SIMATIC Manager

Siemensi kontrollerite programmeerimiskeskkond

Sisu• Uus projekt• Olemas olev projekt• Juhtsüsteemi valik• Riistvara seadistamine• Sisendite-väljundite

aadressid• Sümbolite (muutujate) tabel• Sümboli loomine tabelis• Sümboli loomine programmis• Muutuja aadress• Muutuja aadressi näiteide• Muutuja andmetüübid• Kontrolleri programm• Ploki tekitamine• Programmeerimiskeeled• Programmeerimiskeele valik

• Programmi kirjutamine plokis• Programmi testimine• Arhiveerimine• Dearhiveerimine• Lisamaterjalid

Uus projektUue projekti loomiseks on olemas

kaks võimalust:1. Files → New…2. Files → ‘New Project’

Wizard…Esimene võimaldab luua lihtsalt

uut projekti, määrates projekti nime ja selle asukoha kõvakettal.

Teist kasutatakse siis kui on teda programmeeritav kontrolleri protsessor.

New… peale avanenud aken

Uus projektUue projekti loomine

kasutades ‘New Project’ Wizard…

1. Valida kontrolleri protsessor (CPU) ja anda sellele nimi.

2. Valida vaja minevad juhtplokid OBd ja nende programmee-rimiskeel. OB1 peab valitud olema, sest kutsub välja teisi plokke kontrolleri tööajal.

3. Anda projektile nimi.

CPU valik

OB valik

Projekti nimi

Olemas olev projektOlemas olevaid projekte

saab avada Files →Open… → OpenProject → Userprojects alt. Siin on näha kõik SIMATIC Manager’is kunagi avatud ja loodud projektid.

Mõned projektid ei pruugi näha olla. Neid saab Browse… abiga üles ostida ja nimestiku lisada.

Olemas olevateprojektidenimekiri

Browse aken

Juhtsüsteemi valikKui uus projekt loodi ‘New Project’

Wizard… abil, siis võib siit üle hüpata, kuna neil on kontrolleri CPU (juhtsüsteem) juba valitud.

Teisel puhul tuleb vajutada parema hiireklahviga SIMATIC Managerparempoolsesse akna ossa. Avanenud rippmenüüst Insert NewObject alt valitakse siis kas juhtsüsteem, kui on teada millise seeria kontrollerit kasutatakse, või programm. Vastava valiku saab teha ka menüü Insert abil.

Projekti võib lisada nii palju juhtsüsteeme kui vaja on. Seda piirab vaid kõvaketta maht ja ülevaade projektist.

Valida näiteks SIMATIC 300 Station. See võimaldab programmeerida Siemens’i SIMATIC 300 seeria kontrollerit.

SIMATIC Manager uue projektiga

Juhtsüsteemi valikRippmenüü ülemises osas on ülesse loetletud Siemens’i

seadmed, mida saab kasutab juhtsüsteemina automaatikas. SIMATIC 400 ja 300 näitavad, et need on mõeldud vastava numbri seeria Siemens’i kontrollerite jaoks. SIMATIC H on kontroller, kus töötab mitu programmi (programmid on erinevad, kuid töö tulemus on üks) ja kõrge turvalisuse süsteem. SIMATIC PC puhul on Siemens’i kontroller ja arvuti kokku ehitatud. SIMATIC S5 alla kuuluvad vanema seeria tööstuskontrollerid. PG/PC on tavaline arvuti, mis täidab kontrolleri (juhtseadme) ülesannet. Other alla lähevad kõik need juhtsüsteemid, mis nimekirjast puuduvad.

Rippmenüü keskel on loetletud Siemens’i seadmete poolt kommunikatsiooniks kasutatavad protokollid.

Rippmenüü alumises osas on ära toodud programmid, mida saab kasutada S7 või M7 seadme juhtimisprogrammi kirjutamiseks. Neid kasutatakse, kui pole teada millist kontrollerit (juhtsüsteemi) kasutatakse seadme automatiseerimisel. Hiljem saab kopeerida juhtprogrammi kontrolleri programmi kausta.

RippmenüüJuhtsüsteemi

valikuks

Juhtsüsteemi valik

SIMATIC S5

SIMATIC 300SIMATIC 400

SIMATIC PC

Riistvara seadistaminePeale uue projekti loomist ja juhtsüsteemi

valikut tuleb seadistada kontrolleri riistvara, et millistest moodulitest viimane koosneb. Riistvara seadistust saab teha HW Config aknas. Selle akna avamiseks tuleb valida seadistatav juhtsüsteem ja teha topelt klõps (vasak hiirenupp) Hardware peal.

