sa tallinna lastehaigla · lastele kõikidel laste-, kirurgiliste-, ortopeediliste- ja...

SA Tallinna Lastehaigla Majandusaasta aruanne

Aruandeaasta algus: 01.01.2009

Aruandeaasta lõpp: 31.12.2009

Sihtasutuse nimi SA Tallinna Lastehaigla

Registrikood: 90006590

Aadress: Tervise 28, 13419 Tallinn

Telefon: 372 6 977 111

Faks: 372 6 977 143

E-posti aadress: [email protected]

Veebilehe aadress: www.lastehaigla.ee

Audiitor : Audiitorbüroo ELSS AS

mailto:[email protected]

SA Tallinna Lastehaigla

Majandusaasta aruanne 2009

Juhatuse liige ................................. 2

SSIISSUUKKOORRDD

Tegevusaruanne .............................................................................................................................................. 3

Raamatupidamise aastaaruanne .................................................................................................................... 22

Tegevjuhtkonna deklaratsioon .................................................................................................................. 22

Tulemiaruanne .......................................................................................................................................... 23

Bilanss ....................................................................................................................................................... 24

Rahavoogude aruanne ( otsemeetod ) ....................................................................................................... 25

Netovara muutuste aruanne ....................................................................................................................... 26

Lisad raamatupidamise aastaaruandele ..................................................................................................... 27

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused ................................................................... 27

Lisa 2 Tulemiaruande kirjete koosseis .................................................................................................. 31

Lisa 3 Finantstulud ja –kulud ................................................................................................................ 33

Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................................ 33

Lisa 5 Nõuded ostjate vastu .................................................................................................................. 33

Lisa 6 Varud .......................................................................................................................................... 34

Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud ........................................................................................................... 34

Lisa 8 Materiaalne põhivara.................................................................................................................. 34

Lisa 9 Immateriaalne põhivara.............................................................................................................. 35

Lisa 10 Võlad ja ettemaksed ................................................................................................................. 35

Lisa 11 Maksuvõlad .............................................................................................................................. 36

Lisa 12 Sihtkapital ............................................................................................................................... 36

Lisa 13 Kasutusrent.............................................................................................................................. 37

Lisa 14 Toetusfondi poolt tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimine .......................................... 37

Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega ................................................................................................... 38

Lisa 16 Bilansivälised kohustused ........................................................................................................ 38

Tegevjuhtkonna liikmete allkirjad 2009.a majandusaasta aruandele .......................................................... 39

Sõltumatu audiitori aruanne .......................................................................................................................... 40

Tulud põhitegevusest jaotus vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile (EMTAK) ............. 41



Juhatuse liige ................................. 3

TTeeggeevvuussaarruuaannnnee

SA Tallinna Lastehaigla loodi 2001. aastal Tallinna Lastehaigla, Nõmme Haigla Nõmme Lastehaigla ja

Kesklinna Lastepolikliiniku ühendamise teel. SA Tallinna Lastehaigla põhieesmärk on tagada lapse tervis

ja heaolu.

SA Tallinna Lastehaigla on piirkondlik haigla (VV määrus nr.105, 02.04.2003). Haigla ülesandeks on

osutada kõrgekvaliteedilist ja perekeskset III etapi eriarstiabi Põhja-Eesti (ja osaliselt ka Lõuna-Eesti)

lastele kõikidel laste-, kirurgiliste-, ortopeediliste- ja nina-kõrva-kurguhaiguste erialadel ning II etapi abi

Harju maakonna lastele. Lastehaigla on õppebaasiks arstidele, meditsiiniõdedele ja teistele laste tervise

kaitsel osalevatele spetsialistidele Tartu ja Tallinna Ülikoolidest ja Tallinna ning Tartu Tervishoiu

Kõrgkoolist. Eelnimetatud asutuste vahel on 2008.aastast sõlmitud koostöölepingud. Lastehaigla osaleb

lastehaiguste alases tervisedenduses, kuuludes 2002. aastast Eesti Tervistedendavat Haiglate Võrgustikku

ja selle kaudu vastavasse WHO organisatsiooni. Koostöös Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnaga ja Helsingi

Ülikooli Lastekliinikuga ning Tallinna Ülikooliga osaleb teadustegevuses. Erialaseltsidesse kuulumise

kaudu osalevad lastehaigla töötajad eriarstiabi kvaliteedi ja korralduse edendamisel ning muudesse

ühiskondlikesse organisatsioonidesse kuulumise kaudu – tervisliku elukeskkonna ja tervisliku eluviisi

edendamisel. SA Tallinna Lastehaigla juhatus lähtus oma tegevuse korraldamisel 2009.aastal haigla missioonist ja visioonist,

piirkondlike haigekassadega 2009.aastaks sõlmitud raviteenuse lepingutest, Vabariigi Valitsuse ja Sotsiaalministri

tervishoiualastest seadustest ja määrustest ning haigla nõukogu suunistest. 2009. aastaks kavandatud eesmärgid

tulenesid olulisel määral 2008.aastal alanud majanduslangusest, mis tõi endaga kaasa haigekassadega sõlmitud

eriarstiabi lepingu vähenemise, käibemaksu tõusu (kaubad 2%, ravimid 9%), elektri-, vee- ja küttehindade tõusu.

2009.aasta eesmärgid:

1. majanduslikud ja töökorralduslikud tegevused toimetulekuks 2009.majandusaastaga

2. Kvaliteedialased:

2.1. patsiendi ohutuse ja õiguste edendamine,

2.2. ravikvaliteedi analüüs tõenduspõhise meditsiiniabi osutamiseks,

2.3. patsiendi nõustamiskvaliteedi parandamine,

2.4. krooniliste haigustega laste elukvaliteedi hindamine,

2.5. labori kvaliteedikäsiraamatu koostamise lõpetamine,

2.6. elektroonilise haigusloo kvaliteedi parandamine,

2.7. väikelaste psühhiaatria arendamine

3. Töökorralduse optimeerimine, ületundide vähendamine

4. Erialalise koolituse jätkamine

5. IT alased – liitumine SA-ga e-tervis:

5.1. elektroonilise haigusloo arendamine,

5.2. riistvara ja IT võrgu arendamine,

5.3. ID kaardi kasutuselevõtt

6. Koostöö perearstidega

7. Investeeringud vastavalt plaanile

8. Lastehaigla 30. aastapäeva tähistamine

Tulud ja lepingud Haigekassadega



Juhatuse liige ................................. 4

Haigla tulude peamiseks allikaks on tulud tervishoiuteenuste osutamisest. 2009. aastal moodustas tulu

tervishoiuteenustest 97.5% kogutuludest (2008.a. – 95.2%). Oluliselt vähenes 2009. aasta tuludes Lastehaigla

Toetusfondi osakaal, mis moodustas vaid 0.24% kogutuludest (2008.a. – 2.4%).

2009. aasta leping Haigekassadega jäi 2008. aasta tasemele, muutusid lepingu eri osade vahekorrad – nii vähenes

eriarstiabi leping (mis määrab teenuste mahu) ja kasvas tsentraallepingu osa (millega kaetakse patsientidele tehtud

ravikulutusi). 2009. aasta jooksul toimunud muudatused - HK hinnakirja muudatused alates 1. Juulist, TLP seaduse

mõjud, 2% lepingu vähendamine oktoobrist ning hinnakirja langetamine 6% võrra 15. Novembrist -

lõppkokkuvõttes ei muutnud aasta algul sõlmitud lepingut.

Tervikuna vähenesid tulud 2009. aastal 6.99 mln EEK, millest tervishoiuteenuste osa oli 2.36 mln EEK ( ca1 mln

EEK liikluskahjude hüvitamisest kindlustusfirmadelt, 1.3 mln EEK visiiditasu kompensatsioonist Tallinna linnalt ja

vähene osa kiirabi dotatsioonist) ja Toetusfondi osa 4.6 mln EEK. 2009. aastal oli haigla tuludes Tallinna linna

toetusi kokku 5.1 mln EEK: tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate õppelaenu kompenseerimiseks 660 tuh kr (2008. a 658

tuh kr); teenuste eest narkomaania ja AIDS-i ennetustegevuse osutamisel 1 199.4 tuh kr (2008. a 1 875 tuh kr); laste

visiiditasust vabastamise eest 2 123.9 tuh kr (2007. a 3 466.7 tuh kr); perede ja noorte nõustamiskeskuse teenuste

eest 581 tuh kr (2008. a 611 tuh kr) ning laste ja noorukite südametervise kabineti teenuste eest 125 tuh kr. (2008 –

125 tuh kr.).

Raviteenuste osutamine ja arendamine

2009. aastal osutati lastehaiglas ambulatoorset ja statsionaarset arstiabi 27 erialal. Kokku tehti 168163

ambulatoorset vastuvõttu, mis on 0.8 % võrra enam kui 2008. aastal. Vastuvõttude hulk 1 patsiendi kohta

– 1.15 – ei ole muutunud 2008.aastaga võrreldes. Vastuvõtte oli 2008. aastaga võrreldes enam Kesklinna

Lastepolikliinikus ja vähem statsionaari juures. Kasvas vastuvõttude arv silmahaiguste ja lastekirurgia

erialal ning mõnedel pediaatria erialadel (pulmonoloogia, neuroloogia, kardioloogia). Jätkuvalt kasvas

pöördumine valvetuppa pediaatria ja LOR erialal, vähenesid pöördumised kirurgia erialal ning

traumapunkti.

