veebruar 2019 Nr 179

VallakaNtselei koNtaktid:Vallasekretär Piret Paulson 799 9502 piret.paulson@rapina.ee Vastuvõtt E 9–12Registripidaja Viigi Oru 799 9519 viigi.oru@rapina.ee Vastuvõtt E–R 9–12 ja 13–16Volikogu sekretär Eva Morel 799 9509 eva.morel@rapina.ee Vastuvõtt E–R 9–12 ja 13–16Kantseleispetsialist Ene Tammekun 730 3431 ene.tammekun@rapina.ee Vastuvõtt E–N 8–13 Sekretär-asjaajaja Maire Vahala 799 9500 maire.vahala@rapina.ee Vastuvõtt E–R 9–12 ja 13–16Arhivaar Piret Sermandi 795 8333 piret.sermandi@rapina.ee Vastuvõtt E–R 9–12 ja 13–16

Räpina RahvalehtVäljaandja:

Räpina Vallavalitsus Kooli tn 1, Räpina 64504

Toimetaja: Vaike Tammes, telefon: 515 9271

E-mail: rahvaleht@rapina.eeKujundus & trükk:

Paar OÜ Tartu, Ilmatsalu 3g

Räpina Rahvaleht ootab kaastöid iga kuu 7. kuupäevaks!Toimetaja Vaike Tammes

rahvaleht@rapina.eetelefon: + 372 515 9271

Toimetaja vastuvõtt on esmaspäeviti kell 9–12.

Kultuuri- ja spordivaldkonna kollektiivi preemia võtsid vastu Mait Meensalu ja Priit Naruskberg. Intervjuud mälu-mänguvõistkonna „Räpina suurvald“ liikmetega loe lk 9.

Foto: Andrus Karpson

26. jaanuaril tunnustati Räpina vallas 2018. aastal silma paistnud inimesi ja kollektiive. Mullu 15. detsembrini oli kõigil võimalus esitada kandidaate neljas valdkonnas kaheksale pree-miale. Kokku esitati 21 kandidaati, kelle seast tegi valiku 11-liikme-line hindamiskomisjon. Kuna tunnustamist väärivad väga paljud, polnud komisjonil just kerge töö – müts maha komisjoni ees, kes neid raskeid otsuseid langetama pidid! Preemiad andsid üle Räpina vallavanem Enel Liin ja vallavolikogu esimees Teet Helm.

Ettevõtja preemia nominentideks esitati kolm kandidaati: Toomas Heering, Milvi Käämer ja Kristi Lillemäe.

Aasta 2018 ettevõtjaks valiti Toomas Heering – ühis-kondlikult aktiivne ja hooliv tööandja.

Tema ettevõte annab tööd 50 inimesele Räpina vallas. Ta paistab silma hooliva tööandjana, kes on loonud sobivad töötingi-mused kõikidele oma töötajatele, sh ka nendele, kes vajavad min-gil põhjusel eritingimusi. Ta on aktiivne kaitseliitlane, noortejuht, koorilaulja, puhkpillimängija ja jõuab selle kõige kõrvalt teha veel palju muudki. Toomas ei saanud ise tänuüritusele kohale tulla, tema eest võttis preemia vastu tema abikaasa Krista Heering. Selle kohta ütles Toomas, et tal on eriline heameel, et selle pree-mia saavad vastu võtta inimesed, kes tal kõigi nende tegevustega üldse tegeleda võimaldavad. „Neilt ma võtan ja teistele annan. Aitäh, kallis naine Krista ja poeg Mihkel Toomas,“ ütles Toomas Heering oma tänukõnes, milles ta pöördus ka rahva poole: „Ma olen väga tänulik vallarahvale, kes mind selle preemia saamiseks üles seadis. Aga ma tahaks öelda, et tegelikult on tublid kõik meie valla ettevõtjad, olgu nad siis oma ettevõtluses suuremad või väiksemad. Andku nad tööd paljudele või olgu ainult iseenda tööandjaks. Kindlasti ei ole see nii nagu välja võib paista, et kui oled ettevõtte loonud, siis rohkem muresid pole. Vastupidi, kui

oled juba näpu ettevõtlusele andnud, siis kasvavad kohustused nagu lumepall ja sellest valikust enam naljalt tagasiteed pole. Sul tekivad kohustused oma tarnijate, klientide, riigi ja loomulikult ka inimeste ees kes su ettevõttes töötavad.

Lõpetada ettevõtlust, isegi kui oled vahel sellest väsinud, on väga raske. Sellepärast polegi palju rohkem teisi võimalusi, kui ainult edasi rühkida, olgu see kuitahes raske. Et ellu jääda, pole palju rohkem võimalusi, kui käia koolis ja omandada uusi teadmisi, nii nagu tänapäeva elu nõuab.“ Heering tänas ka Varola OÜ töötajaid, kellega üheskoos seda rasket tööd tehakse ning rõõmustas selle üle, et esimest korda Varola tegutsemise kahe-kümne aasta jooksul leidis uus vallavanem eelmise aasta lõpus aega tulla ettevõtjatele häid jõulupühi ja head uut aastat soovima. „See oli meeldiv üllatus,“ ütles Toomas Heering.

Hariduse ja noorsootöö valdkonna täiskasvanu preemia nominendid olid Eve Sibul ja Margot Suur.

Laureaat Eve Sibul on särav juhendaja, kes populariseerib edukalt reaalteadusi. Ta on väsimatu juhendaja ja õppija, kes on suutnud äratada huvi füüsika, matemaatika, informaatika ja programmeerimise vastu mitte ainult Räpina lastes, vaid ka lapsevanemates. Robootikast ja programmeerimisest on tema innustava juhendajakäe all saanud armastatud huviala. Eve Sibul ise ütles preemiat vastu võttes, et kõige rohkem teeb rõõmu see, kui pärast tunde ei kiirusta lapsed koju vaid tulevad lahendama füüsikaülesandeid – mitte, et nad oleks peale tunde jäänud, vaid huvist aine vastu!

Küsimusele, kuidas Evel on õnnestunud lastes äratada huvi reaalainete vastu, vastas õpetaja: „Õpilaste huvi reaalainete vastu on viimasel kümnendil tõusnud. Usun, et sellele on aidanud kaasa meedia positiivne tähelepanu reaal- ja loodusteadustele. Näiteks telesaade „Rakett 69“, robootikavõistluste kajastamine, lood infotehnoloogiavaldkonna edulugudest jms. Iga inimene tahab eduelamust, lapsed ja noored samuti. Õppeaine hakkab huvitama sageli siis, kui noor tunneb, et ta saab aru ja oskab ise vastuseid küsimustele välja mõelda. Kui tärganud huvile lisaks on ka piisavalt püsivust ja aega, ongi olemas reaalainetes tugev õpilane, kes võib edukalt iseseisvat enesetäiendamist jätkata või olümpiaadidel osaleda. Just sellised noored ongi nõus pärast tunde füüsikaülesandeid lahendama või programme testima ja parandama. Pärast tunde ülesannete lahendamist on küll ainult enne võistlusi. Tore oleks, kui reaalainete või infotehno-loogia vastu tekkinud huvi saaks uute teadmiste ja oskustega täiendada väljaspool koolitunde, näiteks kodus, huviringis või veebikeskkonnas.“ Uurisin, kas Eve ise on ka suur füüsikafänn ja sain vastuseks: „Väga suureks füüsika fänniks ma end ei pea, aga õppeainena on ta mulle alati meeldinud. Olles ise õpilane iseloomustasin ma füüsikat, et see on lihtne nagu matemaatika, aga lisaks saab käega katsutavaid praktilisi asju teha.“

Eve on ka robootikaringi juhendaja. Uurisin, kuidas läheb robootikaringil. „Robootika ringil läheb tegusalt. 1.–2. klassi õpi-

lastele on kaks ringi Egne Kindsigo juhendamisel, mina juhendan kolme ringi, kus käivad õpilased 3.-9. klassini. Kõige enam on õpilasi 3.–5. klassist. Robootika ringi meeskond koosseisus Kristjan Tagel, Ander Konsap, Georg Neimann ja Kaur Kala esines väga edukalt 2. veebruaril toimunud First Lego League Kagu-Eesti eelvoorus ning pääses Eesti finaali. Ühe osavõistluse, milleks oli projekt kosmoselendude probleemidest, meie mees-kond võitis. Tulemus tuli tänu poiste visale tööle programmide ja projekti kallal, seda pärast tunde ja ka koolivaheajal,“ rääkis Eve Sibul. Eve leiab, et kõik õpilased saagi huvituda reaalainetest ja tehnikast. „Tore on otsida ja leida valdkond, mis rõõmu ja huvi pakub. Seetõttu on täitsa loomulik, et käiakse erinevates ringides või loobutakse mõnest ringist. Kui ei proovi, ei saagi teada, et maitseb. Kui minu kooliajal oleks robootika ring olnud, siis mina oleksin sellega tegelenud,“ arvab Eve.

Hariduse ja noorsootöö valdkonna noore preemia no-minentideks olid Victoria Jürgenson, Kasper Kallari ja Andri Võsokovski.

Laureaat Kasper Kallari kohta on öeldud: Nii aktiivset ja or-ganiseerimisvõimelist noorkotkast-noortejuhti pole Põlva malevas varem nähtud. Tema suurimaks saavutuseks noortejuhina on Noorte Kotkaste ja Kodutütarde Leevi rühma tegevuse taastami-ne, kogukonna noortele põneva tegevuse pakkumine ning alati aktiivselt uute ideedega kaasalöömine. Tunnustus tuli Kasperile suure üllatusena. „Olin küll kutse saanud aga ei arvanud, et saan laureaadiks,“ ütles Kasper.

Küsimusele, mis võis Kasperi laureaadi kohale viia, arvas noor, et küllap märgati tema aktiivsust ja teotahet. Kasper lükkas käima ka noorkotkaste Leevi rühma. „Leevi rühma taaskäivitaja olin tõesti mina, rühm oli kuidagi ära soigunud. Tundsin, et nii see asi enam edasi minna ei saa, kuna Leevi rühm oli ka nende rühmade seas, kelle noorte aktiivsustunnid tulid ainult maakond-like ürituste arvelt. Leevi rühm hakkas aktiivselt taas elama 24.02.2017, siis tegin oma esimese laagri rühmakaaslastele. Alguses oli ikka natuke raske ja hirmutav, et kas kõik ikka läheb nii nagu planeeritud. Esimene laager õnnestus. Oli ka mõni ta-gasilöök aga raskused on ületamiseks ja sealt sain ma aina indu juurde, et rohkem rühma noorte aktiivsust tõsta. Kuni praeguseni see toimib,“ leidis Kasper Kallari.

Räpina valla tänuõhtul premeeriti parimaid

jätkub lk 4

2 Räpina Rahvaleht veebruar 2019

RÄPiNa VallaVolikoGU Räpina valla 2019. aasta eelarvest

Räpina Vallavolikogu 28.10.2015 otsuse nr 32 „Detailplanee-ringu algatamine“ alusel algatati Ausamba pargi detailplaneering.

Planeeringu eesmärk on Ausamba pargi kaasajastamine, vee- ja tervisespordiga tegelemiseks ning laste mänguväljaku tarbeks olemasolevate ja uute randa teenindavate rajatiste toimimiseks vajalike tingimuste loomine ja määramine. Planeeringuala hõlmab üldkasutatava maa sihtotstarbega Ausamba pargi katastriüksust 70501:005:0128.

Ajavahemikul 29.04.2016 kuni 13.05.2016 toimus Räpina Vallavolikogu saalis Ausamba pargi detailplaneeringu eskiislahen-duse avalik väljapanek. Planeeringu avaliku väljapaneku ajal tehti ettepanek määrata ehitusõigus teenindushoone püstitamiseks planeeringualale.

Ausamba pargi detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimus 10.08.2016 Räpina Vallavolikogu saalis. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehti detailplanee-ringusse vajalikud muudatused.

Määrati ehitusõiguse ala teenindushoonele, milles on esi-algsete visioonide kohaselt kavandatud avalikult kasutatavad tualettruumid, suplusranna ja paadilaenutusega seotud inven-

2018. aasta viimasel istungil, mis toimus 20. detsembril, võttis volikogu vastu 2019. aasta eelarve.

Eelarve kogumaht on 8 695 925 eurot, sellest põhitegevuse kulud 7 346 918 eurot ja investeeringud 1 349 007 eurot.

Põhitegevuse tuludeks on planeeritud 7 695 278 eurot, mis on 0,8% enam kui 2018. aastal. Eelarve vastuvõtmise ajaks polnud teada riigieelarvest eraldatavate tasandus- ja toetusfondi vahendite suurust. Tasandus- ja toetusfondi suurused sõltuvad suuresti valla rahvastikuregistris olevate elanike arvust ja valla koolides õppivate õpilaste arvust. Nii valla elanike arv kui ka meie koolides õppivate õpilaste arv on pidevalt vähenenud, seega oleme tasandusfondi suuruse planeerinud eelmisest aastast väiksema. Tänu meie tööandjatele on pidevalt kasvanud valla eelarvesse laekuv tulumaks. Iga inimese maksustatavast tulust laekub tema elukohajärgse (rahvastikuregistri andemetel) omava-litsuse eelarvesse 11,93%. Põhitegevuse tuludest moodustavadki suurema osa tulumaks (52% tuludest) ja riigieelarve tasandus- ja toetusfond (40% tuludest).

