riigiteedel 25151 mustassaare tee ja 25134 sõmerpalu – … · 2021. 7. 30. · riigiteedel 25151...

Töö number: 2016_0033_02

Tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki 34, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795;

Kuupäev 18.09.2018

Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba

põhiprojekt

Keskkonnamõju eelhinnang

Riigiteedel 25151 Mustassaare tee ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba põhiprojekti


1 / 28

Versioon 1

Kuupäev 18.09.2018

Koostanud: Marju Kaivapalu, Maria Oravas

Kontrollinud:

Täiendanud:

Andres Brakmann

06.07.2021 Transpordiamet / Tiit Vunk

Projekti nr 2016_0033_02

Esikaane foto: Mustassaare tee nr 25151, Google Maps

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki 34

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee



2 / 28

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3

1. Kavandatav tegevus ..................................................................................................... 4

1.1. Tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................................ 4

1.2. Projektiala asukoht ja olemasolev olukord ........................................................................ 4

1.3. Liiklussagedus ja prognoos ............................................................................................ 6

1.4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ................................................................................ 6

1.5. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................ 6

1.5.1. Võru maakonnaplaneering ........................................................................................... 6

1.5.2. Sõmerpalu valla üldplaneering ja arengukava ................................................................ 7

1.5.3. Rõuge valla üldplaneering ja arengukava ...................................................................... 8

1.6. Ressursside kasutamine................................................................................................. 9

1.7. Tegevuse energiakasutus .............................................................................................. 10

1.8. Tegevusega kaasnevad tegurid ...................................................................................... 10

1.9. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ............................................................................ 11

1.10. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ..................................... 11

1.11. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht ............................ 11

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................. 12

2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ....... 12

2.2. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime .................... 12

2.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime .................................................................. 13

2.3.1. Põhjavee kaitstus ...................................................................................................... 13

2.3.2. Pinnaveekogud ja kaldad ........................................................................................... 14

2.3.3. Hüdroloogilised tingimused......................................................................................... 14

2.3.4. Pinnavormid ............................................................................................................. 14

2.3.5. Metsad ja kõrghaljastus ............................................................................................. 15

2.3.6. Rohevõrgustik .......................................................................................................... 18

2.3.7. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad ............................................................. 20

2.3.8. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada ................. 21

2.3.9. Asustus ................................................................................................................... 21

2.3.10. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ................................................................ 21

2.4. Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ............................... 23

2.4.1. Vee kvaliteet ............................................................................................................ 23

2.4.2. Õhusaaste ................................................................................................................ 23

2.4.3. Müra ja vibratsioon ................................................................................................... 24

2.4.4. Soojus, kiirgus, lõhn .................................................................................................. 24

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................... 25

3.1. Piiriülese mõju võimalikkus ........................................................................................... 25

3.2. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas planeeritavate

tegevustega ...................................................................................................................... 25

3.3. Ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused .............. 25

4. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused ......................................................................... 27

Kasutatud kirjandus ....................................................................................................... 28



3 / 28

Sissejuhatus

Käesoleva töö eesmärgiks on anda keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Nursipalu

harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste projekti koosseisus kavandatavate tööde osas riigiteel

25151 ja riigiteel 25134 põhiprojekti (edaspidi põhiprojekt) koostamiseks.

Põhiprojekti eesmärk on projekteerida:

riigitee 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 laiendamine 7m laiuse tolmuvabakattega

teeks;

riigitee 25134 Sõmerpalu – Mustahamba km 3,0-8,0 mahasõitude ümberehitus ja km 4,8

tee vasakule poolele, km 5,57 tee vasakule poolele ning km 6,31 tee paremale poolele uute

mahasõitude ehitamine.

riigitee 25134 km 4,85-5,05 asuva ohtliku kurvi õgvendamine vastavalt Reaalprojekt OÜ

poolt 2013. aastal koostatud eskiisile „Mnt nr 25134 Sõmerpalu-Mustahamba km 0,0-9,5

Sõmerpalu-Nursi lõik“, töö nr V131-12.

Eelhinnang annab ülevaate põhiprojekti elluviimisega kaasnevatest võimalikest keskkonnamõjudest

ning on otsustajale eksperthinnanguna kasutatav abimaterjal otsustamaks, kas KMH algatamine on

vajalik.

Käesoleva KMH eelhinnangu kohustus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1 (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 2 punktist 10 (infrastruktuuri

ehitamine või kasutamine) ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade,

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 § 13

punktist 8 ja § 15 punktist 8. Eelhinnang koostati lähtudes KeHJS-e § 61 sätestatud kriteeriumidest.

Käesoleva keskkonnamõju eelhinnangu koostamise eesmärk on välja selgitada, kas kavandatava

tegevuse läbiviimisel võib tõenäoliselt ilmneda oluline negatiivne keskkonnamõju ning kas sellest

tulenevalt on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine KeHJS-e tähenduses.

Eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS)3 §-st 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“4. Eelhinnangu koostamisel järgiti juhendeid „Eelhindamine. KMH/KSH

eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“5, „Keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu andmise juhend“6 ja „Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise juhend“7.

Projekti koostamise korraldaja on Transpordiamet.

1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv 2 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017?leiaKehtiv 3 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 4 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 5 Riin Kutsar: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf 6 Keskkonnaministeerium: www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 7 Keskkonnaministeerium: www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_3.pdf

https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017?leiaKehtiv


https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf

http://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf



4 / 28

1. Kavandatav tegevus

1.1. Tegevuse eesmärk ja vajadus

Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti eesmärk on parandada

väljaõppevõimalusi harjutusalal. Projekti raames projekteeriti kokku 27,5 km I kategooria ja 23 km

II kategooria teid ning lisaks maastikusõiduala. Rajatistest projekteeriti alale kaks uut 300 m

lasketiiru, üks 1000 m lasketiir, käsigranaadi viskekoht, tankitõrje granaadiheitja laskeväli ja

lõhkamispaik.

Kaitseministeeriumi poolt tellitud projekti elluviimise järgselt on tõenäoline ala kasutusintensiivsuse

suurenemine, mis omakorda toob kaasa liiklussageduse tõusu riigiteel. Seega on vajalik Nursipalu

harjutusväljaku teede ja väljaõpperajatiste projekti koosseisus kavandatavate tööde osas

riigiteedel 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 laiendamine 7 m laiuse tolmuvabakattega teeks

ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba km 3,0-8,0 mahasõitude ümberehitus ja km 4,8 tee vasakule

poolele, km 5,57 tee vasakule poolele ning km 6,31 tee paremale poolele uute mahasõitude

ehitamine. Samuti on vajalik tee 25134 km 4,85-5,05 asuva ohtliku kurvi õgvendamine vastavalt

Reaalprojekt OÜ poolt 2013. aastal koostatud eskiisile „Mnt nr 25134 Sõmerpalu-Mustahamba km

0,0-9,5 Sõmerpalu-Nursi lõik“, töö nr V131-12.

1.2. Projektiala asukoht ja olemasolev olukord

25151 Mustassaare tee algab Võru maakonnas Võru vallas Sõmerpalu alevikust ja viib Võru

maakonnas Võru vallas Mustassaare külla Valga-Võru-Koidula raudteeni (vt joonis 1). Teekatte laius

on 5,0-7,2 m ja mulde laius 5,0-8,9 m. Tegemist on kruuskattega teega. Harjutusvälja alale

riigimaantee ei jõua. Sõmerpalu alevikus on 25151 Mustassaare teel kiirusepiirang 50 ja 70 km/h

ning edasisel lõigul 90 km/h. Sõmerpalu alevikus on 25151 Mustassaare tee valgustatud.

