AHISTUS KULTUURIS

Sigmund Freud

Tlkinud Krista Lnemets

Das Unbehagen in der Kultun Sigmund Freud. Studienaus-gabe. Bd. IX: Fragen der Gesellschaft. Urspriinge der Religion. Frankfurt am Main: S. Fischer Verlag, 1989. S. 197-270.

Tname Peeter Tulvistet abi eest toimetamisel. Toim.

Ahistus kultuuris

I

Ei saa lahti muljest, et inimesed kasutavad harilikult v-ri mdupuid: nad pavad saavutada ning imetlevad teis-te juures vimu, edu ja rikkust ning alahindavad elu telisi vrtusi. J a ometi on iga sellise ldist laadi otsustuse pu-hul oht j t ta thele panemata inimmaailma ja inimhinge mit-mekesisus. Leidub ksikuid mehi, kellele on saanud osaks kaasaegsete austus, kuigi nende suurus phineb omadustel ja saavutustel, mis on vrad massi eesmrkidele ja ideaalidele. Kaldutakse kergesti arvama, et tegelikult on see siiski vaid vhemus, kes neid suuri mehi tunnistab, kuna suurem ena-mus ei taha neist midagi teada. Kuid nii lihtsalt ei tohiks see kll kia, lahkhelide tttu inimeste mtlemise ja tegutsemise vahel ning inimsoovide polfoonia tttu.

ks neist silmapaistvatest meestest nimetab end kirjades minu sbraks. Olin talle saatnud oma vikese kirjatki, mis ksitleb religiooni illusioonina,1 ja ta vastas, et on minu arva-musega religioonist tiesti hel nul, kuid tal on vga kahju, et ma ei ole ksitluse vriliseks pidanud religioossuse tegelikku allikat. See olevat eriline tunne, mis teda ennast iialgi maha ei jta ja mille kohta ta on leidnud kinnitust paljude teiste juures ning mille olemasolu vib eeldada miljonitel inimestel. Tunne, mida ta tahaks nimetada "igaviku" tundmuseks, nagu millegi piiramatu, retu, otsekui "ookeanilise" tunnetamine. See tunne olevat puhtsubjektiivne tsiasi, mitte usudogma; sellega ei seostuvat mingi isikliku kestmajmise totus, kuid see olevat religioosse energia allikas, millest ammutavad eri-nevad kirikud ja usussteemid, juhivad ta teatud kanalitesse ning tarvitavad kindlasti ka ra. Ainult selle ookeanilise tun-de phjal tohtivat end usklikuks nimetada, isegi kui ei tunnis-tata ainsatki usku ega htki illusiooni.

See mtteavaldus mu auvrt sbralt, kes ise kord v-ristas poeetiliselt illusiooni lumma, valmistas mulle kllalt-ki suuri raskusi.2 Ma ise ei suuda seda "ookeanilist" tunnet endas avastada Tundeid teaduslikult analsida ei ole kuigi

1Die Zukunft einer Illusion (he illusiooni tulevik) (1927). Orig. toim.

2[Mrkus aastast 1931:] Liluli (1919) Peale raamatute La vie de Ramakrislina (1929) ja La vie de Vivekananda (1930) ilmumist ei ole

1100 i i

Sigmund Freud

hlpus. Vib pda kirjeldada nende fsioloogilisi tunnusmr-ke. Kus see vimalik ei ole ma kardan, et ka ookeanilist tunnet ei ole vimalik sedaviisi iseloomustada , seal ei j meil le muud kui prduda kujutluste sisu poole, mis assot-siatiivselt kige paremini seondub tundega. Kui ma oma spra igesti olen mistnud, peab ta silmas sedasama mtet, mille ks originaalne ja sna eriskummaline luuletaja annab oma kangelasele lohutusena kaasa vabasurma eel: "Sellest maail-mast vlja ei saa me kukkuda."3 Seega lahutamatu seotuse, vlismaailma tervikuga kokkukuulumise tunne. Ma tahaksin elda, et minu jaoks on sellel pigem intellektuaalse mist-mise iseloom, muidugi mitte ilma seda saatva tundetoonita, mis kuulub teistegi sama haardeulatusega mtteaktide juur-de. Oma isiku najal ei suudaks ma sellise tunde primaarses olemuses veenduda. Seeprast ei ole mul aga igust panna kahtluse alla tema faktilist esinemist teistel. Ksimus on ai-nult selles, kas seda igesti lahti mtestatakse ja kas seda tuleks pidada kigi religioossete vajaduse "fons et origo'ks".

Mui ei ole elda midagi sellist, mis viks otsustavalt m-jutada selle probleemi lahendamist. Idee, et inimene viks vahetu, algusest peale sellele suunatud tunde kaudu saada teada oma seotusest mbritseva maailmaga, klab nii kum-maliselt ja sobib nii halvasti meie pshholoogia kangasse, et sellise tunde jlile juda viks pda pshhoanaltiliselt, s.o geneetiliselt. Siis on meie ksutuses jrgnev mttekik: tavapraselt ei ole miski meile kindlamini tagatud kui meie enese, meie oma ego tunne. See ego ilmneb meile iseseisvana, terviklikuna, kigest muust hsti isoleerituna. Et see vlis-ilme on petlik, et see ego lheb pigemini sissepoole teravate piirideta edasi mitteteadvuslikku hingelisse olemusse, mida me nimetame id'iks, millele see samaaegselt on fassaadiks, seda petas meile alles pshhoanaltiline uurimist, mis vlgneb meile veel palju informatsiooni ego suhte kohta id'i. Kuid vhemasti vljapoole nib ego olevat silitanud selged ja teravad piirjooned. Ainult hes seisundis, kll ebaharilikus, mida aga ei saa pidada haiglaseks, on teisiti. Armunud oleku tipul hvardab piir ego ja objekti vahel hajuda. Vastupidiselt

mul enam tarvis varjata, et sber, kellest tekstis rgitakse, on Romain Rolland.

3D. Chr. Grabbe [1801-1836], Hannibal: "Jah, sellest maailmast vlja me ei kuku. Me oleme juba kord seal sees."

1101

Ahistus kultuuris

sellele, mida tunnistavad kik meeled, vidab armunu, et mi-na ja sina on ks, ning on valmis kituma nii, nagu see nnda olekski. Peaks olema loomulik, et selles, millest vib korraks jagu saada fsioloogiline [s.t normaalne] funktsioon, vivad hlbeid tekitada ka haiguslikud protsessid. Patoloogia petab meid tundma suurt hulka seisundeid, kus ego eraldamine v-lismaailmast muutub ebakindlaks vi kus piirid tepoolest on valesti tmmatud; juhtumeid, kus omaenese keha osad, ise-gi omaenese hingeelu osad, tajud, mtted, tunded paistavad olevat vrad, otsekui ei kuulukski nad ego juurde; teisi juhtu-meid, kus vlismaailmale omistatakse seda, mis ilmselgelt on tekkinud ego's j a mida ta peaks ka omaks tunnistama. Seega on ka ego-tunne allutatud hiretele, ja ego piirid ei ole psivad.

Edasine arutlus kinnitab: pole vimalik, et tiskasvanu ego-tunne oleks sellisena olemas algusest peale. Ta peab ole-ma lbi teinud arengu, mida arusaadavalt ei ole vimalik tes-tada, mis aga piisava tenosusega on konstrueeritav.4 Imik ei erista veel oma ego vlismaailmast kui tema juurde tul-vavate aistingute allikast. Ta pib seda vhehaaval mitme-suguste impulsside mjul. Kige sgavamat muljet avaldab talle see, et mned erutusallikaist, milles ta hiljem tunneb ra oma kehaorganid, vivad talle pakkuda aistinguid igal ajal, kuna teised jvad talle ajuti kttesaamatuks seal-hulgas kige ihaldusvsem: emarind ja tuuakse kohale alles tungiva hdakisa peale. Sellega vastandub ego'le ki-gepealt "objekt" kui midagi sellist, mis asub 'Vljaspool" ning mille ilmumist saab esile kutsuda alles mingi erilise toimin-guga. Edasise tuke ego eraldumiseks aistingute hulgast, see-ga "vlise", vlismaailma tunnistamiseks annavad sageli esi-nevad, mitmesugused vltimatud valu- ja kannatusaistingud [Unlustempfindungen], mis thendab lpu tegemist piirama-tult valitsevale naudinguprintsiibile ja selle vltimist. Tekib tendents isoleerida ego'st kik see, mis vib saada niisuguse valu ja vaeva allikaks, heita see vljapoole, kujundada puhas naudingu-e^o [Lust-Ich], millega seisab vastamisi vras, h-vardav vlisilm. Selle primitiivse himude-ego piirid ei j puu-tumata kogemuste korrektiividest. Nii mnigi asi, millest kui naudingutekitajast ei tahetaks loobuda, ei ole ometi ego, vaid

4 Vt Ferenczi arvukaid tid ego arengu ja ego-tunde kohta, Entwickl-ungsstufendes Wirkliclikeitssinnes (Reaalsustaju arenguastmed) (1913) kuni P. Federni artikliteni 1926,1927 ja hiljem.

1102

Sigmund Freud

objekt, ja nii mnigi pn, millest tahetakse lahti saada, osutub ego'st siiski lahutamatuks, seestpoolt prit olevaks. pitakse tundma menetlust, kuidas mttetegevuse sihiprase suuna-mise ja sobiva lihastegevusega saab eristada sisemist ego juurde kuuluvat ja vlist vlismaailmast prinevat , ja sellega tehakse esimene samm reaalsusprintsiibi rakenda-miseks, mis peab suunama edasist arengut. Sellel eristamisel on loomulik praktiline eesmrk end kaitsta tajutud ja hvar-davate kannatusaistingute eest. Et ego ei rakenda teatud oma sisemusest tulenevate kannatusafektide [Unslusterregungen] vastu kaitseks teisi meetodeid peale nende, mida kasutab vl-jastpoolt tuleva kannatuse vastu, siis saab ego mrkimisvr-sete haiglaste hirete lhtepunktiks.

Sellisel moel eraldub siis ego vlismaailmast. igemini eldes: algselt sisaldub ego's kik, hiljem lahutab ta endast vlismaailma. Meie tnane ego-tunne on ainult kokkukuiva-nud lejk mrksa laiaulatuslikumast, isegi kikehaaravast tundest, mis vastas ego tihedale seotusele mbritseva maa-ilmaga. Kui tohime oletada, et see primaarne ego-tunne on suuremal vi vhemal mral silinud paljude inimeste hingeelus, siis asetuks ta teatud liiki vastandina kitsamalt ja teravamalt piiritletud kpse e^o-tunde krvale, ja tema juurde sobivate kujutluste sisuks oleks just piiramatus ja hteseotus kiksusega needsamad asjad, mille abil mu sber mtestab lahti "ookeanilist" tunnet. On meil aga igust oletada, et on silinud ka see algne hilisema krval, mis temast on tekkinud?

Pole mingit kahtlust: selline juhtum ei tekita erilist hm-mastust ei hingelisel ega muudelgi aladel. Loomade evolut-siooniahela puhul hoiame kinni oletusest, et krgemal aren-gutasemel olevad liigid prinevad kige madalamatest. Ometi on kik lihtsamad eluvormid veel tnapevalgi elavate hulgas. Suurte sauruste sugu on vlja surnud ning vabastanud oma koha imetajatele, kuid ks selle soo teline esindaja, kroko-dill, elab veel koos meiega. Analoogia vib tunduda liiga kau-ge, kannatab pealegi asjaolu tttu, et ellujnud madalamad liigid ei ole enamasti tnaste, krgemalt arenenute telised esivanemad. Vahepealsed llid on ldjuhul vlja surnud ning meile teada vaid rekonstruktsiooni kaudu. Hinge vallas on seevastu primitiivse silimine sellest tekkinud mberkujune-nu krval nii sage, et on learune seda nidetega testada. Enamasti esineb see arengulise hargnemise tagajrjel. ks

1103

Ahistus kultuuris

kvantitatiivne osa hest hoiakust, hest trkavast tungist, on silinud muutumatul kujul, teine osa edasi arenenud.

Me puudutame sellega ldisemat silimise probleemi hin-gelises sfris, mida on napilt ksitletud, kuid mis on nii vluv ja thendusrikas, et vime talle veidi thelepanu prata, kui-gi meil selleks otsest phjust ei ole. Sestpeale kui oleme saa-nud vitu eksitusest, et meile tavaline unustamine thendab mlujlje purustamist, seega hvingut, kaldume vastupidise oletuse poole, et hingeelus ei saa hvida midagi sellest, mis seal kord on loodud, et kik jb kuidagi psima ning ko-hastes oludes, niteks nii kaugele ulatuva regressiooniga, on kike jlle vimalik esile tuua. Pdkem endale mnest tei-sest vallast prineva nite najal selgeks teha, mida see oletus sisuliselt thendab. Vtame niteks Igavese Linna arengu-loo.5 Ajaloolased petavad meile, et vanim Rooma oli Roma Quadrata, taraga mbritsetud asula Palatinusel. Siis jrg-nes Septimontiumi faas, ksikutel kngastel asuvate asulate hendus, seepeale linn, mida piiras Servius Tulliuse mr, ja veel hiljem, prast kiki neid vabariikliku ja varajase keisriaja muudatusi linn, mille keiser Aurelianus mbritses oma m-ridega. Me ei jlgi linna muutumist kaugemale ning ksime endalt, mida vib melda ja tnases Roomas neist varasema-test staadiumidest veel eest leida klastaja, kellel on kige tiuslikumad teadmised ajaloo ja topograafia vallast. Aure-lianuse mri neb ta peaaegu muutumatul kujul, kui mned lagunenud kohad vlja arvata. ksikutes paikades vib ta nha, kuidas Servius Tulliuse mri ligud on vljakaeva-mistega pevavalgele tulnud. Kui tal on piisavalt teadmisi rohkem kui tnapeva arheoloogidel , vib ta ehk joonistada linna plaanile kogu selle mri kulgemistee ja Roma Quadra-ta kontuurid. Hoonetest, mis titsid neid vanu raame, ei leia ta eest htegi vi siis leiab vaid nappe jnukeid, sest neid hooneid enam ei ole. lim, mida parimad teadmised vaba-riigiaegsest Roomast talle vimaldaksid, oleks see, et ta viks nimetada kohti, kus seisid tolleaegsed templid j a avalikud hoo-ned. Praegu asuvad neis paigus varemed, kuid mitte nende hoonete endi omad, vaid nende hilisematest aegadest prit uuenduste varemed prast tulekahjusid ja purustusi. Ilmselt ei ole vaja eraldi mainida, et kik see, mis on jnud jrele

5The Cambridge Ancient History, kd 7 (1928) jrgi: "The Founding of Rome" by Hugh Last.