Põhitegevuse suuremad kulud on jätkuvalt hariduse (52%) ning kultuuri ja vaba aja (17%) kulud. Vastavalt ühinemislepin-gule jätkavad tööd kõik valla asutused, nii haridus- kui kultuuri-asutused. Valla eelarvest saavad toetust ka kõik valla asutatud sihtasutused (Räpina Kultuurkapital, Räpina Inkubatsioonikes-kus, Räpina Sadamad ja Puhkealad ning Veriora Noortekas). Toetatakse ka valla mittetulundustegevust ning spordiklubisid. Samuti on eelmise aastaga samas mahus planeeritud vahendid hajaasustuse programmi toetusteks. 2019. aastast on valla laste-aedade magistriharidusega õpetaja töötasu võrdne põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja alampalgaga. Lasteaia õpetajate palgatõu-suks on raha eraldatud ka riigieelarve toetusfondist. Lasteaia ning põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate palgaga võrdselt ei ole olnud võimalik suurendada ülejäänud töötajate töötasusid.

Arvestades meie põhitegevuse kulude suurust saame me teha suuremaid investeeringuid toetuste ning laenuvahendite abil.

Räpina vallas jäid kehtima 2018. aasta jaanuaris kehtestatud maamaksumäärad.• Ühtne maamaksumäär (õued, mets, võsa, muu maa) 2,0%

maa maksustamishinnast aastas• Põllumajandusliku maa (haritav maa, looduslik rohumaa)

maamaksumäär 1,0% maa maksustamishinnast aastasMaamaksuseaduse kohaselt on maamaksu tasumisest va-

bastatud maa omanik või maakasutaja kasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku eest lin-nas asustusüksusena, alevis, alevikus ning üldplaneeringu-ga tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ja mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Möödunud aastal tekkis paljudel maksumaksjatel, kes elavad tiheasustusalade (Räpina linna, Veriora aleviku) lähistes külades, küsimus koduomaniku maamaksu soodustuse osas.

Maamaksu alusandmed pärinevad riiklikust maamaksu infosüsteemist, kuhu on kantud ka valdade üldplaneeringuga määratud tiheasustuse ala piirid.

Kehtiva Räpina valla üldplaneeringuga laieneb tiheasustusala Köstrimäe külla jäävatele Tartu maantee äärsetele kinnistutele ja Veriora valla üldplaneeringuga Viluste ja Leevi külla jäävatele Võru maantee äärsetele kinnistutele.

Näiteks kui nendele aladele jääva maatüki õuemaa pindala 0,25 ha, siis maamaksu soodustust arvestatakse õuemaa kõlviku eest 0,15 ha eest.

Maa-amet korrastas eelmise aasta lõpus maatüki andmeid, mille tulemusel viidi maatüki piiri ja pindala andmed kooskõlla teiste kaardiandmetega. Sellest tulenevalt muutusid kõlvikute andmed ja vähesel määral võis muutuda ka maatüki pindala. Maatüki uued pindalad on kantud nii maakatastrisse kui ka kin-nistusraamatusse.

1. jaanuaril 2019 jõustunud maakatastriseaduse muudatuste kohaselt kaasajastatakse maatüki kõlvikute andmed edaspidi üks kord aastas kõige uuema kaardi põhjal.

2019. aastal saavad teoks mitmed suuremad investeeringud, milleks on eelnevatel aastatel ettevalmistusi tehtud. 2019. aasta alustatakse:• Räpinas Kiudoski ettevõtlusala teede remondiga, milleks

on eraldatud Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringutoetus 489 476 eurot ja omafinantseeringuks on valla eelarves 86 378 eurot;

• Räpina sadama teenindushoone ehitusega, milleks on eraldatud Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammi toetus 184 800 eurot, omaosaluseks on planeeritud 46 200 eurot;

• Räpina Ühisgümnaasiumi söökla üleviimisega A-korpusesse, milleks on eraldatud toetus regionaalsete investeeringute programmist 120 000 eurot ja valla eelarvest planeeritud omafinantseering 177 498 eurot,

• Räpina staadioni ehitusega, milleks on eraldatud riigieelarve-line toetus 200 000 eurot,

• Räpina mõisa peahoone fassaadi ja trepi remondiga, milleks on eraldatud riigieelarveline toetus 100 000 eurot,

• Mehikoorma rannaala arendusega, milleks on eraldatud maaelu arengu toetusprogrammi toetus 69 998 eurot ja planeeritud omafinantseering valla eelarvest 34 300 eurot,

• Võhandu tänava remondiga, mis teostatakse koos trasside vahetusega.Lisaks on veel mitmeid väiksemaid investeeringuid erinevates

valla asulates (Ruusal, Verioral, Vilustes). Eelarves on planeeritud ainult investeeringute omafinantsee-

ringud, toetused lisatakse eelarve tuludele ja kuludele lisaeelar-vega peale toetuste laekumist.

Tiia Kütt,Räpina valla finantsjuht

Maamaksust 2019. aastalKäesoleva aasta maamaksu arvestus tehakse juba uuen-

datud andmete alusel ja kõlvikuandmete muutus võib mõjutada võrreldes möödunud aasta maamaksuga tänavu aasta maatulun-dusmaa sihtotstarbega maaüksuste maamaksu.

Oma maaüksuse andmete muudatustega saab tutvuda Maa-ameti geoportaalis (www.maaamet.ee/kolvikute-pindala) ning kinnistusraamatu päringusüsteemis https://uuskinnistusraamat.rik.ee).

Küsimuste korral saab pöörduda aadressil kataster@maa-amet.ee või helistada infotelefonil 675 0810.

Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veeb-ruariks e-maksuametis/e-tollis registreeritud kasutajale. Kui kon- taktid puuduvad (e-posti aadress, mobiilnumber) saadetakse teade paberkandja.

Maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliametit teavitama. Sellisel juhul väljastatakse maksumaksjale uus maksuteade.

Kui maksumaksja ei ole saanud ühtegi maamaksuteadet, on ta kohustatud kirjalikult või elektroonselt teatama maa asukoha-järgsele valla- või linnavalitsusele enda omandis või kasutuses oleva maa suuruse ja sihtotstarbe. https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-mets-soiduk-kutus-hasartmang/maamaksust

Kui maksuteates on maksustatava maakasutuse või mak-sumaksja andmed ebatäpsed, tuleb maksumaksjal pöörduda andmete täpsustamiseks Räpina Vallavalitsusse.

Kontaktisik planeeringute ja maakorralduse spetsialist Miia Kasearu telefon 7999510 või 5063276, e-post miia@rapina.ee

Miia Kasearu,Räpina valla planeeringute- ja maakorraldusspetsialist

tari hoiustamiseks ning laenutamiseks vajaminevad ruumid ja müügikoha ruum.

Teenindushoone ehitusõiguse määramine tingib Võhandu jõe ehituskeeluvööndi vähendamise vajaduse planeeringualal ja toob endaga kaasa edasise planeeringu menetlusviisi muutuse. Au-samba pargi detailplaneeringu koostamisel ja menetlemisel tuleb arvestada üldplaneeringu koostamise menetlusnormidega, kuna detailplaneeringu lahendus muudab kehtivat üldplaneeringut.

Ausamba pargi detailplaneeringu eskiislahendus on uuesti kooskõlastatud Päästeameti Lõuna päästekeskuse, Muinsuskait-seameti järelevalve osakonna, Maanteeameti, Keskkonnaameti, Terviseameti ja Elektrilevi Oü-ga.

Räpina linna Ausamba pargi detailplaneeringu eskiisla-henduse avalik väljapanek toimub 04.02.2019 kuni 08.03.2019. Eskiislahendusega saab tutvuda Räpina Vallavalitsuses aadressil Kooli tn 1 Räpina linn, Räpina valla veebilehel http://www.rapina.ee/detailplaneeringud ja Dropboxis https://www.dropbox.com/sh/nqwtkkeghny5qr9/AABPEnXOiwZFXMftSPPv0rj2a?dl=0

Miia Kasearu, planeeringute- ja maakorraldusspetsialist

ausamba pargi detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek

23. jaanuaril toimunud vallavolikogu istungil võeti vastu järgmised otsused:

Otsusega nr 1 nimetati 3. märtsil 2019 toimuvatel Riigikogu valimistel Räpina valla jaoskonnakomisjonide esimehed, liikmed ja asendusliikmed.

Otsusega nr 2 muudeti Räpina Vallavolikogu 07.11.2017 otsust nr 60 „Räpina Vallavalitsuse koosseisu kinnitamine ning vallavalitsuse palgaliste liikmete ametisse nimetamine”, nimetades palgaliseks Räpina Vallavalitsuse liikmeks abivalla-vanemaks Mati Tiigimäe.

Räpina Vallavalitsuse palgaline liige abivallavanem Aleksandr Suvorov esitas 8. jaanuaril 2019 tagasiastumise avalduse, mil-les palus enese vabastamist 9. jaanuarist 2019. Räpina valla valimiskomisjoni 11. jaanuari 2019 otsusega nr 11-6/2019/1 lõ-petati vallavolikogu asendusliikme Mati Tiigimäe volitused ning taastati volikogu liikme volitused Aleksandr Suvorovil. Lähtudes koalitsioonilepingust ja Eesti Keskerakonna ettepanekust, palus vallavanem nimetada abivallavanemaks Mati Tiigimäe.

Otsusega nr 3 otsustati osaleda partnerina Euroopa Sot-siaalfondi taotlusvooru meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” projektis „Sotsiaalt-ransporditeenuse korraldusmudelite testimine”, mida viib läbi MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus ning tagada projekti omafinantseering aastatel 2019-2021 kuni 6000 eurot aastas.

Sotsiaaltransporditeenus on üks kohustulikust kohaliku oma-valitsuse sotsiaalteenusest, mille korraldamine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega. Kagu Ühistranspordikeskus (KÜTK) on valmis läbi viima projekti piirkonna sotsiaaltranspor-diteenuse korraldusmudeli testimiseks. Tegemist on pilootpro-jektiga, mille jätkumine selgub peale kaheaastast testperioodi.

Projekti käigus soovitakse käivitada vajaduspõhine sotsiaalt-ransporditeenus, mille kaudu on erivajadustega või toimetuleku-raskustes inimesed saanud vajalikke hoolekandeteenuseid ning mille tulemusena nemad või nende hoolduskoormusega isikud on suutelised jätkama tööturul või nende toimetulek on paranenud. Sihtgrupiks on inimesed, kellel on piiratud liikumisvõime, vähe-ne juurdepääs erinevatele teenustele, kõrge iga, tervisest või sotsiaalsest taustast tingitud liikumisvajadus. Eelkõige peetakse silmas jõudmist tervishoiuasutustesse.

Otsusega nr 4 otsustati anda kuni 31.12.2030 MTÜ-le Võhanduveere tasuta rendile, kasutusse ja avalikku kasutusse Põlva maakonnas Räpina vallas Leevi külas Kooli tänav 10 asuv kinnistu koos kinnistul olevate hoonete ja rajatistega, katastri-tunnusega 87901:004:0118, pindalaga 13 913 m².

Määrusega nr 1 tunnistati kehtetuks Räpina Vallavolikogu 20.06.2012 määrus nr 15 „Puu raieloa andmise tingimused ja kord Räpina vallas” ning Meeksi Vallavolikogu 21.06.2012 määrus nr 9 „Raieloa andmise tingimused ja kord Meeksi valla tiheasustusaladel”.

Räpina Vallavolikogu otsused ja määrused on väljas vallavalit-suse stendil aadressil Kooli 1 ning nendega on võimalik tutvuda ka volikogu kantseleis, valla raamatukogudes ja internetis aadressil http://www.rapina.ee/et/vallavolikogu

Eva Morel,volikogu sekretär

Vaike Tammes,avalike suhete spetsialist

Põlvamaa Partnerluskogu projektitoetuste taotlusvoor

on avatud 1.–15. märts 2019.a

Toetust saab taotleda meetmetest:Meede 1 „Ettevõtlusele hoo andmine“Meede 2 „Kogukondade ja kogukonnateenuste arendamine“Meede 3 „Heakorrastatud ja turvaline elukeskkond“

Taotlused tuleb esitada e-PRIA keskkonda!

Taotlusi saavad esitada Põlva ja Kanepi vallas ning endise Veriora valla territooriumil tegutsevad ettevõtjad, mit-tetulundusühingud, sihtasutused ja kohalikud omavalitsused.

Projektitaotluste hindamise tähtaeg Põlvamaa Partner-luskogus on hiljemalt 11.juuni 2018.a

täpsem info ja nõustamise kontaktid: www.partnerluskogu.ee.

Räpina Rahvaleht 3veebruar 2019

Lapsevanemal on võimalus taotleda noore huvihariduses või -tegevuses osalemise transpordikulude hüvitamist.

Tänu riigi eelarvest eraldatavale huvihariduse- ja huvitege-vuse toetusele, on avanenud võimalus 7–19-aastaste noorte huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavuse suurendamiseks hüvitada lapsevanematele transpordikulud järgmistel tingimustel:1) noore rahvastikuregistrijärgne elukoht on Räpina valla

haldusterritooriumil ning tema huvialaga tegelemise kohta ei ole korraldatud ühistransporti ajal, mis või-maldaks huviringi või -kooli töös osaleda;

2) huvialaga tegelemise koht asub noore elukohast kauge-mal kui kolm kilomeetrit;

3) noore elukohas ei pakuta vastava huvialaga tegelemise võimalust.Toetuse arvestuse aluseks on noore elukoha ja huvikooli või

huviringi toimumiskoha vaheline kaugus. Kaugus kilomeetrites korrutatakse arvuga 2 (edasi-tagasi), seejärel arvuga 0,1 (euro) ning huvikoolides ja huviringides osalemise arvuga taotluse esitamise perioodil.

