sa haapsalu ja läänemaa muuseumid...2 sissejuhatus 2013. aastal tööd alustanud sa haapsalu ja...

SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid arengukava 2014 – 2018

Haapsalu 2014

2

Sissejuhatus

2013. aastal tööd alustanud SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid on Läänemaa Muuseumi õigusjärglane1. Sihtasutuse moodustasid Eesti Vabariik ja Haapsalu linn. Sihtasutuse peamine eesmärk on tutvustada Lääne maakonna ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandit ning Eesti side ja raudtee ajalugu. Sihtasutus korraldab näituse- ja arendustegevusi Haapsalu raekoja hoones, Haapsalu piiskopilinnuses, Haapsalu raudteejaama ajaloolises hoonekompleksis ja välialal, Iloni Imedemaa galeriis ja teemakeskuses, Ants Laikmaa majamuuseumis ning vastutab ruumide kasutamise eest Haapsalu Pitsikeskuses. Lisaks kohaliku kultuuripärandi hoidmisele teeb muuseumide koosluse ainulaadseks see, et raudtee ja side valdkonnas ollakse kogu Eestit hõlmav teemamuuseum. Käesolev arengukava on koostatud 2014. aastal ning täiendati 2016. aastal. Arengukava kinnitatakse SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid nõukogu otsusega. Vähemalt üks kord aastas annab juhatuse liige nõukogule ülevaate arengukavas kirjeldatud eesmärkide täitmise ning vajalike muudatuste või täpsustuste kohta. Dokumenti on koostatud silmas pidades võimalust vastavalt vajadusele arengukava perioodi iga aasta möödumisel ühe aasta võrra pikendada. See maandab riski, et ajaliselt kaugemale jäävad tegevused on sõnastatud, kas liiga üldsõnaliselt või on vahepeal toimunud muudatuste tõttu oma konteksti minetanud. Sihtasutuse arengukava on ühtlasi üheks olulisemaks lähtealuseks sihtasutuse finants- ja tööplaani koostamisel.2

Missioon

Haapsalu ja Läänemaa muuseumide missiooni kirjeldab ülal olev tekstimosaiik, kus iga märksõna tähistab mõnda olulist tahku muuseumi püüdlustest ja kohustustest.

1 23. mai 2013. aasta Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 240 anti kultuuriministrile volitus asutada Sihtasutus

Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. Sihtasutuse asutamisotsus kinnitati 18. juunil 2013. 2 Arengukava vaadatakse täiendavalt üle pärast EAS-i Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetusskeemi

otsust Haapsalu piiskopilinnuse tegevusmuuseumi-külastuskeskuse projektile 2016. aasta lõpus.

3

Tulevikupilt 2025 Külastaja

- saab osa mitmekesisest muuseumide kooslusest ning põnevast teekonnast erinevate teemade ja ajastute vahel;

- teab, et see on kogu Eestile ainulaadne sihtkoht, kus aastaringselt toimivad rahvusvaheliselt tuntud Ilon Wiklandi keskus, Haapsalu piiskopilinnuse muuseum-külastuskeskus ning ajalooline raudtee- ja sidetehnika keskus Jaam;

- tunnetab siin viibides peresõbralikku ja avatud õhkkonda; - laseb ennast üllatada liikuvatel ja linnaruumiga seostuvatel keskkondadel, mis

jutustavad Läänemaa, Haapsalu ja Eesti lugusid; - tunneb ennast teretulnuna ja kõnetatuna ka siis, kui saabub Läänemaale väliskülalisena; - on üks 120 000-st rahulolevast inimesest, kes naudib siinsete muuseumide õhkkonda ja

huvitub muinasjutulise ja põnevalt hariva ajaloopesa poolt pakutavast; - käsitleb siinsete muuseumide ühendust kui väravat Lääne-Eesti pärandi juurde.