Statsionaarse abi osutamiseks 2009. aastal voodifond ei muutunud. Statsionaaris oli avatud 184 voodit,

neist II astme intensiivravi voodeid 13 ja III astme voodeid – 12. Päevastatsionaari voodeid oli avatud 21,

neist 6 Kesklinna LP ja 15 statsionaari juures. Statsionaaris raviti 11701 haiget ja päevastatsionaaris 1236

haiget.

Raviteenuste arendamise aluseks 2009. aastal olid ravikvaliteedi alased siseauditid, koolituste käigus

kogutud teadmised, koostööst Tartu ja Tallinna haiglatega tulenevad uuendused ning osalemine

teadustöös. Töökorralduses täiustati Kesklinna Lastepolikliinikus diabeedihaigete päevastatsionari tööd,

suurendati õdede iseseisvat vastuvõttu, radioloogias alustati kirurgide ja pediaatrite radioloogiliste

seminaridega, LOR ja kirurgia erialal alustati aasta lõpul päevastatsionaarse tegevusega ja haigete etapilise

hospitaliseerimisega päeva jooksul, alustas tööd väikelaste psühhiaatriameeskond. Laboris valmis

kvaliteedikäsiraamat. Vastsündinute osakonnas alustasid vabatahtlikku tööd Tallinna

Raseduskriisikeskuse raseduskriisi psühholoogid, mis oluliselt on aidanud noortel emadel kohastuda

haigete vastsündinutega. Ravimeetoditest võeti kasutusele uus korrigeeriv meetod lülisamba

deformatsioonide ja rinnaku deformatsioonide operatiivses ravis, LOR erialal ninakarbikute

elektrokoagulatsioonimeetod, gastroenteroloogias endoskoopiline polüüpektoomia ja perkutaanne

gastrostoomi paigaldamine Kardioloogias on kasutusel uus PDA protokoll, kasutatakse uusi bioloogilisi

ravimpreparaate sidekoe ja seedetrakti krooniliste haiguste baasravis, gripipuhangu ajal 2009.a detsembris

võeti kasutusel uus preparaat Tamiflu. Alustati mõnede toiduallergeenide allergeensete epitoopide

määramist. Intensiivravis kasutati esmakordselt koostöös PERH-iga ekstrakorporaalset

oksügenisatsioonimeetodit ning hemodialüüsi. Uus etapp on väikelaste psühhiaatria arendamine ning

järjest täiustub riskivastsündinute haiglajärgne jälgimine ja ravi riskilaste polikliinikus. Järjest on

täienenud geneetiliste uuringute võimalused vabariigis (TÜ, TTÜ), mida aktiivselt kasutatakse. Uudseks

oli maksasiirdamisjärgse (tehtud Stockholmis) patsiendi jälgimine ja ravi korrigeerimine.

Onkohematoloogias toimub aktiivne koostöö Põhjamaadega, kasutatakse agressiivseid raviskeeme ning

osaletakse oma patsientidega Põhjamaade ägeda lümfo- ja müeloleukoosi töögruppides. Esmakordselt

koguti lapspatsiendile autoloogne luuüdi koostöös PERH-iga. Paranenud on multiprofiilsete meeskondade

töö, selle efektiivsust näitavad ravitulemused ning patsientide rahuolul kasv. 2009.a I poolaasta

lapsevanemate rahulolu uuringu tulemused näitasid, et paljudes küsimustes on toimunud positiivne nihe.



Juhatuse liige ................................. 5

Vanemad ilmutavad suuremat teadlikkust haigla tegevusest ning huvituvad enam paljude tervisega seotud

probleemidest. Haigla 30.aastapäeva puhul toimus konverents ning anti välja artiklite kogum Eesti Arsti

lisanumbris.

Personalijuhtimine

Seisuga 31. detsember 2009 töötas Lastehaiglas 755 töötajat (2008.a. – 776 töötajat). Otsest meditsiiniteenust

osutab 70 % töötajatest.

Meditsiinipersonal staaži järgi:

<5 aasta 5 – 10 aastat >10 aasta

Arstid 12 14 97

Õed 43 49 211

SA Tallinna Lastehaigla töötajate arv põhigruppides

Arstid Residendid Proviisorid Õendus Hooldus Muu Kokku

31.12.08 127 20 2 307 110 230 776

31.12.09 123 26 2 303 104 223 755

Kõrgharidusega õdede osakaal kliinikutes/üksustes (%) 31.12.2009

2009 2008 2007

Pediaatriakliinik 44 42 39

Kirurgiakliinik 56 56 54

Anestesiol. int. 39 38 27

Ambulatoorne üksus 13 16 13

Muu 14 19 14

SA Tallinna Lastehaigla kui regionaalhaigla vajab kõrgelt kvalifitseeritud meditsiinipersonali ning lastehaigla

spetsiifikale vastavaid abijõude. Lastehaigla arstid kaader on põhiosas koondunud aastatel 1979 – 1985, ja on

täienenud alates 1995. aastast residentuuri lõpetanud pediaatritega, kokku 14 pediaatrit ja üks kirurg. 2009. aastal

asus tööle silmaarst Kesklinna Lastepolikliinikusse. Töölt lahkus omal soovil 4 arsti (elukoha muutus, pensionile,

välismaale). 2009. aasta lõpuks on lastehaiglas tööl 123 arsti, mis moodustab 16% töötajate üldhulgast.

Lastehaiglas töötab 7 meditsiinikandidaadi kraadiga (käesolevalt tunnistatud doktorikraadiks) ja kaks

doktorikraadiga arsti.

Arstid kuuluvad 16 erialaseltsi Eesti Vabariigis ning 7 Euroopa erialaseltsi.

Õenduspersonali on 303 ja hoolduspersonali 104 inimest, mis kokku moodustab 53% töötajatest. Kesk- ja noorem

meditsiinipersonal on liikuvam, liikuvus püsib ühtlasel tasemel ja ligi 20% kesk-noorempersonalist vahetab aasta

jooksul töökohta. Kõrgharidusega on 37% õdedest. Aasta lõpuks vakantseid ametikohti ei ole. 2009.aastal oli suur

hulk kesk-meditsiinipersonalist lapsehoolduspuhkusel, mis tingis ületunnitöö.

Personalijuhtimise eesmärk on omada kvalifitseeritud, oma erialale pühendunud spetsialiste. Meditsiinipersonali

koolitamine toimub plaani alusel sise- ja väliskoolitustena, viimastele planeeritakse ka koolituskulud eelarves,

2009. aastal oli selleks eraldatud 1.5 mln EEK. Koolituskulusid kasutati planeeritust vähem, ei forsseeritud

väliskoolitusi ning osa neist oli võimalik katta rahalise toetusega Lastehaigla Toetusfondilt ja väljastpoolt haiglat.

Arstid osalesid haiglavälisel koolitustel (Eestis ja välismaal) kokku 501 korral; sisekoolitused arstidele toimuvad

regulaarselt kord nädalas kliinilise konverentsina. Haiglasse on tellitud 16 meditsiiniajakirja arstidele, leping on

sõlmitud TÜ andmebaaside kasutamiseks.

2009. aastal oli tähelepanuväärseks kahe haiglakonverentsi korraldamine (Väikelaste psühhiaatria ja Haigla

30.aastapäeva konverents) ning ajakirja „Eesti Arst” erinumbri väljaandmine. Kvalifikatsiooni saab hinnata ka

lastehaigla poolt korraldatud kursuste abil, 2009. aastal korraldatud 7 kursust said kiitva hinnangu. Lastehaigla

arstid osalesid 2009. aastal ka ülelinnalistel patoloogilis-anatoomilistel konverentsidel ettekannetega. Soodustatud



Juhatuse liige ................................. 6

on ka tasemekoolitus doktorantuuri näol. Käesolevalt on doktoriõppes 4 arsti ja üks psühholoog (alustatud 2006. ja

2007. aastal).

Arstid osalevad koostöös TÜ–ga Eesti Teadusfondi grandiuuringutes, kliinilistes ravimuuringutes ning muudes

teadusuuringutes koostöös TÜ Lastekliinikuga, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudiga ning

Helsingi Ülikooli poolt algatatud rahvusvahelises uuringus.

Õppetöös osales 50 residenti (neist 8 pediaatria erialal) ning 17 TÜ üliõpilast ning 235 tervishoiu kõrgkoolide

üliõpilast.

Ka kesk- ja noorem - meditsiinipersonali koolitamine toimub plaani alusel. 2009.aastal oli põhirõhk

sisekoolitustel, kus osaleti kokku 490 korral (258 õde), keskmiselt iga töötaja kohta 1.6 koolituspäeva.

