Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arendamise strateegia

2009-2013

Niiskete metsaribade ja suuremate tukkadega vaheldudes kulgevad need soised niidud kumbagi kätt kaugele lõunasse ja põhja, ühinedes all suure Öördi rabaga ja ülal Valgeraba kaudu tohutu laia Kuresooga. Kümned kilomeetrid aina muinasmaad soode ja tasandike lindudele. Silmitseme huviga läbi kiikri seda ülev-metsikut maastikku.

Ants Murakin “Läbi Paani riigi“ 1929.a.

Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengustrateegiaStrateegia koostamises panustasid: Tõnu Aavasalu, Merle Adams, Kuno Erkman, Eedi Haas, Avo Hansberg, Indrek Hein, Dagmar Hodger, Urmas Kase, Tiit Kask, Annely Kesküll, Tõnu Kiviloo, Urve Kolk, Asso Kommer, Tiina Korts, Tõnis Korts, Aimar Kuill, Ly Laanemets, Hille Lapp, Taivo Lehesmets, Agu Leivits, Enda Link, Maigi Loite, Kerly Luige, Mehis Luuken, Liina Lõoke, Algirdas-Andrus Martsoo, Murel Merivee, Heiki Mägi, Tarmo Männigo, Raivo Olesk, Toomas Parm, Rait Parts, Kadi Rebassoo, Aivar Ruukel, Katrin Ruumet, Keily Rändvee, Rein Rändvee, Jaen Soer, Heitti Sosi, Tiiu Umal

Tellija: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonKoostaja: Aivar Ruukel, koostöös Soomaa turismiasjalistegaRahastanud: SA Keskkonnainvesteeringute KeskusHeaks kiitnud: Soomaa Koostöökogu

2

SisukordSISSEJUHATUS.............................................................................................................................41. SOOMAA PIIRKONNA ASUKOHT JA KIRJELDUS.............................................................5

1.1 Soomaa piirkonna asukoht..........................................................................................................51.2 Soomaa turismipiirkonna kirjeldus..............................................................................................61.3 Soomaa piirkonna turismiasjalised............................................................................................121.4 Soomaa turismipiirkonna külastaja...........................................................................................14

2. Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arendamise strateegia.................................................162.1 Jätkusuutliku turismi põhimõtted .............................................................................................162.2 Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengueeldused .........................................................162.3 Koostöö põhimõtted.................................................................................................................172.4 Soomaa piirkonna turismitsoneering........................................................................................182.5 Turismi trendid ja arengusuunad...............................................................................................222.6 Soomaa potentsiaalsed sihtturud ja sihtrühmad.......................................................................222.7 Soomaa arengueelduste koondhinnang....................................................................................24

3. Soomaa piirkonna visioon, eesmärgid ja tegevused..................................................................273.1 Strateegilised eesmärgid...........................................................................................................273.2 Valdkondi läbivad arengusuunad..............................................................................................274. Tegevused 2009 - 2013...............................................................................................................28

LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad.....................................................................34LISA 2 - Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis EHE .........................................................................38LISA 3 – Kasutatud allikad ...........................................................................................................39

3

SISSEJUHATUSSoomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengustrateegia on esimene kõnealuse piirkonna erinevaid turismiasjalisi1 hõlmav strateegia. Siiski pole strateegia sündinud päris tühjale kohale, Soomaa rahvuspargi külastuskorraldust käsitleb 1999. aastal valminud kaitsekorralduskava. Laiemalt piirkondlikku turismipotentsiaali ja arenguvõimalusi kajastavad suuremal või vähemal määral, Pärnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengukava, Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava, Viljandi maakonna strateegia piirkonna valdade arengudokumendid, külade kavad ja RMK Sakala puhkeala kasutuskorralduskava, Rohelise Jõemaa piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava ning Rohelise Jõemaa piirkonna strateegia. Kuigi eelnimetatud dokumendid kajastavad kõik turismi ja selle arendamist Soomaa rahvuspargis ei hõlma ükski eelnimetatud strateegiatest kogu piirkonna turismiarengut terviklikult.Strateegia sündis piirkondliku looduskaitseorganisatsiooni, maavalitsuste, kohalike omavalitsuste, turismi- ja piirkonna arengut suunavate mittetulundusorganisatsioonide ja turismiettevõtjate koostöös. See on dokument, kus erinevad Soomaa turismiasjalised on kokku leppinud ühises visioonis ja arengueesmärkides ning planeerinud ühiseid samme soovitu saavutamiseks.

Strateegia eesmärgiks on soodustada piirkonna jätkusuutliku turismi arengut ja seeläbi looduskaitseliste eesmärkide saavutamisele kaasa aitamine. Strateegia:

• määrab ära piirkonna jätkusuutliku turismi põhimõtted ja annab tegevusjuhised järgmiseks 5 aastaks;

• annab aluse tegevuste eelisjärjestamiseks ja tegevusplaanide koostamiseks;• tagab turismiatraktsioonidena kasutatavate looduskaitseliste väärtuste säilimise;• annab turismiasjalistele suuna, milliste põhimõtete alusel arendada Soomaal

turismitooteid;• loob alusdokumendi piirkonna jätkusuutliku turismi rahastamiseks.

Eesmärgi saavutamiseks määrab käesolev strateegia Soomaa piirkonna tsoneeringu, jätkusuutliku turismi põhimõtted, analüüsib piirkonna turismipotentsiaali ja arengueeldusi ning kavandab tegevusi kuidas piirkonnas jätkusuutlikku turismi arendada.Piirkonna turismistrateegia koostamine algatati seoses Soomaa rahvuspargi PAN Park võrgustikuga liitumise protsessi algatamisega. PAN Parks võrgustik on põlislooduse kaitsealade võrgustik, mis 2009. aasta alguses ühendab 11 rahvusparki Euroopa erinevatest maadest. PAN Park võrgustiku idee ühendab põlislooduse kaitse ja jätkusuutliku turismi.Turismistrateegia koostamise juures (suvi 2008 - kevad 2009) on sisuloomest olulisem olnud protsess - kõigi turismiasjaliste kaasamine. Paralleelselt dokumendi väljatöötamisega on toimunud ka Soomaa piirkonna asjaliste hulgas mitmeid olulisi muutusi:

• kaitseala valitsemise reform keskkonnaministeeriumi haldusalas, mille käigus muutus kaitseala valitsemine ja kaitse korraldamine;

• kaitsealadel asuva külastusinfrastruktuuri haldajaks sai reformi käigus Riigimetsa majandamise keskus;

• asutati MTÜ Soomaa Turism;• anti välja esimene Soomaa kõiki turismiteenuste pakkujaid koondav ühine kataloogi.

1 Vt punkt 1.3 Soomaa piirkonna turismiasjalised

4

• Soomaa koostöökogu asus PAN Pargi sertifitseerimisprotsessi garandi rolli.

1. SOOMAA PIIRKONNA ASUKOHT JA KIRJELDUS

1.1 Soomaa piirkonna asukoht

Soomaa rahvuspark asub Pärnu madaliku idaosas Madal- ja Kõrg-Eesti piiril. „Soomaa“ nime autoriks loetakse professor Teodor Lippmaad, kes möödunud sajandi kolmekümnendatel koostatud taimegeograafilises jaotuses nimetas Vahe-Eesti lõunapoolset osa Soomaaks. Koos põhjapoolse Kõrvemaaga moodustab Soomaa Vahe-Eesti metsade- ja soorikka vööndi.

Soomaa turismi arendamise mõjupiirkonna (Vt Skeem 1 Soomaa piirkonna asukoht ) all käsitletakse piirkonda, kus säästvat turismi (eriti loodusturismi) seostatakse tugevalt Soomaa rahvuspargiga, ehk kõnealust piirkonda külastavad turistid saavad “Soomaa elamuse”. Kõnealune piirkond ei vasta üks ühele ühelegi varem eksisteerivale geograafilisele jaotusele, vaid on määratud Soomaa turismiasjaliste konsensuse alusel lähtuvalt senisest kogemusest. Piir pole absoluutne ja ei väida, et “Soomaa elamust” poleks võimalik tekitada väljaspoole neid piire, siiski leiame, et praktiliselt oleks seda raske korraldada. Edaspidi kasutatakse Soomaa turismi mõju- ja elamuspiirkonna mõiste asemel lihtsustavalt mõistet Soomaa turismipiirkond.

Skeem 1 Soomaa piirkonna asukoht

5

Soomaa turismipiirkond paikneb Saarde, Surju, Paikuse, Tori ning Vändra vallas Pärnu maakonnas ja Suure-Jaani, Pärsti ning Kõpu vallas Viljandimaal. Osaliselt ulatub ka turismipiirkond ka Saarepeedi valda Viljandimaal, Sauga valda Pärnumaal ja Türi valda Järvamaal. Vt skeem 2.

Skeem 2 Vallad, milles asub Soomaa turismipiirkond

Soomaa piirkonna piiride määramisel on lähtutud:• Rahvuspargist ja "Suur Soomaa" kaitsekorraldusliku terviku printsiibist;• turismi arendamise mõjualast, kus tooted ja teenused turustavad või võiks turustada

ennast Soomaa elamuse kaudu;• Soomaa maastikuregioonist;• Pärnu ja Viljandi maakondade piiridest;• Suurematest maanteedest (Pärnu - Ikla, Valga - Uulu; Kilingi-Nõmme – Viljandi;

Viljandi – Imavere ja Suure- Jaani Vändra);• piiri hägususest- piir ei ole absoluutne, ühisosa leidmise võimalus ja avatuks jäämine.