Muuseumitöötaja

- on osa ühtehoidvast ja tema tööd väärtustavas ainulaadses muuseumide koosluses; - näeb ja mõistab oma panust muuseumide eesmärkideni jõudmisel ja sellega kogu

paikkonna aja- ning kultuuriloo väärtustamisel; - saab oma töös kasutada kaasaegseid tehnilisi võimalusi ja ennast erialaliselt täiendada; - töötab kogudega, mis on digiteeritud ning millele on olemas kaasaegsed

ligipääsuvõimalused; - hoiab muuseumides tasakaalu külastajatele suunatud programmide, teadustöö,

haridustegevuste ja arendusprojektide vahel; - on ühiskonnas väärtustatud ja saab iseenesestmõistetavalt oma töö eest väärilist tasu.

Kogukond

- tunnetab oma elukohas muuseumide panust kohaliku kultuuri- ja turismielu korraldamisel, seda nii linnaruumis kui ka maapiirkondades;

- näeb muuseumides igapäevast partnerit oma ideede elluviimiseks; - tajub muuseumide koostöötahet avalike sündmuste, kultuuriürituste, haridus- ja

teadustegevuste ning kõige muu muuseumide haardeulatusse jääva korraldamiseks; - tunneb uhkust muuseumide tegevuse üle ning oskab seda tööd väärtustada; - märkab sihtasutuse panust kohaliku majanduselu elavdamises ja uute töökohtade

loomisel.

Koostööpartnerid

- näevad Haapsalu ja Läänemaa muuseumides nii üle-eestilise kui ka rahvusvahelise tähtsusega koostööpartnerit;

- peavad siinseid muuseume üheks rahvusvahelistumise ja turismi peamisteks tugipunktideks Läänemaal ning kogu Lääne-Eestis;

- hindavad siinseid muuseume kõrgelt ja peavad neid oma valdkonnas juhtivateks mäluasutusteks;

4

- arendavad muuseumidega haridus- ja teadusalast koostööd, näevad muuseumides kompetentsuskeskust oma ideede teostamiseks ning majanduselu toetajat;

- on lisaks asutustele ka vabatahtlikud ja teised muuseumi sõbrad, kelle huvi vahetuks tulemuseks on külastajate jätkuv huvi ja järelkasv.

5

Hetkeolukorra analüüs

SEESMISED TUGEVUSED

SEESMISED NÕRKUSED

Kompetentsed ja pühendunud inimesed,

esindatud on kõik põlvkonnad Esimesed edukad sammud tegevuste

ühtlustamisel ja ühisturundamisel on tehtud Tegevusi vaadeldakse üha rohkem mitte

maja-, vaid probleemipõhiselt Heal tasemel muuseumi toimetised ja

publikatsioonid Valdkondlik mitmekesisus, palju võimalusi

külastaja kõnetamiseks ja kaasamiseks Ulatuslik koostöökogemus teiste mäluasutustega

Mitmekülgsus ja valdkondade vahelisus(seminarid, kontserdid,

teemapäevad jpm.) Kõikide muuseumide (va. linnus)

ekspositsioonid on uuendatud Toimivad linnaruumi ülesed atraktsioonid

huvirong „Peetrike“ ja aurupaat „Kallis Mari“

Ühtne kooslus peab ennast alles tõestama,

„meie“-tunnet alati pole Probleemid uue töökorraldusega harjumisel,

käib tasakaalu otsimine Ühisturundamine vajab suuremat

süsteemsust Prioriteetide valikus on raske vältida

tõrjutuse tunnet Piiskopilinnuse muuseum on amortiseerunud

ja alakasutatud ressurss Raudtee- ja Sidemuuseum on välja

arendamata Igapäevane vastutus ja tööjaotus vajavad

täpsustamist Hooajalisi töötajaid on keeruline leida

Muuseumitöötajate tasu on madal, motivatsioonitegureid vähe

VÄLISED VÕIMALUSED

VÄLISED OHUD

Kohalik arenev elukeskkond ja üritusterohke

suvehooaeg Haapsalus Maakonna rikas kultuuri- ja looduspärand

Haapsalu ja riigi soov asutust arendada Väliskülastajate kasvav huvi ja ostujõud

Innovatiivsust toetav hariduselu EL tõukefondide uue perioodi PKT meede Arendustöö Eesti üldise turismikuvandiga,

koostöö EAS-ga Sponsorlust väärtustatakse enam

Raudteevõrgustiku taastamisega seotud arendused

Haapsalu ja Lääne-Eesti positiivne kuvand

Transpordivõrguga seotud probleemid

Sise- ja välisturistide arvukus (sh kohalike) ning ostujõud väheneb

Välis-ja majanduspoliitika mõjud turismile Ebasoodsad arengud tööturul Elanikkonna kahanemisega nn

