NR 1 31 . M AI 2012

Vanus on kõigest numberTõden üpris tihti, et aeg läheb nii kiiresti, liiga kiiresti. Vahel

tekib tahtmine pausile vajutada, et mõni hetk ometi veidi kauem kestaks. Alles ju olin ise laps, nüüd juba kahe ja poole-aastase tütrekese ema. Aga alles ta ju sündis?

Just lapse sünniga loksub elus kõik kuidagi paika – tekivad arusaamad, mis ja kes on kõige tähtsam. Alles nüüd mõistan, kui väärtuslikud on emalt ja vanavanematelt saadud õpetussõnad. Kuigi toona tundus, et mida nemad ka elust teavad, valdab mind nüüd tänu ja kurbus, sest ei ole enam võimalust aitäh öelda või küsida, kuidas teatud olukorras käituda. Aga on siiski võimalus saadud tarkuseterad oma lapsele edasi anda. Ka Ott Lepland tõ-deb tänases intervjuus, et vanaema on tema elus mänginud väga tähtsat rolli ja soovitab noortel oma esivanematega tihedamini su-helda ja väärtuslikest õpetussõnadest midagi kõrva taha panna.

Seda lehte inspireeris meid tegema eelkõige tunne, et vane-mat põlvkonda ei väärtustata piisavalt. Kuigi meediast jääb mul-je, et Eestis on olukord äärmiselt kehv, avastasin lehe teemasid ja persoone otsides rõõmuga, kui palju aktiivseid ja hakkajaid vane-maid inimesi Eestis on, ja tegelikult ka võimalusi. Ja vanus ei tä-henda tegelikult ju midagi – see on kõigest number. Kui on taht-mist vaimu virgutada, saab meil ka 88aastaselt ülikooli minna! Tä-nase lehe persoon Tõnis Värnik ütleb, et praegune pensionipõlv on tema elus just see kõige parem ja mõnusam aeg. Ehk saate ka Nõmme Vanameeste Klubist ja Tartumaal asuvast aktiivsest Juula külast huvitavate ürituste korraldamiseks inspiratsiooni.

EVE KALJUSAARtoimetaja

JUH T K IRI

n OttLeplandivanaemalonlapselapseelusvägatähtisroll Loe lk 3

n Vanavanemadjalapselapsedkoosolümpial Loe lk 5

n AktiivsedmehedNõmmelt Loe lk 6

n Õppidaeiolekunagiliigahilja Loe lk 7

n MidavõttaettesuvisesHelsingis Loe lk 8

SISUKORD

Unistuste täitumise aegTõlkija Tõnis Värniku jaoks on pensionipõlv aeg, kus täituvad nooruspõlve unistused. Loe lk 2

KÜLLI VÄRNIK

  Nr1  31.mai2012  2  S E E N I O R  

Noorusest räägitakse sageli kujundlikult kui elukevadest, pensioni-põlvest kui elusügisest. Koos ajamõõtega kumab sellisest lahterdamisest esmapilgul läbi ka hin-nang elukvaliteedile.

Kuid õnneks ainult esmapilgul. Sest kevad võib olla, teadagi, väga heitliku loomuga, aga sügis nii nutune kui ka ... kuldne. Kõik oleneb inimesest endast, tema te-gudest, mõtetest ja tunnetest.

Sestap ei teegi ma Tõnis Vär-nikuga kohtudes traditsioonilist ajakirjanduslikku komplimenti stiilis “küll te näete oma ea koh-ta hea välja”.

Vanus on inimese hindami-sel üldse liiga vägivaldne mõõ-de. Sest kas hommikul peeglisse vaadates mõtleme, et oleme päev vanemad kui eile? Ja miks keegi teine peaks meie elukalendris näpuga järge ajama?

Elu parim aeg – tõepoolest

“Praegu on minu elu parim aeg,” ütleb Tõnis Värnik. Teadsin, et ta niimoodi ütleb – just seepärast ta kohtama kutsusingi. “Muidu-gi oli nooruses rohi rohelisem ja meri põlvini, aga see on teine tee-ma. Mõtlen eluga toimetulekut ehk ka materiaalseid võimalusi. Võin öelda, et ma pole Eestis ku-nagi nii hästi elanud kui nüüd.”

Muidugi muretseb ta kohe oma sõnade vääritimõistmise pärast: “Tõsi, mu igapäevased vajadused on ju üsna tagasihoid-likud, aga mul on huvitav töö – tõlkimine, mida saan nüüd juba ametlikus pensionipõlves jätka-ta. See omakorda võimaldab mul reisida. Just praegu on aeg, kus täituvad minu nooruspõlve unis-tused. Saan reisida paikadesse, millest olin nii õpiaegadel kui ka tõlketööd tehes vaid kirjelduste ja fotode järgi aimu saanud.”

Tõnis Värnik on hariduselt geograaf ning tunnistab, et selle eriala valiski ta just huvist kauge-te maade vastu.

“Nõukogude ajal sain reisida üksnes Venemaa avarustes. Al-les viimasel kümnel aastal olen jõudnud oma unistuste maa-desse Ladina-Ameerikas. Esime-ne reis oli 2002. aastal Peruusse. Sealsed iidsed Macchu Picchu varemed ja hiiglasuured Nazca kõrbejoonised – neid olin tõe-poolest ainult fotodel kohanud.

Järgnesid Mehhiko, Uus-Me-remaa, Ecuador, Cooki saared, Austraalia, Argentina, Brasiilia.” Tunnistagem, et need on tõepoo-lest ebatüüpilisemad reisisihid kui näiteks Kanaarid.

“Olen selleks liiga vana, et lihtsalt rannas vedeleda. Mind köidab Ladina-Ameerika piirkon-na loodus ja mul on ka seletama-tu huvi vanade indiaani kultuu-ride vastu, samuti meeldib mulle hirmsasti Ladina-Ameerika muu-sika, paaniflööt... Naine vahel üt-leb, et eks ma ikka eelmises elus üks indiaanlane olin. Mine tea.”

Mis järgmiseks? “Novembri-kuuks olen broneerinud koha Germalo reisile Tšiili ja Lihavõt-tesaarele. Ootan põnevusega.”

Unistused ei lasegi vananeda

“Mulle on jäänud kõrva, et va-hel vanemad inimesed või need, kes on raske haiguse läbi põde-nud, ütlevad elavat üks päev korraga. Mina ei oskaks niimoo-di. Pean ikka pikemalt ette mõt-lema, mida tahaks teha, kuhu minna või mis kõik veel elus ette võiks tulla.

Ja kui need plaanid ka viim-seni täide ei lähe, pole sellest midagi. Aga kuidas kõik need ilusad sündmused ja eriti reisid saavad minu ellu tulla, kui ma neist mõelnudki pole?”

Eks neidki ettekujutusi ja plaane või samuti unistusteks nimetada. Kes on öelnud, et unistatakse ainult rohelise rohu aegu põlvini meres?

“Näiteks mõtlen juba suve peale. Elvas on meil suvekodu ja peame plaane, millal pojapo-jad sinna tulevad ja mis me seal kõik koos ette võtame. Ega ma ju ka hommikust õhtuni tõlgi.”

Hmm, ja millal plaanib see mees siis vanaks saada? Jalad seinale visata ja elegantselt lo-geleda?

“2005. aastal saadeti mind Eesti Televisiooni tõlketoimetu-sest ametlikult pensionile, kuid raamatute tõlkimist olen kõik need aastad jätkanud. See on

huvitav töö, mida saan pühen-dumisega jõudumööda teha ja millest oleks raske loobuda.

Varrakuga on mul väga head suhted, nad on väga paindlikud, pakkumisi on kogu aeg ja alati küsitakse, mis tähtajaks arvan valmis saavat.

Mitu raamatut aastas tõlgin, oleneb töö mahust, näiteks Eu-roopa kultuuri ajaloo kallal töö-tasin poolteist aastat. Ja seni pole mulle ka mingil moel mär-ku antud, et nad mu teeneid enam ei vajaks.”

1997. aastast on Tõnis Värni-ku tõlkest ilmunud 25 raama-tut: teatmeteosed, õpilasentsük-lopeediad, reisikirjeldused, aja-loolised raamatud. Kümmekond raamatut on mitme peale tõlgi-tud, lisaks väiksemad trükised ja põnevikud.

