1

Maaelu poliitika ja keskkonnahoid

Katrin Rannik Põllumajanduskeskkonna büroo juhataja

20.04.2012, Hiiumaal Põllumajandusministeerium

2

Riigi…

…kohustus on näha “laiemat pilti”, arvestada erinevate huvidega ja tulevikuga Põllumajandus või keskkonnakaitse vs põllumajandus ja

keskkonnakaitse? Keskkonnakaitse vs inimeste sissetulekud? Keskkonnakaitse vs põllmeeste konkurentsivõime?

3

Võimalused keskkonnahoiuks

Kohustuslikud meetmed Nõuded kehtestatakse näiteks

Veeseaduse, Looduskaitseseaduse või muu õigusaktiga.

4

Võimalused keskkonnahoiuks

Vabatahtlikud meetmed Vabatahtlike tegevuste täitmisest

tulenev kulu sageli kompenseeritakse, aga alati ei pruugi põllumees nende eest kompensatsiooni oodatagi ja tegutseb keskkonnahoidlikult muudel põhjustel

5

ÜPP peamised elemendid 2007-2013

Turule sekkumine Maaelu arengu poliitika I sammas II sammas

Turukorraldusmeetmed

- tollimaksud

- eksporditoetused

- tarbimistoetused

turu tasakaalus- tamise meetmed (sekkumiskokkuost, turult eemaldamine)

Otsetoetused

Konkurentsivõime kasv

Põllumajanduskeskkond ja maastike hooldus

Maapiirkonna ettevõtlus ja külaelu

LEADER

I ja II samba suhe ÜPP eelarvest

Allikas: Euroopa Komisjon - DG Agriculture and Rural Development

0%10%20%30%40%50%

60%70%80%90%

100%

Taan

i

Hol

land

Belg

ia

Pran

tsus

maa

Kree

ka

Saks

amaa

Ühe

ndku

ning

riik

His

paan

ia

Italia

Iirim

aa

Roo

tsi

Luxe

mbo

urg

Soom

e

Küpr

os

Ung

ari

Aust

ria

Portu

gal

Tšeh

hi

Pool

a

Leed

u

Slov

akki

a

Slov

eeni

a

Eest

i

Läti

Bulg

aaria

Rum

eeni

a

Mal

ta

% kuludest

I sammas II sammas

7

Võimalused keskkonnahoiuks

Vabatahtlik ja samas kohustuslik? Mitmete pindalatoetustega

kaasnevad nõuetele vastavuse nõuded on baasiks toetuse enda nõuetele.

8

Vabatahtlikud põllumajanduskeskkonna meetmed

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 teise telje meetmed

Kompenseerivad kulutusi ja saamata jäänud tulu (nt. Natura 2000 toetused) või

rahastatakse vabatahtlikest lisategevustest tulenevaid kulutusi ja saamata jäänud tulu (nt. keskkonna- ja loomade heaolu toetused) ehk sisuliselt osutatakse riigile keskkonnateenust

9

MAK põllumajandusliku keskkonna- toetuse mõned põhimõtted 2007-2013

5-kuni 7-aastane kohustuseperiood Sama maa, samad loomad Erinevat sorti nõuded – baasnõuded/

toetusõiguslikkuse nõuded/nõuetele vastavus + väetiste ja taimekaitsevahendite miinimumnõuded/toetuse saamise nõuded

Ei kompenseerita seadusest tulenevaid nõudeid ja häid tavasid

Lai ja madal vs kitsas ja sügav

10

Kuidas kujuneb toetusmäär? Keskkonnateenus - toetusega

hüvitatakse täiendavate keskkonnanõuete järgimisega kaasnevad saamata jäänud tulu ja lisakulu

Kõrgem baas = vähem võimalusi vabatahtlikeks meetmeteks

Rohkem ja rangemad piirangud = suurem toetus

11

Enam levinud PKT tegevused teistes riikides

Mahepõllumajandus (58 MAK) Kohalikud, ohustatud tõud (42 MAK) Ekstensiivne karjatamine (40 MAK) Maastikuelementide majandamine (37 MAK) Kohalikud sordid (33 MAK) Põllumaa ekstensiivne majandamine (29 MAK) Põlluservad, puhveralad (25 MAK) Märgalade, luhtade majandamine (24 MAK) Traditsiooniliste puuvilja- ja marjaaedade majandamine

(22 MAK) Riikide PKT meetmeid ja toetusmäärasid omavahel

võrrelda ei ole sisuliselt võimalik – nii probleemid kui baastasemed (õigusruum) on erinevad!

