sitsiilia · web view11 tallinna Ülikool kunstide instituut sitsiilia ja palermo referaat helle...
TRANSCRIPT
Tallinna Ülikool
Kunstide instituut
SITSIILIA JA PALERMO
Referaat
Helle Laanes
atv24
Tallinn 2012
Helle Laanes
Sisukord
Sissejuhatus......................................................................................................................................3
1 Sitsiilia......................................................................................................................................4
1.1 Geograafia.........................................................................................................................4
1.2 Ajalugu..............................................................................................................................5
2 Palermo.....................................................................................................................................8
2.1 Ajalugu..............................................................................................................................8
2.2 Arhitektuurimälestised ja vaatamisväärsused.................................................................10
2.3 Transport.........................................................................................................................11
2.4 Sport................................................................................................................................11
Kokkuvõte......................................................................................................................................12
Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................13
2
Helle Laanes
Sissejuhatus
Siin asub siis päris töö puhul sissejuhatav tekst.
3
Helle Laanes
1 Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Poeetiliselt nimetatakse saart Trinakriaks. See nimi tähendab kreeka keeles 'kolmnurkne' ja
vihjab saare kujule.
1.1 Geograafia
Sitsiilia külgneb põhjas Türreeni merega, kirdes on ta Messina väinaga eraldatud Apenniini
poolsaarest, idas külgneb Joonia merega, edelas on Sitsiilia väinaga (kunagine Aafrika meri)
eraldatud Aafrikast.
Sitsiilia pindala on 25 662 km². Sellega on ta pindalalt maailma 45. ja Euroopa 7. saar.
Valdav osa saarest on mägine. Kõrgeim mäetipp, Etna vulkaan, on 3650 m kõrge, kõrgus muutub
seoses vulkaanilise tegevusega. Sellega on Sitsiilia maailma kõrguselt 14. ja Euroopa kõrgeim
saar.
Põhjarannik on mägine, kesk-, lõuna- ja kaguosas on madalamaid mägesid ja kõrgustikke.
Sitsiilia on vulkaaniliselt aktiivses regioonis: tuntuim vulkaan Etna (3370 m), mis ei jää kuigi
kaugele suuruselt teisest linnast Cataniast. Kustunud ei ole ka Aeolia saarestikus asuvad
Stromboli ja Vulcano. Sitsiiliat katab neli mäestikku: põhjakaldal Messina väinast Torto jõeni
kulgev Apenniinide jätk, nn Sitsiilia Apenniinid, lääneosas on teine mäestik, kolmas, nn
“väävlikõrgendik”, jääb saare keskossa edelasse ning neljas on kagus Hyblea kõrgendik.
Rannikutasandikud on väga viljakad.
Sitsiilia moodustab põhiosa Sitsiilia maakonnast, Sitsiilia ümber on mitu saart ja saarestikku:
Lipari ehk Aeolia saared, Ustica, Egadi, Pantelleria saarestik ja Pelaagia.
Sitsiilia kaks suurimat linna on Palermo ja Catania.
Sitsiilia ametlik keel on itaalia keel. Kohalikud räägivad sitsiilia keelt, mis erineb itaalia keelest.
4
Helle Laanes
1.2 Ajalugu
Vanimad inimasustuse jäljed – kaljujoonised koobastes Palermo lähistel – on Sitsiilias ajajärgust
8000 aastat eKr.
Saare muistsete elanikena on mainitud kolme hõimu: elümed (vanakreeka Ἔλυμοι, ladina
Elymi), kes elasid saare lääneosas Segesta linna ümbruses ja olid vist Vahemere-äärsete alade
põliselanikud, siikanid ehk sikaane (vanakreeka Σικανοί), kes elasid saare lääneosas ja olid
arvatavasti ibeeri päritolu, ning Itaalia mandriosast sisse rännanud sikulid (vanakreeka Σικελοί,
ladina Siculi), kes elasid saare idaosas. Viimaste järgi on Sitsiilia oma nime saanud.