Omanda üks hea haridus

See on esimene õpetus, mille välja meelitan, uurimaks, mis võiks inimese oma eluõnne se-paks muuta. “Igaüks saab olla oma õnne sepp, kui ta endale korraliku hariduse muretseb sel ajal, kui on aeg õppida. Enami-kul juhtudel, kui ikka oled ette-nägelik, võid ise luua oma pari-ma tuleviku.

Kuid päris sada protsenti oma elu ka korraldada ei saa. Minulgi on olnud palju juhuseid. Ülikooli lõpetamise järel töötasin mõnda aega Tartus inventariseerimisbü-roos. See oli niisugune töö, kus mõõtsime ehitatud majad üle ja joonistasime plaanid, millised need siis tegelikult on.

Kord üht maja mõõtmas käies sattusin mehe peale, kelle nime olin näinud tollases Edasis tõl-keartiklite all. Lugesin ikka hu-viga neid kolmanda lehekülje lugusid kaugetest kultuuridest ja põnevatest ajaloosündmus-

test, mis tihti küll Venemaa leh-tede kaudu tõlgitud. Mõtlesin, et miks mina ei võiks midagi tõlki-da. Pakkusin proovitööks artiklit Ameerika astronautidest. Ilmu-tati ära ja küsiti järgmist.”

See tõlkimise mõte ei tulnud ju ka päris juhuslikult ja tüh-jalt kohalt. Edasi ajal tõlkis Tõ-nis vene keelest, 80ndate lõpul soojendas üles kooliaegse ingli-se keele ja hakkas sellest rohkem tõlkima.

“Eks mul mingi sünnipära-ne keelevaist on. Mis siis, kui oleksin algusest peale filoloo-giat õppinud? Ei, arvan, et siin ongi minu eelis just nende teks-tide tõlkimisel, millega tege-len. Geograafia õppekavas oli ju bioloogia, botaanika, zooloo-gia... Maailma asjust teades os-kan tekstis õigeid vasteid leida. Vahel ka esimeses mõttes kahel-da ning õiget otsida.”

Kui ajas uuesti tagasi minna, siis inventariseerimisbüroo lei-vast otsustas ta ühel päeval hoo-piski loobuda.

“Oli kuuekümnendate kesk-paik ja tollal televisioon uus ja põnev asi. Võib öelda, et tut-vuste kaudu sain piiluda Tar-tu stuudiosse. Kuni Heino Jal-lai pakkus, et mis sa niisama va-hid, proovi operaatoritööd. Saa-tis mu kaamera taha ja mõne aja pärast saingi operaatori palgale, kus olin üheksa aastat.

Kui 1970. aastal perre poeg Peeter sündis, otsustati, et on vaja rohkem raha teenida. Kui Edasi toimetuses tõlkija koos-

seisuline koht vabanes, oli Tõnis juba järgmisel päeval platsis, te-lest lubati lahkelt nn kohakaas-lust teha.

Hingelt ikka tartlane

Tõnis Värnik on Tartus sündinud, sõja jalust Viljandimaal koolis käinud, aga tagasi Tartusse üli-kooli tulnud.

“Tartu on mulle südamelähe-dane ja ega ma Tallinnasse tulla tahtnudki. Tartus saab igale poole jalgsi kohale, juba see on suur asi. Aga juhtus nii, et abikaasa (psüh-hiaater Airi Värnik – toim.) ei saa-nud Tartus tööd. Käis neli aastat Tartust Tallinnas tööl ja läks siis selleaegse kombe kohaselt tervis-hoiuminister Väino Rätsepa ju-tule. Too pakkus, et tulge parem kogu perega Tallinna, annab Õis-mäele kolmetoalise korteri.”

Paraku peab tunnistama, et ka neil aegadel mõjus pealinn omamoodi tõmbekeskusena. Tahtsid tulla või mitte, aga elu vajas elamist.

Tõnis Värnik sai tööd Eesti Te-levisioonis, Aare Tiisväli kutsus ta filmitoimetuse toimetajaks. Seda enam juhuseks ehk nimetada ei saa, pigem juba järjepidevuseks.

“Ega nüüd enam Tartusse ta-gasi läheks. Linna pärast küll, aga olen oma hinge pojaperele ära andnud. Kuna nemad näe-vad oma tulevikku Tallinnas, ei saa minagi ära minna.”

Värnikute kolm põlvkonda elab praegu üheskoos suures ma-jas Tallinnas Nõmmel.

“Samas majas elamises on minu silmis suur väärtus. Ka mu naine on öelnud, et hoopis teist-sugune kogemus on näha maa-ilma oma lapselaste silmadega. Henrik ja Alfred käivad viien-das ja kuuendas klassis ning tu-levad hea meelega minu juurde kooliasju arutama. Isegi mu nel-jakümnendates poeg ei häbene minult vahel nõu küsida.”

Tõnis Värnik on tegelikult teel telemajja, hakkab juba hi-linema.

“Telemaja pensionärid käi-vad koos kord kuus kolmanda nädala kolmapäeval kell kolm. Et oleks igas eas kerge meeles pidada. Tuleb, kes tuleb. Paljud neist on veel tegusad ja väga hu-vitavate hobidega, juttu jätkub.

Riiki me ei kiru ja haigustest ei räägi. Valitsuse mõningaid ot-suseid võib ju kritiseerida, aga kui vaadata, mis on ühiskonnas toimunud, siis minu põlvkond on elanud kordumatul ajal. Po-leks iial uskunud, et me pärast nõukaajast väljatulekut nii häs-ti elame.”

Eesti mees ei räägi oma hai-gustest pahatihti isegi arsti-le. Päriks siis leebemalt – tervi-se kohta? Saan täpselt sama ka-vala vastuse. “Eks oma tervise-riske peab teadma ja tundma. Näiteks püüan iga päev kõndida kodu lähedal Nõmme metsa all kolm kuni viis kilomeetrit. Kõn-nin, aga ei jookse. Sest see pole mulle hea.”

KAJA PRÜGI

UNISTUSTE täitumise aeg

“Minu tutvusringkond on õnnelik selle poolest, et meil kõigil on põlvkondade vahel hea side säilinud,” ütleb Tõnis Värnik. Koduaias koos pojapoegade Henriku ja Alfrediga.

Tõnis ei pelga seitsmekümneselt ette võtta ka sõitu deltaplaaniga – sellel pildil Rarotonga saare kohal.

KÜLLI VÄRNIK

Väljaandja AS Eesti Ajalehed

Tallinn, Narva mnt 11e

Toimetaja Eve Kaljusaar

eve.kaljusaar@lehed.ee

EE lisade juht Piret Tamm

piret.tamm@lehed.ee

Keeletoimetaja Marilin Look

Korrektor Merike JärvleppIlmub Maalehe vahel

ERAKOGU

 Nr1  31.mai2012    S E E N I O R  3 

Laulja Ott Leplandi sõnul on tema Hiiumaal elav vanaema Naima Lepland mänginud lapselapse elus ja kasvatuses väga tähtsat rolli. Uurime Otilt, mida vanaema noorele mehele tähen-dab ja mida väärtuslikku ta temalt õppinud on.Oled varasemates intervjuu-des öelnud, et veetsid oma su-ved Hiiumaal vanaema juures. Kas läksid sinna meeleldi või pi-gem sunniti? Kuidas neid suve-sid meenutad?

Suvepuhkus Hiiumaal oli iga-aastane traditsioon ja sinna läk-sin alati hea meelega. Lapsepõl-ves teistmoodi suve ette ei kuju-tanudki. Veetsin seal kõik kolm kuud, ema jäi Tallinnasse. Saa-rel olid mul ka sõbrad: tädipojad ja naabrite lapsed. See oli hästi tore ja huvitav aeg.

Hiiumaal teenisin ka esimese kommiraha: käisime vanaemal põllul abiks, niisama ei viitsinud ju midagi teha. Tädipoegadega panime käe külge ka heinateol. Aga muidu veetsime aega ikka laste moodi: jooksime, mängisi-me palli, ehitasime onne. Kuna rand on lähedal, sai ka tihti uju-mas käidud ja igasugu muid pa-handusi korda saadetud.