12

PKT meetmed Eesti MAKis

MEEDE 2.3 – PÕLLUMAJANDUSLIK KESKKONNATOETUS ALAMEEDE 2.3.1 – KESKKONNASÕBRALIK MAJANDAMINE ALAMEEDE 2.3.2 – MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE TOETUS ALAMEEDE 2.3.3 – OHUSTATUD TÕUGU LOOMA PIDAMISE TOETUS ALAMEEDE 2.3.4 – KOHALIKKU SORTI TAIMEDE KASVATAMISE TOETUS ALAMEEDE 2.3.5 – POOLLOODUSLIKU KOOSLUSE HOOLDAMISE TOETUS

Sarnase iseloomuga on ka MEEDE 2.4 – LOOMADE HEAOLU: LOOMADE KARJATAMISE TOETUS

13

Muud keskkonnameetmed Eesti MAKis

MEEDE 2.1 – LFA MEEDE 2.2 ja 2.7 – Natura 2000 põllumajandusmaa ja

erametsamaa toetus MEEDE 2.5 kiviaia taastamise toetus Ja teisedki: Koolitus ja nõuandemeetmed Investeeringutoetused (1.4.1 ja 1.4.2) Maaparandus …

Keskkonnategevuste mõju

Mõju saab hinnata läbi pideva seire ja hindamistegevuste. Heaks partneriks Põllumajandusministeeriumile on siin

15

Kehtiva ÜPP toetused jaotuvad enam-vähem võrdselt I ja II samba vahel

•  Heas korras põllumajandusmaa pindala on suurenenud 884 tuh hektarini (2004 a 770 tuh ha)

•  Keskkonnasõbralikult majandatakse üle 417 000 ha maad •  Mahepõllumajandusega tegeletakse enam kui 105 000 ha

põllumajandusmaal •  Põllumajandustegevus on säilinud 367 000 ha

ebasoodsas piirkonnas •  Ligikaudu 102 000 loomühikut loomi karjatatakse väljas ja

peetakse ligikaudu 2800 ohustatud tõugu looma •  Ligikaudu 24 000 ha hooldatakse poollooduslikke

kooslusi, üle 65 000 ha põllu- ja metsamaale kompenseeritakse Natura 2000 piiranguid

•  Üle 130 km on taastatud kiviaedu

16

ÜPP 2014 ja hiljem

Mis ja kuidas edasi?

2013+ läbirääkimised EL tasandil

Avalik konsultatsioon EL eelarve tuleviku üle – 2007-2008 Avalik konsultatsioon ÜPP tuleviku üle – 2010 Komisjoni teatis ÜPP tuleviku kohta – november 2010 Komisjoni ettepanek 2013+ eelarve kohta – juuni lõpp 2011 ÜPP õigusaktide eelnõud Komisjonilt – 12.oktoober 2011 Õigusaktide eelnõude töögrupid

ÜPP 2013+: eesmärgid

Ø Elujõuline toiduainetööstus

Ø Loodusvarade jätkusuutlik majandamine ja kliimameetmed

Ø Tasakaalustatud territoriaalne areng

Otsetoetused rohelisemaks:

Greening

•  püsirohumaa •  kultuuride mitmekesisus •  ökoloogilised fookusalad

Maaelu poliitika 2014:

Ühine programmeerimine erinevatele fondidele

Senised 3 telge --> 6 prioriteeti Meetmete arvu vähenemine ei tähenda

võimaluste vähenemist Kõik praegused II telje meetmed oleks ka

edaspidi võimalikud

Maaelu poliitika keskkonnaprioriteedid 2014-2020

4. prioriteet: põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja parandamine;

5. prioriteet: ressursisäästu edendamine ning keskkonnasäästlikule ja kliimakindlale majandusele ülemineku toetamine põllumajandus-, toidu- ja metsandussektorites;

23

MAK põllumajandusliku keskkonna- toetuse mõned põhimõtted 2014-2020

5-kuni 7-aastane kohustuseperiood ? Erinevat sorti nõuded – toetusõiguslikkuse nõuded/

nõuetele vastavus + väetiste ja taimekaitsevahendite miinimumnõuded + greening/muud baasnõuded/toetuse saamise nõuded