ääremaastumis tunde tekkimine Pääs mereni ja merele, kuid mitte meritsi –

sadamate vähene koostöö Vähene teadlikkus muuseumide rollist

Kohalike muuseumide vähene märkamine ja vähene koostöö ettevõtlusega

Koostööpartnerite hinnang muuseumile

6

Kevadel 2014 küsitles SA oma koostööpartnereid ning sai valdavalt positiivse tagasiside osaliseks. Küsitlusele vastanutest hindas ligi 70% maksimumhindega muuseumi koostöövalmidust, töötajate professionaalsust, tähtaegadest kinnipidamist ning üldist teemade valdamist. Seejuures hinnati kõiki küsimusi 6-palli skaalal hindega 4 või kõrgem. Vastanutest 60% hindas muuseume oluliseks koostööpartneriks, 28% nägi ette võimalusi koostöö tihendamiseks ning 12% soovis lähitulevikus mõne ühise algatusega alustada. Enim koostööpotentsiaali nähakse sündmuste ja näituste korraldamises (vastavalt 41 ja 64% vastanutest).

Eesmärgid ja olulisemad tegevused Sihtasutuse eesmärgid ja olulised tegevused aastani 2018 on toodud viies osas:

1. Ekspositsioonid ja arendustegevused 2. Kogudega seotud arengud 3. Haridus- ja teadustegevustega seotu 4. Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused 5. Organisatsiooni arendamine (muuseumitöötajate ning investeeringute lõikes)

1. SISU, EKSPOSITSIOONID, TEGEVUSED

Mõõdik Sihttase 2016 Sihttase 2018

Külastuste arv kokku (kõik muuseumid, tuh in) 65 000 65 0003

Omatulu osa eelarve tuludest (%) 40 % 40 %

a) HAAPSALU PIISKOPILINNUS: Aastal 2019 avatakse Haapsalu Piiskopilinnuse

pealinnuses keskaja tegevusmuuseum-teemakeskus.

EKSPOSITSIOON/ARENDUSTEGEVUSED INVESTEERINGUD/TEGEVUSED

2014 Pealinnuse muinsuskaitseliste eritingimuste ja muuseumikontseptsiooni koostamine. Näitus „Kapiteelidesse peidetud lugu. Arhitektuur kui ajalooallikas“ toomkirikus. Pealinnuse muuseumi PKT maakondlikuks taotlusvooruks ettevalmistamine.

Toomkiriku katusekonstruktsioonide remondi hanke läbiviimine, katusekatte vahetuse I etapp. Linnuse Kodaniketorni konserveerimistööd. Linnuse peaväravatorni konserveerimistööde algatamine.

3 Sihttaseme külastajate arv sõltub PKT toetusskeemi otsusest Haapsalu piiskopilinnusele. Toetava otsuse korral

linnusemuuseum suletakse ajavahemikus september 2017 - aprill 2019 ehitustööd. Sellest tulenevalt saab eesmärgiks ülejäänud muuseumidega külastajate arvu hoidmine 2016. aasta tasemel.

7

2015 Pealinnuse projekti ettevalmistustööd; projekti PKT maakondliku taotlusvooru esitamine. Pealinnuse projekti EAS-i PKT investeeringute toetusskeemi esitamine. Pealinnuse projekti koordineerimine: näituste sisu ettevalmistamine.

Toomkiriku katuse remondi II etapp. Pealinnuse eelprojekteerimise hanke läbiviimine, vajalike uuringute ja analüüside teostamine. Linnuse ringmüüri (sh tornid) hooldustööd. Linnuse peaväravatorni konserveerimistööd (sh katus).