1104

Sigmund Freud

vanast Roomast, mjub laialipillatuna suurlinnargastikku, mis kujunes viimastel sajanditel prast renessanssi. Nii m-nigi muistis on kindlasti veel maetud linna pinnasesse vi tema moodsate ehitiste alla. See on see mdunu silimise viis, mida me kohtame ajaloolisis paigus nagu Rooma.

Tehkem nd fantastiline oletus, et Rooma ei ole inimeste elupaik, vaid umbes sama pika ja rikkaliku minevikuga ps-hiline elusolend, kelles ei ole niisiis hvinud midagi sellest, mis kunagi on aset leidnud, kelles viimase arengustaadiumi krval kestavad edasi veel ka kik varasemad. See then-daks Rooma jaoks siis seda, et Palatinusel krguksid endises suuruses veel keisripaleed ja Septimius Severuse septizonium, et Pha Ingli kindluse mrisakmetel seisaksid veel kaunid kujud, mis kaunistasid teda kuni linna piiramiseni gootide poolt jne. Enamgi: Palazzo Caffarelli asemel seisaks jlle, ilma et seda hoonet oleks vaja lammutada, Kapitooliumi Ju-piteri tempel, ja mitte ainult oma viimasel kujul, nagu teda ngid roomlased keisri valitsusajal, vaid ka oma kige vara-semal kujul, mil tal oli veel etruski vorme ning ta oli kaunis-tatud savist antifiksidega. Seal kus praegu seisab Colosseum, viksime imetleda ka Nero kadunud Domus aurea't; Panteoni platsilt leiaksime peale tnase Panteoni, mis ji meile Hadria-nusest, ka M. Agrippa algse hoone samal maatkil; jah, ks ja sama maapind kannaks nii Maria spra Minerva kirikut kui ka vana templit, mille peale ta on ehitatud. Ja sealjuures oleks tarvis ehk vaid vaatleja vaatesuunda vi vaatluskoha muutust, et meile avaneks ks vi teine vaade.

Ilmselt ei ole mtet seda fantaasiat edasi arendada, see viib vlja kujuteldamatute asjadeni, koguni absurdi. Kui tahame ruumiliselt kujutada ajaloolist jrgnevust, siis vib see sn-dida vaid ruumilise koeksistentsi lbi; hte ja sama ruumi ei saa tita kaheti. Meie katse nib olevat tarbetu mng; tal on vaid ksainus igustus; ta nitab meile, kui kaugele me ole-me eemaldunud sellest, et vallata hingeelu iserasusi piltliku kujutamise abil.

Meil tuleb vtta seisukoht veel he vastuvite suhtes. K-sitakse nimelt, miks me valisime just selle he linna mineviku, et vrrelda seda hingelise minevikuga. Oletus kige mdunu silitamisest kehtib ka hingeelu kohta vaid sel tingimusel, et psyche organ on psinud tervena, et tema koed pole saanud kannatada trauma vi pletiku tttu. Purustavatest mju-

14 1105

Ahistus kultuuris

tustest, mida viks samastada nende haigusephjustega, ei ssteta aga ajaloos htegi linna, ka siis, kui tema minevik ei ole nii rahutu kui Rooma oma, isegi kui teda nii nagu Londonit ei ole peaaegu kunagi klastanud vaenlane. Lin-na kige rahulikuma arenguga kivad kaasas purustused ja hoonete asendamine, ja seeprast ei sobi linn algusest peale vrdluseks hingeorganismiga.

Me taganeme selle vite ees, ja olles sunnitud loobuma katsest kontrastidega veenvalt mjuda, prdume meile siiski lhedasema vrdlusobjekti juurde, nagu seda on looma vi ini-mese keha. Kuid ka siin teeme sama avastuse. Arengu vara-semad staadiumid ei ole enam heski thenduses silinud, nad on lahustunud hilisemates, millele nad ainet on andnud. Tiskasvanu jrgi pole vimalik sedastada loodet; tmusn-re, mis oli lapsel, on puberteedijrgselt asendunud sidekoega, ent ise ei eksisteerigi enam; kpses eas mehe toruluusse vin ma kll joonistada lapse luu kontuurid, ent see luu ise on ka-dunud, sest ta pikenes ja jmenes, kuni omandas lpliku kuju. Jgem selle juurde, et selline kigi eelnenud astmete silimi-ne lpliku kuju krval on vimalik vaid hingelises valdkonnas ning et ei ole meie vimuses seda nhtust piltlikustada.

Ehk lheme selle oletusega liiga kaugele? Vahest viksime rahulduda vitega, et mdunu saab jda hinges psima, et see ei pea ilmtingimata hvinema. On siiski vimalik, et ka pshikas nii mnigi vana asi olgu see siis reegliks vi erandiks sel mral kustub vi kulub, et kski protsess ei suuda seda enam taastada vi elustada, vi et silimine on ldiselt seotud teatud soodsate tingimustega. See on vimalik, kuid me ei tea sellest midagi. Me vime toetuda ksnes sellele, et mdunu silimine hingeelus on pigem reegel kui vrastav erand.

Kui me oleme tiesti nus tunnistama, et paljudel inimes-tel esineb "ookeaniline" tunne, ning kaldume seda kirjutama ego-tunde varase faasi arvele, kerkib siit uus ksimus: mis igusega vaadeldakse just seda tunnet religioossete vajaduste allikana?

Mulle ei tundu see pretensioon veenvana. Tunne vib ju energiaallikas olla vaid siis, kui ta ise on tugeva vajaduse vl-jenduseks. Religioossete vajaduste puhul nib mulle nende tulenemine infantiilsest abitusest ja omakorda sellest rata-tud igatsusest isa jrele vastuvaieldamatuna, seda enam et

1106

Sigmund Freud

see lapseeas tekkinud tunne mitte lihtsalt ei kesta edasi, vaid jb pidevalt kestma hirmust saatuse lemvimu ees. Teist niisama tugevat vajadust lapseplvest, nagu on vajadus isali-ku kaitse jrele, ei oska ma nimetada. Seega on ookeanilise tunde roll, mis viks ehk taotleda piiramatu nartsissismi taas-tamist, tagaplaanile trjutud. Kuni lapseliku abitustundeni on religioosse seadumuse teket vimalik selgelt jlgida. Selle taga vib olla veel muudki, kuid see on esialgu uttu mhku-nud.

Mulle tundub, et ookeaniline tunne on religiooniga seos-tunud tagantjrele. See kiksusega ks olemine, mis mte-te sisuna tema juurde kuulub, puudutab meid ju nagu reli-gioosse lohutuse esmane katse, nagu mni teine tee ohu salga-misele, mida ego tajub hvardusena vlismaailmast. Kordan oma lestunnistust, et mul on vga raske ttada nende vaevu haaratavate suurustega. Mu teine sber, keda vaigistamatu teadmisjanu on ajendanud lbi tegema kige tavatumaid kat-seid ning lpuks muutnud ta kiketeadjaks, kinnitas mulle, et praktilises joogas on vlismaailmast raprdumise, the-lepanu koondamisega keha funktsioonidele, eriliste hingamis-viisidega vimalik tepoolest endas ratada uusi aistinguid ja kiksusetundeid, mida ta tahab ksitada regressioonidena hingeelu igivanade, ammugi teiste alla mattunud seisundi-te juurde. Ta neb neis paljude mstiliste tarkuste nii-elda fsioloogilist phjendust. Siin oleksid ilmsed seosed mnin-gate hmaravitu hingeelu modifikatsioonidega nagu transs ja ekstaas. Ainult et mind sunnib miski korraga hatama Schilleri sukelduja snadega:

"Rmustagu, kes seal hingab roosilises valguses."

1107

Ahistus kultuuris

II

Oma teoses he illusiooni tulevik olen mrksa vhem juttu tei-nud religioosse tunde sgavaimatest allikatest kui sellest, mi-da lihtne inimene mistab oma religiooni all, sellest petuste ja totuste ssteemist, mis helt poolt teeb talle kadestamis-vrse tpsusega selgeks selle maailma mistatused, teiselt poolt aga kinnitab, et tema elu valvab krgem ettehooldus ning tasub sealpoolses elus vimalike ebameeldivuste eest. Seda ettehooldust ei suuda lihtne inimene endale ette kuju-tada kuidagi teisiti kui suurejooneliselt lendatud isa isikus. Ainult temale vivad olla teada inimlapse vajadused, ta vib leebuda tema palvetest, rahuneda tema kahetsuse mrkidest. See kik on nii ilmselgelt infantiilne, tegelikkusevras, et inimsbralikule meelelaadile on valus mte, et valdav enamik surelikest ei tuse sellisest eluvaatest iial krgemale. Veel hbistavam on teada saada, kui suur osa praegu elavatest inimestest, kel tuleb mista, et seda usku ei ole vimalik sili-tada, seda ometi armetutes taganemislahingutes tkkhaaval kaitsta pab. Tahaks asuda usklike ridadesse, et manitseda filosoofe, kes usuvad, et suudavad psta religiooni Jumala, asendades ta ebaisikulise, varjutaolise abstraktse printsiibi-ga: "Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu vtta!" J a kui mned mdunud aegade suurmeestest ongi seda teinud, ei anna see mingit igustust meile. On ju teada, miks neil seda vaja oli.

Prdume tagasi lihtinimese ja tema usu juurde, ainsa re-ligiooni juurde, mis ainsana oleks vrt religiooni nime. Siin kohtame kigepealt he meie suure poeedi ja mttetarga tun-tud mtteavaldust, mis kneleb religiooni suhetest kunsti ja teadusega. See klab nnda6:

Kel on teadus kui ka kunst, sel on ka religioon; , kel aga pole kumbagi, sel olgu religioon! helt poolt seab see mttetera religiooni vastuollu nende

inimkonna kahe krgsaavutusega, teiselt poolt vidab ta, et 6Goethe "Taltsad kseeniad IX" ("Zahme Xenien IX". Gedichte

aus dem Nachlass.)

1108

Sigmund Freud

nad vivad teineteist oma eluvrtuse osas esindada vi asen-dada. Kui meil on kavas seada kahtluse alla ka lihtsa mehe usk, ei ole poeedi autoriteet ilmselt meie poolel. Pdkem sellele lausele lhemale psemaks kasutada ht erilist teed. Elu, nii nagu ta meile on antud, on meie jaoks liiga raske, ta toob meile kaasa liiga palju valu, pettumust, lahendamatuid lesandeid. Et seda taluda, ei saa me lbi leevendust pakku-vate vahenditeta. ("Ilma abikonstruktsioonideta me toime ei tule," tleb Theodor Fontane7.) Neid vahendeid vib olla kol-me sorti: intensiivne thelepanu krvalejuhtimine, mis vi-maldab meil alahinnata meie viletsust. Asendusrahuldused, mis seda vhendavad, uimastavad ained, mis teevad meid sel-le suhtes tundetuks. Midagi sellist on meile hdasti vaja8. Voltaire peab silmas thelepanu krvalejuhtimist, kui lpe-tab oma Candide'i nuandega harida oma aeda; seesuguseks thelepanu teisalejuhtimise vahendiks on ka teaduslik t. Asendusrahuldused, mida pakub niteks kunst, on reaalsuse suhtes illusioonid, ehkki nad pole seeprast pshiliselt v-hem mjusad selle osa tttu, mis fantaasial hingeelus on. Uimastusvahendid mjutavad meie kehalist klge, muudavad tema keemilist koostist. Ei ole lihtne mratleda religiooni kohta selles reas. Meil tuleb kaugemale tagasi haarata.