Seoses laboratooriumi kvaliteedikäsiraamtu koostamisega elavnes laborantide täiendõpe. 2009. aastal peeti

üks Õenduskonverents vastsündinute ravi ja hoolduse teemal. On kasutusele võetud sotsiaalseid (juubelipreemia, tähtpäevade hommikukohv, sünnipäevalilled, talvepuhkus,

ekskursioonid), füsioloogilisi (töötingimused, töötervishoiu korraldus - 2008.aastal kulutati selleks 144 917 EEK,

prillide kompensatsioon, toitlustamine, joogivesi, kohviautomaat, kliimaseade) turvalisuse alaseid (kindlustus,

tööleping, toetuste võimalus, töörõivas), ning eneseteostuse alaseid (parim arst, õde, lapsesõbralik töötaja, elutöö

preemia, koolitused, valvearsti mobiiltelefon) tegureid personali kinnistamiseks ja motiveerimiseks.

Kvaliteediteenistus uuris 2009. aastal haiglapersonali suitsetamise levikut ning küsitles keskastme juhte

juhtimisvaldkondade kohta. Keskastme juhid pidasid üheks olulisemaks töölõiguks personalijuhtimist ning

iga-aastase tegevuskava väljatöötamist. Personalijuhtimisest annab informatsiooni ka patsiendi rahulolu

uuring, mida tehakse regulaarselt. Oluliselt on paranenud osakondadepoolne tagasiside personalile. 97%

patsientidest on väga või pigem rahul osutatud teenusega, 67-69% patsientidest on väga rahul saadud abiga

ja arsti usaldusväärsusega, meditsiinipersonali käitumise ja osavõtlikkusega on väga rahul 64 -75%

patsientidest.

Investeeringud

Seoses 2009. aasta tulude vähenemisega ja kokkuhoiu vajadusega tehti investeeringuid

meditsiiniseadmetesse, IT arendamisse ja majandusseadmetesse kokku 3 645 tuh EEK eest, neist

meditsiiniinvesteeringuid 2 064.4 tuh EEK eest. Suurem ost – kaks liikuvat radioloogiaseadet tehti

Toetusfondile annetatud rahade eest. Uutest vahenditest võeti kasutusele dermatoom põletushaigete

nahasiirdamiseks ja audiomeetriakabiin - viimane võimaldab kvaliteetsemalt läbi viia audioloogilisi

uuringuid; silmaarstile – refraktomeeter. Teiste ostudega uuendati olemasolevat aparatuuri (monitorid,

perfuusorid, kuvöös, bronhoskoop). Ettevalmistused ühinemiseks E-tervise infosüsteemiga nõudsid

täiendavaid uuendusi haigla IT- alases riistvaras ja arvutivõrgus (609721 EEK). Uuendati köögiseadmeid

(408250 EEK). Ventilatsiooni korrastamiseks kulutati 454197 EEK.

2009.aastal viidi läbi avatud riigihange SA Tallinna Lastehaigla infosüsteemi liidestamine e-tervise

infosüsteemidega ja lihtmenetlusega hanked: Riist- ja tarkvara ostmine, Audiitorteenuse ostmine, Söökla

sisustuse ostmine. Avatud hanke eeltaotlus rahuldati 02.10.2009, selle alusel tehti kolm riigihanget

(tarkvara, riistvara ostmine ja projektijuhtimine) ja täitaotlus esitati 31.12.2009. Augustis 2009 esitati ka

taotlus eurorahade saamiseks RIA kaudu projektile Tallinna Lastehaigla Dokumendihaldus, millele

hinnang ei ole veel saabunud.

2009.aastal parandati tuletõrjesignalisatsiooni, projekteeriti tuletõkke sektsioonid Kesklinna LP- s, tehti

keldri tunneli ja köögi remont, osakondade ja kabinettide sanitaarremonte, ehitati arvutivõrgu jaotla ruum,

projekteeriti basseini ümberehitus ja 6. korruse ventilatsiooni kaasajastamine.

Struktuur

Lastehaigla struktuuris on järgmised põhiüksused:

Pediaatriakliinik



Juhatuse liige ................................. 7

Kirurgiakliinik

Kesklinna Lastepolikliinik

Teenistused – allergoloogia-, endokrinoloogi-, geneetika-, kardioloogia-, psühhiaatria

Diagnostilised üksused – radioloogia osakond, laboratoorium, neurofüsioloogia kabinet,

urodünaamika kabinet, audiomeeetria kabinet

Mittemeditsiinilised teenistused – füsioteraapia, logopeedia, psühholoogia

Kliiniline tegevus

Ambulatoorne arstiabi

Ambulatoorset tegevust osutatakse eriarstide eelregistreeritud vastuvõttudel Kesklinna Lastepolikliinikus

ja Mustamäe haiglas. Akuutsete haigete ambulatoorne vastuvõtt toimub traumapunktis ja valvetoas.

Ambulatoorseid vastuvõte tehti 2009. aastal kokku 168163 (joonis1, tabel1), mis on 1337 vastuvõtu enam

kui 2008. aastal. Suurenes vastuvõttude arv Kesklinna LP-s (+3541) ja vähenes statsionaari juures (-

2204). Pediaatriakliinikus vastuvõttude arv vähenes 2.7%,

kirurgiakliinikus kasvas 4.5% LOR eriala arvel.

joonis1 Tabel 1

2005 2006 2007 2008 2009

Pediaatrid 19295 22731 23883 25389 24340

s.h. Allerg 5425 6057 7004 6830 6931

Kard. 3140 3934 3952 4418 4591

Neuroloogid 5012 5051 5335 5703 5862

Hematol.+onkol. 2733 2965 2838 2292 2344

Psühhiaater 1135 1190 1071

Kokku 30199 30747 33191 34574 33617

LOR 6375 6229 4886 4061 5204



Juhatuse liige ................................. 8

Ortopeedid 3543 3656 3649 3733 3381

Kirurgid 4193 3816 4086 3951 3698

Kokku 14093 13701 12621 11745 12283

Kesklinna LP 71846 74657 77224 68319 71860

Valvetuba 19749 21210 23591 23829 23307

Traumapunkt 22136 21428 20590 22567 21143

Ambulatoorsetel vastuvõttudel on kasvanud järjest 1-4 aastaste laste osakaal (sündimuse tõuseelnevail

aastail) ning kahanenud 10 – 14 aastaste ja >15 aastaste laste osakaal (joonis2, tabel 2).

joonis2

Tabel 2

<1a. 1-4a. 5-9a. 10-14a. >15a.

2008 27146 44823 33839 27907 12304

2009 26549 47188 33735 26979 11255

Ambulatoorsete vastuvõttude arv erialati ja haigusgruppide järgi on püsiv (joonis 3 ja 4)



Juhatuse liige ................................. 9

joonis3 Amb. vv. arv erialati 2009



Juhatuse liige ................................. 10

Joonis4 Ambulatoorsete vastuvõttude arv haigusgruppide järgi

Ambulatoorsetest haigetest enamik (93%) on kindlustatud Harju osakonnas, järgnevad Pärnu (3.8%) ja

Viru (2.3%), mis on püsinud stabiilne.

Ambulatoorsed vastuvõtud akuutsete seisundite korral (valvetuba ja traumapunkt) moodustasid

koguvastuvõttudest 26.4%. Pediaatria valvetuppa pöördumiste arv on



Juhatuse liige ................................. 11

joonis5

alates 2002.aastast pidevalt tõusnud (joonis 5) ja 2009. aastaks suurenenud enam kui 3 korda. 2009.aastal

oli pöördumisi 18288, neist 79% pöördus ise. Pöördunutest 75% vajas ambulatoorset abi. Kiirabiga tuli

13% patsientidest, mis on 2.2% enam kui 2008. aastal, seetõttu kasvas ka 2.1% võrra hospitaliseeritute

arv. Kasvab ka öiste pöördumiste arv ning haigusjuhtude analüüs näitab, et enam kui 5% juhtudest on

probleemid lahendatavad esmatasandil.

Kirurgia valvetuppa pöördumist arv 2009. aastal kahanes (joonis 6), kiirabiga pöördujate arv oli võrreldav

2008. aastaga. 75.5% pöördunutest said ambulatoorset abi (2008 – 79.9%).

joonis6

LOR erialal kasvas veidi pöördumine valvetuppa (joonis7), pöördunutest 89% said ambulatoorset abi.



Juhatuse liige ................................. 12

joonis7

Traumapunkti pöördus 2009. aastal veidi enam lapsi, neist 93% sai abi ambulatoorselt

(joonis 8). Enamik traumasid (50%) juhtub kukkumise tagajärjel, neist ca 61% - vaba aja

joonis8

veetmisel. Sporditegevusega seostub 16.3% traumadest. Liiklustraumasid oli 4.6%, põletusi – 2.3%.