1.2 Soomaa turismipiirkonna kirjeldusSoomaa turismipiirkond on arenenud lühikese perioodi vältel. Kuigi kõnealuses piirkonnas on pika aja jooksul kujunenud välja üksikud tõmbekeskused, pole need olnud varem seotud ühtsesse võrgustikku. Soomaa turismipiirkonna areng sai alguse 1993. aastal kui moodustati Soomaa

6

rahvuspark ning loodi esimesed võimalused rahvuspargi ala külastamiseks. Mõningase vahega tekkisid esimesed turismiteenuste pakkujad, misjärel algas ka juba koordineeritum külastuskorraldus rahvuspargis, milleks andis head võimalused Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava koostamise protsess. Senini pole aga rahvuspargi külastuskorraldust käsitletud piirkondlikul tasandi. Samuti pole Soomaa turismipiirkonnale koostatud spetsiaalset külastajate ega turu uuringut, ega hinnatud klientide eelistusi. 2005 aasta suvel viidi Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzi poolt läbi Soomaa rahvuspargi külastajate rahulolu-uuring, millest selgus, et Soomaa külastuse peamised motivatsioonitegurid on kaunis looduskeskkond, uus sihtkoht ning aktiivne puhkus. Samuti sobivus lühipuhkuseks ja eelmiste külastuste meeldivad kogemused. Vastajad hindasid kõrgelt võimalust olla vaikuses, tutvuda rabadega ja osaleda kanuumatkadel. Negatiivsete teguritena toodi välja sääskede rohkus ja välismaalaste poolt ka ainult eestikeelsed infostendid. Teatavat rahulolematust väljendati ka teeolude ja mobiililevi osas. Siiski on Soomaa rahvuspargi turismipiirkonda iseloomustav andmestik üpris lünklik ning suures osas on käesoleva strateegia koostamisel vajalik lähtuda hinnangutest ja oletustest.

Soomaa turismi piirkonnas tegutseb mitmeid erineva tegevusvaldkonnaga turismiteenuse pakkujaid, suur osa ettevõtjatest tegeleb turismiga põhitöökoha kõrvalt. Vt LISA 1 Soomaapiirkonna turismiteenuse pakkujad. Antud nimestik kirjeldab informatsiooni, mis on leitav internetist 2009. aasta jaanuarikuu seisuga, see nimestik ei kajasta ettevõtete rolli piirkonna maine kujundamisel. Nimestikust on aga võimalik järeldada, et piirkonnas ei domineeri jätkusuutlikke turismipõhimõtteid mittejärgivad ettevõtted, mistõttu strateegias kavandatud põhimõtteid on aktiivse tegutsemise korral võimalik rakendada kogu piirkonnas.

Soomaa turismipiirkonna loodusväärtusedSoomaa turismipiirkonna loodusväärtuste kõige esinduslikum ala on loomulikult Soomaa rahvuspark, kuid piirkonnas on mitmeid teisigi kaitsealasid ning hulgaliselt väärtuslikke loodusalasid väljaspool kaitsealasid. Kaitsealadel on külastusvõimalused loodud ennekõike Soomaa rahvusparki, aga ka Navesti looduskaitsealale, Kurgja maastikukaitsealale ja Saarjõe looduskaitsealale. Turismi võtmes on suurim tõmbekeskus Soomaa rahvuspark, mis piirkonna kaitsealadest on olulisim loodusturismi sihtkoht ja paljudele ettevõtjatele tähtsaim turismiressurss.

Turismi seisukohast on huviväärseimad2: 1. ulatuslikud suhteliselt puutumatud rabad , nende seas Eesti suurim raba Kuresoo;2. looduslikes looklevates sängides voolavad jõed;3. jõgede regulaarsed üleujutused;4. lammi- ja soometsad;5. luhaniidud;6. taimedest siberi võhumõõk, niidu-kuremõõk, käpalised;7. lindudest kotkad, rähnid, kakud, rohunepp ja rukkirääk;8. imetajatest põder, metssiga, kobras ja kõik suurkiskjad – hunt, ilves ja karu.

2 Mitte tingimata antud tähtsuse järjekorras.

7

Soomaa piirkonnas on rajatud järgmised külastusvõimalused loodusväärtustega tutvumiseks, vt Skeem 3 Looduse vahendamiseks rajatud külastusrajatised:

1. Kuuraniidu õpperada, Soomaa RP3;2. Ingatsi matkarada ja vaatetorn, Soomaa RP;3. Meiekose matkarada, Soomaa RP;4. Oksa laudrada ja vaatetorn, Soomaa RP;5. Tõramaa puisniidu matkarada ja vaatetorn, Soomaa RP;6. Öördi matkarada, Soomaa RP;7. Riisa rabarada ja vaatetorn, Soomaa RP;8. Tipu küla kultuurilooline rada, Soomaa RP;9. Keskuse Koprarada, Soomaa RP;10. Läti vaatetorn, Soomaa RP11. Toonoja matkarada, Soomaa RP;12. Hüpassaare matkarada, Soomaa RP;13. Lemmjõe keelemetsa matkarada, Soomaa RP;14. Sakala tee matkarada, Kurgja MKA, Navesti MKA, Saarjõe MKA;15. Saeveski metsaonn, Saarjõe MKA;16. Vanapagana maja, Saarjõe MKA;17. Saarjõe loodusrada, Saarjõe MKA;18. Labidakivi lõkkekoht, kaitsealuse üksikobjekti vahetus läheduses;19. Kurgja talumaastik, Kurgja MKA

KultuuriväärtusedSoomaa rahvuspargi asustusel on huvitav ajalugu. Inimasulad tekkisid juba kiviajal, läbi sajandite on asustus püsinud hõre, suhteliselt isoleerituna muust maailmast. Turismis on tähtis koht nii vaatamisväärsustel kui suulisel pärimusel – lugudel, legendidel ja nende jutustamisel. Turismi seisukohast on piirkonna olulisemad kultuuriväärtused on:

1. Viiendaks aastajaks kutsutav üleujutus ja sellega seotud eluolu;2. Eelnevast tingitud ühepuupaatide kasutamise kultuur ja valmistamise oskus;3. Soomaad läbiv veetee, mis on olnud Hansa kaubateeks Pärnu ja Viljandi vahel;4. Pärnu-Viljandi talitee ja hulk kohalikke taliteid, mis on käinud üle soode;5. Traditsiooniline taluelu, esinduslikem näide on Kurgja talumuuseum, häid näiteid leiab

ka eraalgatusena toimivates turismitaludes (Vaike talu);6. Taliteede sõlmpunktides tegutsenud kõrtsid (Oksa, Tõramaa);7. Ajaloolised isikud – C.R Jakobson, L. Koidula, A. Pulst, M.Saar, V.Reimann, J.Köler,

vennad Kapid; 8. Arhitektuuriväärtused – Olustvere mõis, Suure-Kõpu mõis, Tori kõrtsihoone jt.;9. Käsitöö ja piirkonnale omane toit10. Nõukogude armee pärand – raketibaasi jäänused Kikeperas, Tohvri küla.

3 Siin ja edaspidi lühendid RP=rahvuspark, MKA=maastikukaitseala, LKA=looduskaitseala, HA=hoiuala

8

9

Skeem 3 Looduse vahendamiseks rajatud külastusrajatised

Aktiivsed tegevused ja sündmusedLisaks loodus- ja kultuuriväärtustele on turisminõudluse tegelikeks tekitajateks – tõmbeteguriteks erinevad sündmused ja aktiivse puhkuse tegevused. Tegevused ja sündmused ärgitavad külastajaid Soomaa turismipiirkonda tulema, loovad külastuselamuse ja aitavad kaasa Soomaa kui sihtkoha kuvandi kujunemisele.

Soomaa turismipiirkonnas harrastatavad aktiivse puhkuse viisid on:1. Veematkad jõgedel kanuude, kummipaatide ja haabjatega;2. Kalastus;3. Jalgsimatkad laudteedel ja matkaradadel;4. Räätsamatkad rabades;5. Hobumatkad;6. Suusamatkad rabades ja tõukekelgumatkad jõejääl;7. Õppematkad (soomaastike, taimede, seente jm õppimise eesmärgil).

Soomaa piirkonnas regulaarselt toimuvad sündmused:1. looduslik tähtsündmus – viies aastaaeg;2. Soomaa Sõprade Seltsi korraldatavad talgud ja matkad;3. Suure-Jaani muusikapäevad;4. Haabjaehituse laagrid;5. keskkonna ja loodushariduslikud üritused RMK Sakala puhkealal (Sakala tee matkapäev,

perepäev Lõhavere Linnamäel jne.);6. rahvakalendri tähtpäevade tähistamine;7. külaseltside üritused;8. kultuuriüritused Toris, Paikusel, Vändras, Suure-Jaanis, Kõpus, Kilingi-Nõmmes.