Joonis 1. Mustassaare tee km 0,27-2,764 asukoha skeem

Võru maakonnas Võru vallas asuv 25134 Sõmerpalu-Mustahamba tee lõik km 2,19-7,80 külgneb

vahetult või läbib Nursipalu harjutusvälja (vt joonis 2). Kokku on projektiga teele ette nähtud 11

mahasõitu Nursipalu harjutusvälja alale. Enamus mahasõitudest on olemasolevad ning projektiga on

ette nähtud vaid nende remont ja parendamine. Sõmerpalu-Mustahamba tee on kurviline, teekatte



5 / 28

laius on 5,9-7,3 m ja mulde laius 7,9-9,3 m, juurdepääs Nursipalu harjutusvälja linnaku alale (nn

peasissepääs) toimub km 4,95 oleva mahasõidu/ristmiku kaudu. Nimetatud ristmik asub maantee

kurvi keskel, mistõttu nähtavus ja pöörete sooritamine on mõnevõrra raskendatud. Selle ristmiku

ümberehitust projektiga ette nähtud ei ole. Tee on tolmuvaba kattega.

Joonis 2. Sõmerpalu-Mustahamba tee km 2,19-7,80 asukoha skeem

Kavandatava tegevuse tulemusena teede olukord võrreldes tänasega paraneb, mis on piirkonna

arengule positiivse mõjuga.

Ehitusseadustiku8 § 71 lõike 2 kohaselt on nimetatud teede kaitsevöönd 30 m. Ehitusprojekti alusel

kavandatav tegevus toimub riigi kõrvalmaanteede (nr 25134 Sõmerpalu-Mustahamba ja nr 25151

Mustassaare tee) alusel maal ja kaitsevööndis.

Projektiga kavandatakse ka kõrvalmaantee 25134 Sõmerpalu-Mustahamba alused järgmised 12,1 m

pikkused raudbetoontruubid:

- km 4,179 läbimõõduga 0,5 m (ehitatud 1949);

- km 4,644 läbimõõduga 0,5 m (ehitatud 1949);

- km 6,417 läbimõõduga 0,75 m (ehitatud 1952).

25151 Mustassaare teel asuvad järgmised raudbetoontruubid:

- km 0,499 11,1 m pikkune läbimõõduga 0,5 m (ehitatud 1969);






25151 Mustassaare teel km 1,838 asub 4,3 m pikkune sild nr 924 (ehitatud 1935 ja renoveeritud

1996). Mustassaare teel km 0,8 paremal ja vasakul asub taskuta bussipeatus.

Teedele peenraid ei ole ette nähtud. Tee ääred tähistatakse tähispostidega.

8 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018010?leiaKehtiv



6 / 28

1.3. Liiklussagedus ja prognoos

Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 25151 Mustassaare teel oli 2017. aastal 38-145

autot/ööpäevas, millest 2-5% moodustas raskeliiklus ning 25134 Sõmerpalu-Mustahamba teel oli

2017. aastal 343 autot/ööpäevas, millest 8% moodustas raskeliiklus.

1.4. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Käesoleva projektiga kavandatakse riigiteedel 25151 Mustassaare tee km 0,27-2,764 laiendust ja

25134 Sõmerpalu-Mustahamba km 3,0-8,0 mahasõitude ümberehitust, km 4,8, 5,57 ja 6,31 uute

mahasõitude ehitust ning km 4,85-5,05 asuva ohtliku kurvi õgvendamist.

1.5. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

1.5.1. Võru maakonnaplaneering

Võru maakonnaplaneering on kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/819.

Maakonnaplaneeringute koostamise käigus viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH).

Maakonnaplaneeringus (MP) on märgitud mh Nursipalu harjutusväli Rõuge ja Sõmerpalu vallas, mille

piiranguvööndi laius on kuni 2 km harjutusvälja välispiirist (vt Joonis ). Riigikaitseliste ehitiste

tingimuste kohta on koostatavas MPs mh märgitud järgmist: lasketiiru ja harjutusvälja

piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovititatav rajada müratundlikke hooneid (nt

elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). Lisaks märgitakse, et riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja

taktikaalade kasutamisel on koostöös omavalitsusega oluline leevendusmeetmete kavandamine

tegevusega kaasnevate negatiivsete mõjude vähendamiseks ning tähelepanu pööramine ka

objekti/ala piirkonnas elavatele ja tegutsevatele inimestele ning ettevõtetele avalduvatele

sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele.

MP kohaselt on Võru maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused mh liikumisvõimaluste

tagamise alusena peetakse silmas teedevõrgu heakordaja täiendamise vajadusi, arvestades

maakonnatasandi täpsusastet. Sealjuures kajastatakse teadaolevad põhimõttelised vajadused, kuid

täpsemad lahendused igal konkreetsel juhul selguvad täiendavate planeeringute/projektide käigus.

Koostatava maakonnaplaneeringu KSH aruanne on heakskiidetud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru

regiooni poolt 27.04.2016. KSH aruandes ei ole Nursipalu harjutusvälja arendamisega seonduvaid

keskkonnamõjusid eraldi välja toodud. Eraldi ei ole ka väljatoodud antud projektiga

rekonstrueeritavate teede mõju.

9 Maavalitsuse veebileht: http://www.maavalitsus.ee/voru-maakonnaplaneering



7 / 28

Joonis 3. Väljavõte Võru maakonnaplaneeringu joonisest asustuse suunamise projekti

piirkonnas

1.5.2. Võru valla üldplaneering ja arengukava

Võru vald on 2017. aastal loodud omavalitsusüksus Eestis Võru maakonnas. Võru vallaks ühinesid

Lasva, Orava, Sõmerpalu, Võru ja Vastseliina vald. Võru valla üldplaneering on koostamisel. Võru

valla territooriumil oleva endise Sõmerpalu valla üldplaneering on kehtestatud 16.06.201010.

Planeeringuga on reserveeritud endise Sõmerpalu valla lõunaosas riigikaitsemaana 1045 ha

Nursipalu harjutusvälja väljaarendamiseks. Samuti on üldplaneeringuga kavandatud kaitsehaljastuse

maa juhtotstarbega maad Sõmerpalu alevikku (Nursipalu harjutusvälja müratõkke

kaitsehaljastusena 2 lahustükki) (vt Joonis ).

Üheks endise Sõmerpalu valla ruumilise arengu põhimõtteks on hea teedevõrgu tagamine ning

ühenduste parandamine asulate vahel teede rekonstrueerimise, kergliiklusteede ja sildade rajamise

ning bussiühenduse parandamise teel.

Valla üldplaneeringu elluviimiseks vajalike tegevuste hulgas on mh nimetatud Nursipalu harjutusvälja

alale tuletõrjeveehoidlate rajamine, samuti uue metsakuivenduse rajamine harjutusvälja ja

Sõmerpalu aleviku vahelisele alale ning sinna müratõkkeistanduste rajamine.

Üldplaneeringu KSH aruande kohaselt on üldplaneeringu elluviimise suurimad keskkonnaprobleemid

seotud Nursipalu harjutusvälja väljaarendamisega. Negatiivsete mõjude leevendamiseks

10 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/410102013070



8 / 28

(mürareostuse vähendamiseks) on kavandatud eelnimetatud kaitsehaljastuse rajamine.

Põhjalikumalt üldplaneeringu KSH aruanne harjutusväljaga seonduvaid mõjusid ei käsitle, vaid

viidatakse samaaegselt koostatavale harjutusvälja arendusprogrammi KSHle.

Endise Sõmerpalu valla arengukavas 2006-2018 (uuendatud aastal 2014)11 on sõnastatud

valla arengu visioon aastaks 2016 järgmiselt: Sõmerpalu vald on stabiilse ja aktiivse elanikkonnaga,

mitmekesise ettevõtlusega, vallaelanikele head elukeskkonda, arengu- ja puhkevõimalusi pakkuv

piirkond Võru linnaregioonis. Arengukava kohaselt lähtutakse valla arendamisel vallaelanike ja

ettevõtete arenguvajadustest, mille tagab huvigruppide aktiivne kaasatus arendus- ja

planeerimistegevusse.

