rootsi aeg eesti alal
DESCRIPTION
Märkmed Rootsi ajast Eesti alal gümnaasiumile, linnad, käsitöö, kaubandus, tööndus, vaimuelu. Puudub materjal valitsemiskorraldusest ning talupoegade õiguslikust seisundist.TRANSCRIPT
Halduskorraldus
Eestimaa kubermangLäänemaa
Harjumaa
Järvamaa
Virumaa
Liivimaa kubermangTartumaa
Pärnumaa
Saaremaa (eriõigused)
Riia
Võnnu
Kindralkuberner
Käsutab sõjaväge kubermangus
Nimetasid ametisse riigiametnikke ja kontrollisid nende tööd
Jälgisid raha laekumist ja kulutamist
Vastutasid: postiteenistus teede ja sildade korrasolek avalik kord
RüütelkonnadEestimaa, Liivimaa, Saaremaa
Koondasid piirkonna aadlikkeKaitsesid aadlike õigusi riigivõimu eesLahendasid kohalikke küsimusi
Rüütelkondade juhtimine
Maapäev – liikmed kogunevad ca 3 aasta tagant
Maanõunikud (12) – valitakse maapäevadel eluks ajaks, ajavad maapäevade vaheaegadel olulisimaid asju
Rüütelkonna pealik/Liivimaa maamarssal – juhtimine argiasjus
KohtukorraldusEestimaa
Maakonna meeskohus – mitteaadlike süüasjad
Eestimaa Ülemmaakohus – raskemad kuriteod, aadlike kohtuasjad, edasikaebamisõigus kuningale
Adrakohtunikud – politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine
LiivimaaMaakonna maakohus – mitteaadlike süüasjad
Liivimaa Õuekohus – raskemad kuriteod, aadlike kohtuasjad, edasikaebamisõigus kuningale
Sillakohtunikud – politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine
Rootsi riigivõim ja Balti aadel
Kaks erinevat perioodi suhetes
enne reduktsiooni (1680)pärast reduktsiooni
Suhted Rootsi kuninga ja Balti aadlike vahel enne reduktsiooni (Põhja-Eesti)
Riigivõimu ja baltisaksa aadli omavalitsuse kombinatsioon
Aadel ja linnad Rootsile alistunud tingimusel, et säilivad nende senised õigused
Kohaliku elukorralduse reguleerimisel püriti kokkulepetele rüütelkonnaga
Riigi maavaldus (endised ordu-, kloostri- ja piiskopimaad, omanikuta jäänud mõisamaad) jaotati riigimõisateks, heldelt annetati eravaldusse
See tagas Eestimaa aadlile ulatusliku mõjuvõimu nii majanduses kui ka poliitilises sfääris ning kuningavõimu hilisemad katsed seda piirata põrkasid rüütelkonna tugevale opositsioonile.
Lisaks oli lakkamatult sõdivale riigile tähtis säilitada kohaliku aadli lojaalsust ja seetõttu jäi keskvõim pikaks ajaks järeleandlikuks.
Suhted Rootsi kuninga ja Balti aadlike vahel enne reduktsiooni (Lõuna-Eesti)
Hiljem liidetud Liivimaad kohtles Rootsi karmimalt (vallutatud territoorium)
Loodi tugem riigivõimuaparaat ja asuti järjekindlalt kehtestama Rootsi seaduseid
Hiljem laskis riik käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale Rootsi kõrgaadlile).
Järk-järgult tunnustas keskvõim Liivimaa aadli koondumist rüütelkonnaks
Rootsi riigi seisuste esindusel — riigipäeval — Eesti-, Liivi- ja Saaremaa aadlil esindust ei olnud.