Transpordikulude hüvitamine on suunatud nendele lap-sevanematele, kes sõidutavad isikliku sõiduautoga noori huviringi või -kooli, kuna huvialaga tegelemise kohta ei ole korraldatud ühistransporti ajal, mis võimaldaks huviringi või -kooli töös osaleda.

Projektitaotlus „Räpina valla tänavavalgustuse taristu renoveerimine“ sai rahuldava otsuseRäpina Vallavalitsus esitas 28.09.2018. a Euroopa Liidu

Ühtekuuluvusfondi meetme 6.3 „Energiasäästu ja taastuvener-gia osakaalu suurendamine” tegevuse 6.3.1 “Tänavavalgustuse taristu renoveerimine” II taotlusvooru projektitaotluse „Räpina valla tänavavalgustuse taristu renoveerimine“, mis oli valla teiseks taotluseks nimetatud voorus. Tänavavalgustuse esimesse vooru esitatud projekt jäi toetusest ilma. Räpina valla projekt oli pinge-reas esimene, kuid joone all. Nii napilt toetusest ilma jäämine ja oma taotluse nõrkade kohtade teadmine motiveeris osalema ka II taotlusvoorus ning tulemuslikult – taotlus sai positiivse otsuse.

Projekti „Räpina valla tänavavalgustuse taristu renoveeri-mine“ suunaks on tänavavalgustuse elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurendamine, parendades ühtlasi valguse kvaliteedi ning kohalike elanike rahulolu ja turvalisust. Projekti tulemusena on aastaks 2021 rekonstrueeritud 1104 valgustuspunkti, asen-datud 49 amortiseerunud valgustusposti ning uuendatud 5269 m kaabeldust kohtades, kus täna on paljasjuhtmega õhuliin ja rikkeline maakaabel, st renoveeritud on kogu Räpina valla tänavavalgustus. Renoveerimisprojektist jäävad välja ainult need valgustuspunktid, mis on juba asendatud LED-valgustitega või kuuluvad kolmandatele osapooltele. Tänavavalgustuse taristu renoveerimise meede toetab olemasoleva tänavavalgustuse renoveerimist ning selle projekti raames piirkondadesse, kus hetkel tänavavalgustust pole, uusi valgustuspunkte juurde ei looda. Eeltöödega alustatakse juba 2019. aastal ning ehitamiseks on planeeritud aastad 2020 ja 2021.

Rekonstrueerimise käigus võetakse kasutusele säästlikum LED-tehnoloogia, mis võimaldab saavutada elektrienergia säästmist 277 MWh aastas ning arvestusliku süsihappegaasi vähenemist 301,93 t aastas. Valgustite keskmine nimivõimsus väheneb tänase 109 W juurest 46 W-ni. Tabelis on välja toodud Räpina valla praeguste valgustite ja kavandatud LED-valgustite kulu aastas, sh rekonstrueerimistööde järgne kokkuhoid aastas, milleks on 33 288 eurot.

Elektri hind koos võrgutasu ja aktsiisiga (€/MWh) 120Valgustuspunktide arv praegu (tk) 1104Praegu keskmine en-kulu V-punkti kohta aastas (MWh) 0,4

Praegu ühe valgustuspunkti võimsus (W) 109Praegu ühe valgusti kulu aastas (€/a) 52Kogu en-kulu aastas (MWh) 480,54Seniste valgustite kulu aastas (€/a) 57 665Uute LED-valgustuspunktide arv (tk) 1104Ühe LED-valgustuspunkti võimsus (W) 46Töötundide arv aastas h 4 000LED-valgustite en-kulu aastas (MWh/a) 203LED-valgustite kulu aastas (€/a) 24 376SÄÄST MWh aastas (MWh/a) 277SÄÄST € aastas (kulude vahe) (€/a) 33 288SÄÄST € aastas (säästetud MWh x hind) (€/a) 33 288

Projekti maksumused ja määrad Kogumaksumus 906 053,24 eurotAbikõlbliku kulu summa 906 053,24 eurotToetuse määr 51 %Toetuse summa 462 087,15 eurotOmafinantseeringu summa 443 966,09 eurotOmafinantseeringu määr 49%

Ester LematsRäpina valla arendusspetsialist

Veebruari lõpus ja märtsi alguses valime uue Riigikogu koos-seisu. Suuri muudatusi valija jaoks seekord ei ole – valimisperiood on ikka kümme päeva, hääletada saab nii jaoskonnas kui ka juba kümnendat korda elektrooniliselt. Kuid mõnele olulisele punktile tahan siiski tähelepanu juhtida.

Räpina vallas on viis valimisjaoskonda. Vajadusel tuleb appi kaardirakendus, mille leiate aadressilt valimised.rahvastikuregis-ter.ee. Neljal esimesel eelhääletamise päeval, 21.-24. veebruarini paikneb enamik jaoskondi maakonnakeskuste kaubamajades ja teistes populaarsetes paikades. Seega, kui valik on langetatud, on vormistamine mugav ja lihtne.

Riigikogu valimistel on 12 ringkonda, valija saab hääletada vaid kandidaadi poolt, kes on üles seatud tema ringkonnas. Ring-konnad määratakse rahvastikuregistris oleva aadressi alusel 1. veebruari seisuga. Kui elukohaandmetega tekib probleeme, on nende kordategemine lihtne – uue aadressi saab vormistada paari minutiga eesti.ee veebilehel, samuti võib pöörduda kohalikku omavalitsusse nii isiklikult, posti kui e-posti teel.

Korraldajatena on meie jaoks tähtis, et valimiste läbiviimine oleks sujuv ning seda ei mõjutaks kõrvalised tegurid. Erinevate riikide kogemusele toetudes, kus valimisi on püütud mõjutada sot-siaalmeedias levivate valeuudiste ja kandidaatide meiliserverites-se sissemurdmisega, oleme selgitanud küberturvalisuse tähtsust. Soovime ennetada ja varakult märgata, kui levib valeinfo või muu valimiste läbiviimist takistav teave. Teeme koostööd erakondade ja kandidaatidega, et ka nemad suhtuksid tõsiselt oma seadmete, veebilehtede ja meiliaadresside turvalisse käsitlemisse. Üldse on „koostöö“ märksõna, millega annab palju ära teha – meiega koos aitavad valimisi läbi viia oma valdkonna asjatundlikud asutused, kes on abiks nii jõu kui ka nõuga.

Riigikogu valimiste eelhääletamine ja elektrooniline hääleta-mine algab 21. veebruaril. E-hääletamine algab neljapäeval, 21. veebruaril kell 9 ja kestab ööpäevaringselt kuni kolmapäeva, 27. veebruari kella 18-ni. Hääletada saab aadressil www.valimised.ee. Tuletan meelde, et valija peab veenduma, et tema arvuti on korras ning ID-kaardi ja koodide andmine teiste inimeste kätte ei ole lubatud. Elektroonilist häält on võimalik eelhääletamise ajal muuta, sel juhul jääb kehtima hilisem hääl. Kui valija soovib ikkagi hääletada pabersedeliga, siis elektrooniline hääl kustutatakse. Valimispäeval oma e-häält enam muuta ei saa.

Eesti Vabaerakondnr 207 KAUL NURMnr 208 MARIKA PARVnr 209 URMAS OTTnr 210 ÜLLAR VANAnr 211 ANNIKA TOOTSnr 212 KATI KONGOnr 213 TÕNIS LUKATSnr 214 URMET KÜLAOTSnr 215 MIHKEL MÄLLOnr 216 KRISTI VARUL

Eesti Reformierakondnr 332 HANNO PEVKURnr 333 LIINA KERSNAnr 334 MAIDO RUUSMANNnr 335 ANDRUS SEEMEnr 336 EINIKE MÖLDERnr 337 AIVAR ROSENBERGnr 338 MARGUS LEPIKnr 339 ÜLO NEEDOnr 340 ANTI HAUGASnr 341 PEETER SIBUL

Erakond Eestimaa Rohelisednr 457 INGA RAITARnr 458 ZOJA MELLOVnr 459 ARVI MATVEI

Valimistel on igal häälel jõudNelja päeva jooksul, 21.-24. veebruarini saab olenemata

elukohast hääletada maakonnakeskustes. 25.-27. veebruarini on avatud kõik 451 jaoskonda, samuti on igas kohalikus oma-valitsuses avatud vähemalt üks jaoskond, kus saab hääletada väljaspool elukohta. Valimispäeval, 3. märtsil on kõik jaoskonnad avatud kella 9 – 20, siis saab hääletada vaid oma elukohajärgses jaoskonnas.

Riigikogu valimised on aeg, millal saab oma hääle kuuldavaks teha. Valimistel on igal häälel jõud!

Priit Vinkel,riigi valimisteenistuse juht

Valimisjaoskonnad Räpina vallas

VALIMISJAOSKOND nr 1 – hääletusruum asub Räpina Raamatukogu ruumes, mille aadress on Kooli tn 5, Räpina linn, Räpina vald, Põlva maakond – jaoskond korraldab eelhääletamist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda;

tel 5411 0274

VALIMISJAOSKOND nr 2 – hääletusruum asub Veriora külakeskuse saalis, mille aadress on Räpina mnt 2, Veriora alevik, Räpina vald, Põlva maakond;

tel 5411 0275

VALIMISJAOSKOND nr 3 – hääletusruum Meeksi valla Seltsikeskuse ruumes, mille aadress on Kesk tn 20, Mehi-koorma alevik, Räpina vald, Põlva maakond;

tel 5411 0276

VALIMISJAOSKOND nr 4 – hääletusruum asub Linte Raamatukogu-Külakeskuse ruumes, Tammistu tee 20, Linte küla, Räpina vald, Põlva maakond;

tel 5411 0277

VALIMISJAOSKOND nr 5 – hääletusruum asub Ruusa Põhikooli ruumes, Mõisavahe tee 7, Ruusa küla, Räpina vald, Põlva maakond.

tel 5411 0278

nr 460 STINA RAMMULnr 461 MARGARITA RANDVIIRnr 462 HARRI TILKnr 463 MOONIKA MALMREnr 464 PIRET KÄIGEnr 465 EVE ROOTSnr 466 MEIDI TIIMUS

Sotsiaaldemokraatlik Erakondnr 582 IVARI PADARnr 583 SIRJE TOBRELUTSnr 584 REIN RANDVERnr 585 KALVI KÕVAnr 586 INARA LUIGASnr 587 REIN JÄRVELILLnr 588 MAIRE MURUMAAnr 589 TARMO TAMMnr 590 KAUPO KUTSARnr 591 ANTI ALLAS

Elurikkuse Erakondnr 658 RAINER KUUBAnr 659 AIRI HALLIK-KONNULAnr 660 ALEXANDER LINNAMÄEnr 661 EDA VEEROJAnr 662 LILIAN FREIBERGnr 663 OLIVER LOODEnr 664 REIN EINASTO

ValiMisRiNGkoNd NR 11nr 665 REIN LEPPnr 666 ÜLLE KAUKSI

Eesti Konservatiivne Rahvaerakondnr 780 UNO KASKPEITnr 781 MERRY AARTnr 782 TIIT KALAnr 783 ARNO SILDnr 784 INDREK KÄOnr 785 GAIUS GILnr 786 ANTS TAULnr 787 KALMAR LUISKnr 788 MEELIS AIANURMnr 789 JÜRI KAVER

Erakond Eesti 200nr 905 IGOR TAROnr 906 EINAR VISNAPUUnr 907 ARE SELGEnr 908 KRISTA SILDOJAnr 909 MERLIS PAJUSTIKnr 910 MARGIT LAILnr 911 MIKK MÄESAARnr 912 KATRIN JÕGEVAnr 913 HERKO SUNTSnr 914 EPP PETRONE

Eesti Keskerakondnr 1030 TARMO TAMMnr 1031 ANNELI OTTnr 1032 HEIMAR LENKnr 1033 ESTER KARUSEnr 1034 ANDRE LAINEnr 1035 JANIKA USINnr 1036 JAANUS RAIDALnr 1037 ÜLLE JUHTnr 1038 JÜRI SAARnr 1039 ÜLO TULIK

Isamaa Erakondnr 1166 PRIIT SIBULnr 1167 MERLE JÄÄGERnr 1168 MEELIS MÕTTUSnr 1169 ULLA PREEDENnr 1170 KURMET MÜÜRSEPPnr 1171 ARNE TILKnr 1172 KALLE VISTERnr 1173 TOOMAS PIIRMANNnr 1174 AIN PAJOnr 1175 MONIKA ROGENBAUM

Üksikkandidaadidnr 1194 ÜLLAR KRUUSTIKnr 1195 TANEL HÄIDKIND

transpordikulude hüvitamisestToetust saab taotleda neli korda aastas esitades taotluse

ette antud tähtajaks:* hiljemalt 20. märtsiks (detsembrist veebruarini kantud

transpordikulude eest);* hiljemalt 20. juuniks (märtsist maini kantud transpordikulude

eest);* hiljemalt 20. septembriks (juunist septembrini kaetud trans-

pordikulude eest);* hiljemalt 20. detsembriks (oktoobrist novembrini kaetud

transpordikulude eest).Taotluse vorm on leitav Räpina valla kodulehelt www.rapina.

ee ning Räpina Vallavalitsuses Räpina haldushoone II korrusel (Kooli 1, Räpina).