Soomaa turismipiirkonna positsioon Eesti turismisEesti kui reisisihi turunduses on üheks väärtuseks metsik loodus ja selle sümboliks sood. Soomaa rahvuspark on suurte rabade näidisala ja seda positsiooni kinnitab ja võimenda Euroopa põlislooduse kaitsealade PAN Parks sertifikaadi taotlemine. EAS turismi arenduskeskus ja ka MTÜ Eesti Maaturism jagavad Eesti kolmeks regiooniks – Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti. Soomaa jääb peaaegu võrdses osas nii Lääne-Eestisse kui Lõuna-Eestisse. Ühelt poolt tekitab paiknemine korraga kahes regioonis segadust, teiselt poolt aga

10

pakub kahe Soomaast huvitatud turismikeskuse olemasolu Pärnu ja Viljandi näol ka kaks korda suuremaid võimalusi koostööks turismimarsruutide ja -toodete arendamisel ning turundamisel.

Kahe regiooni piirile jäämine toetab Soomaa positsiooni inimmõjudest vähe mõjutatud põlislooduse alana – Eesti Põlislooduse Pealinnana.

Eestimaa viiendikeks jaotav siseturismikontseptsioon nimetab piirkonda Jõemaaks. Selles kontseptsioonis on võimalused Soomaa positsioneerimiseks Muistse Veetee turismiruumi ja koostööks lisaks Pärnule ja Viljandile ka Tartuga. Veetee teavitamise suursündmuseks on Laulupeo tule liikumine vett pidi Tartust Viljandi ja Pärnu kaudu Tallinna 2009.a. Viljandi ja Pärnu vahel kasutatakse kohalike traditsioonilisi paate haabjaid.

Soomaaga sarnasesse turisminiši kuuluvad mitmed teised kaitsealad, näiteks Matsalu, Vilsandi, Lahemaa ja Karula rahvuspark, Nigula LKA, Endla LKA, Alam-Pedja LKA jt. Ühelt poolt on nimetatud piirkonnad Soomaale konkurentideks, teiselt poolt loovad aga võimalusi koostöövõrgustike loomiseks, ühiste tootepakettide koostamiseks ja ühiseks turunduseks.

Soomaa piirkonna unikaalsed väärtused Unikaalsed väärtused (ehk USP-d4 )on need piirkonna omadused, mis ahvatlevad potentsiaalseid turiste külastusotsust tegema. Need on piirkonna konkurentsivõime aluseks, võimaldavad eristada Soomaad teistest looduturismi sihtkohtades.

Mis eristab Soomaa teistest sihtkohtadest ja annab põhjuse siia tulla?− viies aastaaeg ja ka kõik aastaajad - viis aastaaega;− puutumatud ja põlised loodusmaastikud - rabad;− looduse asukad - kiskjad, kotkad;− hõre asustus, metsloomade sage nägemine maanteetee ääres,− (müstiline) vaikus, pimedus ja valgus - (pole valgusreostust);− Indrek Hein, Edu Kuill , Algis Martsoo ja teised kohalikud giidid, kelle pärast Soomaale

tullakse;− pärandkultuur, rippsillad, pukksillad, heinategu luhaheinamaadel;− säilinud ürgse paaditüübi - jämedast haavatüvest õõnestatud haabja, ehitamise ja

kasutamise tava;4 USP, Unique selling point

11

− üks Eesti viiest rahvuspargist, soode-rabade näidisala, põlislooduse pealinn - tulevane PAN Park;

− Kuresoo on Eesti suurim raba, Kuresoo lõunaservas asub Euroopa kõrgeim rabarinnak.

1.3 Soomaa piirkonna turismiasjalisedTurismiasjalisteks nimetatakse erinevaid üksikiskuid ja organisatsioone, kel on turismi suhtes mingi oma huvi või keda turism mõjutab. Sellised asjalised on kohalikud kogukonnad, erinevad institutsioonid, riigi- ja vallaasutused, MTÜ-d, ettevõtted. Asjaliste osalus ja toetus on turismistrateegia välja töötamises ja elluviimises hädavajalik.

Soomaa turismiasjalised on:1. Kohalikud elanikud – rahvuspargi territooriumile jäävad Riisa küla Tori vallast, Tipu

küla Kõpu vallast ja Sandra küla Suure-Jaani vallas. Huvi – nii rahvuspargi elanikel kui ka laiemalt piirkonna elanikel on huvi olla kaasatud, rääkida kaasa turismi arengu juhtimises. Samuti on kohalike elanike huvi see, et turism ei häiriks nende igapäeva elu privaatsust;

2. Kohalikud omavalitsused – Paikuse, Tori, Vändra, Saarde ja Surju vald Pärnumaalt ning Suure-Jaani, Pärsti ja Kõpu vald Viljandimaalt. Huvi – piirkonna atraktiivsuse tõstmine, tulubaasi suurendamine, tööhõive kasv ja seeläbi sotsiaalse heaolu kasv;

3. Pärnu ja Viljandi maavalitsused. Huvi – piirkonna atraktiivsuse tõstmine, infrastruktuuri parandamine, külastajate arvu kasv;

4. Keskkonnaamet (KKA) alustas tööd 1. 02. 2009, on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu keskkonna- ja looduskaitses. Huvi – looduskaitsemeetmete maksimaalne rakendamine;

5. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) huvi on tagada riigi metsade majandamine arvestades säästva metsamajanduse printsiipe ning luua võimalusi riigimetsas puhkamiseks. Muu hulgas on RMK ülesandeks kaitsealadel asuvate turismirajatiste rajamine ning hooldamine;

6. Roheline Jõemaa Koostöökogu (RJK) on piirkonna ettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute koostöös LEADER programmi raames kohalikku initsiatiivi arendav organisatsioon. Tegevuspiirkond on sh Soomaa turismipiirkond. Tegevuse esmärgid on fikseeritud Rohelise Jõemaa piirkonna strateegias 2007 -2013 ja strateegia elluviimine tagatud rahastatud rakenduskava meetmete kaudu 2007 - 2010. Huvi – piirkonna areng, sotsiaalse heaolu kasv;

7. Soomaa Turism MTÜ (ST) on piirkonna turismiasjalisi, eelkõige ettevõtjaid ühendav mittetulundusühing, mis tegeleb turismiettevõtluse arengu toetamisega Soomaa piirkonnas läbi koolituse, kvaliteedikontrolli, info haldamise ja jagamise. Huvi- turismi arendamine, teadlike külastajate hulga kasv, Soomaa piirkonna ühisturundus;

8. Viljandimaa turism MTÜ – huvi turismiareng Viljandi maakonnas;9. Pärnumaa Turism SA - huvi turismiareng Pärnu maakonnas;10. Tipu Looduskool on MTÜ, mille eesmärgiks on vana Tipu koolimaja baasilt arendada

välja looduskool, koos ööbimis- ja toitlustusvõimaluse, kus saab pikemaid koolitustsükleid korraldada. Huvi – areng Tipu külas;

12

11. Külaseltsid. Lubjassaare, Vastemõisa, Kildu, Riisa, Sandra, Rätsepa, Tipu, Teesoo, Supsi ja Seruküla, Kootsi, Puiatu jne külades. Huvi – vastavalt oma kohaliku piirkonna areng;

12. Eesti Haabjaselts . Huvi – haabjakultuuri populariseerimine;13. Soomaa Sõprade Selts on 1997.a. Loodud MTÜ. Huvi – Soomaa rahvuspargi valitseja

toetamine;14. Kinnistute omanikud kes ei ela kaitsealal;15. Turismiettevõtjad (Vt LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad. Huvi –

ettevõtluse arendamine, minimaalsed piirangud, turistide arvu kasv;16. Loodusteadlased ja -kaitsjad. Huvi – loodusliku seisundi säilitamine võimalikult suurel

alal ja teaduslike uuringute teostamine;17. Jahiseltsid, kelle jahimaad asuvad piirkonnas. Huvi – oma tegevuspiirkonnas

jahipidamine, säästliku ulukivaru majandamine, kaitsealadel ulukite arvukuse reguleerimine arvestades hea jahindustava järgimist ning jahinduse arendamine vastavalt jahimaakorralduskavale;

18. Kalamehed. Huvi Soomaa jõgedel kalastust harrastada;19. Soomaa külastajad (vaata Viga: viidatud allikat ei leitud) Huvi – külastajatele mõeldud

infrastruktuuri väljaarendamine, võimaluste mitmekesistamine, piirangute viimine miinimumini;

20. Soomaa Koostöökogu (SKK) on 2006. a. Viljandi Maavalitsuse poolt kokku kutsutud asutustevaheline komisjon, kuhu kuuluvad Soomaa rahvuspargi arengut mõjutavad huvigrupid. Soomaa koostöökogu ülesandeks on erinevate huvigruppide vahelise koostöö toimimine ning infovahetuse tagamine. Huvi on erinevate Soomaa rp seotud olevate institutsioonide organisatsioonide koostöö arendamine ja informatsiooni vahetamine. Soomaa koostöökogu täidab Soomaa rahvuspargi jaoks ka kohaliku PAN Pargi grupi (Local PAN Park Group) rolli, kuna hõlmab kõiki vajalikke asutusi ja organisatsioone, kelle tegevus mõjutab rahvuspargi arengut ja kes omakorda on mõjutatud rahvuspargist.