Arengukava lisas 1 toodud SWOT analüüsis on Nursipalu harjutusvälja nimetatud ühe ohuna ning

ühe nõrkusena kehva teedevõrk (vähe kõvakatega, korrashoid).

Joonis 4. Väljavõte Sõmerpalu valla üldplaneeringust Nursipalu harjutusvälja piirkonnas

1.5.3. Rõuge valla üldplaneering ja arengukava

Rõuge valla üldplaneeringu koostamine algatati juba 27.10.2004, kuid planeering on siiani

kehtestamata, kuna Nursipalu harjutusvälja käsitlemise osas ei ole jõutud kõiki osapooli rahuldava

lahenduseni. 2017. aastal ühinesid Rõuge, Haanja, Misso, Mõniste ja Varstu vallad uueks

omavalitsusüksuseks Rõuge vald, mille ühine üldplaneering algatati 17.04.2018 ja see on

koostamisel. Kehtivad endised üldplaneeringud.

11 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/404102014008



9 / 28

Rõuge valla arengukavas 2015-2025 on sõnastatud valla üldvisioon aastaks 2025 järgmiselt12:

Rõuge vald on kõrge elukvaliteediga jätkusuutlik piirkond, kus kõigil on hea olla.

Arengukava keskkonda ja heakorda käsitlevas ptk-s 14 on probleemide all mh nimetatud Nursipalu

harjutusväljal toimuvaid mürarohkeid tegevusi ja mürafooni suurenemise ohtu harjutusvälja

laienemisel. Arengukava kohaselt mõjutab harjutusvälja võimalik liigmüra teema ka külaelanike

omavahelisi suhteid ja piirkondade elukeskkonda.

Lühiajaliseks eesmärgiks arengukavas seatud harjutusvälja arendamisel kõiki osapooli rahuldava

lahenduse leidmine. Samuti nähakse arengukavas ette Nursi külla müramõõtejaama rajamine.

Nursipalu harjutusvälja arendamisega seotud küsimuste arutamiseks on Rõuge vallavolikogu juurde

moodustatud ajutine Nursipalu komisjon. Samuti on vallas moodustatud seltsing Inimsõbralik

Nursipalu.

1.6. Ressursside kasutamine

Suurim turba leiukoht Rõuge vallas on Nursipalu harjutusvälja territooriumile ja riigitee 25134

Sõmerpalu – Mustahamba alla jääv Kerreti maardla (riikliku maavarade registri registrikaardi nr

547). Maardla pindala on üle 4300 ha. Kerreti maardlas on hästi- ja vähelagunenud turvas, mille

kasutusala on vastavalt kütte- või aiandusturvas. Maa-ameti andmetel on hästilagunenud turba

aktiivse reservvaru suurus 23 558 000 tonni ja passiivse reservvaru suurus 2 200 000 tonni;

vähelagunenud turba aktiivse reservvaru suurus on 216 000 tonni. Turba kaevandamist Kerreti

maardlas ei toimu, kuna puudub arendajate huvi. Samuti on raba olnud pikka aega puutumatu,

mistõttu on rabakooslused hästi säilinud ning kaevandamine ei ole soovitatav13. Projekteeritav

teelõik ja mahasõidud ei asu maardla territooriumil.

Endisel kaevandamisalal on Keskkonnaministeeriumi algatusel kavandmisel kraavide sulgemine ning

veerežiimi taastamine (kaevandamisega rikutud mahajäetud turbaalade taastamise programm) ca

33 ha suurusel alal. Veerežiimi taastamine toimub kavandatavatest väljaõpperajatistest kaugel ning

harjutusvälja kasutusvõimalusi olulisel määral ei mõjuta. Alal asuvad ka mitmed

keskkonnakaitselised piirangud – kaitsealuste liikide püsielupaigad ja leiukohad (vt Joonis ). Kuna

raba on olnud pikka aega puutumatu, siis rabakooslused on hästi säilinud ning kaevandamine ei ole

soovitatav.

Maanteeameti 13.09.2017 korraldusega nr 0014 antud projekteerimistingimuste kohaselt tuleb

vajadusel põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuringud olemasoleva

veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. Samuti

tagada riigiteega 25151 Mustassaare tee piirneval Sõmerpalu maaparandussüsteemil (kood

2020767400010/001) maaparanduskaevu säilimine ja toimimine. Kui seda tehakse ning lisaks

säilitatakse veerežiim hetkeolukorraga vähemalt samal tasemel ning ligipääs maavara

kaevandamisele, siis puudub kavandataval tegevusel oluline mõju turbamaardlale.

12 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/415052015002?leiaKehtiv 13 OÜ Hendrikson&Ko: Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi KSH aruanne



10 / 28

Joonis 5. Maardlad Nursipalu harjutusvälja piirkonnas (Maa-amet, aprill, 2017)14

Käesoleva projektiga kavandatav teede ehitamine ja laiendamine on ressursimahukas tegevus, mille

käigus toimub loodusvarade kasutamine. Üldiselt hangitakse teede ehituseks vajalik materjal

maardlatest, mille keskkonnamõju hinnatakse kaevandamislubade taotlemisel. Kui kavandatava

tegevuse piirkonnas ei toimu loodusvarade kasutamist, siis puudub tegevusel ka mõju piirkonna

loodusvaradele.

1.7. Tegevuse energiakasutus

Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte

mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda

olemasolevaid teid ja mööda tehnovõrkusid.

1.8. Tegevusega kaasnevad tegurid

25151 Mustassaare tee asub kaitstud põhjaveega alal. Projekteeritav õgvendus ja mahasõidud 25134

Sõmerpalu – Mustahamba teel asuvad kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. 25151

Mustassaare teele lähimad puurkaevud asuvad umbes 60 m kaugusel teest. 25134 Sõmerpalu –

Mustahamba teele on lähim puurkaev umbes 181 m kaugusel. Projekteerimistöödega ei ole ei ole

eeldada põhjavee võimalikku alanemist.

25134 Sõmerpalu – Mustahamba tee km 6,31 rajatav mahasõit asub Rõuge jõest ca 180 m kaugusel.

Kui ehitustöödel järgitakse õigusaktidega seatud jm ohutustehnilisi nõudeid, siis ei kaasne projekti

elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju pinnaveele. Kasutusaegne mõju on seotud enamasti

14 Skepast&Puhkim OÜ 2017. Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH aruanne.



11 / 28

rehvide kulumise, liikluse poolt õhku paisatud saasteainete ja libedusetõrjeks kasutatava soola

sattumisega veekogudesse.

Truupide paigaldamiseks tuleb vajadusel taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba vastavalt

veeseaduse § 8 lg 2 p 7 (tahkete ainete vette uputamisega seotud tegevus).

Kavandatava tegevusega kaasneb nii ehitus- kui ka kasutusaegne õhusaaste. Ehitusaegne õhusaaste

mõjutab peamiselt inimesi, kelle elamud piirnevad rekonstrueeritavate teelõikudega. Peale

teelõikude rekonstrueerimist mõju kaob, kuna projekteeritavad teelõigud asuvad juba olemasolevas

trassikoridoris ning kavandatava tegevuse eesmärk on eelkõige liiklusohutuse parandamine ja

sõidumugavuse tõstmine, siis ei ole ette näha ega õhukvaliteedi halvenemist võrrelduna praeguse

olukorraga.

Kavandatava tegevusega kaasneb nii ehitus- kui ka kasutusaegne müra ja vibratsioon. Ehitusaegne

müra ja vibratsioon on lühiajaline häiring, mida saab vähendada kasutades heas korras ja kehtivatele

normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning pidades kinni õigusaktides kehtestatud nõuetest

ehitustööde teostamist lubavatest kellaaegadest. Maanteelõikude kasutamise ajal on eeldada müra-

ja vibratsioonitasemete vähenemist, kuna projektiga parandatakse teekatet, mis viivad sujuvama

liikluseni.

Ehitus- ega kasutusperioodil ei kaasne kavandatava tegevusega valgusreostust ega soojuse, kiirguse

ja lõhna heidet keskkonda.