Räpina Vallavolikogu 26.09.2018 määrusega nr 29 „Noorte huvihariduse ja huvitegevuse transpordikulude katmise kord“ saab tutvuda Riigi Teatajas, Räpina valla raamatukogudes ja Räpina Vallavalitsuses.

Lisainfo:Anu-Cristine Tokkoharidus- ja noorsootööspetsialistTel 799 9511e-post anu@rapina.ee

4 Räpina Rahvaleht veebruar 2019

Vaadeldes kaduvat kuudTäiskuu näärikuu taevas ja pilvi puhtas laotuses üksikuid nähti.Kuldne kuu, pigem hõbejas hoopis,pesi hiljuti vist oma silmi.Pesuveega, mis minema loopis,uhtis naabrusest pilvi ja tähti.

Idataevasse jäänud paar suuremat veel1:Veenus-Koidutäht Päikese ümber on teel,tema all aga vennas, me suurim planeet,kes kui kapten ses ühises laevas.Praegu Kuu üksi võimutseb taevas kuni Päike saab hommikul uueks.Kuu kui pannkook, mis ahvatleb, isu teeb.Kuluks tassike piima veel juurde.

Keegi vasakust küljest on näksanud Kuud,pole ümar kui seni ta enam.Varsti jälle on hammustand salalik suuuue killu just sestsamast servast.

Tasapisi saab täiskuust nii jälle noorkuutunni kestel, mis vaatluseks antud.Kümne päeva eest nägime kasvavat kuud.Kes need päevad nüüd tagasi keris?Äkki taevas taas pannkook. Kas ahvatleb suudsee, et talle moos peale on pandud?Ei see olegi keedis, mis nüüd katab Kuud.See on hoopis Maa verine vari? 2

Nõnda mõtlesin, jälgides kaduvat Kuud,mida Maa vari taga ajasaastal üheksateist ja näärikuul3and the twenty first sajand.1 – Sel ööl oli idataevas lähestikku näha Veenus ja Jupiter.2 – Kuu jõudis täisvarju.3– Täielik kuuvarjutus 21.01.2019.

JK

Kodanikualgatuse preemiale esitati: Marko Kadaja, Kairi Nagelmaa, Andri Võsokovski, Pääsna külapäeva korraldamine.

Aasta 2018 kodanikualgataja tiitli pälvis Kairi Nagelmaa, ettevõtlik kahe lapse ema, kes täitis ühe olulise koha Räpina valla noorte perede jaoks, lükates käima beebide ja väikelaste mänguhommikud Prive mängumaal. See on Räpinas seni ainuke võimalus väikelaste vanematel koos käia ja omavahel tuttavaks saada – kes teab, mis vahvad teod ja mõtted sellest algatusest veel sündida võivad!

Hariduse ja noorsootöö valdkonna kollektiivi preemia pälvis Räpina Ühisgümnaasiumi töögrupp koosseisus Tiiu Viljalo, Merle Randla, Karin Tuul ja Jane Raud – suure idee elluviijad ja sütitajad. Nende algatusel valmis kogu Räpina Ühisgümnaasiumi koolipere kaasalöömisel 364 pildist koosnev 16 meetri pikkune ja 75 cm kõrgune pannoo „Eesti lugu“, mis koon- dab Eestile olulised ajaloolised sündmused, traditsioonid ja loodusrikkused. Tänu idee mootoritele suurenes Räpina Ühis-gümnaasiumi koolipere ühtekuuluvustunne ja valmis väärtuslik õppematerjal.

„Idee sündis ühel koolituspäeval erinavate ainete lõimingu-võimaluste aruteluses, Bayeux’ vaiba näitel. Meile endile meeldis see teema ja lahendused kuidas sellist vaipa terve kooliga valmis-tada, sündisid suure sünergia tulemusena. Praktilist teostust pidi katsetama, sest sellest olenes lõpptulemus,“ rääkis õp Randla.

Kogu protsess kestis neli kuud (ettevalmistus, piltide joonis-tamine, piltide paigutused skännimine), sellest kaks pool nädalat kleepisime ja viimistlesime 364 pilti.

Kollektiivi nimel rääkinud Merle Randla ütles: „Pannoo valmistamine oli puhas rõõm. Teostuses osalesid 7.–12. klassi õpilased. Kanga lõikamine ja ettevalmistuse tegid 9. klassi tüdrukud. Õpilased olid väga leidlikud ja täiustasid töövõtteid, õpetasid üksteist, mida oli eriti tore kõrvalt jälgida, sest seda me õpetajatega ju taotlemegi. Nad olid alati õhinaga valmis pilte kleepima ja puhastama. Tegelikult oli see väga täpne töö. Eriti tore oli kui sai oma töö ise kleepida ja puhastada. Õpetajad lubasid oma tundidest õpilasi vaipa teostama, kuid ka see oli planeeritud nii, et ühest tunnist võis tulla korraga 2–3 õpilast, et ei häiriks õppetööd. Sellised tegemised lähendavad õpilasi ja õpetajaid, luues sõbraliku ning usaldava õhkkonna.“

Selles valdkonnas esitati nominentideks veel Räpina Aianduskool, MTÜ Räpina Avatud Noortekeskus ja Räpina Ühisgümnaasiumi õpilasesindus.

Kultuuri- ja spordivaldkonna täiskasvanu preemia nomi-nendid olid: Eve Austa, Margot Suur, Maiu Vares.

Laureaadiks osutus Margot Suur – Räpina valla muusi-kaelu rikkus. Ta on populaarse kultuuriürituse „Õhtu lauludega“ korraldaja, tema juhendatavad laululapsed on julged esinejad, kes korjavad hulgaliselt auhindu erinevatelt konkurssidelt. Ta on 2018. aasta jõulude eel etendunud muusikalise jõulunäidendi „Kadunud saapad“ kaastegev korraldaja. Tema panus Räpina valla muusikamaastikule on hindamatu.

Margot Suur on noori laulusoliste õpetanud 1997. aastast alates. 2007 aastal sai ta võimaluse WAF laulukooli õppima min-na CVT metoodikat, mis võimaldab laulmist erinevates stiilides, klassikast rockini. Kooli läbimise järel pühendus Margot lisaks solfedžoõpetaja tööle rohkem laulusolistide juhendamisele. „“Õhtu Lauludega” mõte tuligi tegelikult WAF koolist, kus korraldati hu-bases miljöös kevadkontserte. Mäletan meie esimest kontserti, mis toimus vanas muusikakoolis (Jõe tänaval): publik kuulas esinejaid laua taga istudes, teed-kohvi juues ning kringlit maits-tes. Minu jaoks oli oluline see, et saalis oleks mõnus, sõbralik ja pingevaba õhkkond. Ja nii see üritus hakkas aastatega laienema. Hakkasin kasutama saatebändi, kutsuma põnevaid õhtujuhte-külalisesinejaid, kes leidsid aega ka solistidega kohtumiseks, et oma lauljakogemusi noortega jagada. Tuntumad neist on olnud Gerli Padar, Teele Viira, Eeva ja Villu Talsi jpt. Kontserdid on toimunud lisaks muusikakooli saalile ka aianduskoolis ja Räpina loomemajas. Kontsert on kujunenud lauljatele ürituseks, kus nad saavad oma oskusi ja arengut näidata, ennast proovile panna, laulda professionaalse ansambli saatel. Üritus aitab ka populari-seerida laulmist noorte hulgas. Kuna kontsert on muusikakoolile väga kulukas ettevõtmine, olen enamasti kirjutanud kontserdi toetuseks projekte. Pean tänutundega ütlema, et Räpina Kultuur-kapital, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgruppi ja Räpina Muusikakool on meie üritust alati toetanud,“ rääkis Margot Suur.

Hetkel on Margotil lauluõpilasi Räpina ja Põlva muusikakoo-lides kokku 23, lisaks veel solistide ansambel ja solfedžotunnid. Paljud lauljad saavad võimaluse oma oskusi konkurssidel proovile panna ja on oodatud esinejad erinevatel üritustel. See kõik toimub aga väljaspool õppetööd. „Eks vahel ikka tuleb ajanappus kätte ja seda kõike tuleb võtta öötundide arvelt. Samas lauluõpetaja töös on ikkagi väga palju sellist, mis annab jõudu ja motivatsiooni.

Suured motivaatorid on lapsed ise, nad on mulle kõik väga armsad ja mis seal salata, mõned on kohe südame külge kasvanud. Kuna enamasti on mul individuaaltunnid, annab see võimaluse igat õpilast lähemalt tundma õppida ning see omakorda on eelduseks usalduslikuks koostööks. On endisi õpilasi, kellega suhtleme siiamaani, saame kokku ja räägime elust. Uut jõudu ja töötahet annavad ka head tulemused konkurssidel ja toredad kontserdid, kust saab publikult sooja tagasisidet ja teadmise, et see mida teeme, läheb paljudele korda. Siinkohal tänan ka neid toredaid lapsevanemaid, kes on olnud väga toetavad ja abivalmid,“ rääkis Margot Suur.

Kultuuri- ja spordivaldkonna noore preemia pälvis an-dekas ja töökas noor jalgpallur, Mehikoorma Põhikooli 6. klassi õpilane Kirkeliis Lillemets.

Oma suurepärase sportlasliku suhtumisega on ta eeskujuks paljudele tüdrukutele üle vabariigi. Eesti Noorte Meistrivõistluste U13 A-taseme vanuseklassi 2. koht, Rootsi Södertälje rahvus-vahelise turniiri 2. koht, Tartu Santos Cup 2. koht, saalijalgpalli Elva Indoor Cup 1. koht – on vaid mõned tema saavutustest 2018. aastal.

Kultuuri- ja spordivaldkonna kollektiivi preemia pälvis Räpina võistkond Eesti mälumängu tipus – „Räpina suur-vald“. Kultuuri- ja spordivaldkonna aasta 2018 kollektiiv mälu-mänguvõistkond „Räpina suurvald“ koosseisus Mait Meensalu, Huko Laanoja, Urmas Kalla, Priit Naruskberg on aastaid kuulunud Eesti mälumängu koorekihi hulka. 2018. aasta kevadel võitsid nad Eesti mälumängu suursarjas „Eesti maakilb“ I koha. Räpina Mälumänguseltsi võistkonnad on sama võistlussarja esikoha noppinud ka 2015. ja 2016. aastal.

Mälumängu võistkonna nimel võttis sõna Mait Meensalu, kes oma tänukõnes ütles, et on võistkonda Räpina suurvald üle Eesti kokku kogunud parimad mehed. „Ma ei tea ühtegi parimat aega, kui mälumängus veedetud aeg, see on absoluutselt kvaliteetaeg. Ma ei tea ühtegi parimat tunnet, kui koos nende meestega, nende teadmiste varal, minu tohutu emotsiooni ja tahtmise varal, sa oled endast targemaid võitnud. See on väga ilus,“ ütles Meensalu.

Vaike Tammes, avalike suhete spetsialist

Räpina valla tänuõhtul premeeriti parimaidalgus lk 1

Kas olete põline räpin-lane?

Jah, käisin siin lasteaias ja lõpetasin Räpina Ühisgüm-naasiumi.

Vahepeal elasite mujal, mis tõi teid kodukohta tagasi?

Pärast gümnaasiumi lõppu olin aasta aega Saksamaal lap-sehoidja. Seejärel õppisin Tartu Kutsehariduskeskuses (KHK) ärikorraldust ning Tartu Ülikoo-lis kutsepedagoogikat. Pärast lõpetamist töötasin KHK-s raa-matupidamise erialal kutseõpe-tajana. Kuna mu elukaaslane ja vanemad elavad Räpinas, siis ega ma tegelikult Tartus õppi-

mise ja töötamise ajal siit päris ära ei läinudki. Oli nädalaid, kui sõitsin isegi iga päev Räpinast tööle või ülikooli. Ülikooli viimasel kursusel jäin ootama oma esimest last (Joeli) ja see elumuutus tõi mind alaliselt tagasi Räpinasse.

Rääkige lähemalt, kuidas tekkis idee ja otsustasite ise ohjad haarata ning teha beebikooli?

Ma ei nimetaks seda ettevõtmist mitte beebikooliks, vaid hoopis mänguhommikuteks. Aga idee tuli sellest, et tahtsin oma teise lapse Lennaga minna beebikooli, et saada kodust välja ja kohata uusi inimesi. Kahjuks selgus, et Räpina lasteaias ei toimu enam beebikooli ega beebide ujumist. Korra käisin ka Rosma beebikoolis, aga tundsin, et see pole päris see, mida otsin. Siis hakkasin otsima inimest, kes hakkaks Räpinas asja vedama, kuid sain erinevate põhjendustega järjest ainult eitavaid vastuseid. Küll aga soovitasid inimesed mul endal midagi organiseerida.

Sel ajal käisin ise Prives trennis. Seal olin suhelnud Angelii-na Mäesaarega, kes pakkus võimalust hakata kasutama Prive mängumaa ruume. See tundus mulle ideaalse kohana… Ilmselt oligi see viimane vajalik tõuge, et proovida ise asjaga alustada.

