8 SELVER I JULUKIR I

persOOn

SELSESELSELSELSELSELSELSELSELSELSELSELSELSELSELELSELSELSELELESELSELSELSELSELSELSELSELSELSELLSELSELSELSELSELSELSELSELSSELSELSELSELSSELSESESELELELSELSELEEELSELSESELSEELSELELELSELELSELLSELSELSELSELSELSELSELELELEELSELESEELSELELSELSELEELSELSELSELSELSSSELSELSELSELELSELEEELELELSELSELSELSSSELSELSESELEELEEESELSELLLLSELSEELESELSELELLSELSSESESELSEELLELSELLSELSESELELEEELESESELSELSELLLLSSELSELSSSSEELSELSSEELELELLLELS LLLLSSSELSELESELLLLLEEELLLSSELLLSESEEELLSELSSELSEEEELSES LLLSESSSSEELLSEEEELLLSEESEEELSS LLLLLVERVERVERVERVERVERVEVERVERVERVEVERVERVERVEVERVERVERVERVERVERVERVERVERVERVERVERVERVERVERERVERVERVERVERVERVERVERERVERERRVERVERVERVERVERVEVERVVERVERVERVERVERVEVERERVERVEVEREVEREVERRVERVERVERVERVERRVERVERVERVERVERVERVERVEREREVERVEREVERRVERRVERVERVERVEVERVERVERVERVERERVERERVERVERVERVVERVERVVVEVEVERVERVEVEVERVERRERVERRVERVERVERVVERVERVEVERVERVERVEVERRRVERRVERVERVERVVERVEREERRERRVERRVERVERVERVEVVEREVERERERRRRRERVERVVERVERVEREEERVERVEEEEEEERRRVERVERVVVEVERRRRRRVEVERVEVERERVVVVEERERVERVERRVVEEVERVERVEREVERVERVVVERVVVERRRERERRVERVEEERVVVEVVERVVVVVVVEEERRRVVVVVEEER I JI JI JI JI JI JI JI JII J JI JI JI JI JI JI JI JI JI JI JI JI JI JI JI JI JJI JI JII JI JI JI JI J JJI JI JJI JI JJI JI JJJJI JJJI JII JI JI JI JJJJJJI JJJI JJI JI JI JI JI JJI JI JJJJI JJI JI JI JII JI JJJI JJI JI JI JI I JI JJI JI JI JII JI JJJJJJJI JII JI JI JI JJI JI JJJI JJJJIII I JI JJJI JI JJJJI JI JJIII JJJJJJJJI JI JJJJII I JJIII JJJULULULULULULUULULULULUULULULULULULULUUUUULUULULULULULULULULULULULULULULULULULULULULULULULUUULULUUULULULULULULULULULUUUULUULULLULULULULULULULUULULULULULULULULULUUULULULULUULUULULULUULULUUUUULLULULUUULULUULULULUUULULULULLULULUULULULULUUULUULUUULLULULLUUULUULUULU LLLUULLUUULLUU UUKIUUUKIUKIUUKUKUKUKIUKIUKUUUKUKIUKIKIUKIUKIUKIUKIUKIKUKUKUKIUKIUUUKIUKUKUKUUKIUKUUUKUKIUKIUKUKIKKUKIUKUKIKIUKIUUKUUUUKUKUKKUKIUKIIUKUUKUUUUUKUKUKIKUKUKIUKUKUKUUUKUKUKIKUKIUUUKIUUKIUKUKIUUKKKUKUKUKIUKUKKUKIUKUKKKUKUKUKUUUKIUKUKIKUUUUUKIIUUUKIUU IUKUKUKKUKIUUKIUUUKU R IR IRRR IR IR IRR IR IR IRR IRR IR IR IRR IR IRR IIR IR IR IRR IRR IRRR IR IR IRRRRRR IRR IIIRRR IIIRR IRR IRR IR I 888888888

ppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppppeeeeeeeerrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrsssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssssOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnn

Julukiri2012

Inesjulud on koosolemise aeg

KIHNU VIRVE JULU

KLASSIKA

MOEHOROSKOOP 2013

SELV

ERI J

U

LUK

IRI 2

012

JULUTHE ELULUGU

TERVISENIPID SUUREL SMAAJAL

VEEMAO AASTA:VIMALUSED JA HOIATUSED

NUANDEID JULULAUA KATMISEKS

D

SELVERI JULUKIRI 3

Sisukord

5 Selveri direktori Andres Heinveri prdumine.

6 Persoon. Vrsil elav Eda-Ines Etti tuleb juluks ikka koju.

10 Uudis. Selver avas sel sgisel kaks uut gurmeekauplust.

14 Jululill. Kaunis julutht on tegelikult troopikataim.

16 Klaskik. Kihnu Virve katab jululaua.

24 Julujook. Veinisoovitus verivorsti ja hapukapsa juurde. Kokteilid enne ja prast piduski.

28 Kuum jook. Tee pritolu ja traditsioonid.

30 Juluvana. y teekond laste juurde.

32 Spikker. Mnusat ja vrsket jululuulet.

34 Hobi. Selveri ostudirektor Tiiu Valk rgib kiindumusest hobuste vastu.

38 Sndmus. Juluajal leidub kontserte igale maitsele.

40 Jululaud. Mitmesuguseid ideid jululaua kaunistamiseks.

44 Kombed. Jule thistatakse maailma eri paigus vgagi erinevalt.

50 Astroloogia. Mida toob musta veemao aasta?

54 Tee ise! Kuidas kaunistada knlaid.

56 Julupuu. Npuniteid kuuse ehtimiseks.

58 Tervis. Smisega ei tohi liiale minna.

60 Kingiideed

70 Nuanne. Pakime kingitusi stiilselt.

72 Lastemood. Selveri popid lasterivad.

78 Ilu. Kuidas end kaitsta pakase eest?

80 Horoskoop. Mood aastal 2013

84 Tibu mngud

86 Kk. Selveri kgist jululauale.

90 Ristsna

Esikaanel: Eda-Ines EttiFoto: Kristjan LeppInterjr: Shishi

Selveri JulukiriVLJAANDJA:Selver ASPrnu mnt 238Tallinn 11624Tel 667 3800, faks 667 3801selver@selver.eu

TOOTJA: Pro meedia O

TALLINNA SELVERID Jrve Selver, Prnu mnt 238Kadaka Selver, Kadaka tee 56aTondi Selver, Tammsaare tee 62Torupilli Selver, Vesivrava 37Merimetsa Selver, Paldiski mnt 56Pirita Selver, Rummu tee 4Punane Selver, Punane 46Mustakivi Selver, Mustakivi 3aPelgulinna Selver, Sle 51Marienthali Selver, Mustame tee 16Kakume Selver, Rannamisa tee 6bSelver Gurmee Kaubamaja, Tallinna Kaubamaja B-galeriis, Gonsiori 2 Selver Gurmee Solaris, Solaris Keskus, Estonia pst 9

SELVERI JULUKIRI 20123016

34

40

MUJAL ASUVAD SELVERIDMai Selver, Papiniidu 42, PrnuSuureje Selver, Suur-Je 57, PrnuKrooni Selver, F.G. Adoffi 11, Rakvere Mnnime Selver, Riia mnt 35, Viljandi Saare Selver, Tallinna 67, Kuressaare Vilja Selver, Vilja 6, VruAnne Selver, Kalda tee 43, TartuRingtee Selver, Aardla 114, TartuValga Selver, Raja 5, Valga Sbra Selver, Sbra 56, TartuJaamamisa Selver, Jaama 74, Tartu Veeriku Selver, Vitamiini 1, Tartu Jhvi Selver, Narva mnt 8, Jhvi Jgeva Selver, Kesk 3a/4, Jgeva Pltsamaa Selver, Tartu mnt Bussijaamaplats, Pltsamaa Kerese Selver, Kerese 3, NarvaKohtla-Jrve Selver, Jrvekla tee 68, Kohtla-Jrve Hiiumaa Selver, Linnume kla, Phalepa vald, HiiumaaPlva Selver, Jaama 12, Plvaleje Selver, Tallinna mnt 93a/ Roheline 80, PrnuPaide Selver, Aiavilja tn 4, Paide Keila Selver, Piiri tn 12, KeilaRannarootsi Selver, Rannarootsi tee 1, Uuemisa, LnemaaSaku Selver, ksnurme tee 2, Saku alevik, HarjumaaVahi Selver, Vahi 62, TartuRapla Selver, Tallinna mnt 4, Rapla

jhvikalisandi, kreeka phklite & kaneeliga

SELVERI JULUKIRI 5

Juhtkiri

SELVER!

: . , :

, ,

!

.

,

. , , .

,

. , , , . - , , . , -

Selver .

Selver

. Selver . Selver ,

. , Selver .

, .

!

HEA SELVERI SBER!

Mni asi kordub aastast aastasse tpselt htviisi. Iga talve hakul avaldatakse vastukivaid ennustusi, kas julud tulevad valged vi porikarva, kas uut aastat tervitatakse klmarekordi vi talve raeksinud sinililledega. Laste toad on detsembris rohkem korras, sest pkapikud pii-luvad.

Advendiaja phadeootus on siinsele phjamaa-rahvale vga oluline. Sel ajal mtleme rohkem l-hedastele ning vaatame ka oma sdamesse, et seal headusele ja armastusele rohkem ruumi pakkuda. Tnavune kalender on eriti vastutulelik, sest annab pikkade phadega veelgi enam vimalust ko-dus perega aega veeta vi spru ning kaugema kandi sugulasi klastada. Sk on kahtlema-ta mnusa koosviibimise lahutamatuks osaks. Julukirjast leiate mitmeid oma-praseid juluretsepte.

Peale toidu- ja joogiideede jagame oma Julukirjas mtteid ja nippe, kuidas phadeaja kodu kaunis-tada, spru llatada ning julu-vana kingikotti tita. Oma pere phadest rgib Eda-Ines Etti, kes veedab kll suure osa aastast Ees-tist eemal, kuid juab juluks alati koju tagasi. Eda-Ines Etti on, muide, teinud kauni sisekujunduse Selveri uutele gurmeekauplustele.

Selveri kliendile on tnavune aastalpp toonud mitmeid uusi kauplusi. Sgisel avasime kaks esimest Selveri gurmeepoodi Tallinna kesklin-nas. Detsembris saavad Selveri vrra rikkamaks Tar-tus Vahi linnaosa elanikud ning Rapla kaupluse uksed avame vahetult enne juluphi. Meile on oluline, et Sinu kodulhedase Selveri va-lik ja hea teenindus tooks igasse argipeva rmu ja rahulolu.

Leidke aega endale ja lhedastele, sest valgeks ja heledaks saame me oma julud ise melda ja teha. Soovin Sulle rahulikku juluaega ning sravat uut aastat!

Andres Heinver

N

SELVERI JULUKIRI 6

Persoon

Kuigi elu on viinud lauljatar Eda-Ines Etti mneks ajaks Eestist eemale, tuleb ta ikka juludeks siia tagasi ja veedab

aasta thtsaimad phad kodus. T EKST: T II T EF ER T FOTOD: EGER T K AMENIK JA CORBI S

Julud on minu jaoks ennekike kogu pere kokkusaamise aeg. Kokkuhoidmise aeg, r-hutab Ines. Tema elukaaslane on prit Portu-galist, ent Lne-Virumaalt Vike-Maarjast sir-gunud lauljatar kinnitab, et tahab oma kodus juurdunud tava jtkata kindlasti ka tulevikus. Ki-ge thtsam on julude ajal ikka just soov, et kogu pere kokku hoiaks, kokku saaks, ja seda tunnet loodan ka edasi kanda.

Peale Inese ema ja isa on juluhtuti alati ko-hal ka tema de ja vend, epoeg ja kigi elukaas-lased. Juluaja olen ikka alati Eestis veetnud. Ei meenu htegi korda, kui oleksin eemal olnud, ja loodan, et see traditsioon ka jtkub, lubab Ines.

Esimene mlestusInese esimene mlestus juludest vi pigem nri-dest prineb lasteaiast. Lauljal on meeles hetk, kui ta esimest korda mistis, et miski on mda selle n-rindusega. See oli lasteaia nripidu ja nrivanas tundsin ra he onu, kes vanematel ikka aeg-ajalt klas kis, mletab Ines. Arvatavasti oli ta siis um-bes viie- vi kuueaastane.

Kuigi lasteaias peeti nukogude kombe kohaselt nre ja korraldati nripidusid, thistati koduses ringis Inese snul ikka alati jule.

Kige erilisemad juluhtud jvad Inesel lapse-

plve. Siis jagus seda juluvana- ja pkapikuootust ja maiustamisrmu. Sai palju televiisori ees istu-da, kuna lastesaateid oli tavaprasest rohkem.

Esimene asi, mis meelde tulebki, on kuhjade viisi piparkooke, rgib Ines, sra silmis. Ema

valmistas neid suure koguse juba pisut enne julu-laupeva ja pani kapi otsa korvi oma iget aega oota-

ma. Oi, kuidas see jululaupeva ootus kasvas! Isa ti ikka kuuse ka tuppa, selle ehtimine oli alati sndmus omaette. Ja kuni tnase pevani on ema kpsetatud seapraad Inese meelest maailma parim juluroog.

Eredalt on lauljal meeles ka see, kuidas ema ja vanaisa verivorste valmistasid. See hirmutas mu kll korralikult ra, siiamaani ei ole eriline verivorstide sja, nendib Ines. Seevastu ema

valmistatud julupraad, hapukoorekook ja glgi ei tohi puududa heltki tema koduselt jululaualt.

Td ei teeKa kingisadu on Ettide peres oodata ikka juluh-tul. Kingid on vga erinevad, mni aasta suuremad, mni aasta viksemad, eks see oleneb sellest, kui hea laps keegi on olnud, muigab Ines. Nende kodus kib luuletuse lugemine vi laulu laulmine siiamaa-ni paki lunastamise juurde.