1.9. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine

Tee ehitusel tekib jäätmetena peamiselt eemaldatav pinnas ja freespuru. Nii väljakaevatud pinnas

kui ka freespuru leiavad hiljem taaskasutust objekti korrastamiseks ja/või täitematerjalina. Jäätmed

mis ei sobi taaskasutuseks utiliseeritakse vastavalt jäätmeseadusele ja trassikoridori jäävate valdade

jäätmehoolduseeskirjadele. Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlusettevõttele.

Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete sattumine

pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

1.10. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate poolt

põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on tehniliselt

korras ja nõuetekohaselt hooldatud ning kasutatakse korrektseid töömeetodeid. Tööde teostaja peab

olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus

ei satuks vette ja pinnasesse. Maanteelõikude rekonstrueerimine suurendab liiklusohutust ning seega

vähendab avariiolukordade esinemise võimalikkust.

1.11. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht

Projekteeritava tegevusega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Õnnetuste riski oluliselt

tõstvaid tegevusi ei planeerita. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu

tõenäoliselt ei esine.



12 / 28

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Rekonstrueeritav 25151 Mustassaare teega piirneb peamiselt maatulundusmaadega. Sõmerpalu

alevikus piirneb 25151 Mustassaare tee 11 elamumaa üksusega ja 3 tootmismaa üksusega ning

piirnemisi toimub ka transpordimaaga. 25151 Mustassaare tee rekonstrueerimise käigus toimub km

0,27-2,764 laiendamine 7 m laiuse tolmuvabakattega teeks. Teemaa piir Sõmerpalu

raudteeülesõidukoha juures on 1 m äärmisest rööpast. 25151 Mustassaare teega projekteerimisega

ei halvendata ligipääsu tugimaanteedele, kõrvalmaanteedele ega kohalikele teedele.

Riigitee 25134 Sõmerpalu – Mustahamba tee piirneb terves ümberehituse piirkonnas

maatulundusmaaga. 25134 Sõmerpalu-Mustahamba tee lõik km 2,19-7,80 külgneb vahetult või läbib

Nursipalu harjutusvälja.

Riigitee 25134 Sõmerpalu – Mustahamba km 3,0-8,0 mahasõitude ümberehitus ja km 4,8 tee

vasakule poolele, km 5,57 tee vasakule poolele ning km 6,31 tee paremale poolele uute mahasõitude

ehitamine. Tee 25134 km 4,85-5,05 asuva ohtliku kurvi õgvendamine vastavalt Reaalprojekt OÜ

poolt 2013. aastal. koostatud eskiisile „Mnt nr 25134 Sõmerpalu-Mustahamba km 0,0-9,5

Sõmerpalu-Nursi lõik“.

Riigitee 25134 Sõmerpalu piirneb Sõmerpalu maaparandussüsteemiga (kood 2020767400010/001).

2.2. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja

taastumisvõime

Kuna tee rekonstrueerimine toimub enamasti juba olemasolevas trassikoridoris, siis puudub

kavandataval tegevusel oluline negatiivne mõju maakasutusele.

Samuti puudub oluline negatiivne mõju pinnavormidele ja mullastikule, kuna rekonstrueerimine

toimub valdavalt olemasoleva teemaa piirides ja teekaitsevööndis.

Mõju pinnasele ja veekogudele võib avalduda seoses ehitusmasinatest lekkivate kütte- ja

määrdeainetega. Reostuse negatiivse mõju vältimiseks tuleb ehitustööde käigus kasutada töökorras

ja hooldatud ehitusmasinaid. Ehitustööde käigus eemaldatud olemasolev teekate ja muud ohtlikud

jäätmed tuleb utiliseerida nõuetekohasesse ladestuspaika. Veekogusse ei tohi plasttruupide

paigaldamisel sattuda ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.

Projekteeritavate maanteelõikude lähedal asub Kerreti turbamaardla. Maanteeameti

projekteerimistingimuste kohaselt tuleb vajadusel põhiprojekti koostamise käigus teostada

täiendavad lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra

kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks. Samuti tagada riigiteega 25151 Mustassaare tee piirneval

Sõmerpalu maaparandussüsteemil (kood 2020767400010/001) maaparanduskaevu säilimine ja

toimimine. Maaparandussüsteemide toimimiseks on ette nähtud projektiga kraavide puhastamist ja

kindlustamist ning drenaažikaevude väljavahetamist. Veerežiimi säilitamisel hetkeolukorraga

vähemalt samal tasemel ning ligipääsu tagamisel maavara kaevandamisele puudub kavandataval

tegevusel oluline mõju turbamaardlale.

Tee ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju.

Teede ümberehitus ja laiendamine ohustab eelkõige tee ümbrusesse jäävat metsa raietegevus,

kasvupinnase hävimine ning pinnase niiskusrežiimi muutus. Tee tehnoloogilises vööndis hävitatakse

kõrghaljastus pöördumatult (sh lõhutakse puude juurestik). Samas 25134 Sõmerpalu ja 25134

Sõmerpalu – Mustahamba teete töödel mahavõetavate puude hulk on väga väike võrreldes eraldiste

pindaladega. Seega planeeritavate tööde mõju kõrghaljastusele on väheoluline.



13 / 28

Maantee nr 25151 laiendustööd on planeeritud osaliselt Sõmerpalu mõisa pargis ja pargis asuvate

kultuurimälestiste ühises kaitsevööndis, siis tuleb tööde teostamisel pargis tagada, et seal loodud

kaitseala kaitse-eesmärgiks olev puittaimestik ei saaks kahjustada. Kui säilitatakse kaitse-

eesmärgiks olev puittaimestik, siis oluline negatiivne mõju puudub.

Kaitsealused liigid ja Natura 2000 ala asuvad rekonstrueeritavatest maanteelõikudest sellisel

kaugusel, et ei ole eeldada negatiivse mõju teket.

2.3. Mõjutatav keskkond ja selle vastupanuvõime

2.3.1. Põhjavee kaitstus

25151 Mustassaare tee asub kaitstud põhjaveega alal (vt Joonis ). 25134 Sõmerpalu – Mustahamba

tee asub kaitstud, suhteliselt kaitstud ning osaliselt keskmiselt kaitstud põhjaveega alal15. Teele

25134 projekteeritav õgvendus ja mahasõidud asuvad kaitstud ja suhteliselt kaitstud põhjaveega

alal.

Joonis 6. Põhjavee kaitstus projekti piirkonnas

25151 Mustassaare teele lähimad puurkaevud asuvad umbes 60 m kaugusel teest (PRK0010778 ja

PRK0051150). Tegu on töötavate puurkaevudega, mille otstarve on olmevee saamine.

Projekteeritavale 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teele on lähim puurkaev umbes 320 m kaugusel

(PRK0024835).

Projekteerimistöödega ei ole eeldada põhjavee võimalikku alanemist. Tagada tuleb ümberkaudsete

hoonete joogiveega varustatuse jätkumine. Tee ehitusetapis tuleb jälgida, et ehitusaegsed ajutised

kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate

parkimiskohad ei oleks rajatud puurkaevu sanitaarkaitsealale.

15 Eesti põhjavee kaitstuse kaart. http://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?araTransactionId=override&araTopServiceId=application&araThreadServiceId=mainThread&araClientStateId=lWUPLAxaZhqNrECvx7kD3pdKREu4FS&araPleaseClone=true&araWidgetEventHandler=view&araWidgetEventParameter=2&araWidgetEventPath=m.f0.menu.f0.selected.f1

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?araTransactionId=override&araTopServiceId=application&araThreadServiceId=mainThread&araClientStateId=lWUPLAxaZhqNrECvx7kD3pdKREu4FS&araPleaseClone=true&araWidgetEventHandler=view&araWidgetEventParameter=3&araWidgetEventPath=m.f0.menu.f0.selected.f1



14 / 28

2.3.2. Pinnaveekogud ja kaldad

Projekteeritav teelõik asub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. 25134 Sõmerpalu tee ületab

4 nimetut kraavi. 25134 Sõmerpalu – Mustahamba piirneb Sõmerpalu alevikus Võhandu jõega ning

ületab mitut nimetud Nursipalu harjutusväljakul asuvat kraavi, mis suubuvad Rõuge jõkke. Võhandu

jõgi (registrikood: VEE1003000) asub 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teest ca 218 m kaugusel.