13

1.4 Soomaa turismipiirkonna külastajaPiirkonna turismiettevõtjate korraldatud ajurünnakul tuvastati 12 seni olulisemat Soomaad külastavat turistide rühma, kelle puhul hinnati nende mõjusid piirkonna looduskeskkonnale, kogukonna elukeskkonnale, majandusele ning samuti oli vaatluse all külastajate omavaheline mõju.

Tabel 1 Soomaa külastajate grupid5

Sihtrühm MõjuOsakaal Loodusele Kohalikule

kogukonnaleMajandu-sele

Teistele sihtrühmadele

1. Õpilased nii Eestist kui välismaalt

keskmine + / - + / - + + / -

2. Jahituristid, väljaspool rahvusparki

vähene + +/- ++ + / -

3. Eesti asutused, seminarid, suve- ja talvepäevad

suur + + / - ++ + / -

4. Pered ja sõpruskonnad, enamasti Eestist

suur + + + +

5. Kalastajad Eestist keskmine + / - - - +/-

6. Seljakotirändurid, rändurid enamasti välismaalt

keskmine + + +/- +

7. Linnu- ja loomavaatlejad, loodusfotograafid nii Eestist kui välismaalt

vähene + + + +

8. Seiklusturistid - kanuu, ratsa, ATV, enamasti Eestist

suur + / - + / - + + / -

9. Eesti läbuturistid, iseseisvate piknike pidajad

keskmine - - + / - -

10. Kultuurihuvilised - muuseumid, haabjad nii Eestist kui välismaalt

vähene + + + +

11. Karavanituristid enamasti välismaalt

vähene + + + +

12. Invaturistid vähene + + + +++ väga positiivne mõju

+ positiivne mõju

+/- neutraalne mõju

- negatiivne mõju

5 Tegemist on turismiettevõtjate ajurünnakuna sündinud hinnanguna. Süvitsiminevate järelduste tegemiseks on vajalik põhjalikum uuring.

14

Erinevate turistide mõju hinnangud

• Looduskeskkonnale

Oluline tegur on see, kas turistid on koos giidiga või omapäi. Eelkõige kehtib see õpilasgruppide ja seiklusturistide puhul, kelle käitumine palju sõltub giidist (õpilaste puhul ka õpetajast). Oluline on ka külastajate informeeritus kaitseala piirangutest ja külastaja meelespeast.

• Jahiturismis on kliendid alati teadlikud ja organiseeritud.

• Probleemne grupp on kalamehed, kelle puhul on teistest külastajatest sagedasem rämpsu maha jätmine.

• Seiklusturismi valdkondadest on kanuusõidu mõju neutraalne, ATV, maastur aga negatiivsed.

• Kohalikule kogukonnale

Oluline tegur on see, kas turistid on koos giidiga või omapäi. Eelkõige kehtib see õpilasgruppide ja seiklusturistide puhul, kelle käitumine palju sõltub giidist (õpilaste puhul ka õpetajast).

• Firmagruppide ja seiklusturistidega puhul on hea kui pole otsest kontakti kohalikega.

• Kalamehed kipuvad kohalikke maaomanikke mitte kelleksi pidama ja neist „üle jalutama“.

• kohalikule majandusele

• Õpilasgruppide positiivne mõju seondub sellega, et nad enamasti külastavad nädala sees tööpäevadel ja laagreid peetakse mitmepäevastena.

• Jahituristid ja korporatiivkliendid on väga tulusad grupid.

• Seljakotimatkajad pole väga tulusad kuna käivad üksikult, nende maht võiks olla suurem.

• Keskmisest tulusam on individuaalturist, kes kasutab rendiautot.

• Looma- ja linnuvaatluses seni väike mõju, puudub tootearendus.

• Karavanituristidele on vaja luua infrastruktuur

• Invaturistid on suure potentsiaaliga.

• Mõju teistele turistide sihtrühmadele

• Mitmete sihtrühmade (õpilased, firmad, seiklusturistid) puhul on tähtsaim ajaline ja ruumiline planeerimine, et nad ei satuks teiste rühmadega kokku

• Erihuvidega teadlike turistide mõju on teistele gruppidele positiive, teavitavad ka teisi väärtustest.

15

2. Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arendamise strateegia

2.1 Jätkusuutliku turismi põhimõtted

Jätkusuutliku turismi mõiste osas on peaaegu kõigil oma nägemus selle sisust. Siin strateegias käsitletakse jätkusuutlikuna turismi, kus turismi arengut hinnatakse lähtuvalt looduslikest, keskkonnaalastest, majanduslikest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest indikaatoritest.Turism on jätkusuutlik, kui:

• see toimib terves looduskeskkonnas seda kahjustamata;• see toimib isemajandava majandusharuna;• see toetab elujõuliste kogukondade toimimist.

Soomaa põhiväärtuseks on tema puutumatu ja põline loodus. Samas on siin, rasketest oludest hoolimata aastatuhandeid kestnud inimtegevus. Soomaalased on kohanenud loodusega ja kohandanud loodust. Soode ja jõgede piirkonnas on kujunenud eristuv elulaad, kombed. See väheasustatud ning vähe muudetud ala on suurepärane näide looduse ürgsetest rütmidest ja inimeste elust nende rütmide järgi. Rahvuspark on rajatud just nende väärtuste säilimiseks. Turismi arendamine rahvuspargis või rahvuspargi ressursse kasutades eeldab nimetud põhimõtetest aru saamist ja nende omaks võtmist, väärtustamist. Vastutustundlikku, loodusega ja kohalike pärandväärtustega arvestavat suhtumist, tuleb rakendada turismitoodete pakkumisel, külastajate vastuvõtu planeerimisel, ettevõtluse laiendamisel ja kõigel muul sellega seonduval.

2.2 Soomaa piirkonna jätkusuutliku turismi arengueeldused

Selleks, et Soomaa piirkonnas saaks arendada hästitoimivat jätkusuutlikku turismi on vajalikud mitmed eeltingimused:VAATAMISVÄÄRSUSEST

• Soomaa turismipiirkond sõltub väga oluliselt Soomaa rahvuspargi ökoloogilisest seisundist, sh:

o Rahvuspargi ja kogu piirkonna looduslikest väärtustest ja nende soodsast seisundist;

• Piirkonna atraktsioonide unikaalsusest, mitmekesisusest ja rohkusest , sh lisaks rahvuspargi loodusele ka piirkonna üldine ilme, kultuuripärandiobjektid, vaatamisväärsused jms;

JUURDEPÄÄSETAVUSEST-KÄTTESAADAVUSEST• Piirkonna kommunikatsioonidest:

o Bussiliiklusest ja selle tihedusest;o Teede kvaliteedist;o Side ja telekommunikatsioonide kvaliteedist.

• Väärtuste vahendamine:o Rahvuspargis rajatud infrastruktuurist (rajad, tornid, laagriplatsid,

paadisillad);o Külastuskeskuse toimimisest;

16

• Piirangute optimaalsusesto Kaitsealade külastamise võimalikkus;o Loodusturismirajatiste kasutamise võimalikkus.

TEGEVUSTEST• Pakutavate teenuste mitmekesisusest, unikaalsusest, rohkusest ja kvaliteedist;• Pakutavate huvikohtade mitmekesisusest, unikaalsusest, rohkusest ja kvaliteedist;• Teenuseid siduvate programmide mitmekesisusest, rohkusest ja kvaliteedist;

HÜVEDEST JA TUGITEENUSTEST• Majutusvõimaluste mitmekesisusest, rohkusest ja kvaliteedist;• Toitlustusvõimaluste mitmekesisusest, rohkusest ja kvaliteedist.

Kõikides valdkondades on praegu olemas baaskvaliteet, kuid arenguks on vajalik parandada erinevates valdkondades pakutavate teenuste kvaliteeti ühiste juhiste ja standardite järgi ja mitmel juhul suurendada pakutava mitmekesisust.

2.3 Koostöö põhimõtted

Soomaa Koostöökogu koordineeriv rollSoomaa Koostöökogu on ümarlaud, kuhu kuuluvad kõigi Soomaa piirkonnaga seotud asjaliste esindajad. Koostöökogu roll on kooskõlastada riigisektori, mittetulundusühigute ja eraettevõtete tegevusi ja suunata jätkusuutliku turismi arengut Soomaa piirkonnas. Koostöö eelduseks kõigi

17

Joonis 1 Turistide elamused sõltuvad turismiasjaliste poolt pakutavatest toodetest ja teenustest ning ala väärtuslikkusest.

asjaliste vahel on informatsiooni jagamine, kaasamine ja mõistev suhtumine. Koostöökogu käib koos neli korda aastas ja teeb ettepanekuid esilekerkinud probleemide lahendamiseks.PAN Pargi sertifitseerimisprotsessis on Soomaa Koostöökogul kohaliku PAN Pargi grupi staatus.