Igal aastal muutuvate kodukaunistustrendidega Ines ldiselt ei arvesta. ldse kaunistan julude

kojuJuluks

SELVERI JULUKIRI 7

Persoon

SELVERI JULUKIRI 8

Persoon

Inese juluretseptSee on ks magustoit, mida maitsesin Kaplinnas Luna- Aafrikas. See imeline magus puding sobib ka klmal juluhtul knlavalgel nautimiseks.

MALVA PUDING200 g suhkrut2 muna1 sl aprikoosimoosi1 sl pehmet vid 150 g jahu1,5 tl soodatnpuotsaga soola200 ml piima1 sl valgeveinidikat

Kuumuta ahi 180 C. Mri 500 ml pudingivorm viga. Vahusta suhkur, munad ja aprikoosimoos heledaks vahuks. Teise kaussi selu jahu, sooda ning npuotsatis soola. Vala pool piimast muna-moosivahu hulka, sega hoolikalt. Lisa

pool jahusegust, lejnud piim ning viimane osa jahusegust. Kalla juurde vi ja veinidikas.

Vala segu vormi, kata fooliumiga ning kpseta 4560 minutit, kuni puding on tahenenud ja pealt pruunikas.

Kastme jaoks kuumuta kik koostisosad kastrulis madalal kuumusel, kuni suhkur on sulanud. Aja segu keema ning vala pudingile kohe, kui see on ahjust tulnud. Jta mneks minutiks seisma, et kaste saaks pudingisse imenduda.

Serveeri vanillikreemi, vahukoore vi vanillijtisega.

KASTE200 ml kohvikoort175 g vid225 g suhkrut100 ml kuuma vett

ajal oma kodu snagi minimaalselt: kn-lad, vike juluprg. Ilus roheline kuusk las jda parem metsa kasvama.

Ka kiriklikke julukombeid pole Ines seni vga jrginud. Aga tunnen, et kirikus kimise viks juluhtul rituaalidesse li-sada kll, mtiskleb ta. Kodukoha kiriku kekegu vastu on ta ennegi huvi tundnud. Kui 2010. aasta augustitorm rebis ra Vi-ke-Maarja kiriku torni, korraldas Ines selle taastamiseks heategevusliku kontserdi.

Julud on ka periood, kus paljud Ine-se kolleegid aktiveeruvad ning kontserdi-paigad le Eesti tituvad julumuusikaga. Mina ei ole julumuusika fnn, vidab Ines. Kontserdid, mis on vaid julumuu-sika peale les ehitatud, jvad minu jaoks heklgseks. Pigem eelistan sel ajal kuulata head klassikalise muusika kontserti.

Samuti ei ki Ines siis ise esinemas. Viimastel aas-tatel on julud vabad olnud ja see on imeline. Mnu-salt pereringis veedetud aeg on hindamatu, snab laulja, kelle aastavahetuse traditsioonide juurde kuulub kindlalt htusk ja keskkl vahuvein.

Taas ppimasInese snul on praegune periood tema elus rmiselt pnev. Ta on asunud rakendama mni aasta tagasi New Yorgis pitud sisekujundusala-

seid teadmisi. Esimese tna disainis ta Selverile uue gurmeekaupluse. Naudin pinguid ja oma esimesi tid sisekujundu-se vallas. Tunnen, et kulgen justkui uues peatkis oma elus, kinnitab laulja.

pingute vallas on tal praegu ksil Berk-lee College of Music online-koolis Singer-Songwriter Program, mis vltab kuni su-veni. Peale selle on Inesel Kanal 2s juhtida Kodusaade, kus ta tutvustab sisedisaini eri stiile kuni kevadeni. Kodusaatega on plaanis pnevad projektid ja messide klastamised. Neist tpsemalt kuuleb juba saates, viitab ta.

Kuues plaat tuleb erilineMuude tegevustega hivatud Ines ei anna

fnnide kurvastuseks just palju kontserte. Praegu keskendun pingutele, teatab ta. Samuti ei ole tal tehtud konkreetseid uue plaadi plaane.

he plaadi tegemine vib kulgeda vga erine-valt. Laulude kirjutamine vib vtta paar aastat, vahel vaid pool, tpselt nii kaua, kuni tunned, et nd on vajalik materjal valmis, avaldab Ines

heliplaadi loomise telgitaguseid. Olen vlja and-nud viis albumit ja kuuendaga vga ei kiirusta. Kui jrgmise plaadiga vlja tulen, siis tahaksin pakkuda midagi uut ja ootamatut nii kuulajatele kui ka enda-le, lubab lauljatar.

SELVERI JULUKIRI 9

Persoon

IGA SUNDMUS VAARIB ERILIST SOOVI

Thelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vib kahjustada teie tervist.

MARTINI ametlik esindaja Eestis on Liviko AS.

SELVERI JULUKIRI 10

Uudis

Eda-Ines Ettile on tnavuse aasta ks pnevamaid projekte olnud

Selveri uue gurmeekaupluse sisekujunduse loomine. Laulja

ppis disaini New Yorgis ning see on tema esimene

sisekujunduslahendus Eestis.

INSPIREERIV

interjr

T EKST: T II T EF ER T FOTOD: MAR KO MUMM

Poe idee tundus mulle algusest peale inspireerivana vimalus luua hu-bane keskkond imeheadele ja kvali-teetsetele toodetele-maitsetele. Kogu protsess on olnud piteekond, mille kaudu on mul olnud vimalus ennast vljendada, otsides seda iget Selver Gurmee atmosfri, ise-loomustab Ines tehtud td.

Kuidas on pood vastu vetud?Tallinna kaubamajas asuva Selver Gurmee kauplu-se juhataja Terje Tederi snul on pood klientidelt vaid kiidusnu saanud. On avar, puhas ja kauni interjriga. Pnevaid tooteid ja hid veine pakkuv kauplus. Neile meeldivad teenindaja-konsultandi vrskelt tehtud croissantide ja saiade ning kohvi val-mistamise lhn. Tooted, mida ei ole varem poeletti-delt leitud. Samas on kliendid ka vga palju ksinud, meie aga nende soovid kirja pannud ning nendele lahendused otsinud, mainib juhataja.

Vanemad prouad kivad poes kohvi joomas. ks klient ti kaasa oma sbranna ning tles, et kauplu-ses on maailma parim kohv.

Selver Gurmee projektijuhi Margit Kissa kinni-

tusel on nende kauplus esimene omalaadne Eestis. Pakume head gurmeetoodete valikut kontsentreeri-tult ja laia veinivalikut sommeljeede soovitusel, tut-vustab ta. Kauba puhul lhtutakse phimttest, et see erineks tavaprasest suurpoodide valikust ning kvali-teedis jrele ei anna. Peale selle esindatakse mitmeid maailmakuulsaid brnde nagu Whittard of Chelsea ja Maxims de Paris. Tiendame oma sortimenti pide-valt, et vastata klientide ootustele. Me oleme sisse seadnud soovideraamatu, kuhu kliendid saavad jtta oma soovid, mille me tidame, rgib Kissa.

Suund Tallinnast vljaKlientide poolt on vga hsti vastu vetud meie vrskete sinkide ja juustude valik Hispaaniast, Itaa-liast, Prantsusmaalt, Inglise kuninganna tee, erinevad hoidised ja maiustused Inglismaalt, loetleb projekti-juht. Sigarite tarbeks oleme ehitanud spetsiaalse hu-midori, et siliks tootele vajalik niiskustase ja kvali-teet. Alkoholi valides ei pea kahtlema selle headuses.

Novembris avati teine Inese kujundatud kauplus Tallinnas Solarise keskuses. Nd vetakse suund laieneda ka vljapoole pealinna. Seda aga juba uuel aastal.

Selverigurmeepood pakub maitseelamusi nii veini-, juustu, singi- kui ka tee- ja kohvi-spradele.

SELVERI JULUKIRI 12

Kingiideed

Valik kingiideid SELVER GURMEE KAUPLUSEST

Nestl kommikarp Black Magic 376 g9.90

Whittard of Chelsea Vintage Roseiteekann 6 tassile 54.00tass alustassiga 23.00koorekann 22.00taldrik 15.00

Serrano singi komplekt (sink+ alus+nuga)6,5 kg94.90

Juust V de Navarra metalltoosis 250 g7.90Kpsised 500g11.50Maximsi kommikarp Kuldne sda 120 g8.90

Maximsi ampanja Annes Follesi kin-kepakis 75 cl38.90

Tee selaga 227 g15.90

Kinkekomplekt Black is Black 39.90

Jhvikakaste portveiniga340 g5.90Ingveri-moos 365 g4.50Pardi foie gras untega 1,5 kg15.90

Kpsised tumeda Belgia okolaadiga 140 g5.90

Maximsi kinkekomplekt Autour du th 29.90

AAAASTTA LLPPUSS AAMMMUTTA INSPIRRATTSIOOOONI HINNNAALISSTEE TTEEEMANNTIDDE SILLLEERDDAVVAST SRRASST.. TTEEMAANDDID OON JUU EENDDISEELTT TTDDRUUKUTEE PARIMAADD SBRRADD! KKLMMADDELL TTALLVEEILMMADDEL HHELLLITTA OMMA NAAHKKA LLUKKSUUSLLIKULTT TTOITTVAA NNAHAHHOOOLDDUSSEGGA NNINNG RAA UUNUSSTA KAA OOMAA JJUUUSTE EESST HHOOOLITSSEDDA.

Luksuslik talvine naha-hooldus Nuuttrri--GGoolldd intensiivselt toitev ppeevaa--kkrreeeemmm kuivale nahale

www.lorealparis.ee

Ideaalselt naha tooni ja tekstuuriga hilduv jummeesttuusskkreeeemm Truee MMaatcchh (toon nr C2)

VVooluummee MMiilliion Laassheess EXXCCEESSSS rrippsmettu dramaatiline volm ning tiuslikult eraldatud ripsmed.

Palged hetavaks! Proovi ppsseeepppuunnnaa TTTrruuueee MMMatcchhh (toon 120 Rose Sant)

HHHuuuuuulepepepuuullkkk CCCooollooorrr RRRiiccchhheee nr 375 Deep Raspberry lisab lookile vrtsi

Teemanditolmu sisaldav kknneelaakkkk Cooloor RRicchhee 817 Saphir Treasure loob vlimusest stiilse terviku

Rikkaliku prlmutterblondi vrvitooni saladuseks on PPrffreennccee 10,21 Stockholm.

IInntteennssiivvppaalssaamm EElvvittaal CCCooloor--VViivvee Innsstaannt MMMiirraaccleee hooldab vrvitud juukseid sgavuti ning annab kohese tulemuse juba 60 sekundiga

Siilmmaappliiaats Eyee Dessiggnneer 401 Noir gris annab pilgule sgavust

*Too

ted

on m

gi

l ain

ult s

uure

mat

es S

elve

rites

Nat

asha

Pol

y

SELVERI JULUKIRI 14

Jululill

Juluthte peetakse julukaunistuste lahutamatuks osaks. Kui paljud aga teavad, et tegu on hoopis troopilise taimega, mis kardab klma ning nuab thelepanelikku hoolitsust.

KAUNISjulutht

T EKST: URMA S L A AN SOO, BOTAANIK FOTO: SHU T T ER STOCK

Julutht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima) kuulub suurde, 1900-liigilisse piimalille perekonda. Selle perekonna teine tuntum esindaja on Madagaska-rilt prit kristusekroon ehk srav pii-malill (E. milii). Piimalilled on he- vi kahekojalised mrgise valge piimmahla ehk lateksiga rohttaimed, ronitaimed, sukulendid ehk turdtaimed vi jme-date vartega kuni 30 m krgused puud. Euroopa on 105, Trgi 91 piimalille liigi kodumaa. Eestis kasvab looduslikult, metsistunult vi tulnukana viit liiki pii-malilli. Paljud troopilised piimalilled sarnanevad vliselt kaktustega ja neid aetakse sageli omavahel segi. Kaktustel on varremahl rohekas vi vrvitu, pii-malilledel valge ja piimjas. Kaktustel on astlad mitmekaupa kimbus ja ebavrd-se pikkusega. Torkivate vartega piimalil-ledel on paaris astlad vrdse pikkusega.

LhipevataimLooduslikult kasvab julutht Mehhi-ko lneosa hredates valguskllastes mgimetsades 34 m krguse pooligi-halja psa vi vikese madala puuna. Julutht on lhipevataim. Seetttu itseb ta meelsamini siis, kui peva pik-kus on lhem kui 12 tundi. Juluthte kutsutakse teisiti ka poinsettiaks. See nimetus tuleneb USA esimese Mehhi-ko suursaadiku Joel Roberts Poinsetti jrgi, kes juluthe 1825. aastal Mehhi-kost USAsse ti.

Juludega hakati juluthte seostama 16. sajandil Mehhikos. Legend jutustab, et vaene ttarlaps korjas teerseilt pu-naste itega umbrohtusid ja viis need Jeesuse snnipeval kirikusse altari-le. Juluthe thekujulised krglehed smboliseerivad Petlemma thte ja punane vrv Kristuse verd. Mehhikos ja Guatemalas tuntakse juluthte kui Noche Buena, mis thendab tlkes ju-luhtut. Egiptuses hakati juluthte kasvatama juba 1860. aastatel. Amee-rikas sai julutht populaarseks 20. sajandi alguses. Juluthe menukuse phjuseks on see, et taim itseb paremi-ni just talvel, julude ajal ja on punaste krglehtedega.