ReduktsioonReduktsiooni põhjused: Rootsi suurriik – pidevad sõjad – kõrged sõjalised kulutusedRiigimaade kergekäeline loovutamine – madalad maksutuludKolmekümneaastane sõda – kiratsev majandus
Lahendus riigikassa täitmiseks – redutseerimine
Lisaks: Karl XI muutis Rootsi kuningavõimu absoluutseks monarhiaks (taotles keskvõimu tugevdamist riigi kõigis osades ja seega ka meretaguste provintside tihedamat sidumist emamaaga) – vajas riigi majandusliku võimsuse märgatavat tõstmist
1680 – suur mõisate reduktsioon
Esimest korda Eesti- ja Liivimaal (varem minimaalselt)
Riik nõudis kõigi Rootsi võimu algusest peale eravaldusse läinud maade tagastamist.
Aadli äge vastuseis (majanduslik ja õiguslik aspekt) – eriti terav konflikt Liivimaal – aadli omavalitsus peaaegu kaotatakse 1694Johann Reinhold Patkul – mässuõhutaja Rootsi riigi vastu Põhjasõja eel
ReduktsioonReduktsiooni tulemusel riigi kätte
Liivimaal 5/6 mõisamaadestEestimaal 54%Saaremaal 30%
Riigimõisad renditi välja enamasti endistele omanikele, osalt alalisele, osalt tähtajalisele rendile
Rentnike hulgas oli ka mitteaadlikke
Rentnikud tasusid suhteliselt madalaid rente osalt viljas, osalt rahas
Endiste eramõisate talupoegadest said nüüd riigitalupojad
ReduktsioonEesti ala postijaamade võrk – ülemereprovintside ja „emamaa” vahelise sidepidamise tähtis tingimus. Enam tähelepanu ka teede korrashoiule
Riigimaade põhjalik kaardistamine ja maade revisjon (hinnati maa suurust ja tulukust)
Eraldi piiritleti rentniku ja riigitalupoegade suhted, nende õigused ja kohustused
Talupoegi kaasati maade hindamisele – võimalik kaasa rääkida maa kvaliteedi järgi määratavate koormiste suuruse määramisel; koormiste määrad pandi kirja vakuraamatutes
Talupoegade õiguste suurenemine: rentnikel keelati anda ihunuhtlust taluperemeestele, talupoegadele anti õigus kaevata rentniku peale kohtusse,
kuni kuningani välja keelati talupoegade müümine maast lahus, nende taludest
väljatõstmine ja talumaade mõisastamine.
Riigitalupoja õiguslik seisund tunduvalt parem kui eramõisate talupoegadel!
Pärisorjuse kaotamine? Karl XI teade kavatsusest (riigimõisates) Sai riigimõisates teoks?
Linnad Eesti alal
• Keskajal 9 linna • Tallinn
• Tartu
• Vana-Pärnu, Uus-Pärnu
• Haapsalu
• Paide
• Rakvere
• Narva
• 1563 Kuressaare• 1584 Valga• 1599 – Vana-Pärnu
Linnade valitsemine
• Keskaegne linnade omavalitsus– Isekomplekteeruv eluaegne raad
• Kodanikuõigused saksa ülemkihil
Kaugkaubandus
• Transiitkaubanduse vähenemine– Arhangelsk – Poola ja Kuramaa linnad Venemaa transiitsadamateks
• Põhja-Saksa, Inglise kaupmeeste osatähtsuse kasv
• Aadlikele ülemerekaubandusega tegelemine keelatud
• Narva– Rootsi võimude soosing
Sisekaubandus
• Keskaegne reglementatsioon
• Linnade väikekaupmehed
• Vilja ülesostmine maapiirkondades keelatud
• Sõbrakaubandus
• Maa- ja linnalaadad
• Vahetuskaubandus soomlastega (silk-vili)
Käsitöö ja tööndus• Tsunftikord• Tsunftijäneste arvu kasv• Tööndus mõisate juures
– Telliselöövid– Lubjaahjud– Sae- ja vaseveskid– Seep, küünlad, puuder, äädikas, ...