2016 PKT toetusskeemi taotluseks vajalike uuringute ja analüüside teostamine. Pealinnuse eelprojekti valmimine ja kooskõlastamine (sh ehitusluba). Toomkiriku katuse remondi III etapp. Linnuse ringmüüri konserveerimistööd.

2017 Tegevusmuuseumi projekteerimise-, ehitushanke korraldamine ja ehitustööde läbiviimine. Toomkiriku katuse remondi IV etapp – katusetööde lõpetamine. Linnuse ringmüüri (sh tornid) konserveerimistööd.

2018 Pealinnuse ehitustööd; ekspositsiooni koostamine ja ülespanek; külastajaprogrammide väljatöötamine.

b) EESTI RAUDTEEMUUSEUM / SIDEMUUSEUM: Haapsalu raudteejaama

ekspositsiooni laiendamine on 2016. aastaks ellu viidud, mis võimaldab algatada

ideeprojekti koostamist 2016-2017. aastal.

EKSPOSITSIOONID/ARENDUSTEGEVUSED INVESTEERINGUD/TEGEVUSED

2014 Erinevate kontseptsiooni- ja ruumilahenduste kirjeldamine. Sidemuuseumi kolimine.

Sidemuuseumi dokumentide arhiivruumi väljaehitamine jaama peahoones.

2015 Raudtee- ja Sidemuuseumi projekti PKT maakondliku taotlusvooru esitamine. Jaamahoone muinsuskaitse eritingimuste uuendamine. Raudtee ekspositsiooni täiendamine Imperaatori paviljonis.

KuM taotluse koostamine peahoone ruumide kasutuselevõtuks uue näitusepinnana (suur ootesaal, end. III kl. ootesaal).

INTERREG projekti algatamine. Projektile sisendi esitamine MTÜ Läänemaa Turism.

2016 Uutes ekspositsiooniruumides näituste koostamine.

Muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamine. Värviuuringud ja ruumide remont – peahoones (suur ootesaal, end. III kl. ootesaal).

2017- Sideekspositsiooni koostamine ja Reisivaguni restaureerimine

8

2018 ekspositsiooni laiendamine reisivagunitesse (INTERREG); Raudtee- ja Sidemuuseumi ideeprojekti koostamine.

INTERREG programmi raames. Jaama ideeprojekti konkursi ettevalmistamine ja läbiviimine.

c) ILONI IMEDEMAA: Aastatel 2015-2017 kasvatab keskus oma sisutegevuste mahtu,

sh Ilon Wiklandi 85. sünnipäeva tähistamine ning pärandiga seotud tegevuste

arendamine (noore kunstniku preemia).


2014 Rahvusvaheliste suhete arendamine – Ilon Wiklandi elutöö näituse viimine Saksamaale.

Mänguhoovi uuendamine: Mattiase maja puidukoja sisustus; kioski remont; Tädi Bergi maja ehitamine; uued liivakastid; kiviparketi laiendused. Imedemaa II korruse akende vahetuse ja välisfassaadi remondikava algatamine.

2015

Berliinis ja Münchenis Ilon Wikland 85 elutöö näituste avamine.

Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia väljaandmine (iga-aastane)

Suvetenduse „Lärmisepa tänava Lota“ korraldamine Imedemaa mänguhoovis.

2016 Greifswaldis ja Oldenburgis Ilon Wiklandi näituste avamine. Iloni Imedemaa 10 aastapäeva tähistamine. Suveetenduse korraldamine Imedemaa mänguhoovis. Imedemaa II korruse uue ekspositsiooni ideekava väljatöötamine.

Imedemaa II korrusele uute akende vahetus ja fassaadi remont. Karlssoni lennu droonivideo tellimine. SA administratsiooni väljaviimine Iloni Imedemaalt Jaani tn. 2.