HW Config aknas peaks näha olema kontrolleri moodulite kataloog, kust võetakse riistvara seadistamiseks mooduleid. Kui seda näha pole, siis tuleb kas vajutada ikoonile Catalog või valida menüült View → Catalog. Siin tuleb valida kõik riistvara seadistamiseks vaja minevad moodulid SIMATIC 300 alt, kuna juhtsüsteemiks on SIMATIC 300 seeria kontroller. Kui juhtimissüsteemiks oleks 400 seeria kontroller, siis tuleks valida moodulid SIMATIC 400 alt.

Riistvara seadistamise aken

SIMATIC Manager aken peale juhtsüsteemi valikut

Riistvara seadistamineRiistvara seadistamiseks tuleb:1. Valida siin (rack), kuhu kontrolleri moodlid

paigutatakse. Kataloogist SIMATIC 300 → RACK-300 → Rail valida ja lohistada see HW Configvasakpoolsesse ülemisse ossa ja lasta seal lahti või teha selle peal hiire topelt klõps.

2. Valida kontrolleri toiteallikas. Selle saab SIMATIC 300 → PS-300 alt. Valida tuleb õige toiteallikas (võrrelda mooduli peal olevat toote koodi kataloogi all osas nähtavaga) ja viia see 1. reale. Mõningatel juhtudel see võib puududa.

3. Valida kontrolleri protsessor: SIMATIC 300 → CPU-300. Valida õige CPU topelt klõpsuga: CPU 313C →6ES7 313-5BE01-0AB0 (kontrolleri protsessori kood). Enne valimist peab siinil teine rida märgitud olema.

Kontrolleri moodulite kataloog

Riistvara seadistamine4. Valida Etherneti võrguseade:

SIMATIC 300 → CPU-300 →Industrial Ethernet → CP-343 Lean → 6GK7 343-1CX00-0XE0→ V1.0 . Siin tuleb vaadata, et siinil oleks valitud number 4 või suurema numbriga rida.

5. Nii viia riistvara seadistusse sisse ülejäänud kontrolleris kasutatavad moodulid.

6. Peale riistvara seadistamist tuleb see salvestada ja kompileerida. Selleks vajutada Save and Compile ikooni või valida menüüst Station → Saveand Compile.

Kontrolleri riistvaraline seadistus

Riistvara seadistamineMeelde jätta järgmised asjad.1. Siini 1. rida on reserveeritud kontrolleri toite moodulile,

protsessorile on jäetud 2. ja 3. rida. Alates 4. reast tulevad teised kontrolleri moodulid.

2. Peale riistvara seadistuse koostamist või selle muutmist tuleb alati salvestada ja kompileerida.

3. Kui mingi moodul puudub kataloogis, siis jätta selle kohale tühi koht. Abi selle kohta saab Siemensist.

Sisendite-väljundite aadressidRiistvara seadistamise (HW Config) aknas on

näha kontrolleri sisendite ja väljundite aadresse. Neid on vaja teada programmi kirjutamisel.

Aadressid saab teada HW Config akna alumisest osast. Seal on ülesse loetletud kontrolleri moodulid, nende tellimiskoodid, sisendite ja väljundite aadressid ning palju muid.

Veerus I address on ära toodud kontrolleri moodulite sisendite aadressid ning veerus Q address väljundite aadressid.

Kui vaadata kontrolleri protsessormoodulit CPU 313C, siis on näha et selle on olemas nii digitaalsed (DI24/DO16) kui ka analoog (AI5/AO2) sisendid-väljundid. Digitaalse sisend aadressid jäävad vahemiku 0.0 kuni 2.7, digitaalse väljund omad 0.0 kuni 1.7. CPU’le on veel loendur integreeritud.

Sisendite-väljundite aadresside asukoht HW

Config aknas

Sisendite-väljundite aadressidSisendite ja väljundite aadresse on võimalik

muuta. Selleks tuleb:1. HW Config aknas teha topelt klõps

mooduli real, mille sisendite-väljundite aadresse muudetakse.