Jõe kalda piiranguvöönd on 100 m, ehituskeeluvöönd 50 m, veekaitsevöönd 10 m ja kallasrada 4 m.

Rõuge jõgi (registrikood: VEE1004100) asub 25134 Sõmerpalu-Mustahamba teele projekteeritud

mahasõidust km 6,31 ca 180 m kaugusel. Rõuge jõe kalda piiranguvöönd on 100 m,

ehituskeeluvöönd 50 m, veekaitsevöönd 10 m ja kallasrada 4 m.

Rõuge jõgi jääb kogu ulatuses Natura aladele – harjutusväljaga piirnev jõelõik ning kogu jõe alam-

ja keskjooks jäävad Timmase loodusalale, jõe ülemjooks Haanja loodusalale. Ida-Eesti

veemajanduskava kohaselt on jõe seisund hea.

Nursipalu harjutusvälja alal on pinnaveeseiret läbi viidud üks kord aastas alates 2009. a. Seire

tulemused näitavad, et praeguse tegevuse jooksul ei ole raskmetallide (Cd, Cr, Cu, Hg, Ni, Pb, Zn)

jääke pinna- ja põhjavees tuvastatud, kusjuures analüüsitud näitajate väärtused jäävad allapoole

määramispiiri.

2.3.3. Hüdroloogilised tingimused

Ehitustöid teostatakse veekogude lähedal, mistõttu tuleb jälgida, et veekogudesse ei satuks reostust

jm ehitusmaterjale ja olmejäätmeid. Tööde käigus ei tohi rikkuda olemasolevat hüdroloogilist režiimi

ning tuleb jälgida, et veekogudesse satuks võimalikult vähe heljumit.

Negatiivne mõju põhja- ja pinnaveele ehitusperioodil võib avalduda kütuse ja määrdeainete lekete

teel. Lekete vältimiseks tuleb kasutada töökorras olevaid ehitusmasinaid. Ehitustööde käigus

eemaldatud olemasolev teekate ja muud ohtlikud jäätmed tuleb utiliseerida nõuetekohasesse

ladestuspaika. Truupide paigaldamisel tuleb jälgida, et veekogusse variseks võimalikult vähe pinnast.

Kui ehitustöödel järgitakse õigusaktidega seatud jm ohutustehnilisi nõudeid, siis ei kaasne projekti

elluviimisega olulist negatiivset keskkonnamõju. Kasutusaegne mõju on seotud enamasti rehvide

kulumise, liikluse poolt õhku paisatud saasteainete ja libedusetõrjeks kasutatava soola sattumisega

veekogudesse.

Projekteeritavad alad ei asu üle ujutataval alal. Piirkonnas ei asu märgalasid, seega mõju

märgaladele puudub.

2.3.4. Pinnavormid

Geoloogiliselt paikneb projekti ala ja Nuripalu harjutusväli Ida-Euroopa platvormi loodeosas,

Fennoskandia kilbi lõunaservas. Geoloogiline struktuur koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Eestis

aluskorra kivimid ei paljandu. Nursipalu harjutusvälja pealiskord koosneb Devoni ajastu

settekivimitest (liivakivi, aleuroliit, savi). Pinnakatte kivimite (moreeni) paksus Nursipalu

harjutusväljal on kuni 50 m16.

Maastikutüübilt jääb Nursipalu harjutusväli Võru orundi piirkonda, mis on Karula ja Haanja

kõrgustikke eraldav piklik laiapõhjaline ja raskesti piiritletav savitasandik, mille põhjal voolas jääaja

lõpul hiigeljõgi. Võru orundi põhjapiiril ulatub Osulast läbi Võru linna Eestis ainulaadne, u 4 km laiune

ja 28 km pikkune idasihiline, kohati madalakühmuline savitasandik, märkides kunagise sügava

jääpaisjärve aset ja selle piiril kauem püsinud liustikuserva. Võru orund on nõguvorm, mis on

kujunenud vana reljeefi üle 120 m sügavuse oru kohale, mis on jääaegadel suures osas mattunud.

16 OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001. Eesti Põhjavee Kaitstuse kaart



15 / 28

Projekteeritav teelõik asub Haanja kõrgustiku ja Otepää kõrgustiku vahelisel alal, kus maapinna

absoluutkõrgused jäävad 75-85 m vahemikku17.

25134 Sõmerpalu tee asub piirkonnas kus on kõige enam gleistunud kahkjas leetunud muld aga

levinud on ka sügavad madalsoo mullad. 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teel levivad sügavad

madalsoo mullad, leostunud gelimuld ja gleistunud keskmiselt leetunud leedemuld18.

Kavandatava tegevuse mõju pinnasele seisneb selle kahjustamises ja füüsilise struktuuri muutmises.

Pinnase tihendamise ja asfaldiga katmisega kaovad pinnase looduslikud funktsioonid, mis enam ei

taastu. Sademevee infiltratsioon väheneb ning aeroobsed tingimused asenduvad pinnase ülemistes

kihtides anaeroobsete tingimustega. Ehitusperioodil kahjustatakse ka tee tehnoloogilises vööndis (30

m tee servast) raskete tee-ehitusmasinatega töötades pinnase looduslikku struktuuri.

2.3.5. Metsad ja kõrghaljastus

Rekonstrueeritava 25151 Mustassaare tee ääres paiknevad peamiselt põllumaad, kuid vähesed

nende hulgast on kehtiva Võru maakonnaplaneeringu kohaselt19 ka väärtuslikud põllumajandusmaad

(vt Joonis ). Üldiselt on tegu tasase ja väheliigendatud pinnamoega. Riigiteed 25134 Sõmerpalu –

Mustahamba ümbritseb peamiselt mets. Tee ehitamisel säilitatakse väärtuslikel

põllumajandusmaadel põllumajanduslik kasutus, kuna tegevused ei toimu otseselt põllumaadel.

Võru vallas on miljööväärtusliku maastiku alana määratletud Sõmerpalu küla 25151 Mustassaare tee

ca 600 m ulatuses. Antud projektiga kavandatud tööd ei takista sellel alal paiknevate maade edasist

kasutamist ning seega ei mõjuta ala miljööväärtuslikkust.

25151 Mustassaare tee piirneb enamasti põllumajandusmaadega, kuid läbib kohati ka metsatukki

ning metsatukkadest läbiminekul tuleb teostada raadamist. Samuti tuleb teostada raadamist 25134

Sõmerpalu – Mustahamba tee mahasõitude ümberehitusel ja ohtliku kurvi õgvendamisel.

17 Kaitseministeerium: http://www.kmin.ee/sites/default/files/sisulehed/keskkonnamoju/nursipalu_kmh-programm.pdf 18 Maa-ameti geoportaal 19 Võru Maavalitsuse koduleht https://maakonnaplaneering.ee/voru-maakonnaplaneering

https://maakonnaplaneering.ee/voru-maakonnaplaneering



16 / 28

Joonis 7. Väljavõte koostatavast Võru maakonnaplaneeringu ruumiliste väärtused

(seisuga 04.04.2016). Kollasega on tähistatud miljööväärtuslik ala, oranžide täppidena

väärtuslik põllumaa ning roheliste täppidena rohealad.