Ambulatoorseid kirurgilisi protseduure (NOMESCO) tehti 10643 (joonis 9). Peamisteks on luumurdude

paigaldamine, kipslahase asetamine, nahaõmblused, krüoteraapia, võõrkehade eemaldamine.

joonis9



Juhatuse liige ................................. 13

Vastuvõttude arv valvetubades raviteenuste arvete järgi on näha joonisel 10.

joonis10

Päevastatsionaar

Kokku on avatud 21 päevastatsionaari voodit. Kesklinna LP 6-l voodil raviti 178 haiget, statsionaari

juures 15 voodil – 1236 haiget, kokku 221 enam kui 2008. aastal (joonis11). Statsionaari juures raviti

päevastatsionaaris 271 haiget enam kui 2008. aastal seoses kirurgilise eriala päevastatsionaari teenuse

sisseviimisega IV kvartalis ilma vastavaid voodeid avamata. 2% patsiente oli ravil endokrinoloogiliste

probleemidega, 19.9% - neuroloogilise profiiliga, 10.3% kaasasündinud väärarengute tõttu, 7.6 ja 6.9%

vastavalt seedeelundite ja hingamiselundite haigustega. Alla 1 aasta vanuseid oli 250, 1-14 aastat – 857,

> 15 a. – 129 haiget.

joonis11

Päevastatsionaari voodipäevade arv ja haiguste profiilid on näha joonistel 12 ja 13.



Juhatuse liige ................................. 14

joonis12



Juhatuse liige ................................. 15

joonis13

Statsionaarne arstiabi

Statsionaarset arstiabi antakse pediaatriakliiniku 138-l ja kirurgiakliiniku 46-l voodil, lisaks 4 voodit

sõltuvushäiretega lastele. Haiglavoodite hulgast ja kasutamise dünaamikast annavad ülevaate joonised

14 ja 15 ja 16.



Juhatuse liige ................................. 16

joonis14



Juhatuse liige ................................. 17

joonis16

Statsionaari voodihõive on püsinud stabiilsena, järjest on vähenenud haigete hulk, ravikestvus ja

voodipäevade arv. Voodipäevade arvu vähenemine on eriti ilmne vastsündinute osakonnas, pediaatria

osakonnas (kus on kasvanud päevastatsionaari osa), samuti kirurgiaosakonnas, aga ka ortopeedia ja

LOR osakonnas. Suurenenud päevastatsionaari ja ambulatoorset raviviisi kasutamist mõjutas ka HK

lepingute vähenemine. Kasvanud on voodipäevade arv intensiivravi osakonnas.

Vanuseliselt on kasvanud vähesel määral 1-4 aastaste laste osakaal.

Tabel 2

< 1.a. 1-4a. 5-9a. 10-14a. >15a.

2009.a. 2225 4200 2269 2173 833

2008.a. 2292 3989 2347 2378 952

Erakorraliselt hospitaliseeriti 61.3% haigetest (2008 – 56.8%), seda võis mõjutada aasta lõpul oluliselt

kasvanud viirushaigestumine (A gripp H1N1). Haigete jaotus piirkondlike haigekassade järgi on püsiv

(78.8% Harju HK , 10.7% Pärnu, 8.0% Viru ja 1.7% Tartu osakonnast).

Haiglas ravitud haiguste struktuur ei ole muutunud, siiski kasvas 2009. aastal hingamisteede haiguste

osa (25%, 2008.a. – 22%), vigastuste – mürgistuste osa jäi endiseks (11%), kolmandaks tõusis nakkus-

ja parasitaarhaiguste rühm (7%). (joonis17).

Haigusjuhu keskmine maksumus statsionaaris oli 12655 EEK. Kalleid, >500000 EEK maksumusega

haigusjuhte oli 19 (2008.a. – 14), s.h. oli 2 juhtu maksumusega üle 1 mln EEK. Kõige kallimad on

<1000g sünnikaaluga vastsündinute haigusjuhud, keskmine hind DRG järgi oli 2009.aastal 364705

EEK. Ambulatoorse juhu maksumus pediaatrias oli 644 EEK ja kirurgia erialadel 350 EEK.

Operatsioonide keskmine maksumus statsionaaris oli 3564 EEK.

Uuringutest tehti radioloogilisi uuringuid samas mahus (2009.a. – 58820, 2008.a. – 58869, joonis 18 ja

19), teiste uuringute hulk oli võrreldav 2008.aastaga. Kõrgtehnoloogilisi radioloogilisi uuringuid osteti

teistelt haiglatelt ca 4.9 mln EEK eest, mis oli mõnevõra vähem kui 2008.aastal ja oli tingitud

kokkuhoiuvajadustest. Kasvas logopeediliste protseduuride maht, vähesel määral vähenes

psühholoogide ja taastusravi protseduuride maht.



Juhatuse liige ................................. 18

joonis17

Joonis18 joonis19

Röntgen uuringud Ultraheliuuringud

Operatiivne tegevus statsionaaris (HK hinnakirja 6-kohalisi operatsioonikoode arvestades) on langenud

(joonis 20), mis on seotud peamiselt laste arvu langusega vabariigis. Operatiivne aktiivsus kirurgia ja

0

5000

10000

15000

20000

25000

30000

35000

TLH 2009 TLH 2008 KLP 2009 KLP 2008

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

16000

18000

20000

TLH 2009 TLH 2008 KLP 2009 KLP 2008



Juhatuse liige ................................. 19

ortopeedia osakonnas on 44.6 ja 45.3%, LOR osakonnas 71.8%. Erakoraliste operatsioonide osakaal on

veidi kasvanud, kuna osa plaanilisest tööst toimub päevastatsionaaris.

joonis20

Kõikidest statsionaari operatsioonidest on 80% esimese kolme grupi operatsioonid, ning see vahekord pole

muutunud aastate lõikes (Joonis21).

joonis21

Kõige enam on tehtud adeno- tonsillektoomiaid ja kõrvaoperatsioone, luu-lihaskonna ja naha-nahaaluse

koe operatsioone, viiendal kohal on seedetrakti operatsioonid.



Juhatuse liige ................................. 20

joonis22

Anesteesiaid oli 2009. aastal 4355 (2008.a. – 4648), neist endotrahheaalseid – 2718.

Anesteesiaid ASAS riskiga IV-V oli 51. Vanusgrupiti jaotusid anesteesiad järgnevalt:

2009 2008 2007 2006

0 –28p. 82 86 78 93

29p – 1a 771 820 805 712

2 – 14 a. 3219 3428 3360 3648

>15a. 283 323 407 426

Hambaravi teenuse maht 2009.aastal langes (joonis 23) peamiselt Kesklinna LP teenuse vajaduse

languse tõttu, ka olid arstid pikemat aega haiguslehel. Vajadus narkoosis hambaraviks aga on suur ja

järjekord on mitmeid kuid pikk.

joonis23

2009.aastal suri 49 haiget, haigla letaalsus oli 0.36% (2008.a. – 0.35%). Surnutest oli alla 1 aastaseid lapsi

34, neist 25 oli tegemist erineva perinataalperioodi patoloogiaga, seitsmel juhul kaasasündinud väärareng

või ainevahetushäire, ühel juhul oli surmapõhjuseks hulgitrauma. 5- 9 aastaste grupis suri 2 haiget

leukeemia tõttu, > 15 aastaste grupis kaks haiget hulgitrauma tõttu ja 10 -14 aastaste grupis 2 haiget A

(H1N1) gripi ja selle tüsistuste tõttu.

Seega nähtub, et ravitegevus ja selle struktuur püsib aastate kestel sarnasena. Vähenemistendents on

statsionaarse ravi osas, mis osaliselt kandub üle päevastatsionaari ja ambulatoorsesse tegevusse. Laste arvu

muutus (eeskätt vanemate vanusgruppide vähenemine) mõjutab ravitegevust samuti languse suunas, mida

esmalt on märgata kirurgilise ja ortopeedilise tegevuse juures. Lastehagiuste alane tegevus lastehaiglas on

mõjutatud esmatasandist, mis eriti avaldub valvetoas abi järele pöördunute pidevas kasvus ja kinnitab



Juhatuse liige ................................. 21

vajadust regulaarse ja kvaliteetse jälgimis- ja nõustamissüsteemi järele. Meditsiiniabi hind lastehaiguste

korral võrreldes teiste erialadega on odav, v.a. madala sünnikaaluga enneaegsete laste ravi, mis ulatub

miljonitesse, mis aga ei viita sellele, et lastehaiguste alase teenuse osutamine peaks olema odav.

2010.aasta tegevuses on vajalik kindlustada kvaliteetse, tõenduspõhise meditsiiniabiga kõik lastehaigla

teenuseid vajavad patsiendid, milleks jätkuvalt tähelepanu keskmes personali koolitus ning investeeringud

kaasaegse aparatuuri taseme säilitamiseks. 2010.aastal jätkuvad otsingud töökorralduse parendamiseks

tingituna patsientuuri vajaduse muutumisest, jätkub tegevus patsiendi ohutuse kindlustamisel. Suurenema

peab nõustamisteenuse osa kesk-meditsiinipersonalilt.

2010.aastal on planeeritud suuremate investeeringutena polikliiniku röntgenaparaadi ja ECHO

kardiograafi ostmine. Suurematest majandusinvesteeringutest on plaanis basseinide kapitaalremont,

ventilatsiooni korrastamine, köögi remondi lõpuleviimine, tuletõkete paigaldamine polikliinikus. Jätkub IT

arendamine seoses 2009.a.toimunud liitumisega SA e-tervis ja jätkuvate projektide arendamisega

(digiregistratuur, õenduslugu), samuti on planeeritud dokumendihaldussüsteemi korrastamine (eurorahade

toel). Ootel on Laste Vaimse Tervise Keskuse ehitus, mis seni rahastamata. Läbirääkimised

Sotsiaalministeeriumis lubavad loota täiendavale finantseerimisele eurorahadest, mis võivad jäävad täies

mahus teistes valdkondades. Rahastamise leidmisel on koheselt võimaik alustada riigihangetega ehitaja

leidmiseks.