Turismiettevõtete koostöö rahvuspargi valitsejagaTurismiettevõtte, Keskkonnaameti ja Riigimetsa Keskuse vaheline kolmepoolne koostööleping on soovituslik kõigile Soomaa rahvuspargi alal turismiteenust pakkuda soovijaile. Leping kohustab turismiettevõtet - täitma head tava - regulaarselt edastama külastusandmeid- osalema külastajate uuringu-monitooringu programmis (veebipõhine tagasiside küsitlus)

Kuidas turismiettevõte saab taotleda PAN Pargi sertifikaati?Turismiettevõttele PAN Pargi sertifikaadi taotlemine eeldab turismiettevõttelt:

1. Tema ja Keskkonnaameti vahelise kehtiva koostöölepingu olemasolu;2. Eesti ökoturismi kvaliteedimärgise EHE (Vt Lisa 1) kasutamisõiguse olemasolu6;3. Nende kahe tingimuse olemasolul või turismiettevõte esitada avalduse Soomaa

koostöökogule;4. Soomaa Koostöökogu otsustab PAN Pargi sertifikaadi omistamise5. Positiivse otsuse korral sõlmib turismiettevõte lepingu PAN Park Foundation-iga

MTÜ Soomaa Turism MTÜ Soomaa turism ühendab Soomaa turismipiirkonna jätkusuutlikke turismiarenduspõhimõtteid järgivaid ettevõtteid, kelle eesmärgiks on turundada Soomaa rahvusparki ja selle mõjupiirkonda ühtsetel alustel tervikliku sihtkohana.MTÜ Soomaa Turism teeb koostööd Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni ning Soomaa Koostöökoguga tagamaks kaitsealasid turustavate info õigsuse ning selle kooskõla kaitsekorraga ning piirkonna ühtsete arengupõhimõtetega.

Avatud suhtlemineSoomaa piirkonna jätkusuutlikuks arenguks on oluline tagada kõigi asjaliste omavaheline aktiivne suhtlemine ja infovahetus. Soomaa koostöökogu tagab vaid infovahetuse ja koostöö regulaarsuse.

2.4 Soomaa piirkonna turismitsoneering

Soomaa PAN Pargi piirkonna turismi-tsoneerimise eesmärk on negatiivse turismimõju vähendamine ja samas positiivsete mõjude suurendamisele kaasa aitamine.Turismitsoneeringu lähtepõhimõtted:

− kaitsealuste objektide kaitsekorrast;− väljakujunenud turismikoridoridest (maanteed, jõed) ja matkaradade võrgust;− rahvuspargi kaitsekorralduskava turismindusliku tsoneeringust;− omavalitsuste (Suure-Jaani, Kõpu, Saarde, Surju, Paikuse, Tori, Vändra) planeeringutes

sätestatust ;6 Eeldused 1 ja 2 ei pea järgnema üksteisele eeltoodud järjekorras.

18

− väljakujunenud turismialasest maakasutusest;− kohaliku kogukonna soovidest;− turismipotentsiaalist.

Turismitsoneeringu eesmärkTsoneering on piirkonnas aluseks järgmiste põhimõtete väljatöötamisel:

• Erinevate turismiliikide korraldamisel (näiteks loomade ja lindude vaatluseks, matkamiseks, aga ka ATV-sõiduks) - sätestab tsoonis soositud turismiliigid ja soovitamatud (keelatud) turismiliigid ja –viisid;

• Turismi ja muude inimetegevuste vahekordade määramiseks (näiteks loomade vaatlus turism versus ulukite arvukuse reguleerimine);

• Külastusintensiivsuse planeerimisele ja juhtimisele (intensiivne versus vähekülastatav tsoon);

• Iseseisvate külastajate suunamisel ja giidivajaduse määramisel ;• Turismiinfrastruktuuri uuendamisel ja laiendamisel (viidad, infotahvlid, lõkke- ja

puhkekohad, matkarajad, vaatetornid)

Skeem 4 Soomaa piirkonna üldtsoneering

Piirkond on üldiselt jagatud 4 vööndi (Vt. Skeem 4 Soomaa piirkonna üldtsoneering):• Rahvuspargi ala (39640 ha) - Kõige tundlikum, atraktiivsem ja kõnekam ala.

Turismialased tegevused on kaitseeeskirjadega korraldatud. Rohelist mõttelaadi ja

19

keskkonda hoidvat käitumist, tooteid, teenuseid, protsesse eksponeeriv ala. Tootmises on meelelahutus. Tulu on tsooni hinnast, piirangutest ja unikaalsusest tulenev.

• Rahvuspargi piirkonna kaitsealade ala (10770 ha) – väikestel elupaigalaikudel liike ja kooslusi hoidvad alad, turism allub kaitsekorra reeglitele.

• Rahvuspargi vahetu mõju ala (~52240 ha) - Rahvuspargi vahetu ümbrus. Soomaa otsese mõju ja orienteerituse tsoon. Asustus on soovitud. Piirkonnas nii püsielanikud kui ka hooajalised asukad. Keskused on arenenud, teenused kättesaadavad. Hea füüsiline ja sotsiaalne infrastruktuur. Tegutsevad mitmed Soomaa lugu oma toodetes ja teenustes kasutavad turismiettevõtted. Majandusel ei ole rangeid piiranguid, ega ka rahvuspargi alast tulenevaid eeliseid. Piirkonda läbivad kaitsealale viivad liikumisteed ja piiril “Soomaa väravad”. Teeäärsed talukohad ja maastik häälestavad Soomaa külastajaelamuseks ja seega peavad olema korrastatud ja kõnelema Soomaa loo sissejuhatust.

• Rahvuspargiga nõrgalt seotud ala (~118300) Soomaaga lõdvemalt seotud piirkonnad, mis on ühenduslüliks majanduslikult elavamate piirkondadega, suuremate keskustega (Pärnu, Tallinn, Viljandi), aktiivse liikluse tuiksoontega (Via Baltica). Turismis loovad oma väärtustega koostöövõrgustikku .Tootmine on Soomaa mõjuala piiranguteta. Soomaa pikaajalise jätkusuutliku arengu tagamisel ääretult oluline, et antud piirkonnas ei kavandataks jätkusuutliku turismi põhimõtetega oluliselt vastuolus olevaid tegevusi.

Teenuste ja tegevuste spetsiifiliselt on täpsemalt tsoneeritud rahvuspark ja selle vahetu ümbrus, vt . Siin on lisaks eeltoodud tsoneeringule täpsustatud järgmised vööndid:

• Kogukonna tabualad – katavad piirkonnas (eriti turismirajatiste vahetus mõjualas) elevate inimeste õuealad, kus kehtivad igal pool omanike poolt kehtestatud reeglid. Soomaa elanikud ei ole “vaatamisväärsus” kui nad seda ei soovi. Turismiteenuse pakkujad ja iseseisvad külastajad peavad aktsepteerima kohalike elanike privaatsusvajadust.

• Turismirajatiste mõjualad – õppe- ja matkaradade vahetu ümbrus, mida mõjutavad külastajad. Need on tsoonid, kus tuleb kõne alla turismiinfrastruktuuri arendamine ja uute rajatiste püstitamine;

• Veeteede mõjualad – veematkade poolt mõjutatud jõgede vahetu ümbrus. Piirkonnad, mida veematkadel osalejad külastavad.

• Soovituslikult giidiga külastatavad alad – looduslikult raskesti juurdepääsetavad “põlislooduse elamuse” alad, giidi kasutamine vajalik nii looduslike väärtuste kui ka külastajate endi kaitseks.

• Alad, kus eesmärgiks on külastamise minimeerimine – looduslikult häirivustundlikud alad, kus külastamine võimalik kooskõlastatult.

• Keelualad – külastamine täielikult keelatud.

20

21Skeem 5 Rahvuspargi vahetu mõjuala tsoneering

2.5 Turismi trendid ja arengusuunad

Turismitoodete ja teenuste väljatöötamisel tuleb arvestada põhilised tulevikutrende:

1. Demograafilise olukorra muutumine: vanus, haridus, perekonnaseis, sissetulek jne. Vananev ühiskond pöörab senisest enam tähelepanu mugavusele, neil on rohkem aega, eriti väljapool suve, nad on endiselt aktiivsed ja huvituvad asjadest, millele neil varem pole olnud aega. Ka noored on hakanud enam reisima, kuid nad tarbivad teistsuguseid tooteid, külastades eelkõige sõpru ja tuttavaid.

2. Külastajate elustiili, ootuste ja vajaduste muutumine, millega kaasneb suurenev nõudlus elamustoodete järele. Suureneb erihuvidel põhinevate reiside osakaal (individuaalreisid, elamusreisid, harrastusega seotud reisimine), puhkusel olles soovitakse kulutada, soovitakse lõõgastuda, tegelda lemmiktegevustega, tutvuda uute kohtade ja inimeste elulaadiga, osaleda kultuuri- ja spordiüritustel, saada uusi elamusi, pannakse endid proovile. Puhkusele seatakse seega kõrgemaid ootusi, mille eesmärgiks on igapäevasest rutiinist väljatulek ja kvaliteetne puhkus puhtas keskkonnas. Trendikad valdkonnad on spaa- jaa wellnesstoote pakkumise areng ja mitmekesistumine.

3. Reisieelistuste ja -kestuse muutumine (rohkem lühimaa- ja lühema kestusega reise). Ühe pika reisi asemel aastas soovitakse teha mitu lühemat reisi areneb nn aastaringse aktiivse puhkamise liik, suur nõudlus on nädalalõpureisidele. Kuid tehakse ka pikki, isegi kuid kestvaid reise nagu näiteks ümbermaailmareisid, palverännakud, ülipikad matkad või mitme riigi külastus.

