91 8 9 5 8 2 1 42 7 3 9


Ilm Raplashttp://www.gismeteo.ru/city/weekly/4071/ 2 1 8

6 5 9 5 1 2 7 8 8 6 5 4 7 3 5 6 9 4 8 9 2 8 3 4 9

4 5 7 2 1 8 3 6 92 6 1 9 7 3 5 4 88 3 9 4 6 5 2 1 79 2 4 1 3 7 8 5 61 8 6 5 9 4 7 3 23 7 5 6 8 2 1 9 45 4 3 8 2 6 9 7 16 9 2 7 5 1 4 8 37 1 8 3 4 9 6 2 5

Käsitöö näitusmüük

Lelle raamatukogus9.-22. detsembrini

Hea võimalus soetada jõulukinke!Avatud raamatukogu lahtiolekuaegadel.

Käsitöö pakkujad on oodatud!

Soodsad hinnad püsivad

jätkuvalt!

Avaldasime eelmises lehes pildi püsivalt soodsatest hindadest Selveris. Selle lehe ilmumise eel ilutsesid täp-selt samal riiulil täpselt sama kuupäeva ja hinnasildiga tooted. Tõsi, paar pakki tundub olevat vähem. Nii et keegi õnnelik on ostnud väärt kaupa.

Aga kiirustage, kuni kaupa jätkub! Järsku tuleb veel paha tarbijakaitseamet ja teeb müügile lõpu.


http://www.elron.ee/images/stories/public/downloads/elrhinnakiri.jpg

Rongihinnad alates 1. jaanuarist 2014


Rongihinnad alates 1. jaanuarist 2014

Foto: erakogu

Raplamaa Ühistöö 22KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 2. detsember 2013

Viimane võimalus esitada Aasta Keskkonnateo kandidaate

Keskkonnaministeerium ootab kuni 15. detsembrini ettepanekuid Aasta Keskkonnateo konkursi kandi-daatide kohta.

Konkursi eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid tegijaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka or-ganisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal tunnustuse pälvinud tegudest.

Aasta Keskkonnateo auhindadele saavad kandidaate esitada kõik soovijad ja lubatud on nii teiste kui ka enda kandidatuuri ülesseadmine. Konkursi Aasta Keskkonnategu 2013 võitjad tehakse teatavaks jaanuari lõ-pul. Konkursil osalemine on hea võimalus laiemalt tutvustada oma keskkonnaalast tegevust.

Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte kategoorias ootame samuti kandidaate ja seal on esitamise tähtajaks 10. jaanuar 2014. Aasta keskkonnasõbralikumad ettevõtted saavad õiguse kasutada konkursi märki oma too-dete ja -teenuste tähistamiseks ning oma tegevuse reklaamimiseks.

Kogu konkursi auhinnafond on kokku ligi 40 000 eurot. Keskkonnateo valimisel saab igaüks kaasa lüüa Internetis toimuval avalikul hääletusel. Enim hääli saanud

tegusid hindab ka žürii, kuhu kuuluvad keskkonnaspetsialistid, avaliku sektori ja valitsusväliste organisatsioo-nide esindajad.

Kandideerimiseks tuleb saata ankeet ja kirjeldus Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressile [email protected] või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2013“. Konkursile võib kandideerida nii ise, kui ka soovitada sobivaid kandidaate. Viimasel puhul ei ole tarvis ankeeti täita.

Vajalikud ankeedid leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt http://www.envir.ee/1203026. Samuti leiab sealt lisateavet konkursi tingimuste ja eelmiste aastate võitjate kohta.

Ettevaatust mandariinidega!

Mandariinide ostmisel tuleks need enne koorimist ära pesta. Mandariinide kaudu levib nimelt noroviirus ehk talvine kõhugripp. Spetsialistide arvates ei tule viimus meile mitte koos mandariinidega vaid haiguse leviku põhjuseks on asjaolu, et enne teid võis mandariine sorteerida (nende seast ilusamaid otsides) keegi, kellel see haigus olemas.

Noroviirushaiguse sümptomiteks on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mõnikord võib olla väike palavik, külmavärinad, peavalu, lihasvalud ja väsimus. Tavaliselt möödub halb enesetunne 24 kuni 48 tunni jooksul.

Raplamaa Ühistöö 24Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise

ning muul viisil teabe edastamise korra lisad


RÜRaplamaa

ÜhistööVäljaandja: Seltsing Raplamaa ÜhistööIlmub igal kolmapäeval, materjale

avaldamiseks võtame jooksvasse lehte vastu teisipäeva lõunani.