Kes on vanaema sinu jaoks? Pa-lun kirjelda teda.

Kuna minu elus on olnud ai-nult üks vanaema, seisab ta väga erilisel kohal. Isapoolne vana-ema lahkus, kui olin väike poiss, ja teda ma väga ei mäletagi.

Vanaema Naima on üks ääre-tult suure südamega inimene – selline, kes ilma vastu küsimata abivajajale kõik ära annab. Ta on hästi tore ja lahke hingega, ki-bestumust ei ole ma temas küll kunagi näinud. Minu kasvatami-sel on ta samuti väga tähtsat rol-li mänginud, sest päris suur osa lapsepõlvest möödus just tema juures. Ta on hoolitsev ja armas-tav, minu jaoks ääretult oluline.

Ka minu laulugeen on väga tugevalt pärit just vanaema-poolsest suguvõsast. Vanaema on väga hea vokaali ja kõrge hääleulatusega. Kui ta omal ajal oleks õigete inimestega kohtu-nud ja korraliku häälekooli saa-nud, oleks temast võinud tulla ääretult tugev sopran.

Milline on sinu kõige mõnusam vanaemaga seotud lapsepõlve-mälestus?

Üks asi, mis oli kindel nagu raudnael – iga kord vanaema külastades valmistas ta suure portsu pannkooke koduse maa-sikamoosiga. See oli põhiline ega ole muutunud siiani!

Konkreetset mälestust ei oskagi välja tuua, aga kui va-

naemale mõtlen, tu-leb ikka meel-de suvi ja Hiiumaa. Huvitavaid seiku ja seda, mis krutskeid ma poisikesena toime panin, peaks vast vanaemalt kü-sima, tema mäletab kindlasti pa-remini.

Lapsepõlvest meenuvad ühi-sed poeskäigud, kus nuiasin en-dale igasuguseid maiustusi väl-ja. Kuna vanaema näeb lapselast harvemini, läheb süda ikka hel-deks. Linnas ema niipalju magu-sat ei ostnud, kuigi ka vanaema oli sihikindel – üks jäätis päevas oli piir. Aga see oli garanteeri-tud, et kui vanaema kauplusse läks, siis lastelastele ikka mida-gi head tõi.

Milliseid elutarkusi sa oled va-naema Naimalt õppinud? Mida pead kõige väärtuslikumaks õpetuseks?

Seda, et inimeste vastu tu-leb hea olla. Vanaema on ää-retult hea ja aus, pole kibestu-must ega kurjust. Seega olen te-malt õppinud headust ja ausust. Ja seda, et raha ei ole siinilmas kõige tähtsam asi.

Mida oleks tänapäeva noortel vanemalt põlvkonnalt õppida?

Tänapäeva noortele on oma-

ne pigem see, et kõik, mida vanemad räägivad, lä-

heb ühest kõrvast sisse, teisest välja. Nende vaateid peetakse võib-olla veidi vanamoodsaks ja naljakaks, aga samas on seal palju tõtt ja elutarkust.

Kui Hiiumaal käin, läheb jutt tihti vanaema lapsepõlvele ja noorusajale. Väga huvitav on kuulata, kuidas elu siis kulges. Teise maailmasõja ajal oli vana-ema Naima kooliealine tüdruk ja mäletab oma noorust väga hästi siiani.

Tänapäeval on iseenesest-mõistetavad need asjad, mida tollal ettegi ei osanud kujutada. Siis tuli ise küpsetada leiba, val-mistada võid ja lüpsta lehma.

Olen mõelnud, et vanaema mälestused peaks üles kirju-tama. Temast saaks teha väga mõtliku eluloofilmi, mida oleks äärmiselt huvitav vaadata. Ta on tõesti olnud situatsioonides, mida tänapäeva noored ei koge kunagi. Sellel ajal olid elumuu-tused drastilised.

Tasuks meeles pidada, et meie vanaemad-vanaisad ei ela igavesti. Noored võiksid oma esivanemate eluga tutvuda ja neilt väärtuslikke tarkuseteri

noppida, mis hilisemas elus vä-gagi kasuks tulevad.

Kui tihti praegusel kiirel ajal va-naemale külla jõuad?

Tuleb tunnistada, et lapsepõl-ves sai tihemini käidud. Viima-sed aastad on olnud hästi kiired ja töised, ei ole Hiiumaale jõud-nud nii tihti, kui sooviks. Ent kui võimalus tuleb, siis kindlasti lä-hen, tähtsamatel päevadel alati. Neli-viis korda aastas olen üri-tanud vanaema ikka külastada ning üritan ka tulevikus.

Suviti käin vanaemal külas alati. Ei mäletagi ühtegi suve, mis oleks vahele jäänud. Ka jõu-lud on selline aeg, mil perega Hiiumaale koguneme. 24. det-sember oli tähtis päev, mida lapsena kärsitult ootasin. Pü-hadeõhtul olime tädipoegade-ga hästi rahutud, ei tahtnud kunagi süüa ja jälgisime kella, kuni lõpuks teatati, et jõuluva-na on kingitused kuuse alla poe-tanud. Siis jooksime suure rõõ-muga teise tuppa, kus ootas ees suur kingikuhi.

Nüüd toovad kingitusi kaasa kõik, luuletuste lugemine ja jõu-luprae söömine on jäänud tra-ditsiooniks.

EVE KALJUSAAR

Jääva väärtusegakauneimad kingitused

Mündipoest!

www.myndipood.eeVana-Viru 5, Tallinn, tel 646 6153

Mündipoest!

Eriti atraktiivne, Peterburi Iisaku katedraali ainetel loodud, käsitsi valmistatud vitraaž-elemendiga suuremõõtmeline hõbemünt on ideaalne kingitus igaks tähtpäevaks!

Andorra hõbemünt „Madonna lapsega” on imeline tänuavaldus igale naisele.

Imearmas hõbemünt on kaunis mälestus 2012. a sündinud beebidele.

OTT LEPLAND: Noored võiksid oma vanavanemate eluga tutvuda ja neilt väärtuslikke tarkuseteri noppida

Sügisese “Laulupealinna” saates Kärdlat esindades valis Ott Lepland oma lavapartneriks vanaema Naima. Koos pälvisid nad ka vaatajate lemmiku tiitli.

ILMAR SAABAS, DELFI

  Nr1  31.mai2012  4  S E E N I O R  

Pereliikmetega kontakti hoidmine on väga tähtis meie kõigi jaoks. Tahame ju ikka teada, kuidas läheb meie lastel ja lastelastel, kuidas õel-vennal või sõpradel.

Kontakti hoidmisel tuleb tihtipeale takistuseks distants, kuid sellest ülesaamiseks ongi meile loodud ju telefonid. Loomulikult üritame leida endale kõige soodsamaid, mugavamaid ja kvali-teetsemaid lahendusi.

Mitmesuguseid teenuseid pakuvad paljud, kuid milline neist valida, milline on see kõige õigem?

Selleks tuleb kõigepealt välja selgitada vaja-dused, mis on olulisimad, ja lahendused, mida ootad kõige rohkem.

Vaata üle oma vajadused

Nagu me kõik teame, läheb üha enam noori Ees-tist välismaale õppima või töötama.

Ka teie endi lapsed või lapselapsed võivad nende hulka kuuluda, mis kergitabki küsimu-se – kuidas nendega nüüd ühendust võtta, välis-maale helistada on ju kallis?

MinuEMT on leidnud selleks puhuks lahen-duse: Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Lätis või Leedus olevate sugulaste ja sõpradega saab rää-kida Eesti-sisese kõnehinnaga.

Enam ei pea helistamisest hoiduma, kartes kõrgeid kõnehindu, enam ei pea muretsema sel-lepärast, kas kõik on ikka korras. Kui tekib mure, saab kohe helistada ja kõik kindlaks teha.

Kas olete arvamusel, et mobiiltelefonid on ühed keerulised riistapuud, mida on äärmiselt raske kasutada, ning piirdute seega pigem vana hea lauatelefoniga?

Selleks puhuks on loodud mobiilid, mida on lihtsamast lihtsam käsitseda, ja just vanema põlvkonna inimestel. EMT pakub selliseid tele-fone paketiga liitudes väga soodsalt ja olenevalt paketist isegi tasuta.