Esimeseks mänguhommikuks tegi Angeliina kuulutuse ja lootsime mõlemad väga, et peale meie tuleb veel keegi. Ja tuligi!

Kuidas ettevõtmisel läinud on? Kui palju on osalejaid? Mida te tavaliselt koos teete?

Meil on hästi läinud, koos on tore. Tavaliselt osaleb kuskil 8-10 emmet-issit koos lapsega või lastega. Mänguhommikutel laulame koos paar laulu, teeme kunsti (näiteks näpuvärvidega), ajame juttu ja mängime. Prive mängumaal on seda kõike väga hea teha: beebid ja väikelapsed saavad tutvuda, ronida, palli-meres hullata, klotsidega ehitada ja palju muud mängumaailmas avastada. Oleme teinud ka asjade vahetamise kirbukaid. Lisaks toimub kord kuus vanema ja lapse treening, kus meil käib ko-hapeal treener ja füsioterapeut Krista Majak. Need kohtumised meeldivad kõigile väga.

Millega te muul ajal tegelete? Praegu kasvatate lapsi, kas nende ja beebikooli kõrvalt jääb aega veel ka hobidega tegeleda?

Ma armastan üle kõige rahvatantsu ja tantsin tantsurühmas Kabuvilistlased. Kuigi ma otsustasin sel hooajal ajapuuduse tõttu jääda kõrvale, siis aeg-ajalt saan ikka tantsida ja esineda. Lisaks meeldib mulle väga paberimaailm ja heegeldamine. Need on minu jaoks rahustavad tegevused, mille jaoks leian tavaliselt aega öötundidel. Lisaks üritan 1-2 korda nädalas Privesse trenni jõuda.

Mis on teie lähema aja plaanid seoses mänguhommi-kutega?

Sel poolaastal on meil mänguhommikute raames plaanis veel minna vastlaliugu laskma, tähistada Eesti Vabariigi sünnipäeva ning sõbrapäeva, ees ootab ka emadepäev. Jätkuvad vanema ja lapse treeningud ning n-ö tavalised mänguhommikud. Ootame väga uusi peresid meiega liituma, kuna seltsis on segasem ja koos on tore. Mänguhommikud toimuvad reedeti kell 10 Prive mängumaal, osalustasu on 2 eurot. Vajalik on eelnev registree-rimine aadressil kairinagelmaa@icloud.com.

Kairi Nagelmaaga vestles

Vaike Tammes

intervjuu aasta kodanikualgataja kairi Nagelmaaga

Kairi Nagelmaa.Foto: Andrus Karpson

Räpina Rahvaleht 5veebruar 2019

NÄitUsedNäitus „Meie Aadu ehk Räpina Leivakombinaat vol 2“ on avatud Räpina Raamatukogus.Näitus „Räpina Puhkpilliorkester 150“ on avatud Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis.Joosep Sepa näitus: Illustratsioonid „Mino Võromaa“ on avatud Leevi Rahvamajas, Leevi Raamatukogu ruumides 17. märtsini.Kaidi Leeni maalinäitus „Valik töid“ on avatud Mehikoorma Põhikooli I korrusel.Näitus „Meeksi vald ajas ja ruumis“ on avatud Mehikoorma Seltsikeskuses.Toivo Leesi fotonäitus „Hetkesähvatusi loodusradadelt“ avatud Räpina Loomemajas 03. märtsini.Urmas Tuuleveski erakogu näitus „Siversi Sepikoja saani-tekid“ avatud Räpina Loomemajas alates 04. märtsist.

RÄPiNa kUltUURkaPital teataBSA Räpina Kultuurkapital 2019. a jaanuarikuu taotlusvooru esitati tähtaegselt 17 projekti kogusummas 6927,5 eurot. SA Räpina Kultuurkapital eraldised nõukogu 28.01.2019 otsusel olid järgmised:

Taotleja Projekt Toetuse summa eurodesAapo Ilves „Räpina laulu“ salvestamine 400

Andero Lusbo Motosportlase Andero Lusbo võistlemine Euroopa meistrivõistlustel 500

Ene Järve Tervis tuleb liikumisest 127,5

Hille Kala Tantsurühma RÄPSUKAD täiskasvanute paaridele rahvariiete valmistamine 400

Jaan Kivistik Raamatu „Lembelood“ trükkimine 500Kasper Kallari EV 101. sünniaastapäeva tähistamine Leevil 220

MTÜ Linte Tegusad EV 101. aastapäevale pühendatud talvine kultuuriõhtu koos talvematkaga 300

MTÜ Reilender Räpina valla rahvatantsukollektiivi REILENDER rahvarõivaste uuendamine 200

MTÜ Ruusa Kultuuri- ja Noorteühing Kangakudumise õpiring 150

MTÜ Ruusa Kultuuri- ja Noorteühing Loominguline stipendium lavastajale 300

MTÜ Ruusa Kultuuri- ja Noorteühing Noorte osalemine tantsukursustel 100

MTÜ Räpina Lasteaed Vikerkaar Heaks

„Esiemade ja esiisade maailma on uks avali“ ettevalmistamine ja läbiviimine 400

MTÜ Spordiühing Ekstreempark 14. Võhandu maraton 2019 200

Räpina Muuseumisõprade Seltsing Kalju Johansoni maalide kataloog 300

Räpina Ühisgümnaasiumi õpilasesindus 16. maakondlik sõbrapäev 500

Tiina Kallaste Loominguline stipendium – Kalli Pikas 250KOKKU 4847,5

SA Räpina Kultuurkapital taotluste esitamise tähtajad 2019. aastal on 15. märts, 24. mai ja 4. oktoober.Taotlemise kord, taotluse ja aruande vormid on leitavad SA Räpina Kultuurkapital kodulehel www.rapinakultuurkapital.ee.Lisainfo telefonil 514 2596 või e-posti teel kultuurkapital@rapina.ee.

Anu-Cristine Tokko, SA Räpina Kultuurkapital juhatuse liige

Merike Paap – Räpina valla kultuuri- ja sporditööspetsialist merike.paap@rapina.ee

Minu juured on Valgamaalt. Olen sündinud Läti piiri ääres Valga linnas. Koolis käisin Val-ga I Keskkoolis matemaatika-füüsika eriklassis, mis valmistas õpilasi ette kõrgkooli astumi-seks. Peale kooli lõppu asusin õppima Tartu Riiklikku Ülikooli matemaatikateaduskonda, mis jäi lõpetamata. Lapsena käisin Valga Laste Muusikakoolis, kus õppisin akordioni erialal. Olen tänulik oma vanematele ja muusikakooli õpetajatele,

kellel jätkus kannatust mind taga sundida. Ühiste pingutustega lõpetasin kooli.

Lapsena unistasin õpetajaametist. Ülikooli astudes olid mul samad unistused. Elu aga läks teisiti. Kui teed ülikooliga lahku läksid, astusin edasi unistuste poole. Seadsin sammud tolleaeg-

Uus aasta on toonud Räpina vallavalitsuse ridadesse muu-datusi. Jaanuari lõpus asus majandusvaldkonna abivallavanem Aleksandr Suvorovi tagasiastumise järel tööle uus abivallavanem Mati Tiigimäe.

1. veebruarist asus täiesti uuele ametikohale – Räpina valla kultuuri- ja sporditööspetsialisti ametikohale – Merike Paap. Kultuuri- ja sporditööspetsialisti ametikoha eesmärk on eelduste loomine efektiivse ning laiapõhjalise kultuuri- ja spordielu jätkumi-seks vallas ning Räpina valla kultuuriasutuste töö koordineerimine ja suunamine.

Kalle Laht, 10-aastase staažiga vallasekretär, lahkus ameti- kohalt 8. veebruaril. Tema asemel alustas 11. veebruaril vallasek-retärina tööd Piret Paulson. Allpool tutvustavad uued teenistujad ennast ise.

Täname kogenud vallasekretär Kalle Lahte tema pikaajalise pühendumise ja panustamise eest Räpina vallavalitsuse töösse ning soovime edu uute väljakutsetega tegelemisel!

Räpina vallavalitsus

saagem tuttavaks

Räpina vallavolikogu esimees Teet Helm ja vallavanem Enel Liin andsid ametist lahkuvale vallasekretär Kalle Lahtile üle tänukirja. Foto: Andrus Karpson

sesse Tartu Haridusosakonda, et endale tööd leida. Pakuti ma-temaatikaõpetaja kohta Puhja kooli ja Mehikoormasse. Sellisest paigast polnud ma midagi kuulnud. Tegin oma valiku. Määravaks sai järv. Nii sai minust Mehikoorma 8.-klassilise kooli matemaatika õpetaja. Lisaks olin pioneerijuht, tuli anda ka laulmistunde. Koolis töötasin neli aastat.

Kohalikust majandist tuli ettepanek tulla dispetšeriks. Palk oli ahvatlev. 1991. aastal, kui kolhoosid kaotati, asusin kultuuritööle – Aravu Rahvamaja kunstilise juhi ametikohale. Hiljem töötasin OÜ Latikas fileerijana. Kahetuhandetel aastatel kutsuti mind Mehikoorma koguduse juurde organistiks. Oli tarvis kedagi, kes saadaks jumalateenistustel koraale. Kui sain 50, otsustasin, et tuleb end täiendada ja asusin õppima Usuteaduste Instituuti Kiri-kumuusika osakonda, mille lõpetasin peale kolmeaastast õpingut.

2007. aastal valmis Mehikoormas seltsikeskus. Kandideerisin sinna juhataja ametikohale ning osutusin valituks. Aastaid hiljem lisandus sellele ka lastehoid.

Olen kahe täiskasvanud poja ema ja nelja lapselapse va-naema.

1. veebruarist töötan Räpina Vallavalitsuses kultuuri- ja spor-ditööspetsialisti ametikohal.

Soovin meile kõigile meeldivat koostööd!

Abivallavanem Mati Tiigimäe mati.tiigimae@rapina.ee

Olen sündinud 1957. aastal

esimesel jaanuaril.Koolis käisin Räpinas ja

lõpetasin tolleaegse Räpina Keskkooli 1975. aastal. Pärast kooli lõpetamist Räpinas läksin edasi õppima Tallinna Peda-googilisse Instituuti füüsika-töö-õpetuse erialale – kaks aastat õpinguid, pärast seda aasta tööl Ranna kolhoosis. 1978. aastal kutsuti armeeteenistusse.

1980. aastal alustasin tööd Räpina Metsamajandis. Sel ajal õppisin kaugõppes Tihemetsa

Sovhoostehnikumis mehhaniseerimise eriala, lõpetades selle 1992. aastal. Metsamajandis töötasin 1993. aastani, seejärel töötasin „Astel“ AS-is kolm aastat. 1998. aastal otsustasin ise ettevõtlusega alustada palkmajade ehituse alal. Hiljem täienda-sin oma tegevust omandades maakivimüüride restaureerimise ja vanade hoonete taastamise kutse. Hea meel on tõdeda, et kõikidest õpitud erialadest ja täiendkoolitustest on elus kuhjaga kasu olnud. Praeguseni olen tegelenud ettevõtlusega ning kõikide töödega ise hakkama saanud.

Olen abielus ja kolme tütre isa. Hobideks on muusika, jaht, tehnika ja mesindus.

Olen väga rahul, et minu elukohaks on Räpina – kaunis kodukoht. Olen Räpina patrioot – käinud kaasas selle murede ja rõõmudega.

Piret Paulsonpiret.paulson@rapina.ee

Olen lõpetanud Räpina Ühisgümnaasiumi, Sisekaitse-akadeemia ning omandanud Tartu Ülikooli õigusteaduskon-nas magistrikraadi. Omandatud haridust olen rakendanud vara-sematel ametikohtadel politseis ja vanglas. Enne vallasekretäri ametikohale asumist töötasin kuus aastat õigusbüroos ju-ristina.

Minu jaoks on vallasekretäri ametikohal töötamine väga hu-vitav ja vastutusrikas väljakutse, mis annab võimaluse minu

varasemate töökogemuste ja teadmiste kasutamiseks, samas ka uute teadmiste ja kogemuste tekkeks.

Tunnen huvi ajaloo, muusika ja näitekunsti vastu. Olen osalenud erinevate harrastusteatrite suvelavastustes Põlva maakonnas. Mulle meeldib väga reisida.

Olen abielus ja 9-aastase poja ning peagi kolmeseks saava tütre ema.

loomemajas avati fotonäitus

Loomemaja juhataja Leo kütt ütles “Hetkesähvatusi loodusra-dadelt” näituse avamisel 6. veebruaril, et esmakordselt on nii, et tegemist on ühest perest juba kolmanda näitusega. Enne Toivo Leesi fotonäitust on samas saalis eksponeeritud Toivo tütre ja abikaasa loomingut.

Toivo Lees seletas: “Näitus on üles ehitatud nii, et algab ko-duaiast lillede pildistamisest, teekond jätkub paari aasta jooksul erinevates looduskaunites paikades. Viimane foto – kohvitass lumise laua peal – ootaks justkui koju tagasi. See teekond algas kodust, läbis tööteekonna, läbi Veriora ja Räpina kandi ning Räpina kandist jälle kodu poole tagasi Veriorale.”