2017 Troisdorfis (Saksamaa) ja Vaasas (Soome) Ilon Wiklandi näituste avamine.

Imedemaal interaktiivse Karlssoni lennuala väljaarendamine 2. ja Karlssoni toa laiendamine 3. korrusel.

2018 Iloni Imedemaa kontseptsiooni uuendamine.

Mänguhoovi paviljoni juurdeehitus (kaptenisild)

d) ANTS LAIKMAA MAJAMUUSEUM: Aastal 2016 tähistatakse väärikalt Ants Laikmaa

150. sünniaastapäeva.


2014 A. Laikmaa 150 tähistamise ettevalmistamine – uus püsinäitus Taeblas ja kunstinäitus Raekojas (EKM); trükis (perek. Manninen) ja postmark (Eesti Post).

Majamuuseumi hoonete avarii-remondid: rookatuste harjamine; peamajas uste ja akende remont; II k. el. võrgustiku ja valgustuse uuendamine. KIK projekti raames pargi hoolduskava hanke läbiviimine ja kava koostamine. Peahoonele uute turvakaamerate ja

2015

9

turvavalgustuse paigaldamine.

2016 Koostööleping EKM-ga Laikmaa näituste koostamiseks. A. Laikmaa 150 sünnipäeva tähistamine: uue püsiekspositsiooni avamine; trükis; postmark. Suveetenduse korraldamine Taeblas.

Peahoone I k. el. võrgustiku ja saalis näituse valgustuse uuendamine. El. kaabli väljavahetamine suvemajja ja el. võrgustiku uuendamine avalikus wc. Majamuuseumi stendide ja suunaviitade uuendamine.

2017-2018

Muuseumi koostöövõrgustiku väljaarendamine (suvelaagrid jm)

Uue piksekaitse süsteemi paigaldamine kompleksi hoonetele.

e) HAAPSALU RAEKODA: Aastatel 2014-2018 avatakse Haapsalu Raekojas üks uus

temaatiline ekspositsioon aastas.


2014 Raekoja ekspositsiooni üleminek temaatilistele näitustele: põhjatiivas „Haapsalu kuurordi teejuht“; lõunatiivas „Suvorovi tänava naised“.

Väikesemahulised remonditööd: uus elektrivõrgustik I korrusel, avariiliste seinte remont, näituse ruumide ja põrandate sanitaarremont.

2015 Kuurordinäituse trükise koostamine ja tootmine (eestikeelne). Näitus avamine lõunatiivas „“Pronksspiraalidest vaselisteni – 1000 aastat rõivailu”.

Lõunatiiva saali remont: akna- ja ukseava katmine.

2016 Näituse „“Pronksspiraalidest vaselisteni – 1000 aastat rõivailu” õpitubade korraldamine. Näituse "Laikmaa 150. Eesti Kunstimuuseum tuleb külla" koostamine ja avamine. Eesti Ajaloomuuseumi relvakogu näituse avamine.

Põhja- ja lõunatiiva saalidesse uue näitusevalgustuse paigaldamine. Raekotta uue invatee ehitamine.

2017 Eesti Sõjamuuseum. Kindral Laidoneri Muuseumiga EV 100 raames 1. Eesti Jalaväepolgu ühisnäituse koostamine.

2018 1. Eesti Jalaväepolgu näituse avamine.

f) TEGEVUSED LINNARUUMIS: Huvirongi „Peetrike“ ja aurupaadiga „Kallis Mari“

seotud tegevuste kaudu on muuseumid linnaruumis hästi nähtavad ja toetavad

Haapsalu kui suvituslinna turundamist ning positiivset kuvandit.

TEGEVUSED INVESTEERINGUD/TEGEVUSED

2014 Temaatilise ekskursiooni väljatöötamine ja käivitamine

Huvirongi „Peetrike“ opereerimine

10

Regulaarsete ja tellimussõitude käivitamine

Aurupaadi „Kallis Mari“ opereerimine

2015 Ekskursiooni- jt programmide väljatöötamine ja käivitamine. Huvirongi sidumine muuseumide külastuspaketti.

Huvirongi ja aurupaadi ettevalmistamine kevad-suviseks perioodiks (sh mootori ja veeremi hooldusremondid).