Vanemad inimesed igatsevad telefoni, mil-lel oleks suur ekraan, suured nupud ja lihtsad funktsioonid.

Selline telefon – ZTE S202 – on nüüd EMT-l olemas ja lisaks on sel unikaalne SOS-nupp tur-valisuse tagamiseks ja kiireks võimaluseks abi kutsuda. SOS-klahvi alla saab sisestada kuni viis SOS-numbrit, näiteks laste, naabrite, turvatee-nuse või sotsiaaltöötaja omad, kellelt hädaolu-korras kiiresti abi tuleb.

SOS-klahvi vajutades saadab telefon kõigi-le sisestatud numbritele esmalt hädaabisõnumi ning hakkab seejärel neile ükshaaval helistama. Kui esimese kontaktiga ei saa ühendust, valib te-lefon järgmise. Kõiki numbreid proovitakse läbi helistada kaks korda.

Kui on soovi teistsuguse, veidi keerukama mobiili järele, saab selle valida kogu EMT laiast mobiiltelefonide nimekirjast.

Võimalikult väike kogemata tehtavate kõnede risk

Kogemata tehtavate kõnede ärahoidmiseks ei ole SOS-nupp päris tavaline klahv. Ta asub telefo-ni tagaküljel ega ole seotud teiste klahvide luku vabastamisega. SOS-nuppu tuleb sõrmega alla-poole tõmmata, mis võrreldes tavalise vajutuse-ga vähendab samuti kogemata tehtavate kõne-de tõenäosust.

SOS-nupu funktsiooni saab ka välja lülitada, kuid see vähendab turvalisust, mis on just selle tele-foni suurim eelis.

Helistamine on lihtne

Muidugi pole seeniortelefon su-gugi ainult hädaabinupu-kesk-ne. See on lihtne, mugav ja kõiki-delt omadustelt spetsiaalselt see-nioride jaoks mõeldud. Sellega on eakal mugav helistada ja kõnesid vastu võtta.

Telefonil on klahvide lukus-tamiseks eraldi nupp – nii ei pea kasutama mitme klahvivajutuse kombinatsiooni.

Paljude jaoks on tähtis seegi, et telefoni saaks tarvitada tugeva valgusega taskulambina ning soo-vi korral sellega raadiotki kuulata.

Saab ka soodsamalt

Mobiili kõneminutit hakatakse arvestama alles siis, kui teine pool kõne vastu võtab. Ei tasu muret-seda kutsuva tooni pärast – see aeg ei lähe arvesse. Niisamuti ei lähe arvesse kõne, kus teisel pool on num ber kinni.

Kõneminuti hind mobiiltele-fonil on veidike kõrgem kui laua-telefonil, kuid tähtsad asjad saab ära öelda ka üsna lühikese aja jooksul.

MinuEMT seenioridele mõel-dud paketis on koos telefon ja kõned. Kui juttu jätkub kaue-maks, saab kõnemahtu alati suu-rendada.

MinuEMT-ga liituja saab kin-gituseks 15 minutit tasuta kõne-aega! Soovite rääkida pereliik-metega ilma selle eest maksma-ta? Lisades MinuEMT seeniorpa-keti perepaketile, on perekõned tasuta. Peale selle on võimalik valida kuni kolm sõpra, kelle-ga saab EMT võrgus piiramatult lobiseda, ja seda vaid 1,60 euro eest kuus.

Tänapäeva kiire ja veidi närvilise elukorraldu-se juures on inimestevahelised sidemed ning ka teineteisest hoolimise viisid muutumas.

Hoolimist saab väljendada sajal moel – miks mitte valida selleks turvaline telefon koos Mi-nuEMT seeniorpaketiga, sest mobiiliga on abi alati kõne kaugusel. Ja pikad jutud lähedase-ga, kes võib olla kaugel, saavad alati soodsalt räägitud.

REKLAAMTEKST

MinuEMT seeniorile – kõik vajalik ühes paketis!

 Nr1  31.mai2012    S E E N I O R  5 

Selleks et põlvkondi liita ja koos meeldivalt aega veeta, korraldati Jõgevamaal Juula külas möödunud suvel Eesti esimesed vana-vanemate ja lastelaste olümpiamängud.Juula külavanem Eneli Kaasik leiab, et Eestis on küll palju üri-tusi nii keskealistele inimeste-le kui ka peredele, aga vanema-le generatsioonile pakutakse ak-tiivset tegevust ebapiisavalt.

“Pensionärid paistavad silma üksnes siis, kui kõne all on pen-sioni suurendamine. Jääb mul-je, et neid justkui polekski Eesti uuendus- ja edumeelsesse ühis-

konda vaja. Meie oma külaselt-sis nii ei arvata. Meie külas on väga vahvad pensionärid: aktiiv-sed, tublid ja kaasatulevad,” rää-gib Kaasik ja lisab, et kõik nende küla ettevõtmised on mõeldud vanusele 0–100 aastat.

Põlvkondadevaheline koostöö, sport ja mängulust

Eesmärgiga põlvkondi liita ja kõigile rõõmu pakkuda, otsusta-ti Juula külas korraldada eraldi päev spetsiaalselt piirkonna va-nematele inimestele ja lastele – vanavanemate ja lastelaste olüm-piamängud. “Olümpia mõte aga tuli sellest, et ettevõtmine n-ö formaati panna ja mõne aasta pärast korrata,” sõnab Kaasik.

Vanavanemate ja lastelaste olümpiamängud toimusid esi-mest korda möödunud aasta 24. juulil Juula külaplatsil. Võist-lustel osalejatest oli noorim 4aas-tane ja vanim 80aastane mitme-kordne vanaema. Probleemiks ei olnud ka see, kui kellelgi oma va-naema-vanaisa puudus – koha-peal oli võimalik luua sõbralikud suhted ja end kähku koos võist-lustele registreerida.

Olümpiamängude ajal toimus nii tõrvikuga olümpialõkke süü-tamine, kontsert kui ka ühine soojendus-virgutusvõimlemine Jänes Juta juhatusel ja Leopoldi võimlemislaulu saatel.

Seejärel algas päris olümpia, kus võistlesid vanad ja noored koos.

Võistluskavas oli kokku neli ala. Võistlusel “Suur takistusra-da” pidi laps läbima takistusra-ja täispuhutud batuudil, mille ümber jooksis samal ajal vana-vanem. Stopper peatus teinetei-sele käe ulatamise hetkel. “Palli-keste” võistlusel tuli olümpialas-tel eri suuruses palle vaheldumi-si visata ja ämbriga püüda. Kol-mandaks alaks oli “Hüppepall ja pätsike”, kus laps pidi hüppe-palliga märgini jõudma ning va-navanem selle tagasi veeretama. Seejärel visati sokis hernepätsi-kestega läbi prill-laua täpsust.

Viimane ala oli aga kõige kee-rukam ja eeldas juba tõsist mõt-lemist, mistõttu kandis see ka nime “Nutikus”. Võistlejad pidid esmalt kotis hüppama ja hoki-

kepiga palli juhtima ning pärast seda veel hästi loodust ja taimi tundma.

Olümpiaalade vahepeal oli kõigil võimalik külastada tervi-seboksi, kus Jõgeva haigla arst Davit Duishvili ning õed lahkes-ti veresuhkrut ja -rõhku mõõtsid. Sporditraumasid õnneks ette ei tulnud. Üritus lõppes olümpia-võitjate autasustamisega.

Vanematele inimestele rohkem üritusi

Eneli Kaasik leiab vahva olevat, kui ürituste korraldamisel mõel-dakse rohkem ka vanematele ini-mestele.

“Külastasime vallarahvaga eelmisel aastal eakate festivali.

Sõidule soovijaid oli palju ja ka kohapeal viibis rohkelt inimesi. See pani mõtlema, et tõenäoli-selt on selliseid üritusi Eesti ini-mestele vaja, ning nähes kokku-tulnuid, tõdesin, et kui juba va-naneda, siis teha seda tõesti ak-tiivselt, rõõmsameelselt ja vääri-kalt,” sõnab Kaasik.