• Manufaktuurid – Narva vase- ja saeveski (kosk)– Härjapea paberimanufaktuur– Hüti klaasimanufaktuur
Vastureformatsioon Poola võimu all
• Jesuiidid Liivimaal– Antonio Possevino– Katoliikluse populaarsus maarahva
hulgas(?)– 1583 jesuiitide gümnaasium– Tõlkide seminar (preestrite
ettevalmistus)
Luteri kirik
• Liivi sõja tagajärjed– Hoonete purustused
– Õpetajatepuudus
– Maarahva usust taganemine
• Joachim Jhering– Luteri kiriku organisatsiooni loomine Eesti alal
– Esimene eestikeelne aabits
– Kirikukaristuste süsteem
• Nõiaprotsessid• Pühajõe mäss 1642 (paganlike tavade püsimine)
Vasakul: Gustav II Adolf, paremal Liivimaa superintendent (kõrgeim piirkondlik vaimulik ja kirikuelu korraldaja Rootsi
ajal) Hermann Samson – luterlik fundamentalist
Karl XI aegsed reformid
• Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer (1674-1700)
• edendas kooliharidust,• Korraldas Uue ja Vana Testamendi
tõlkimist lõuna- ja põhja-eesti keelde• andis välja rahvakirjandust • kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa
kiriku• Esimesed talurahvakoolid XVII saj keskel
Karl XI aegsed uuendused• 1684-1688 Forseliuse seminar
– Lugemine, kirjutamine– Usuõpetus, kirikulaul– Rehkendamine– Saksa keel – Raamatuköitmine
• Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri Rootsi kuninga juures • määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide
inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus• 1687 – talurahvakool mõisnike kulul igasse kihelkonda
+ koolmeister
Johann Gottfried Forselius soovitas:• välja heita kõik umbmäärase sisuga tähed
(võõrtähed): c, f, q, v, x, y, z;• pärisnimed eestipärastada: Kristus (pro Christus),
Jaan (pro Johannes);• jätta ära h pikendusmärgina, nt kool pro kohl, siin
pro sihn;• kasutada akusatiivis (partitiivis) t-lõppu, nt jumalat;• jätta eitavas kõnes ära pöördelõpud, nt ep taha.• Sellised ettepanekud tekitasid vanameelses
pastorkonnas vastuseisu • Forseliust võib pidada vana kirjaviisi loojaks
Forseliuse aabits
• põhjaeestiline aabitsatekst:• sest min-na an-nan hen-nast / min-no ih-ho ning Hin-ge
/ om-ma kun-nin-gast / Ül-le-mad ning Wan-ne-mad keik ris-ti rah-wast / min-no sug-gu ning Wös-sa / ning keik me min-nul on sin-no jum-ma-lik-ko hool-de ning kät-te;
• lõunaeestiline aabitsatekst:• sest min-na an-na hen-dä / min-no ih-ho nink Hen-ge /
nink kik me min-nul om sin-no kät-te. sin-no püh-hä en-gel ol-go min-no man / et se kur-ri Wain-lan-ne üt-te-ke Wäk-ke min-no ül-le ei löw-wä A-men.
Heinrich Stahl
• Esimene eesti keele grammatika
• Esimest korda eesti keeles usuõpetuse raudvara
Eestikeelne kirjavara
• Wastne Testament – lõuna-eesti keeles 1686
• Andreas ja Adrian Virginiuse tõlkes
• Johann Hornungi eesti keele grammatika ladina keeles – vana kirjaviis
Tartu ülikooli asutamine
• Ametnike, õpetajate, vaimulike nappus
• 30-aastane sõda takistab Saksamaal õppimist
• Liivimaa kindralkuberner Johann Skytte
• 1632 Academia Gustaviana
Õppetöö Tartu ülikoolis• Esmalt Rootsi ja Soome tudengid, hiljem baltisakslased• Lühikest aega tegutsenud sõdade tõttu ka Tallinnas ja
Pärnus• 4 teaduskonda, õppetöö ladina keeles• Eesti keele oskus õppejõududele vajalik, et otsustada, kas
üliõpilase keeleoskus on nõutaval tasemel kirikuõpetaja või riigiametniku kohale asumiseks
• esimene ülikool, kus hakati pidama süstemaatiliselt loenguid Newtoni õpetusest
• Ülikooli trükikoja avamisega 1710 sai alguse raamatutrükkimine Eestis