René François Ghislain Magritte

Koostanud: Nele Puust

Eluaastad:

1898 – 1967

Sünnikoht: Lessiness, Belgia

Alasti 1919

• Esimene maal pärit 1915.aastast

• Alustas õpinguid Belgia kunstikoolis, kusmaalis põhiliselt kubistlikke,futuristlikke naisakte. Kooli jättis ta siiski mõne aastapärast pooleli, sest ei pidanud sealset õpetpiisavalt inspireerivaks.

• Töötas esialgu tapeedivabrikus kujundajana,kuid 1926 a. sõlmis esimese rendilepinguühe kohaliku galeriiga ning sai jäägitult maalimisele pühenduda.

Georgette ja René 1920

Magritte abiellus 1922 a. omalapsepõlvesõbranna Georgette’ga, kellega jäi kokku elupäevade lõpuni.Georgette oli ka tema põhiliseks modelliks.

Peale Magritte’i esimest ebaõnnes-tunud näitust 1927a. kolisid nadPariisi ja seal leidis Magritte ka sürrealistide seas toetajaid. Sellesthoolimata ei kohanenud nad sealhästi ning 1930 a. naasti Belgiasse.Samal aastal avas Magritte koos vennaga reklaamibüroo ning jätkassiiski ka maalimist.

Magritte’i esimene sürrealistlik töö

Kadunud ratsanik 1926

Hilisem versioon samast tööst

Kadunud ratsanik 1948

Ohtlik kontakt 1926

Armastajad 1928

Arvatakse, et need linad nägudel on mõjutatud Magritte’i lapsepõlvetraumast, mil tema ema uputas end kohalikku järve. Kleidisaba olevat ema näol, kui ta veest välja võeti ja Magritte nägi seda pealt. Siiski pole tegemist faktiga, sest teise teooria kohaselt väljendub siin selgelt “armastus on pime” klišee...

Proovides võimatut 1928

Seda maali peetakse suurimaks austusavalduseks Georgette’ile,sest siin püüdis Magritte teostada võimatut – maalida oma naist igavikku.

Hiiglanna 1929-1930(inspireeritud Baudelaire’i samanimelisest luuletusest)

Magritte oma Belgia stuudios 1930

Vastastikune tõmme 1933(Inspireeritud unenäost)

Must maagia 1933-1934

Läbinägelikkus 1936

1936

Kehaosad kannavad tavaliselt teatud

funktsioone, aga mis juhtub, kui neid

kehaosi nihutada?Silmast saab

mõtlemisorgan, suu täidab suguorgani rolli

ja ninad muutuvad jalgadeks...

Valge rass 1937

Edward Jamesi portree 1937

Õnnetoov enne 1944

Kingitus Georgette’i õele, Magritte’i impressionistlike katsetuste näide

illustratsioonid Paul Eluardi “Elu paratamatusele” 1945

Vägistus 1948

Õnnelik puudutus 1952

fresko Lummatud ala 1953

“Lummatud ala” Knokke-le-Zoute kasiino interjööris 1953

"I have reproduced different concepts in The Empire of Lights, namely a nocturnal landscape and a sky as we see it during the daytime. The landscape leads us to

think of night, the sky of day. In my opinion, this

simultaneity of day and night has the power to surprise and

to charm. This power I call poetry.“

Iga Magritte’i töö kandis endas sügavat alltähendust

või filosoofilist mõttearendust.

Valguse impeerium 1954

Selgitus 1954

Hegeli puhkus 1958

Magritte sai palju inspiratsioonierinevatelt kirjanikelt, kunstnikelt,filosoofidelt. Üks neist oli ka Hegel, kellele Magritte seda tööd tehes mõtles ja arvas, et kui Hegel seda maali näeks, ajaks see teda kindlasti naerma.

“The apple, be it painted in never so illusionary and tempting a manner,

remains no more than paint on a ground.

Nor does the word "apple" constitute the fruit itself, but is merely a description that

is ultimately arbitrary in nature.”

***

“Õun, ükskõik, kui ehedalt see ka maalitud poleks, jääb ikka ainult maaliks,

millel kujutatakse õuna. Niisamuti on sõnaga “õun”, mis ise ei tähista ju õuna

ennast.” “Kui ma ütleksin, et sellel pildil on õun,

ma ju valetaksin...”See ei ole õun 1964

Carte Blanche 1965“Nähtavad asjad võivad vahel olla nähtamatud”

Filosoofia magamistoas 1966 (Viide Marqui de Sade’le)

Magritte’i arvates ei ole kunsti ülesanne elu jäljendada, vaid näidata seda uutes varjundites. Sellega ta ka kogu oma elu tegeles – kõige tavalisemast objektist lõi ta mõtlemapaneva, vastuolulise ning sügavalt filosoofiat täis teose.Magritte oli produktiivne kunstnik, kuid leidis tunnustust alles üsna hilises eas. Temast kui sürrealistist hakati lugu pidama 1930ndate lõpul, mil toimus ka tema teine suur näitus New Yorgis.

Magritte suri oma kodus 1967 a..

1966