Kui kellelgi on soovi ja taht-mist sarnast olümpiat või üritust oma rahvale korraldada, siis soo-vib Eneli Kaasik vaid jõudu, jak-su ja palju head tahet, muud ei ole vajagi. “No jah, natuke raha läheb ka tarvis, aga Eesti projek-tipõhises maailmas leiab selleks kindlasti võimaluse,” julgustab Kaasik aktiivsusele.

EVE KALJUSAAR

Eesti esimesed vanavanemate ja lapselaste olümpiamängud

3 Vanaema Viive ja lapselaps Margus takistusraja lõpusirgel.

KÜL AKODA

Külaomatuluteenimiseees-märgilrenditakseväljaJuulakülamaja.Kasutadasaabmajaaastaringi.

Sihtgrupiksonlapsed(sünnipäevadelonneiltoremajasmängidaningõuesjoostajakiikuda),vanemadinimesed(väiksemadkokkutulekudkuni30ini-mesele,sünnipäevad)japered.

Ainult15–25avanuserüh-malepidudetarbekskülamajaväljaeirendita.

Majasonkaminaruum,ürgmööbel,nõud,kööginurkjasaun.

Täpsem info: www.juula.ee

Juula külakoda on võimalik rentida

Juula külavanem Eneli Kaasik ütleb, et kui juba vananeda, siis teha seda aktiivselt, rõõmsameelselt ja väärikalt.

JUULA KÜLASELTS

Sel aastal juba kolmandat korda toimuva Eakate festivaliga tähistame Eestis rahvusvahelist eakate päeva.

Eakatefestivalieesmärkonväärtustadaeakaterol-liühiskonnas,näidataaktiivsejatervislikueluviisivõimalusiningpakkudakohtumis- jasuhtlemis-võimalust.

NendelpäevadelootavadTallinnaskoguSalmekultuurikeskuses ja territooriumil festivalikülalisikollektiivideesinemised,kasulikudloengudjainfo-tunnid,huvitavadtootedjateenusedmessialal.

Konkurss “Aastad täis sära ja väärikust” kutsub osalema!

Ootametaaseakateinimestegaseotudsäravaidal-gatusijaideid,ettunnustadaneidväärilisteauhinda-degakonkursil“Aastadtäissärajaväärikust”.

Jubakolmandataastattoimuvakonkursieesmärkonergutadajatunnustadaneidte-gevusijaettevõtmisi,misonmuutnudeaka-teelusäravamaks.Parimadteodjaalgatusedpärjatakseauhindadegaeakatefestivaliavat-seremoonial.Eelmiselaastalsaiüheauhinnanäiteksvanavanematejalasteolümpiamän-gudeprojekt,millestonjuttukaselleslehes.

Kunaaasta2012onkoguEuroopasak-tiivsenavananemisejapõlvkondadevaheli-sesolidaarsuseaasta,otsimeseekorduueskategoorias“Põlvkondadevahelinesidusus”kainimesivõiorganisatsioone,kesomate-gudegapõlvkondadevahelistsidetsäilitavadjatugevdavad.

Konkurssonühtlasiheavõimaluskoha-likele omavalitsustele, organisatsioonideleningühendustele,tõstmaksesileomaaktiiv-

seidinimesi,tunnustamaksparimaidjategusamaid.Konkursitöidhindabesinduslikekspertžürii.

TeistkordaantaksekonkursiraamesväljakaKa-ruohakatiitel–sedaisikule,organisatsioonilevõiettevõtmisele,kesoneakateväärikatvananemisttakistanud.Ootameettepanekuidkoospõhjenduse-gakasellessekategooriasse.

Konkursikategooriad:põlvkondadevahelineside,seltsielu,sport,kultuur,teadmised,persoon,Karu-ohakas.

Konkursilosalemisekstulebregistreeridasäravet-tevõtminevõitegukodulehelwww.eakatefestival.eevõi saata kirjeldus e-postile eakad@inkotuba.eevõiaadressileMTÜInkotuba,Hariduse6,10119Tal-linn.Kirjeldusepikkusmaksimaalseltükslehekülg.Juurdevõiblisada1–3kirjeldavatfotot.Kindlastituleblisadasaatjakontaktandmed:nimi,aadress,telefon,e-post.

Tähtaeg konkursitöödesaatmisekson20.septem-ber2012.Arvesselähevad2011.–2012.aastajooksultoimunud/tehtudteod.

Tule festivalile esinema!

Eakate festivalile on taasoodatudesinemakõikea-katetaidluskollektiivid.

Osalemisekssaabregist-reerida kollektiivi üritusekodulehelolevavormikau-duvõisaatainfoposti(MTÜInkotuba,Hariduse6,Tallinn1011)võie-posti(eakad@inkotuba.ee)teel.

EakatefestivalipeakorraldajaMTÜInkotubapa-kubigapäevateenusenavastuseiduriinipidamatustpuudutavateleküsimusteleningannabtasutapro-fessionaalsetabikõikidelesoovijatele.Inkotoastsaabsoetadavajalikkesidemeid,mähkmeid,hooldus-jaabivahendeid,samutikorraldabMTÜInkotubapi-damatusealaseidkoolitusi.TallinnaskogunebMTÜInkotubaeestvõtmiselkorrakuusTallinnaomaste-hooldajatetugirühm.LisaksTallinnaleonInkotoadTartus,Pärnus,Võrus,Viljandis,Rakveres,Haapsalus,Kuressaares,Paides,Kohtla-JärveljaNarvas.

Eakate festival 2011: loengud, mess ja meelelahutus

Rohkemkui3000külalistüleEestinautisid2011.aastaltoimunudteiselEakatefestivalilvägahuvitavatprogrammialatespõnevatestloengutestninglõpeta-desmessijameelelahutusega.Festivalilavalaudadelastusüles30taidluskollektiiviEestieripaikadest.

20loenguteemadestvõibväljatuuamajandus-teadlaseAndresArrakuettekandevananevaühis-konnaväljakutsetest;psühhiaater japsühhotera-

peutSergeiTiganikuülevaateunest,meeleolustjaärevusest,samutiravimirühmadest.EestiPatsientideÜhingtutvustaspatsientideõigusiEestitervishoiu-süsteemis.Ida-Tallinnakeskhaiglaspetsialistidrää-kisid,kuidashoidavanemaseasomaliigeseid,ningjagasidnõuandeid,midatuleksvanematelinimestelreisidessilmaspidada.Lisakssaideakadpangandus-nõujatoimusprügisorteerimisetöötuba.

Mõlemalpäevalsaivaadatakomöödiafilme“Ilu-sadvaled”ja“Papa”,kohalolid“Prillitoosi”saatetegijadja“Seeniorlaulu”konkursikorraldajad.Osa-ledasaivaagnapõhjalihastetreenimiselesuunatudvõimlemises.ÜleEestipäriteakatetaidluskollektii-veolikohal30,kespakkusidäärmiseltlustakaidjameeleolukaidesinemisi.Lisakssaimessialaltutvudamitmesugustekasuliketoodetegajaneidkaosta.

Lisainfo:MTÜ Inkotubatel 671 1504

eakad@inkotuba.eewww.eakatefestival.ee

www.inkotuba.ee

Kolmas Eakate festival toimub 5.–6. oktoobrini Tallinnas

Eakate festivalile on esinema oodatud kõige erinevamad taidluskollektiivid, registreeri julgesti.

REKLAAMTEKST

Festivali patroon Reet Linna mullu konkursi Karu - ohaka tiitli pälvinud Kei-la hooldushaigla juhtumit kujutava karikatuuriga.

  Nr1  31.mai2012  6  S E E N I O R  

Kivimäe jaamahoone, kust küll kogu oma lapse- ja varajase noo-rusea Balti jaama või Klooga- Randa sõiduks pileti ostsin, ei te-kita minus liiga suurt meeleliigu-tust. Kiirelt kassaluugini ja taga-si, nõnda palju mul sinna toona asja oli. Hoone ise lehkas natuke õlle ja nende järele, kes seda jõid.

Muidugi jääb Nõmme Vana-meeste Klubi idee autoril Ur-mas Lepikul ning asutajaliikme-tel Tiit Luigal ja Jaak Sal-Salleril tükk aega arusaamatuks, miks ma õllest juttu teen – ei pruugi nad seda kesvamärjukest ühti, neil palju muud targemat teha.