Foiniiklased asutasid nii Sitsiiliasse kui selle lähisaartele palju kaubaasulaid, millest hiljem jäi
neile kolm: Panormos, Motye ja Solus.
Alates 8. sajandist eKr hakkasid kreeklased Sitsiiliat koloniseerima: esialgu joonlased, seejärel
peamiselt doorlased. Enamik linnu asus saare ida- ja lõunarannikul, kust oli Kreekaga parem
ühendus. Tuntuimad kreeka kolooniad Sitsiilias olid Akragas, Gela, Himera, Leontinoi, Messana,
Naxos, Selinus ja Sürakuusa. Need linnad arenesid kiiresti ja nende tähtsust näitavad
suurejoonelised ehitised. Korintlaste asutatud Sürakuusat võis võimsuse ja kultuuri poolest
võrrelda Ateenaga. Teiseks võimupooluseks Sürakuusa kõrval oli foiniiklaste (keda hiljem tunti
kartaagolastena) rajatud Palermo. Foiniiklased olid rajanud oma asulad Sitsiilia lääneossa juba
1100. aasta paiku eKr.
Sitsiiliast sai kreeka kultuuri ja teaduse keskus. Seal elasid näiteks Aischylos, Epicharmos ja
Pindaros, hiljem ka Platon. Leontinois sündis sofist Gorgias. Sitsiilias tegutses pütagoorlaste
koolkond. 5. sajandi eKr Sürakuusa mündid on kreeka mündivermimiskunsti parim näide.
Linnade omavahelist tähtsust kahjustas tugevasti joonlaste ja doorlaste omavaheline vaen.
Peloponnesose sõja ajal sekkus sellesse Ateena, kes saatis 415–413 eKr saarele laevastiku
sõjaväeüksusega Nikiase ja Lamarchose juhtimisel. Sürakuusa piiramisel said ateenlased rängalt
lüüa, sest Sürakuusat toetas Sparta. 7000 ateenlast võeti vangi ja saadeti orjadena Neapolise
kivimurdudesse, kus nad raske töö tõttu hukkusid.
Kartaagolaste ja kreeklaste sõjad Sitsiilia pinnal. Kartaago ala enne sõdu on tumeroheline.
5
Helle Laanes
Kartaago tahtis Sitsiilia endale allutada, kuid sai 480 eKr Sürakuusa türannilt Gelonilt ja
Akragase türannilt Theronilt Himera all lüüa. Pärast seda võitu valitsesid Gelon ja tema järglane
Hieron I kogu Sitsiilia idaosa Palermost Marsalani.
Kreeka hõimude omavahelisi vastuolusid kasutades püüdis Duketios 461–460 eKr rajada sikulite
riiki. See katse lõppes 450 eKr ebaõnnestumisega.
Kreeklaste nõrgenemist kasutasid kartaagolased, kes uuesti Sitsiiliat ründasid. Seekord vallutasid
nad peaaegu kogu saare, üksnes Sürakuusa türann Dionysios I suutis neile vastu panna. Mitmes
sõjas püüdis Dionysios kartaagolasi välja tõrjuda, kuid edutult. Kartaago järgmise kallaletungi
339 eKr lõi tagasi Korintose väejuht Timoleon. Järgmised kokkupõrked Kartaagoga toimusid
311–306 eKr Sürakuusa türanni Agathoklese ja 278–276 eKr Epeirose kuninga Pyrrhose ajal.
Pärast I Puunia sõda pidi Kartaago Sitsiiliast loobuma.
Sürakusalaste ja kartaagolaste vahelisse konflikti sekkusid roomlased. 227 eKr sai Sitsiilia
Rooma riigi esimeseks provintsiks, välja arvatud Sürakuusa, millest sai Rooma liitlane. Puunia
sõjad ei jätnud puutumata ka Sitsiiliat. Esimese Puunia sõja järel 242. astal eKr jäi vaid
Sürakuusa vallutamata. Teises Puunia sõjas olid kartaagolased esialgu edukad ja see innustas
kogu saart Rooma vastu astuma. Sürakuusa taganes oma liitlaskohustustest Rooma ees, seetõttu
vallutas 212 eKr selle Marcellus. Sürakuusa sai Sitsiilia preetori asukohaks. Sürakuusa
kaitselahinguis osales ka Archimedes, langedes lahingus. 210. A e Kr oli kogu Sitsiilia Rooma
võimu all.