Juluthel ja teistel piimalilledel on keerulise ehitusega isikud, mida ni-metatakse tsaatiumiks. Ilma iekatteta isikut mbritsevad eredalt vrvunud lehetaolised krglehed, mis jtavad kroonlehe mulje. Vrviliste krglehtede lesanne on vikseid isi tolmeldajatele mrgatavaks muuta. Juluthe isi tol-meldavad looduses koolibrid ja mitme-sugused putukad. Huvitav on ka see, et piimalillel kpsevad kigepealt tolmu-kad ja alles seejrel emakas.

Piimalille vili on mitmeseemneline kupar. Aiandites paljundatakse julu-thte pistikutega. Taimede kasvatamine algab juulis, et saada hilissgiseks its-vaid taimi. Varasemad sordid alustavad itsemist oktoobri lpus, hilisemad detsembris.

Alates augusti lpust pimendatakse kasvuhooned viieks ndalaks nii, et val-get aega jks 10 tundi ja taimed oleksid lbipaistmatu musta kilega kaetult 14 tundi. Kasvuaegne sobivaim tempera-tuurivahemik juluthele on +18...+22 C. Kui krglehed on vlja arenenud ja sordile iseloomulikult vrvunud, alan-datakse temperatuuri +16...+18 C. Ja-hedamas on krglehtede vrvus inten-siivsem ja taim itseb kauem.

Tundlik tuule ja pakase suhtesJuluthe sordid erinevad psa kr-guse, kuju, itsemisaja ja krglehtede vrvuse, suuruse, kuju ja asendi poo-lest. Soojema kliimaga aladel kasvata-takse juluthte ka parkides, aedades, klumpidel ja isegi tnava res hekina. Aiandites kasvatatud potitaimed on enamasti tdeldud kasvupidurdus-ainetega, et julutht oleks madal, kompaktne ja tihe. Looduses kasvab julutht mitmeaastase taimena, kodus potitaimena jb tema eluiga lhemaks. Ilma kasvu reguleerivate kemikaalideta ja peva pikkust lhendamata me ena-masti kodus nii ilusat itsvat taime jrg-misel aastal kasvatada ei oska.

Jahedal ajal teel poest koju peab jlgima, et julutht ei saaks kl-makahjustusi. Troopilise tai-mena on ta tundlik klma, tuule ja pakase suhtes. Klmakaitseks sobib pakkematerjalina

Moes on roosa!Selver toob tnavu m-gile roosad Princettia sorti juluthed, mis peaksid hsti sulanduma iga kodu julumiljga.

Julutht, hind 4.50*

*Ei ole mgil Vahi Selveris

SELVERI JULUKIRI 15

Jululill

hsti kokkukortsutatud vana ajaleht. Kodus valige juluthele soe ja valge paik akna lhedal. Kastmisvesi peab ole-ma toasoe ja potimulda vib kasta ainult siis, kui muld on tahenenud. Pidevalt mrga mulda ja potialusel seisvat vett julutht ei talu. Lehtede kolletumise ja enneaegse varisemise phjuseks on kas lekastmine, liiga vhene kastmine, tmbetuul, liiga pime vi jahe kasvukoht. Kastmise sagedus sl-tub ka toa temperatuurist ja huniisku-sest. Mida palavam ja kuivema huga on ruum, seda sagedamini vajab taim kast-mist. Pigem kasta juluthte harvemini ja phjalikult kui iga pev natuke.

Mrgine piimitsvat taime vib vetada 12 korda kuus tisvetiselahusega. Julu-the piimmahl on mr-gine. Kui taim juhtub murduma ja murdeko-hast vlja immitsev piim-mahl satub nahale, tuleb mah-laga kokku puutunud koht voolava vee all puhtaks pesta. Kindlasti peab juluthe paigutama kohale, kuhu ei ulatu vikelapsed ega koduloomad.

Kige populaarsemad juluthed Eestis ja kogu maailmas on punaste krg lehtedega sordid. 75% Eestis kasvatatavaist julu-thtedest on he 2530 cm krguse itsva varrega kesk-mise suurusega taimed. V-hem kasvatatakse mitmeharulisi ja suu-ri, enam kui kmne isikuga juluthe psaid.

VIRVE

RAINA

SELVERI JULUKIRI 16

Klaskik

Kihnu jT EKST: K R I ST INA EF ER T, T II T EF ER T FOTOD: JAR EK JEPER A

REENA

17SELVERI JULUKIRI

Klaskik

juludKohtumine Kihnu Virvega on emotsionaalne. Ei mingit poolametlikku kepigistust. Esimeseks kontaktiks on sgav ja soe kallistus, millele jrg-neb sedavrd sbralik vastuvtt ja vestlus, nagu klastaks ammust tuttavat. Elu petasJuluroogade valmistamiseks on Kihnu Virve appi palunud oma ttrettred Raina ja Reena, kelle kokandushuvi on pe-rekonda toitnud juba pikka aega. Lihtsalt tkorraldus on niimoodi kujunenud, et minu lesandeks on saanud toidu-valmistamine, teatab Raina.

Kgis valitseb asjalik hkkond ning kindel tjaotus. Tihtilugu kutsutakse vanaema Virvet nu andma, sest tema elukogemus on asendamatu. Ning kuigi jreltulijad on p-

pinud vga paljusid roogi valmistama, usaldatakse niteks leivategu seni raudselt vaid vanaemale.

Raina teeb ettepaneku, et sgitegu viks olla pe-rekondlik tegevus, mis pakub nii ajaviidet kui ka maitseelamusi. Tulemus on ikka hea, leiab lapse-laps. Tema toiduvalmistamiskogemus prineb raske-te olude tttu juba lapseplvest. Kooliaeg oli kesine.

Tuli igasugu ske teha, mainib ta.

Parimad juluroadAastatetagune elukool on andnud ndseks suureprase

oskuse, mis aitab toidulauda katta ka julude ajal. Julud on Kihnus eriline aeg.

Noorem plvkond rgib, et 24. detsember on traditsioo-niliselt perekondlik juluhtu, kus kiakse ka kirikus, ent prast sdad lheb lahti tants ja trall, mis kestab kuni kol-mekuningani (6. jaanuar). Sel ajal vid saarel igasse peresse minna, seal sakse-juuakse ja tantsitakse pilli jrgi, kirjel-davad ed. Neil siin kib elu, linnas (Prnus) olevat vga igav jule veeta.

Kihnu Virve vtab teema kokku siiski tsisemalt. Elus on ka raskeid aegu olnud. Ent kogu aeg on kirikus kidud ja kogu aeg on ka juluvana kinud, meenutab ta. Ka kingi-tusi on neil alati jaotatud. See on lugupidamise ksimus. Kingitus ei pea suur olema, kingituse mte on selles, et sa prad kellelegi thelepanu, selgitab Virve. Tema snul vrib elu elamist. Elu on ju ilus, kas pole? kinnitab ta ning laulab kena salmi oma loomingust.

SELVERI JULUKIRI 18

Klaskik

Kabatoki-kslaugusalatVrskendav lisand nii kpsetatud vi grillitud sea-lihale kui ka kanale. Sobib ka liha maitsestamiseks.

3 kg kabatokki0,5 kg tomatipastat1 klaas purustatud kslauku1 klaas suhkrut2 sl soola1 klaas limusta pipart2 sl dikatpaprikapulbrit, tillihelbeid

Riivida kabatokid, lisada tomatipasta, sool, suhkur, li, pipar, paprikapulber, tillihelbed ja dikas. Keeta umbes 30 minutit. Vtta tulelt ning segada sis-se 1 klaas purustatud kslauku. Kontrollida mait-set, soovi korral lisada maitseaineid juurde.

Steriliseerida purgid ning jagada neisse salati-segu, sulgeda hoolikalt.

Leib1 kilo kartuleidrukkiplijahusoolasuhkrutkmneid

Koorida kartulid ning keeta ilma soolata vees peh-meks. Panna keeduvesi krvale, tampida kartulid pudruks. Valada keeduvesi kartulite peale tagasi, segada. Kui segu tundub olevat vga paks, lisada juurde kesooja vett.

Seejrel lisada kartulisegule rukkiplijahu, et moodustuks hapukoorepaksune tainas. Raputada peale veel veidi jahu, katta rtikuga ning lasta soojas kohas seista 36 tundi. Seejrel tainas stkuda, kuni mass on piisavalt tihke ning lb kausi servadest lahti (vajadusel lisada jahu), raputada juurde soola, suhkrut ja kmneid. Tainavorm mrida viga, panna tainas vormi ning kpsetada. Leiva kpse-mine vtab sltuvalt ahjust aega 11,5 tundi.

Kalaslt ehk kalaitt2 tuulehaugi1 l vettsoolaterapipart1 loorberilehtdikatsuhkrut

Puhastada kala sisikonnast, eemaldada pea. Panna kala veega potti, prast vahu riisumist lisada sool, terapipar, loorberileht ning lasta korraks keema. Tsta kala leemest vlja, tkel-dada, puhastada luudest. Kalaleemele lisada maitse jrgi natuke suhkrut ning dikat. Seejrel panna pu-hastatud kala leemele, lasta korraks keema ning tsta vormidesse jahtuma ning

hanguma.

SELVERI JULUKIRI 19

Klaskik

Slt2 kg seapead2 seakooti1 sea jalg2 neeru200 g kopsu1 seakeel1 kg kondiga ja kamaraga sealiha10 tera musta pipart8 tera vrtspipart4 loorberilehtesoola

Raiuda suuremad tkid puupakul kirvega pooleks. Panna lihakraam suurde potti klma veega keema. Riisuda vahukulbiga veele tusev vaht. Keeta tasasel tulel kolm-neli tundi, kuni liha tuleb kontide kljest lahti. Tsta liha vlja jahtuma, keeduvedelik kurnata lbi sela. Ligata vi rebida liha kontidelt, tkelda-da vikesteks tkkideks ning lisada kurnatud kee-duvedelikule. Panna juurde maitseained ning tsta vikestesse kaussidesse jahedasse hanguma.

Hapukapsas ehk apukuasta putr1,5 kg hapukapsaid porgandiga1 kg lbikasvanud soolaliha80 g kruupesoolasuhkrut

Ligata soolaliha vikesteks kuubikuteks ning pannil pruunistada, see annab kap-sale mnusa meki.

Kui kapsas tundub liiga hapu, pesta see klma veega lbi vi lisada juurde vrsket kapsast.

Tsta ahjupotti kapsas, praetud soo-laliha, pestud kruubid ning segada. Li-sada juurde niipalju vett, et kapsas oleks kaetud. Maitsestada soola-suhkruga ning hautada ahjus, kuni kapsad ja kruubid on pehmed.

SELVERI JULUKIRI 20

Klaskik

Ahjuliha1 kg sealiha sinepitsoolapipartkabatoki-kslaugusalatit

Praetkk mrida sinepiga kokku. Kasutada vib nii kanget sinepit kui ka teralist, mis annab lihale kena dekoori. Lisada npuotsaga soola, musta pipart ning lahke kega kabatoki-kslaugusalatit.

Panna liha ahjupotti, lisada veidike vett, et liha phja ei krbeks, ning kpsetada ahjus punastel s-tel paar tundi, kuni liha on pehme.

Lihtne koduvein3 l vett1 kg suhkrut0,5 pakki prmi 11,5 l purustatud marju vi marjakesti (mida rohkem marju, seda parem tuleb)

Lasta vesi potis keema ning kal-lata purustatud marjadele vi marjakestadele. Segada htlaseks massiks ning jtta 1015 minutiks seisma. Seejrel valada segu lbi sela. Saadud vedelikule lisada suhkur ning prm.

Segu vib kritada spetsiaal-ses pudelis, aga ka klaaspurgis. Klaaspurk sulgeda plastkaanega ning kaane sisse teha auk, et vein saaks krimisel hku. Vajadu-sel lisada krimisprotsessi ajal suhkrut. Kuna vein tahab kri-mise ajal sooja, vib purgi mhki-da teki sisse.

Krimisprotsess vtab aega kolmneli ndalat. Kui on nha, et krimine hakkab lppema, villida vein kindlalt suletavatesse klaaspudelitesse.

SELVERI JULUKIRI 22

Klaskik

Roosamanna0,5 l vett250 g rabarberi-apelsinikeedist*200 g mannat100 suhkrutsgavklmutatud maasikaid

Panna keedis koos veega potti keema, lisada suhkur. Kui segu on keema tusnud, puistata manna pide-valt segades sisse. Keeta segades niikaua, kuni man-na on paksenenud.

Tsta roosamanna pliidilt ning segada sisse s-gavklmutatud maasikad. Lasta jahtuda, seejrel va-hustada ning tsta kausikestesse. Serveerida klma piimaga.

* Keedise valmistamiseks keeta tkeldatud rabarber veega, lisada veidike tkeldatud apelsini ning maitse jrgi suhkrut.

Piparkoogid1 kg taina valmistamiseks lheb vaja:1 tass vett2 tassi suhkrut200 g vid1 pakk piparkoogimaitseainet600 g jahu1 tl kpsetuspulbrit

Keeta pool tassi vett ning tassitis suhkrut potis ker-geks siirupiks. Valada see segu suurde kaussi ning lisada vi, segada, kuni vi sulab.

Teises potis sulatada 1 klaas suhkrut karamelliks, lisada pool klaasi vett. Suures tainakausis segada kokku vi-siirupisegu ning karamell, lasta jahtu-da. Lisada juurde piparkoogimaitseaine, jahu ning kpsetuspulber. Stkuda tainast niikaua, kuni lb kausi servadest lahti. Keerata tainas toidukilesse ning panna vhemalt 30 minutiks klmkappi.

Valmis tainas rullida, vormida sobiva kujuga piparkoogid ning kpsetada ahjus kuldpruuniks.

Parim kingituskogu perele.Uus Sorento jQuludeks Eestis!

