2015

Hanno Pevkur

Siseminister

13.01.2016

Märksõnad

• Piir

• Euroopa rändekriis

• Terrorism

• PPA töörahu

Piir

• Puhastustööd

• Väljaehitamise algus

– sh õigusaktid

• Koostöö maaomanikega

• Eriüksus

Rändekriis

• Rahvusvaheline koostöö

– Itaaliaga lepe ja sideohvitser Itaaliasse

– ESTPOL1 ja ESTPOL2 Sloveenias

• Eestit puudutav ebaseaduslik ränne

Terrorism ja valmisolek

• ATHOS

• Pariisi järelmid

• Muud õppused CONEX

• Varustus

Kinnisvara arendustööd 2015

Narva 2 (jalakäijate sild)

Narva 2 (jalakäijate sild)

Narva 1 (maantee PP)

Võru Ühishoone (PPA, PäA, SMIT)

Vormsi Ühishoone (PäA, PPA)

Häädemeeste ühishoone (PäA, PPA)

Töörahu

5461

5071 5052

4000

4200

4400

4600

4800

5000

5200

5400

5600

2013 2014 2015

PPA töötajate arv

8

2015. aasta kokkuvõte Elmar Vaher

Meie prioriteetsed tegevussuunad

Õnnetussurmade vähendamine

Vabatahtlike aktiivne kaasamine turvalisuse tagamisel

Tõhus ennetustegevus ja koostöö kogukonnaga

Lähisuhtevägivallast põhjustatud surmade ja raskete tervisekahjustuste vähendamine

Võitlus raske varjatud kuritegevusega, sealhulgas kriminaaltulu tuvastamine ja konfiskeerimine

Euroopa Liidu maismaa välispiiri valve tõhustamine, sealhulgas riigipiiri väljaehitamine

Identiteedihalduse kvaliteedi tagamine

9

Aasta 2015 arvudes

Politsei sõitis inimestele appi 156 000 korda ehk üle 400 korra päevas (väljakutsete arv kasvas aastaga 11 000 võrra).

Ööpäevas töötas üle Eesti keskmiselt 110 patrulli, sealhulgas 16 tugevdatud piiripatrulli idapiiril (patrullide arv aastaga ei muutunud).

Päästsime merelt 479 hätta sattunud inimest (+11%).

Viisime läbi 170 000 süüteomenetlust (-1%).

Väljastasime 443 000 isikut tõendavat dokumenti (-17%).

Välispiiri ületas 6 490 000 inimest (-1%).

Andsime välja 7250 e-residendi isikutunnistust (2014. aastal 114).

10

Liikluses hukkus 67 inimest

Liikluses hukkus 11 inimest vähem kui 2014. aastal, kuid raskete liiklusõnnetuste ja vigastada saanud inimeste arv püsib samal tasemel.

20st hukkunud sõidukijuhist (auto-, veoki- ja mootorrattajuhist), kes olid ise liiklusõnnetuse põhjustajaks, oli 8 juhti alkoholijoobes.

Kümme jalakäijat hukkus kohas, kus teeületus peaks olema turvaline ehk ülekäigurajal, kuus neist Tallinnas, kolm Tartus ja üks Narvas.

Liiklusõnnetustes hukkunud 67 inimesest olid esialgse info kohaselt 28 liiklusõnnetuse põhjustajaks ning 39 hukkus teise liikleja süül:

Aastaga 137 000 „puhumist“ rohkem

Kontrollime sõidukijuhtide kainust üha rohkem, kuid tabatud joobes juhtide arv püsib samal tasemel (osakaal on langenud 1,3%-lt 0,9%-le).

Alkoholi tarvitanud juhtidest 40% oli enam kui 1,5-promillises joobes.

Kõrvaldasime roolist 267 narkojoobes sõidukijuhti, mis on 50% enam kui 2014. aastal.

13

Väljakutsete ning patrullide arv

2015. aastal töötas ööpäevas üle Eesti keskmiselt 94 patrulli + 16 tugevdatud piiripatrulli idapiiril (patrullide arv aastaga ei muutunud).

Politsei sai aastaga 156 000 väljakutset (+8%), neist 44 000 puudutas avalikku korda, 28 000 liiklust, 19 000 vägivalda ning 14 00 vargusi.

14

Aktiivsete abipolitseinike arv kasvas 45%

Abipolitseinikud osalesid politseitöös 87 000 tundi (10% enam kui 2014. a), mis on võrdne näiteks kogu Paide politseijaoskonna aastaste töötundidega.

15

Tunnustatud vabatahtlike merepäästjate arv aastaga kahekordistus

Tunnistusega vabatahtlike merepäästjate arv kasvas 237ni (+100%).

2015. aastal kaasasime vabatahtlikke merepäästjaid 72 korral (+64%) kokku 220 abivajaja (+96%) päästmisesse.

PPA-l on koostööleping 33 vabatahtliku merepäästeühinguga (+14%).

16

Merelt päästsime 479 hädasolijat

17

Teadmata kadunud inimestest antakse politseile teada rohkem

Võrreldes 2013. aastaga on teadmata kadunud inimeste tagaotsimiste arv enam kui kahekordistunud.

41% teadmata kadunud inimestest olid alaealised ning 59% täiskasvanuid. Enim otsisime 15–17aastaseid inimesi.

Ebaseaduslikult rändelt tabatud isikute arv aastaga kahekordistus

2015. aastal tabasime ebaseaduslikult rändelt 550 inimest ehk 93% enam kui 2014. aastal.