25134 Sõmerpalu – Mustahamba tee piirneb metsamassiividega ning alal domineerivad kõrgematel

reljeefivormidel palumetsad (enamlevinud on pohla kasvukohatüüp, kuid suhteliselt rohkelt esineb

ka mustika kasvukohatüübi metsi) ning madalamatel reljeefiosadel kõdusoometsad ning kuivendatud

soostunud metsad (peamiselt angervaksa kasvukohatüüp). Puuliikidest domineerib enamusel alast

mänd, madalamatel aladel ja kuivendatud metsades domineerivad paiguti ka kuusk ja kask.

Metsamaa kuulub peamiselt RMK-le ning on osaliselt eraomandis.

Rekonstrueeritav 25134 Sõmerpalu tee piirneb ja paikneb osaliselt Sõmerpalu alevikus asuval

kaitsealal „Sõmerpalu mõisa park“ (KLO1200107) (vt Joonis ). Sõmerpalu mõisa park on

ehitismälestis, mille kaitsevööndis asuvad lisaks mitmed kaitsealused ehitismälestised (vt Joonis ).



17 / 28

Joonis 8. Sõmerpalu mõisa park

Joonis 9. Kultuurimälestised Sõmerpalu mõisa pargi kaitsevööndis (kaitsevöönd on

tähistatud sinise viirutusega)20

20 Allikas: maa-ameti geoportaal



18 / 28

2012. aastal koostatud Sõmerpalu mõisa pargi hoolduskava kohaselt on pargis nahkhiirte elupaigad.

Aastatel 1999-2008 leiti pargis järgmisi II kaitsekategooria nahkhiire liike: põhja-nahkhiir (Eptesicus

nilssonii), suurkõrv (Plecotus auritus), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja kääbus-nahkhiir

(Pipistrellus pipistrellus). Keskkonnaregistri andmete kohaselt praegusel hetkel pole pargis

nimetatud nahkhiirte elupaikasid.

Park on stiililt vabakujunduslik. Mõisa peahoone ees olev pargiosa on puhtaks raiutud ning säilitatud

on valdavalt vaid suured puud. Park on üsna täis kasvanud ning vajab sanitaarraiet. Pargis on säilinud

mitmed vanad alleed ja puuderead. Projekteeritav maantee piirneb peahoone esise ja taguse

pargiosaga. Peahoone ees olevas pargiosas on läbi viidud raietööd ja likvideeritud looduslikku

uuendust. Peahoone taga olev pargiosa on tugevalt võsastunud ning palju puid on halvas seisukorras.

Puudegruppidest on märkimisväärsed eelkõige projekteeritavast teest eemal asuvad tammeread.

Üksikpuudest on märkimisväärsed peahoone ees asuvad suuremõõtmelised puud21.

Sõmerpalu mõisa pargi territooriumil asuvad vääriselupaigad VEPL00431 ja VEPL00432. Mõlema

vääriselupaiga puhul on tegu sinilille kasvukohatüübiga, kus on keelatud teostada raiet (välja arvatud

erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul22) ning eemaldada surnud ja

lamapuitu. Teede ümberehitus ja laiendamine ei ohusta vääriselupaiku VEPL00431 ja VEPL00432,

kuna kavandatavad tegevused ei toimu vääri elupaikade asukohas ning ei teostata raiet ega

eemaldata surnud ja lamapuitu.

Teede ümberehitus ja laiendamine ohustab eelkõige tee ümbrusesse jäävat metsa raietegevus,

kasvupinnase hävimine ning pinnase niiskusrežiimi muutus. Tee tehnoloogilises vööndis hävitatakse

kõrghaljastus pöördumatult (sh lõhutakse puude juurestik). Samas 25151 Mustassaare ja 25134

Sõmerpalu – Mustahamba teete rekonstrueerimisel mahavõetavate puude hulk on väga väike

võrreldes eraldiste pindaladega. Seega planeeritavate tööde mõju kõrghaljastusele on väheoluline.

2.3.6. Rohevõrgustik

Roheline võrgustik projekti piirkonnas on määratud Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 2005) (vt Joonis 10).

Kehtivasse Võru maakonnaplaneeringusse on roheline võrgustik üle võetud praktiliselt samal kujul.

Endise Sõmerpalu valla üldplaneeringuga (kehtestatud 2010) on rohelise võrgustiku piire

korrigeeritud, kuid harjutusvälja piirkonnas jääb roheline võrgustik põhimõtteliselt samaks. Rõuge

vallal kehtestatud üldplaneering puudub.

21 Artes Terrae: Sõmerpalu mõisa pargi hoolduskava 2013-2022, 2012 22 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122010003?leiaKehtiv



19 / 28

Joonis 10. Roheline võrgustik piirkonnas Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu

kohaselt (2005)

Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna-

tingimused“ kohaselt 25151 Mustassaare teega ristub kohaliku tähtsusega rohelise võrgustiku

koridoriga ning 25134 Sõmerpalu – Mustahamba tee jääb riikliku tähtsusega rohelise võrgustiku

Vagula tuumalale T1. Tegemist on vähese asustusega suure metsamassiiviga (kokku 92 km2), kus

leidub mitmeid kaitstavate liikide elupaiku, metsise mängupaiku ja metsa vääriselupaiku.

Eelnimetatud teemaplaneeringu kohaselt on tuumala funktsioneerimiseks vajalik, et looduslike alade

osatähtsus tugialal ei langeks alla 90%.

Maanteeameti loomaõnnetuste kaardirakenduse23 kohaselt ei jää projekteeritavatele aladele ohtlikke

teelõike.

25151 Mustassaare ja 25134 Sõmerpalu – Mustahamba teete rekonstrueerimisel mahavõetavate

puude hulk on väga väike võrreldes eraldiste pindaladega. Seega planeeritavate tööde mõju

kõrghaljastusele on väheoluline.

23 Maanteeamet: http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1dcf3c736f7eb54



20 / 28

2.3.7. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad

25151 Mustassaare tee asub lõigul km 0,27-0,70 osaliselt kaitstaval loodusobjektil „Sõmerpalu mõisa

park“ (KLO KLO1200107). Kaitseala piir kulgeb tee vasakus servas. Kuna maantee nr 25151

laiendustööd on planeeritud osaliselt Sõmerpalu mõisa pargis, siis tuleb tööde teostamisel pargis

tagada, et seal loodud kaitseala kaitse-eesmärgiks olev puittaimestik saaks minimaalselt kahjustada.

Projekti asendiplaani väljavõtted on näidatud joonistel 11 ja 12. Kui säilitatakse maksimaalselt

kaitse-eesmärgiks olev puittaimestik, siis oluline negatiivne mõju puudub.

Joonis 11. Väljavõte projektist Sõmerpalu mõisa pargiga piirneval lõigul (Lõik PK 2+73

kuni 5+50)

Joonis 12. Väljavõte projektist Sõmerpalu mõisa pargiga piirneval lõigul (Lõik PK 5+50

kuni 7+00)

25151 Mustassaare teest ca 484 m kaugusel asub I kaitsekategooria linnuliigi väike-konnakotkas

(Aquila pomarina) elupaik. Ca 212 m kaugusel teest asuvad III kaitsekategooria loomaliikide harjus

(Thymallus thymallus) ja võldas (Cottus gobio) elupaigad Võhandu jões. 25134 Sõmerpalu-

Mustahamba teele km 6,31 projekteeritud mahasõidust asub ca 170 m kaugusel II kaitsekategooria

loomaliigi paksukojaline jõekarp (Unio crassus) elupaik Rõuge jões ning ca 137 m kaugusel asub III

kaitsekategooria loomaliigi saarmas (Lutra lutra) elupaik. Projekteeritavast teest (25134) ca 165 m

kaugusel asub ka Rõuge jõe hoiuala. Rõuge jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi



21 / 28

92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) ning II lisas nimetatud liikide -

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse.

Ca 160 m kaugusel 25134 Sõmerpalu-Mustahamba teele km 6,31 projekteeritud mahasõidust asub

Natura 2000 ala Timmase loodusala. Timmase loodusala kaitse-eesmärk on:

- I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450) ning vanad loodusmetsad (*9010);

- II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik vingerjas (Misgurnus

fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Kaitsealused liigid ja Natura 2000 ala asuvad projekteeritavast teest sellisel kaugusel, et ei ole

eeldada olulise negatiivse mõju avaldumist.