4. Kiire areng turismi jaoks olulise infrastruktuuri osas nagu sadamad, lennuväljad, raudtee, maanteed jne., uute transpordiühenduste nagu lennu-, laeva-, rongiliinide avamine, interneti areng, reisimist soodustava viisapoliitika lihtsustamine eriti Eesti jaoks, Schengeni viisaruumi avanemine, majanduskasv ja üldise heaolu tõus toob kaasa turismi aktiivsuse suurendamise, samas võib see kaasa tuua pakkumiste külluse, mis omakorda pingestab hinna ja kvaliteedi suhet.

5. Keskkonnasõbralikkus: üha suuremat tähtsust hakkab mängima sihtriigi keskkonnasõbralikkus, turvalisus ja eripära.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et nn „tuleviku turisti“ ootused on üha enam seotud tema enda individuaalsete vajadustega, nad ootavad uusi elamusi nende jaoks uues kultuurilises, psüühilises ja emotsionaalses keskkonnas - nad otsivad uusi kogemusi, näiteks ebaharilikke keskkondi ja kultuure, isiklikku ja füüsilist täiustumist või emotsionaalset arengut. Turistid ei soovi enam lihtsalt reisi, vaid meeldejäävat - just nendele mõeldud unustamatut reisielamust või –kogemust ning kiiresti kättesaadavaid teenuseid.

2.6 Soomaa potentsiaalsed sihtturud ja sihtrühmad

EAS Turismiarenduskeskuse 2005-2007 aastatel läbiviidud uuringud Eesti potentsiaali kohta puhkuse sihtkohana erinevates sihtturgudel annavad selge signaali, et loodusturismil on suur arengupotentsiaal kõigil uuritud sihtturgudel. Looduse osatähtsus reisimotiivina oli kõige suurem

22

sakslaste hulgas, kellest 81% oleks Eestisse reisides huvi looduskaunite paikade külastamise vastu. Vanusegrupp 35-54 puhul on huvi looduse vastu isegi 95% külastajate seas.

Tabel 2 Soomaa potentsiaalsed sihtturud ja sihtrühmad

Eesti Loodushuvilised, firmad ja asutused, seiklusturistid, õpilased, pered , kalastajad

Saksamaa Loodushuvilised, pered, kultuurihuvilised, seljakotirändurid

Soome Pered, kultuurituristid, loodushuvilised, õpilased

Rootsi Loodushuvilised, pered, õpilasedLäti Pered, firmad ja asutused, loodushuvilised,

õpilasedVenemaa Pered, firmad ja asutused, kalastajadHolland Seljakotirändurid, pered, seiklusturistid,

kultuurihuvilisedInglismaa Linnu- ja loomavaatlejadKesk-Euroopa Loodushuvilised, linnu- ja loomavaatlejad,

seljakotiränduridKaugemad maad – USA, Austraalia, Jaapan Seljakotirändurid, loodushuvilised,

Soomlastest tunneb looduskaunite paikade ja aktiivsete tegevuste vastu looduses huvi vastavalt 55% ja 40% vastanutest, mis teeb kokku loodushuvilisteks 95% võimalikest Eesti külastajatest.

Rootsi sihtturu analüüsist selgus, et 29% Eestit 2006 aastal külastanud turistidest matkas Eestit külastades looduses ning 16% tegeles looduses aktiivsete harrastustega. Edaspidi on looduses viibimisest huvitatud 69% ning aktiivsetest tegevustes looduses 42% võimalikest Eestisse reisijatest.

Venemaa sihtturu puhul15 pakkus tegevustest ja vaatamisväärsustest Eestis kõige enam huviloodus – seda 80% vastanute jaoks. Samaväärne huvi oli venelastel arhitektuuri vastu ning veidi vähem ligi 70% huvitus kultuurist ja kultuurisündmustest.

Suurbritannia turu puhul tunneks looduse vastu huvi 85% võimalikest Eesti külastajatest, seevastu kultuurisündmuste ja ööelu pakuks huvi umbes pooltele vastanutele. Ka lätlaste puhul on huvi looduse vastu kõrge, 81% vastanutest.

Sihtrühm Ootused7

7 Siin ei kajastata infomaterjalide ja teeninduse keele ootusi. Eeldatakse, et kõigil sihtgruppidel on nii sise- kui välisriigi sihtturg.

23

Loodushuvilised Infomaterjalid, külastuskeskus, liikumisskeemid, kaardid, laagriplatsid, giiditeenus-juhendamine.

Firmad ja asutused Valmisolek suurte gruppide teenindamiseks, huvitavad tegevused, giiditeenus-juhendamine, toitlustamine

Seiklusturistid Giiditeenus-juhendamine, varustuse laenutus, infomaterjalid, liikumisskeemid, kaardid, laagriplatsid.

Õpilased-kooliekskursioonid

Valmisolek suurte gruppide teenindamiseks, bussidega juurdepääsetavad rajatised, toitlustamisvõimalused, giiditeenus-juhendamine, odavad lahendused, suveniirid, külastuskeskus

Pered Parklad ja peatumiskohad, infomaterjalid, viidastatud teed, laagriplatsid, kämpingud, interaktiivsed tegevused lastele, söögikohad, külastuskeskus

Kultuurihuvilised Infomaterjalid, külastuskeskus, kaardid, muuseumid, giiditeenus-juhendamine

Seljakotirändurid Infomaterjalid, külastuskeskus, liikumisskeemid, kaardid, laagriplatsid.

Erivajadustega külastajad

Külastuskeskuses pakutavate teenuste kättesaadavus, loodusradade kättesaadavus

Erihuviga külastajad (kalastajad jne)

Kaardid, eriinfo, laagriplatsid

2.7 Soomaa arengueelduste koondhinnangArengueelduste hetkeseisust annab ülevaate SWOT analüüs, mis on meetod protsessi, nähtuse olukorra vms. eri külgede analüüsiks. Järgnevalt on ära toodud säästva turismi töörühma poolt tuvastatud Soomaa tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud, Tabel 3Soomaa turismipiirkonna SWOT analüüs.Tabel 3 Soomaa turismipiirkonna SWOT analüüs

Tugevused Nõrkused

1. rahvuspargi staatus 2. väärtuslik ja mitmekesine loodus3. karismaatilised liigid (kiskjad, kotkad)4. unikaalsed ja atraktiivsed üleujutused5. matkaradade ja rajatiste hea seis6. ettevõtete klaster on olemas,

eelkõige majutus ja kanuumatkad7. rikkalik ja huvipakkuv kultuuripärand 8. Soomaa on Eestis tuntud

looduspuhkuse sihtkoht

1. ühekülgsed turismitooted2. teenuste ja toodete ebaühtlane

kvaliteet 3. turismialase statistika piiratus ja

uuringute vähesus4. turismi- ja teenindusharidusega

inimeste vähedus5. piiratud transpordiühendus ja

ebapiisav infrastruktuur (teeolud)6. külastuskeskuse heitlik toiminine

24

9. väike ja tubli kogukond10. hea koostöö turunduses nii Viljandi

kui Pärnuga11. Soomaa koostöökogu toimib kõigi

asjaliste foorumina12. omavalitsuste ühistegevus Rohelise

Jõemaa koostöökogus

7. giiditeenus ebapiisav (maht, oskused, teadmised, spetsialiseeritus)

8. toitlustusteenuse pakkumise vähesus9. puudub ühistransport Tõramaale10. sääsed ja parmud11. transiit läbi rahvuspargi12. viidastus ebapiisav

Võimalused Ohud

1. looduspuhkuse ja säästva turismi populaarsuse tõus

2. Soomaa saab Euroopas tuntud põlislooduse sihtkohaks

3. teeninduskvaliteedi tõus ja kliendile suunatud teenindus,

4. kliendikeskne tootearendus5. ühine turundus 6. Tipu Looduskooli väljaarendamine7. haabja teemapargi väljaarendamine8. tootearendus muuseumite baasilt

(Tori, Hüpassaare, Kurgja, Lubjassaare jt)

9. taliteede pärandilt tootearendus10. muistse kaubatee arendamine

rahvusvaheliseks turismimarsruudiks11. kiviaja küla väljaehitamine12. ülikoolide jt. uurimisgruppide

kaasamine13. Soomaa „väravate“ võrgustiku

tugevdamine – Paikuse, Tori, Vändra, Suure-Jaani, Kõpu, Kilingi-Nõmme

14. majanduslanguse taustal kasvab väljamineva turismi arvelt siseturism

15. Kohalike suurem kaasatus turismi16. Üldise elukvaliteedi tõus

1. turismi koordineerimatu iseeneselik areng

2. looduskaitsereformide ettearvamatus3. aministratiivreformide ettearvamatus4. infrastruktuuri parendamisse ja

korrashoidu ei jätku riigi vahendeid5. konfliktid eramaa omanike ja

külastajate vahel6. turismiasjaliste koostöö ei laabu7. elanikonna jätkuv vähenemine ja

vananemine8. noorte ja haritute väljaränne.9. asfalttee tulekuga kaasneb koormuse,

kiiruse, saastatuse, transiidi kasv10. intensiivse tegevusega kaasnev

loodusressursside ületarbimine, elurikkuse vähenemine, elupaikade hävimine ja loodusmaastike muutumine