Ksimust inimelu eesmrgist on pstitatud lugematu arv kordi; sellele ei ole veel kunagi leitud rahuldavat vastust, ehk polegi seda vimalik leida. Mned ksijatest on lisanud: kui peaks selguma, et elul ei ole mingit mtet, siis kaotaks ta nende jaoks igasuguse vrtuse. Kuid see hvardus ei muu-da midagi. Pigem tundub, et sellest ksimusest vib ldse loobuda. Tema eelduseks nib olevat see inimlik suurelisus, mille nii paljud teised vljendusvormid on meile juba tutta-vad. Ei knelda loomade elu eesmrgist, kui nad ei ole just mratud inimest teenima. Kuid ka see ei ole alati nii, sest paljude loomadega ei mista inimene midagi pihta hakata peale kirjeldamise, klassifitseerimise ja uurimise ja luge-matud loomaliigid on sellestki rakendusest krvale jnud, sest et elasid ja surid vlja enne, kui inimesele silma alla sat-tusid. See on jllegi ainult religioon, mis oskab anda vastuse

7Oma romaanis EffiBriest (1895). Orig. toim. 8Wilhelm Busch tleb oma Vagas Helenes lihtsamal viisil sedasama:

"Wer Sorgen hat, hat auch Likr." ("Kellel on muresid, sellel leidub ka likri").

1109

Ahistus kultuuris

ksimusele elu eesmrgi kohta. Vaevalt vib eksida, otsus-tades, et idee elu eesmrgist psib ja langeb koos religioosse ssteemiga.

Seeprast phendugem vhenudlikumale ksimusele, mis inimeste kitumist silmas pidades paistab olevat nende elu siht ja eesmrk, mida nad elult nuavad, elus saavutada ihka-vad. Vastust sellele pole raske leida; nad pdlevad nne, nad tahavad nnelikuks saada ja nnelikuks jdagi. Neil pd-lustel on kaks klge, positiivne ja negatiivne eesmrk, helt poolt tahetakse, et puuduks valu ja kannatus, teiselt poolt soovitakse kogeda tugevat lbutunnet. Kitsamas thenduses meldakse "nne" all ainult seda viimast. Vastavalt sellele eesmrkide jagunemisele kaheks areneb inimtegevus kahes suunas, sedamda, kas ptakse teostada valdavalt vi koguni ainult hte vi teist neist eesmrkidest.

Nagu nha, on see lihtsalt lbuprintsiibi [Lustprinzip] pro-gramm, mis seab elus eesmrgid. See printsiip valitseb hin-geaparaadi tegevust algusest peale; selle otstarbekuses ei saa kll kahelda, ja ometi on tema programm riius kogu maa-ilmaga, nii makro- kui ka mikrokosmosega. See ei ole ldse teostatav, kogu kiksus on selle vastu; viks elda, et "loomise" kavas ei ole ette nhtud, et inimene viks "nnelik" olla. Ran-gelt vttes saab see, mida nneks nimetatakse, alguse pigem suurelt kuhjunud vajaduste kilisest rahuldamisest ning on juba loomu poolest vimalik ka ainult episoodilise fenomeni-na. Igasuguse lbuprintsiibist lhtudes igatsetud situatsiooni edasikestmise tulemuseks on vaid leigevitu mnutunne; me oleme loodud nii, et suudame intensiivselt nautida vaid kont-rasti, psiseisundit vaid sna lhikest aega.9 Nnda seab juba meie konstitutsioon meie nnevimalustele piiranguid. Mrk-sa vhem raskusi on nnetuse kogemisega. Hdad hvarda-vad kolmest kljest: omaenese kehast, mis lagunemisele ja hvingule mratuna ei suuda toime tulla isegi valuja hirmu-ta kui hoiatussignaalideta; vlismaailmast, mis vib meie vas-

9Goethe manitseb isegi: " Pole midagi, mis oleks raskem taluda kui terve rida kauneid pevi."

[V5id ilmas taluda kskik mida, ainult mitte kaunite pevade rida.]

(Weimar, 1810-1812.) See vib siiski olla ka liialdus.

1110

Sigmund Freud

tu panna manitsema livimsad, halastamatud, purustavad jud; ja suhetest teiste inimestega. Hdasid, mis tulenevad sellest allikast, tajume ehk valulisemalt kui kiki teisi; meil on kalduvus vaadata neid teatud mral learuste lisandite-na, kuigi need ei tohiks olla vhem saatuslikult vltimatud kui mingit muud pritolu kannatusena [Leiden].

Pole siis mingi ime, et inimesed nende vimalike kanna-tuste surve all tavatsevad oma nudmisi nnele kahandada, nagu ka lbuprintsiip ise muutus vlismaailma mjul tagasi-hoidlikumaks reaalsusprintsiibiks, kui end juba peetakse n-nelikuks nnetusest psenuks, kannatustest lesaanuks kui tiesti ldiselt eesmrk vltida kannatusi surub taga-plaanile naudingu saavutamise [Lustgewinn] eesmrgi. Jre-lemtlemine nitab, et seda probleemi vib pda lahendada vga mitmel teel; kik need teed on vlja pakutud elutarku-se erinevate koolkondade poolt ning inimesed on neid kasu-tanud. Kigi vajaduste piiramatu rahuldamine tuseb esile elamise kige meelitavama viisina, kuid see thendab nau-dingu [Genuss] pidamist ettevaatusest thtsamaks ning leiab mne aja prast karistuse. Teised meetodid, mille puhul p-hieesmrgiks on kannatuse [Unlust] vltimine, erinevad ks-teisest kannatuse allika poolest, millele nad pravad kige suuremat thelepanu. On olemas ekstreemseid ja mdukaid meetodeid, heklgseid ja selliseid, mis lhenevad asjale kor-raga mitmest kljest. Tahtlik ksinduse otsimine, teistest ee-malehoidmine, on esmane kaitse kannatuste vastu, mis vivad osaks saada inimsuhete tagajrjel. Seda vib mista nii: nn, mida sel moel saavutada saab, on rahu. Kardetud vlismaa-ilma vastu ei saa end kaitsta kuidagi teisiti kui mingil moel vlismaailmast ra prdudes, kui tahetakse seda probleemi lahendada ainult iseenda jaoks. On muidugi olemas ka teine ja parem tee kui inimhiskonna liikmena teadusest juhitud tehnika abiga minnakse rnnakule looduse vastu ja allutatak-se see inimese tahtele. Nnda tehakse hiselt td kigi nne nimel. Kige huvitavamad meetodid kannatuste vltimiseks [Leidverhtung] on aga need, mis pavad mjutada inimese enese organismi. Lpuks on ju kogu kannatus ainult aisting, ta on olemas ainult niivrd, kui me teda tajume, ja me tajume teda ainult teatud seadeldiste abiga oma organismis.

Kige toorem, kuid ka kige mjuvam meetod selliseks m-jutamiseks on keemiline meetod, intoksikatsioon. Ma ei usu,

l i l l

Ahistus kultuuris

et keegi seda mehhanismi lbi neks, kuid on selge, et on ole-mas kehavrad ained, mille esinemine veres ja kudedes teki-tab meis vahetuid lbuaistinguid, kuid muudab ka tingimusi meie tunnetuslikus ssteemis niivrd, et me ei olegi vimeli-sed tajuma kannatusaistinguid. Need kaks mju mitte ainult ei avaldu heaegselt, vaid nivad ka olevat omavahel tihedas-ti seotud. Kuid ka meie oma kemismis peab leiduma aineid, millel on seda laadi toime, sest me tunneme vhemalt hte haiglast seisundit, maaniat, mille puhul tuleb ilmsiks joovas-tusesarnane kitumine, ilma et oleks manustatud joovastavat ainet. Lisaks sellele ilmneb meie normaalses hingeelus ki-kumisi naudingu kergendatud vi raskendatud vallandumise osas, millega paralleelselt esineb vhenenud vi suurenenud vastuvtlikkus ebameeldivuste suhtes. On vga kahetsus-vrne, et seni ei ole teaduslikult uuritud hingeliste protses-side seda toksilist klge. Joovastavate ainete toimet vitluses nne prast ja viletsuse eemalhoidmiseks hinnatakse niivrd suureks heateoks, et nii ksikisikud ka terved rahvad on selle-le oma libiidokonoomias andnud kindla koha. Neile ollakse tnu vlgu mitte ainult vahetu naudingu, vaid ka palavalt igatsetud sltumatuse eest vlismaailmast. Teatakse ju, et "murede murdjaga" on alati vimalik pageda reaalsuse surve alt ning leida pelgupaik omaenese maailmas, kus meeldiva-te aistingute kogemiseks on loodud paremad tingimused. On teada, et just sellest uimastavate ainete omadusest tulenebki nende ohtlikkus ja kahjulikkus. Mnel puhul on nad sdi sel-les, et suured energiakogused, mida oleks vimalik rakendada inimsaatuse paremaks muutmiseks, lhevad kasutult kaotsi.

Meie hingelise aparaadi keerukas ehitus vimaldab seda aga mjutada veel mitmel teistsugusel viisil. Nii nagu tungi-de rahuldamine thendab nne, nii saab ta raskete kannatuste phjuseks, kui vlismaailm meid kannatama paneb, takista-des meil oma vajadusi rahuldada. Niisiis vib loota, et neid tunge mjutades on vimalik vabaneda hest osast kannatus-test. Seda liiki kannatustetrje ei rnda enam aistimisapa-raati, ta pab endale alistada seesmiste vajaduste allikaid. See toimub rmuslikul moel, lmmatades tunge, nagu pe-tab idamaine elutarkus ja joogapraktika. Kui see nnestub, siis on koos sellega ilmselt loobutud ka igasugusest muust te-gevusest (elu ohvriks toodud), teiselt poolt jlle leitud ainult rahust tulenev nn. Sama teed minnakse mdukamate ees-

1112

Sigmund Freud

mrkide puhul, kui ptakse ainult saavutada vimu oma ki-hude ja tungide le. Valitsevaks on siis krgemad pshilised instantsid, mis on allutatud reaalsusprintsiibile. Seejuures ei loobuta sugugi kavatsusest rahuldust leida; teatud kaitse kannatuste vastu saavutatakse sellega, et sltuvuses hoitud tungide rahuldamata jmist ei tunnetata nii valuliselt kui kammitsemata tungide puhul. Vastukaaluks on aga naudin-guvimaluste ilmne krpimine. Metsiku, ego'st kammitsema-ta tungi rahuldamisest tulenev nnetunne on vrreldamatult intensiivsem kui ohjeldatud tungi rahuldamisel. Perverssete impulsside vastupandamatus, vib-olla ehk keelatu vlu ld-se, leiab sellega konoomilise seletuse.

Teine kannatusetrje tehnika kasutab libiidonihkumist, mida vimaldab meie hingeaparaat, mislbi selle funktsio-neerimine nii palju paindlikkuses vidab. Lahendada tuleb lesanne, kuidas seada mber tungide sihid, et vlismaailm nende vastu ei trguks. Seejuures on abi tungide sublimee-rimisest. Kige rohkem saavutatakse siis, kui osatakse pii-savalt suurendada naudingut, mille allikaks on pshiline ja intellektuaalne t. Siis ei saa saatus ka midagi erilist teha. Seda laadi rahuldusel nagu kunstniku rm loomin-gust, oma fantaasiakujutelmade materialiseerimisest, tead-lase rm probleemide lahendamisest ja te tunnetamisest on eriline omadus, mida me hel peval kindlasti mistame pshholoogiliselt iseloomustada. Praegu vime ainult piltli-kult elda, et need tunduvad meile "peenemad ja krgemad", kuid nende intensiivsus on vrreldes tooreste, esmaste tungide rahuldamisest saadavaga summutatud; nad ei vapusta meid ihuliselt. Selle meetodi nrkuseks on, et ta ei ole ldiselt ra-kendatav ning on kttesaadav vaid vhestele inimestele. Ta eeldab erilisi, kibivates mastaapides mitte just eriti sageli esinevaid andeid ja kalduvusi. Ka neile vhestele ei saa ta garanteerida kindlat kaitset kannatuste vastu, ta ei loo neile kaitseks saatusenoolte eest lbitungimatut soomusrd, siis kui isiklik keha saab kannatuste allikaks, ta enamasti enam ei funktsioneeri.10

10Kui mingid erilised vimed ei mra otsustavalt eluliste huvide suunda, vib lihtne, igahele kttesaadav kutset asetuda kohale, mille talle mrab Voltaire'i tark nuanne? T thtsust libiidokonoomia-le ei ole napi levaate raames vimalik piisavalt vriliselt hinnata. kski teine elukorralduse tehnika ei seo ksikindiviidi nii tugevasti

1113

Ahistus kultuuris

Juba selle menetluse puhul ilmneb selgelt eesmrk saada sltumatuks vlismaailmast, otsides rahuldust seesmistest, pshilistest protsessidest, ning veelgi tugevamalt ilmnevad needsamad jooned jrgmise meetodi juures. Siin muutub seos reaalsusega veelgi nrgemaks, rahuldust leitakse illusiooni-dest, mida tunnetataksegi nendena, laskmata oma naudin-gut hirida sellest, et need tegelikkusest sna kaugele j-vad. Valdkond, kust need illusioonid prinevad, on fantaasia-elu oma; omal ajal, kui toimus reaalsustaju arenemine, lks fantaasia tiesti vlja nude alt kontrollida reaalsusele vas-tavust ning ji raskesti teostatavate soovide titumise jaoks. Nende fantaasiarahulduste eesotsas seisab kunstiteosest saa-dav nauding, mis vib kunstniku vahendusel saada osaks ka mitteloomingulistele inimestele11. Kes on vastuvtlik kunsti mjutustele, teab, kui krgelt seda tuleb hinnata lbuallika ja troostipakkujana. Ometi ei suuda see kerge narkoosiseisund, millesse kunst meid paneb, rohkemat kui tuua endaga kaasa lhiajalist psu elu hdade kest ning ei ole piisavalt tugeva toimega, et panna meid unustama tegelikku viletsust.