2. Avanenud Properties - … aknast valida Addresses.

3. System default kastidest kaotada linnukesed.

4. Sisestada nii Inputs kui ka Outputs jaoks lahtrisse “Start:” näiteks number 0. Number 0 näitab, mooduli aadressid algavad 0.0 bitist.

5. Muutus kinnitada klahvi OK vajutamisega.

6. Peale kontrolleri mooduli sisendite-väljundite aadresside muutmist tuleb kontrolleri riistvara seadistus uuesti salvestada ja kompileerida (ikoon Saveand Compile või valida menüü Station →Save and Compile).

Sisenditeväljunditeaadresside muutmine

Sisendite-väljundite aadressidMuudetud aadressid on näha

HW-Config akna vasakul pool alumises osas. Siit saab teada kõikide sisendite-väljundite aadressid.

Mõned vanemad kontrollerid ei võimalda muuta sisendite-väljunditeaadresse.

HW-Config (riistvara seadistus) aken

Sümbolite (muutujate) tabelPeale kontrolleri riistvara seadistamist

saab luua programmis kasutatavate muutujate sümboli tabeli. See luuakse enamasti programmi kirjutamise käigus. Mõttekas on juba alguses teada olevad muutujad (sisendid-väljundid) viia tabelisse. Programmi saab kirjutada ka ilma muutujate sümbolit kasutamata, kuid siis tuleb kasutada muutujate aadresse.

Tabelit saab vaadata, kui SimaticManager aknas avada kaust S7 Program ning teha topelt klõps Symbols peal. Antud näites läbida järgmine teekond: SIMATIC 300(1)→ CPU 313C → S7 Program(1) →Symbols.

Tabelis on ära toodud muutuja nimi (sümbol), selle aadress, andmetüüp ja muutuja kohta käiv lühikirjeldus.

SIMATIC Manager akenpeale riistvara seadistamist

Sümbolite tabel

Sümboli loomine tabelisMuutuja defineerimisel Sümboli

tabelis tuleb sellele anda sümbol (nimi), määrata aadress ja andmetüüp. Ilma nendeta ei saa luua muutuja sümboleid

Näiteks: Symbol lahtrisse kirjutame “Ventiil”, Address lahtrisse muutuja aadressiks I0.0 ningData type lahtrisse tema andmetüübiks BOOL (programm võib pakkuda õiget andmetüüpi). Tegemist on siis ventiili anduriga, mis ütleb kas ventiil on avatud või pole. I0.0 on digitaalse sisendi aadress. BOOL vastab ühele bitile. Comment lahtrisse lisatakse muutuja kommentaari.

Peale sümbolite lisamist tuleb salvestada kasutada Saveikooni või menüüd Symbol →Save.

Sümboli tabel ühe muutujaga

Sümboli loomine programmisMuutuja sümboleid saab ka

programmi kirjutamise käigus luua.

1. Kirjutada muutuja aadress kohta kus muutujat kasutatakse.

2. Valida kirjutatud muutuja aadressile parema hiirenupuga.

3. Rippmenüüst valida EditSymbols…

4. Aknas Edit Symbols tuleb sisestada muutuja sümbol, andmetüüp ja selle kohta käiv kommentaar.

5. Sümbol kinnitata OK või Applynupuga.

Jätke meelde, et te saate ühte sümbolit ainult ühe muutuja juures kasutada. Programm ei lase teil seda teise muutujaga siduda.

Muutuja millelemääratakse sümbol

Rippmenüü

Sümboli tekitamise aken

Muutuja sümbolina

Muutuja aadress

Muutuja tüübi tähised:I – kontrolleri sisend. (Saksa keeles E)Q – kontrolleri väljund. (A)M – programmi sisene muutuja.T – ajaoperatsioonide piirkond. Kasutatakse

taimeri juures. Teisi tähti juurde ei lisata. Samuti punktiga eraldatud numbreid ei tule.

C – loenduroperatsioonide piirkond. Kasutatakse loenduri juures. Teisi tähti juurde ei lisata. Samuti punktiga eraldatud numbreid ei tule. (Z)

DB – andmeplokk.L – programmi bloki kohalik muutuja, mille

väärtus säilib kuni bloki töö lõpuni.

Andmetüübi tähis:B – bait. 8 bitti.W – sõna. 16 bitti.D – topeltsõna. 32 bitti.X – bitt. Numbri lõppu tuleb

punktiga eraldatud arv vahemikus 0 kuni 7. Enamasti seda ei kasutata, piisab ainult punktiga eraldatud arvust.