Rooma tegi Sitsiiliast oma viljaaida, kuid orjade koondamine latifundiumidesse ja nende
halastamatu rõhumine põhjustasid suuri ülestõuse aastatel 136–132 eKr ja 104–101 eKr. Sitsiilia
rasket olukorda 1. sajandil eKr näitavad Cicero kõned, mida ta pidas Verruse vastu. Sextus
Pompeius tegi Sitsiiliast 43–36 eKr Octavianuse vastase sõja keskuse.
Pärast Caesari tapmist 44. aastal e Kr vabanes Sitsiilia Rooma võimu alt, kui põgenes saarele
Sextus Pompeius, kes kogus suure mereväe, värvates sellesse hulgaliselt sitsiillasi, ja
organiseeris Roomale mereblokaadi, laskmata läbi viljalaevu. Pompeiuse vastuseis kestis kuni
36. aastani eKr, kui Marcus Agrippa hävitas ta laevastiku Naulochuse neeme lähedal
6
Helle Laanes
merelahingus. Pompeius põgenes ning järgmisel aastal ta tapeti. Sõja järel anti paljudele
leegionäridele Sitsiilias maad, et tekiks Roomale lojaalne elanikkond.
Kuni Rooma riigi lagunemiseni V sajandil elas Sitsiilia rahulikku elu. Rooma oma keelt ja
kultuuri kohalikele peale ei surunud, elanikud rääkisid esimese keelena kreeka ja teisena ladina
keelt. Kristluse toodi saarele I sajandil.
Gooti hõimud vallutasid V sajandil mandri-Itaalia ning sajandi lõpus, 488. aastal tungisid ka
Sitsiiliasse, saatis Bütsantsi keiser Justinianus saarele oma armee. Saar võideti tagasi ning kui
järgmisel, VI sajandil asus mandril pealetungile uus germaani hõim, lombardlased, kujunes
Sürakuusast Bütsantsi läänepoolseim tugipost.
Bütsantsi laevastiku komandöri Euphemiuse põgenes vastuolude tõttu Bütsantsi keisriga Põhja-
Aafrikasse ja pakkus Sitsiiliat Tuneesia emiirile, vastutasuks kindrali koha emiiri armees. Emiir
saatis armee Sitsiiliat vallutama, ent sitsiillased osutasid visa vastupanu ja araablaste sissetung
kestis üle saja aasta ning lõpuks 965. a oli saar nende kätes kuni järgmisel sajandil saabusid uued
väed – normannid.
Normannid, viikingite järeltulijad, kes 9. sajandil olid asunud elama Normandiasse praegusel
Põhja-Prantsusmaal, kutsuti appi Lõuna-Itaalia valitsejate poolt, kes olid hädas saratseenide
rünnakutega. 11. sajandi lõpuks kuulusid normannidele peale Lõuna-Itaalia ka Sitsiilia ja Malta.
Uue Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia kuningriigi etteotsa asus kõigepealt Hauteville’ide suguvõsa
esindaja Robert, tema järel Roger I ja lõpuks viimase poeg Roger II. Ususallivad normannid
kohanesid hästi mitmekultuurse Sitsiiliaga ega hakanud taga kiusama ei kreeklasi, araablasi ega
juute. See oli Sitsiilia hiilgeaeg.