Energilisemalt ja phjalikumalt toimib ks teine menetlus, mille puhul peetakse ainsaks vaenlaseks reaalsust, mis on ki-gi hdade allikaks ja milles ei ole vimalik elada, nii et sellega tuleb katkestada kik suhted, kui tahetakse kskik mis mt-tes nnelik olla. Eremiit prab sellele maailmale selja, ei taha reaalsuse klge kui t rhutamine, mis liidab teda kindlalt vhemalt osakesega reaalsusest, inimhiskonnaga. Vimalus kanda suur hulk libi-dinoosseid komponente, nartsissistlikke, argessiivseid ja isegi erootilisi, le kutsetle ja sellega seotud inimsuhetele, annab talle vrtuse, mis ei j maha vajadusest silitada ja igustada oma eksistentsi hiskon-nas. Erilist rahuldust pakub kutset, kui see on vabalt valitud, seega vimaldab sublimeerimise kaudu muuta kasulikuks olemasolevaid kal-duvusi, edasiarendatud vi konstitutsiooniliselt tugevnenud tunge. Ja ometi hindavad inimesed td vimalusena nnele juda sna madalalt. Tema poole ei pelda nii nagu teiste rahulduse leidmise vimaluste poole. Valdav enamik inimestest ttab vaid hda sunnil, ja sellest ini-meste loomulikust tplgusest tulevad kige keerukamad sotsiaalsed probleemid.

nVrdFormuerungen iiber diezweiPrinzipiendespsychichen Ge-schehens (Formuleeringud pshikas toimuva kahe printsiibi kohta) (1911) ja Vorlesungen zur Einfhrung in die Psychoanalyse (Loengud sissejuhatuseks pshhoanalsi) (1916-1917).

1114

Sigmund Freud

temaga mingisugust tegemist teha. Kuid vib teha rohkemgi, vib tahta teda mber kujundada, ehitada tema asemel les teine, kus kige talumatumad jooned on kaotatud ja asenda-tud teistega meie soovide jrgi. Kes meeleheitest nrdinuna valib selle tee nnele, ei saavuta tavaliselt mitte kui midagi; tegelikkus on tema jaoks liiga tugev. Sellisest inimesest saab hullumeelne, kes oma hulluse teostamisel tavaliselt abista-jaid ei leia. Videtakse kll, et igaks meist kitub mingis asjas otsekui paranoik, korrigeerides mnd temale talumatut maailma tahku vastavalt oma soovkujutelmadele ning kandes seda hullust le reaalsusele. Eriti thendusrikas on juhtum, kus suurem hulk inimesi teeb hiselt katset kindlustada oma nne ja leida kaitset hdade vastu tegelikkuse sgedavitu mberkujundamisest. Sellise massihullusena tuleb meil k-sitada ka inimkonna religioone. Loomulikult ei tunne hullust ra keegi, kes ise on selles osaline.

Ma ei usu, et see loetelu meetoditest, mille abil inimesed pavad nne saavutada ja kannatusi endast eemal hoida, on tielik, ma tean ka, et materjal vimaldab teistsugust jr-jestust. hte neist menetlustest ei ole ma veel nimetanud; mitte et oleksin selle unustanud, vaid meil tuleb sellest jut-tu veel teiseski kontekstis. Kas olekski vimalik unustada just seda elamisekunsti tehnikat! Ta paistab silma karak-teersete joonte kige omaprasema hendusega. Loomulikult taotleb ta sltumatust saatusest nnda on seda kige pa-rem nimetada ja kannab sellel otstarbel rahuldusesaamise le seesmistele hingelistele protsessidele, kasutades seejuu-res eespool nimetatud libiido nihutatavust, kuid ta ei prdu vlismaailmast ra, vastupidi, ta klammerdub selle objektide klge ning leiab nne tundeseostest nendega. Seejuures ei ra-huldu ta ka otsekui vsinult resigneeriva eesmrgiga vltida kannatust, pigem lheb ta sellest hoolimatult mda ja hoiab kinni rgsest, kirglikust pdlemisest positiivse nnetitu-mise poole. Ehk juab ta sellele eesmrgile tepoolest lhe-male kui mis tahes teine meetod. Ma pean loomulikult silmas seda elusuunitlust, mis vtab keskpunktiks armastuse, ootab kogu rahuldust armastamisest ja armastatud olemisest. Selli-ne pshiline sattumus on meile kigile kllalt lhedane; ks armastuse avaldumisvorme, suguline armastus, on meil lask-nud kogeda kige tugevamat ja vimsamat lbutunnet ning andnud nnda eeskuju meie nneihalusele. Mis on loomuli-

1115

Ahistus kultuuris

kuni kui jda selle juurde, et pame leida nne samal teel, kus me seda esmakordselt kogesime. Selle elutehnika nrk klg on pevselge; muidu ei oleks ka helgi inimesel tulnud phe loobuda sellest nneotsimise teest mne teise nimel. Iial muidu ei ole me kannatuste vastu kaitsetumad kui armasta-des, iial abitumalt nnetud kui siis, kui oleme kaotanud oma armastuse objekti vi tema armastuse. Kuid armastuse n-nevrtusele rajatud elutehnika ei ole sellega ammendatud, selle kohta on elda mrksa enam.

Siia viks lisada huvitava seiga, et elunne otsitakse val-davalt ilu nautimisest, kus iganes see meie meeltele ja meie otsustustele ka avaneks, inimlike kehavormide ja estide, loo-dusobjektide ja maastike, kunstilise ja koguni teadusliku loo-mingu ilu. See esteetiline suhtumine elueesmrki pakub vhe kaitset hvardavate kannatuste eest, ent vib olla hvituseks paljude asjade eest. Ilust saadaval naudingul on eriline, ker-gelt joovastavate tajumuste iseloom. Ei ole selge, millist kasu me ilust saame, tema kultuurilist vajalikkust on raske mista, ja ometi oleks tema puudumist kultuuris vimatu mrkamata jt ta . Esteetikateadus uurib tingimusi, milles ilu tajutakse, ilu olemuse ja pritolu kohta ei ole ta suutnud anda mingit seletust; nagu ikka tavaks, varjatakse tulemuste puudumist klavate, ent sisuvaeste snade ohtra pruukimisega. Kahjuks ei mista ka pshhoanals ilu kohta kige vhematki telda. Kindel nib olevat ainult selle tulenemine seksuaalaistingu-te alalt, see oleks suureprane nide oma eesmrgipraselt ohjatud tungist. "Ilu" ja "vlu" on algselt seksuaalse objekti omadused. On mrkimisvrne, et genitaale endid, mille n-gemine alati erutavalt mjub, ometi peaaegu kunagi ilusaks ei peeta, seevastu nib mingi ilu peituvat teatud sekundaarsetes sootunnustes.

Vaatamata selle [loetelu] ebatiuslikkusele sandan ma te-ha mned meie uurimust kokkuvtvad mrkused. Programm, mille surub meile peale lbuprintsiip saada nnelikuks, ei ole tideviidav, ometi ei tohi ei saa loobuda katsetest kuidagi sellele tideminekule lhemale juda. Selleks vib valida vga erinevaid teid, pidades thtsaks kas eesmrgi positiivset si-su, naudingu saamist, vi negatiivset kannatuse vltimist. kski neist teedest ei garanteeri meile, et saavutame kik, mida himustame. nn selles mdukas mttes, millisena te-da vimalikuks peetakse, on individuaalse libiidokonoomia

1116

Sigmund Freud

probleem. Siin ei leidu nu, mis sobiks kigile, igaks peab ise kindlaks tegema, millisel moel vib ndsaks saada just tema12. End panevad maksma kige mitmekesisemad faktorid, et m-jutada enda kasuks valikut tegema. Koik sltub sellest, kui palju reaalset rahuldust tal on oodata vlismaailmast ja kui-vrd on ta valmis selleks, et temast sltumatuks saada; lpuks ka sellest, kui palju judu ta usub endal olevat, et seda vasta-valt oma soovidele muuta. Juba sellejuures saab vliste tingi-muste krval otsustavaks indiviidi pshiline konstitutsioon. Valdavalt erootiline inimene peab olulisemaks suhteid teiste inimestega tundetasandil, ning pigem enesekllane nartsis-sist otsib peamist rahuldust omaenese seesmistest hingelis-test protsessidest, teoinimene ei loobu vlismaailmast, mille kallal ta saab oma judu proovida. Keskmisele neist tpidest saavad tema ande liik ja tema puhul vimaliku tungide sub-limeerimise ulatus mravaks ses osas, kuhu tal tuleb oma huvid suunata. Iga rmusliku otsuse eest karistatakse selle-ga, et jetakse indiviid ohtude meelevalda, mida toob endaga kaasa ainsana valitud elutehnika ebatiuslikkus. Nii nagu et-tevaatlik kaupmees vldib kogu kapitali paigutamist hteain-sasse kohta, nii annab ehk ka elutarkus nu mitte oodata, et kogu rahuldus saadaks ainult he pdluse tulemusena. Edu ei ole kunagi kindel, ta sltub paljude momentide kokkulange-misest, ehk mitte millestki rohkem kui pshilise konstitut-siooni vimest kohandada oma funktsiooni vlismaailmaga ja kasutada seda ra naudingu saavutamiseks. Kellele on kaa-sa antud eriliselt ebasoodne tungide konstitutsioon ning kes pole teinud lbi korralikku hilisemate saavutuste jaoks h-datarvilikku libiidokomponentide mberkujundamist ja uut korrastamist, sellel on raske leida nne oma vlise situatsioo-ni phjal, eriti veel siis, kui satub silmitsi raskemate les-annetega. Viimase elutehnikana, mis totab talle vhemasti asendusrahuldusi, pakub end talle vlja pagemine neurooti-lisesse haigusesse, mis enamasti leiab aset juba noores eas. Kes siis hilisematel eluperioodidel neb, et tema pingutused nnelikuks saada on nurja linud, leiab lohutust veel kroo-

12Vihje Friedrich Suurele omistatavale tlusele, mille jrgi tema riigis vivat igaks saada ndsaks omal moel. Orig. toim.

lill

Ahistus kultuuris

nilisest intoksikatsioonist naudingu saamises, vi vtab ette meeleheitliku katse mssu tsta pshhoosi.13

Religioon takistab seda valiku ja kohandumise mngu, su-rudes kigile htviisi peale oma teed nne saavutamiseks ja kaitseks kannatuste vastu. Tema tehnika seisneb elu vr-tuse allasurumises ja reaalsest maailmast hullumeelse pildi loomises, mille eelduseks on intellekti rahirmutamine. Sel-le hinnaga, pshilise infantiilsuse vgivaldse fikseerimise ja haaramisega massihullusesse nnestub religioonil ssta pal-jusid inimesi individuaalsest neuroosist, kuid vaevalt midagi enamat; nagu eldud, on palju teid, mis vivad viia nnele, nii nagu see inimesele kttesaadav on, kuid pole htegi, mis viiks selleni kindlalt. Ka religioon ei suuda sna pidada. Kui usk-lik lpuks tunneb vajadust knelda Jumala "raarvamatutest teedest", siis tunnistab ta sellega, et tema hdas ei ole talle viimase vimalusena troosti leida ja rmude allikana jnud le muud kui tingimusteta alistuda. J a kui ta selleks valmis on, oleks ta ilmselt vinud end neist krvalteedest ssta.

{Jrgneb)

13[Mrkus aastast 1931:] Mul on tungiv vajadus viidata vhemalt hele lngale, mis on jnud laltoodud ksitlusse. Inimlike nnelikuks-saamise vimaluste vaatlus ei tohiks jtta arvesse vtmata nartsissismi relatiivset suhet objektilibiidoga. On tarvis teada saada, mida thendab libiidokonoomiale kui inimene on jetud philiselt iseenda hooleks.

1118

Ahistus kultuuris

III

Meie uurimus nnest ei ole meile seni petanud kuigi palju seesugust, mis ei oleks ldteada. Ka siis, kui j tkame seda ksimusega, miks on inimestel nii raske nnelikuks saada, ei ole vljavaade midagi uut teada saada oluliselt suurem. Me juba andsime sellele ksimusele vastuse, viidates kolmele al-likale, millest meie hdad alguse saavad: looduse lemvim, meie oma keha armetus ja nende institutsioonide puudulik-kus, mis korraldavad inimeste suhteid ksteisega perekon-nas, riigis ja hiskonnas. Kahe esimese osas on pris kerge otsusele juda; oleme sunnitud tunnustama neid kannatuste allikana ja alistuma sellele, mis on mdapsmatu. Me ei saavuta kunagi tielikku vimu looduse le, sest olles ise osa sellest loodusest, jb meie organism alati kaduvaks moodus-tiseks, millele seavad piire kohastumine ja tema enda suut-likkus. Sellel ratundmisel ei ole halvavat mju; vastupidi, ta annab meie tegevusele suuna. Kui meil ei nnestu kaotada kiki kannatusi, siis mnda ikka, ja mningaid saab leeven-dada selles on meid veennud tuhandete aastate pikkune kogemus. Teisiti suhtume kolmandasse, sotsiaalset pritolu kannatusallikasse. Seda ei taha me ldse tunnistada, me ei suuda mista, miks meie enda loodud institutsioonid ei viks meile kigile pakkuda rohkem kaitset ja hvangut. Siiski, kui mtleme jrele, kui halvasti meil on nnestunud just seda osa kannatustest vltida, trkab kahtlus, et ka selle taga vib olla osake vitmatust loodusest, sedakorda meie enda pshilise loomuse nol.

