Ääremärkused: eesti kui turismimaa · mõned ääremärkused eesti turismisektorile 1 •praegu...

Ääremärkused:Eesti kui turismimaa

Raivo VARE

Haapsalu 26.09.2019

Iga vaade on subjektiivne

Millest jutt?

•Maailmas toimuvad muudatused ja nende mõju laiemalt

• Eesti probleemid ja võimalused rõhuga taristule

• Isiklikud tähelepanekud ja soovitused sektorile

26.09.2019 RV/ Turismikonverents Haapsalus 2

Olulised globaalsed trendid


© Eesti 2035

Maailm on palju muutunud• Sõjajärgne maailmakord on mitmel viisil murenemas

• Maailma majandus on mõõtmatult kasvanud

• Maailma majanduslik raskuskese on nihkunud Läänest Itta

• Vaesus on suhtarvuna märgatavalt vähenenud

• Tehnoloogiline progress on märgatavalt kiirenenud

• Massiivne rahvasteränne on kasvamas üle maailma, kuid enim Euroopa ümbruses

• Linnastumise kasv kiireneb

• Kliima muutused ja nendega võitlemine kasvab

• Võitlus ressursside eest teravneb

• Tugevnevad protektsionistlikud tendentsid

• Tsentrifugaaltendentsid võitlevad tsentraliseerimisihalusega

• Globaliseerumine asendub regionaliseerumisega

• Senine europotsentristlik maailm nõrgeneb ja liberaalse demokraatia mudeli populaarsus on vähenemas riigikapitalistlikukasuks

• Ühiskondade arengumudelite võistlus on nihkunud autokraatlikumate poole, kus ideoloogiline alus asendub üha enamühiskonna kontrolliga läbi aina tõhusamate tehnoloogiliste vahendite ja võtete

=> Majanduslik areng toetab multipolaarset poliitilist keskkonda26.09.2019 RV/ Turismikonverents Haapsalus 4

Majanduse kasvutempo üha kiireneb


Sou

rce

: An

gus

Mad

dis

on

, UN

, Th

e Ec

on

om

ist

Majanduskese nihkub Itta


Maailm on disbalansis


Demograafia ja migratsioon


© Eesti 2035

Töö olemuse muutumine mõjutab ärimudeleid ja tarbimise iseloomu


© Eesti 2035

Keskklassi kasvudünaamika kui majanduse ja tarbimise kasvu mootor


Kliimafaktor sekkub mängu


Kasvab nii migratsiooniline, eluviisiline kui elamuspõhine surve puhta ja metsikulooduse ning loodusliku tarbimise või lausa eluviisi järele

Skandinaavia ja laiemalt Põhjala on looduspõhise eluviisi ja äri esirinnas (cleanteckui globaalne ekspordifookus)

© Eesti 2035

Geopoliitika on tagasiWikipeedia (e.k.): Geopoliitika on poliitiline õpetus maailma mõtestamisestmõjusfääride ehk “suurruumide” mõistetes. Geopoliitika järgi määravad riigivälispoliitikat geograafiline asukoht, majandussidemed ja loodusvarad (topograafia,rahvastik, iseseisev majandusvõimekus jne). Geopoliitikas iga suurriigi esindajadpeavad enda piiride naaberriike oma eluliste huvide alaks, mistõttu satuvadväikeriigid tihti geopoliitika pantvangi. Geopoliitikas on tähtsad riikide liidud.Lisanduv mõiste on geoökonoomika.


© Eesti 2035

Uus geopoliitiline reaalsus – muu on detailid


Senine maailmakord nagu kunagine Pangaeaon lagunenud • Ebakindlus laiemalt kasvab taas

• Ootamatuse faktor seoses geopoliitikaga kasvabsamuti

• Protektsionismi, regionaliseerumise jalinnastumise süvenemine muudab kauba- jainimvoogude kulgemissuundi

• Tehnoloogia ja „rohelise agenda“prevaleerimine muudab traditsioonilisikäitumismustreid ja ärimudeleid igas vallas

• Kaubaküllastumine ja raha väärtuse relatiivneodavnemine viib teenuste (s.h. elamuspõhistevajaduste rahuldamisele suunatute) osakaalujätkuvale kasvule tarbimises

• Euroopa jääb jätkuvalt atraktiivseks migratsioonija reisi sihtkohaks, eriti kui säilub Shengeniviisasüsteem


Mõned ääremärkused Eesti turismisektorile 1• Praegu 6 miljonit külastust ja ligi 2 miljardit eurot tulu, mis kasvaks 4 aastaga 2,6

miljardini (+30%)-> ambitsioonikas eesmärk VisitEstonialt

• 22,5 tuh. Inimest hõivatud ja koos kaudsete mõjudega 8% GDP-st

Pole kahtlust olulisuses Eesti jaoks

Kasv igal juhul tervitatav, aga milline? Kas 10 miljonit on parem kui 6-7?