Koostööpakettide väljatöötamine turismikorraldajatega. Merehooaja avaürituse korraldamine aurupaadile.

2016 Ekskursiooniprogrammi uuendamine huvirongile. Merehooaja avaürituse korraldamine aurupaadile.

Aurupaadi katla garantiiremont, kerevärvimine, salongi remont.

2017-2018

Merehooaja avaürituse korraldamine aurupaadile. Temaatilised ekskursiooniprogrammid huvirongile.

Hooldusremondid huvirongile ja aurupaadile.

g) HAAPSALU PITSIKESKUS: Aastaks 2015 on tagatud Pitsikeskuse iseseisev

toimetulek.

TEGEVUSED INVESTEERINGUD

2014 Pitsikeskuse tegevuseks vajalike ruumide väljaehitamine ja tehniline abi.

Pitsikeskusele vajalike tegevus- ja näituste keskkonna ettevalmistamine Karja tn. 25.

2015-2018

Pitsikeskuse tegevuseks ruumide kasutuse tagamine.

Tehnilise hoolduse tagamine vajadusel.

2. KOGUD


Digiteeritud museaalide osa kogumahust (2014 a. tehtud ca 19 000 ehk 20 %).

40 % 55 %

Eesti Raudtee- ja Sidemuuseumi kogude Sidekogu inventuur Kogudes on

11

inventuur ja MUiSi sisestamine (14 000), Sidemuuseumi dokumendikogu üleviimine jaamahoonesse ja inventuur.

on läbi viidud; 3000 objekti MUiSi sisestatud; Sidemuuseumi dokumendikogu üle viidud.

inventuurid läbiviidud ja sisestatud MUiSi 9000 objekti.

Esimese etapi kirjeldamine MUiSis (2014 a. 17%, kogu suurus ca 78 000).

22 % 25 %

Kogude arendamisel on perioodil 2014-2018 prioriteetideks:

i. Digiteerida ja siduda MUiSiga aastaks 2018 prioriteetne osa museaalidest (tuginedes

digiteerimiskavale ja museaalide säilitamise ja kasutamisega seotud põhimõtetele);

ii. Vajalike inventuuridega seotud tegevused (2014-2016 endise Läänemaa Muuseumi

kogud, 2017 Sidemuuseumi kogud, Raudteemuuseumi kogud);

iii. Hoiutingimuste parandamine (Kooli tn 2 õuehoidla põrandate remont ja tolmuvabaks

muutmine, akende ja uste remont; jaamahoone hoidlate remont ja uute riiulite

hankimine).

3. HARIDUS- JA TEADUSTEGEVUSED


Kaasatud haridusasutuste arv (trend) Haapsalu + lähiümbrus

Läänemaa + lähiümbrus

Kõik Lääne maakonna koolid on külastanud vähemalt korra 2018. aastaks mõnda meie sihtasutuse muuseumi.

50% 100%

LMT toimetiste kättesaadavus e-raamatuna (seisuga 2014 avaldatud 17 kd.)

50 % 100 %

HARIDUSPROGRAMMID. Iga SA poolt korraldatava näitusega kaasneb haridusprogramm, ekspositsioonide uuendamisel ajakohastatakse ka haridusprogramme.

Ettevalmistavad tegevused Tähtaeg Turundus / elluviimine

Arenduskoosolekute läbiviimine SA sees eesmärgiga leida iga programmi jaoks võimalikult sisukas ning loov lahendus.

Pidev tegevus

Haridusprogrammide tutvustamine SA kommunikatsioonikanalite kaudu ning ristturundus SA sees.

Läänemaa õpetajate ootuste kaardistamine ja senise koostöö kohta tagasiside küsimine.

2015-2016

Lääne maakonna koolide huvi tõstmine muuseumide külastamisel. Teavitustöö ja tihedam koostöö õpetajatega.

Koostöövõimaluste kaardistamine Haapsalu ja lähiümbruse koolidega.