60% juhtumitest moodustasid piiripunktides avastatud viisa väärkasutused – kokku 337 isikut, kelle hulgas oli enim Ukraina ja Vene Föderatsiooni kodanikke.

Varjupaigataotlejaid oli üle 50% rohkem

20

Rahvusvahelise kaitse taotlejate arv kasvas aastaga 54% ning varjupaigamenetlustes tehtud positiivsete otsuste arv neljakordistus.

Enim andsime rahvusvahelist kaitset Ukraina (61) ja Sudaani (14) kodanikele (järgnesid Palestiina, Vene Föderatsioon ja Süüria).

2015. aastal sai tähtajalise elamisloa 4929 välismaalast (+21%) ning enim suurenes töötamiseks antud elamislubade arv (+34%).

Varasemaid tähtajalisi elamislube pikendasime 6430 korral (34%).

Kõige rohkem ehk 1610 (+48%) tähtajalisist elamisluba väljastati Ukraina ning 1237 (+11%) elamisluba Vene Föderatsiooni kodanikele.

Tähtajalisi elamislube andsime 21% rohkem

21

Põgenikekriis seni Eestit otseselt ei puuduta

Meie menetlused ning kogutud info näitavad, et Eesti ei ole sihtriik.

Eestit puudutab eeskätt Venemaa-Baltikumi-Poola suunaline rändetee ning läbi Baltikumi Skandinaaviasse liikumist on seni vaid üksikjuhtumitel.

Praeguse info kohaselt ei tegele ükski Eesti kuritegelik ühendus põgenike üle piiri toimetamise korraldamisega, ent Eesti kodanikke on värvatud pakkuma „taksoteenust“.

Oleme pidevas infovahetuses partner-riikidega, et ohtudele kiirelt reageerida.

Panustasime rändekriisi ohjamisse 14 riigis Oluline on kriise lahendada nende tekkekohas. 2015. aastal

panustasime põgenikekriisi ohjamisse 164 PPA töötajaga 14 EL-i riigis.

Osalesime 122 töötajaga 15 Frontexi ühisoperatsioonil, sealhulgas Kreeka merepiiri valvamisel PPA vaatluslennuki ning kaatriga.

Lähetasime Sloveenia politseile ning piirivalvele appi kaks ESTPOLi meeskonda kokku 41 politseinikuga.

Ohumärgid teistest Euroopa Liidu riikidest

PPA ülesanne on kaitsta kõigi Eestis viibivate inimeste turvalisust ja turvatunnet ning teha kõik ohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks. Põgenikekriisiga seotud ohud, mida näeme teiste riikide kogemusest:

Kuidas avastada päris põgenikke sekka imbunud kurjategijad? ESTPOLi kogemus Sloveenias nähtud „tühjade taskutega meestest“.

Võimalikud uued kuriteoliigid (seksuaalkuriteod). Kölni juhtum koordineeritud rünnakutega avalikus kohas – mis oli motiiv?

Vaenu õhutamine ja äärmusluse kasv – hirmul on suured silmad ja sõna abil saab turvalisust nii luua kui ka lõhkuda.

Vihakuriteod – Eestis seni vaid üksikjuhtumid.

Nn omakaitsepatrullid Saksamaal ja Soomes – kas omakaitse võib viia omakohtuni?

2015 pöörasime palju tähelepanu idapiirile

Esmakordselt Eestis harjutasime suurõppustega ida- ja kagupiiril läbi tõsisele piirijuhtumile reageerimise kõigi meie üksuste koostöös.

Mehitasime kordonite operatiivteenistused (kiirreageerimisüksused).

Valmis uus Narva maanteepiiripunkt, alustati Luhamaa piiripunkti ja Narva jalakäijate piiripunkti ning Piusa kordoni ehitust. Uuendasime piirivalvurite relvastust ja varustust.

Eesti Vabariik sai esimesed piiripostid

17. novembril toimus ajalooline sündmus, kui paigaldasime Võrumaale Pedetsi jõu kaldale Eesti Vabariigi esimese piiriposti (nr 2). Tänaseks on paigaldatud 21 Eesti piiriposti.

Piirijoon on puhastatud ning 2016. aastal algavad idapiiril ehitustööd – juurdepääsuteede ja elektritrasside ehitus, loomatõkete ning piirdeaia paigaldamine, patrullteede rajamine piiriribale ning soodesse.

PPA töötajate arv oluliselt ei muutunud

2016. aastat alustasime 5050 inimesega. 2015. aasta jooksul vähenes PPA töötajate arv 21 inimese võrra – võtsime teenistusse 367 ning vabastasime 388 inimest. (2014. a vähenes töötajate arv 390 võrra).

Keskmise kinnitatud kuupalga muutus võrreldes 2014. aastaga:

Enim vajame politseiametnikke juurde Ida-Virumaale ning Tallinnasse, kus uute töötajate värbamine on jätkuvalt keeruline. Lõviosa 2016. aastaks riigieelarvest saadud täiendavast palgarahast suunasime seetõttu „regioonitasude“ tõstmisse Ida-Virumaal ja Harjumaal.

keskmine brutopalk 2014. a

keskmine brutopalk 2015. a

keskmine palgatõus

patrullpolitseinik 898 1 076 178 piirivalvur 948 1 118 170

liikluspolitseinik 953 1 094 141

28

Tänan!