Muutuja tüüpAndmetüüp

Aadressi numbri baidi osa

Aadressi biti numbri osaBiti eraldus baidist

Näidis muutuja aadressi ülesehitusest:

Muutuja aadressi näiteideI0.0 – tegemist ühe bitise kontrolleri sisendiga kohal 0.0QB0 – ühe baidine kontrolleri väljund kohal 0. Võtab enda alla 0.0 kuni

0.7 bitti.MW0 – ühe sõnaline programmi sisendmuutuja. Võtab enda alla 0 kuni 1

baiti (0.0 – 1.7 bitti).T1 – taimer kohal 1.C0 – loendur kohal 0.DB1.DBX0.3 – üks bitt andmeplokist DB1 kohalt 0.3. DB puhul tuleb bitti

tähistada X.LD4 – ühe topeltsõnaline programmi ploki kohalik muutuja kohalt 4.

Võtab enda alla 4 kuni 6 sõna (4 – 7 baiti, 4.0 – 7.7 bitti).IW2, Q0.0, M1.2, C120, T5, DB3.DBW6 jne.

Muutuja andmetüübidBOOL – bitt. Min väärtus vale, max väärtus õige. Tähis aadressis on

punktiga arv, vajaduse korral on ka X.BYTE – bait. Min 0, max 255. Tähis aadressis B.CHAR – märk. Näiteks ‘A’, ‘-’, ‘d’. Tähis aadressis B.WORD – sõna. Min 0, max 65535. Tähis aadressis W.DWORD – topeltsõna. Min 0, max 4 294 967 295. Tähis aadressis D.INT – täisarv. Min -32 768, max 32 768. Tähis aadressis W.DINT – topelt täisarv. Min -2 147 483 648, max 2 147 483 647. Tähis

aadressis D.REAL – reaalarv. Min -1,175 494 x 10-38, max 3,402 823 x 1038. Tähis

aadressis D.S5TIME – aeg SIMATIC formaadis. Kasutatakse LAD, STL ja FBD

programmeerimiskeelte juures. Min S5T#0ms, maxS5T#2h46m30s. Tähis aadressis W.

TIME – aeg IEC formaadis.Min T#-24d20h31m23s647ms, maxT#24d20h31m23s647ms. Tähis aadressis D.

DATE – kuupäev. Min D#1990-01-01, max D#2168-12-31. Tähis aadressis W.

Muutuja andmetüübidTIME_OF_DAY – kellaaeg. Min TOD#00:00:00, max

TOD#23:59:59.999 . Tähis aadressis D.TIMER – taimer. Algab 0. Kasutatakse ainult taimerite juures (näiteks

T0, T99).COUNTER – loendur. Algab 0. Kasutatakse loendurite jaoks (näiteks

C1, C10).

Kontrolleri programmSIMATIC Manager akna Blocks kaustas asub kontrolleri juhtimisprogramm.

See moodustub OB, FB, FC, DB, SDB, SFB ja SFC plokkidest.OB – juhtplokk. Määravad juhtimisprogrammi struktuuri, millised FB’d ja

FC’d läbitakse ja millises järjekorras. OB’desse võib kirjutada ka kogu kontrolleri programmi. Näiteks:OB1 on mõeldud kontrolleris programmi tsükliliseks täitmiseks, kui kontroller viimane normaalselt töötab.OB88 plokis olevat programmi täidetakse kontrolleri töökatkestamisel.OB100 täidetakse kui kontroller uuesti käivitatakse.OB102 täidetakse kontrolleri esimesele käivitusel.

FB – funktsiooniplokk. On plokid millesse kirjutatakse teatud programmi lõike või kogu programm. Siin saab säilitada muutujate väärtusi, peale programmi tsükli läbimist. FBga tuleb alati siduda mingi DB, kui FB kusagil välja kutsutakse.

FC – funktsioon. On plokid millesse kirjutatakse teatud programmi lõike või kogu programm. Siin ei jäeta meelde muutujate väärtusi. Need kustutataks igakord peale programmi tsükli läbimist.

DB – andmeplokk. Nendes salvestatakse, säilitatakse ja loetakse andmeid. Osa DBde, mis pole FBdega seotud, poole saab igast plokist pöörduda, et neist andmeid lugeda, kirjutada ja hoida.