Finantssuhtarvud

Lähteandmed (tuh.kroonides) 2009 2008 Käibevara 56 056 47 624 Lühiajalised kohustused 29 055 35 957 Raha 37 234 19 292 Kohustused 29 139 36 122 Varad 168 073 166 997 Varud 2 365 2 115 Netovara 138 934 130 874

Finantssuhtarv Valem 2009 2008

Puhas käibekapital ehk töökapital Käibevara-Lühiajalised kohustused

(tuh.krooni) 27 001 11 667

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja Käibevara / Lühiajalised

kohustused (kordades) 1,93 1,32

Maksevalmiduse kordaja Raha / Lühiajalised kohustused

(kordades) 1,28 0,54

Võlakordaja (Koguvõlgnevus / Varad)*100 (%) 17,34 21,63

Soliidsuskordaja (Netovara/Varad)*100 (%) 82,66 78,37



Juhatuse liige ................................. 22

RRaaaammaattuuppiiddaammiissee aaaassttaaaarruuaannnnee

Tegevjuhtkonna deklaratsioon

Tegevjuhtkond deklareerib oma vastutust SA Tallinna Lastehaigla 2009.a raamatupidamise aastaaruande koostamise

õigsuse eest ning kinnitab oma parimas teadmises, et:

- raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea

raamatupidamistavaga;

- raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja

rahavoogusid ;

- SA Tallinna Lastehaigla on jätkuvalt tegutsev.

Mall-Anne Riikjärv Juhatuse esimees _____________

Peeter Insakov Juhatuse liige _____________

Tiia Muts Juhatuse liige _____________

Tallinn,08.märts 2010



Juhatuse liige ................................. 23

Tulemiaruanne (kroonides)

Skeem 1 2009 2008 Lisad

1

Tulu põhitegevusest 280 505 223 283 019 507 2

Saadud toetused 2 881 996 7 386 833 2

Materjalide ja teenuste kulud -83 317 614 -85 888 984 2

Muud tegevuskulud -26 424 137 -26 716 698 2

Tööjõukulud -155 342 793 -162 904 410 2

Põhivara kulum ja väärtuse langus -11 001 418 -11 300 472 2

Põhitegevuse tulem 7 301 257 3 595 776

Finantstulud ja –kulud 758 509 675 451 3

Aruandeaasta tulem 8 059 766 4 271 227



Juhatuse liige ................................. 24

Bilanss (kroonides)

31.12.2009 31.12.2008 Lisad

VARAD

Käibevara

Raha 37 234 636 19 292 140

Nõuded ja ettemaksed 16 455 646 26 216 789 4

Varud 2 365 867 2 115 045 6

Käibevara kokku 56 056 149 47 623 974

Põhivara

Kinnisvarainvesteeringud 4 077 600 4 118 800 7

Materiaalne põhivara 107 063 203 114 325 676 8

Immateriaalne põhivara 875 899 928 082 9

Põhivara kokku 112 016 702 119 372 558

VARAD KOKKU 168 072 851 166 996 532

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

Lühiajalised kohustused

Võlad ja ettemaksed 29 055 749 35 957 542 10

Lühiajalised kohustused kokku 29 055 749 35 957 542

Pikaajalised kohustused

Võlad ja ettemaksed 83 150 164 804 10

Pikaajalised kohustused kokku 83 150 164 804

Kohustused kokku 29 138 899 36 122 346

Netovara

Sihtkapital 95 901 343 95 901 343 12

Eelmiste perioodide tulem 34 972 843 30 701 616

Aruandeaasta tulem 8 059 766 4 271 227

Netovara kokku 138 933 952 130 874 186

KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 168 072 851 166 996 532



Juhatuse liige ................................. 25

Rahavoogude aruanne ( otsemeetod ) ( kroonides)

*Selgituseks kirjele”Makstud põhivara ostul” 2009 2008

põhivara sissetulek (lisa 8) -3 391 286 -8 876 895

Immateriaalse põhivara sissetulek (lisa 9) -254 276 -195 455

MTÜ Lastehaigla Toetusfondi poolt mitterahaliselt

saadud varad (lisa 15)

0 3 015 248

Aasta algul tasumata põhivara ostud -83 220 -1 804 000

Aasta lõpul tasumata põhivara ostud 0 83 220

Kokku -3 728 782 -7 777 882

2009 2008 Lisad

Rahavood põhitegevusest

Laekumine s.h. 292 948 370 277 447 298

Kohalikust- ja riigieelarvest 13 809 190 15 020 280

Haigekassadelt 266 047 771 249 778 987

Muud 10 612 348 11 105 796

Tegevuskulude sihtfinantseerimine 2 479 061 1 542 235

Väljaminek s.h. -272 286 937 -270 945 403

Tegevuskulud -112 884 836 -109 582 604

Maksud -63 614 737 -63 507 734

Tööjõukulud -95 787 364 -97 855 065

Rahavood põhitegevusest kokku 20 661 433 6 501 895

Rahavood investeerimistegevusest

Makstud põhivara ostul * - 3 728 782 -7 777 882

Saadud intressid 768 993 749 699 3

Rahavood investeerimistegevusest kokku -2 959 789 -7 028 183

Rahavood finantseerimistegevusest

Laenude tagasimaksed 0 -2 420 971

Laekunud põhivara sihtfinantseerimine 251 333 1 798 373 12

Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed 0 -936 424

Makstud intressid -10 483 -74 248 3

Rahavood finantseerimistegevusest kokku 240 850 -1 633 270

RAHAVOOD KOKKU 17 942 494 -2 159 558

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 19 292 140 21 451 698

Raha ja raha ekvivalentide muutus 17 942 494 -2 159 558

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 37 234 634 19 292 140

Sularaha 4382 51 206 EEK

Arveldusarvete jäägid 37 230 254 19 240 934 EEK



Juhatuse liige ................................. 26

Netovara muutuste aruanne (kroonides)

Sihtkapital Tulem Netovara kokku

31.12.2007 95 901 343 30 701 616 126 602 959

Aruandeaasta tulem 0 4 271 227 4 271 227

31.12.2008 95 901 343 34 972 843 130 874 186

Aruandeaasta tulem 0 8 059 766 8 059 766

31.12.2009 95 901 343 43 032 609 138 933 952

Täiendav informatsioon sihtkapitali kohta on esitatud lisas 12.



Juhatuse liige ................................. 27

Lisad raamatupidamise aastaaruandele

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused

1.Üldpõhimõtted

SA Tallinna Lastehaigla 2009 aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses riigi üldeeskirjas

esitatud arvestuspõhimõtetega, lähtudes “Raamatupidamise seaduses” ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele.

SA Tallinna Lastehaigla arvestus- ja esitusvaluutaks on Eesti kroon.

2.Finantsvarad

Finantsvarade oste ja müüke on järjepidevalt kajastatud tehingu väärtuspäeval, s.o päeval, mil SA Tallinna

Lastehaigla saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja selle ekvivalentidena on kajastatud kassas olevat sularaha, raha pankade arveldusarvetel ja nõudmiseni

hoiuseid pankades. Raha ja selle ekvivalendid on bilansis hinnatud õiglases väärtuses, mis baseerub bilansipäeva

Eesti Panga ametlikel valuutakurssidel. Õiglase väärtuse muutustest tulenevad kasumid ja kahjumid on kajastatud

tulemiaruandes real „Finantstulud- ja kulud“.

Nõuded

Nõuetena ostjate vastu on kajastatud ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud nõudeid. Nõuded ostjate

vastu, samuti kõik muud nõuded, on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses (so soetusväärtus, millest on maha

arvatud nõude laekumise ebatõenäolisusest tingitud allahindlus ning laenude põhiosa tagasimaksed) või

soetusmaksumuses.

Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus

võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid on kajastatud bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

Iga nõude väärtuse langust ehk vajadust allahindluseks hinnatakse iga ostja osas eraldi.

Allahindlus kajastatakse tulemiaruandes kuluna järgmistel ridadel:

“muud tegevuskulud” - nõuded ostjate vastu ja muud äritegevusega seotud nõuded;

“finantstulud ja –kulud ” – lühiajalised investeerimistegevusega seotud nõuded;

“finantstulud ja –kulud ” – pikaajalised investeerimistegevusega seotud nõuded.

Kui nõude tagasisaamine on muutunud lootusetuks, siis kajastatakse need nõuded bilansiväliste varadena.

Intressitulu nõuetelt kajastatakse tulemiaruandes real “finantstulud – ja kulud”.

3. Varud

Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostuhinnast, ostuga kaasnevast tollimaksust, ja

soetamisega otseselt seotud veokuludest, millest on maha arvatud hinnaalandid. Varude soetusmaksumuse kindlaks

määramisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit (majandusmaterjalid, pesu, väheväärtuslikud

meditsiiniaparaadid ja pisiinstrumentaarium) ning FIFO meetodit (ravimid).