• Tallinn on vanalinnaga sisenemispunkt, aga mitte nii unikaalne

• Kasvu võimalused:

külastuste arv sihtturgude geograafia laiendamise ja/või Eestis pakutava kvantitatiivsekasvu läbi. 10 miljonit turisti? -> ei peaks olema eesmärk, hoopis kvaliteet jalisandväärtuse kasv

pakutava kvalitatiivse taseme ja seeläbi lisandväärtuse kasvu läbi

• Võti: pakutava mitmekesisus ja piisav mastaapsus + paindlikkus ja läbiv koostöönii nishi-, sektori-, piirkonna-, riigi- kui laiemalt Läänemere regiooni siseselt.Eeldab laiemat ja pikemat vaadet kõigilt

• Arvestada tuleks läheneva majanduse aeglustumisega maailmas, eriti Euroopas. Eeldabriskide hajutamist koostöös teiste turuosalistega omades nishides


Mõned ääremärkused Eesti turismisektorile 2Geograafiline aspekt:

• 3 suurimat ööbijate lähteriiki : Soome, Vene ja Saksamaa

• Geograafilised võimalused eelkõige Euroopast: teised Skandinaavia riigid, Suurbritannia,Lõuna-Euroopa?

• Eraldi võimalus USA!?

• Peamine kasvupotentsiaal – Aasia, Jaapan, Korea, numbriliselt Hiina

Hiina spetsiifika:

➢ vertikaalse omamaise ahela ülesehitamise suund

➢ grupilisus nii käitumislikus eripäras, tarbimislikus ökonomiseerimises kui huviobjektidestandartsuses

Kui eelistada kvantitatiivset kasvu, siis rõhk Hiinale õigustatud, kui kvalitatiivset, siis pigemfookus mujale esialgu, orgaaniline kasv Hiinast nagunii olemas

Aasia suunal Läänemereäärne regionaalne koostöö hädavajalik, sest aasia turist tulebkaugesse regiooni, mitte ühte kohta


Tunnel jt. taristu arendused on elulise tähtsusega 1


Uus hingamine oleks Talsinki raudteetunnel. Sellel mitte ainult transpordialane efekt, vaid laiem arvestadeskinnisvara osa => Kasu on Tallinnale ja Eestile tervikuna – 20 min. Helsinki lennujaamast või kesklinnast onargument mitte ainult kohaliku elu jaoks, vaid ka turistidele, eriti Aasiast => PEAMINE: Hellinn muutukssissepääsuks Euroopasse Aasia jaoks nii majanduslikult kui inimestele => koostöö Soomega!!!

Tunnel jt. taristu arendused on elulise tähtsusega 2• RailBaltic kui turismi võimestaja

• RB kombinatsioon tunneliga – Soome topelthuvi toestamas



Tallinna tekiks lennujaamaga koos RB ja bussijaamaga ühineCentral elik unikaalne transpordi-hub

• Selle eesmärk on olla piirkonna ühistranspordisõlm jatõmbekeskus, mis koosneb terminalihoonest,terminaliväljakust ja selle pikendusest, raudteetaristust(1520 mm ja 1435 mm laiusega rööbasteed, ooteplatvormidjne) ja bussijaamast, moodustades funktsionaalselt jaruumiliselt terviku

• Ühisterminali ootesaal on ühine bussi- ja rongireisijatele.Ülemiste Ühisterminal moodustab tulevikus ka lennujaamagafunktsionaalselt ja linnaruumiliselt ühe terviku(lähteülesande sõnastus)



• RB ka kohaliku elu jaoks lisandväärtuse pakkuja

• 11 jaama kohaliku rongiliikluse jaoks (Haapsalu analoogia?)


Regionaalse arengu tasakaalustamise vajadus


• Regionaalne areng kinni taristus, aga lisaks ka nishispetsialiseerumise ja koostöö puudumises• Maakonnaülene lähenemine otstarbekas kombineerimaks erinevaid pakkumisi-objekte-elamusi• Ühine müügitöö nii ettevõtjate, KOVide kui riigi tasandil on eriti oluline

Tunnel jt. taristu arendused on elulise tähtsusega 6• Taristuline välis- ja

sisejuurdepääson võti: riigi nägemus

• Põhimaanteede neljarealiseks tegemine on hädavajalik – kaugus ja transpordi mugavus Tallinnast kui sisenemispunktist, eriti Tartu ja Narva suunal on kvaliteedi probleem ka tulevikus

• Eraldi teema: lennuühenduste kvaliteet


Äri- ja konverentsiturismi võimaluste ärakasutamine

• Potentsiaali realiseerimine vajalik, sest pole sesoonse iseloomuga ja on märksa tulutoovam sektorile

• Otseselt seotud lennuühenduste kvaliteediga eelkõige

➢ odavlennu marshruudid seda ei lahenda

➢ eesmärk: in and out in one day!