Vaike Tammes

6 Räpina Rahvaleht veebruar 2019

Murdekeele päev„Väärikas murdekeel ei kao, vaid isegi täieneb,“ leiab kirjanik

Enda Naaber. Jaanuarikuus kõlas Ruusa Põhikoolis murdekeel ainetundides

aktiivsemalt kui muidu, sest meie koolis on saanud traditsiooniks kargel talvekuul tähistada murdekeele päeva.

Reedel, 25. jaanuaril 2019 oli võimalus kuulda murdekeelt nii meie õpilaste etteastetes kui ka Viluste Põhikooli võro keele ringi ja Kauksi Põhikooli õpilastelt.

Sel aastal oli külalisesinejaks Maret Vabarna, kes on setu kultuuri üks tuntuim edasikandja. Ta on Värska Gümnaasiumi pärimusõpetuse ja käsitööõpetaja ning Mikitamäe Koolis käsi-tööõpetaja.

Maret tegi põhjaliku tutvustuse seto rahvariietest, leelost ja traditsioonidest. Nii et iga osaleja sai osa tükikese setu kultuurist.

Oma etteastet alustasid Viluste Põhikooli võro keele ringi õpilased näitemänguga „Kos sa kävet, sikakõno?“. Pärast seda jätkus vana aja tööriistade ja tööde mõistatuste ära arvamine. Õpilased lugesid mõistatusi nii murdes kui eesti keeles. Mõista-tused polnud lihtsad ja seetõttu jagas õpetaja Aasa Liiv vihjeid. Koos vihjetega said kõik mõistatused lahendatud.

Järgmisena esitasid oma esinemiskava Ruusa Põhikooli õpilased. Kõlas Aapo Ilvese luuletus „Seeneq“, Raimond Kolki luuletus „Ütsik täht“, Liisa Kallari luuletus „Setomaa ja Võromaa“, luuletus „Kari läts kaara“, seto tantsulugu Valgõ jänes: „Oh, Sa vana valgõ jänes“ ja võrukeelne laul „Tii“, mis esindas Eestit 2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Istanbulis. Omapärase versiooni Winny Puhh´i laulust „Nuudlid ja hapupiim“ esitasid 1.–2. klassi õpilased.

Murdekeele päeva lõpetas Kauksi kooli pere, kes kaasasid oma esinemisnumbriga „Kos sa kävet, sikakõno?“ kõiki kuulajaid.

Aitäh kõigile külalistele, esinejatele ja juhendajatele. Kohtu-miseni järgmisel murdekeele päeval!

Ruusa Põhikooli pere

26.jaanuaril toimus Räpina valla 2018. aasta preemiate pidulik üleandmine Räpina Aianduskooli saalis. Kultuuri- ja spordipree-mia valdkonna noore preemia pälvis meie kooli õpilane Kirkeliis Lillemets, kes on tubli jalgpallur. Ta treenib Tartu Jalgpalliklubis Tammeka ning on rahvusvahelistel turniiridel väga häid kohti saavutanud.

1. veebruaril toimus Räpina Ühisgümnaasiumis Põlvamaa koolide matemaatikavõistlus NUPUTA. 5.-6. klasside võistlejaid oli kaheksast erinevast koolist ning kokku kümme võistkonda. Meie kooli esindasid Säde Reet Posti ja Kirkeliis Lillemets ning nad saavutasid II koha. Õpilaste juhendaja on õp Jaanus Volk.

2. veebruaril toimus bioloogiaolümpiaadi Põlvamaa piirkon-navoor. 6. klasside arvestuses saavutas I koha Säde Reet Posti. Õpilase juhendaja on õp Anne Konsap.

Ege Helleng

1.veebruaril toimus Räpina ühisgümnaasiumis matemaati-kavõistluse Nuputa Põlvamaa piirkonnavoor. Läbi lumesaju oli Räpinasse võistlema tulnud 89 Põlvamaa nutikat õpilast 4.–7. klassini ning toeks nende tublid õpetajad. Koolidest olid esinda-tud lisaks meie koolile Kanepi Gümnaasium, Mehikoorma Kool, Krootuse Põhikool, Põlva Kool, Saverna Põhikool Vastse-Kuuste Kool ja Viluste Põhikool.

Õpilased võistlesid omavahel parima peastarvutaja väljaselgitamises ning kolme- ja neljaliikmeliste võistkondadena nuputamisülesannete lahendamises. Kokku oli võistlustules 27 võistkonda.

Parim peastarvutaja meie koolist oli Taavi Puurmaa, kes saavutas 33 osaleja seas 9. koha.

4. klasside arvestuses saavutas Räpina võistkond 11 võist-konna hulgast neljanda koha, võistkonda kuulusid Miriam Met-sanurm, Heleriin Liiske ja Taavi Puurmaa. Kaotus kolmandale kohale oli vaid 0,5 punkti. Õpilaste juhendaja on Kaja Runthal.

5.–6. klassi arvestuses saavutas Räpina I võistkond neljanda koha ja Räpina II võistkond viienda koha. Räpina I võistkonnas võistlesid: Meryl Talv, Mirtel Must, Robin Kolli ja Romio Tikka. Räpina II võistkonnas Cordelia Liiv, Georg Neimann, Alisa Bur-dina ja Regnar Preeden. Õpilasi juhendasid Anne-Liis Rämson ja Kätlin Neimann.

7. klasside arvestuses võitis Räpina II võitkond I koha, võidukasse võistkonda kuulusid Heleri Kruusamägi, Erle-Mai Pabusk ja Aleksei Andrejev. Räpina I võistkond saavutav III koha, võistkonnas võistlesid Kristjan Rannaste, Mats Truija ja Casper Ranne. Õpilaste juhendaja on Külliki Arjokesse.

Põnevat nuputamist, arutlemist ja vaidlemist jagus mitmeks kiireks tunniks.

Räpina valla elu läbi gümnasisti silmade

Talvisel jaanuarikuu päeval said gümnasistid võimaluse avaldada arvamust oma koduvalla ja kooli kohta. Tagasiside oli mitmekülgne ja mõneski mõttes üllatav.

Õpilaste arvates on hea elada vallas, kus mõeldakse noorte peale ning samuti panustatakse kultuuri arengusse. Linnaruum on pidevas muutumises, peagi valmiv tervisekeskus, talvine suu-sarada ja spordisaalid pakuvad noortele erinevaid võimalusi olla kehaliselt aktiivsed. Lisaks on loomemajas huvitavaid töötube, kus saavad erinevaid oskusi arendada nii noored kui vanad. Loomulikult ka kool ei jää huviringide poolest maha, uued hu-viringid: meedia-, talispordi- ja inseneeriaring täitusid koheselt. Gümnaasiumiõpilastel on valik osaleda mitmetel kursustel, näi-teks on võimalik juba 11. klassi lõpuks kätte saada autojuhiload. Meie kool korraldab palju põnevaid väljasõite sõpruskoolidesse ja samuti osaleb ka paljudes üleriigilistes ning rahvusvahelistes projektides. Kindlasti on ka õpilaste lemmik iga-aastane sõ-brapäevapidu, mis toimub sel aastal juba 16. korda. Peame väga oluliseks, et traditsioonilisi üritusi käivad vaatamas ka vilistlased ja lapsevanemad, mis näitab, et huvi õpilaste tegemiste vastu on väga suur.

On rõõm tõdeda, et noortel on positiivne arvamus Räpina valla kohta ja nad leiavad endale erinevaid tegevusi, et end teostada ja arendada.

Noorte arvamused peegeldavad meie valla tunnuslauset „Hea kodu koht“.

Raian Pung,Räpina ÜG õpilasesinduse president

Nupukad õpilased kohtusid Räpinas

Räpina ÜG saalis käis usin nuputamine.Foto: Kätlin Neimann

Suur tänu Räpina Vallavalitsusele ilusate meenete ja Coop Põlvale maiustuste ning jookide eest!

Kätlin NeimannRäpina ÜG matemaatikaõpetaja

Räpina ÜG õpilased Värskas oma õpilasfirma tooteid müü-mas. Foto erakogust

Maret Vabarna tutvustas seto rahvariideid ja traditsioone. Foto: Kurmet Karsna

MehikooRMa Põhikooli UUdised talverõõmud

Mehikoorma Põhikoolil on tore traditsioon igal aastal külas-tada Mammaste Tervisespordikeskuse häid suusa- ja kelgumä-gesid. Nii ka sel aastal. 16. jaanuaril lustisid algklassid ja 18. jaanuaril vanemad õpilased. Algklassidel oli kavas kelgumõnude nautimine ja vanemate klasside õpilastel suusatamine. Mõlemal päeval oli ka väga ilus talveilm.

Peale kelgutamist müttasid algklassilapsed meelsasti lumistel nõlvadel ning turnisid ronimiskonstruktsioonidel. Suurt elevust tekitas laskumine järsemast nõlvast ning lusti ja rõõmu oli sel päeval kuhjaga.

Suusamäele jõudes olid õpilased pisut ehmunud, et polnud klassikalist suusarada, mis oleks lihtsustanud mäest alla lasku-mist. Samas oli hea harjutada uisusammu, mis ei olegi algajale nii lihtne. Õpetaja Katri tahab siinkohal kiita õpilasi, kes võtsid väga hästi õppust. Natuke teooriat ja kehahoiu ettenäitamist ja järgmisel ringil oli kukkumisi juba vähem. Suusarajal oli eriti tubli 2. klassi Oskar, kes sai hästi hakkama võrdselt vanemate klasside õpilastega.

Suusamäele jäid nii higi, pisarad kui ka üks mobiiltelefon — loomulik kadu!

Koju sõites jäi kõlama arvamus, et ilusa talve jätkudes võiks veel „mägedesse“ suusatama minna.

Õpilastega koos lustisid Katri Narusing, Maaja Kolpakova, Jaanus Volk, Ene Rõžova.

Õpetajad Katri, Maaja, Ene

Säde Reet ja Kirkeliis võistlushoos. Foto: Jaanus Volk

Algklasside õpilased Mammastes kelgutamas.

Õpilased arvasid, et teine kordki võiks „mägedesse“ suusatama minna. Fotod: Jaanus Volk

PõlVaMaa õPilasMaleVa Veriora rühma 2019 eelteade

kes sooViB sUVel tööd ja taskURaha?

Malev alustab tööd peale kooli lõppu ja kestab

10 tööpäeva.

Malevasse saavad lapsed vanuses 13+.

aValdUse saaB Veriora noortekast alates

18. märtsist 2019

MaleVaRühMa sUURUs 15 NooRt.

Viluste Põhikooli õpilaste omaloomingut

Eestimaa

Eestimaa on ilus maaEestimaa, me kodumaaSiin on rõõmu, kurbust kaTantsu, laulu pole väheIga algus on raskeMina elada siin tahanAus ja ustav talle olenAeg annab head nõu

Ivo Rätsep, 9.kl

***riigis ajalooliseskodus nii ilusaslooduses lopsakaskultuuris, mis elavaimmeeldib mul ollameeldib mul jääda

Nelelis Tasa, 9.kl

***Meie maa on roheline,nii et kohe metsa mine!Kaunist loodust nautidasaab siin iga ilmaga.Väga muutlik on meil ilm -päike, lumi, vihmapilv!See on meie kodumaa,minu kallis Eestimaa.

Eliise Mikko, 9.kl

kaunitar ja koletis5. veebruaril käisime meie, Viluste PK 5.-9.kl, Tartus Vanemui-

se teatris muusikali „Kaunitar ja koletis“ vaatamas. Selle aluseks on samanimeline prantsuse muinasjutt.

Lavastus on printsist, kes võlukunsti abil on muudetud ko-letiseks. Selleks, et inimesekuju tagasi saada, peab ta äratama armastuse ilusas noores naises. Lugu tuletab meelde nii suur-tele kui ka väikestele, et alati ei ole kõik nii, kuidas paistab. Tihti võib koletisest saada hoopis kaunis ja ilusana näiv võib osutuda koledaks.

Koletise osa mängis Kalle Sepp ja kaunitari Belle osas oli Kärt Anton.

Marili Piirisild: Mulle meeldis lavastuses eriti Belle, kellel oli palju laule pähe õpitud ja nähtud palju vaeva.

Kevin Alvela: Mulle meeldisid kõige rohkem koletis ja küünal. Küünal tegi nalja ja naljakas oli ka koletis, kes muutus toredaks ja südamlikuks.

Lisette Oru: Mulle meeldisid eriti need kohad, kus tegelased laulsid. Väga võimas ja ilus etendus!

Teatri ühiskülastus sai teoks tänu Veriora noortekeskusele.

Viluste põhikooli 8.kl

Eestlased

Eestlased on sooja südamega inimesed:aitavad üksteist ja iseennast,aitavad hoida Eestit ühtse riigina,mõtlevad alati positiivselt ja on õnnelikud elu üle.Väljastpoolt võivad tunduda tumeda ja südametu inimesena,seestpoolt on kõik inimesed soojad ja lahked.Eestimaa on üks vahva riik:tantsupidu, laulupidu, jaanituled!Kõik need õhtused jalutuskäigud mere ääres,lõkke ääres olemine lähedaste inimestega,need mälestused ja meeldejäävad Eesti kogemused -neid on võimatu sõnadesse panna…

Lisette Oru, 8.kl

tagasivaade talvisele jaanuarileUue aasta jaanuar sai hea talvise alguse, sest jõulukuus

maha tulnud lumi jäi püsima. Lumelisa tuli igapäevaselt piisavalt juurdegi, nii et inimestel jätkus tegevust igaks päevaks. Tuli lund rookida, lapsed kelgutasid, suusatasid ja isegi uisutasid. Suur lumekogus pole olnud ka ainult lust, juhtus ju jäise tee tõttu ka raskeid liiklusõnnetusi. Et talv on ikka talve ajal, tõendab seegi, et külmakraadid langesid kohati alla –20.