“Jõudis kätte aeg, mil vähen-dasin töötegemist. Mitte et tarmu poleks enam olnud, aga hakkasin elust otsima ka muid väärtusi,” räägib Lepik. “Seesuguses mee-leolus Nõmme vahel jalutades mõtlesin, et minusuguseid mehi on selles Tallinna vaikses linna-jaos palju. Kes on palgatöö lõpe-tanud või end lõdvemaks lask-nud ega leia uut huvitavat tege-vust. Naistega on teine lugu, ne-

mad on sellised hoolitseja-tüüpi olevused. Neil on ikka midagi toi-metada ja näputööd teha.”

Mis muud, kui pani Nõmme lehte kuulutuse, et idee niisu-gune, kes astub kampa? Oli tuli-jaid ja minejaid, tänaseks on ni-mekirjas umbes veerandsada lii-get. Kõige noorem 61 ja vanem 84. Mõte võis ju endale meeldi-da, aga kuidas ta klubi loomi-se idee teistele piltlikult öeldes maha müüs?

Lepik tunnistab, et väljahõi-kest “Kõik mehed üle 60 – ühi-negem!” jäänuks tõesti väheks. “Rõhusin sellele, et meieealised tahaksid ju veel nii palju õppida ja avastada. Aga selleks, et mõni huvitav kohtumine, matk või ekskursioon põnevasse kohta, näiteks Ämari lennubaasi orga-niseerida, on vaja väärikat rüh-ma, keda külastajana vastu võe-takse. Üksi lennujuhtimistorni, mere akadeemiat või kaablitehast uurima ju ei lähe.”

Vanemaealised kipuvad pa-hatihti nurisema, et Eesti riik on

neid maha kandnud. Nõmme Va-nameeste Klubis valitsust ei kiru-ta ega elujärje üle kurdeta. Küll arvab Lepik, et pensionitõus ei tee veel kedagi õnnelikuks. Prob-leemid on hoopis mujal.

“Minu meelest pole ühiskon-nale kohale jõudnud, mis ini-mesega juhtub, kui ta aktiivsest elust tagasi tõmbub. Kõigepealt tekib tal tarbetuse tunne. Teine asi – need, kellega enne suhtle-sid, jäävad maha sinna, kus tööd tehakse. Niisama kokku saada pole nendel huvi ja sul pole ka midagi rääkida. Ja veel: kuskilt ei saa tagasisidet, kui midagi teed. Tahad, et keegi ütleks selle kohta midagi. Ehk siis vajalikkustunne, kuuluvustunne ja tagasiside vaja-dus – need kolm jäävad pensioni-eas rahuldamata. Klubis püüame kõigile mingi tegevuse leida. Iga-üks paneb oma võimed mängu ja kasutab sidemeid, et külasta-da mõnda toredat kohta või kut-suda esinema huvitav inimene.”

Mõttekaaslus toimib, klubi edeneb

“Igapäevast sporti tehku igaüks kodus, meie põhieesmärk on oma aju värske hoida,” räägib Lepik. “Peaaegu kohe alustasime

Tiit Luiga eestvedamisel arvu-tikoolitusega. Meie seas on neli asjatundjat, kes nii klubi liikme-tele kui ka teistele nõmmekate-le individuaalset arvutikoolitust pakuvad.”

“Üks äratundmine oli ka see, et igaüks meist tahab rääkida, aga üksi olles pole ju kuulajaid,” lisab Tiit Luiga. “Nõnda on klubi-liikmed teistele oma elust paja-tanud: Siberis elatud aastatest, Tšernobõlist... Jalgrattamatkad ja kooskäimine – see pole ai-nult põnevus, selle käigus saa-me omavahel suhelda. Usun, et vanadus on privileeg – sa võid unustada palju asju, mis vanasti olid tähtsad, sa ei pea muretsema karjääri, prestiiži ja laste pärast.”

“Need inimesed, kes püüa-vad kõrge vanaduseni täie koor-musega tööd teha, kaotavad pal-ju,” mõtiskleb Lepik. “Mul jääks ju kolmandik elust elamata, kui tööpostil jala pealt kukuksin.”

Kõik klubiliikmed polegi nõm-mekad, mehi on tulnud Keilast, Laagrist, Õismäelt, Viimsist... Jaak Sal-Saller on Mustamäe mees. “Suvel käin suvilas, aga talvel elan paneelmajas. Tundsin, et talvel on kuidagi tühi tunne: oled kõik oma mõtted ära mõel-nud, naisega jutud ära rääkinud

– mõttering jääb aina ahtamaks. Nii pakkusingi end klubisse.”

Tegelikult pidid isegi naised oma mehi punti sokutama. Ja tütred, kui näevad, et isa kodus liiga kössi vajub.

Üleskutse Eestimaa vanameestele

“Elu muutub pöörase kiirusega,” mõtiskleb Urmas Lepik. “ Ja meie oma klubis püüame nende muu-tustega kaasa liikuda.” Nii nagu ka kõik poole nooremad, on klubiliikmed praegu kollektiiv-selt vaimustatud Google Street View’st. Lepik tunnistab, et kuigi

arvutitele ja nutitelefonidele lisa-takse liiga palju rakendusi (“See on puhas äri ja vajaduste tekita-mine!”), veedab ta päevas siiski kuni neli tundi arvutis.

Kui Nõmme Vanameeste Klu-bi kõik senised üritused kirja panna, saab kirbukirjas kaks le-hekülge täis. Aga need mehed on hamba verele saanud! Nad tahaksid rohkem infot, rohkem häid mõtteid ja tegusid! Ses-tap on neil soov nakatada teisigi omavanuseid klubideks liituma.

Mehed tunnistavad, et tege-likult on klubimõte vaikselt tik-suma hakanud ka Varbolas, Val-tus ja Põltsamaal. Tartus on üsna

Vanameeste vilgas elu ... RAUDTEEJAAMASRaudtee jaamahoonetel on tänaseks välja kujunenud väga erinevad saatused. Tuleohtlikumad on lammu-tatud, arhitektuuripärlid muuseumiks väärindatud, aga Kivimäe jaamahoones käib juba kolmandat aastat teisipäeviti koos Nõmme Vanameeste Klubi.

Viinamarju on Eestis kasvata-tud sajandeid.

Nimelt on Eesti üks maail-ma põhjapoolsemaid riike, kus soodsa mikrokliimaga kasvu-paiku valides saab väljaspool kasvuhoonet viinamarju kasva-tada kogu territooriumil.

Raamatust leiab Eestis kasvata-miseks sobivate viinamarja-sortide ja -liikide kirjeldusi ning detailseid juhiseid kasvatami-seks, mis on selged ja kasulikud nii algajale kui juba kogenuma-le viinamarjakasvatajale.

Jaan Kivistik128 lk, pehmed kaaned

Viinamarju on Eestis kasvata-Viinamarju on Eestis kasvata-tud sajandeid. tud sajandeid.

Nimelt on Eesti üks maail-ma põhjapoolsemaid riike, kus soodsa mikrokliimaga kasvu-soodsa mikrokliimaga kasvu-soodsa mikrokliimaga kasvu-paiku valides saab väljaspool kasvuhoonet viinamarju kasva-kasvuhoonet viinamarju kasva-tada kogu territooriumil.

Raamatust leiab Eestis kasvata-miseks sobivate viinamarja-sortide ja -liikide kirjeldusi ning sortide ja -liikide kirjeldusi ning detailseid juhiseid kasvatami-seks, mis on selged ja kasulikud nii algajale kui juba kogenuma-le viinamarjakasvatajale.

Jaan Kivistik128 lk, pehmed kaaned

Tellimiseks helista telefonil 680 4444 või saada e-kiri klienditugi@lehed.eewww.mlraamat.ee

MAALEHE viinamarjaraamat

Tellimiseks helista telefonil 680 4444 või saada e-kiri klienditugi@lehed.ee

Virkko Lepassalu ja Ilmar Palli

WABARIIGI VIIMASED SÕDURIDLUGUSID JA MÄLESTUSI METSAVENDADEST

Metsavendade traagiline heitlus vabaduse eest on Eesti uuema ajaloo mehine peatükk. Tagantjärele vaa-dates on sageli raske vahet teha, kas see oli rohkem võitlus isikliku või oma maa ja rahva vabaduse eest, kuid lõpuks on neid ju võimatu lahutada. See oli meie võitlus, mida ei saa meilt keegi ära võtta.