Juhatuse liige ................................. 28

Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus.

Varude allahindlusi nende neto realiseerimismaksumusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna ja kajastatakse

tulemiaruandes real “ materjalid ja teenused”.

Kuna SA Tallinna Lastehaigla kuulub avalikku sektorisse, siis on lähtutud riigi raamatupidamise üldeeskirja

erisusest varude arvestamisel. Varude soetamisel tasutud käibemaks ja muud tagastamisele mittekuuluvad maksud

on kajastatud soetamishetkel kuluna ning seda ei kajastata varude soetusmaksumuse koosseisus.

4. Põhivara

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteering on maa või hoone, mida hoitakse kas renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise

eesmärgil ning mida ei kasutata ettevõtte enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis arvele

algselt tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvara-

investeeringu edasisel kajastamisel lähtutakse soetusmaksumuse meetodist, mis tähendab, et

kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud

amortisatsioon ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarsel meetodil 2-

5% aastas. Amortisatsioonikulu kajastatakse tulemiaruandes real “põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus”.

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 30 000 kroonist ja kasuliku tööeaga üle ühe aasta.

Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 30 000 krooni, kajastatakse kuni

kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudena) ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt

kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega

seotud kulutustest. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel

on erinevad kasutusead, on need komponendid raamatupidamises võetud arvele eraldi varaobjektidena. Omatarbeks

ehitatud materiaalse põhivara finantseerimiseks võetud laenu kasutuse kulusid (s.h. lepingu sõlmimise tasu,

intressid), mis on arvestatud alates ehitustegevuse algusest kuni valmis vara vastuvõtmiseni, ei kajastata materiaalse

põhivara soetusmaksumuse osana. Riigi raamatupidamise üldeeskirja kohaselt ei kapitaliseerita põhivara

soetusmaksumusse riiklikke makse (mittetagastatav käibemaks) ja lõive (v.a. omatarbeks ehitatavate varade

maksumusse lisatavatele tööjõukuludelt arvestatud maksud); sellised maksud ja lõivud kajastatakse tekkepõhiselt

perioodikuluna tulemiaruande kirjel “Muud tegevuskulud”.

Põhivara parendusväljaminekud on lisatud põhivara soetusmaksumusele või võetud arvele parendatud varaobjekti

koosseisus eraldi varaobjektina, kui need on vastanud põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumile

(mh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu saamisel). Parenduse käigus asendatud varaobjekti või selle

osa algne soetusmaksumus ning vastav kulum on kantud bilansist välja.

Jooksvad hoolduse- ja remondikulud on kajastatud tulemiaruandes.

Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud

akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm

määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsioonimäärad aastas on

põhivara gruppidele järgmised:



Juhatuse liige ................................. 29

Maa 0%

Ehitised ja rajatised 2-10 %

Põhitegevuse seadmed 10-20 %

Muud masinad ja seadmed 15-20 %

Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 10 %

Materiaalse põhivara bilansilise väärtuse võimalikku langust kontrollitakse juhtudel, kui mingid sündmused või

asjaolude muutumine näitavad, et vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised

asjaolud on olemas, viiakse läbi vara kaetava väärtuse hindamine. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus on langenud

alla tema bilansilise väärtuse, siis hinnatakse see vara alla kuni kaetava väärtuseni, milleks on kas sellest varast

tulevikus saadavate rahavoogude nüüdisväärtus või selle vara neto müügihind, olenevalt kumb on kõrgem. Vara

neto müügihinna määramisel kasutatakse ettevõtteväliste ekspertide abi. Allahindlus kajastatakse aruandeperioodi

kuluna tulemiaruandes real “põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus”.

Vara on hakatud amortiseerima alates hetkest, mil see on juhtkonna poolt kavandatud seisundis ja asukohas.

Vara amortiseerimine on lõpetatud, kui vara amortiseeritav osa on täielikult amortiseerunud või kui vara on

lõplikult kasutusest eemaldatud , samuti siis, kui vara on ümberklassifitseeritud müügiootel põhivaraks (olenemata

sellest, et vara on kasutatud kuni müügini ettevõtte põhitegevuses). Ajutiselt kasutusest eemaldatud vara

amortiseerimist ei peatata.

Bilansipäeval on hinnatud varaobjektide amortisatsiooninormide vastavust järelejäänud kasulikule elueale ning

vajadusel on norme korrigeeritud. Hinnangute muutuse mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega

seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud

akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestatakse

lineaarselt, lähtudes põhivara eeldatavast kasulikust elueast.

Amortisatsioonimäärad aastas on immateriaalsele põhivarale järgmised:

Muu immateriaalne põhivara 20%

5.Rendiarvestus

Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja

hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina.

Kapitalirendi tingimustel soetatud vara kajastatakse rentniku bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase

väärtuse summas või miinimumrendimaksete nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel

soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara kasulik tööiga või rendiperiood, olenevalt sellest, mis on lühem.

Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse

rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna.

6. Finantskohustused

Kõik finantskohustused (võlad tarnijatele, võetud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) on võetud

algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab

ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine on toimunud korrigeeritud

soetusmaksumuse meetodil.



Juhatuse liige ................................. 30

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega,

mistõttu lühiajalisi finantskohustusi on bilansis kajastatud maksmisele kuuluvas summas.

Pikaajalised finantskohustused on võetud algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses. Pikaajalistelt

kohustustelt intressikulu arvestamisel on kasutatud finantsinstrumendi sisemise intressimäära meetodit. Kui

pikaajalise kohustuse sisemine intressimäär erineb lepingus fikseeritud intressimäärast, on see võetud arvele tema

nüüdisväärtuses, diskonteerituna turu intressimääraga sarnaste tingimustega finantsinstrumendile.

7.Sihtfinantseerimine

Varade sihtfinantseerimine

Põhivara sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodis. Tulu näidatakse tulemiaruande kirjel

“ Saadud toetused”.

Tegevuskulude sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse tulemiaruandes proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulu

kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, st. saadud toetusi ja kompenseeritavat kulu kajastatakse tulemiaruandes

eraldi ridadel. Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse tulemiaruandes ridadel “Saadud toetused”.

8.Tulude arvestus

Tulu kaupade müügist on kajastatud siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid ja hüved on läinud üle ostjale, SA

Tallinna Lastehaiglal puudub kontroll kauba üle, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav,

tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.

Lõpetamata tööd, s.o meditsiiniteenused, mille eest arved väljastatakse järgmisel aruandeperioodil, kajastatakse

bilansis viitnõudena (Muud lühiajalised nõuded) ja tulemiaruandes tuluna (Tulud majandustegevusest).

Arvestusvalem: (patsientide arv 31.12.2009*keskmine ravijuhu maksumus 2009) + (hooldajate/emade arv

31.12.2009*keskmine hooldusarve maksumus 2009).

Tulu teenuse müügist on kajastatud üldjuhul teenuse osutamise järel. Intressitulu kajastamisel on lähtutud vara

sisemisest intressimäärast.

9.Käibemaks

SA Tallinna Lastehaigla on piiratud käibemaksukohustuslane. Käibemaksu arvestust peetakse otsearvestuse teel.

Arvestatud käibemaksust arvatakse maha ainult ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste sisendkäibemaks.

Riigi raamatupidamise üldeeskirja kohaselt ei kapitaliseerita põhivara soetusmaksumusse riiklikke makse

(mittetagastatav käibemaks) ja lõive, (v.a. omatarbeks ehitatavate varade maksumusse lisatavatele tööjõukuludelt

arvestatud maksud); sellised maksud ja lõivud kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande kirjel

“Muud tegevuskulud”.

Kulud kajastatakse raamatupidamisarvestuses käibemaksuta netosummas ning käibemaks kajastatakse eraldi

kululiigina- käibemaksukuluna.

10.Puhkusetasu reserv

Puhkusetasu kulu on kajastatud kohustuse tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse kord aastas, so

aruandeaasta lõpul. Väljateenitud, kuid väljamaksmata puhkusetasu ja sellega seotud maksud kajastatakse

tulemiaruandes kuluna ja bilansis lühiajalise kohustusena töövõtjatele.



Juhatuse liige ................................. 31

11. Seotud osapooled

Osapooli on loetud seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise

osapoole ärilistele otsustele. SA Tallinna Lastehaigla seotud osapoolteks on:

a) asutaja Tallinn Linn;

b) teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted ja asutused;

c) juhatuse ja nõukogu liikmed

d) punktis c kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed (elukaaslased ja lapsed) ja nende poolt kontrollitavad või

nende olulise mõju all olevad ettevõtted.

12. Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis

ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodi või

varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste

hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud

aastaaruande lisades.

