ren © fran § ois ghislain magritte

Click here to load reader

Download Ren ©  Fran § ois Ghislain Magritte

Post on 07-Jan-2016

47 views

Category:

Documents

7 download

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Ren é Fran ç ois Ghislain Magritte. Koostanud: Nele Puust. Eluaastad: 1898 – 1967 Sünnikoht: Lessiness, Belgia. Esimene maal pärit 1915.aastast Alustas õpinguid Belgia kunstikoolis, kus maalis põhiliselt kubistlikke,futuristlikke naisakte. Kooli jättis ta siiski mõne aasta - PowerPoint PPT Presentation

TRANSCRIPT

  • Ren Franois Ghislain MagritteKoostanud: Nele Puust

  • Eluaastad:1898 1967

    Snnikoht: Lessiness, Belgia

  • Alasti 1919 Esimene maal prit 1915.aastast

    Alustas pinguid Belgia kunstikoolis, kusmaalis philiselt kubistlikke,futuristlikke naisakte. Kooli jttis ta siiski mne aastaprast pooleli, sest ei pidanud sealset petpiisavalt inspireerivaks.

    Ttas esialgu tapeedivabrikus kujundajana,kuid 1926 a. slmis esimese rendilepinguhe kohaliku galeriiga ning sai jgitult maalimisele phenduda.

  • Georgette ja Ren 1920Magritte abiellus 1922 a. omalapseplvesbranna Georgettega, kellega ji kokku elupevade lpuni.Georgette oli ka tema philiseks modelliks.

    Peale Magrittei esimest ebannes-tunud nitust 1927a. kolisid nadPariisi ja seal leidis Magritte ka srrealistide seas toetajaid. Sellesthoolimata ei kohanenud nad sealhsti ning 1930 a. naasti Belgiasse.Samal aastal avas Magritte koos vennaga reklaamibroo ning jtkassiiski ka maalimist.

  • Magrittei esimene srrealistlik tKadunud ratsanik 1926

  • Hilisem versioon samast tstKadunud ratsanik 1948

  • Ohtlik kontakt 1926

  • Armastajad 1928

    Arvatakse, et need linad ngudel on mjutatud Magrittei lapseplvetraumast, mil tema ema uputas end kohalikku jrve. Kleidisaba olevat ema nol, kui ta veest vlja veti ja Magritte ngi seda pealt. Siiski pole tegemist faktiga, sest teise teooria kohaselt vljendub siin selgelt armastus on pime kliee...

  • Proovides vimatut 1928Seda maali peetakse suurimaks austusavalduseks Georgetteile,sest siin pdis Magritte teostada vimatut maalida oma naist igavikku.

  • Hiiglanna 1929-1930(inspireeritud Baudelairei samanimelisest luuletusest)

  • Magritte oma Belgia stuudios 1930

  • Vastastikune tmme 1933(Inspireeritud unenost)

  • Must maagia 1933-1934

  • Lbingelikkus 19361936

  • Kehaosad kannavad tavaliselt teatud funktsioone, aga mis juhtub, kui neid kehaosi nihutada?Silmast saab mtlemisorgan, suu tidab suguorgani rolli ja ninad muutuvad jalgadeks...

    Valge rass 1937

  • Edward Jamesi portree 1937

  • nnetoov enne 1944

    Kingitus Georgettei ele, Magrittei impressionistlike katsetuste nide

  • illustratsioonid Paul Eluardi Elu paratamatusele 1945

  • Vgistus 1948

  • nnelik puudutus 1952

  • fresko Lummatud ala 1953

  • Lummatud ala Knokke-le-Zoute kasiino interjris 1953

  • "I have reproduced different concepts in The Empire of Lights, namely a nocturnal landscape and a sky as we see it during the daytime. The landscape leads us to think of night, the sky of day. In my opinion, this simultaneity of day and night has the power to surprise and to charm. This power I call poetry.

    Iga Magrittei t kandis endas sgavat allthendust vi filosoofilist mttearendust.

    Valguse impeerium 1954

  • Selgitus 1954

  • Hegeli puhkus 1958

    Magritte sai palju inspiratsioonierinevatelt kirjanikelt, kunstnikelt,filosoofidelt. ks neist oli ka Hegel, kellele Magritte seda td tehes mtles ja arvas, et kui Hegel seda maali neks, ajaks see teda kindlasti naerma.

  • The apple, be it painted in never so illusionary and tempting a manner, remains no more than paint on a ground. Nor does the word "apple" constitute the fruit itself, but is merely a description that is ultimately arbitrary in nature. ***

    un, kskik, kui ehedalt see ka maalitud poleks, jb ikka ainult maaliks, millel kujutatakse una. Niisamuti on snaga un, mis ise ei thista ju una ennast. Kui ma tleksin, et sellel pildil on un, ma ju valetaksin...See ei ole un 1964

  • Carte Blanche 1965Nhtavad asjad vivad vahel olla nhtamatud

  • Filosoofia magamistoas 1966 (Viide Marqui de Sadele)

  • Magrittei arvates ei ole kunsti lesanne elu jljendada, vaid nidata seda uutes varjundites. Sellega ta ka kogu oma elu tegeles kige tavalisemast objektist li ta mtlemapaneva, vastuolulise ning sgavalt filosoofiat tis teose.Magritte oli produktiivne kunstnik, kuid leidis tunnustust alles sna hilises eas. Temast kui srrealistist hakati lugu pidama 1930ndate lpul, mil toimus ka tema teine suur nitus New Yorgis.

    Magritte suri oma kodus 1967 a..1966