Riiklik pensionikindlustusRiiklik pensionikindlustus

2006.aasta2006.aasta

2006.aasta pensionitõus2006.aasta pensionitõus

Indeks on tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa aastase kasvu aritmeetiline keskmine.

2005 aasta indeks: ( 1,041 + 1,153 ) / 2

Indeks 1,097

1. aprillist1. aprillist:

Rahvapensioni indekseerimine 1156,38 x 1,097 = 1268,55

Aastahinde indekseerimine 42,83 x 1,097 = 46,98

Baasosa indekseerimine 858,17 x 1,097 = 941,41

1. aprillist täiendavalt:

Aastahinde tõstmine pärast indekseerimist 1,53 krooni võrra

46,98 + 1,53 = 48,51

Baasosa tõstmine pärast indekseerimist 60 krooni võrra

941,41 + 60 = 1001,41

PENSIONIVALEM:

B = P

B a.hinne x p.õ.staaž = S a.hinne xaasta-

koefitsientide summa

= K P

Minimaalne pensioniõiguslik staaž:

1001,41 48,51 15,000 727,65 48,51 0,000 0,00 1 729

Staaž ja aastakoefitsiendid keskmised:

1001,41 48,51 40,000 1 940,40 48,51 5,000 242,55 3 184

Keskmisest suurem aastakoefitsientide summa:

1001,41 48,51 40,000 1 940,40 48,51 20,000 970,20 3 912

Märkus: Esimene näide on isiku kohta, kes 1999. - 2005. a ei töötanud, tema eest või tema poolt ei ole arvestatud ega makstud sotsiaalmaksu. Seetõttu puuduvad isikustatud sotsiaalmaks (ISM), aastakoefitsiendid ja kindlustusosak K.

Baasosa Staažiosak Kindlustusosak Pensioni suurus 1001,41 aastahinne x pensioniõiguslik staaž aastahinne x aastakoefitsientide summa

+ S + K

PENSIONIARVUTUS 2006. aasta aprillis

Keskmised pensionid 2006. aKeskmised pensionid 2006. a jaanuarjaanuar

arv

jaanuarjaanuar pension, kr

aprillaprill

arv

aprillaprill

pension,kr

1.Vanaduspension:

sh ennetähtaegne vanaduspension

edasilükatud vanaduspension

288 883

10 540

324

2 731

2 185

2 897

290 086

11 032

343

3 120

2 492

3 352

2.Väljateenitud aastate pension 2 289 2 024 2 294 2 322

3.Rahvapension 9 021 940 8 696 1 001

4.Toitjakaotuspension 13 222 972 12 917 1 107

5. Töövõimetuspension 61 849 1 624 60 563 1 849

4.Pension teiste seduste alusel:

kohtunik, politsei, riigikontroll

prokurör, õiguskantsler1 451

20

5 932

15 116

1 472

19

5 944

17 361

Kokku 376 735 376 047

Pensionärid, kelle pensioni suurus ei ole tõusnud alates Pensionärid, kelle pensioni suurus ei ole tõusnud alates riikliku pensionikindlustuse seaduse jõustumisestriikliku pensionikindlustuse seaduse jõustumisest

PensioniliikPensioniliik 2006.a märts2006.a märts 2006.a aprill2006.a aprill

Rahvapension 3 474 3 094

Toitjakaotuspension 808 766

Kokku 4 282 3 860

Pensionäride arv, kelle pension on üle 3000 krooniPensionäride arv, kelle pension on üle 3000 krooni

Pensioni liik ja pensionäride arv Pension

> = 30003000

Pension

>= 4000 4000

Pension

>= 500050001.Vanaduspension:

sh ennetähtaegne vanaduspension

edasilükatud vanaduspension

178 196

402

217

11 503

34

68

1 701

2

21

2.Väljateenitud aastate pension 160 36 6

3.Töövõimetuspension 281 8

4.Pension teiste seaduste alusel:

kohtunik, politsei, riigikontroll

prokurör, õiguskantsler 1 391

19

1 077

19

780

19

Kokku 180 047 12 643 2 506

Isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse Isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa (ISM RP) seos pensioni suurusegaosa (ISM RP) seos pensioni suurusega

ISM RP Aastakoefitsient =

ISM P keskmine suurus

ISM RP2005. aasta koefitsient = 17 300

Pensioni suurus sõltub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summast. Pensioni kindlustusosaku arvutamisel korrutatakse pensionikindlustatu

aastakoefitsientide summat aastahindega ( 01.04.2006.a - 48,51 krooni ).