Mart Laar ajaloolane

 Nr1  31.mai2012    S E E N I O R  7 

Mai keskel lõppes õppeaasta Tartu Ülikooli väärikate ülikoolis. Kokku võttis sel aastal Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares toimunud loengutest osa pea 1500 õpihimulist inimest.

2010. aasta septembris alustas Tartus tegevust Tartu Ülikooli väärikate ülikool. Tegu on mit-tetulundusliku projektiga, mida toetavad Tartu Ülikool, Eesti ha-sartmängumaksu nõukogu ning Tartus ja Tallinnas ka linnade omavalitsused. Saaremaal on toetajateks Kohaliku Omaalga-tuse Programm ja Kuressaare Linnavalitsus.

Õpihimulisele inimesele

Väärikate ülikooli avamisel 2010. septembris osales üle 200 inime-se. Sellel õppeaastal kasvas õp-purite arv Tartu programmis 512ni ja Tallinnas 340ni. Pärnus toimunud loengutest võttis osa 504 ja Kuressaares 105 inimest.

Loenguid sai kuulata kõikvõi-malikel teemadel, alates edu-kast vananemisest, pärimisõi-gusest, füsioteraapiast kuni ast-rofüüsika ja e-panganduseni. Ka venekeelsele kuulajaskonnale toimus kaks loengut, kus räägiti omandiõigustest ning vanausu-listest ja õigeusust.

Tartu Ülikooli väärikate üli-kool on mõeldud kõigile avatud

mõttemaailmaga õpihimulistele inimestele vanuses 50+ Tartus, Pärnus ja Kuressaares ning 60+ Tallinnas.

“Eesmärk on suurendada siht-rühma toimetulekuoskusi ja ra-hulolu teadmiste-teadlikkuse, isiksusliku arengu ning loovuse arendamise kaudu. Koolitustel osalemise ning uute oskuste ja teadmiste omandamisega suure-neb osalejate võime kiirelt muu-tuvas ühiskonnas kohaneda ning paranevad oskused oma sotsiaal-seid vajadusi rahuldada,” tutvus-tab väärikate ülikooli projekti-juht Karmel Tall.

“Väärikate ülikooli projekt on algatatud lähtuvalt Eesti vanu-ripoliitika põhimõtetest ja Tar-tu Ülikooli elukestva õppe prio-riteetidest. Eesti vanuripoliiti-ka üks eesmärk on luua võima-lused eakate iseseisva toimetu-leku toetamiseks. Vanuripoliiti-ka rajaneb rahvusvahelisel põ-himõttel “Ühiskond kõigile!” ja arusaamal, et mis tahes vanu-ses inimesel peab olema võima-lus osaleda ühiskonnaelus east sõltumata. Tartu Ülikooli üks

prioriteet on arendada elukest-vat õpet ja viia seda paljude siht-rühmadeni.”

Tartu Ülikool on uusi ja huvi-tavaid programme pakkunud eri sihtrühmadele läbi aegade.

“Näiteks juba viimased paar aastat on TÜ Narva kolledži eest-vedamisel korraldatud lasteüli-kooli programmi Narvas ja Tar-tus. Kuna Tartu Ülikoolis õppi-vate tudengite vanus jääb pea-miselt vahemikku 20–50 eluaas-tat, tundus loomuliku jätkuna laiendada elukestva õppe pak-kumist üle 50aastastele,” selgitab Tall programmi loomise põhjusi ja lisab, et Põhjamaades ja mu-jal maailmas on üle 50aastaste-le pakutavad programmid olnud populaarsed juba aastakümneid.

“Enamasti toimib selline koo-litus ülikoolides (näiteks Soo-mes Helsingi, Jyväskylä, Tam-pere ülikoolis) ning seda rahas-tavad kohalikud omavalitsused. Eestis on vanemaealistele koda-nikele ülikooli koolituse pakku-mise kogemus Tallinna Ülikoolil (1993–1996/1997) ja TÜ Pärnu kolledžil, kust väärikate ülikooli

idee ka oma alguse ja nime sai. Tallinna tehnikaülikooli ruumi-des tegutseb seenioridele mõel-dud vabaharidusliku õppe prog-ramm “Kolmanda nooruse rah-vaülikool”, mis on tänaseks üks Eesti vanimaid ja suuremaid, pea 20 aastat tegutsenud vaba-hariduslik koolitusasutus.”

Positiivne tagasiside

Tartu Ülikooli väärikate ülikoo-lis osalejate vanus jääb keskmi-selt 70 eluaasta kanti ja õppurid tulevad peamiselt Tartust, Tal-linnast, Tartu-, Harju-, Viljan-di- ja Võrumaalt. “Praeguse sei-suga on vanim osaleja 88aasta-ne, kuid minule teadaolevalt võ-tab Pärnu programmist osa veel-gi vanem õppur – 98aastane. Peamiselt on huvilised naised, meeste osakaal jääb alla kümne

protsendi,” tutvustab Tall kesk-mist õppurit.

Tagasiside programmile on ol-nud vägagi positiivne. “Ka loen-guteemade puhul küsime ette-panekuid ja arvestame neid. Po-sitiivsena toodi esile eelkõige lektorite kõrget taset ja sisukaid loenguid. Tähtsaks peeti ka, et pakutav programm tõstab vane-mate inimeste eneseväärikust ja sunnib kodust välja tulema, mis ongi üks eesmärke: pakkuda või-malusi enese arendamiseks ja eluga kaasas käimiseks,” võtab Tall õppurite tagasiside kokku.

Väärikate ülikooli TÜ prog-ramm jätkub sügisel nii Tartus kui ka Tallinnas. Pärnus ja Ku-ressaares jätkatakse samuti sü-gisel. Tallinnas pakutakse loen-guid ka venekeelsele kuulajale.

EVE KALJUSAAR

Väärikate ülikool jätkub sügisel

n TartuÜlikooliväärikateülikool(TartujaTallinnaprogramm):KarmelTall,7376614,karmel.tall@ut.ee

n TÜPärnuKolledživäärikateülikool:MariSuurväli,4450531,5150448,mari.suurvali@ut.ee

n Saaremaaväärikateülikool,SAÜlikoolideKeskusSaaremaal:MaieMeius,4539839,5224499,koolitus.naaber@gmail.com, yks@tt.ee

KON TAK T ID

Väärikate ülikooli lõpuaktus Tartu Ülikoolis.

ANDRES TENNUS, TARTU ÜLIKOOL

sarnane meesteklubi juba loodud...

Nõmme vanamehed on valmis kõiki huvilisi klubi loo-misel abistama ja julgusta-ma. Algatuseks võiks külasta-da nende blogi: nommevana-meesteklubi.blogspot.com.

Kell on neli teisipäeva pä-rastlõunal ja jaamahoonesse hakkab klubiliikmeid järjest juurde kogunema. Minu lah-kumise võtavad mehed vastu silmanähtava kergendustun-dega – nii palju aega neil ka pole, et pikalt tühja lobiseda.

KAJA PRÜGI

Külaskäik Fotomuuseumi.

NÕMME VANAMEESTE KLUBI

Mess-konverents „SEENIOR 50+” toob kokku valdkonna spetsialistid, tegutsevad firmad ja inimesed, et anda ülevaade 50+ vanuste olukorrast, tööhõivest, vaba aja tegevustest ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega seonduvast ning tõstatada mitmeid valusaid teemasid ja pakkuda lahendusi.

Mis üritusel toimub?

• tasuline konverents ”Kas muretseda vananemise pärast?”, mis on suunatud tööandjatele, personali- ja koolitusjuhtidele, kõigile sotsiaalvaldkonna töötajatele ja teistele huvilistele.