2015-2016

Tihedam koostöö linna ja lähiümbruse üldhariduskoolidega, Haapsalus asuvate huvikoolidega (Haapsalu Kunstikool,

12

Haapsalu Muusikakool) eesmärgiga tõsta noorte teadmisi ja huvi kodukoha ajaloo vastu (sh kontserdid, näitused, loengud, avatud tunnid jms).

Õpetajate ja kaasamine mobiilsete haridusprogrammide väljatöötamiseks nn „muuseum kohvris“.

2016-2018

Mobiilsete haridusprogrammide tutvustamine maakonnas (nt õpetajate võrgustike, KOV-de kaudu).

Õpilaste ning üliõpilaste juhendamine seoses uurimustöödeks vajaliku materjali leidmisel.

Pidev tegevus

Õpilas- ja üliõpilastööde esitlused muuseumide ruumides (nt koos klassi või rühma ühiskülastusega).

Üksikkülastajatele mõeldud haridusprogrammide väljatöötamine sihtasutuse filiaalides (töölehed jms).

Pidev tegevus

Nende võimaluste laiem tutvustamine (nt seoses Muuseumiööga).

Haridusprogrammide sidumine (Haapsalu linna) turundustegevustega.

Pidev tegevus

Haridusprogrammide materjalides kasutatav temaatika haakub Haapsalu linna tegevustega enda tutvustamisel.

Koostöö giididega uuenevate ekspositsioonide ja näituste kohta informatsiooni jagamisel.

Pidev tegevus

Giidide tegevuse kohta tagasiside kogumine.

Eesmärk: UURIMISTÖÖ

Tegevus Oodatav tulemus

Läänemaa Muuseumi Toimetiste (LMT) jätkuv väljaandmine.

Kvaliteetse sisuga toimetised on kättesaadavad nii paberil kui e-väljaandena, kasutatavad õppetöös ja turismivaldkonnas.

Iga-aastase Läänemaa ajalookonverentsi korraldamine.

Iga aastane kõrge teadusliku potentsiaaliga ja populaarne ajalookonverents.

Uurijate võrgustiku hoidmine ja laiendamine.

Toimetiste ja konverentsidega on loodud Läänemaa uurijate võrgustik.

Koostöö muuseumide ja kõrgkoolidega, osalemine rahvusvahelistes võrgustikes

Eesti Kunstimuuseumiga Ants Laikmaa pärandi tutvustamine (Taebla, Raekoda).

Eesti Ajaloomuuseumiga Läänemaa muinasajaloo uurimine ja piiskopilinnuse ekspositsiooni koostamine

TÜ ja TLÜ-ga Haapsalu ja Lihula linnaarheoloogia uurimine

EKM ja EAM keskaja pärandi uurimine,

konserveerimine ja eksponeerimine ning turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas.

Eesti Meremuuseumiga - Läänemaa sadamate ja lautrikohtade kaardistamine ning jäädvustamine;

Eesti Sõjamuuseum. Kindral Laidoneri Muuseumiga EV 100 näituse koostamine;

Narva, Rakvere, Paide, Vastseliina ja Kuresaare linnustega ühine turismitoote

13

arendamine ja infovahetamine;

Pühalepa vallaga Suuremõisa ja Haapsalu piiskopilinnuse kahe piirkonna vahelise turismitoote arendamine;

Läänemereäärsete Linnuste Assotsiatsiooniga (The Association of Castles and Museums around the Baltic Sea) kindlusarhitektuuri populariseerimine; liige al. 2015;

Balti muuseumide võrgustikuga (The Network of Museums in the Baltic) muuseumialane koostöö ja infovahetamine; liige al. 2014.

Koostöö Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Tartu Mänguasjamuuseumiga. Koostöö Berliini Laste ja Noorte Lugemiskeskusega.

Ilon Wiklandi loomingu ja pärandi tutvustamine/eksponeerimine Tallinnas ja Tartus. Ilon Wiklandi loomingu tutvustamine Saksamaa LV-is 2015-2017.