Abielusidemete kaudu läks Sitsiilia kuningriik 12. sajandi lõpus Hohenstaufenite suguvõsale,
kelle silmapaistvaim esindaja oli Sitsiilias Palermos üles kasvanud Saksa keiser Friedrich II,
Sitsiilias tuntud kui kuningas Frederick I. Friedrich II lahutas kiriku riigist ja viis läbi
õigusreformi ning andis 1231. aastal välja seadustiku Constitutiones Augustales, mis ühendas
Rooma, Bütsantsi, lombardi, franki ja normanni õigustavasid. Seadus tagas kohtumõistmise kõigi
üle ühel alusel, sõltumata kohtualuse ühiskondlikust kuuluvusest. Kuid hea läbisaamine
moslemitega tekitas Frederickul konflikti Rooma paavstiga ning ta oli sunnitud (1224. aastal
7
Helle Laanes
moslemid Sitsiiliast pagendama. Kui Frederick 1250. aastal suri, määras paavst saare valitsejaks
Prantsuse kuninga venna, Anjou hertsogi Charles I. Sitsiilia ülikud sellega ei leppinud ning
Fredericku järglaseks kuulutati tema abieluväline poeg Manfred. Kuid 1266. aastal Benevento
lahingus Charles I vastu sai Manfred surma ning prantslased kehtestasid saarel oma võimu.
Prantslased kihutati omakorda Sitsiiliast välja 1282. aastal toimunud nn. Sitsiilia Vespri
ülestõusu tulemusena, kusjuures ülestõusnud olid sunnitud võimu peaaegu kohe andma
Aragoonia kuninga kätesse. Sitsiilia kuningriigi mandriosa Apuulia hertsogiriik ja Capua
krahvkond jäid Anjou dünastia valdusse. 1282. aasta sündmustele järgnes ligi sajandi kestnud
sõda kahe Sitsiilia kuningriigi vahel. 1302. aastal oli saareriigi kuningas ajutiselt sunnitud
loobuma Sitsiilia kuninga tiitlist ning Sitsiilia kuningriigist sai Trinacria. Alles 15. sajandi
keskpaiku ühendas Aragoonia kuningas Alfonso V saare ja maismaa, Mõlema Sitsiilia
Kuningriigina. (Vikipeedia, 2012)
2 Palermo
Pindala: 158 km²
Elanikke: 656 100 (2009)
Koordinaadid: 38° 7′ N, 13° 22′ Ekoordinaadid: 38° 7′ N, 13° 22′ E (kaart)
Palermo on linn Itaalias, Sitsiilia maakonna ja Palermo provintsi halduskeskus.
Palermo asub Conca d'Oro (Kuldse rannakarbi) orus Monte Pellegrino jalamil. Idas kõrgub
Monte Alfano.
2.1 Ajalugu
Esimesed inimtegevuse jäljed Palermo kandis, sealhulgas koopajoonised, pärinevad
pleistotseenist 10 tuhat aastat tagasi.
8
Helle Laanes
734 eKr rajasid foiniiklased tänapäeval Palermona tuntud asula loodusliku sadamakoha kaldale.
Sel ajal elasid Ida-Sitsiilias sikanid, kes Thukydidese andmeil saabusid saarele Pürenee
poolsaarelt, võib-olla Katalooniast.
Seejärel koloniseerisid Sitsiilia lõuna- ja lääneranniku kreeklased, kes aga põhjarannikul olevat
Palermot ei hõivanud. Kreeklased kutsusid sadamat nimega Panormus, mis tähendab kõigi
sadamat (vihje heale sadamakohale).
Palermo läks foiniiklaste järeltulijate ja pärijate Kartaago valdusse. 276 eKr vallutas linna
Pyrrhos ning kuigi ta sõja Rooma ja tema tollase liitlase Kartaago vastu kaotas, jäi Palermo
kreeklaste kolooniaks. Kuid juba Esimeses Puunia sõjas läks Palermo 251 eKr Rooma valdusse
ja jäi roomlastele enam kui 700 aastaks.
Kui Rooma riik lagunema hakkas, hõivasid vandaalid 440 Palermo oma kuninga Geiserichi
juhtimisel. 488 vallutasid Palermo idagoodid Theoderich Suure juhtimisel. Bütsantsi väejuht
Belisarius hõivas kogu Sitsiilia 535.
831 algas moslemite vallutus Sitsiilias, mis kestis kristlaste tugeva vastupanu tõttu aastani 904.