11. üldise majandusliku languse pärssiv mõju turismiettevõtlusele

12. kliimamuutuste ja keskkonna halvenemise mõjul reisimine väheneb

Soomaa piirkonna suurimaks tugevuseks on vaieldamatult puhas, mitmekesine ja põline loodus, mille säilitamiseks on loodud Soomaa Rahvuspark. Tugevuseks võib veel pidada hõredat inimasustust, mis võimaldab piirkonna külastajal ja ka kohalikul elanikul tunda ennast piirkonnas mugavalt ja nautida soovi korral üksindust. Üks olulisim turismitrend on urbaniseerunud ühiskonna kasvav soov minna puhkamiseks linnakeskkonnast välja ning veeta oma vaba aeg looduses.Soomaa kaubamärk on esialgu tuntud küll ainult Eestis, kuid rahvuspargi staatus ja liitumine Euroopa põlislooduse võrgustikuga PAN Parks annab piirkonnale hea eelduse välisturgudel edu

25

saavutamiseks ja teadlike loodushuviliste klientide leidmiseks. Piirkonna kultuuriajalooline ressurss annab lisandväärtust looduslikule ressursile ning aitab piirkonna turismitoodet mitmekesistada. Oluliseks väljakutseks on piirkonna valdade, RMK, KKA, turismiettevõtjate ja teiste turismiasjaliste koostöö toimimine. Soomaa Koostöökogul on siin kooskõlastav roll. Turismitoodete mitmekesisuse loomiseks ja kvaliteedi parandamiseks on tähtis Rohelise Jõemaa Koostöökogu tegevus. Soomaa piirkonna ühisturunduse kujundamiseks ja teostamiseks on oluline MTÜ Soomaa Turism tegevuse käivitamine ja jätkusuutlikkuse tagamine.

26

3. Soomaa piirkonna visioon, eesmärgid ja tegevusedÜldine visioon: Aastaks 2030 on Soomaa teadliku külastaja poolt väärtustatud, looduslike protsessidena säiliv põlislooduse ja ajalolooliste kultuurmaastike näidisala koos tugeva ja ühtekuuluva kogukonnaga

Jätkusuutliku turismi visioon: Euroopa põlislooduse võrgustikku kuuluv Soomaa rahvuspark koos oma mõjupiirkonnaga on Baltimaade populaarseim loodusturismi sihtkoht, mille turismitoode põhineb põlislooduse elamusel, Soomaa omapäral, kultuuripärandil ja kvaliteetsetel teenustel, mida pakuvad koostööna piirkonna turismiettevõtjad ja -asjalised.

Turism ei ole mitte eesmärk omaette vaid vahend säästva arengu tagamiseks

3.1 Strateegilised eesmärgid

1. Ökoloogiline eesmärk - turism Soomaal väärtustab ning toetab looduskaitseliste eesmärkide saavutamist ja ei kahjusta piirkonna looduskeskkonda

2. Majanduslik eesmärk - turism loob piirkonnas töökohti ja ettevõtlusvõimalusi ning toetab traditsiooniliste majanduharude jätkusuutlikkust

3. Sotsiaalne ja kultuuriline eesmärk - turism toetab kohaliku kogukonna heaolu, elulaadi säilimist ja ei kahjusta piirkonna sotsiaalset keskkonda

4. Turismiarenduslik eesmärk – Soomaa turimitooted ja -teenused on kvaliteetsed ja turismiettevõtted konkurentsivõimelised ning jätkusuutlikud

3.2 Valdkondi läbivad arengusuunad

1. Kliendikesksus, kus elluviidava mõõdupuuks on Soomaad külastavate turistide rahulolu, piirkonnas veedetud aeg ja nende kulutused reisi jooksul.

2. Identiteet, mille kaudu on võimalik säilitada, jätkata ja tutvustada Soomaa loodust, kultuuripärandit ja traditsioone järgides säästliku turismi põhimõtteid.

3. Koostöö, mis seob omavahel Soomaa piirkonna erinevad isikud, huvirühmad, ettevõtted ja institutsioonid, on suunatud Soomaa konkurentsivõime tõstmisele.

Järgnevas tegevuskavas kasutatavate lühendite seletus:

KKA – Keskkonna Amet Pärnu-Viljandi regioonKIK – Keskkonna Investeeringute KeskusKOV – Kohalikud omavalitused

27

RJK – Rohelise Jõemaa Koostöökogu MTÜRMK – Riigimetsa Majandamise KeskusSAPT – Sihtasutus Pärnumaa Turism SKK – Soomaa KoostöökoguSSS - Sooma Sõprade Selts MTÜST – Soomaa Turism MTÜVT – Viljandimaa Turism MTÜ

4. Tegevused 2009 - 2013

4.1 Ökoloogiline eesmärk - turism Soomaal toetab looduskaitseliste eesmärkide saavutamist ja ei kahjusta piirkonna looduskeskkonda

Eesmärk /tegevus Tähtaeg / ajakava

Teostajad ja toetajad

Rahastamis-allikad

Eesmärk 4,1,1 Kehtestatud on piisavad reeglid ja rakendatakse sobivaid kaitsekorralduslikke meetmeid

Tegevus 4,1,1,1 Soomaa RP Kaitsekorralduskava uuendamine (KKK 2010 - 1019)

2010 KKA riigieelarve

Tegevus 4,1,1,2 Külastuskorralduskava ja- reeglite kehtestamine (kkk osana)

2010 KKA eelarve

Tegevus 4,1,1,3 Turismimõjude hindamise (LAC) metoodika välja töötamine.

2009 KKA , RMK eelarve

Tegevus 4,1,1,4 Mobiilpositsioneerimise projekt külsatuseireks 2009-2013 KKA RMK KIK

Tegevus 4,1,1,5 Koostöölepingute sõlmimine ettevõtjate ja KKA ja RMK vahel.

2009 KKA, RMK, ettevõtjad

eelarve

Eesmärk 4,1,2 Info jagamine on piisav, selgitamaks kehtivaid reegleid ja võimalikke kahjusid

Tegevus 4,1,2,1 trükiste väljaandmine 2009-2013 RMK, KKA Riigieelarve KIK teised fondid

Tegevus 4,1,2,2 veebilehe pidev täiendamine 2009-2013 RMK, KKA

Tegevus 4,1,2,3 PR; partnerite ja asjaliste kaudu oma sõnumite edastamine

2009-2013 RMK, KKA Riigieelarve KIK teised fondid

Tegevus 4,1,2,4 viidastus ja infostendid 2009-2013 RMK, KKA Eelarve KIK teised fondid

Eesmärk 4,1,3 mõjusid vähendavaid rajatisi on piisaval

Tegevus 4,1,3,1 Rajatiste hooldus ja arendamine printsiibil „hajutatud kontsentreerimine“

2009-2013 RMK Eelarve, KIK

Tegevus 4,1,3,2 teede ja kommunikatsioonide arendamine 2009-2013 teedevalitsus Eelarve EU fondid

Tegevus 4,1,3,3 Loodus-ja kultuuriväärtuste arendamine ja parem eksponeerimine

2009-2011 RJK, ettevõtted,

Meede 3 LEADER

28

MTÜd

Eesmärk 4,1,4 Külastuskeskus toimib rahvuspargi tutvustamise, uurimise ja vahendamise kohana

Tegevus 4,1,4,1 külastuskeskuse arengukava rakendamine 2009-2013 RMK KKA Eelarve KIK teised fondid

Tegevus 4,1,4,2 Külastajate ja turismimõju uuringute pidev teostamine

2009-2013 KKA, RMK,Ülikoolid

Eelarve KIK teised fondid

29

4.2 Majanduslik eesmärk - turism loob piirkonnas töökohti ja ettevõtlusvõimalusi ning toetab traditsiooniliste majanduharude jätkusuutlikkust

Eesmärk /tegevus Tähtaeg / ajakava

Teostajad ja toetajad

Rahastamis-allikad

Eesmärk 4.2.1 Uute töökohtade tekkimine

Tegevus 4.2.1.1 Turismiettevõtjate koolitusvajaduse uuring ja vastavate koolituste korraldamine

2009 RJK, Ülikoolid

Teised fondid LEADER

Tegevus 4.2.1.2 Konkurentsivõime tõstmine tootmises ja teeninduses

2009-2013 Ettevõtjad RJK

Meede 1 LEADER

Tegevus 4.2.1.3 Investeeringud kohalike toodete ja teenuste ellukutsumiseks ning arendamiseks.