Toimetaja: Peeter Piir: [email protected] üldaadress: [email protected]@gmail.comVeebiaadress: http://issuu.com/piirp (veebis lugemiseks) http://www.yhistoo.comuv.com/ (pdf-faili allalaadimiseks). 2011.-2012. aasta Raplamaa Ühistööd ja pildialbum

Raplamaa pildis ja pildil http://www.mediafire.com/?9j5bk58f29ia6

Korra põhiteksti avaldasime Raplamaa Ühistöö eelmises numbris.

Rapla Muusikakooli jõulukontsert13. detsembril

kell 18Rapla

Kultuurikeskuses Tasuta!


Neljapäeval tunnustatakse selle aasta silmapaistvamaid kodanikualgatuslikke tegusid ja kuulutatakse välja Raplamaa Aasta Tegu 2013.

Kandidaadid Raplamaa Aasta Tegu 2013 tiitlile (tähestikulises järjekorras):Andres Ehini pingikobar - Rapla KeskraamatukoguI Rapla Selveri jooks - Donatas NarmontKehtna MTK ja Kehtna noorte ühisprojekt Garaazikino - Madis Liiver ja Kaire SoometsKohila Mõisakooli loomine - MTÜ Kohila MõisakoolKontsertetendus „Vaid sina, Niina!“ - Piia Põder ja meeskondKäru Järvepäev – Eva Seera ja meeskondMinu Klaas 2013 - Kaja VaikreOrgita Lasteaia Midrimaa Perepäev - Jane HainsaluPlaadi “Kuukiigutus” väljaandmine - MTÜ Raplamaa NooredRahvakultuuri edendamine - Tiina KokemägiRaikküla Kultuurikeskuse taasavamine - Tõnu Rahula, OÜ Raikküla FarmerRail Balticu teemaline selgitustöö - Kehtna valla külade aktiivRaplamaa 28. memme-taadi suvepidu - Helgi RandlaRaplamaa Jalgpallikooli loomine - MTÜ Raplamaa JalgpallikoolRohevahetus - MTÜ TammekoorTunnustamisõhtu toimub 12. detsembril Hageri rahvamajas algusega kell 18.00.

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2282.htmlRaplamaa Aasta Tegu 2013 kandidaadid

2013 aasta novembrikuus registreeriti Rapla Maa-valitsuse kantselei andmetel 21 lapse sünd. Poisse re-gistreeriti 7 ja tüdrukuid 14.

Surmakandeid koostati kokku 29. Mehi suri 18 ja naisi 11.

Novembris registreeriti 7 abielu. Lahutati 4 abielu, neist 1 notari poolt.

Rapla maakonna elanike arv01.01.2013 mehi 17 667, naisi 18 346, kokku 36 01301.12.2013 mehi 17 427, naisi 17 983, kokku 35 410

Novembrikuus registreeriti Rapla Maakonnas 21 lapse sünd

http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2281.html

UudisedKalenderÜldinfoTurismEttevõtlusKodanikeühendusedAsutusedTagasiside

Novembrikuus registreeriti Rapla Maakonnas21 lapse sünd

Rapla maakonnas registreeriti 2013.a. novembris 21 sündi, 29 surma, 7 abielu, 4 lahutust.

Eelmise aasta samal ajal oli Raplamaal registreeritud 20 sündi, 34 surma, 3 abielu, 5 lahutust ja

3 nimevahetust.

2013 aasta novembrikuus registreeriti Rapla Maavalitsuse kantselei andmetel 21 lapse sünd.

Poisse registreeriti 7 ja tüdrukuid 14.

Surmakandeid koostati kokku 29. Mehi suri 18 ja naisi 11.

Novembris registreeriti 7 abielu. Lahutati 4 abielu, neist 1 notari poolt.

Rapla maakonna elanike arv

01.01.2013 mehi 17 667, naisi 18 346, kokku 36 013

01.12.2013 mehi 17 427, naisi 17 983, kokku 35 410

valdelanike arv

01.01.2013

elanike arv

01.12.2013vahe

Juuru vald 1 516 1 470 - 46

Järvakandi vald 1 361 1 313 - 82

Kaiu vald 1 381 1 338 - 43

Kehtna vald 4 613 4 562 - 51

Kohila vald 6 951 6 905 - 46

Käru vald 641 628 - 13

Märjamaa vald 6 959 6 788 - 171

Raikküla vald 1 618 1 566 - 52

Rapla vald 9 579 9 486 - 93

Vigala vald 1 394 1 354 - 40

Rapla maakond 36 013 35 410 - 603

Uudis lisatud 09.12.2013

Tagasi

Jaga

Viimased uudised

Raplamaa Aasta Tegu 2013

kandidaadid

Talvine pakkumine

Parvematkadelt

TYCO Rapla meeskond võõrustab

10.detsembril Rootsi Norrköping

Dolphins võistkonda

Teata uudisest

Kalender

<< detsember >>

E T K N R L P

1

2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 14 15

16 17 18 19 20 21 22

23 24 25 26 27 28 29

30 31

Teata sündmusest

Veebikaamera

Ilm

Täna, 10.12

-4..3

Kolmapäev, 11.12

-7..5

1..5

Neljapäev, 12.12

1..5

3..6

Reede, 13.12

1..6

1..4

Telli uudiskiri

Nimi:

E- post:

Liitu Eemalda

Raplamaa.ee - Uudised http://www.raplamaa.ee/et/uudised/31-view-2281.html

Lehekülg 1/1 10.12.2013 16:38


21. detsembril kell 12 – 19Järvakandi

Kultuurihallis Jõululaat ja talve

tervitamine(päkapiku meisterdamistuba, laadakohvik,

kl 14 kultuuriprogramm, kl 19.11 õues talve teretamine)

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6798.html

Talve teretamine ja aastalõpuball

21. detse,bril kell 19:11

Märjamaa Valla Rahvamajas

kell 19.11 Talve teretaminekell 20 Aastalõpuball ansambliga „Igihaljas seitse“,

eelregistreerimisega, pilet 10 €Palume piletid välja osta nädal enne etendust.Teave tel 482 0075, 5656 4614www.marjamaarahvamaja.eehttp://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6778.

html


Rebecca Kontuse heategevuslik kontsert ‘’Jõuludeks koju’’ Rapla kirikus

14. detsembril kell 19http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6908.htmlRebecca Kontus, alati naerusuine lauljatar, on oma lauljateel esitanud eripalgelist muusikat – vanadest ko-

raalidest tantsulise klubimuusikani. Parimate hulka on ta jõudnud rahvusvahelisel lauljate konkursil Sony Jazz Stage. Tema lugudega on ilmunud neli heliplaati ja järge ootamas on viies, millel kõlavad Eesti autorite ja Re-becca Kontuse enda uued jõululaulud. Aga enne veel, kui uue albumi muusika inimesi kodudes rõõmustama hakkab, võib neid kuulata kontserdil detsembris 2013.

Muusikakriitik Joosep Sang on kirjutanud: „Rebecca Kontuse stiilis on nii souli, jazzi kui ka ameerikaliku gospeli tulisust.“ Tema isikupärane ja dünaamiline esitus tuleb eriti hästi esile just jazzilugudes.

2008 aasta kevadel ilmunud Rebecca debüütalbum „Inglite Pisarad“ ja sama aasta sügisel plaadilettide jõud-nud „Déjà Vu“ võeti nii kuulajate kui kriitikute poolt soojalt vastu. Kolmas album „Võin ma tulla“ (2010) üllatas omanäoliste jazzilike interpretatsioonidega tuntud ja armastatud koraalidest. Lauljatari neljas album „Flâneur“ (2012), põhitoonilt nooruslik ja positiivne, jutustab lugusid inimestest, kellega autor kohtub jalutuskäigul lin-nas.

Paljud Rebecca repertuaaris olevad laulud pärinevad tema enda sulest, kuid samas naudib ta ka standardite värsket isikupärat mõtestamist. Loominguprotsessi kohta mainib Rebecca: „Ma olen nutnud ja kirjutanud ning naernud ja kirjutanud... Minu laulud on mind muutnud. Iga laul on kui osake minust, minu lugu, minu kaas-laste lugu.“

Selle aasta jõulukontserdil kõlavad erinevate Eesti autorite ja Rebecca uued jõululaulud, sekka ka mõned tuntud jõululood, mis on Rebeccale iseloomulikult natuke värskemas kuues. „Tänapäeva kiires elutempos ku-lub meile kõigile ära korraks aeg maha võtta ning lasta endast läbi voolata killuke lapsepõlve, kus sai võibolla vanaemaga kirikus käidud. Advendiaeg pakub selleks suurepärase võimaluse,“ usub Rebecca Kontus.

Koos Rebeccaga võib laval näha musitseerimas Eesti jazzmuusika paremikku:Jaak Sooäär – kitarrMatis Metsala – klahvpillidHeikko Remmel – kontrabassTanel Ruben – trummidPiletid Piletilevisthind 5 eurot.Kuni 7 aastastele (k.a) lastele sissepääs tasuta.

Vanalinna Segakoori jõulukontsert 15. detsembrilLelle kirikus.

http://www.raplamaa.ee/et/kalender/35-view-6901.htmlKellaaeg täpsustub lähiajal.Teave tel 5341 9357 Mariina

raplamaa Ühistöö nr 50, 11.12.2013

Documents