KVsi tBiendavat infot KIA esindustest Vle Eesti:TALLINN: KIA Tallinn,

SELVERI JULUKIRI 24

Julujook

Neile, kes soovivad erinevaid jookide maitseid kokku sobitada ja sellest

elamusi ammutada, pakume viis pnevat kokteiliideed.

MNUS

ENNE & PRASTPIDUSKI

kokteil

Kristallkmmel ja vahuveinPidulikku htuski on igati kohane alustada vahuvei-niga. Talvisel juluajal soovitan lisada klaasile vahuvei-nile umbes 1 cl kristallkmlit, nii saab kuulsa Kir Royali kodumaise ja pisut kmneselt maitseva isutstja. Vala klaasi 1 cl kristallkmlit, seejrel tida vahuveiniklaas oma lemmikvahuveiniga.

VenderKlmal ajal maitsevad

magusamad joogid kui-dagi paremini. Minu ks

viimase aja avastusi on meie oma Vana Tallinn,

mis on kindlalt ks maa-ilma kvaliteetsemaid

likre. Ja parim kooslus on greibimahlaga. Jook

sai nimeks Vender (paadi varustus) ehk

pehme maandumine.Tida viskiklaas jga ja

lisa vrdsetes osades Vana Tallinna likri (40% alc)

ja vrsket greibimahla, vid kasutada ka Pure-tismahla.

T EKST: ARON R AHU, RE STOR ANI DOMINIC SOMMELJEE FOTOD: LLE VI SK A

SELVERI JULUKIRI 25

Julujook

Kuidas sndis kokteilKige proosalisem phjus oli ilmselt kange alkoholi tagasihoidlik kvali-teet. 19. sajandi algusest prinevad esimesed andmed alkohoolsete jookide segamisest. Tol ajal lisati kangele joogile suhkrut, vett ja bittereid (rditmmiseid). Tagasi-hoidliku kvaliteedi all pean eelkige silmas kodustes tingimustes valmis-tatud jooke. Sellele tegevusele andis erilise hoo sisse USA kuiv seadus (19201933). Viski asendus kiirelt val-

Grand TallinnKui kodus on eiker olemas, siis ks teliselt mnus ja kosutav kokteil pikaks talvehtuks on samuti kohalik legend Grand Tallinn (vlja meldud kunagises hotellis Tallinn).Tida eiker poolenisti jga. Lisa 2 cl Vana Tallinna, 2 cl Kiiu Torni munalikri, 4 cl ananassimahla, 4 cl apelsinimahla ja pigista sisse he laimisektori mahl. Raputa korralikult lbi ja vala koos jga suuremat sorti klaasi.

mistatava dinniga, aga et see paremini mekiks, lisati alkoholile toonikut. Sama moodi tekkis ka ks tuntumaid alkoho-liga segatud kohvijooke Iiri kohv, kuna talupoegadel oli keelatud tolleaegses Iiri pubis alkoholi tarbida. Nutikas baaripidaja pakkus kohvi, kuhu oli sisse segatud viskit, ja et alkoholiaroome peita, valas peale vahukoort.

Populaarseks muutusid kokteilid alles 1960. aastail ja on sellest ajast saadik lne kultuuri ks osa.

Pikkade talvehtute mnusateks kaaslasteks on kakooresed kokteilid. Maiustamiseks paar retsepti. Esimene neist on kummardus Soome kvaliteetlikridele Lapponia. Teine aga troopiliste maitsete austajaile, phikomponendiks on Luna-Aafrika maruulamarjast valmistatud koorelikr Amarula.

Soundcloud

Vaja lheb 2 cl Lakka mustikalikri, 2 cl Iiri

viskit, 2 cl greibimahla ja 2 cl vahukoort. Pane kik

komponendid jga tidetud eikerisse,

raputa korralikult lbi ja vala martiiniklaasi.

P.S. I love

YouVta 3 cl Amarulat,

2 cl tumedat rummi, 1 cl Amarettot ja 6 cl

greibi- vi mango-mahla. Kalla kik

komponendid jga tidetud eikerisse,

raputa korralikult ja vala koos jga valge

veini klaasi.

SELVERI JULUKIRI 26

Julujook

Eestlase juluroad on suuresti prit Saksa kgist eri sorti vorstid, sealiha ja hapukapsas. Selle snagi toeka toidu juurde on mistlik juua korralikku veini, mis aitab organismil paremini pidurooga seedida. Veiniga ei maksa muidugi liialdada.

JULUROOGADE JUURDE

Hdveinid

T EKST: ARON R AHU, RESTOR ANI DOMINIC SOMMELJEE FOTO: SHU T T ER STOCK

27

Julujook

Toidu ja joogi sobitamisel on kindlaim viis lhtuda piirkonnast sama kandi roa juur-de lheb alati kige paremini sealne kohalik vein. Kuna meil Eestis kahjuks korralikku veini valmistada ei nnestu, siis valime toidu krvale hapukapsa kodumaa, Saksamaa veine.

Valge veini kuningasJuba ammustest aegadest jrele proovitud ja alati toi-miv sealiha-hapukapsa kaaslane on Reini je rest prit valge veini kuningas Riesling. Selle hape har-moneerub kenasti hapukapsaga ja aitab jagu saada rasvasest sealihast. Rieslingite valik on meie poodi-des juba mnda aega vga korralik. Sobiva Rieslingi leidmisel on ks lihtne spikker: mida krgem on alkoholiprotsent, seda kuivem on vein, ja mida madalam, seda magusam (kogu marja-

suhkrut pole lastud alkoholiks kri-da). Alla 10% alkoholiga veinid on juba sna magusad, mis ei thenda, et hea hape neist kuhugi kadunud oleks.

Selveri valikust tasub julgelt proo-vida meie turu vana tuttavat Baron Knyphauseni Riesling Trocken 2009 (11,5%), see on juline ja samas hsti elegantne klassikaline Ries-ling. Magusama veini eelistajate-le soovitan J. Bumeri Rieslingit 2011. aastast (9%) Rheingaust. Ma-gusama veini juurde on hea val-mistada ka veidi vrtsikam roog. Kes armastab rohkelt sinepit, viks juurde proovida Gewrtztraminerit, ks mu lemmikuid on Walckenbergi oma Saksa-maalt, 2011. aastakigu prl. Head kaaslased

meie juluroogade juurde valgetest veinidest on ka Prantsusmaalt Alsaceist prit Pinot Gris, Riesling ja Gewrtztraminer.

Vein ja verivorst Verivorstiga sarnanevaid roogi tehakse meile mneti llataval kombel sna mitmes paigas veel, nt Hispaanias Navarras. Selle krvale pas-sib hsti puuviljane, kerge ja vhese pargiga punane vein. Sama stiiliga punavein sobib ka sealiharoogade juurde. Esimene valik Sel-

veri riiulilt on Woodhaveni Zinfandel 2010 Californiast USAst. See on kerge ja marjane punavein. Vga hea kaas-lane on ka legendaarse tootja Mon-tese Res Cabernet Sauvignon. Hea ja

kindel valik on alati Pinot Noir nii Burgundiast Prantsusmaalt kui ka tema ssarad Tiilist ja USAst. Needsamad veinid muudavad ka viimastel aastatel ha populaar-sema pardiliha teliseks hrguti-seks!

Sama moodi nagu valge veini puhul kehtib ka punase veini reegel kui armastate vrt-sikamat toitu, otsige vhe magusam vein, nt Cabernet Sauvignon vi Syrah Tiilist, Ar-gentinast vi Austraaliast.

SELVERI JULUKIRI 28

Kuum jook

Ligi viis miljonit tonni teetoodangut aastas ennustab, et iidne Aasia jook on inimeste valmistatud jookide turuliider ka tulevikus.

KS TASSIKE

teedT EKST: ANT S VILL FOTOD: SHU T T ER STOCK

Meil ja Phjamaades on levinuim kuum jook kohv, mis judiski Euroopasse varem kui teejoomise komme. Samas aga on mitusada miljonit inimest, keda kohvisortide nansid sugugi ei huvita, kll aga teevad nad peent vahet sadadel teesortidel ning nende valmistamisviisidel.

Iidne ajaluguTeed vib valmistada pea igast taimest, Luna-Ameerikas pruugitakse niteks samuti kofeiini

modifi katsiooni sisaldavat Yerba matet, Aafrika lunaosas hoopiski aga

kofeiinitut rooibost. Ent pristeed saab ikka-

gi ainult hest taimeliigist, teepsast liiginimega Camellia sinensis, millel on kaks teisendit: Assami

teepsas ja Hiina tee-psas. Neist on kujune-

SELVERI JULUKIRI 29

Kuum jook

Mustmiljon sortiTee toorainena kasutatakse teepsaste tipuosa. Kige parema tee saamiseks vetakse vaid pungi ja noorimaid lehti, odavamate teede jaoks ka alumisi, vanemaid lehti ja isegi peenemaid oksi. Suurem osa teest korjatakse nii, nagu see on kinud hmaraist aegadest saadik ksitsi. Masinaid kasutatakse vaid odava masstoodangu puhul.

Teegrupi mrab lehtede noppimisjrgne ttlus. Sellest, kuidas teelehti nrtsitatakse, aurutatakse, kuivatatakse, rullitakse, kritatak-se ja edasi tdeldakse, olenebki tulemus must, roheline vi muu tee. Peamisi teeliike on kokku kuus.

Kolmveerand maailmas toodetavast teest on must, veidi alla neljandi-ku roheline tee ning 4% kik muud liigid. Teed kasvatatakse 30 riigis, enim Hiinas (le kolmandiku), Indias, Keenias ja Sri Lankal (endine Tseilon).

Musta teed valmistatakse teepsa lehtedest, mida kritatakse ning seejrel kuumutatakse ning kuivatatakse. Selle tee sorte liigitatakse lehtede suuruse ja ka lisandite jrgi. Aasias lipopulaarset rohelist teed tehakse lehtedest, mida pole kritatud, ainult aurutatud ja kuivatatud. Kige kuulsam roheline tee on Jaapani sencha. Oolongi teed valmistatakse lehtedest, mida on nrgalt fermenteeritud, oolong jb maitselt ja vrvilt

musta ja rohelise tee vahele. On veel valge tee, mida tehakse pikese kes pleekinud pungadest, ja kollane tee, mida valmis-tatakse nagu rohelist, kuid kuivatatakse aeglasemalt ning lastakse lehtedel kolla-seks tmbuda. Eraldi teeliik on pu-erh

peamiselt Hiinas, tee snnipaigas Yun-nani provintsis kasvatatud lehtedest jrelfermenteerimisega toodetud tee. Hiina traditsioonis nimetatakse just seda teesorti mustaks, meie mistes musta aga punaseks teeks.

nud ka kaks suuremat teesortide haru. Teetaim on muidu kuni 16 meetri krguseks kasvav puu, mida aga istandustes lastakse sirguda vaid vkrguseks psaks, et oleks mugav teevalmistamiseks kasuta-tavaid tipulehti noppida.

Teekasvatamise ja valmistamise ajalugu ulatub aastatuhandete taha ning keegi ei julge seetttu vi-ta, kus ja millise kultuuri osana see ilis jook sndis. Kindel saab olla selles, et teepsas on prit Kagu-Aasiast, piirkonnast, kus kohtuvad India kirdeosa, Birma phjaosa, Hiina kagupiirkond (Yunnani ja Sichuani provints) ning Tiibet. Yunnani provints on ka vanim teepiirkond seal kasvab maailma iidseim kultiveeritud, hinnanguliselt 3200aastane teepuu.

Keiserlik snnimt Hiina tee ehk kigi teede ema snnilugu ulatub he mdi jrgi aastasse 2737 enne meie ajaarvamist. Le-gendaarne Hiina keiser Shennong, videtav pllu-harimisele ja arstiteadusele alusepanija, oli joomas teepuu varjus kruusitit sja keedetud vett, nagu toonane tervishoiueeskiri ette ngi, kui puu otsast mni leht kruusi langes. Keiser mait-ses jooki ja tdes llatusega, et sel on peale kena vrvi ka suureprane maitse ning vir-gutav mju.

On ka teistsuguseid legende, varasei-mad kirjalikud teated tee kohta prine-vad videtavalt 10. sajandist enne meie ajaarvamist. Igal juhul on teel olnud lbi aegade oluline osa paljudes Aasia kultuurides, jook on au sees nii ravi-toime tttu kui staatusesmbolina, ajuti ka osana usurituaalidest vi isegi raha asendajana.

Naabermaale, teise kuulsasse tee-riiki Jaapanisse judis elueliksiiriks ja vedelaks nefriidiks kutsutud jook buda munkade kaudu Sui dnastia ajal 6.7. sajandi paiku. Mitmel phjusel on Jaapanis kujunenud eriti populaar-seks roheline tee sellega seoses on Hiina kunagiste tseremooniate baasil arenenud budistliku fooniga kuulus Jaapani teejoomise rituaal.

Euroopasse judis tee hiljem kui kohvPikka aega oli tee Euroopas vaid vga jukate ini-meste laual, kuna seda oli Hiinast kulukas vedada ja karavani- ning ka mereteed ohtlikud. Portugal kasvatas teed oma Assoori saartel, seal on praegugi Euroopa ainus teeistandus. Inglismaal lks teejoo-mine aristokraatlikes ringkondades moodi prast seda, kui restauratsioonijrgse kuninga Charles II portugallasest abikaasa Catherine selle kombe endaga kaasa ti. leldiseks, Inglise elulaadi iseloomulikuks osaks muutus teejoomine siiski alles 19. sajandil, kui maailma-riigiks kasvanud Suurbritannia end ise kaugel kasvava teega varusta-ma hakkas.