• tasuta seminariprogramm, töötoad ja firmade toodete-teenuste esitlused kõigile 50+ vanuses inimestele ja teistele huvilistele

• mess firmadele, kes pakuvad tooteid ja teenuseid väärikale klientuurile, aktiivsetele seenioridele ja nendega tegelevatele inimestele

• meelelahutusprogramm

Info ja registreerumine konverentsile: www.seenior.eu

Konverents kell 10–16, osavõtt tasuline, eelregistreerimisega.Seminarid, töötoad ja meelelahutusprogramm kell 12–19 kõigile huvilistele.Info: Taveco Disain, 618 1797, lembi@taveco.ee

  Nr1  31.mai2012  8  S E E N I O R  

Kuna Helsingi on sellel aastal vägagi populaarne ja mitmeti tunnustatud sihtkoht, toimub seal pea iga päev midagi huvitavat. Siin on väike ülevaade suvel meie põhjanaabrite juures aset leidvast.12. juunil tähistatakse Helsingi päeva, mis sel aastal märgib lin-na 462. aastapäeva. Siis pääseb paljudesse muuseumidesse ja ga-leriidesse tasuta ning parkides, väljakutel ja teistes avalikes koh-tades korraldatakse mitmesugu-seid temaatilisi üritusi.

Sambafännidel tasub Helsin-gisse sõita 8.–9. juunil, sest just siis toimub Helsingi sambakar-neval.

Pea terve juuli on esmaspäe-vast reedeni alates kella 16st või-malik Espa laval kuulata džäss-muusikat. Soome džässiliidu korraldatud kontsertidel astuvad üles mitmed kohalikud bändid.

Õllesõbrad peaksid kohe kind-lasti Helsingit külastama juuli vii-masel nädalal. Nimelt toimub 26.–28. juulini raudteejaamaesi-sel väljakul suur õllefestival.

17. augustist 2. septembri-ni on Helsingi taas kord festiva-lisäras, sest toimub suur Helsin-gi festival. Tegu on ühe Soome suurima üritusega, kus astuvad üles mitmed kohalikud ja välis-maised artistid pea igas võtmes

– näha saab nii teatrietendusi, kuulata kontserte, vaadata väärt-filme jne.

100 tundi Helsingis?

Helsingi on üks tõeliselt loodus-lähedane ja roheline linn: vee-rand territooriumist on kaetud metsatukkade, parkide ja muu-de looduslike aladega. See teeb Helsingist ühe väga mõnusa pai-ga vabas õhus liikumiseks.n Suomenlinna kindlus on üks linna suurimaid vaatamisväärsu-si. XVIII sajandist pärinev kindlus asub mitmel omavahel ühenda-tud saarel. Lisaks kindlusele asub seal palju muuseume, käsitöö-poode, restorane ja vabaõhutea-ter. Seega ei ole üldse probleem veeta saarel terve päev ja sealjuu-res üks väga huvitav päev! Suvi-sel ajal on Suomenlinna külas-tuskeskus ja muuseum avatud iga päev kella 10st hommikul kella 18ni õhtul. Suomenlinna muuseumi sissepääsupilet algab viiest eurost. Saarele saab praa-mi või veetaksoga.n Sibeliuse monument on pü-hendatud ühele Soome kõige kuulsamale heliloojale Johan Christian Julius Sibeliusele. Mo-numendi püstitamine tekitas pal-ju furoori ning seda ei peetud he-lilooja mälestusele sobivaks. Pal-judest omavahel kokku keevita-tud torudest koosnev monument on omamoodi muusikariist, sest tuuleiilid puhuvad läbi torude ja

tekitavad helisid. Nagu mängiks Sibelius ise. Monument asub sa-manimelises pargis Taka-Töö-lö linnajaos, täpsemalt aadressil Michelinkatu 38.n Temppeliaukio kirik on üks kaunimaid sealpool Soome lah-te. 1960. aastatel ehitatud kirik on rajatud sõna otseses mõttes suure graniitkalju sisse ning kae-tud raudkatusega. Tahumata ki-viseinad annavad väga maalähe-dase ilme ning paljud külastajad on öelnud, et kiriku olustik on ülimalt rahustav. Kirik asub Töö-lö linnajaos, täpsemalt aadressil Lutherinkatu 3, ning on avatud vastavalt nädalapäevale hommi-kul 10st õhtul 17ni. Jumalakoda pääseb uudistama tasuta.n Seurasaari vabaõhumuu-seum on soomlaste versioon meie oma vabaõhumuuseumist. Muuseum on pühendatud Soo-

me aja- ja kultuuriloo tutvusta-misele. Selle vanim hoone on puidust Karuna kirik, mis pä-rineb aastast 1680. Näha saab nii tavalise talupoja kui ka rik-ka mõisapidaja elumaju. Vaba-õhumuuseum on avatud maist septembrini, olenevalt nädala-päevast hommikul 9st kuni õh-tul 17ni. Sissepääsupilet täiskas-vanule maksab 6 eurot. Saarele saab Helsingi kesklinnast bussi-ga number 24.n Üks Skandinaavia suurimaid õigeusukirikuid Uspenski ka-tedraal asub Helsingi kesklin-nas. Kiriku ehitus lõpetati 1868. aastal ning oli mõeldud paljude-le Soomes elavatele vene rahvu-sest inimestele. Katedraalis asub suursugune kullast rist ning vär-vikirevad ikoonid. Avatud iga päev, olenevalt nädalapäevast kella 9.30st hommikul kuni 15ni

pärastlõunal. Sissepääs on ta-suta. Uspenski katedraali täpne aadress on Kanavakatu 1.n Soome riiklik muuseum asub Helsingi kesklinnas ja viib külas-tajad retkele läbi Soome ajaloo. Muuseumist leiab püsi- ja külalis-ekspositsioone. Isegi muuseumi-hoone on vaatamisväärsus oma-ette – XX sajandi alguses ehita-tud hoone näeb välja kui kuna-gine kirik, kuigi seda otstarvet ei ole sellel kunagi olnud.n Lastelastega reisides peab kindlasti külastama Helsingi loomaaeda, tuntud ka Korkea-saari nime all. Tegu on ühe maa-ilma vanima loomaaiaga, mis avati 1889. aastal. Seal näeb loo-mi kõikidest maailmajagudest ja kliimavöönditest, kokku umbes 200 liiki. Loomaaed asub Korkea-saari-nimelisel saarel, kuhu pää-seb nii jala, bussi, metroo kui ka

praamiga. Avatud aasta läbi ole-nevalt aastaajast kella 10st hom-mikul 18ni õhtul. Sissepääsupi-let täiskasvanule algab 10 eurost, lastele (6–17 a) 5 eurost. Looma-aia täpsem aadress on Mustikka-maanpolku 12.

Transport

Helsingi linnatransport on kui üks väga suur, ideaalselt õlitatud masinavärk. Valida saab nii bus-si, trammi, metroo kui ka takso.

Paljude vaatamisväärsuste va-hel navigeerimiseks on kõige pa-rem sõiduk tramm, sest selle võr-gustik katab pea terve linna. Pile-ti saab osta nii trammijuhi käest (1,80 eurot) kui ka piletimasi-nast (1,50 eurot).

Kui teekond viib paika, kuhu tramm ei lähe, on hea osta 24 tunni koondpilet (6 eurot), mil-lega saab ühe ööpäeva jooksul piiramatult kasutada nii busse, tramme kui ka metrood.

Tegelikult on olemas ka Hel-sinki Card (1 päev 36 eurot), mis annab õiguse kasutada piirama-tult ühissõidukeid ja pakub mit-meid soodustusi muuseumides, restoranides, kohvikutes ja muu-des paikades.

KATRIN SAMLIK

Estraveli tootjasuhete

juht

Suvine Helsingi – simman hommikuniSHUTTERSTOCK

Suomenlinna kindlus.

Info ja broneerimine reisibüroodest üle Eesti ja Eckerö Line Tallinna kassast telefonil 66 46 000, www.eckeroline.ee Hinnad kehtivad kuni 28.06.2012ivad kukuninini 282828.8 0606.06.20120 2

AUTOPAKETT 2-5 INIMESELE JA AUTOLE*, üks suund alates

67€

EDASI-TAGASI PILET

36€Tallinn-Helsingi liini

kõige rõõmsamad hinnad leiad ikka Eckerö Line’ilt. Soodsad piletihinnad, traditsiooniline

meresõit ja Soome perekohtade piletid – kõik mõnusaks reisiks!

Suvine Soome kutsub!

AU2-JAük