• Konverentsikeskus:

➢Linnahall halvem kui Aerocity

➢Oluline hotellidega kokku kombineerimine – võimalikult lähedal või kõrval või lausa ühes kompleksis

➢Hetkel ühtegi kõlbulikku objekti pole!

➢Võimsus vähemalt 3000 inimest

➢Eeldab ühist ja laiahaardelist spetsialiseeritud müügitööd


https://www.google.ee/imgres?imgurl=https://www.tallinn.ee/gal_pildid/32294.jpg&imgrefurl=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Tallinna-Linnahall-valmistub-uuestisunniks&docid=6_3RK9lmtUJX8M&tbnid=3_uzkzMwUCAOeM:&vet=10ahUKEwiMvdWbh-rkAhVPGpoKHR21CiAQMwhIKAcwBw..i&w=500&h=332&bih=684&biw=1462&q=linnahall&ved=0ahUKEwiMvdWbh-rkAhVPGpoKHR21CiAQMwhIKAcwBw&iact=mrc&uact=8

Veel mõned ääremärkused 1• Grupiturist on transpordifirmadele, suurhotellidele ja toitlustajatele

atraktiivsem, kuid lisandväärtuse potentsiaal turismifirmadele endilepiiratud. Individuaalturist aga vastupidi. Eeldab personaalsetteenindust, mõneti keerulisem erijuhtumite rohkuses, agapotentsiaalselt tihti kasumlikum kui õigesti läheneda. Pealegi jätabrohkem võimalusi väikefirmadele võrreldes hulgiteenindajatega

• Tehnoloogia võimaluste parem ärakasutamine eriti väiksemate tegijatepoolt individuaalturistide jaoks ja eriti mitte-ingliskeelsetest maadest

-> ühisplatvormi(de) võimalused?

-> Ühistegevus + läbimõeldum/peibutavam illustratiivne materjal

• Hotellimajanduse hinna-kvaliteedi suhe jätab soovida

• Kitsalt projektipõhisuse prevaleerimine finantseerimise eripäradesttulenevalt, vähene seostatus laiema pakkumisega


Veel mõned ääremärkused 2• Kruiisid pole saatanast – väga võimas Eesti ja Tallinna tuntuse

kasvatamise viis (minu kogemus ameeriklastega jt.)

• Kruiiside teenindamiseks hädavajalik Tallinna huvi ja sisulineosalus. Praegu vaid sadam toimetab

• Tallinna linnaplaneerimine ja eriti transpordikorraldus onallpool igasugust arvestust. Kruiisindus vaid paljastab seda

Ei saagi nõuda suurt tulu ja tulebki kohalikel paljuebamugavust taluda


Veel mõned ääremärkused 3• Gastroturism võiks olla eraldi nish, sest Eesti köök on tegija!

Kahjuks riik nii ei arva (Bocuse d’or juhtum)

• Kultuur on originaalne müügiartikkel

• Spa-turism lähiriikide turistidele veel atraktiivne, kuidhinnakonvergents toimib ja edaspidi vajab aktiivsematprogrammilist lisapakkumist

• Individuaalturisti jaoks vajalik paindlikum ja nishi-spetsiifilisemerihuvisid arvestav positsioneerimine

• Loodus on meie müügiargument (isiklik kogemus koertejalutamisega), aga eeldab samuti nishi-spetsialiseerumistloodusvaatlejate, jahimeeste, matkajate, jalutajatestloodushuviliste linnainimeste jne. vahel


Tahaks rohkem selliseid pealkirju!

•ETTEVÕTLIK EESTI | Puude lõhkumine, seenelkäik ja sõnnikuvedu - Rõugemaaturismitalu tõmbab Aasia turiste magnetina(EPL 24.09.2019)

•ETTEVÕTLIK EESTI | Turismiäri kange naine: just Ida-Virumaa suudab üllatada (EPL 17.09.2019)


Peamine

Võtmemõisted: • Innovaatilisus• Spetsialiseerumine• Koostöö• Julgus ette võtta• Perspektiivi ja suurema pildi

nägemine• Pikemaajaline süsteemne

lähenemine ja planeerimine ning järjepidevus

• Hea kogemuse loomise kaudu korduvkülastatavusele suunatus


Milline strateegia valida...?

Ääremärkused: eesti kui turismimaa · mõned ääremärkused eesti turismisektorile 1 •praegu...

Documents