Tegeldes selle vimalusega, puutume kokku vitega, mis on nii hmmastav, et sellel tuleks veidi pikemalt peatuda. See klab nnda, et suures osas on meie viletsuses sdi meie nn kultuur; me oleksime palju nnelikumad, kui tleksime sellest lahti ja prduksime tagasi primitiivsetesse tingimus-tesse. Ma nimetan seda hmmastavaks, sest kskik kuidas kultuuri mistet ka mratleda on ju ometi selge, et kik, millega me pame end kaitsta kannatuste allikatest tulevate hvarduste vastu, kuulub sellesama kultuuri juurde.

Mil moel on kll nii palju inimesi judnud selle vrastava kultuurivaenuliku hoiakuni? Ma arvan, et sgav, pikaajali-ne rahulolematus antud kultuurioludega on loonud pinnase,

1316

Sigmund Freud

millel siis teatud ajaloolistel ajedel on tekkinud hukkamist. Viimast j a eelviimast neist ajedest arvan ma tundvat; ma ei ole kllalt petatud, et jlgida nende jada piisavalt kaugele inimsoo ajalukku. Juba kristluse vidus paganlike usundite le. pidi mngus olema mni seesugune kultuurivaenulik fak-tor. Ta seisis ju vgagi lhedal kristliku petuse kaudu aset leidnud maise elu vrtusetuks tunnistamisele. Eelviimane aje ilmnes siis, kui avastusreiside edenedes puututi kokku primitiivsete rahvaste ja suguharudega. Nende kommete ja tavade ebapiisava vaatluse ja vritimistmise tulemusena tundus eurooplastele, et nad elavad lihtsat, vheste vajadus-tega nnelikku elu, mis on kttesaamatu neist kultuuriliselt le olevatele klastajatele. Hilisem kogemus on kll nii mn-dagi seda laadi seisukohta korrigeerinud; paljudel juhtudel oli elu kergendamise mr, mis tulenes looduse suuremeelsusest ja mugavusest suuremate vajaduste rahuldamisel, ekslikult kirjutatud keerukate kultuuriliste nudmiste puudumise ar-vele. Viimane aje on meile iseranis hsti tuttav; see ilmus siis, kui piti tundma neurooside mehhanismi, mis hvarda-vad hvitada kultuurinimeste nnenatukest. Leiti, et inimene muutub neurootiliseks, suutmata taluda keelukoormat, mida oma kultuuriliste ideaalide teenistusse rakendatud hiskond talle peale paneb, ja sellest jreldati, et nende nudmiste kr-valejtmine vi lim piiramine thendaks tagasiprdumist vimaluse juurde olla nnelik.

Lisandub veel ks pettumusetegur. Viimaste plvkondade inimesed on teinud erakordseid edusamme loodusteadustes ja nende tehnilises rakendamises, nad on kindlustanud oma vi-mu looduse le varem kujuteldamatul viisil. Nende edusam-mude ksikasjad on ldteada, oleks learune neid les luge-da. Inimesed on neile saavutustele uhked ja neil on selleks ka igus. Kuid neile tundub, et nad on mrganud, et see s-ja ktte videtud vim ruumi ja aja le, see loodusjudude alistamine, aasta tuhande tepikkuse igatsuse titumine, ihade rahuldamise mr, mida nad elult ootavad, ei ole suurenenud, ei ole neid nende tundmuste osas nnelikumaks teinud. Peaks rahulduma sellest konstateeringust jrelduse tegemisega, et vim looduse le ei ole inimliku nne ainus tingimus, nagu ta ei ole ka kultuuripdluste ainus eesmrkua mitte jreldama sellest tehniliste edusammude vrtusetust meie nnekonoo-

1317

\

Ahistus kultuuris

miale. Tahaks vita: kas pole see siis positiivne naudingusaa-vutamine, nnetunde tiesti hemtteline suurenemine, kui vin nii tihti, kui vaid soovin, kuulda oma lapse hlt, kes elab minust sadade kilomeetrite kaugusel, kui saan otseko-he prast sbra laeva randumist teada, et pikk ja vaevaline reis lks hsti? Kas see ei thenda siis midagi, et meditsii-nil on nnestunud nii olulisel mral vhendada vikelaste suremust, snnitavate naiste nakatumisohtu, koguni piken-dada kultuurinimese keskmist eluiga hulga aastate vrra? J a selliseid heategusid, mille eest me oleme tnu vlgu paljukiru-tud teadusliku ja tehnilise progressi ajastule, viks nimetada veel terve rea , kuid vib kuulda ka pessimistliku kriitika hlt, mis manitseb, et enamik neist rahuldustest kib selle "odava naudingu" mustri jrgi, mida listatakse hes teatud anekdoodis. Sellise naudingu saame siis, kui pistame klmal talvel palja jala teki alt vlja ning tmbame siis tagasi. Kui ei oleks raudteed, mis saab vitu kaugustest, siis poleks laps kodulinnast kunagi lahkunud ega lheks ka tarvis telefoni, et tema hlt kuulda saada. Kui ei oleks korraldatud laevaliik-lust le ookeani, siis poleks sber seda merereisi ette vtnud ja mul ei lheks tarvis telegraafi abi, et vaigistada oma muret tema prast. Mis kasu on meil laste suremuse piiramisest, kui just see surub meile peale rmise tagasihoidlikkuse laste sigitamise osas, nii et me ei kasvata lpuks les rohkem lapsi kui aegadel enne hgieeni lemvimu, sealjuures aga oleme oma suguelu asetanud abielus rasketesse tingimustesse ning ilmselt ttanud vastu head tegevale loomulikule valikule? J a mis rmu on meil lpuks pikast elust, kui see on nii vaevali-ne, rmuvaene ja kannatusterohke, et vime surma tervitada kui lunastajat?

Nib olevat kindel, et me ei tunne end oma tnases kul-tuuris kuigi hsti, kuid on vga raske otsustada, kas j a kui-vrd varasemate aegade inimesed end nnelikumana tundsid ja mis osa oli selles nende kultuurilistel tingimustel. Me kal-dume alati ksitlema viletsust objektiivselt, s.t asetame end oma nudmiste ja vastuvtlikkusega toonastesse tingimustes-se, et siis jrele proovida, mis ajed tunda nne vi ebanne me sealt eest leiaksime. See vaatlusviis, mis tundub objek-tiivsena, sest et j tab krvale subjektiivse tundlikkuse variat-sioonid, on loomulikult subjektiivsem kigist vimalikest, sest

1318

Sigmund Freud

asetab teiste tundmatute hingeliste seisundite asemele enda oma. nn on aga midagi tiesti subjektiivset. Me vime kll teatud olukordade ees vgagi tagasi kohkuda, antiikse galeeri-orja, 30-aastase sja talupoja, pha inkvisitsiooni ohvri, po-grommiootel juudi olukorra ees, ometi on meil vimatu sisse elada nende isikute maailma, aimata ra muudatusi, mis on toonud endaga kaasa algset nridust, jrkjrgulist nristu-mist, loidust, labasemaid ja peenemaid narkotiseerimise viise lbu- ja kannatustajude vastuvtlikkuses [Lust- und Unlust-empfindung]. Kui inimesele saavad osaks vga suur kannatus [Leidmglichkeiten], rakenduvad tegevusse ka teatud hinge-lised kaitsemehhanismid. Mulle tundub tulutu jlgida pike-malt probleemi seda klge.

On aeg tunda huvi selle kultuuri olemuse vastu, mille n-nevrtus kahtluse alla seatakse. Me ei nua valemit, mis vljendaks tema olemust mne snaga, veel enne kui oleme oma uurimusest mingit informatsiooni saanud. Piisab niisiis, kui kordame,14 et sna "kultuur" thistab kigi nende saavu-tuste ja institutsioonide summat, mis on meie elu meie looma-dest esivanemate omast eemale viinud ja mis teenivad kahte eesmrki: inimeste kaitsmist looduse eest ja inimeste oma-vaheliste suhete reguleerimist. Et paremini mista, pdkem kshaaval leida kik kultuuri iseloomustavad jooned, nii nagu nad ilmnevad inimhendustes. Sealjuures juhindume usal-davalt keelepruugist vi keeletundest, nagu sageli eldakse, lootuses, et nii saame igesti hinnata oma seesmisi arusaamu, mis end veel ei lase abstraktsete snadega vljendada.

Alustada on lihtne: kultuurseks me peame kiki tegevusi ja vrtusi, mis inimesele kasu toovad, allutades tema tah-tele maa, kaitstes teda loodusjudude vimutsemise eest jms. Kultuursuse selle klje osas on ju kige vhem kahtlusi. sna kaugele tagasi minnes esimesed kultuurilised teod olid t-riistade kasutuselevtt, tule taltsutamine, eluasemete rajami-ne. Nende hulgast tuseb tule taltsutamine esile tiesti erilise saavutusena, millel pole eeskuju,15 teistega valis inimene tee,

14Vt Die Zukunft einer Illusion (he illusiooni tulevik) (1927). 15Pshhoanaltiline materjal, mis on ebatielik ning pole pris he-

selt tlgitsetav, vimaldab ometi teha vhemalt he sna fantastiliselt klava oletuse selle inimliku vgiteo pritolu kohta. Nagu oleks rg-

1319

Ahistus kultuuris

mida mda ta on sestpeale ikka edasi linud, mille puhul on kerge ra arvata, mis selleks tuke andis. Kigi oma t-riistadega tiustab inimene oma organeid nii motoorseid kui ka sensoorseid vi krvaldab piirid nende saavutuste eest. Mootorid annavad tema ksutusse tohutud jud, mida ta saab nagu oma lihaseidki rakendada suvalises suunas, teha laeva ja lennuki, nii et ei vesi ega hk ei takista tema edasi-liikumist. Prillidega korrigeerib ta oma silmaltse puudusi, pikksilmaga vaatab ta suurtesse kaugustesse, mikroskoobiga letab nhtavuse piirid, mida talle seab tema vrkkesta ehi-tus. Fotoaparaadi nol on ta loonud instrumendi, mis fikseerib pgusad visuaalsed muljed, grammofoniplaat peab sedasama tegema samavrd kaduvate helimuljetega, mlemad on phi-mtteliselt talle antud mletamis-, mluvime materialisat-sioonid. Telefoni abiga kuuleb ta kauguste tagant, mida isegi muinasjutt tunnistaks kttesaamatuks; kiri on algselt eemal-olija kne, elumaja asendab emaska, esimest, ilmselt ikka veel tagaigatsetud elupaika, kus oli nii kindel olla ja kus end nii hsti tunti.

See mitte ainult ei kla nagu muinasjutt, see ongi otsekui kigi ei, enamiku muinasjutusoovide tideminek, mis inimesel teaduse ja tehnika abiga on nnestunud maa pel, kuhu ta alguses ilmus nrga loomast olendina ning kuhu iga tema liigikaaslane jllegi peab tulema abitu imikuna oh

inimene harjunud tuld kohates rahuldama tema abil ht infantiilset iha, kustutades ta oma kusejoaga. Silinud legendide jrgi otsustades ei saa mingit kahtlust jda, et loitlevat, krgustesse sirutuvat leeki ksitle-ti algselt fallilisena. Tule kustutamine urineerimisega mille juurde hiljem prduvad veel tagasi lapsemeelsed hiiglased Gulliver Lilipu-timaal ja Rabelais' Gargantua oli seega suguakt mehega, meheliku potentsi nautimine homoseksuaalses vistluses. Kes esimesena sellest lbust loobus, tuld sstis, vis ta endaga kaasa vtta ja oma teenis-tusse sundida. Lmmatades omaenese seksuaalse erutuse tule, oli ta taltsutanud tule loodusliku ju. See suur kultuuriline vit oleks siis nagu tasu oma ihadest lahtitlemise eest. Ja edasi, nagu oleks naine seatud kodukoldesse vangistatud tule hoidjaks, kuna tema anatoomili-ne ehitus ei vimalda tal sellisele lbukiusatusele jrele anda. On ka mrkimisvrne, kui reeglipraselt analtilised kogemused kinnitavad seose olemasolu auahnuse, tuleja kusemiserootika vahel.

1320

Sigmund Freud

inch of nature!16 Kogu seda valdust vib ta vaadelda kultuuri-saavutusena. Ammustest aegadest peale oli ta loonud endale ideaalkujutelma kikvimsusest ja kiketeadmisest, mida pi-did kehastama tema jumalad. Neile omistas ta kik selle, mis talle tema soovides kttesaamatuna paistis vi oli talle keelatud. Vib niisiis elda, et need jumalad olid kultuuri-ideaalid. Nd on ta selle ideaali saavutamisele vga lhedal, on ise peaaegu jumalaks saanud. Seda kll ainult nii, na-gu ideaalini tavatsetakse juda ldinimliku arusaama jrgi. Mitte tielikult, mnes osas ldse mitte, teises ainult pooleldi. Inimene on muutunud nii-elda teatud liiki proteesijumalaks, snagi suurejooneliseks, kui ta kik oma abistavad organid endale klge paneb, kuid need ei ole temaga kokku kasvanud ja tal on nendega praegu veel palju tegemist. Tal on muide igus lohutada end sellega, et see areng ei lpe just A. D. 1930. Hilisemad ajad toovad endaga kaasa uusi, ilmselt kujutelda-matult suuri edusamme sellel kultuurialal, suurendavad sar-nasust jumalaga veelgi. Selle uurimuse huvides rgem aga unustagem, et tnapeva inimene ei tunne end oma jumala-sarnasuses nnelikuna.