Ameerika hendriikide aja-loos on teel mrgiline then-dus: iseseisvussda vallandus sellest, kui 1773. aastal Bostonis

inglise kolonistid protestiks ema-maa maksukoormuse vastu jrje-

kordse teelasti merre kallasid (Bostoni teejoomine). Viimasel ajal annab USAs tooni libertaarne Teepar-tei kui alternatiiv senistele poliitilistele peavoolude-le.

Meie naabrite venelaste juurde judis tee veidi varem kui Euroopasse. Lausa rahvuslikuks joogiks ja kultuuri osaks kujunenud rpe viis tsaar Mih-hail I ukonda Mongoli khaani kingitusena erisaa-dik Vassili Starkov. Juba nelikmmend aastat hiljem oli kima pandud alaline karavaniliin Hiinast, mis lpetas tegevuse alles 1925. aastal. Eestisse nagu ka

Soome on teejoomise komme judnud ilmselt just Venemaa kaudu.

Traditsioonid loevadTeeliikide ja nende valmistamise viiside kohta on kirjutatud arvukalt mahukaid raamatuid. Philine on kigis ks: tee peab olema kvali-

teetne, katel korralik ning vesi hea. Ja selle asemel, et ksi nimetu kotitee karbi poole sirutada, tasuks mn-da nimega teed proovida. Miljo-nite hiinlaste tuhandete aastate kiindumus cha-psa lehtedest valmistatud jooki on argument,

mida ei maksa eirata.

SELVERI JULUKIRI 30

Juluvana

Juluvana yl algab kohe-kohe vga kiire aeg. Koos pkapikkudega pab ta juda vimalikult paljude laste juurde ning viia neile

kingitusi, mida on terve aasta oodatud.

ffy T EKST: T II T EF ER T FOTOD: ER AKOGU

ffy on tsine juluvana, kes ei unusta oma kohuseid ka suvel, kige palavamal ajal. Ta lkkab mber laialt levinud ar-vamuse, et juluvana ilmub ainult ju-lude paiku ja kaob siis nagu tina tuhka silmapiirilt. Suvel on juluvana lahe tsiklimees ning kasukas on asendunud hemate riietega. Habet ta siiski vahepeal maha ei aja, see kaunistab vrikas, parimas eas julumeest igal aastaajal. Suvel nnes-tub juluvana nha siiski vhestel, sest sel perioodil pole mees vga aktiivne.

Julust juluniKui aga ilm lheb klmemaks ja lapsed hakkavad juluvanale kirju saatma, muutub mees tegusa-maks. Tema eesmrk on ju see, et vimalikult paljud

lapsed saaksid tellitud-loodetud kingitused ktte. Juluvanadel, nii nagu ka kigil teistel, on hid ja halvemaid aegu. Alati pab ta kikide laste soovid tita, aga vahel ei ole see lihtsalt vimalik, phjendab ffy.

Tsine taeg algab juluvanal pihta tavaliselt novembri alguses, mil peetakse pkapikkudega maha ks tsine koosolek. Seal jagatakse Eesti piirkondadeks ning iga pka-pikk saab oma piirkonna. Pkapikud peavad seej-rel vlja selgitama, mida lapsed on selles piirkonnas viimase aasta jooksul teinud. Selle phjal siis ju-luvana otsustab, kes lastest vrib kinki, kes vitsa.

OOTAB LASTEGA KOHTUMIST

atud.

l,

a e

a-kud peavad seej-

Juluvana

ffy teatab siiski, et temal pole 25 aasta jooksul, mil ta on laste juures kinud, vitsa kasutada vaja olnud. Teinekord on kll tulnud vike pepulaks anda, ja sellest on vgagi piisanud.

Paljud vanemad on teinud ju-luvanast lastele karistusorgani. See ei ole ige, juluvana on siiski dini hea mees, kinnitab ffy. Ent tal on tulnud laste hirmudest le-saamiseks ka palju vaeva nha.

Saladuslikud pkapikudPkapikud on juluvana abilised, osa neist hoiab juluvana kodu korras, tuba soojana, teised tegele-vad laste kirjade lugemisega. Tnapeva juluvana kasutab kiki moodsaid suhtlemisvahendeid. Loo-mulikult on tal olemas ka Facebooki konto.

Igal aastal annab juluvana pkapikkudele kar-mi korralduse: laste tegemisi ei tohi segada. Seetttu jvadki pkapikud lastele var-jatuks. Mnikord on pkapikud siis-ki ettevaatlikkuse minetanud ning mnigi laps on toanurgas, akna vi ukse taga krbinat kuulnud vi ise-gi mingit liikumist mrganud.

Paljudel lastel tekitab ksimusi, kuidas pkapi-kud tuppa psevad. ffy selgitab, et tema jagab p-kapikkudele erinevate akende vtmeid. Osa kasutab tuppa sisenemiseks ka korstnat. Ent talvel klmaga, kui ahjus vi kaminas pleb just tuli, ei pse pka-pikud sealtkaudu majja. Vahel aga unustavad lapsed kardinad akendele ette tmmata, siis on pkapikku-del mnus ja ohutu sisse piiluda.

Juluvana koduJuluvana elab lumisel phjamaal. Seal on tema kodu ja sinna lheb ta ka alati tagasi. Enamiku ajast julumees siiski reisib ja kohtub paljude lastega. Eriti phade ajal. ffy teeb kik selleks, et juludel vimalikult paljudesse kodudesse juda. Kuna aga lapsi on rohkesti, siis ta igale poole kahjuks ei satu.

ffy teab ka juhtumeid, kus isa vi naabrimees on vtnud kellegi punase hommikumantli, pannud suusamtsi phe ja mnginud juluvana. Minu s-num neile on: rge rikkuge laste lapseplve ra. Kui te juba teate, et juluvana teie juurde ei jua, kutsu-ge pkapikud. Neid jagub ikka ja nad toovad kingi-tused meelsasti ra, soovitab ffy.

Srav buss liigub ringiJulumees ffy ajab oma julubussi tavaliselt juba novembri lpus vlja ning hakkab tuledesras ja muusika klades mda Eestit ringi sitma ning kingitusi jagama. Loomulikult on kingituse saami-seks vaja omalt poolt ka juluvanale midagi pakku-da. Kigilt esinejatelt perfektset lugulaulu on palju loota, mnab ffy. Ta kinnitab, et saab kohe aru, kas ta on oodatud ja kas talle tahetakse siiralt esine-da. Vgisi ei pea midagi tegema, leiab julumees. Lapsed kipuvad ldiselt juluvanale oma elust ja tegemistest palju rkima. Juluvanal peab olema hea kuulamisoskus.

Prast tist juluperioodi istub juluvana lennu-kisse, sidab lunamere rde ning laseb habemel soojas vees liguneda. Kui ta sealt tagasi tuleb, seab kontori korda ning hakkab valmistuma jrgmisteks juludeks.

Lapsed kipuvad ldiselt julu-

vanale oma elust ja tegemistest

palju rkima. Juluvanal

peab olema hea kuulamisoskus.

SELVERI JULUKIRI 31

32 SELVERI JULUKIRI

AU TORID: TOMMYBOY, CONT R A , LEELO TUNG AL , JA AN PEHK

Juluvana ees seistes ei taha keegi kohmetult tunnistada, et salmid pole selged. Seeprast aitame teid hdast

vlja. ppige mni neist kindlasti phe!

Juluvana ees seistes ei taha keegi

Julu-salmid

Spikker

Spikker

SELVERI JULUKIRI 33

Oo milline mees!ja veel millises saanis!punane pintsak ja habe on maaniOo ja kui lahke!kott tis tavaariei mingit pikalt mtlemistMaimu jttis maha Jaani

Ridi-radi-rallaribid radika allatibi-tobi-trallaviina klaasi kallakulin-pilla-pallatuttu kuuse allashallalallalallaja siis tuleb 2. jaanuar.

ProloogNaaber tuli veinigategime ta lahtiphkleid-mandleid krvaleniisutasime tahtitunnid muudkui lendasidjrsku peas plahvatasahjus krssas uhke hanimust nagu neegervorstidega aitas vljaletee Selver

EpiloogVtsin tna ette tis toppida ht hanelisaks meetri soolikat kuhu peitu panentangud soola sibulaet asjal oleks mekkivikseks lisatuuninguks paar kamalutit pekkiahjus kena istuda ja prast jululaualvanaema lina peal kus knal pleb kaua

Tommyboy

uluvana luges lephklid soravaltvarastanud seitse tkkimetsas oravalt

ppis numbreid juurde hakasu oli koolistparlament ji ilma saja-esimesest toolist

kirjatarbeosakonnastkadus tuhat mallitallinnas ei ne me enamseismas linnahalli

pangaarveid thjendaskus lpus palju nulleei ma teda reeta saasest kik ta andis mulle

***

uluvana punaninamuutus kspev kergekshppas le laualinalaud ji titsa terveks

kukkus hoopis kuuse krvalkingitustekottikuhu juluvana kadusei saand keegi sotti

oli meie juluvanataband unehaigusvlja ronis kotist allesuue aasta maikuus

***

uli meie ukse tahajuluvana punakuueskoputas sel hetkel kui meilkeedetud sai muna kuues

khis hle puhtaks ja siislasi laulu lahtira tundsime see olinaaber tenor Ahti

Jaan Pehk

Uut ja vanaJlle selgeks uue laulu ppima pean enne julu pidi saama juluvanakurjaks siis, kui laul on sama!

Julumees peaks nurisemaemaga, sest laulab tematerve minu eluajaigal aastal Pdra maja!

Vanamemm toob lagedalele lume lagedale.ra minult salmi ksi!tleb isa. Olen busy!

Oota, juluvana!Oota, juluvana, varstiloota on ka verivorsti!Nina jrgi ennustan:juba ahjust tuli pann!

Verivorst ju sind ei pelga,vtab kohe jalad selga,varsti seisab sinu ees,hdes: Tere, julumees!

Vorstki tahaks kingitusi vastu annab kuuma musi.Ta ei laula ega loe,aga sda on tal soe!

Leelo Tungal

Juluvana kuhvtom jo le kg ilm tunda jululuhvtijulumaal sd juluvana slg julukuhvtikuhvt om lmmi seest a plt t suurelt jaolt om verrevoodetas tuud vrvi taati pra egn perrenkuhvti seen kl h om taadil tet saanisitua no taren istmises taa kuhvt om lmmvitunii ku tarre sisse pses tege krras vuhhti!olki ei juluvanal inmb slln kuhvtitargembass mi saami inne tuud ess tii kikimid juluvana uma kuhvti all vi kkkite ropsuga nd sai lahenduse vrrandnt om et juluvana kuhvti all om prmand.

Tagamtsa postimiis Contra

j

j

t

SELVERI JULUKIRI 34

Hobi

HOBUSTE VASTUArmastus

SELVERI JULUKIRI 35

Hobi

Selveri ostudirektor Tiiu Valk kiindus hobustesse varajases lapseplves. Esimene kokkupuude suksudega oli juba siis,

kui pisike tdruk veel ieti kiagi ei osanud ja ta vanaema juures Saaremaal hobuse selga tsteti.

T EKST: T II T EF ER T FOTOD: ANU HAMMER

See esimene ratsu oli sovhoosi vana ho-bune Jaa. Enamik oma lapseplvesuvesid veetiski Tiiu Saaremaal vanaema juures. Toona tehti kogu talvehein loomadele ho-bustega. Meie tohtisime neid hobuseid joota ning ronisime ka salaja nende selga, meenu-tab Tiiu. Tema lemmiku nimi oli Tipsi.

Unistus elluEnne 40. snnipeva otsustas Tiiu Valk teha teoks oma lapseplveunistuse ppida ratsutama. Sattu-sin Kalaoja talus asuvasse viksesse talli, kus treene-riks on Raili Sarapuu. Esimene hobune, kellega sit-sin, oli Dastina-nimeline ratsu. Sellest ajast on olnud hobused lahutamatu osa minu elust, nendib ta.

Ndseks on Tiiu sitnud paljude hobustega, kes kik on talle midagi petanud. Nad on olnud mulle vga head juhtimise ja meeskonnat petajad, sest kui neid ei saa endaga koostd tegema, siis vib sit lppeda sna otseses mttes metsas, selgitab ostu-direktor.

Tiiu snul meeldib talle sita erinevate hobuste-ga, aga sdamelhedasemad on kiiremad, tempera-mentsemad ning iseteadlikumad loomad. Samuti need, kes on iseloomult keerulisemad. Ja kik ho-bused tallis tunnevad mind kui porksitdi, sest mul leidub alati taskus porgandit, ning nad kik teavad seda, muigab ta.

Tiiu on nnelik, et tema elus on tasakaalus kaks erinevat vimalust hobustega tegelda. Ta kib seni-maani ratsutamas Kalaoja tallis, kus hobused on palju vljas ning trennid toimuvad aasta ringi vabas hus. Oleme palju looduses, kime matkadel, si-dame pimedas lampidega hesnaga saame nau-tida nii ratsutamist kui ka loodust. Samuti on meil seal tore seltskond ning vahel kevadel lbi veelom-pide kihutades on tunne, et olen alles teismeline, rmustab Tiiu. Tema snul on see koht, kus on alati hea aeg maha vtta ja energiat ammutada.

Hobustega tegeldes ja ratsutades on meeldiv see-gi, et ollakse tielikult phendunud, ei ole vimalik melda muid mtteid, eesktt tiseid.

Kalaojal sidan ma peamiselt hobusega, kelle nimi on Tipi, ning loodan, et tema varsast tuleb ho-bune, kellega saab harrastada kestvusratsutamist.

Kunagi ei tle ma ra ka vimalusest proovida uusi hobuseid, kes talli tulevad, mainib Tiiu. Uute ho-bustega sitmine on alati paras katsumus, sest kik nad on erinevad ning nendega peab leidma hise keele. Ja vga toredad on olnud meie matkad, mis tavaliselt kestavad kolm-neli peva, lisab ta. Ma arvan, et kik tdrukud, kellele hobused meeldi-vad, on unistanud sita ilusal rannal, meres, liivastel metsasihtidel, tuul krvus vuhisemas. Seda kike on need matkad ka meile pakkunud.