2.3.8. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada

Projekteeritaval alal ja selle lähiümbruses ei ole teada alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid

on ületatud või võidakse ületada.

2.3.9. Asustus

25151 Mustassaare tee läbib endise Sõmerpalu valla üldplaneeringu kohaselt Sõmerpalu aleviku

tiheasustusala. Peale maanteelõigu rekonstrueerimist paranevad sõidukite, liiklemistingimused, mis

tähendab, et kavandataval tegevusel on positiivne mõju tiheasustusaladele.

2.3.10. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

Projekteeritava maanteelõigu nr 25151 ääres paiknevad järgmises tabelis (vt Tabel 1) loetletud

kultuurimälestised.

Tabel 1. Projekteeritava maanteelõigu (25151) läheduses paiknevad kultuurimälestised24

Mälestise nimi Mälestise liik Registr. nr Seisund Kaugus maanteest, m

Sõmerpalu mõisa park ehitismälestis 14109 rahuldav 0

Sõmerpalu mõisa aednikumaja, 19. saj II pool

ehitismälestis 14111 rahuldav 47,6

Sõmerpalu mõisa piirdeaia postid, 19. saj II pool

ehitismälestis

14110

halb 106

Sõmerpalu mõisa viinavabrik, 19. saj II pool

ehitismälestis 14119 rahuldav 118

Sõmerpalu mõisa sepikoda, 19. saj II pool

ehitismälestis 14118 avariiline 158

Sõmerpalu mõisa peahoone, 19. saj II pool


Sõmerpalu linnuse territoorium, 15/16 saj


Sõmerpalu mõisa kelder,

19. saj II pool

ehitismälestis 14113 halb 166

24 Allikas: Maa-ameti geoportaal



22 / 28

Mälestise nimi Mälestise liik Registr. nr Seisund Kaugus maanteest, m

Sõmerpalu mõisa viinakelder-elamu, 19. saj II pool


Sõmerpalu mõisa ait, 19. saj II pool

ehitismälestis 14116 halb 211

Sõmerpalu mõisa valitsejamaja, 19. saj II pool


Sõmerpalu mõisa tall-tõllakuur, 19. saj II pool


Sõmerpalu mõisa karjalaut, 19. saj II pool


Kõik eelnevas tabelis loetletud kultuurimälestised kuuluvad ühise kinnismälestise kaitsevööndi alla

(vt Joonis ).

Kinnismälestise kaitsevööndi ülesanded on:

tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sh kaugvaadete säilimine ja silueti

nähtavus;

kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike

struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis.

Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud:

ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning

maaparandustööd;

kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine.

Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde tegemise

loa (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse

vorm).

Kogu projekti ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude

ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool

mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Kaevetöödel kinnismälestise kaitsevööndis tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine

(kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Arheoloogilisi uuringuid

võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70).

Kuna maantee nr 25151 laiendustööd on planeeritud osaliselt Sõmerpalu mõisa pargis ja pargis

asuvate kultuurimälestiste ühises kaitsevööndis, siis tuleb tööde teostamisel pargis tagada, et seal

loodud kaitseala kaitse-eesmärgiks olev puittaimestik ei saaks kahjustada. Kui säilitatakse kaitse-

eesmärgiks olev puittaimestik, siis oluline negatiivne mõju puudub.

Projekteeritava maanteelõigu nr 25151 ääres paiknevad järgnevas tabelis (vt Tabel 2) loetletud

pärandkultuuriobjektid.

Tabel 2. Projekteeritava maanteelõigu (25151) läheduses asuvad pärandkultuuriobjektid

Objekti nimi Objekti tüüp Registr. nr Objekti

ulatus, m

Seisund Kaugus maanteest, m

Kereti metsataimla

Vanad metsataimlad

767:MTI:006 50 märgid säilinud, tüüpi ei saa määrata

21



23 / 28

Objekti nimi Objekti tüüp Registr. nr Objekti

ulatus, m

Seisund Kaugus maanteest, m

Metsnikukoht Vahtkondade kordonid

767:VKK:009 50 hästi või väga hästi säilinud

51

Kereti metsavahikoht

Vahtkondade kordonid

767:VKK:010 20 säilinud 20-50% 9

Kereti metsnikukoht


767:VKK:008 50 säilinud 50-90% 75

Sõmerpalu raudteejaam

Raudteerajatised 767:RTR:002 40 säilinud 50-90% 44

Kereti metsavahikoht


767:VKK:011 30 säilinud 20-50% 186

Ehitustööde käigus tuleb pärandkultuuriobjektiga arvestada ning nende kahjustamist võimalusel

vältida. Kui seda tehakse, siis oluline negatiivne mõju pärandkultuuriobjektidele puudub.

2.4. Võimalik oluline mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale

2.4.1. Vee kvaliteet

Ülevaade pinna- ja põhjaveest ning sellele potentsiaalselt avalduvatest mõjudest rekonstrueeritavate

maanteelõikude läheduses on antud peatükkides 2.3.1. 2.3.2.

Rekonstrueeritavatel maanteelõikudel paiknevad truubid vahetatakse välja või puhastatakse.

Truupide väljavahetamine ja puhastamine parandab pinnaveevoolu teemulde alt läbi, mis on

pinnavee seisundile positiivse mõjuga.

Oht pinnase reostuse esinemiseks tekib ehitustööde käigus kütte- ja määrdeainete lekete teel.

Pinnase saastamise vältimiseks tuleb ehitustööde käigus kasutada heas korras olevaid

ehitusmasinaid.

2.4.2. Õhusaaste

Ehitustööde käigus võib lühiajaliselt ja ajutiselt suureneda õhusaaste eelkõige inimestele, kelle

elamud piirnevad laiendatava teelõiguga. Ehitustööde käigus peab ehitaja tagama jalakäijate ja

liiklusvahendite pideva juurdepääsu teeäärsetele maavaldustele. Eelpool nimetatud häiringud kaovad

pärast ehitustööde lõppu. Et projekteeritavad teelõigud asuvad olemasolevas trassikoridoris ning

kavandatava tegevuse eesmärk on eelkõige liiklusohutuse parandamine ja sõidumugavuse tõstmine,

siis ei ole ette näha õhukvaliteedi halvenemist võrrelduna praeguse olukorraga. Sujuvam liiklemine

vähendab kütusekulu, mistõttu paraneb õhukvaliteet heitgaaside koguste vähenemisel. Lisaks sellele

on 25151 Mustassaare tee praegusel hetkel kruuskattega tee. Peale tee rekonstrueerimist on teekate

tolmuvaba, mis tähendab, et tolmuemissioonid vähenevad võrreldes hetkeolukorraga.

Ehitustööde käigus tekkiva tolmu vähendamiseks tuleks vajadusel näha ette meetmed (nt tee

kastmine), mis vähendaks ehitustöödega seotud mõju inimese tervisele ja heaolule.

Ehitustöödel kasutatavad masinad ja tehnika peavad vastama kehtivatele normidele ning olema heas

korras.

Kuna rekonstrueeritavad maanteelõigud asuvad juba olemasolevas trassikoridoris ning kavandatava

tegevuse eesmärk on eelkõige liiklusohutuse parandamine ja sõidumugavuse tõstmine, siis ei ole

ette näha õhukvaliteedi halvenemist võrreldes olemasoleva olukorraga. Kavandatav õgvendus ei asu

elamute läheduses.



24 / 28

2.4.3. Müra ja vibratsioon

Tee ehitusperioodil võib esineda tee-ehitusmasinate poolt tekitatud müra ja vibratsioon. Tegemist

on lühiajalise häiringuga. Ehitusaegse müra negatiivse mõju vältimiseks tuleb kasutada heas korras

ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning kinni tuleb pidada õigusaktides

kehtestatud nõuetest ehitustööde teostamist lubavate kellaaegade osas. Müratasemed peavad

vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud nõuetele. Vibratsioonitasemed

peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ toodud nõuetele.