Lisa 2 Tulemiaruande kirjete koosseis

Tulud põhitegevusest

Geograafiliselt 2009 2008 Eesti 280 505 223 283 019 507 Tulu põhitegevusest kokku 280 505 223 283 019 507

2009 2008

Meditsiiniteenuste müük haigekassadele 256 423 357 257 247 811

Füüsilistele ja juriidilistele isikutele müüdud

meditsiiniteenused

5 992 837 6 442 419

Rehabilitatsiooni teenus 1 737 280 1 560 798

Tervishoiuteenuse osutamine sõltuvus- ja

käitumishäiretega lastele ja noorukitele

1 199 479 1 553 003

Laste, noorte psühholoogiline nõustamine 581 400 611 600

Südametervise profülaktilise töö teenus 125 000 125 278

Visiiditasu 2 123 950 3 466 700

Kiirabiteenuse osutamine 5 581 383 5 610 850

Arst-residentide praktilise koolituse teenus 4 062 959 3 391 231

Tervist edendavad projektid 195 963 362 062

Renditulu (lisa 13) 2 033 731 1 975 360

Müüdud kaubad ja teenused 447 884 672 395

Kokku 280 505 223 283 019 507



Juhatuse liige ................................. 32

Saadud toetused

Toetuse andja Toetuse otsatarve 2009 2008

Karolinska Instituut

ISAAC- allergiahaiguste

levimuse uurimine 4 990 32 008

Sotsiaalministeeriumi

Tervishoiuamet

Isikukaitsevahendite soetus

kriisiolukorraks (vt ka lisa 10) 0 41 575

Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuamet Õppelaenude dotasioon 660 000 658 337


Toetusfond

Tegevuskuludeks

(lisa 14) 644 235 631 661

Füüsilised ja juriidilised

isikud Mittesihtotstarbelised toetused 390 696 361 295


Tervishoiuamet

Põhivara hoolduseks ja

põhivara ostu käibemaksu

osa (vt ka lisa 10) 0 197 009

Tervise Arengu Instituut Sihtotstarbelised eraldised 753 936 0

Neste Eesti AS Diislikütus 176 806 0

Tegevuskuludeks saadud toetused kokku 2 630 663 1 921 885


Toetusfond Põhivara soetuseks ( lisa 14) 94 393 4 537 448


Tervishoiuamet

Eraldis hingamisaparaatide

soetamiseks 0 927 500

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla Helikopteriplats 156 940 0

Põhivara soetamiseks saadud toetused kokku 251 333 5 464 948

Saadud toetused kokku 2 881 996 7 386 833

Materjalide ja teenuste kulud

2009 2008

Kommunaalkulud -9 876 495 -9 001 145

Inventar -1 650 010 -3 024 338

Ravimid,hapnik,gaas,veri,opi lisavahendid -51 176 150 -52 609 735

Inventari hooldus ja remont -2 725 078 -1 952 180

Toidukulu -2 798 005 -3 027 097

Lennutransport, üleveoteenus -530 323 -590 512

Ostetud med.uuringud -14 561 553 -15 683 977

Materjalide ja teenuste kulud kokku -83 317 614 -85 888 984

Muud tegevuskulud

2009 2008

Hoone remont,korrashoid -9 303 976 -9 909 318

Transpordikulud -495 608 -331 626

Büroo-,posti- ja sidekulud -1 544 482 -1 422 128

Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu (lisa 5) -1 043 -6 685

IT kulud -1 238 135 -1 308 073

Esinduskulud -88 840 -65 975

Konsultatsioonid, muud teenused ja kulud -13 752 053 -13 672 893

Muud tegevuskulud kokku -26 424 137 -26 716 698



Juhatuse liige ................................. 33

Tööjõukulud

2009 2008

Palgakulu -115 070 753 -121 159 550

Sotsiaalmaksud -38 990 534 -40 341 083

Erisoodustus -1 281 506 -1 403 777

Tööjõukulud kokku -155 342 793 -162 904 410

Töötajate keskmine arv 666,55 678,90

Põhivara kulum ja väärtuse langus

2009 2008

Kinnisvarainvesteeringu amortisatsioon (lisa 7) -41 200 -41 200

Materiaalse põhivara amortisatsioon (lisa 8) -10 579 041 -10 810 381

Immateriaalse põhivara amortisatsioon ( lisa 9) -306 459 -244 898

Mahakantud vara jääkväärtus (lisa 8) -74 719 -203 993

Põhivara kulum ja väärtuse langus kokku -11 001 418 -11 300 472

Lisa 3 Finantstulud ja –kulud

2009 2008

Intressikulu -10 483 -74 248

Muud finantstulud 768 992 749 699

Finantstulud ja –kulud kokku 758 509 675 451

Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed 31.12.2009 31.12.2008

Nõuded ostjate vastu (lisa 5) 14 982 279 24 786 667

Muud lühiajalised nõuded 1 455 399 1 364 492

Ettemaksed teenuste eest 17 968 65 630

Nõuded ja ettemaksed kokku 16 455 646 26 216 789

Lisa 5 Nõuded ostjate vastu

31.12.2009 31.12.2008

Ostjate tasumata summad 14 982 279 24 786 667

Nõuded ostjate vastu kokku (lisa 4) 14 982 279 24 786 667

2009 2008

Ebatõenäoliselt laekuvad summad perioodi alguses 0 0

Kantud ebatõenäoliseks -1 043 -6 685

Kantud lootusetuks 1 043 6 685

Ebatõenäoliselt laekuvad summad perioodi lõpus 0 0



Juhatuse liige ................................. 34

Lisa 6 Varud 31.12.2009 31.12.2008

Tooraine ja materjal 2 365 867 2 040 900

Ettemaksed tarnijatele 0 74 145

Varud kokku 2 365 867 2 115 045

Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud

Lisa 2009 2008

Aasta algul

Soetusmaksumus 4 407 200 4 407 200

Akumuleeritud kulum -288 400 -206 000

Jääkmaksumus 4 118 800 4 201 200

Aruandeaasta tehingud

Amortisatsioonikulu 2 -41 200 -41 200

Aasta lõpul

Soetusmaksumus 4 407 200 4 407 200

Akumuleeritud kulum -329 600 -288 400

Jääkmaksumus 4 077 600 4 118 800

2005.a müüdi ehitis Laste 1 müügihinnaga 20 090 000 krooni ja jääkväärtusega 7 414 379 krooni. Arvele jäi vastav

hoonestusõigusega koormatud maa 2 347 200 krooni.

2005 aastal klassifitseeriti kinnisvarainvesteeringuna varem materiaalse põhivarana käsitletud Ravi 27 hoonest

rendile antud 10%’line osa soetusväärtusega 2 060 000 krooni. Tulud nimetatud hooneosa rendist moodustasid

1 788 142 krooni (2008.a. 1 770 825 krooni). Haldamiskulud moodustasid 271 084 krooni (2008.a 245 527 krooni).

Vt. Lisa 14.

Lisa 8 Materiaalne põhivara

Lisa Maa Ehitised

Masinad ja

seadmed

Muu

materiaalne

põhivara

Lõpetamata

ehitised ja

ettemaksed Kokku

Soetusmaksumus 31.12.2008 3 631 000 103 589 359 48 383 111 1 485 012 3 388 160 160 476 642

Akumuleeritud kulum 31.12.2008 0 -16 485 145 -28 931 381 -734 440 0 -46 150 966

Jääkmaksumus 31.12.2008 3 631 000 87 104 214 19 451 730 750 572 3 388 160 114 325 676

Ostud 0 106 107 2 678 412 164 375 348 000 3 296 894

Toetusfondilt saadud 14 0 0 94 393 0 0 94 393

Amortisatsioonikulu 2 0 -4 096 597 -6 384 667 -97 777 0 -10 579 041

Mahakandmised 2 0 0 -1 200 697 0 0 -1 200 697

Mahakantud vara kulum 2 0 0 1 125 978 0 0 1 125 978

Soetusmaksumus 31.12.2009 3 631 000 103 695 466 49 955 219 1 649 387 3 736 160 162 667 232


Jääkmaksumus 31.12.2009 3 631 000 83 113 724 15 765 149 817 170 3 736 160 107 063 203

Kirjel “Lõpetamata ehitised ja ettemaksed” kajastub Laste Vaimse Tervise Keskuse ehitamiseks tellitud C-korpuse

põhiprojekt, detailplaneering, konstruktiivse osa ekspertiis ning eksperthinnang põhiprojekti kohta. Juhtkonna

hinnangul on projekt jätkuvalt kasutuskõlblik.



Juhatuse liige ................................. 35

Lisa Maa Ehitised

Masinad ja

seadmed

Muu

materiaalne

põhivara

Lõpetamata

ehitised ja

ettemaksed Kokku

Soetusmaksumus 31.12.2007 3 631 000 101 838 298 42 857 302 1 510 629 3 292 160 153 129 389


Jääkmaksumus 31.12.2007 3 631 000 89 318 798 19 353 877 867 319 3 292 160 116 463 154

Ostud 0 1 751 061 4 014 586 0 96 000 5 861 647

Toetusfondilt saadud 14 0 0 3 015 248 0 0 3 015 248

Amortisatsioonikulu 2 0 -3 965 645 -6 736 817 -107 918 0 -10 810 380

Mahakandmised 2 0 0 -1 504 025 -25 617 0 -1 529 642

Mahakantud vara kulum 2 0 0 1 308 861 16 788 0 1 325 649

Soetusmaksumus 31.12.2008 3 631 000 103 589 359 48 383 111 1 485 012 3 388 160 160 476 642


Jääkmaksumus 31.12.2008 3 631 000 87 104 214 19 451 730 750 572 3 388 160 114 325 676

Lisa 9 Immateriaalne põhivara

Lisa 2009 2008

Soetusmaksumus 1 318 155 1 122 700 Akumuleeritud kulum -390 073 - 145 175

Jääkmaksumus 928 082 977 525

Ostud 254 276 195 455 Amortisatsioonikulu 2 -306 459 -244 898

Soetusmaksumus 1 572 431 1 318 155 Akumuleeritud kulum -696 532 -390 073

Jääkmaksumus 875 899 928 082

Immateriaalse põhivarana kajastatakse ostetud litsentsid ja programmid.