Kukerpalliga lummeTiiu jutust vib jda mulje, et mis see ratsutamine siis ra ei ole. Muudkui istud hobuse selga ja sidad. Tegelikult on see suur ja fsiline t, mis nuab palju phendumist ja vaeva ning kus tuleb ette ka kukkumisi. Minagi ei ole sellest osast ilma jnud, tunnistab Tiiu. Esimest kukkumist mletatakse alati. Minul juhtus see nneks paksus lumes ning kuk-kumine oli kui klassika ilusa kukerpalliga maha.

Ratsutamine on Tiiu Valgu snul suur ja fsiline t, mis nuab palju phendu-mist ja vaeva.

36 SELVERI JULUKIRI

Hobi

Olin siis hanges pikali, aga hobuse ratsmed poes ja ksi uhkelt lumest vljas.

Tiiu on kiindumuse hobuste vastu prandanud ka oma pojale. Poiss treenib Kurtna tallis, kus on sporthobused. Tiiu kiidab treener Raul Kauna, kelle tegevus on professionaalne nagu tippspordile koha-ne. Mul on vedanud, et saame lapsega harrastada meile mlemale meeldivat spordiala. Mina harras-taja ja tema sportlase-na. Olen saanud ka ise poja treeneri ke all treenida ning seal juba armu ei anta, mainib naine. Kui oled tren-ni tulnud, siis tuleb anda endast maksi-mum ning kindlasti ka ennast letada mulle

see loomulikult vga sobib. Mulle meeldib ennast proovile panna ja kui ma midagi teen, siis alati saja-protsendiliselt vi vahel veel rohkemgi. Olen pojale aktiivne kaasaelaja ka vistlustel, et neil hobuse Du-baiga hsti lheks ja nad kaugele juaksid.

Aastavahetus hobuse seljasTiiu rgib, et ta on vtnud ka aastavahetuse vastu hobuse seljas. Kogunesime tallis ja sitsime Laitse rallipargi lhedale pllule, et rakette vaadata. Peas olid meil lambikesed ja siis tiirutasime pllul, kir-jeldab ta.

sna mitu autot vttis seepeale hoo maha ja jdi uudistama, mis seal pllul kll toimub ja mis tulu-kesed need on. Kuna rakette lasti kaugelt, siis need hobuseid ei ehmatanud, kll aga paistis taevas pris vgev tulemll. Vljas juhtus olema ka klassikaliselt ilus talveilm, isegi lund sadas natukene.

Talvel teeme alati ka ree- vi saanisitu jrgmi-seks olengi plaani vtnud ppida ra hobuse ette-rakendamise saanile, reele, tllale, kavandab Tiiu juba edasisi samme. Kalaoja tallis on Eestis harulda-sed friisi tugu hobused, keda kasvatatakse just tl-lahobusteks, kuid nendega on ka vga mugav ratsu-tada. Eelkige on nad laste ja naiste lemmikud, sest nad on vga efektsed mustad pika lakaga hobused, kiidab ta.

Tiiu snul ei pea igal ratsutamishuvilisel ilmtin-gimata endal hobune olema. Tuleb vaid leida sobiv tall ja seal on olemas kik, nii hobused, treenerid kui ka varustus. Igal tallil on muidugi oma suund, selleprast on vga oluline, et see sobiks ka ratsani-ku eesmrkidega. Kui on soov saada pris oma ho-bust, siis on palju talle, kus on vimalik looma hoida ja teha trenni, kas ise vi treeneri ke all. Samuti on tallis inimene, kes hoolitseb, et hobustega oleks kik korras, hindab Tiiu. Hobused on vga majesteetli-kud loomad ning nendega tegelemine annab mul-le alati judu, energiat, uusi mtteid, paneb mind proovile ja lisab julgust vtta vastu uusi ning pne-vaid vljakutseid.

Hobused on vga majesteetlikud loomad ning nendega tegelemine annab mulle alati judu,

energiat, uusi mtteid.

Tiiu Valk on nnelik, et saab oma pojaga har-rastada neile mlemale meeldivat spordiala.

Tiiu Valgule meeldib sita erinevate hobustega,

aga sdamelhedasemad on kiiremad, tempera-

mentsemad ning iseteadlikumad

loomad.

SELVERI JULUKIRI 38

Sndmus

Juludele eelnev aeg on tavakohaselt sndmusterohke ka sel aastal. Kontserte on igale vanusele ja maitsele ning eri paigus le terve Eestimaa.

IGALE MAITSELEJulud

T EKST: K R I ST INA EF ER T FOTOD: ARHIIV

Tundekllane JulujazzFestival Julujazz 2012 pakub 29. novembrist 12. det-sembrini tipptasemel kontserte kirikutes, klubides ja kontserdisaalides. Krvuti Eesti muusikutega esi-nevad USA, Korea, Tiili, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi ja Soome interpreedid.

Festivali peaesinejad on USA parim meesvokalist, Grammydega prjatud Kurt Elling koos Estonian Dream Big Bandiga, hbehlne srav Korea laul-jatar Youn Sun Nah ja tema kvartett ning maailma-lavadel esinev Saksamaa vokaalansambel Slixs.

Thelepanu kidavad Euroopa tipppianistid Jacob Karlzon trioga JK3 ja Tigran Hamasyan.

Ka kitarrimuusika austajatele pakub Julujazz mitmesuguseid maiuspalu: Prantsuse ansambel Melody Makers, erilise energiapommina tuntud USA kitarrivirtuoos Raoul Bjrkenheim, Tiili noor tusev kitarritht Francisco Liberona, Rootsi jazzi suurkuju Anders Jormin toob oma trioga kuulajateni Phja-maiselt karged ja kaunid helimaastikud.

Julujazziks on meie oma artistidel valminud uusi llatusi ja avastusi pakkuvad kontserdikavad.

Ivo Linna, Ott Leplandi ja Noorkuu julukontserdidEsmakordselt hisel laval esinevad Ivo Linna, Ott Lepland ja Noorkuu pakuvad suureprast ja meele olukat julumuusikat ning toovad kuulajateni ka isiklikud lemmikud.

Kontserdid toimuvad 13.16. detsembrini Jhvis, Prnus, Tallinnas ja Tartus.

Julu-thedKuuendat aastat toimuva kontserdisarja Julu-thed raames astuvad koos lavale hed Eesti armastatumad muusikud Maarja-Liis Ilus ja Marko Matvere.

Varasemalt muusikali-des koostd teinud laul-jad vtavad detsembris ette talvest inspireeritud kontserdituuri le Eesti. Meeleolukal ringsidul esitatakse nii koos kui ka eraldi teineteise uuemat ja vanemat loomingut.

Kaht sravat thte saadavad Peeter Rebane kitarril ja Marti Trn basskitarril.

Kontserte saab kuulata 13.28. detsembrini le Eesti.

Julud NukuteatrisTallinna Nukuteatris lavastub lustakas julutkk Juluvana ja vike phja-pder. Suur julusegadus, mis kirjeldab juluvana ja pkapikkude elu, kui julu-htuni on jnud veel vaid mni pev. Pkaklas on teline segadus. Laste kir-jad on lugemata, kingitused tegemata. Miks? Sest juluvana pole enam endine. Temaga on midagi lahti. Ta kitub veid-ralt, rgib imelikult. Tantsib, laulab, joodeldab. Pkapikud on mures. Milles asi? Mis nd saab? Kas sel aastal jvad julud tulemata? Ja lapsed kingirmu-ta? Kes kll aitaks? Kas sina tead?

Esietendus on 1. detsembril Nukuteatri vikeses saalis.

39

Sndmus

SELVERI JULUKIRI

Julud sdamesDetsembris esinevad kaunites Eestimaa kirikutes Birgit igemeel ja Mihkel Mattisen oma hise kontserdisarjaga Julud sdames. Laval on vaid laulja ja klaver. Kava on koostatud nii, et kuulaja testi naudiks kontserti esimesest loost kuni viimaseni. Ei puudu nii kigi poolt armastatud juluklassika kui ka vhem tuntud, aga samas imekaunis phade-muusika.

Kontserdid 9.30. detsembrini le Eesti.

Tnis Mgi ja Maire Eliste laululapsed Jaani kirikutesJljed on autorikontserdid, kus klavad Tnis Me tuntuimad ja parimad laulud uues seades. Vrratu duetipartnerina esineb Elizabeth Paavel. Need kont-serdid ei ole tavaprased jululaulude esitused, vaid siin klavad he kunstniku hingesgavusest sndinud teosed ilus heli, pha hetk, palve... Need laulud on jljed eesti muusikaloos.

Tnis Mgi, Maire Eliste Muusikakooli lastekoor, kammerkoor ja solistid astuvad kuulajate ette Viljandis, Tartus ja Tallinnas 2.26. detsembrini.

Annely Peebo, Dave Benton ja ETV lastekoor juluturneelArmastatud lauljad jagavad vahetult enne phi ju-lumeeleolu suuremate linnade kontserdipaikades. Peale Annely Peebo ja Dave Bentoni astuvad les nii ETV lastekoor Lii Leitmaa juhatusel kui ka suureprane ansambel, mille koosseisust leiab Dave Bentoni valikul Eesti parimaid muusikuid.

Julukontserte saab kuulata Viljandis, Prnus, Tallinnas ja Tartus 19.22. detsembrini.

Heategevuslik Mia julumaaMia julumaa on kolmel peval tegutsev kogu pere julumaa. Ttubades saab meisterdada kingitusi, proovida ktt sepikojas, mngida mnge, kuula-ta julumemme muinasjutte ja olenevalt ilmast nautida toredaid talviseid tegevusi. Juluvana jagab luuletuse-laulu vastu kinke.

Mia julumaa on heategevusliku suunitlusega. Iga piletiostja aitab julumaale pseda vhekind-lustatud peredel ja teistel, kelle majanduslik olukord seda muidu ei vimaldaks. Piletihinna sisse kuulub soe supp ja tee, osavtt ttubadest ning muust julumaal toimuvast.

Enamik tegevusi toimub vlitingimustes, kuid palju huvitavat on teha ka siseruumides.

Mia julumaa on avatud Kose vallas asuvas Viikingite klas 14.16.detsembril.

40

Jululaud

SELVERI JULUKIRI

Punane on puhas

maagia jululaual.

P n

j

Piparkoogivormid vivad olla laua ehteks ka prast

sdamete ja piparkoogipoiste

vormimist.

id

mist.

ve

p

SELVERI JULUKIRI 41

Jululaud

Julude eel luba endale mni hetk metsade vaikust, vta kallitel inimestel kest ja lase end sammaldunud okstel vluda.

Mustikavarte karge roheline vastamisi kuuskede vaiguse lhnaga, kbide klbin ning suhkrupuistes jhvikate hapukasmrkjas mekk,

piparkoogiprsad ja auravad teetassid. Kik paelaga seotud ja ehetega kaunistatud... lbi vlumetsa okstepitsi.

VLUMETSA PUUDUTUSEGAJululauad

T EKST JA ST ILI ST IKA : MARU FOTOD: SIIM VAHUR

Mstilised kullid ja granaatuna-rubiinid

ehivad lauda ning samblased oksad

juhatavad tuppa ka uinunud metsa

salapra.

M

ssa

Seo sgiriistad kokku, pimi paela vahele

nimekaart vi pisike kingitus.

d

SELVERI JULUKIRI 42

Jululaud

Skandinaavialik selge joon, valged

kuused, puit ja rustikaalsemad

nud.

se

r

Knlad ei pea ainult laual

olema, mnusa kuma heidavad need toale ka

prandal.p

Pisikesi punaseid lipsukesi vib

kikjale kinnitada ja nnda palju

pidulikuma meeleolu luua.

da

d

k

Seo phade puhul padjad lipsuga

kelmikalt kokku!

pa

43

Jululaud

SELVERI JULUKIRI

Koore- ja kastme-kannud sobivad

ka muuks kui vaid kastme hoidmiseks.

Knalde hgus valges portselanis on pris niduslik.

K

. k

vo

snkjad sdelevad kuulid ja kuninglik lilla

laudlina muudavad julu-laua ikiks. Puhta joonega

valged nud ja kristalli-sras pokaalid on klassika,

mis mjub vljapeetult ning lausa peenelt.ning

ult sr

m

d

Kapsa kuldne toon istub vlu-metsast toodud

samblaehtes nuluokstega nagu

valatud!

Ehi laud tulesra ning puudersuhkrus jhvikatega. Mitme-

kihilised sekserid hoiavad laual ruumi

kokku ning ise on justkui kookidega

ehitud.

dne

ra

d!

mi

n

Ei

SELVERI JULUKIRI 44

FOTOD: SC ANPIX, CORBI S, BULL S, ER AKOGU

Kombed

Kuigi julude thistamise phjuseks on Jeesuse snnipev, peetakse juluphi maailma eri paigus vgagi erinevalt.

Millised on vlismaal elavate vi elanud eestlaste kogemused?

LAIAS MAAILMASJulud

SELVERI JULUKIRI 45

Kombed

New York, USA: meeletu ostupalavikAmeerikas algab juluhooaeg ametlikult musta reedega ehk ree-dega prast tnuphaneljapeva. Igal pool poodides on lisuured allahindlused ning ihalevad rahva-massid trgivad varahommikust peale uste taga. Viimasel ajal olen mrganud, et reklaamides kasutatakse rohkem sna holiday ehk phad, mitte otseselt julud.