Olen kindel, et tänavuse talve ajal on saanud loodusfotograa-fid piisavalt imelisi fotosid nii loodusvaadetest kui ka loomadest talvisel ajal.

Hans Slik, 7.kl

Räpina Rahvaleht 7veebruar 2019

1. Rahvatants ja Viluste kool?Õp Esta Sokman: Rahvatants on Viluste laste kaaslaseks

olnud juba pikka aega, täpsemalt alates 1962. aastast, kui toi-mus esimene koolinoorte tantsupidu. Sellest ajast alates on ka meie lapsed käinud alati suurtel pidudel, 2002. ja 2017. aastal isegi kolm rühma korraga. Hea on tõdeda, et rahvatants on meil endiselt populaarne.

2. Kus puutusid esmakordselt rahvatantsuga kokku ja mis sellest meeles on?

Nelelis: Esimene kokkupuude rahvatantsuga oli mul lasteaias, kus anti selline käsk, et peame tantsima. Nüüd järele mõeldes oli see hea, sest siia kooli tulles oli mul enesekindlus olemas, et tulen jälle tantsimisega toime.

3. Kuidas valmistute tantsupeoks?Nelelis, Eliise, Imre: Tantsime kõik Viluste kooli Vipsiku tant-

surühmas, kus meid on kaheksa paari. Treeningud toimuvad üks kord nädalas. Juhendab õp Esta Sokman.

Marili: Trenn kestab 45 minutit. Õpime tantsupeo „Minu arm“ 6.-8.kl kava. Tantsime seal kõik tantsud läbi ja parandame samme.

4. Kus olete esinenud?Eliise: Oleme esinenud koolipidudel, Põlva maakonna tantsu-

pidudel, Räpina Laste laulu- ja tantsupäevadel, noorte tantsupeol „Mina jään“, mitmel korral Kagu-Eesti tantsupidudel, jaanipidudel Moostes ja Verioral.

5. Kuidas läks teil hiljuti suvise üldtantsupeo 1. eelproo-vis Võrus?

Nelelis: Võru kultuurimajas Kannel osales meie vanuse-rühmas eelproovis ainult kaks rühma – meie kooli Vipsik ja ühendrühm Parksepa ja Võru Kesklinna Koolist. Seega esinda-sime oma vanuserühmas Põlva maakonda. Tantsisime tantse „Marupolka“ ja „Metsavägi“. Kindlasti on meil veel vaja tööd teha, aga kiidusõnad, mis enda kohta kuulsime, innustavad veelgi rohkem trennides pingutama.

Lisette: Eelproov Võrus oli pinget tekitav, kuid lõbus. Paar viga tuli ka sisse, aga muidu oli kõik tipp-topp. Loodame, et saame ikka edasi.

6. Mis sulle rahvatantsupidudel meeldinud on?Eliise: Seal juhtub alati midagi toredat ja naljakat, mis loob hea

tunde ja tuju. Näiteks kellel jäi midagi maha, mis oleks pidanud kaasas olema ja kes jäi üldse ise maha. Olukorrast oleme leidnud aga koos alati väljapääsu.

Rahvatants – Viluste kooli visiitkaart

Viluste kooli rahvatantsurühm Vipsik. Foto: Esta SokmanNelelis: Väga võimas kogemus! Meeletud tunded: naer, lõbu,

tants ja trall! Emotsioonid on olnud laes kogu peo kestel ja kui pidu lõpeb, on paljudel silmad tihti pisarates.

7. Mille poolest on hea ja kasulik tegelda rahvatantsuga?Eliise: Olen saanud palju uusi kogemusi, eduelamusi ja

sõpru. Minu jaoks on rahvatants väga eriline ja meeldiv enese-väljendusviis.

Lisette: Rahvatants on andnud mulle paremad tantsuoskused ja palju meeldejäävaid mälestusi.

Õp Esta Sokman: Rahvatants teeb meid eestlasteks, an-des ühtekuuluvus- ja identiteeditunde. Rahvatantsudesse on talletatud rahva kunsti- ja ilumeel, kodumaa-armastus ja kõike seda oma keha ja liigutustega väljendada on ju imetore. Lisaks veel füüsiline treening, hea kehahoid, suurepärane rüht, lahe ja edumeelne seltskond, emotsionaalsed peod, toredad mälestused! Nii et miks mitte!

Intervjuu Viluste PK rahvatantsurühmaga Vipsik

Aasa Liiv

Kolmekuningapäev tähistas Eesti rahvakalendris jõuluaja lõppu. Jõulu- ja näärikuused viidi just sel päeval toast välja. Traditsiooniks on saanud jõulukuused pidulikult põletada ning viimastel kümnenditel on Eesti linnades ja valdadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud tähtis lastele – neil oli õigus ehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Lasteaiapere võttis ühiselt suurelt kuuselt maha sinna riputatud jõuluõunad ning muidugi said lapsed nendega maiustada. Samuti koguti kokku rühmades rõõmu ja sära pak-kunud kuused ning viidi need Räpina Tuletõrje väljakule. Loore isa aitas kuused sõidutada kohale. Seal ootasid päästekomando mehed. Suur tänu, et aitasite süüdata tule ja seisite hea meie turvalisuse eest.

Nii nagu lapsed nii ka täiskasvanud õpivad ja arenevad pidevalt. 11.–12. jaanuaril toimus sisekoolitus kollektiivile, mille peamiseks eesmärgiks oli inimeste sisemise motivatsiooni (taas)leidmine ning enda ja oma kolleegide parem tundmaõppimine läbi meeskonnarollide analüüsi. Koolitus andis oskuse koos tegutseda, omavahel suhelda, argumenteerida oma seisukohti ja aktsepteerida teiste seisukohti. Samuti arvestada teiste eripä-rasid, lähtudes koostöö- ja juhtimisoskustest.

Lumega on sellel talvel vedanud. Fuajees oli üleval tore „Tal-velõbud“ näitus, kuhu lapsevanemad ja õpetajad tõid põnevaid eksponaate. Lapsed on saanud lund igapäevaselt nautida. Las-teaia õuealal on ehitatud suuri ja väikeseid lumememmesid ning uhkeid kindluseid. Veel on lapsed pannud oma osavuse proovile libedal jääl, mis tekkinud lasteaia ümber lume sulamisest ja jälle jäätumisest. Pikka liugu on nauditud lähedal asuval kelgumäel, mis on kõigi laste lemmik. Jaanuarikuu õuemängude päeval said rühmad üksteisega võistelda kelgu vedamises ning põgeneda hiiliva rebase eest.

Räpina Lasteaed Vikerkaar kuulub Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikku juba 2001. aastast. Lasteaia tervise-nõukogu korraldas lasteaiaperele meeli arendava matka „Mida

jaaNUaRikUU lasteaias

Pühade lõppedes saatis lasteaiapere kuused pidulikult ära.Foto: Kätlin Kaljas

näen ja kuulen looduses?“. Rühmad kuulasid hääli enda ümber. Looduse avastamisel olid abiks luubid. Matka lõpus said lapsed maiustada maitsvate leivakestega ning seda, et toit maitseb kõige paremini just värskes õhus, teab igaüks! Jõudes tagasi lasteaeda, kogunesid rühmad saali. Lapsed joonistasid plakatile, mida nad nägid ja kuulsid looduses.

Meelte toas andis haistmismeel teatepulga üle nägemismee-lele. Lapsed uurisid mikroskoobi ja luubiga erinevaid maitseaineid, tehti põnevaid katseid värviliste kommide ja värvilise liivaga mustreid. Oli väga tegus, hariv ja põnev jaanuarikuu!

Muumide rühma õpetaja

Margit Lehiste

Noored muusikud näitasid kontserdil oma oskusi

6. veebruaril toimus muusikakoolis järjekordne õpilaskontsert. Esinesid Kaisa Mähar (klaver), Matfei Razik (akordion), Oskar Johannes Peedimaa (akordion), Raido Lillemäe (kitarr), Jaana Mari Kala ja Heleriin Liiske (plokkflöödiansambel), Sandra Puur-maa (klaver), Minna Emilia Vürst (flööt), Laura Heering (klaver), Ander Konsap (klaver), Miriam Metsanurm ja Georg Neimann (akordioniansambel), Adeele Truija (lõõtspill), Thomas John Gray (lõõtspill) ning Hanna Marleen Oras (klaver). Õpilased oli tublid!

Minna Emilia Vürst esitas flöödil kogunisti kolm virtuoosset teost, kuna valmistub peatselt Eesti Muusikakoolide Liidu poolt korraldatava Lõuna-Eesti piirkonna konkursil osalema. Hoiame talle tugevasti pöialt!

Marika Klimberg-Hyötyläinen,Räpina Muusikakooli direktor

Oskar Johannes Peedimaa akordionil.Foto muusikakooli erakogust

8 Räpina Rahvaleht veebruar 2019

Laupäeval, 19. jaanuaril möödus 87. aastat Kodutütarde organisatsiooni loomisest. Seekord peeti pidu Põlvamaal Räpinas. Sünnipäevapeol osalesid noortejuhid üle terve Eesti. Kiideti ja tänati tublisid noortejuhte ja toetajaid. Tunnustusi jagus ka Põl-vamaale, vähemalt 7-aastase tulemusliku töö eest hõbesõlega teeneterist anti Kodutütarde Räpina rühma rühmavanemale Sille Rebasele.

Sel aastal jagati esmakordselt Kodutütarde Aasta pärleid, iga ringkond sai esitada enda pärli! Põlva ringkond valis aasta pärliks 2018 Räpina valla.

Räpina valla toetus on olnud suureks abiks Kaitseliidu noor-teorganisatsioonide tegevusele. Käesoleva tunnustuse annab

välja küll Kodutütarde organisatsioon, aga kuna MTÜ-sse Räpina Noored kuuluvad ka Noored Kotkad, siis on toetusest osa saanud üle 100 Räpina valla noore.

Aastapäevapeol sai kuulata Põlvamaa kodutütarde ja noorkotkaste esituses luuletusi, laule ja pillilugusid. Kusjuures peaaegu kõik esinejad olid kohaliku valla noored .

Pidupäevale kohaselt lõpetati sünnipäev uhke tordiga.

Aile ValsNoorteinstruktorKL Põlva malev

kodutütred tähistasid 87. sünnipäeva

Sille Rebane teeneteristi vastu võtmas. Räpina noored kotkad ja kodutütred lauluga esinemas.Fotod: Riho Semm

Ühiskonnas on järjest populaarsemaks saanud jälgida Hiina kalendri 12-aastast tsüklit. Nii ka Räpina Avatud Noortekeskuses on juba aastaid tähistatud aastavahetust hiina horoskoobi järgi. See on aeg, kus teeme tagasivaate eelmisele aastale ja seame sihid tulevikku.

Räpina Avatud Noortekeskus on loodud, st sündinud hobuse aastal. Hobuse kohta öeldakse, et „Hobuseaastal sündinu nae-ratab alati meeldivalt ning on sotsiaalselt väga aktiivne. Ta on väga hea kuulaja ning seetõttu on paljud valmis talle avaldama ka oma kõige suuremaid saladusi. Suudab anda head nõu. Ho-buseaastal sündinu on oma loomult püsimatu ja kiire ning valmis alati tõttama uute seikluste poole. Huumorimeel ning ausus on iseloomuomadused, millega ta hangib enda ümber suure sõp-rusringkonna. Hobuseaastal sündinu vaimustub uutest ideedest ning on valmis neid kohe teostama.“

Eelpool kirjeldatu kohta annab kinnitust ka 2018. aasta, mis oli Räpina Avatud Noortekeskusele eriti silmapaistev koostöö osas erinevate inimeste ja organisatsoonidega. Tegevusi oli n-ö seinast seina. Erinevad sündmused täis seiklusi, mis kestsid nii ööst hommikusse, kui hommikust öösse. Uhke tunne on mõelda tagasi ja tõdeda, et nii paljud üritused on saanud juba traditsioo-nilisteks, ning iga korraga oleme paremad.

Uhked oleme oma kahe rahastatud ja edukalt läbi viidud ANK projekti üle, kuhu kaasasime ka Veriora Noorteka noored ja tööta-jad ning lastevanemad. ESF koostööprojekti raames, mis lõppes 2018. aastal sai läbiviidud hulgaliselt noori huvitavaid ja arenda-vaid tegevusi. Selle programmi ja teiste projektide tulemusena sai kaasatud noortekeskuse igapäeva tegemistesse märkimisväärselt rohkem noori. Septembri lõpus võtsime kasutusele LogiRaamatu süsteemi, mis annab kergesti statistilisi andmeid. Noortekeskuse teenuseid logiraamatu andmete põhjal on kasutanud 186 uni-kaalset noort. Nendest 7–11-aastaseid 76 ja 12–16-aastaseid 66 noort. Avatud noorsootöö teostamiseks said ruumid täiendust uue mööbli ja noori arendavate vahenditega.