Me tunnistame niisiis, et maa on kultuuriliselt krgel jr-jel, kui leiame, et seal on hel tasemel ja otstarbekalt korral-datud kik see, mis on soodne maa kasutamisele inimese poolt ja inimese kaitsele loodusjudude vastu, niisiis lhidalt kok-kuvetuna: mis on talle kasulik. Sellisel maal olgu regulee-ritud nende jgede voolamine, mis hvardavad leujutustega, nende vesi juhitagu kanalitega sinna, kus sellest puudust tun-takse. Maad haritagu hoolikalt ja ta kuivatagu tis sobivaid kultuure, hoolega kaevandatagu maapuest prinevaid hinna-

16Tegelikult ei kuulu see nii eikspiirlikult klav tlus Shakespea-re'ile. Seevastu esinevad snad "Poore inch of Nature" George Wilkinsi romaanis The Painfull Adventures of Pericles Prince of Tyre; Perikles prdub nende snadega oma vastsndinud ttre poole. Romaan ilmus aastal 1608, tse prast Shakespeare'! draama avaldamist, mille snni juures Wilkins oli tenoliselt osaline. Freudi ootamatut tuttav-olekut selle tlusega saab seletada sellega, et see esineb taani kirjanduskriitiku Georg Brandese tuntud Shakespeare'i-raamatus diskussioonis Periclese tekke kohta; raamatu saksakeelne tlge oli olemas Freudi raamatukogus. Orig. toim.

1321

Ahistus kultuuris

Iisi mineraaleja tdeldagu need triistadeks ja seadmeteles, mille jrele on nudmist. Liiklusvahendeid olgu piisavalt, nad olgu kiired ja usaldusvrsed, metsikud ja ohtlikud loomad olgu hvitatud, kodustatud loomade kasvatamine olgu itsval jrjel. Meil on aga kultuurile esitada veel teisigi nudmisi ning kummalisel kombel me loodame, et need tehakse teoks neissamades maades. Otsekui tahtes maha salata oma algul pstitatud nudmisi, tervitame kultuurilise nhtusena seda-gi, kui theldame, et inimeste hool on suunatud ka asjadele, millest pole ldse mingit kasu, mis on pigem kasutud, niteks kui mnes linnas on mnguvljakute ja hureservuaaridena vajalikel muruplatsidel ka lillepeenrad vi kui korterite aknad on kaunistatud lillepottidega. Me mrkame peagi, et see kasu-tu, mille hindamist me kultuurilt ootame, on ilu; me nuame, et kultuurinimene austaks ilu, kui ta seda looduses kohtab, j a looks seda esemete juures, kuivrd tema ktet seda vimal-dab. J a kaugeltki pole meie nudmised kultuurile sellega am-mendatud. Me nuame veel, et oleks nha mrke puhtusest j a korrast. Me ei pea krgeks Shakespeare'i-aegse maakonnalin-na kultuuri, kui loeme, et tema isamaja ukse ees Stratfordis seisis krge snnikuhunnik; me oleme pahased ja kirume, et see on '", mis on kultuurse vastand, kui leiame, et Viini metsas on teerajad tis minemavisatud pabereid. Igat liiki ebapuhtus tundub meile kultuuriga kokkusobimatu; me laiendame puhtuse nuet ka inimkehale, kuulame imestuse-ga, millist halba lehka tavatses levitada Roi Soleil' isik, j a vangutame pead, kui meile nidatakse Isola Belial17 imepisi-kest pesukaussi, mida Napoleon kasutas hommikust tualetti tehes. Jah, me ei imesta sugugi, kui keegi teeb seebi kasuta-misest lausa kultuursuse mdupuu. Sama lugu on korraga, mis samuti nagu puhtuski kib kige inimktega loodu koh-ta. Aga kui me looduses puhtust oodata ei saa, on looduselt pigem le vetud kord; suurte astronoomiliste reegliprasuste vaatlemine ei ole inimestele andnud mitte ainult eeskuju, vaid ka esimesed pidepunktid korra sisseviimiseks oma ellu. Kord on teatud laadi kordamissundus, mis kskord paikapanduga kindlaks mrab, millal, kus ja kuidas midagi peab tehtama,

1 Tuntud saar Lago Maggiores, mida Napoleon klastas mned pe-vad enne Marengo lahingut. Orig. toim.

1322

Sigmund Freud

nii et igas sarnases olukorras jks ra khklemine j a kahe-vahelolek. On ilmne, et kord teeb head, ta vimaldab inimesel kige paremini kasutada aega ja ruumi, saastes tema vaimu-judu. Oleks alust arvata, et ta paneb end algusest peale j a loomulikult maksma inimeste tegemistes, j a viks imestada, miks see nii ei ole, et inimene ilmutab oma ts pigem loomu-likku kalduvust lohakusele, ebareegliprasusele j a mitteusal-datavusele ning et teda suure vaevaga peab kasvatama jrele aimama taevasi eeskujusid.

Ilu, puhtus ja kord on kultuurinuete hulgas silmanhta-valt erilisel positsioonil. Keegi ei vida, et nad on eluliselt niisama vajalikud nagu loodusjudude valitsemine ja teised aspektid, mida meil tuleb veel tundma ppida, ja ometi ei ta-ha keegi neid meelsasti krvaliste asjadena tagaplaanile su-ruda. Et kultuur ei pea silmas ainult kasu, seda testab juba ilu nide, ja me ei soovi, et ilu kultuurihuvide seas puuduks. Korrast tulenev kasu on tiesti ilmne; puhtuse puhul tuleb meil melda sellele, et seda soodustab ka hgieen, ja vime oletada, et see seos ei olnud inimestele pris vras ka en-ne haigustest teaduslikult hoidumise aega. Ent kasu ei seleta meile neid pdlusi siiski mitte tielikult; mngus peab olema veel midagi muud.

Meie arvates ei iseloomusta aga kultuuri miski paremini kui krgemate pshiliste tegevuste, intellektuaalsete, tea-duslike ja kunstiliste saavutuste, inimeste elus ideedele omis-tatava juhtiva rolli hindamine ja viljelemine. Nende idee-de hulgas on esikohal religioossed ssteemid, mille keerukale lesehitusele ma olen pdnud valgust heita mnes teises ko-has1 8; nende krval filosoofilised spekulatsioonid, ja lpuks, mida vib nimetada inimeste ideaalideks, nende kujutelmad ksikisiku, rahva, kogu inimkonna vimalikust tiuslikku-sest, j a nudmised, mida nad selliste kujutelmade alusel esi-tavad. See, et need kujutelmad ei ole ksteisest sltumatud, vaid on pigemini omavahel tihedalt lbi pimunud, raskendab nii nende vljendamist kui nende pshholoogilist tuletamist. Kui oletame tiesti ldiselt, et igasuguse inimtegevuse liiku-mapanevaks juks on pdlemine kahe omavahel seguneva eesmrgi, kasu ja naudingusaavutamise [Lustgewinn] poole,

mVid Die Zukunfteiner Illusion (he illusiooni tulevik). Orig. toim.

1323

Ahistus kultuuris

siis peame arvestama, et sama kehtib ka siin toodud kultuuri-ilmingute kohta, ehkki see on selgesti nha vaid teadusliku ja kunstilise tegevuse osas. Ei saa aga kahelda selles, et ka teised vastavad inimeste tugevatele vajadustele, vib-olla sel-listele, mis esinevad ainult hel vhemusrhmal. Ka ei to-hi lasta end eksitusse viia vrtushinnangutest mne ksiku religioosse vi filosoofilise ssteemi kohta ning nende ideaali-dest; kskik kas neis otsitakse inimvimu krgeimat saavu-tust vi kurdetakse, et nende nol on tegu eksitusega, tuleb tunnistada, et nende olemasolu, eriti nende lemvim, annab tunnistust kultuuri krgseisust.

Viimase, kindlasti mitte ebaolulise kultuurile karakteer-se joonena tuleb meil hinnata seda, mil moel on korraldatud inimeste omavahelised suhted, sotsiaalsed suhted, mis puudu-tavad inimest kui naabrit, abijudu, teise inimese seksuaal-objekti, perekonnaliiget, riigialamat. Siin on eriti raske p-sida vabana teatud ideaalinuetest ning mista, mis ldse on kultuuriline. Ehk alustada selgitusest, et kultuurielement on antud esimese katsega reguleerida neid sotsiaalseid suhteid. Ilma sellise katseta oleksid need suhted allutatud ksikisiku meelevallale, s.t fsiliselt tugevam otsustaks nende le vas-tavalt oma huvidele j a tungidele. Miski ei muutuks ka siis, kui sellest tugevast leiduks omakorda mni veelgi tugevam ksikisik. Inimlik kooselu saab vimalikuks alles siis, kui moodustub enamus, mis on tugevam kui iga ksik eraldi ja mis iga ksiku vastu kokku hoiab. Selle henduse jud vas-tandub nd "igusena" ksiku inimese jule, mida taunitak-se kui "toorest judu". See ksikindiviidi vimu asendamine henduse omaga on otsustava thtsusega kultuuriline samm. Tema olemus seisneb selles, et henduse liikmed piiravad oma rahulduse saamise vimalusi, kuna ksikisik sellist piiri ei tundnud. Jrgmine kultuurinue on seega iglus, s.t tagatis, et kord rajatud iguskorraldust ei murtajalle mne ksiku ini-mese hvanguks. Siinkohal ei otsustata sellise iguse eetilise vrtuse le. Kultuurilise arengu edasine tee nib pdlevat selle poole, et see igus ei ole enam mingi vikese henduse kasti, elanikkonna kihi, suguharu tahte avaldus, mis kitub teistej ehkarvukamate masside suhtes jlle nagu vgivaldne indiviid. Lpptulemuseks peaks olema igus, millele kik vhemasti kik henduseks vimelised inimesed on kaasa

1324

Sigmund Freud

aidanud oma tunge ohvriks tuues ja mis ei lase kedagi ikka sellesama erandiga saada toore vgivalla ohvriks.

Individuaalne vabadus ei ole kultuurihve. Kige suurem oli ta enne igasuguse kultuuri tekkimist, kuigi tal toona ena-masti mingit vrtust ei olnud, sest indiviid oli vaevalt vime-line seda kaitsma. Kultuuri arenedes saab ta tunda piiran-guid, ja iglus nuab, et neist piirangutest ei sstetaks ke-dagi. Mis inimhenduses toimib vabaduspdena, vib olla mss eksisteeriva ebaigluse vastu ning mjuda nnda sood-salt edasisele kultuuri arengule, kultuuriga kokku sobida. Ta vib aga prineda ka sellest, mis on jrele jnud algsest, kultuurist kammitsemata isiksusest ning saada nnda kul-tuurivaenulikkuse aluseks. Vabadusetung on seega suunatud teatud kultuurivormide vi -nuete vastu vi kultuuri vastu leldse. Lugu ei paista olevat nii, et inimest saaks mingisu-guse mjutamisega viia selleni, et ta olemus muutuks termiidi omaks, ta kaitseks vist kll alati oma nudmisi individuaal-sele vabadusele masside tahte vastu. Suur osa inimkonna vitlusest koondub lesande mber leida otstarbekas, s.t n-nestav tasakaal nende individuaalsete ja kultuuriliste massi-nudmiste vahel, ja see, kas see tasakaal on saavutatav kul-tuuri teatud kujundamisega vi on konflikt lahendamatu, on ks mrava thtsusega probleeme tema saatuses.

Otsustades lihtsalt tunde jrgi, milliseid jooni inimeste elus vib nimetada kultuuriliseks, saime selge mulje kultuuri ldpildist, kuigi ei saanud esialgu teada midagi sellist, mis ei oleks juba ldteada. Seejuures hoidusime takka kiitmast eelarvamusele, et kultuur on samathenduslik tiustumise-ga, on tee tiusele, mis on inimesele ette mratud. Nd aga surub end meile peale ksitlus, mis viib ehk vlja kuhugi mu-jale. Kultuuri areng nib meile omalaadse leinimkonnalise protsessina, milles nii mnigi asi tuleb meile tuttav ette. Se-da protsessi vime iseloomustada muudatustega, mida ta teeb tuntud inimlike tungialgetega, mille rahuldamine on ometi meie elu konoomiline lesanne. Mned neist tungidest lausa hvitatakse, nii et nende asemele tuleb midagi srast, mida me ksikindiviidi juures nimetame iseloomuomaduseks. Sel-le protsessi kige kummalisema nite leidsime noore inimese anaalerootikast. Tema algne huvi ekskretsioonifunktsiooni, oma organite ja kehaproduktide vastu kujuneb kasvuprotsessi

1325

Ahistus kultuuris

kigus mber omaduste grupiks, mis on meile tuntud kasinu-se, korra-ja puhtusearmastusena, mis omaette vetuna on ehk vrtuslikud ja tervitatavad, ent vivad muutuda silmatorka-valt lekaalukaks ning tulemuseks on see, mida nimetatakse anaalkarakteriks. Kuidas see toimub, seda me ei tea, kuid sel-le ksitluse igsuses pole kahtlust.1 9 Nd oleme leidnud, et kord ja puhtus on olulised kultuurinuded, kuigi nende eluline vajalikkus ei ole just eriti ilmne, sama vhe kui nende sobivus naudinguallikaks. Siinkohal pidi meile esmakordselt silma torkama kultuuriprotsessi sarnasus ksikisiku libiido aren-guga. Teisi tunge [nende krval anaalerootikat] mjutatakse muutma oma rahuldamise tingimusi, kasutama selleks teisi teid, mis enamasti langeb kokku meile hsti tuntud (tungide eesmrkide) sublimeerimisega, lejnud juhtudel on veel sel-lest eristatav. Tungide sublimeerimine on kultuurilise arengu iseranis silmapaistev joon, ta vimaldab seda, et krgemad pshilised tegevused teaduslikud, kunstilised, ideoloogili-sed mngivad kultuurielus nii olulist rolli. Kui anda jrele esimesele muljele, tekib kiusatus vita, et sublimeerimine ei ole ldse kultuuri poolt tungile peale surutud saatus. Ent pa-rem oleks selle le pisut pikemalt jrele melda. Lpuks ja kolmandaks ning see tundub kige thtsam : vimatu on j t ta mrkamata, millisel mral on kultuur rajatud tungidest loobumisele, kuivrd ta eelduseks on vimsate tungide rahul-damata jtmine (allasurumine, vljatrjumine vi veel midagi muud?). See "kultuuriline keelustamine" [Kulturversagung] valitseb inimestevaheliste sotsiaalsete suhete suurt ala; me teame juba, et see on vaenulikkuse phjuseks, mille vastu tu-leb videlda kigil kultuuridel. Ta esitab raskeid nudmisi ka meie teaduslikule tle, meil tuleb seal paljudesse asjadesse selgust tuua. Ei ole kerge mista, kuidas on vimalik j t ta mni tung rahuldamata. See ei ole sugugi nii ohutu; kui se-da konoomiliselt ei kompenseerita, tuleb arvestada raskete hirete vimalusega.