Ei kompenseerita seadusest tulenevaid nõudeid ja häid tavasid

Lai ja madal vs kitsas ja sügav Kollektiivsed lepingud

MAK 2014-2020 ajakava

Varakevad 2011 – ministeeriumisiseste töörühmade avakoosolekud ….. 2012 ühise strateegilise raamistiku koostamine 2012 meetmete ettevalmistus 2012 arengukava VV-sse 2013 läbirääkimised Komisjoniga 2013 siseriiklike õigusaktide väljatöötamine 2014 rakendamise algus

Uue maaelu arengukava ettevalmistus

2012 ja 2013 võimalikult vähe käesoleva perioodi MAK taotlusvoorusid – põhirõhk uue MAK ettevalmistamisele Olukorrakirjeldus on kaardistatud SWOT ja eesmärgid Meetmed

MAK ettevalmistav juhtkomisjon - EL maaelu arengu määruse väljatöötamise Eesti

positsioonide tugikomisjon - Sisend ühisesse strateegilisse raamistikku

- MAK väljatöötamine - MAK seirekomisjon

Taustajõud

EMÜlt tellitud põllumajanduse poolt loodud avalike hüvede hindamise uuring

•  tootmistüübid •  tootmisviisid •  avalikud hüved PMK juhtimisel määratakse kõrge

loodusväärtusega alad

Põllumajanduslikud avalikud hüved

Keskkonnaalased AH-d: 1. Põllumajandusmaastikud

2. Põllumajanduse bioloogiline mitmekesisus 3. Veekvaliteet

4. Vee kättesaadavus

5. Mullafunktsioonid 6. Kliima stabiilsus (süsiniku sidumine)

7. Kliima stabiilsus (kasvuhoonegaaside emissioon)

8. Õhukvaliteet

9. Kaitse üleujutuste ja tulekahjude ohu eest

Sotsiaalsed AH-d: 10. Loomade heaolu 11. Maapiirkondade elujõulisus

(rural vitality) 12. Toidu kättesaadavus,

varustatus (food security)

Praegu loeme KLV aladeks poollooduslikud kooslused

aga ka väljaspool PLK ja kaitsealasid on põllumajanduse poolt loodud loodusväärtusi!

Oluline on KLVd tootvate majandamisviiside säilimine!

KLV – kõrge loodusväärtusega põllumajandus

KLV näitajad

Maakasutus ja tootmise intensiivsus PR ja LüR osakaal, lü/ha, mahetoetuse osakaal, turvasmuldade ja erosiooniohtlike alade osatähtsus

Looduskaitselised näitajad PLKde ja hooldatud PLKde osatähtsus, 6 põllulinnu liigi (kadakatäks, põldlõoke, kiivitaja, suurkoovitaja, rukkirääk, nurmkana) esinemine, kaitsealade ja Natura 2000 alade osatähtsus, kaitsealuste liikide esinemine

Maastiku mosaiiksus Simpsoni mitmekesisuse indeks, põllumassiivide arv põlluservade pikkus, joonobjektide pikkus ja punktobjektide arv

Uued keskkonnatoetused?

Mida soovime saavutada? •  Milliseid kitsaskohti lahendame? •  Milline meede – lai või suunatud? •  Millise eesmärgiga? •  Sihttasemed? •  Kellele? •  Millise maa kohta, milliste tegevuste eest? •  Millise toetusmääraga? •  Mida ühiskond vastu saab? •  Mida ollakse valmis sihtgrupi poolt aktsepteerima?

Kõik head ideed võib saata katrin.rannik@agri.ee J

Foto: www.loodusemees.ee

Põllumajandusmaa

Kas me tahame, et põllumajandusmaa oleks lihtsalt hooldatud või seda, et seda kasutatakse põllumajanduslikult? Või sõltub see asjaoludest?

Hekseldamine?

Piisav loomkoormus? Millised loomad?

Mida teha niidetud heinaga, kui loomi ei ole? Kui palju tahab riik sekkuda tavapärasesse praktikasse

(kultuurid, majandamisvõtted, tehnika ja tehnoloogia)?

32

Aitäh!