4. KOOSTÖÖ- JA KOMMUNIKATSIOONITEGEVUSED


Meediakajastuste arv kohalikus ja riiklikus ajakirjanduses.

Keskm. 4 x kuus Keskm. 8 x kuus

Muuseumidega koostööd tegevate majutusasutuste, reisibüroode, kultuuriturismi ja loodusturismi ettevõtete arv (2014 ca 30).

+50% +100%

NÄHTAVUS SA eesmärkideks on, et:

a) iga muuseumi väliskujunduses on ühine tunnus (lipp, logo vms) näitamaks, et tegemist on ühe asutusega;

b) iga muuseumi juures on infostend SA kõigi muuseumide näituste/ürituste jms reklaamiga;

c) muuseumideni juhatavad nii linnas kui ka maanteel infoviidad; d) raekoja hoone kui muuseum on linnapildis arusaadav ja hästi nähtav; e) SA tõstab oma visuaalset nähtavust Haapsalu linnaruumis.

VISUAALNE IDENTITEET

SA eesmärgiks on 2018. aastaks kujundada organisatsiooni logo erinevad versioonid koos stiiliraamatuga (sh erinevad värvi- ja taustanäidised ning kasutamisjuhised), ühise

14

kujundusega blanketid, visiitkaardid, plakatite põhjad jms. Vahepealsetel aastatel kasutatakse ühist värvi ja täiendatakse olemasolevaid logosid. OLULISED TEGEVUSED

Tähtaeg

Ühise visuaalse identiteedi kasutuselevõtt 2018

Uue veebilehe avamine 2015

Koostöökavade väljatöötamine reisibüroode, majutusasutuste, kultuurituri ja loodusturismi eestvedajatega

2015-2018

Muuseumipoodide meenete nomenklatuuri laiendamine ja väljaarendamine 2015-2018

Tegevuskava seoses muuseumi teenuste, trükiste, meenete jm kuvandit kandvate toodete arendamise kohta (ootused ja uuendused 2014-2018, sh realistlik vaade finantsidele)

2017

Ühispileti arendamine (koostööpartnerite ring) Pidev tegevus

Turundusalane koostöö KOV-dega Pidev tegevus

Turundusalane koostöö teiste muuseumide ja mäluasutustega Pidev tegevus

5. ORGANISATSIOON


Muuseumitöötajate rahulolu (küsitluse tulemuste põhjal)

üle 70 % rahul üle 80 % rahul

Vajaliku kvalifikatsiooniga töötajate osakaal personalist

80 % 100 %

SA struktuuri väljaarendamine (1) 80 % 90 %

(1) Struktuuri lõplik väljaarendamine sõltub EL sf PKT meetme toetusest Haapsalu piiskopilinnuse külastuskeskusele.

Organisatsioonina on SA peamisteks eesmärkideks 2014-2018:

i. saavutada muuseumide ja turismi valdkonnas tunnustatud kompetentsi- ja

eripalgelise külastuskeskuse maine;

ii. arendada piiskopilinnuses rahvusvahelise potentsiaaliga keskaja tegevusmuuseum-

külastuskeskus ning raudtee- ja sidemuuseumi ideeprojekti koostamine;

iii. pakkuda töötajatele arendavat ja meeldivat töökeskkonda ning konkurentsivõimelist

töötasu;

iv. saavutada optimaalne struktuur ja eripalgeliste kogudega töötamise pädevus (nt

kunsti- ja tehnikapärand) ning valmisolek pakkuda Lääne-Eesti regioonile

arheoloogiamälestiste kaitset korraldavat/nõustavat kompetentsi.

v. tagada kvaliteetne tööjõud hooajaliste kohtade täitmisel;

15

vi. tagada töötajatele võimalused koolitusteks ja enesetäiendamiseks;

vii. edendada rahvusvahelisi suhteid (sh ICOM, ICOMOS, Läänemere piirkonna linnuste ja

muuseumide võrgustikud).

sa haapsalu ja läänemaa muuseumid...2 sissejuhatus 2013. aastal tööd alustanud sa haapsalu ja...

Documents