Aastakoefitsiendi 1 saab 2005. a eest isik, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek oli 2005.a keskmiselt 7 208 krooni kuus ( kui ei olnud ühinenud II sambaga).

Pensionikindlustatute jaotus 2005. a aastakoefitsientide järgiPensionikindlustatute jaotus 2005. a aastakoefitsientide järgi

Aastakoefitsient Arv %-des kindlustatute arvust

< = 1,00 582 174 76,35

1,001 - 2,000 138 467 18,16

2,001 - 3,000 26 781 3,51

3,001 - 10,000 14 620 1,92

> 10,001 489 0,06

Kokku 762 531 100,00

Pensionikindlustatute jaotus aastakoefitsientide Pensionikindlustatute jaotus aastakoefitsientide lõikes aastatel 1999 - 2005lõikes aastatel 1999 - 2005

Koefitsient 1 999 2 000 2 001 2 002 2 003 2 004 2 005

<=1,00 506 747 502 820 512 465 522 193 546 405 568 031 582 174

1,001 - 2,000 151 856 155 643 153 337 150 850 142 349 137 771 138 467

2,001 - 3,000 37 967 37 930 36 438 33 780 29 754 27 180 26 781

3,001 - 10,000 21 625 22 927 23 350 20 693 16 899 15 368 14 620

> 10,001 736 835 870 702 539 496 489

Kokku 718 931 720 155 726 460 728 218 735 946 748 846 762 531

Keskmised aastakoefitsiendidKeskmised aastakoefitsiendid

0,977

0,736

0,999

0,735

0,989

0,724

0,952

0,694

0,895

0,644

0,863

0,618

0,856

0,605

0,000

0,100

0,200

0,300

0,400

0,500

0,600

0,700

0,800

0,900

1,000

1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005

mehed

naised

2005. aastal töötanud pensionäride jaotus pensioniliigiti ja keskmine 2005. aastal töötanud pensionäride jaotus pensioniliigiti ja keskmine pensionikindlustuse koefitsientpensionikindlustuse koefitsient

Mehed

arv

Mehed

Kesk. koefitsient

Naised

arv

Naised

Kesk. koefitsient

1.Vanaduspensionärid 28 635 0,645 46 647 0,487

2.Väljateenitud aastate pension 1 276 1,087 487 0,824

3.Rahvapension 1 191 0,194 1 211 0,168

4.Toitjakaotuspension 2 252 0,221 3 048 0,188

5.Töövõimetuspension 16 266 0,469 16 543 0,382

6.Pension teiste seaduste alusel:

kohtunik, politsei, riigikontroll

prokurör, õiguskantsler 689

2

0,832

4,835

195

6

0,850

2,326

Kokku 50 311 68 137Kokku töötas 2005. aastal

118 448 pensionäri ( 2004. aastal 113 902)

Töötavad pensionärid maakonnitiTöötavad pensionärid maakonniti

47 265

816

14 092

3 311 3 0592 303

4 499 3 426

8 495

2 873 3 219

13 322

3 1105 197

3 356

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

50 000

Harju Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru

Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru

Töötavate pensionäride jaotus 2005. aastalTöötavate pensionäride jaotus 2005. aastal

288 883

75 282

61 84932 809

9 021 2 402

13 222

5 300

2 289

1 763

1 451

884

20

8

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

300 000

Vana

dusp

ensi

onär

id

Tööv

õim

etus

pens

ionä

rid

Rahv

apen

sion

ärid

Toitj

akao

tusp

ensi

onär

id

Välja

teen

itud

aast

ate

pens

ionä

rid

Riig

ikon

troll,

koht

unik

,pol

itse

i

Prok

urör

,õig

uska

ntsl

er

2005. aastal töötas pensionäridest 31 %

Pensionäride arv

Töötanud pensionärid

Kohustusliku kogumispensioniga liitunud isikudKohustusliku kogumispensioniga liitunud isikud

728 218

41 671

735 946

208 109

748 846

350 324

762 531

476 612

0

100 000

200 000

300 000

400 000

500 000

600 000

700 000

800 000

2002 2003 2004 2005pensionikindlustatute arv

II sambaga liitunuid isikuid

Pensionikindlustatute seos sünniaastagaPensionikindlustatute seos sünniaastaga

90% pensionikindlustatutest on vanuses 20- 60 aastat.