Koostöös Räpina Muusikakooliga toimus ühisprojekt, mille tulemusena jätkuvad tegevused ka sellel aastal. Koos Veriora Noortekaga sai läbiviidud Nutiööd ja koolitused. Koostööd tõhus-tasime teiste noortekeskustega Põlvamaal ja mujal. Viisime läbi Ruusa Põhikoolile kanuusõidu õppepäeva. Jahimeeste Seltsiga toimusid õpetlikud metsa- ja sooretked. Tegime loodusvaatlusi, otsisime loomade jälgi ja salapäraseid käike. Paigaldasime soo-laku juurde rajakaamera, mis liikumise peale aktiveerub ja mets-loomast pildi ja/või videoklipi tegi. Nägime erinevate loomade jälgi ja mõistatasime, kes soolakul on „maiustamas“ käinud. Sisukaid ja silmaringi avardavaid õppereise ja töötubasid oli hulgaliselt. Külastasime Tartu Ülikooli muuseumeid, sh Hullu Teadlase kabinetti, saime proffide käest õpetusi Tartu Discgolfi keskuses, viisime Tartu Loomade Varjupaika tekke loomade pesade tarvis, lustisime Batuudikeskuses, tutvusime lähiminevikuga KGB kongides. Osalesime Mänguasjade Muuseumi seiklusmängus ning Teater „Vanemuine“ Butafoorse koogi töötoas ja “Lastele keelatud” teatritunnis.

Sõitsime laevaga ja kanuutasime Võhandu jõel. Uhked oleme Maailmakoristuspäeva raames meie poolt algatatud Räpina linnas skatepargi lähedal asuva võsa koristustööde üle, mille tulemusena on vaatepilt kaunim. Meie endi noorte algatusel toimus lastekait-sepäeva tähistamine noortekeskuse ees ja sees, kus osalejaid oli pisikestest kuni lastevanemateni. Loetelu võiks veel jätkuda traditsiooniliste sündmuste jadaga.

Suurepärane koostöö oli/on Töötukassaga Noorte Tugila raames. Noorte Tugila programmis, mis lõppes 2018. aastaga, olime toeks ja abiks 174 noore juhtumi lahendamisel.

Meie tegevust on alati toetanud Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK). Möödunud aastal sai MTÜ Räpina Avatud Noortekeskus Eesti ANK kuldliikmeks.

Räpina noortekeskuse kollektiivi liikmed – nii töötajad, vabatahtlikud kui noored said palju koolitusi ja kursuseid enese-täiendamiseks ja silmaringi avardamiseks, et oleks võimalik teha parimat noorsootööd.

Mida lubab siis sea aasta hobusele? „Hobune on kirglik, andekas. See on äripartnerluse energia,

hea töö ja tulusa sissetuleku energia. Sa teed kõvasti tööd, et enam kogeda ja enam saavutada. Samuti toob sea-aasta hobuse juurde häid inimesi ja armastusküllaseid suhteid.“

Kas ka sellel aastal saame teostada mitteformaalse õppe kaudu nii sisukat huvitegevust sõltub sellest, kui palju suudame projektitaotlusi koostada ja kui palju neid rahastatakse. Räpina vald toetab endiselt meie MTÜ tegevust ja tagab meile ruumid. Ikka jätkame oma traditsiooniliste sündmustega ja mõtleme välja koos noortega huvitavaid ja arendavaid tegevusi. Huviringidest toimuvad draamaring, surra-murra ring ja seikluskasvatuslikud tegevused. Rõõm on teatada, et Noorte Tugila programm jätkub Räpina piirkonnas veel 2020. aasta 30. juunini. Võimalus on toetada 80 noort vanuses 15–26 aastat, kes ei õpi ega tööta. Samas saame sealhulgas „tugida“ ka NEET noore staatusesse sattumise riskis olevaid noori. NEET-noored on noored, kes ei õpi, tööta ega osale ka väljaõppes ega koolitusel ‒ not in education, employment or training ‒ mittetöötavad või haridust ega kutset mitteomandavad noored.

Koos täiskasvanud noortega kirjutasime taotluse Euroopa Solidaarsuskorpuse konkursile, mis rahastati täismahus. Projekti „Õpime ise ja õpetame teisi läbi praktilise tegevuse“ raames soovime oma meeskonnaga toetada noori ja muuta nende vabaaja sisustamise keskkonda noortesõbralikumaks. Projekti vältel arendavad meeskonnaliikmed nii teadmisi, oskusi kui ka suhtumist nii endasse kui teistesse ja ümbritsevasse keskkonda.

Noortekeskuse hea käekäik ei sõltu ainult meie töötajate, vabatahtlike ja noorte tublidusest. Koostöös peitub jõud. Täna-me kõiki meie koostööpartnereid, toetajaid, julgustajaid, kes on meisse uskunud. Tänu teile saame ikka ja jälle võtta ette põnevaid tegevusi ning teostada noorte ideid. Igas noores on väärtus ja iga noor vajab tähelepanu ja tunnustust.

Tublimatest tublimaid noori (Victoria, Romina, Gaili, Sofia, Ma-rilin, Kertu, Lenna, Richard, Rasmus, Fred, Martin) tunnustasime sea-aasta alguse tähistamisega Provintsi kohvikus.

Kõik noored, vanuses 7–26 eluaastat on teretulnud! Noorte-keskuses veedetud aeg saab olema sisukas, arendav ja lõbus!

Ene Pikner,Räpina noortekeskuse juhataja/noorsootööspetsialist

Räpina avatud Noortekeskus saatis ära koera aasta ja võttis vastu sea aasta

Noortekeskuse töötoad, mis toimuvad nii väljas kui sees, on alati meeleolukad. Foto erakogust

liigume edasiMöödunud aasta juulis seadis Pensionäride Seltsi rahvas

sammud sadamasse piknikule. Küll on ikka mõnus värskes õhus vee ääres olla ja lasta pilgul kaugusesse libiseda. Meile oli külla tulnud abivallavanem Aleksandr Suvorov, kes kitarri saatel laulis. Kohe täitus põrand ka tantsijatega. Samuti toimus tore ühislaulmine.

Augustis aga siirdusime üle vee Vormsi saarele tutvuma saarerahva elu, ajaloo ja loodusega.

Kui vabaõhu tegevuste periood läbi sai, tulime septembris taas kokku tuletõrjemaja saalis. Oh seda üllatust – meid külastas sel korral setu naisansambel Karmona. Inara Luigas õpetas meile kaks setu rahvatantsu. Pensionär oli kärmas õppima.

Järgmisel kuul külastas meid Räpina Ühisgümnaasiumi näitering Marika Ääremaa juhtimisel. Küll noormeestel kukkus näitlemine hästi välja! Tublid olete poisid! Kuu hiljem kuulasime loengut ohtudest eakate elus – lektoriteks olid politseiametnik Maarika Morel ja Päästeametist Peeter Tigas. Küsimusi sadas neile ohtralt.

Ongi jõulud tulemas! Jõulupidu oli nagu alati koos ülejäänud valla pensionäridega. Pakid olid kõigile valla poolt. Esinejateks olid ansambel Starter ja Karisilla naljanaised. Rahvast oli ter-vitamas vallavanem Enel Liin ja sotsiaalhoolekandespetsialist Katrin Taimre kaasas suur-suur kommikott. Suu magusaks tehtud, läks tantsimine veel paremini. Penskar armastab väga tantsida! Liikumine on ju ilu pant!

Vana aasta on lukku löödud ja uus käes, oleme taas koos. Laval on Krabi külateater enda kokkumiksitud näidengiga „Piima-pukilood“. Tükk oli väga humoorikas, rahvas jälgis kohe mõnuga. Aplaus oli võimas, nende esinemine oli seda väärt.

Nüüdseks on uuel juhatusel tööl olles aasta möödas, prae-guseks juba hästi kohanenud. Vaielused on vaieldud: liigume sammhaaval ikka edasi. Mis meil viga – tuleme kohale ja naudime pakutavat, laulame ja tantsime.

17. veebruaril on teemaks valmised. Valime siis märtsis ikka parimad, kes meist ka hoolivad (meil ju oma töö tehtud ja puhkame aga).

Hilda Veber,Pensionäride Seltsi liige

Pensionär armastab väga tantsida! Foto erakogust

Räpina Rahvaleht 9veebruar 2019

Dudajev oli neli aastat Tartu lennuväe ülem aastatel 1987–1990, hiljem Tšetšeeni Vabariigi president. Ta armastas väga Tartut, oli linnavolikogu liige ja ka linna komandant, elas Vallikraavi ja Ülikooli tänava nurgal. Seal künka sees oli tal masinapark ja ihukaitsjad. Üleval rauduste kohal oli silt – ettevaatust auto! Olin sealt kaudu teel raekojaplatsile ja nägin, kuidas sõdurid avasid kiiruga hallid viis-nurgaga rauduksed ja välja aeti must volga, kuhu istus sisse kindral Dudajev. Tal oli Eestis palju sõpru rahvarindest. Siin koges ta ka esimesi rahva vabaduspüüdlusi, mida ta hiljem oma riigis ka edendas.

Tartu lennuväe osa tunnustati NSVL parimaks. See oli transpor-dilennuväe polk. Stardiraja pikkus on 3050 meetrit ja laius 60 meetrit. Stardirajalt hargnevad kõrvalrajad. Siin oli ka ülikiireid hävitajaid: Tu 14, An 12, Tu 16, Backfaier, Tu 22 N 3, 1,8-kordse helikiirusega Tu16 K, mis kukkus alla 1991. aastal novembris lennuväe kohal ja surma sai neli meeskonnaliiget. See lennuk oli suundumas Kaug-Itta, kaugpommitajad lendasid Murmanski kanti ja Uuralite taha harju-tuspommitamisele. Neid lennukeid oli ka näha, kui sõitsid bussiga Tartusse, eespool olid reaktiivid ja tagapool suured transpordilennukid.

Ka mina sain salaja läbi traataia lennukeid vaatada ja vigaseid lennukeid katsuda. Tartu poiss ütles mulle: “Kas tahad tugevat ad-renaliinilaksu saada? Siis tule kaasa lennukeid vaatama!” Küsisin: “Kuidas sa sinna lähed, seal ju sõdurid ja verekoerad!”. Ta ütles: “Tule, siis näed!». Läksime Raadiparki, hiilisime põõsaste taga, nagu seiklusfilmis, peavärava juures seisis automaadiga sõdur koos verekoeraga, Raadimõisa juures. Minu Tartu tuttav seletas, et lähme talle tuttavat rada mööda, ta oli seal varemgi käinud. Liikusime läbi Eesti Rahva Muuseumi varemete ja peagi jõudsime traataia juurde. Läksime sinnani kuhu saime, sest teiselpool aeda sõdurid juba sagisid. Me laskusime kõhuli, et meid ei märgataks. Nägime huvitavat vaatepilti – kasutute lennukite ala. Seal seisid lennukid, mis olid rikutud, neile pannakse saba peale väike lõhkelaeng, käib

pauk ja saba kaardub alla ning lennuk on kasutu. Saime sealt värvilisi juhtmejuppe, igat värvi. Samuti sain tugeva adrenaliini laksu, nagu lubatud! See oli 1990. aastal.

Kevadel 1992. aastal, enne vene lennukite lahkumist, tegi Duda-jev külastajatepäeva ja sügisel vene väed lahkusid Tartust. Nüüd läksin ma kogu perega, et seda asja uurida, kuid aimdus oli mul juba olemas. Väravast sisse minnes vasakul pool oli nelja hukkunud lenduri mälestussammas marmorist, piltide ja nimedega. Otse ausambast edasi, sama poole peal, olid vanad pensionile jäänud lennukid. Sinna ette sõitis sõjaväe furgoon, võttis rahva peale. Kes tahtis, kõndis ise edasi. Meie jalutasime lapsevankriga, kus oli sees aastane lapselaps. Vaatasime neid ülihelikiirusega hävitajaid, iga hävitaja juurde oli lü-katud ratastel pukk, kust said kohe lennukisse sisse vaadata. Need olid kahekohalised lennukid, eeslendur veel midagi nägi, kuid teisel lenduril oli elektrooniline sein ees. Kui lennuk tuleb kodulennuväljale, pannakse kohe maandus külge, sest ta on nii staatilist elektrit täis, käega katsuda ei tohi. Iga lennuki juures oli lendur, kes tõlgi vahen-dusel tutvustas lennukit ja vastas küsimustele. Küsisime: “Kas lennuk võib maanduda omal jõul?” Kaptenlendur vastas: “Lennuk tuleb ise oma kodulennuväljale tagasi, kuid maanduda peab aitama.”

Lennuväli oli suur ja täis mitut sorti lahingumasinaid. Maandu-misrada peab alati puhas olema, maandunud lennukid pargitakse kohe kõrvalharudesse.

Mati Meos Tartu Lennundusmuuseumi juhataja ütles: “Üheksast lennukite kiiruse maailmarekordist on seitse vene lennukite käes.” Dudajev ütles enne Tartust lahkumist: “Kui tahate lennuvälja lõhkuda, arvestage 60 cm ja kohati veel 100 cm betoonkihiga. Ehitage parem peale, kuid ärge lõhkuge!”

Kalju-Johannes Kullerkupp10.11.2013

kindral dudajev ja tartu lennuväli

MAIT MEENSALURäpina vallas on teie mälumängu võistluste saavutusi mär-

gatud ja tunnustatud. Kuidas võtate kokku oma eelmise aasta mälumänguaasta?

Me