Moodustati Sitsiilia emiraat, mille pealinnaks sai Palermo – seni oli Sitsiilia tähtsaim linn olnud
Sürakuusa. Emiraadi ajal muutus Palermo nii kauniks, et võistles Córdoba ja Kairoga. 1050.
aastaks elas Palermos 350 tuhat inimest ja ta oli Euroopas suuruselt teine linn Córdoba järel, kus
oli 450 tuhat elanikku.
Normannid tungisid Sitsiiliasse 1060 ja emiraat lõppes 1072. Palermo elanike arv oli langenud
150 tuhandeni, kuid ta oli tõusnud Euroopa suurimaks linnaks, sest Córdoba elanike arv oli
langenud veelgi rohkem. Kristlaste võimu ajal Palermo allakäik jätkus ja 1330. aastaks oli linnas
51 tuhat elanikku. Järgnesid musta surma aastakümned, mil elanike arv veelgi langes.
1194 läks Sitsiilia Saksa-Rooma riigile. 1266–82 kuulus linn Kapetingide hulka kuuluvale Anjou
Charles'ile, seejärel Aragónile. 1479 läls kogu Sitsiilia Hispaaniale, kes valitses saart kuni 1713
ja 1717–18. Savoia valitses saart 1713–17 ja 1718–20 ning Austria 1720–34. Seejärel kuulus
saar taas Hispaaniale, kuni Giuseppe Garibaldi selle 1860 vallutas. Ta sisenes Palermosse 27.
mail 1860. Pärast rahvahääletuse korraldamist sai Sitsiilia 1861 osaks Itaalia kuningriigist.
9
Helle Laanes
2.2 Arhitektuurimälestised ja vaatamisväärsused
Palazzo Reale ehk Palazzo dei Normanni (vt Joonis 1)
Joonis 1. Palazzo Reale ehk Palazzo dei Normanni1
Palermo toomkirik
San Giovanni degli Eremiti (1132–1148), normanni kirik, mis peegeldab islami arhitektuuri
traditsioone
La Martorana kirik
Santa Caterina kirik
1 http://www.flickr.com/photos/polisea/3998066001/
10
Helle Laanes
Gesù kirik
La Magione kirik
Oratorio di San Lorenzo; pisike palvela Püha Franciscuse ja Püha Laurentiuse elu kujutava
stukkdekooriga
Villa Giulia
Parco della Favorita
Punta Raisi lennuvälja lennujuhtimistorn
2.3 Transport
Punta Raisi lennuväli – Palermo rahvusvaheline lennujaam
Kauba- ja reisisadam
2.4 Sport
Palermos on jalgpalliklubi U.S. Città di Palermo. See klubi mängib alates 2004. aasta sügisest
Serie A-s. Klubi parimad tulemused Serie A-s on 5. kohad aastail 2006, 2007 ja 2010, Itaalia
karikavõistlustel finaalipääs aastail 1974, 1979 ja 2011 ning UEFA karikasarjas pääs 16 parema
hulka 2006.
Klubi kodustaadion on Renzo Barbera staadion, mis avati 24. jaanuaril 1932 ja pärast 1990
toimunud viimast ümberehitust mahutab 36 349 pealtvaatajat. Sellel staadionil toimusid 1990.
aasta jalgpalli MM-i F-alagrupi need mängud, mis ei sisaldanud Inglismaa jalgpallikoondist.
(Vikipeedia, 2012)
11
Helle Laanes
Kokkuvõte
Ning jällegi, siin asub normaalse töö puhul see mida lehe pealkiri väidab, et asub.
12
Helle Laanes
Kasutatud kirjandus
Vikipeedia. (1. 09 2012. a.). Palermo. Kasutamise kuupäev: 30. 10 2012. a., allikas
http://et.wikipedia.org/wiki/Palermo
Vikipeedia. (12. 10 2012. a.). Sitsiilia. Kasutamise kuupäev: 30. 10 2012. a., allikas
http://et.wikipedia.org/wiki/Sitsiilia
13