Tavalisele ristiusu traditsioonis kasvanud ameeriklasele on kenaks kombeks jululaupeval kirikus kimine. Juluvana tuleb legendi jrgi julu-laupevajrgsel sel korstnast lbi kamina. Iga-tahes on sealne juluvana vga vimekas: igaks saab kinke kmnete kaupa. Enne jule ringlevad pikad kinginimekirjad ja julupeval kib tohutu paberikristamine.

ks ilus Ameerika komme on saata julukuu jooksul spradele kaart, kus on peal pere lapsed sel aastal, lisaks ka pere aastasndmuste kokku-vte. Osa saadab selliseid kirju-kaarte ikka posti teel, aga ha enam tehakse seda ka meilitsi. See aitab laiemal suguvsal ja tutvuskonnal ksteise eludega kursis olla. EPP PE TRONE

eg ee-va.

redrahvaa-

e d,m

t

jullulu-mina. Iga-

a

Austraalia:lbus pidu rannasJulud ja sellele jrgnev aastavahetus on aussile kige oodatum aeg. Austraalia julud erinevad Eesti omadest nagu ja pev, ning sugugi mitte vaid ilma poolest. Austraalias veavad juluvana saani kuus valget kngurut ning aasta hel kige kuumemal kuul veedetakse julud rannakuurordis vi ookeani res.

Julud algavad hommikuse kinkide avamisega plastist kuuse all, sest priskuuske pole soojas kliimas kusagilt vtta.

Austraallane on loomult mugav. Sageli kpsetavad pereemad meega kaetud julusingi vi jhvikakastmes kalkuni varem valmis ning panevad selle klmalt jululauale. Magustoiduks pakutakse rikkalikku julupudingit koos magusa keedukastmega.

Laual leiavad koha kikvimalikud mahlased mereannid, hiiglaslikest krabidest kalmaaride ja krevettideni vlja. Krvaseks pakutakse mitmesuguseid nuudli-, riisi- ja toorsalateid.

Pidulik htusk serveeritakse Austraalias luna ajal. Kuna ilm on kuum, tarbitakse traditsiooniliselt rohkelt lut ja veini. AIRI CRUZ

46 SELVERI JULUKIRI

Moskva, Venemaa:julud vana-aasta varjusMoskva ja julud ei lhe tegelikult kokku. Kll aga mtsivad sna hsti Moskva ja aastavahetus. Novi god ja Ded Moroz otse Veliki Ustjugist on siin sama thtsad kui juluvana lne pool. Ka kombestik on esmasel vaatlusel sama: pere on kuuse all koos, svad head-paremat ja siis jaga-vad kinke, mille peale kulutatakse terve kuupalk vi isegi enam. Julud on siinmail vana kalendri jrgi jaanuari esimesel ndalal. Ka neile pra-takse thelepanu, aga minimaalselt.

Vana-aasta rasaatmise kombestik on Moskvas kigile nukaaja le elanud eestlastele sna tut-tav. Tuleb teha vinge klmlaud, kus on kindlasti majoneesirikast Stolichnyj salatit, heeringaga kasukat ja klma viina. Aastavahetust oodates vaadatakse ohtralt telekat kitilikku estraadi kan-natades, sest ehk tuleb mnelt kanalilt hel het-kel fi lm Saatuse iroonia ehk hva leili, nii see vana kultusosa kui ka uuem, tnapeva Vene elu nitav osa. Kui kell lb uut aastat, tuleb kindlasti avada ampanja. Ka ilutulestik pole Moskvas kuigi eriline asi. Muidugi, Punane vljak on sel hardal hetkel rahvast tis, kuid teline moskoviit sinna oma jalga ei tsta. Sinna psemiseks tuleb-ki viimasel ajal lbida korralik turvavrgustik ja metalliotsijate ahelik, kus politseinikud korjavad ra igasuguse joogi ning vhegi pauku tekitavad esemed. MANONA PARI S

a

n na lne pool Ka

Goa, India: rohkelt htuske ja grillipidusid Julurahu(tus) saabub meie klla novembri keskpaigas, kui leaedne naabrimees oma julu-lauludega CD-plaadi kapinurgast vlja kaevab ja kogu kla, olgu siis hindud vi kristlased, Bing Crosby ja Frank Sinatra saatel oma igapevaseid toimetusi tegema asuvad. Majade uksed-aknad ja katused, palmid ja muud puud ning psad on vanikute, laternate ja lindikestega selleks ajaks juba ammu ehitud ja hindude Diwali pidustused novembris lhevad sujuvalt le

kristlaste juludeks detsembris. Kuusel on meie majas ka alati

nurgake olemas. Toome ta kohalikust aiandist potis ja hiljem istutame aeda. Varsti on meil tagaaias kookospalmide vahel sna korralik kuusik.

Meie pere jululaud erineb pris kindlasti kikide teiste kohalike omast, sest detsembriks on pea alati mni s-ber vi hea tuttav Eestimaa kleda ilma ja jlitava juluhulluse eest Goa sooja kliimasse pgenenud ja minu suureks rmuks tkikese heeringat, verivorsti

vi mulgikapsast kaasa pakkinud.Nagu Eestimaal, nii nuavad ka Goa julud

tugevat tervist, sest alates detsembri keskpaigast on pea igaks pevaks kutseid sprade ja tuttavate poole htusgile, grillipeole vi muidu koosvii-bimisele ja smise-joomisega siis ei koonerdata.

REENA VLI

pidustu

vi mulgi

Kombed

GrjJkl

47

Rubriik

Hollandi tegusad phad Hollandlased on vga aktiivsed kodu-kaunistajad ja julud pakuvad hea vimaluse majad-aiad tulukeste ning dekoratsioonidega le klvata. Pha-deks valmistumine algab juba varakult, sest kingitused peavad olema det-sembri alguseks pakitud. Nimelt saab Madalmaades juluvanast suurema thelepanu osaliseks Sinterklaas, kes tuleb Hollandisse paadiga Hispaaniast. Sinterklaasi assisteerivad kingituste jagamisel tumedanahalised abilised Mustad Peetrid. Sinterklaasi philine etteaste saabub 5. detsembril, mil kik head lapsed klvatakse le kingituste ja minipiparkookidega. Jule this-tatakse pere ja spradega peolaua mber, kuid ilma kingitusteta.

MARGOT ROOSE

SELVERI JULUKIRI

Mnguline Tai: 99% budistlikus Tais on julud osa uus-aastafestivalist Happy New Year 2556. Nimelt on Tai ajaarvamine meie omast 543 aastat ees. Lnest imporditud julud on Tais ostuphad: kaubamaja-de ja hotellide ees pstitatakse alumii-niumist ja klaasist metalselt ktlevaid kuuski, ingliskeelsete jingle bell-laulude saatel makse juluteemalisi kaupu ja teenuseid. Teenindajad pa-nevad phe punased pkapikumtsid. Taidele meeldib mngulisus, mida see lnelik festival pakub. MAI LOOG

48 SELVERI JULUKIRI

Julud Luna-Aafrikas on lbusad ja vrvilised. Inglispraste kommete jrgi-jad svad kalkunipraadi ja ploomi-vormi, Aafrika tavade jrgijad aga teevad pigem korraliku braai (grillipeo), sakse liha, vorsti ja papi ehk valgest maisist tehtud putru, salateid ja kpse-tisi. Mina olen juluritusel saanud ka grillkrevette ja vga head rostbiifi .

Mis on oluline: ainult saksa pritolu inimesed peavad n- Santa Clausi h-tut. Teiste rahvuste smisritus ei toi-mu mitte 24. detsembril nagu meil, vaid hoopis 25ndal ja vga hilja htul. LAVis on ju sel ajal sdasuvi ning 35kraadises soojuses on seapraadi keeruline heaks toiduks pidada. Juuakse ikka kokteile, veini ja lut, klades enda tehtud nap-su. Kuna on just suvepuhkuste aeg, siis kivad sisemaa elanikud julude ajal pigem mere res. Aedades kaunista-

kana, ent vrad pole jululaual ka kui-vatatud tursast valmistatud road.

Kige llatavam on ehk see, et kuigi juluhtuski istutakse sma 24. detsembri htul, soovitakse ksteisele hid jule alles siis, kui kesk kes. Prast seda vib ka kingitused lahti teha. Paljudes perekondades on levinud loosipakkide ssteem, mis thendab, et ei ole tarvis suure suguvsa igale liikmele eraldi kingitust osta. Eriti nooremate inimeste seas on tavaline, et loosipakke tehakse tegelikult kaks ks asjalik ja teine midagi naljakat.

LII S KNGSEPP

takse kiki puid ja psaid, mis vhegi vimalik, paljudes kodudes on ka kunstkuused. Aafrika-prased helmes-test tehtud kaunistused on imelised. Minu kodus on mustanahalised inglid, roosad prssad ja punaselt vilkuv kaelkirjak.

K RI ST INA MND

Luna-Aafrika Vabariik:rohkelt ski ja jooki

Mnes mttes on julud Brasiilias sarnased sellega, kuidas neid peetakse Eestis dekoratsioonides domineerivad paksudesse kasukatesse riietatud julu-vanad, kunstlumi ja mnikord isegi phjapdrad.

Kontrasti lisab ilm, mis sel ajal on Brasiilias eriti palav, kuna detsembri-kuine pripev thendab Luna-Ameerikas suve saabumist. Selle kuu-muse sees on muidugi sna llatav, et ka julutoidud on brasiillastel pigem kl-ma talveilma sobivad. Niteks sakse palju linnuliha, julude ajal eelistatakse kalkunit ja chesterit, mis on omamoodi

Kombed

Brasiilia:juludega algab suvi

BACARDI OAKHEART SPICE

D

Vrtsine. Suitsune. Pehme.

Bacardi ametlik esindaja Eestis on Liviko AS.

Thelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vib kahjustada teie tervist.

SPICED

Astroloogia

50 SELVERI JULUKIRI

Mis on hist Hiina teekasvatajal ja Tallinna idateadlikul astroloogiahuvilisel? Nad mlemad vtavad otsuste tegemisel ja hingerahu saavutamisel aluseks sama kalendri, ainult et teekasvataja on iidse kalendri kasutamises kogenum.

MRAB IGA ELUTUNNI TAKTI

Hiinakalender

T EKST: ANT S VILL FOTOD: CORBI S JA SHU T T ER STOCK

SELVERI JULUKIRI

Astroloogia

51

Hiina astroloogia ja kalendri juured ulatuvad nii kauges-se minevikku, et kirjalikke allikaid nende kohta pole silinud. Hiinlased ise pea-vad oma ajaarvamise alguseks Hiina tsivilisatsiooni alusepanija, primuste jrgi sada aastat valitsenud legendaarse Kollase Imperaatori Huang Di trooni-leasumist aastal 2697. eKr. Nii on pea-gi, 10. veebruaril saabuv vesimao aasta Taevaaluse riigi ehk Hiina arvestuses juba 4711.

Sellel iidsel kuukalendril phineb Hiina astroloogiakunst, detailne en-nustusssteem, mille jrgi korralda-vad oma elu olulisemaid (ja tihti vhe-molulisigi) samme ligi miljard inimest Hiinas, Jaapanis, Koreas, Vietnamis ja mitmel pool mujal. ha rohkem on id-ahoroskoopidest hakanud lugu pidama ka lne inimesed, kes hindavad nende phjalikkust, ssteemsust ning sltu-matust meelevaldsetest tlgendajatest.

Tulekul veemao aastaKuigi igapevases amet-likus asjaajamises on Hiinas juba terve sa-jand olnud kasutusel meiega hine Gre-goriuse kalender, on traditsioonidega seotud eluvald-kondades kigus kaks iidset kalend-rit pikesekalender ja kuukalender. Pike-sekalendri aasta algab 4. vi 5. veebruaril ja see psib snkroonis ka meie kalendri-ga, sest on seotud pripevadega. Pikesekalender sobib eriti plluma-jandustegevuse korraldamiseks, jao-tudes 24 kahendalaseks perioodiks. Ehkki sedagi kalendrit on kasutatud ennustamiseks, on selleks otstarbeks hulga levinum kuukalender.

Hiina astroloogia aluseks ongi kuu faasidest lhtuv kuukalender, milles aasta algus liigub tskliliselt algab tei-se kuuloomisega loetuna talvisest p-ripevast, 2013. aastal niisiis 10. veeb-ruaril kell 9.20 Eesti aja jrgi.

Enamik Hiina rahvapidustusi ja tht-pevi on seotud selle kalendriga. Mui-de, hiinlastele thendab uue aasta saa-bumine htlasi ka kevade algust.

Kogu Hiina astroloogia phineb sei-sukohal, et inimese iseloomu ja saatust mjutab tema snniaeg ja selle tsk-lilised parameetrid (loom, element, vrv) ning nende sobivus vi sobima-

tus mingi ajahetke parameetrite vi ka niteks talle huvipakkuva inimese parameetritega (sealjuures kehtib ldi-selt phimte, et vastandlikud profi ilid sobivad paremini). Snniaeg mjutab iseloomu, aga ka elukutsevalikut ning muidugi saatust tervikuna, usuvad ka-lendrijrgijad.

Hiina ajaarvamises loetakse kll ka aastaid ajaarvamise algusest, ent eelki-ge on see kalender tskliline, sisaldades 60aastasi, 12aastasi ja 10aastasi tskleid, mis tulenevad pikese- ja kuutsklite hitamisest.