Kui aga tahame teada, mida on vrt meie ksitlus kul-tuuri arengust kui erilisest protsessist, krvutades seda indi-viidi normaalse kpsemisega, tuleb meil vtta ksile ks teine

19Vt E. Jonesi "Anal-Erotic Character Traits" (Iseloom ja anaal-erootika) (1908) ja arvukaid teisi tema ksitlusi.

1326

Sigmund Freud

probleem, nimelt esitada endale ksimus, millistele mjudele on kultuuri areng tnu vlgu oma tekke eest, kuidas ta alguse sai ja mis mrab tema kulu.

IV

See lesanne paistab nii tohutu, et ajab hirmu peale. Siin on see vhene, mis mul nnestus ra mistatada.

Prast seda, kui rginimene oli avastanud, et sna-snalt vetuna tema oma ktes oli muuta oma saatus maa pel paremaks, ei saanud talle sugugi kskik olla, kas teine inimene ttab temaga koos vi tema vastu. Teine omandas te-ma jaoks kaastlise vrtuse, kellega oli kasulik koos elada. Veel enne seda, oma kauges ahvilikus minevikus oli ta oman-danud harjumuse moodustada perekondi; perekonnaliikmed olid arvatavasti tema esimesed abilised. Ilmselt oli perekonna loomine seotud sellega, et vajadus sugulise rahulduse jrele ei esinenud enam nagu klaline, kes ilmub vlja kki ning kellest prast tema rasitu enam kaua aega midagi kuul-da ei ole, vaid j i inimese juurde pidama pikaajalise ri-lisena. Seega tekkis isasloomal motiiv pidada enda lhedal naisolevust, vi ldisemalt eldult: seksuaalobjekti; emasloo-mad, kes ei tahtnud oma abitutest poegadest lahkuda, pidid ka nende huvides jma tugevama isaslooma juurde.2 0 Selles primitiivses perekonnas puudub veel ks oluline kultuurijoon;

20Seksuaalprotsessi orgaaniline perioodilisus on kll silinud, ent tema mju pshilisele seksuaalerutusele on pigem vastupidiseks muu-tunud. See muutus on kige tenolisemalt seotud nende lhnarrituste tagaplaanile jmisega, millega menstruatsiooniprotsess mjutas mehe hinge. Nende rolli vtsid le ngemisrritused, millel vastupidiselt va-helduvale-lhnarritustele oli psimju. Menstruatsiooni tabuks pida-mine prineb sellest "orgaanilisest vljatrjumisest" kui kaitsest lbitud arengufaasi vastu; kik teised motiveeringud on ilmselt sekundaarset laadi. (Vrd D. Daly, "Hindusmythologieund Kastrationskomplex". Imago, XIII, 1927). See protsess kordub teisel tasandil, kui lbitud kultuuriperioodi jumalad muutuvad deemoniteks. Lhnarrituste taga-plaanile jmine nib aga ise olevat inimese maapinnast pstiasendis kndimise otsuse tagajrg, mis paljastab nd tema seni varjatud ge-nitaalid, nii et need vajavad kaitset, ning mis kutsub esile hbitunnet. Saatusliku kultuuriprotsessi alguseks oleks niisiis inimese pstitusmi-

1327

Ahistus kultuuris

perekonnapea ja isa omavoli oli piiramatu. Tootemis ja tabus pdsin ma nidata teed, mis viis sellise perekonna juurest kooselu jrgmisele astmele vendade liidu kujul. Isast vitu saades kogesid pojad, et hendus vib olla tugevam kui ksik-inimene. Totemistlik kultuur phineb piirangutel, milleks nad pidid ksteist sundima uue seisundi jushoidmiseks. Tabu-eeskirjad olid esimeseks "iguseks". Inimeste kooselamine oli seega kahtpidi phjendatud vajadusega td teha, mille li rmine hda, ja armastuse vega, mis mehe puhul ei saanud lbi seksuaalobjektita naise kujul, naise puhul temast eral-

ne. Seoste ahel kulgeb siin lhnarrituste vrtusetuks muutumise ja perioodilisuse toime kadu ngemisrrituste lekaalukaks muutumiseni ja genitaalide nhtavale tulemise kaudu seksuaalse erutuse pideva esi-nemise ja perekonna rajamise poole ning seega inimkultuuri knniseni. See on ainult teoreetiline spekulatsioon, kuid piisavalt thtis, et vrida inimestele lhedalseisvate loomade elutingimuste tpset selgitamist.

Ka kultuurilistes pdlustes puhtuse poole, mis hgieeni seisuko-hast on tagantjrele igustatud, kuid ilmnesid juba ammu enne, kui seda mistma hakati, on tiesti ilmne sotsiaalne aspekt. Puhtuseva-jadus prineb tungist krvaldada oma ekskremendid, mis on meeltele ebameeldivad tajuda. Me teame, et lastetoas on lood teisiti. Ekskremen-did ei tekita lapses vastikust, nad tunduvad talle tema kehast irdunud osakestena vrtuslikena. Kasvatus rhub siin iseranis energiliselt ees-seisva arenguprotsessi kiirendamisele, mis peab ekskremendid muutma vrtusetuks, jlgiks, eemaletukavaks ja taunitavaks. Selline mber-hindamine oleks vaevalt vimalik, kui nendel kehast vljutatud ainetel poleks oma tugeva lhna tttu olnud sama saatus, mis lhnarritustel p-rast inimese maast pstitusmist. Anaalerootika jb seega esmajoones alla "orgaanilisele vljatrjumisele", mis tasandas teed kultuuri juurde. Sotsiaalne faktor, mis kannab hoolt anaalerootika edasise mberkujun-damise eest, leiab kinnitust tsiasjast, et vaatamata kigile edusammu-dele arengus ei ole inimesele tema oma ekskrementide lhn kuigi vastik, ikka on seda vaid teiste vljaheidete lhn. Ebapuhas inimene, s.tsee, kes ei varja oma ekskremente, solvab seega teist, ei nita les lugupidamist tema vastu, ja sedasama kinnitavad ka kige kredamad, sagedamini kasutatavad simusnad. Oleks ka mistetamatu, kui inimene kasutaks simusnana oma kige truuma loomariigist prineva sbra nime, kui koer ei teeniks inimese plgust ra oma kahe omaduse tttu: et ta on lhnade suhtes tundlik loom, kes ei pelga ekskremente, ja et ta ei hbene oma seksuaalfunktsiooni.

1328

Sigmund Freud

dunud osa lapseta. Eros ja Ananke said ka inimkultuuri vanemateks. Esimene kultuuriedusamm oli see, et nd sai suurem hulk inimesi jda kokku hendusse elama. J a et m-lemad suured jud sealjuures koosmju avaldasid, vis ooda-ta, et edasine areng kulgeb libedalt, vlismaailma ha parema valitsemise ja ka hendusest haaratud inimeste hulga edasise laienemise suunas. Ei ole kerge mista sedagi, et see kultuur viks oma osanikele mjuda kuidagi teisiti kui nnestavalt.

Enne kui uurime vlja, kust mingi hire tuleb, laskem end pisut teemast krvale juhtida ja tunnustagem armastust kul-tuuri alusena, et tita lnka meie varasemas arutluses. Meie vite jrgi andis kogemus, et suguline (genitaalne) armastus pakub inimesele kige tugevamaid rahulduselamusi, on talle ldse kogu nne eeskuju, mrku sellest, et nne ja rahuldust tuleb elus ka edaspidi otsida seksuaalsuhete alalt ning seada genitaalerootika elu keskpunkti. Me j tkame sellega, et nii tehakse end mtlemapaneval viisil sltuvaks hest vlismaa-ilma osast, nimelt valitud armastuse objektist, j a mratakse enda osaks suurimad kannatused, kui saadakse tolle poolt ra platud vi kui kaotatakse ta truudusetuse vi surma tttu. Seeprast on kigi aegade targad tungivalt soovitanud sellest teest elus hoiduda, ja siiski ei ole see suure hulga inimlaste jaoks oma vlu kaotanud.

hele vikesearvulisele vhemusele vimaldatakse siiski tema konstitutsiooni tttu leida nne armastuse teel, kusjuu-res aga kaugeleulatuvad hingelised muudatused armastus-funktsioonis on mdapsmatud. Need isikud teevad end sltumatuks objekti nusolekust, nihutades phivrtuse ar-mastatud olemiselt ise armastamisele, nad kaitsevad end selle kaotamise vastu ega suuna oma armastust mitte ksikutele objektidele, vaid vrdsel mral kigile inimestele, ja nad vl-divad muutusi ja pettumusi genitaalses armastuses seelbi, et kalduvad krvale selle seksuaalsest eesmrgist, muutes tun-gi eesmrgi suhtes prsitud tundeliigutuseks [zielgehemmte Regung]. Sel kombel saavutatud htlase, kigutamatu ja r-na tundelisuse seisundil ei ole tormiliselt erutava genitaalse armueluga, millest ta ju tuleneb, enam kuigi suurt vlist sar-nasust. Assisi Pha Franciscus judis selle armastuse raken-damisega seesmise nnetunde teenistusse kige kaugemale; seda, mida meie tunneme he tehnikana lbuprintsiibi [Lust-

14 1329

Ahistus kultuuris

prinzip] teostamiseks, on mitmeti seostatud ka religiooniga, millega see nendes sgavates valdkondades henduses olla viski, kus jb thelepanu alt vlja ego eristamine objekti-dest ja objektide eristamine ksteisest. Eetiline ksitlus, mille sgavam motiveering meile edaspidi veel selgeks saab, tahab selles valmisolekus ldiseks inim-ja maailmaarmastuseks n-ha krgeimat seadumust, milleni inimene on vimeline tus-ma. Ma ei tahaks juba siin oma kahte philist kahtlust tagasi hoida. Meile tundub, et armastus, mis ei vali, kaotab mingi osa oma vrtusest, tehes objektile lekohut. J a veel: kik inimesed ei olegi armastust vrt.

See armastus, mis li perekonna, jb oma algsel kujul, mil ta ei loobu otsesest seksuaalsest rahuldamisest, nagu ka mo-difikatsioonina oma eesmrgi suhtes prsitud rnusena kul-tuuris edaspidigi toimima. Mlemal kujul tidab ta edasi oma funktsiooni, liites suuremat hulka inimesi ksteisega, ja mrksa intensiivsemalt, kui teevad seda hised thuvid. Keele lohakus sna "armastus" kasutamisel leiab geneetilise igustuse. Armastuseks nimetatakse suhet mehe ja naise va-hel, kes oma suguliste vajaduste alusel on loonud perekonna. Ent armastuseks nimetatakse ka positiivseid tundeid vane-mate ja laste, he pere dede-vendade vahel, kuigi seda suhet viks kirjeldada kui eesmrgi suhtes prsitud armastust , kui rnust. Eesmrgi suhtes prsitud armastus oli nimelt algselt tiesti meeleline armastus ja on seda inimeste alateadvuses ikka veel. Mlemad, tiesti meeleline armastus ja eesmrgi suhtes prsitud armastus, ulatuvad perekonnast kaugemale ja loovad uusi suhteid siiani vraste inimestega. Suguline armastus viib uute perekonnasuhete tekkeni, oma eesmrgi suhtes prsitu "spruskondadele", mis saavad kultuuriliselt oluliseks, sest on vabad mningatest sugulisele armastusele omastest kitsendustest, nt selle vlistavusest. Ent armastuse suhe kultuurisse kaotab arengu kigus oma hemttelisuse. helt poolt vastandab armastus end kultuuri huvidega, teiselt poolt hvardab kultuur armastust tuntavate piirangutega.