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

70 000

80 000

90 000

100 000

Arv 59 526 75 831 83 943 85 166 80 710 87 178 85 895 85 227 44 649

% üldarvust 7,806 9,945 11,008 11,169 10,584 11,433 11,264 11,177 5,855

1945-1949 1950-1954 1955-1959 1960-1964 1965-1969 1970-1974 1975-1979 1980-1984 1985-1989

PensionikindlustusstaažPensionikindlustusstaaž Ühe aasta pensionikindlustusstaaži saab isik, kelle isikustatud

sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (ISM P) oli vähemalt võrdne miinimumpalga aastasummalt makstavaga:

2005. aastal (12 kuud x 2690 x 20%) = 6 456 krooni. Isikule, kelle eest maksis sotsiaalmaksu riik, vald või linn

sotsiaalmaksuseaduse §6 alusel (700 kroonilt kuus), arvestatakse üks aasta pensionikindlustusstaaži, kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa oli:

2005.aastal (12 kuud x 700 x 20%) = 1 680 krooni. Ühe kalendriaasta eest on võimalik saada maksimaalselt üks

pensionikindlustusstaaži aasta. Pensionikindlustusstaaži aasta arvutatakse kümnendmurruna, kolm

kohta pärast koma. Pensionikindlustusstaaž on oluline pensioniõiguse

kindlakstegemisel, aga seda ei kasutata pensioni arvutamisel. Pensioni suurus sellest ei sõltu.

Kuidas saan teatise kätte?Kuidas saan teatise kätte?

1. Kasutan Internetti, vaatan e-teatist X-tee Kodanikuportaalis, soovi korral trükin selle ka välja.

Selleks on vaja:– omada ID-kaarti ja juurdepääsu ID-kaardi lugejaga arvutile

või– olla mõne internetipanga klient (Hansapank, Ühispank, Sampo Pank,

Krediidipank, Nordea Pank)

2. Lähen pensioniameti (Sotsiaalkindlustusameti) klienditeenindusse ja lasen teatise välja trükkida.

3. Esitan taotluse teatise saamiseks kirja teel. Sel juhul saadetakse teatis rahvastikuregistris näidatud aadressil.

E-teatis – kuidas leian?E-teatis – kuidas leian?

Juurdepääs e-teatisele internetipanga kliendi jaoks:

• Sisene Kodanikuportaali eesti.ee

• Seejärel vali teenuste alt X-tee teenused kodanikule

• Vali internetipankade loendist sobiv, autendi ennast, sisestades internetipanga koodid

• Vali Kodanikuportaali päringute loendist Pensionikindlustuse registri teatis

• Vali aasta, mille kohta soovid andmeid detailsemalt näha ( 1999...2005) ning kuupäev, mille seisuga andmeid soovid

• Vajuta Päring

Juurdepääs e-teatisele ID-kaardi kaudu (vajalik on ID-kaardi lugejaga Juurdepääs e-teatisele ID-kaardi kaudu (vajalik on ID-kaardi lugejaga varustatud arvuti!):varustatud arvuti!):

• Sisesta ID-kaart ID kaardi lugejasse (pildiga osa jääb nähtavale)

• Sisene Kodanikuportaali eesti.ee

• Vali teenuste alt X-tee teenused kodanikule

• Sisesta oma ID kaardi kood (PIN 1)

• Vali Kodanikuportaali päringute loendist Pensionikindlustuse registri teatis

• Vali aasta, mille kohta kohta soovid andmeid detailsemalt näha (1999...2005) ning kuupäev, millise seisuga andmeid soovid.

• Vajuta Päring