Kige tuntum neist on 12aastane aastatskkel, kus igale aastale vastab ks Hiina sodiaagi loom, kes valitseb sellel aastal. Tskkel algab roti- ning lpeb sea-aastaga. Kuna teliselt vana mttevara Hiinas on tihti India juurte-ga, pole ime, et tsklitele nime andnud loomi seostatakse Buddha lahkumisega nirvaanasse. Enne seda olevat Valgus-tatu kutsunud kik loomad enda juur-

de. Kohale tulid 12 ustavat: rott, phvel, tiiger, jnes, draakon,

madu, hobune, lammas, ahv, kukk, koer ja siga. Budd-

ha nimetas nende jrgi aastad ja pani loomad

kordamda neid va-litsema vimete ja

loomuse jrgi. Eel-mine maoaasta oli thelepanuvrsel

2001. aastal. Loomatsklitele

lisanduvad veel maail-ma koostisosade ehk viie

elemendi tsklid metall, vesi, puu, tuli ja maa valitsevad

jrjestikku, igaks kahe aasta kaupa. Igal elemendil on kindel ja teada mju ning iseloom. Igale elemendile vastab oma vrv, nii vib aastat ka selle jrgi nimetada. Kokku tuleb elementidest-vrvidest omaette 10 aasta tskkel. Loo-ma- ja elemenditsklite kombinatsioo-nid annavadki kokku 60aastase tskli, mille jrel taas kordub sama looma ja elemendi nimega ehk sama iseloomuga aasta. Kimasolev tskkel on 78. Ni-teks musta mao ehk vesimao aasta oli eelmises tsklis suuri muutusi toonud 1953. aastal.

Igaks tunniks on oma arvutused Tpsust armastavatele hiinlastele on kalendrist ka peva jooksul palju tuge. Needsamad 12 looma mjutavad ka 12 kuud ning samuti peva paaristun-de: rott alustab valitsemist kella 23-st

SELVERI JULUKIRI 52

Astroloogia

kuni kella 1-ni jne, kuni ringi lpetab siga kell 21 algava vahikorraga. Ka tundide kohta kehtib viie elemendi mju, nii saame keeruka, aastaarvestustega sar-naneva mitmekesiste omadustega ajahetkede rea. Seda ssteemi saab kasutada hinnangute ja en-nustuste tegemiseks: kui hel hetkel on muutujad omavahel tasa-kaalus ja harmoonias, on tegu soodsa ajaga, elementide vastuolude puhul on aga tasakaal rikutud ja areng takista-tud. Selliseid praktilisi sobivustabeleid avaldatakse praegugi.

Lne astroloogias mrab pea kogu saatuse snnihetke theseis, Hiina astroloogias aga snniaasta taevaste tvede (lal loetletud viis elementi, igaks paaritu numbriga aastail aktiiv-ses yang-seisundis, jrgmisel aastal aga passiivses yin-faasis) ja maiste harude (12 loomaringi) kombinatsioon, peale selle veel kuu, peva ja snni kellaaja elemendid. Nii koosnesid tulevase-le iale esmakohtumisel le antavale traditsioonilisele punasele kaardile maalitud peigmehe nn saatuse sambad kaheksast mrgist, mis thistasid nii snniaja aasta, kuu, peva kui ka kel-laaja tvesid ja harusid. Samasugune kaart oli ka pruudi kohta, nii said m-

lemad pered kohe arvutada, kas kavandatav abielu tuleb

nnelik, kas mlemad tiendavad oma parameetritega teineteist.

Muide, ennustatakse, et algaval maoaastal on oodata mullusest tun-duvalt vhem abiellumisi, kuna kik horoskoobiteadlikud inimesed tttasid ra kasutama eelmise, draakoniaasta soodsaid mjusid.

Astroloogilistel tabelitel on olnud ka vga praktiline otstarve. Videtavalt hest iidsest hauakambrist leitud ta-belit kasutatakse praegu ka siinmail, et ennustada vi ka planeerida sndiva lapse sugu. Nn Hiina kalendris vetak-se arvesse naise vanust ning viljastami-se kuud, tabavus pidi olema kohati kuni 85 protsenti.

Phjalik ssteemHiina pika ajalooga universaalastro-loogia hlmab ka ruumilist aspekti. Elemendid ja nende olekud ehk stii-hiad on vastavuses ilmakaarte, looduse arengutsklite ja pikese ning thtede

liikumisega. Nii on Suure Vankri seitse thte ja kaks varjatud thte seatud vas-tavusse veel heksa numbriga, need omakorda paigutatud aga maagilisse ruutu, mrkides sealt tulenevaid m-jutusi. Liikuvate thtede petuses va-hetavad need numbrid ehk koos nen-dega ka mjutused oma asukohti ajas kindla perioodi jrel selleks vib olla kas kakstund, pev, kuu, aasta vi isegi plvkond (20 aastat). Kolm plvkonda annavad 60aastase tskli, kolm tsklit aga 180aastase aegkonna.

Kui aga seda pealtnha keerukat ss-teemi (mis on aritmeetiliselt vga tpne ja kllalt lihtsate arvutusphimtete tttu jukohane igale vimekamale ar-vutajale) hitada veel elukeskkonna korrastamise phimtete ehk feng shuiga, siis oleme saanud vahendi, mida aluseks vttes pole vimalik valesti elada.

Keerulisemate otsuste ja meditat-siooni jaoks kasutavad aga phjaliku-mad hiinlased ennustamisel Muutuste raamatut ehk I Chingi erinevalt ho-roskoobist, kus kik on ette mratud ja

Aastavahetusega kaasneb rohkesti nnetoovat punast vrvi, tulevrke ja paugutamist, et pahasid vaime eemale peletada.

SELVERI JULUKIRI 53

Astroloogia

vlja arvutatav, hinnatakse seal olukor-da ning ptakse tulevikku nha asja tielikult juhuslikkuse hooleks jttes. I Chingi abil ennustamises kasutatakse kas kolme Vana-Hiina mndi heitmist vi 49krrelisest kimbust kindlate reeg-lite jrgi juhusliku arvu krte tmba-mist. Mntide vi krte abil selgitatakse vlja asjakohane hieroglf, mille t-hendus ja tlgendused loetakse iidsest Muutuste raamatust.

Sedavrd phjalike arvutuste ja neil phinevate tlgenduste tegemine on muidugi andnud td ja leiba tuhan-detele plvkondadele astroloogidele. Igal aastal on vaja uut, aasta enda ise-loomustusega horoskoopi, igale ini-mesele tuleb aga tema snniaja jrgi vlja arvutada veel omaette tuleviku-kuulutused kuude ja pevade likes. Selleks on ammu juba trkitud pakse horoskoobiraamatuid, viimastel aasta-tel on selliseid avaldatud ka eesti keeles. Moodsal ajal on elu lihtsamaks linud, Hiina horoskoobi jaoks on olemas ar-vukalt nutitelefonide rakendusi, kust saab igal hetkel teada, milleks see aeg sobib vi ei sobi. Sest testi snniaega ei saa muuta, kll aga viia oma tegevus harmooniasse kesoleva hetke iseloo-mu mravate parameetritega.

Uus aasta on vga suur phaHiina kalendri jrgi thistatav aasta-vahetus on nii avalik pidustus kui ka

perekonda hendav rohkete kommete ja tavadega sndmus, samuti ka reli-gioosne thtpev, mil austati esivane-maid ning kummardati jumalaid. Pidu-peva eel vetakse ette suurpuhastus majapidamises, sissekigu juurde pannakse vlja kirjatahvlid heade soo-videga, samuti paberist nnerahasid ja pilte rikkuse, nne ja pika eluea juma-late kujutistega. Kombeks on klasta-da pilasel oma petajat, abielus ttrel oma vanemaid. Aastavahetusega kaas-neb rohkesti nnetoovat punast vrvi, tulevrke ja paugutamist, et pahasid vaime eemale peletada. Aastavahetu-se pidustused venivad kuni tiskuuni, laternate pevani algaval maoaastal on see 25. veebruaril. Hiina uskumuste jrgi vib siis nha ringi lendamas lah-kunute hingi ning inimesed lhevad neid laternavalgel otsima.

ldhoroskoop uueks aastaksHiinlased peavad madu hea nne ja ka rikkuse kandjaks, mao ngemine on hea mrk, mis annab lootust, et peret ei taba nlg. See on saladuslik, intuitiivne, endasse vaatav ning keerukas looma-mrk, kes selle all sndinud, vib end nneliku kega rimeheks vi ka liht-salt targaks ja visaks inimeseks pidada.

Tulimao aasta on veemrgiga aasta. Kuna veeaasta nrgestab tulimadu, on oodata ldiselt ebasoodsat aega. Snni-elemendid, millega see aasta sobib, on

yang-metall, yin-vesi, yin-puu; ebasood-ne aga yin-metalli, yang-puu ja yin-tule jaoks. Sobivad loomamrgid on kukk ja phvel, vltida tuleb tiigrit, madu ja siga. Head reisisuunad on musta mao aastal metallimrgi jaoks phjaloe ja ls, vee-mrgikandjatele phjasuund. Haiguse-tht on eeloleval aastal edelas, ebanne-tht keskmes; tlid tulevad idast, haridus ja armastus aga kirdesuuna thelt. Kuna suurvrst Jupiter on lunakirdes, tuleb vltida temaga silmitsi istumist. Tlide suund on ida, nii tuleb hoiduda uuen-dustest vastassuunal.

Ja veel soovitusi: madu armastab pu-nast, topaasi, jaspist, heliotroopi ehk verekivi; sobivad kingitused on binok-kel, tarokaardid, kehalid ja -vided, margikollektsioonid; sobivad hobid maoaastal on astroloogia, maalimine, reisimine ja fotograafi a. Madu ei armas-ta, kui tema tegevusse sekkutakse, teda alt veetakse vi kui tal mni asi eban-nestub.

Kokkuvttes: oodata on suuri muu-tusi totavaid aegu. Kellele need sn-niaja jrgi sobivad, neid saadab ka mrkimisvrne edu. Nagu hes sja ilmunud maoaasta horoskoobiraamatu tutvustuses eldakse: kannatlikul, oht-likul ja alati valvsal maol on vimukust, mida oleks rumal alahinnata. See on vimsate allhoovuste ja kaugele ulatu-vate tagajrgede aeg.

SELVERI JULUKIRI 54

Tee ise

KNAL

Knlavalgus kuulub lahutamatult phadeaja juurde, luues nii hubasust kujunduselemendina kui ka tehes rmu kingina. Knla- ehk vahalainer on lihtne abivahend knalde kaunistamiseks. Laineris on vedel toonitud vaha, mis kinnitub kuivades knlale.

kauniks

T EKST JA FOTOD: VUNDER

Unikaalne mitmevrviline vahaleht

Mustrit tegema asudes kinnitage abloon plastlehele. Kandke spaatli abil veidi paksem vahakiht htlaselt le motiivi ning eemaldage abloon kohe.

Laske vahamustril korralikult 45 tundi kuivada. Kuivanud pinnale kandke htlaselt peale teist tooni vaha ning laske uuesti kuivada 45 tundi.

Eemaldage kuivanud vahaleht ettevaatlikult plasti pealt.

Vahalehele saab kridega anda sobiva kuju vi suuruse.

Nd tuleb valmis leht kergelt vajutades knlale kinnitada.

Marabu knla kaunistuse komplekt, hind 10.90*

*Ei ole mgil Vahi ja Rapla Selveris.

Samal phimttel annab valmistada ka hevrvilist dekoorvahalehte. Valida vib mitmesuguseid tehnikaid ning neid omavahel ka kombineerida.

Pnevaid vtteid Marabu knlalainerite kasuta-miseks leiate lehelt www.vunder.ee.

Kige lihtsam on knlalaineriga otse knlale meeleprane motiiv joonistada vi kirjutada perso-naalne julutervitus. Maalilisema efekti saavutate siis, kui kasutate ka pintslit.

Motiivil tuleb lasta kuivada kuni 4 tundi. Kuivanult on vaha kinnitunud knlale ning see sulab htlaselt koos lejnud knlaga.

Viksemaid liimuvaid abloone saab lihtsalt knlale kinnitada. hukese vahakihi pealekand -miseks kasutage svammi vi svammpintslit. Eemaldage abloon kohe prast vaha pealekandmist.

1

3

2

4 5

UDUS

ULE

KOHE

VUS,

SILMA

NURG

AST

NURG

ANI

RIPSMED EI J JIGAD EGA KVAD GARANTEERITUD!Meie revolutsiooniline koostis sisaldab 40% vhem jiku vahasid, andes massiivse volmi, mis on puudutusel pehme. 100% tkivaba.

Christy kasutab uut Volum Express The Falsies Feather-Look ripsmetui toonis Glam Black. 2012 Maybelline LLC.

M A Y B E S H E S B O R N W I T H I T . M A Y B E I T S M A Y B E L L I N E.

KUNSTRIPSMEGLAMUUR SAAB JUURDE MEGAKOHEVUST ...JA ON PUUDUTUSEL SULGPEHME

ESIMENE GEEL-VAHU KOOSTISEGA RIPSMETU!

GE

EL-VAHU KOO

STIS

EG

A

maybelline.com

*Toode ei ole mgil jrgmistes Selverites: Punane, Mnnime, Vilja, Sbra, Jaamamisa, Jgeva, Kerese, Kohtla-Jrve, Plva, leje.

SELVERI JULUKIRI 56

Julupuu

Taivo Piller

Julukuusk kaunistab meie kodusid igal aastal ligi kolme ndala jagu.

See on piisavalt pikk aeg, et sellele oma aega ja thelepanu phendada.

IMELISED EHTEDShiShi

T EKST: T II T EF ER T FOTOD: PR II T GR EPP

Shishi fl oristi Taivo Pilleri snul muutub julukuuskede ehtimise mood igal aastal pisut. Ta vrdleb seda kas vi autodega, mida kogu aeg tiustatakse ja mis lhevad jrjest paremaks. Ehted muutuvad ilusa-maks, pinnakatted kvaliteetsemaks, tutvustab Pil-ler.

Puu kaunistamist mjutab seegi, mis snnib sa-mal ajal hiskonnas. Kui teemaks on kokkuhoid ja kasinus