See kahestumine nib paratamatuna; tema phjust ei mr-ka me kohe. Ta vljendub eesktt konfliktina perekonna ja suurema henduse vahel, millesse ksikisik kuulub. Me juba mistsime, et kultuuri heks peamiseks pdluseks on koon-dada inimesi kokku suurtesse ksustesse. Perekond ei taha

1330

Sigmund Freud

aga inimest vabaks anda. Mida tihedamini perekonnaliikmed omavahel kokku hoiavad, seda enam kalduvad nad tihtilugu isoleerima end teistest, seda raskem on neil astuda suure-masse eluringi. Kooselu flogeneetiliselt vanem, lapseplves ainuesinev vorm avaldab vastupanu, et teda ei vahetaks vlja hiljem omandatud kultuurilised kooseluvormid. Perekonnast eraldumine kujuneb igale noorele inimesele lesandeks, mille lahendamisel hiskond teda sageli puberteedi- ja tiskasva-nute hulka vastuvtmise riitusega toetab. Tekib mulje, et need raskused kaasnevad igasuguse pshilise, phimtteli-selt igasuguse orgaanilise arenguga.

Peale selle satuvad naised peagi kultuurivooluga vastuollu j a hakkavad levitama oma aeglustavat ning takistavat mju, needsamad naised, kes rajasid oma armastuse esitatud nud-mistega kultuurile vundamendi. Naised esindavad perekon-na ja suguelu huve; kultuurialane t on alati olnud rohkem meeste asi, seab neile ikka raskemaid lesandeid, sunnib neid sublimeerima oma tunge, mis on naistele vhem jukohane. Et inimesel ei ole kasutada piiramatul hulgal pshilist ener-giat, tuleb tal oma lesanded lahendada libiido otstarbekohase jaotamisega. Energia, mis tal kulub kultuurilistel eesmrki-del, vtab ta suuremalt jaolt naise ja suguelu arvelt: pidev koosolemine meestega, mehe sltuvus suhetest nendega v-randavad ta koguni tema lesannetest abielumehe ja isana. Nii tunneb naine, et kultuuri nudmised suruvad teda taga-plaanile, ning satub kultuuriga vaenulikku suhtesse.

Kultuuri vaatekohalt ei ole suguelu piiramise tendents su-gugi vhem ilmne kui teine tendents: avardada kultuurivalla piire. Juba esimene kultuurifaas, totemism, toob endaga kaa-sa verepilastusliku objektivaliku keelu, see on ehk kige suu-rem pnts, mida inimlik armuelu on aegade kigus kogenud. Tabu, seadus ja kombed loovad uusi piiranguid nii meestele kui naistele. Mitte kik kultuurid ei lhe ses osas hekaugele; hiskonna majanduslik s truktuur mjustab ka alles jva sek-suaalvabaduse mra. Me teame juba, et kultuur jrgib see-juures majandusliku vajaduse survet, kuna ta peab seksuaal-suse j tma ilma suurest hulgast pshilisest energiast, mille ta ise ra tarvitab. Seejuures kitub kultuur seksuaalsuse suhtes nagu suguharu vi elanikkonna kiht, kes ekspluateerib teist. Hirm selle ees, et allasurutud mssu tstavad, sunnib

1331

Ahistus kultuuris

rakendama rangeid ettevaatusabinusid. Sellise arengu krg-punktiks on meie lneeuroopa kultuur. Pshholoogiliselt on tiesti igustatud, et ta hakkab rangelt piirama laste suguelu ilminguid, sest ei ole mingit lootust piirata tiskasvanute sek-suaalseid ihasid, ki selleks ei ole lapseplvest peale eeltd tehtud. Ei saa ainult kuidagi igustada seda, et kultuurihis-kond on linud nii kaugele, et ta neid kergestitestatavaid, lausa silmatorkavaid fenomene veel ka salgab. Sugukpse in-diviidi objektivalik piiratakse vastassugupoolega, enamik vi-malusi leida rahuldust vljastpoolt genitaalpiirkonda keela-takse ra kui perverssused. Neis keeldudes deklareeritud kigi jaoks hesuguse suguelu nue ei vta arvesse erinevu-si inimeste kaasasndinud ja omandatud seksuaalkonstitut-sioonis, j tab kllalt olulise osa neist ilma seksuaalnaudin-gust ning saab rnga ebaigluse allikaks. Neist piiravatest reeglitest viks ehk olla kasu vaid ses osas, et nendel, kes on normaalsed, kellel ei ole konstitutsioonilisi takistusi, voolab kogu seksuaalne huvi kadudeta lahtijetud kanalitesse. Kuid seda, mis jb plu alt krvale heteroseksuaalset sugulist armastust tkestavad omakorda legitiimsuse ja monogaa-mia piirangud. Tnapeva kultuur annab selgesti mista, et lubab seksuaalsuhteid ainult mehe ainukordse, lahutamatu sidemena he kindla naisega, et ta ei taha nha seksuaalsust iseseisva lbuallikana ning et kavatseb seda taluda vaid kui seni asendamatut allikat inimeste paljunemiseks.

Loomulikult on see rmus. On teada, et see on osutu-nud teostamatuks, isegi lhemate ajalikude piires. Ainult nrgad inimesed on leppinud nii kaugelemineva sekkumise-ga seksuaalvabadusse, tugevamad natuurid lepivad sellega ksnes kompenseerivate tingimuste olemasolu korral, millest tuleb hiljem jut tu. Kultuurihiskond on pidanud vaikides lu-bama suurt hulka leastumisi, mida ta oma ettekirjutuste jrgi oleks pidanud hoopis jlitama. Ometi ei maksaks tei-se poole jrgi otsustades eksiteele sattuda ja arvata, et selli-ne kultuuriline suhtumine ongi stu, kuna ei saavuta kiki oma eesmrke. Kultuurinimeste suguelu on ju raskelt hiri-tud, see hakkab juba j tma muljet taandarenevast funktsioo-nist, nii nagu meie hambad ja juuksedki kui organid. Ilmselt vib igusega vita, et tema thtsus nnetunde allikana, see-

1332

Sigmund Freud

ga meie elueesmrgi titmisel, on mrgatavalt vhenenud.22 Vahel tundub, nagu polekski see ainult kultuuri surve, vaid miski funktsiooni enda olemuses ei lase meil tit rahuldust tunda j a surub meid teistele radadele. Muidugi vib see ka ekslik olla, selle le on raske otsustada.23

Peenetundelise inglase John Galsworthy loomingus, kes nd on ldtunnustatud, hindasin ma varakult ht vikest jutustust pealkirjaga "The Apple-Tree". See nitab vga sugestiivselt, kuidas tnaste kul-tuurinimeste elus ei ole enam kohta kahe inimlapse lihtsal, loomulikul armastusel.

23Mned mrkused, et toetada laltoodud oletust: Ka inimene on tiesti hemtteliselt biseksuaalse kalduvusega elukas. Indiviid vastab kahe smmeetrilise poole sulamile, millest mningate uurijate arva-tes on ks osa puhtmehelik, teine naiselik. Samuti on vimalik, et kumbki pool oli algselt hermafrodiitne. Sugu on bioloogiline tsiasi, mida on hoolimata ta erakordsest thendusest hingeelul'*- raske psh-holoogiliselt ksitleda. Me oleme harjunud tlema: igal inimesel on nii mehelikke kui naiselikke tunge, vajadusi, omadusi, ent mehelikule ja naiselikule loomuomast saab tendada kll anatoomia, kuid mitte pshholoogia. Tema jaoks kahvatab sooline vastuolu aktiivsuse ja pas-siivsuse vastuoluks, kusjuures me kipume liiga kergekeliselt siduma aktiivsust mehelikkusega, passiivsust naiselikkusega, mis loomariigis sugugi eranditult kinnitust ei leia. petus biseksuaalsusest on veel vga hmar, ja asjaolu, et seda ei ole veel seostatud petusega tungidest, taju-me pshhoanalsis paratamatult kui rnka puudujki. Kuidas sellega ongi kui me tepoolest arvame, et ksikindiviid tahab oma suguelus rahuldada nii mehelikke kui naiselikke soove, siis oleme ette valmista-tud vimaluseks, et neid nudmisi ei tida ks ja sama objekt ja et nad ksteist segavad, kui neid ei nnestu lahus hoida ja juhtida iga tunde-liigutust erilistesse, talle ette nhtud roobastesse. Sellest tuleneb veel ks takistus erootilisele suhtele lisandub peale talle omase sadistliku komponendi sageli teatud annus otsest kalduvust agressioonile. Armas-tuse objekt ei nita nende komplikatsioonide suhtes sugugi alati les nii palju mistmist ja tolerantsust kui see talunaine, kes kurdab, et tema mees teda enam ei armasta, sest et pole talle juba ndal aega kere peale andnud.

Kige sgavamale ulatub aga oletus, mis seostub selgitustega mr-kuses 20, et inimese pstiasendisse tusmine ja haistmismeele vrtu-setuks muutumisega hvardas kogu seksuaalsus, mitte ainult anaaleroo-tika, saada orgaanilise vljatrjumise ohvriks, nii et sestpeale saadab

1333

Ahistus kultuuris

V

Pshhoanaltiline t on meile petanud, et niinimetatud neurootikud ei talu just seda tkestatust [Versagungen] sugu-elus. Oma smptomitest teevad nad endale asendusrahul-dused, mis aga toovad endaga kaasa kannatusi vi saavad kannatuste allikaks, valmistades neile raskusi mbruskonna ja hiskonnaga. Viimast on kerge mista, esimene jb meile jllegi mistatuseks. Kultuur nuab aga veel teisigi ohvreid peale seksuaalse rahulduse ohverdamise.

Me ksitasime kultuuri arengus ettetulevaid raskusi ldi-se arenguraskusena, viies selle tagasi libiido inertsusele, sel-le vastumeelsusele vahetada vana positsioon uue vastu. Me tleme umbes sedasama, kui tuletame vastuolu kultuuri ja seksuaalsuse vahel sellest, et seksuaalne armastus on suhe kahe inimese vahel, kus kolmas on vaid learune vi segav, samas kui kultuur phineb suhetel suurema inimhulga vahel. Armusuhte tasemel kaob huvi mbritseva maailma vastu; ar-mastavale paarile piisab teineteisest, ta ei vaja ka hist last,

seksuaalfunktsiooni phjendamatu vastumeelsus, mis takistab saamast tielikku rahuldust ja trjub seksuaaleesmrgilt sublimeerimisele ja li-biidonihkumisele. Ma tean, et Bleuler ("Der Sexualwiderstand." Jahrbuch frpsychoanalytischeundpsychopathologischeForschungen, Bd. 5, 1913.) on kord vihjanud sellisele algselt trjuvale suhtumisele suguelusse. Koik neurootikud ja paljud teisedki on nrdinud tsiasjast Inter urinas et faeces nascimur [me snnime uriini ja rooja vahelt]. Ge-nitaalid eritavad ka tugevaid lhnu, mis paljudele inimestele on taluma-tud ning muudavad neile suguelu vastumeelseks. Seega oleks teadusli-ku uurimist tagajrg, mis kummalisel moel kattub sageli laialtlevinud banaalsete eelarvamustega, et kultuuriga koos on edeneva seksuaalse vljatrjumise sgavaimaks juureks koos pstiasendis kimisega oman-datud uue eluvormiga orgaaniline vastuseis varasema animaalse eksis-tentsi suhtes. Ometi on need praegu ainult ebakindlad, teaduse poolt kinnitamata vimalused. rgem unustagem ka, et vaatamata lhnarri-tuste vrtuse ilmsele kadumisele leidub koguni Euroopas rahvaid, kes hindavad krgelt tugevaid, meie jaoks nii vastumeelseid genitaalseid lhnu seksuaalsete erutitena ja ei ole nus neist loobuma (vt Iwan Blo-chi "ksitlustest" saadud folkloristlikke andmeid kirjutises "ber den Geruchssinn in der vita sexualis" ("Haistmismeelest vita sexualis'es") Friedrich S. KrauBi Anthroprophyteia erinevates aastakikudes.

1334

Sigmund Freud

et nnelik olla. helgi teisel juhul ei reeda eros nii selgelt oma olemuse tuuma, kavatsust teha mitmest ks, aga kui ta selle nii nagu ldiselt teada on kahe inimese armumise nol juba saavutanud, ei taha ta siit enam edasi minna.

Me suudame endale siiani pris hsti ette kujutada, et kul-tuurhiskond koosneks sellistest topeltindiviididest, kes, libi-dinoosselt kllastununa on omavahel seotud nendesamade si-demetega, nagu on seotud t-ja huvialakollektiivide liikmed. Sel juhul ei oleks kultuuril vaja seksuaalsuselt vtta tema energiat. Kuid seda ihaldatud seisundit ei ole ja pole kunagi olnudki; reaalsus nitab meile, et kultuurile ei piisa senistest sidemetest, et ta tahab henduse liikmed siduda ksteisega ka libidinoosselt ja kasutab selleks kiki vahendeid, soosib iga teed, et luua nende hulgas tugevat identifitseerumist, vtab appi oma eesmrkides limal mral prsitud libiido, et tugev-dada sprussuhete kaudu hendusesiseseid sidemeid. Nende kavatsuste titmise nimel muutuvad piirangud suguelus vl-timatuks. Meil puudub aga oskus mista vajadust, mis sunnib kultuuri valima seda teed ja phjendab tema vastuseisu sek-suaalsusele. Tegu peab olema meie poolt avastamata jnud segava faktoriga.

Siin vib meid igele teele juhatada kultuurhiskonna k