Kontrolleri programmSDB – süsteemsed andmeplokid. Puudub juurde pääs.SFB – süsteemsed funktsiooniplokid. Tootja poolt programmeeritud, mida

kasutaja ei saa muuta. Neid saab rakendada enda programmis, lihtsustades enda tööd. Näiteks:SFC29 võimaldab impulsside kiiret lugemist.

SFC – süsteemsed funktsioonid. Tootja poolt programmeeritud, mida kasutaja ei saa muuta. Neid saab rakendada enda programmis, lihtsustades enda tööd. Näiteks:SFC0 võimaldab muuta kontrolleri kuupäeva ja kellaaega.SFC1 võimaldab lugeda kontrolleri kellaaega ja kuupäeva.SFC47 võimaldab peatada kontrolleri porgrammi tööd teatud ajaks.

Ploki tekitamineUue ploki tekitamiseks on olemas kaks

võimalust:Esimene:1. Valida SIMATIC Manager aknas

kaust Blocks ja avada see.2. Blocks kaustas vajutada parema

hiirenupuga suvalisse kohta (mitte plokkide peale).

3. Rippmenüüst valida Insert NewObject alt vastav plokk (FunctionBlock), mida just vaja on.

4. Properties aknas valida lahtris Created in Languageprogrammeerimiskeel. Plokile saab määrata sümboli ning koostada lühikirjeldust tema kohta. Lahtris Name jätta FB alles, et aru saaks millise plokiga on tegu. Numbrit võib muuta, kuid see ei tohi korduda.

5. Uus plokk kinnitada OK nupuga.

Blocks kaust

Uue ploki defineerimine

Ploki tekitamineTeine:1. Valida SIMATIC Manager aknas

kaust Blocks.2. Menüült Insert → S7 Block → …

alt valida vajaminev plokk. 3. Jätkata esimese võimaluse

neljandast punktist.

Organization Block – OBFunction Block – FBFunction – FCData Block – DBData type – kasutaja poolt loodud

andmetüüp.Variable Table – muutujate jälgimistabel.

Ploki tekitamine menüü Insert kaudu

ProgrammeerimiskeeledSiemens kontrolleri programmeerimisel

kasutatakse järgmisi programmeerimiskeeli:

GRAPH – algoritmgraafskeem. Kasutatav ainult FB juures.

LAD – kontaktasekeemi.STL – kõrgkeele.FBD – loogikaskeemi.

GRAPH

LAD

FBDSTL

Programmeerimiskeele valikPloki programmeerimiskeel

määratakse juba ploki loomisel. Sellest hoolimata saab seda ka hiljem muuta (välja arvatud GRAPH).

Seda valikut saab teha plokis endas. Selleks:

1. Avada plokk, mille keelt muuta tahetakse.

2. LAD/STL/FBD aknas menüü View alt valida programmeerimiskeeleks kas LAD, STL või FBD.

Tähelepanu, et osa komplekssed programmilõigud ei pruugi muuta oma keelt. Need jäävad sellesse keelde milles kirjutatud on.

Ploki programmeerimiskeele valik plokis endas

Programmi kirjutamine plokisProgrammi saab plokis ainult

Network lahtrites kirjutada. Network’e saab lisada vajutades topelt klõpsuga Newnetwork (menüül olev ikoon või LAD/STL/FBD akna vasakus osas olev element). Igale Network’ile saab lisada lühikese nime Title: kohale ning kommentaari Comment:kohale.

Programmi kirjutamiseks kasutatavaid elemente saab LAD/STL/FBD akna vasakust poolest (Overview). Need tuleb lohistada õigesse kohta Network lahtris või topelt hiire klõpsuga sisestada. Siin juures peab ennem Networklahter valitud olema.

Infot elementide kohta saab F1kaudu.

Üks programmilõik Network lahtris

Programmi kirjutamine plokisSTL puhul puudub elementide

valik. Kõik käsud tuleb sisestada tekstina vastavatesse Network’idesse.

LAD/STL/FBD akna menüül on olemas kontrollerisse laadimisikoon (Download). See laeb ainult antud ploki sisu uuesti kontrollerisse.

Programmi jälgimiseks on prillidega ikoon (Monitor). Enne jälgimist peab programm salvestatud ja kontrollerisse laetud olema.