Lisa 10 Võlad ja ettemaksed

Lisa 31.12.2009 31.12.2008

Võlad tarnijatele 7 497 704 10 495 960

Võlad töövõtjatele 16 225 540 19 583 777

Maksuvõlad 11 5 233 671 5 786 132 Saadud ettemaksed * 174 484 256 477

Muud võlad 7 500 0

Võlad ja ettemaksed kokku 29 138 899 36 122 346

* Vt järgmine tabel:



Juhatuse liige ................................. 36

31.12.2009 Sh lühiajaline Sh pikaajaline

Sotsiaalministeeriumilt

isikukaitsevahendite soetamiseks

124 725 41 575 83 150

Sotsiaalministeeriumilt põhivara

hoolduslepingute tasumiseks

49 759 49 759 0

Saadud ettemaksed kokku 174 484 91 334 83 150 31.12.2008 Sh lühiajaline Sh pikaajaline

Sotsiaalministeeriumilt

isikukaitsevahendite soetamiseks

166 300 41 575 124 725

Sotsiaalministeeriumilt põhivara

hoolduslepingute tasumiseks

90 177 50 098 40 079

Saadud ettemaksed kokku 256 477 91 673 164 804

Vt ka lisa 2 tabel „Saadud toetused”.

Lisa 11 Maksuvõlad

Lisa 31.12.2009 31.12.2008

Kinnipeetud tulumaks 1 641 329 1 874 377

Sotsiaalmaks 3 203 171 3 623 436

Muud maksuvõlad 389 171 288 319

Maksuvõlad kokku 10 5 233 671 5 786 132

Lisa 12 Sihtkapital

Asutamisel moodustus sihtkapital rahalisest sissemaksest summas 5 172 308 krooni ning mitterahalisest

sissemaksest summas 23 329 035 krooni. 2002 aastal suurendas Tallinna linn sihtkapitali mitterahalise sissemaksega

24 000 000 krooni ja rahalise sissemaksega 26 000 000 krooni võrra.

Seisuga 31.12.2002 oli sihtkapitali suuruseks 78 501 343 krooni.

2003.a tegi Tallinna Linn 4 400 000 suuruse rahalise sissemakse sihtkapitali ning mitterahalise sissemaksena 10

000 000 krooni maksva Laste 1 asuva kinnistu.

Seisuga 31.12.2003 oli sihtkapitali suuruseks 92 901 343 krooni.

2004.a. suurendas Tallinna linn rahalise sissemaksega sihtkapitali 3 000 000 krooni.

Seisuga 31.12.2004.a. oli sihtkapitali suuruseks 95 901 343 krooni

Seisuga 31.12.2009 on sihtkapitali suuruseks 95 901 343 krooni.



Juhatuse liige ................................. 37

Lisa 13 Kasutusrent

Kasutusrent (sihtasutus kui rentnik)

Rendikulu 2009 2008

Masinad ja seadmed 342 715 226 098

Kokku 342 715 226 098

Järgmiste perioodide rendikulu mittekatkestatavatest kasutusrendilepingutest: 31.12.2009 31.12.2008

maksetähtajaga kuni 1 aasta 43 111 54 037

maksetähtajaga 1-5 aastat 148 010 13 509 maksetähtajaga üle 5 aasta 1 302 488

2009 aastal seati Ravi tn 27 kinnistule hoonestusõigus 50 aastaks. Järgmiste perioodide rendikulu maksetähtajaga

kuni 1 aasta sisaldab hoonestusõiguse tasu 29 602 krooni ning sõiduauto kasutusrendi tasu 13 509 krooni.

Järgnevate perioodide rendikulu sisaldab ka mittetagastatava käibemaksu summat.

Kasutusrent (sihtasutus kui rendile andja)

Kinnisvarainvesteeringud 31.12.2009 31.12.2008

Soetusmaksumus 7 2 060 000 2 060 000

Bilansiline maksumus 1 730 404 1 771 600

Renditulu Lisa 2009 2008 Kinnisvarainvesteeringu renditulu Ravi

tn27 7 1 788 142 1 770 825

Renditulu Tervise 28 245 590 204 535

Kokku 2 2 033 732 1 975 360 Rendilepingud ( sihtasutus kui rendileandja) on võimalik lõpetada 3 kuulise etteteatamisega, 3 kuu renditulu

moodustab 450 000 krooni ( seisuga 31.12.2008. a. 450 000 krooni).

Lisa 14 Toetusfondi poolt tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimine

SA Lastehaigla Toetusfond on tegevuskulusid sihtfinantseerinud järgmiselt:

2009 2008

Väheväärtuslik vara* 64 509 109 059

Nõuandetelefon “ Lastearst kuuleb” 218 234 192 977

Ravimid, tarvikud 262 686 224 611

Muud kulud 98 806 105 014

Kokku tegevuskulude sihtfinantseerimine 644 235 631 661

* Väheväärtuslik vara on finantseeritud mitterahaliselt.

Tegevuskulude sihtfinantseerimine kajastub brutomeetodil, vt. ka lisa 2.



Juhatuse liige ................................. 38

SA Tallinna Lastehaigla Toetusfondi poolt sihtfinantseeritud põhivara:

2009 2008

Mitterahaline põhivara sihtfinantseerimine 0 3 015 248

Põhivara rahaline sihtfinantseerimine 94 393 1 522 200

Põhivara sihtfinantseerimine kokku 94 393 4 537 448

Vt. ka lisa 2.

Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega

Ülevaade seotud osapooltega toimunud teenuste ostu- ning müügitehingutest, samuti bilansipäeval eksisteerinud

vastavatest nõuete ja kohustuste saldodest on esitatud alljärgnevates tabelites:

Tehingud seotud

osapooltega Müügid

2009 Ostud 2009

Müügid

2008 Ostud 2008

Teenused Tallinna Linna

konsolideerimigruppi kuuluvad

asutused ja äriühingud 4 317 537 7 929 422 6 766 928 7 539 733 Kokku 4 317 537 7 929 422 6 950 960 7 539 733

Nõuded ostjate vastu Võlad tarnijatele Saldod seotud

osapooltega

(lühiajalised) 31.12.2009 31.12.2008 31.12.2009 31.12.2008 Tallinna Linna

konsolideerimisgruppi kuuluvad

asutused ja äriühingud 451 516 524 764 687 587 692 388 Kokku 451 516 524 764 687 587 692 388

Juhatusele ja nõukogu liikmetele arvestatud tasud moodustasid 1 506 514 krooni (2008.a

1 446 650 krooni). Juhatuse ja nõukogu liikmed ei saa ettevõttelt pensioniga seotud õigusi ning neile ei maksta

lahkumisel hüvitist.

Lisa 16 Bilansivälised kohustused

SA Tallinna Lastehaiglal on seisuga 31.12.2009 sõlmitud hankelepinguid seadmete soetuseks summas 552 000

krooni (31.12.2008.a 1.889.007 krooni).



Juhatuse liige ................................. 39

TTeeggeevvjjuuhhttkkoonnnnaa lliiiikkmmeettee aallllkkiirrjjaadd 22000099..aa mmaajjaanndduussaaaassttaa aarruuaannddeellee

SA Tallinna Lastehaigla tegevjuhtkond on koostanud 2009. aasta majandusaasta aruande:

Juhatus:

Mall-Anne Riikjärv Juhatuse esimees 08. märts 2010 _________________

Tiia Muts Juhatuse liige 08. märts 2010 _________________

Peeter Inšakov Juhatuse liige 08. märts 2010 ___________________



Juhatuse liige ................................. 40

SSõõllttuummaattuu aauuddiiiittoorrii aarruuaannnnee



Juhatuse liige ................................. 41

TTuulluudd ppõõhhiitteeggeevvuusseesstt jjaaoottuuss vvaassttaavvaalltt EEeessttii mmaajjaanndduussee tteeggeevvuussaallaaddee kkllaassssiiffiikkaaaattoorriillee

((EEMMTTAAKK))

Eesti kroonides

Tegevusalade nimetused EMTAK

kood 2009

Haiglaravi 8610 256 423 357

Muud tervishoiu alad 8690 21 600 251

Kinnisvara üürileandmine 6820 2 033 731

Müüdud kaubad ja teenused 0141 447 884

Tulud põhitegevusest kokku 280 505 223

Tallinn, 08. märts 2010

Mall-Anne Riikjärv Juhatuse esimees _____________

sa tallinna lastehaigla · lastele kõikidel laste-, kirurgiliste-, ortopeediliste- ja...

Documents