Maanteelõigu kasutamise ajal on eeldada müra- ja vibratsioonitasemete vähenemist, kuna projektiga

parandatakse teekatet. Siledam ja tasasem teekate ning sujuvam liiklus on peamised müra

leevendavad tegurid. Arvestades sellega, et rekonstrueeritavate teelõikude liiklussagedused on üsna

madalad (vt ptk 1.3. ), siis ei ole eeldada piirnorme ületavate müratasemete levikut lähimate

elamuteni.

Seega kui ehitustööde ajal kasutatakse heas korras olevaid kehtivatele normidele vastavaid

ehitusmasinaid- ja seadmeid ning peetakse kinni ehitustöid lubavatest kellaaegadest, siis oluline

negatiivne mõju puudub.

2.4.4. Soojus, kiirgus, lõhn

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi muutusi seoses valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnaga.



25 / 28

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1. Piiriülese mõju võimalikkus

Arvestades projekteeritava ala asukohta ja kavandatava tegevuse iseloomu, ei ole tõenäoline, et

kavandatava tegevusega võiks kaasneda piiriülene keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi

keskkonnaseisundile.

3.2. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimivate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Käesoleva projektiga tahetakse laiendada juba olemasolevat teed ning rekonstrueerida

olemasolevaid mahasõite ning luua uusi mahasõite juba olemasolevale teele.

Eelhinnangu koostamise käigus ei tuvastatud objekte või tegevusi, mis võiksid koos kavandatava

tegevusega põhjustada olulist keskkonnamõju.

3.3. Ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Eelhinnangu põhjal ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevusega võiks kaasneda oluline negatiivne

keskkonnamõju. Siiski saab välja tuua teatud meetmed, mille rakendamisele tuleb tähelepanu

pöörata, et mõju keskkonnale oleks võimalikult väike:

- Tagada tuleb riigiteega 25151 Mustassaare tee piirneval Sõmerpalu maaparandussüsteemil

(kood 2020767400010/001) paikneva maaparanduskaevu säilimine ja toimimine.

- Truupide paigaldamiseks tuleb vajadusel taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga

tegevuse registreering vastavalt veeseaduse § 196 (tahkete ainete vette uputamisega seotud

tegevus).

- Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele ja

trassikoridori jäävate valdade jäätmehoolduseeskirjadele. Ehituse käigus tekkinud jäätmed

tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele.

- Jäätmete ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

- Jäätmed või materjalid, mis kanduvad ehitusplatsilt tuule, vee või autorataste mõjul välja,

tuleb koheselt eemaldada ning kahjustatud ala puhastada.

- Jäätmete taaskasutamisel ja kõrvaldamisel nende tekkekohas peab töövõtja registreerima

end Keskkonnaametis jäätmekäitlejaks vastavalt jäätmeseaduse § 987 lg 2.

- Võimalusel tuleb rakendada ehitusmaterjalide (muld, pinnas) maksimaalset taaskasutamist.

Kõlbulik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide

kindlustamisel ning teemaa haljastamisel.

- Ehitustööde käigus tuleb kasutada töökorras ja hooldatud ehitusmasinaid.

- Ehitustööde käigus eemaldatud olemasolev teekate ja muud ohtlikud jäätmed tuleb

utiliseerida nõuetekohasesse ladestuspaika.

- Veekogusse ei tohi plasttruupide paigaldamisel sattuda ehitusmaterjale ega olmejäätmeid.



26 / 28

- Tööde teostamisel Sõmerpalu mõisa pargis tuleb tagada, et seal loodud kaitseala kaitse-

eesmärgiks olev puittaimestik saaks minimaalselt kahjustada. Projektiga ette nähtud puude

ja võsa eemaldamist võib teha vaid ulatuses mis on ehitustööde teostamiseks hädavajalik.

Suuremate säilitatavate ehitustöödega vahetult piirnevate puude tüvesid ja puude

juurestikku tuleb kaitsta kahjustamise eest paigutades enne ehitustööde algust laudis ümber

puude tüvede ning rakendades meetmeid juurestiku kaitseks tallamise eest.

- Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde

tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise

loa taotluse vorm).

- Kogu projekti ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste

leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis

kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§

31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama

sellest Muinsuskaitseametile.

- Kaevetöödel kinnismälestise „Sõmerpalu mõisapark“ alal ja selle kaitsevööndis tuleb tagada

arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel

arheoloogiline kaevamine). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või

ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70).

- Tagada tuleb ümberkaudsete hoonete joogiveega varustatuse jätkumine.

- Tee ehitusetapis tuleb jälgida, et ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased,

töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei oleks

rajatud puurkaevu sanitaarkaitsealale.

- Ehitustööde käigus tuleb jälgida, et veekogudesse ei satuks reostust jm ehitusmaterjale ja

olmejäätmeid.

- Ehitustööde käigus peab ehitaja tagama jalakäijate ja liiklusvahendite pideva juurdepääsu

teeäärsetele maavaldustele.

- Ehitustööde käigus tekkiva tolmu vähendamiseks tuleks vajadusel näha ette meetmed (nt

tee kastmine).

- Ehitusaegse müra negatiivse mõju vältimiseks tuleb kasutada heas korras ja kehtivatele

normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning kinni tuleb pidada õigusaktides kehtestatud

nõuetest ehitustööde teostamist lubavate kellaaegade osas. Müratasemed peavad vastama

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud nõuetele.

- Vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ toodud nõuetele.

- Enne tööde alustamist tuleb koostada ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava.



27 / 28

4. Eelhinnangu kokkuvõte ja järeldused

Keskkonnamõju eelhindamisel jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist

negatiivset keskkonnamõju piirkonna looduskeskkonnale, kultuurilisele keskkonnale ning inimeste

tervisele ja heaolule. Eeldatavalt ei ületa kavandatava tegevusega kaasnev mõju mõjuala

keskkonnataluvust, ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi ega sea ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit või vara.

Eelhinnangus on välja toodud meetmed ja soovitused ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja

vähendamiseks, millega on otstarbekas ja asjakohane arvestada projekti koostamisel ja ehitamise

käigus.



28 / 28

Kasutatud kirjandus

- Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014

- Vabariigi Valitsuse määrus RT I 2005, 46, 383 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“, eRT:


- Keskkonnaministri määrus 16.08.2017 nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, eRT:


- Riin Kutsar „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“,

2015

- Keskkonnaministeerium „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend“, 2017

- Keskkonnaministeerium „Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise juhend“, 2017

- Skepast&Puhkim OÜ „Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste projekt“, 2018,

tööprojekti seletuskiri

- Skepast&Puhkim OÜ „Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste projekt“, 2017,

KMH programm

- Riigikogu seadus RT I 05.03.2015, 1 „Ehitusseadustik“, eRT:


- Maavalitsuse veebileht „Võru maakonnaplaneering 2030+“, 2018

- Sõmerpalu Vallavolikogu „Sõmerpalu üldplaneering“, 2009

- Sõmerpalu Vallavolikogu „Sõmerpalu valla arengukava 2006-2018“, 2014

- Rõuge Vallavolikogu „Rõuge valla arengukava 2015-2025“, 2015

- OÜ Hendrikson&Ko „Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi KSH aruanne“,

2007

- Keskkonnaministri 04.01.2007 määrus nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend,

kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu

arvutamise täpsustatud alused“, eRT:


- Maanteeameti loomaõnnetuste veebirakendus,

https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-

- Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

- Keskkonnaregister

- Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001

- EELIS andmebaas





https://www.mnt.ee/sites/default/files/content-

http://xgis.maaamet.ee/

riigiteedel 25151 mustassaare tee ja 25134 sõmerpalu – … · 2021. 7. 30. · riigiteedel 25151...

Documents