Programmi kirjutamise elementide valik erinevate keelte puhul

LAD STLFBD

Programmi kirjutamine plokisSelleks et kogu programm tööle

hakkaks tuleb programmeeritud plokid viia OB’desse. Viimane kutsub need kontrolleri töötamise ajal välja. Antud juhul OB1. Plokke saab ka FB’s ja FC’s välja kutsuda.

Ühe ploki välja kutsumine teises plokis:

1. SIMATIC Manager aknas avada plokk, kuhu lisatakse teine plokk.

2. LAD/STL/FBD aknas valida Network lahter, kuhu väljakutsutav plokk lisatakse.

3. LAD/STL/FBD akna programmi kirjutamise elementide valiku (Overview) puust valida FC Blocks (või FB Blocks) ja sealt alt valida topelt klõpsuga teie poolt loodud plokk. Näiteks FC1.

OB1 on lisatud FC1.

Programmi testimineKui programm on valmis, siis on vaja

seda testida. Selleks on SIMATIC Manager’is olemas kontrolleri simuleerimistarkvara.

Programmi testimiseks tuleb:1. Käivitada simuleerimistarkvara

SIMATIC Manager aknas vajutades Simulation ikoonile.

2. Aknas S7-PLCSIM tuleb alamaaknas CPU panna linnuke (√) kas STOP (kontroller seisab ning võimaldab programmi laadimist seadmesse) või RUN-P (kontroller töötab, võimaldades samas programmi laadimist kontrollerisse) kasti.

3. SIMATIC Manager aknas valida kas Blocks kaust või selle kasuta sisu.

Kausta Blocks sisu, mis laetakse

simuleerimistarkvara

Siemens’i kontrolleri simuleerimistarkvara

Programmi testimine4. Vajutada Download ikoonile või valida

menüült PLC → Download , et laadida programmi kontrollerisse.

5. Aknas S7-PLCSIM alamaknas CPUpanna linnuke kas RUN (kontrolleri töötab ainult) või RUN-P kasti.

6. S7-PLCSIM akna menüüst Insertvalida Input Variable (IB) ja OutputVariable (QB). See võimaldab simuleerida ning jälgida kontrolleri sisendeite ja väljundite olekuid.

7. IB ja QB akendes tuleb lahtritesse, kus on IB 0 või QB 0, kirjutada sisendite ja väljundite tegelikud bait aadressid. Seda näeb riistvara seadistuse alt.

Kui simulatsioonikontroller töötab ja sisendi (IB) aknas muudetakse sisendite olekuid, siis toimub ka väljundi (QB) aknas väljundite oleku muutus vastavalt kontrolleri programmile.

Siemens’i kontrolleri simuleerimistarkvara

töötamisel

ArhiveerimineArhiveerimine on kasulik kontrolleri

programmi talletamiseks ja selle viimiseks ühest arvutist teise.

Arhiveerimiseks tuleb:1. SIMATIC Manager aknas

menüüst File valida Archive…2. Archiving aknas valida

arhiveeritava projekti nimi.3. Valik kinnitada OK nupuga.4. Määrata arhiivi salvestamiskoht

ja selle nimi.5. Salvestamiseks vajutada Save

nuppu.6. Aknas Archive – Options

tahetakse teada, et kas fail pannakse disketile. Valida No, kui ei panda disketile. Vastasel juhul valida disketi suurus. Valik kinnitada OK nupuga.

Aken Archiving

Koha valik kuhuarhiiv tekitatakse

Aken Archive -Options

DearhiveerimineEt saada kätte projekti arhiivist tuleb

läbida järgmised etapid.1. SIMATIC Manager aknas menüüst

File valida Retrieve…2. Aknas Retrieving tuleb valida

arhiivi fail, mida tahetakse dearhiveerida.

3. Valiku kinnituseks vajutada Opennuppu.

4. Aknas Select destination directoryvalida kaust, kuhu projekt lahti pakitakse.

5. Valik kinnitada OK nupuga.6. Aknas Retrieve antaks teada mis

dearhiveeriti. Samas küsitakse, et kas soovitakse seda avada? Enda valik

Kui arhiivi taastamisel tekib probleem projektinimega, siis tuleb seda muuta või vana projekt uuega asendata.

Aken Retrieving

Arhiivist võetava projekti uue asukoha valik

Küsimus projekti avamise kohta

Lisamaterjalid

• Programmi enda Help failid (F1).• PROGRAMMEERITAVAD KONTROLLERID SIMATIC S7 / Argo

Rosin. Tallinn 2000