2009-2013 Ettevõtjad RJK

LEADEREASPRIA

Eesmärk 4,2,2 Ettevõtlusvõimaluste loomine

Tegevus 4.2.2.1 Kohalike elanikele koolitused turismiettevõtluse alustest ja ökoturismist

2009-2013 ST, RJK RJKteised fondid

Tegevus 4.2.2.2 Giidikoolitused 2009-2013 ST, LKK KIKteised fondid

Tegevus 4.2.2.3 Kohaliku suveniiri väljatöötamine ja tootmine 2009-2013 Ettevõtjad st rjk

LEADER

Tegevus 4.2.2.4 Toitlustuse ja transpordi teenuste lisandumine 2009-2013 Ettevõtjad EAS teised fondid

Eesmärk 4.2.3 Traditsiooniliste majandustegevuste säilimine turismi toetusel

Tegevus 4.2.3.1 Kohaliku toidu tootmine väikeste põllumajandusüksuste baasil, toiduvõrkustiku loomine

2009-2013 Ettevõtjad RJK

Meede 1 LEADER

Tegevus 4.2.3.2 Ettevõtluse mitmekesistamine 2009-2013 Ettevõtjad RJK

Meede 1 LEADER

Eesmärk 4.2.04 Uute säästvate majandustegevuste arendamine

Tegevus 4.2.4.1 Kaugtöö arendamine, E-turundus, turismi-uuringud

2009-2013 Ettevõtjad EAS , teised fondid

4.2.4.2 Käsitöötubade rajamine ja seadmete soetamine; 2009-2013 Ettevõtjad, RJK

LEADER

30

4.3 Sotsiaalne ja kultuuriline eesmärk - turism toetab kohaliku kogukonna heaolu, elulaadi säilimist ja ei kahjusta piirkonna sotsiaalset keskkonda

Eesmärk /tegevus Tähtaeg / ajakava

Teostajad ja toetajad

Rahastamis-allikad

Eesmärk 4,3,1 Kohalikud külakeskused kui infokeskused

Tegevus 4.3.1.1 Tipu koolimaja looduskooli arendamine 2009-2013 Tipu KIK teised fondid

Tegevus 4.3.1.2 Külamajade ehk multifunktsionaalsete teenustekeskuste võrgu väljaarendamine

2009-2013 MTÜd Meede 4LEDER

Tegevus 4.3.1.3 Projekteerimis- ja planeerimistööd, arendusdokumendid, tasuvusuuringud.

2009 MTÜ-d Meede 4 LEADER

Eesmärk 4.3.2 Teenuste säilimine ja parenemine turismiarengu toel

Tegevus 4.3.2.1 Bussiliikluse säilimine ja parenemine 2009-2013 KOV-d Eelarveteised fondid

Tegevus 4.3.2.2 Internetiühenduse parenemine 2009-2013 KOV-d Eelarveteised fondid

Tegevus 4.3.2.3 Kauplus-auto suveperioodil 2010 ettevõtjad Tesied fondid

Eesmärk 4.3.3 Soomaa identiteedi ja koostöö

Tegevus 4.3.3.1 Piirkondliku identiteeti tugevdavate ja piirkonna atraktiivsust suurendavate ürituste ning traditsioonide ellukutsumine ja arendamine.

2009-2013 RJK, KKA, RMK ettevõtted, MTÜd

Meede 3 LEADER

Tegevus 4.3.3.2 Kohaliku käsitöö ja suveniiiride tootmine 2009-2013 MTÜd, ettevõtted

Eearve teised fondid

Tegevus 4.3.3.3 Kultuuriväärtuste kaitse ja parem eksponeerimine loomemajanduse arendamise kaudu

2009-2013 RJK Meede 3 LEADER

Tegevus 4.3.3.4 Miljööväärtus, arhidektuur ja külamaastik 2009-2013 RMK, KIK ettevõtjad

Eelarve KIK teised fondid

Tegevus 4.3.3.5 Laulupeo tule tulemine mööda musitset veeteed Viljandist Pärnu

2009 RJK, Haabja Selts

LEADER, Kulka

Tegevus 4.3.3.6 Kalevipoja, kuradi j.t. mütoloogiliste tege-lastega seotud turismimarsruuti koostamine

2009-2010 Ettevõtjad Eelarve, teised fondid

Tegevus 4.3.3.7 Laada korraldamine kord aastas 2010-2013 Teised fondid

Eesmärk 4.3.4 Soomaa külastuskeskus on Soomaa külade kokkusaamiskoht

Tegevus 4.3.4.1 Rahvaürituste korraldamine kohalikele 2009-2013 RMK, KKA, RJK, ST

Eelarve KIKteised fondid

Tegevus 4.3.4.2 Soomaa loodust ja kultuuri tutvustavate teemaõhtute korraldamine

2009-2013 RMK KKA ST

Eelarve KIKteised fondid

31

4.4 Turismiarenduslik eesmärk – Soomaa turimitooted ja -teenused on kvaliteetsed ja ja turismiettevõtted konkurentsivõimelised

Eesmärk /tegevus Tähtaeg / ajakava

Teostajad ja toetajad

Rahastamis-allikad

Eesmärk 4.4.1 Turismitooted on kvaliteetsed kooskõlast säästva turismi põhimõtetega ja tuginevad Soomaa eripärale (s.o kultuur, traditsioonid, ajalugu, pärimused, toit, käsitöö)

Tegevus 4.4.1.1 Koolitused kohalikest väärtustest, pärandist ja tooteks vormimise tehnikatest

2009-2013 ST, RJK, ettevõtjad

LEADER

Tegevus 4.4.1.2 Õppereisid Eestis pärandi- ja ökoturismiga tutvumiseks

2009-2013 ST, RJK ettevõtjad

LEADER

Tegevus 4.4.1.3 Õppereisid PAN Parkidesse kogemuste omandamiseks

2010-2013 ST, RJK, KKA

EU Fondid

Tegevus 4.4.1.4 Ökoturismi kvaliteedimärgise EHE õppepäevad 2009-2013 RJK , ST LEADER

Tegevus 4,4,1,5 PAN Parki sertifitseerimise alased koolitused 2009-2009 KKA KIK, teised fondid

Eesmärk 4.4.2 Turundus on sihtgrupikeskne

Tegevus 4.4.2.1 Soomaa turismikataloogi, kaartide ja trükiste väljaandmine ja levitamine

2009-2013 ST, RJK, KKA, RMK

LEADER, ettevõtjad, KIK

Tegevus 4.4.2.2 Messidel osalemine 2009-2013 ST, RJK EAS teised fondid

Tegevus 4.4.2.3 Turundusprojekt välisturgudele 2009-2011 ST EAS Toetus

Tegevus 4.4.2.4 Soomaa ürituste kalender, väljundiga Internetis 2009 SSS, SKK Eelarveteised fondid

Tegevus 4.4.2.5 Soomaad tutvustavad FAM- tuurid ajakirjanikele ja reisikorraldajatele

2009 RJK, ST, RMK, ettevõtjad

LEADER

Tegevus 4.4.2.6 Koostöö reisikorraldajatega 2009-2013 ST, ettevõtjad Eelarveteised fondid

Tegevus 4.4.2.7 Koostöö Eesti tasandil ja rahvusvaheliselt 2009-2013 ST eetevõtjad Eelarveteised fondid

Tegevus 4.4.2.8 Koduleht ja turundus internetis 2009-2013 KKA, ST, RJK, RMK, ettevõtjad

Eelarveteised fondid

Tegevus 4.4.2.9 Turu-uuring Soomaa sihtgruppidest 2009 VT, SAPT, RJK

LEADER

Tegevus 4.4.2.10 Soomaa videofilmi tootmine, erinevates keeltes 2010 ST , SSS teised fondid

Tegevus 4.4.2.11 Soomaa reisijuhi kirjutamine ja kirjastamine, erinevates keeltes

2010 RJK, RMK, ST

Eelarveteised fondid

Eesmärk 4.4.3 Turismiinfrastruktuur rahuldab nii turiste kui teisi asjalisi

Tegevus 4.4.3.1 Turismiinfopunktide (Tõramaa, Olustvere, 2009-2013 RMK, ST, Eelarve

32

teistes asumites) koostöö info kogumiseks ja levitamiseks

RJK , KOV-id, Olustvere

teised fondid

Tegevus 4.4.3.2 Turismiinfopunktide käivitamine Toris ja Kõpus 2009 KOV Eelarveteised fondid

Tegevus 4.4.3.3 Majutusteenuse arendamine ja mitmekesistamine

2009-2013 Ettevõtjad EAS PRIA teised fondid

Tegevus 4.4.3.4 Toitlustusteenuse arendamine, restoran Soomaa südames?

2010-2011 Ettevõtja EAS PRIA teised fondid

Tegevus 4.4.3.5 Soomaa „väravate“ väljaehitamine 2009-2010 RJK KOV Meede 5 LEADER

Tegevus 4.4.3.6 Haabjaehituse teemapargi väljaehitamine Karuskosel

2009-2013 ettevõtjad EAS PRIA teised fondid

Tegevus 4.4.3.7 Kiviaja küla väljaehitamine Paikuse vallas 2009-2013 Paikuse vald Eelarve, teised fondid

Tegevus 4.4.3.8 Infotahvlite ja suunaviitde inventuur ja uuendamine

2009-2013 RMK KKA Eelarve KIKteised fondid

Tegevus 4.4.3.9 Jõgede äärsete peatuspaikad, paadisildade, lõkkekohtade inventuur ja uuendamine

2009-2013 RMK KKA ettevõtjad

Eelarve KIKteised fondid

Eesmärk 4.4.4 Kommunikatsioon ja koostöö

Tegevus 4.4.4.1 Ajalehe välja andmine ja levitamine 2009-2013 SKK Eelarveteised fondid

Tegevus 4.4.4.2 Internetipõhised suhtlusgrupid ja -listid 2009-2013 SKK, ST Eelarveteised fondid

Tegevus 4.4.4.3 MTÜ Soomaa Turism organisatsiooni areng 2009-2013 ST Leaderteised fondid

Tegevus 4.4.4.4 Soomaa Koostöökogu kvartaalsed kooslolekud 2009-2013 SKK Eelarveteised fondid

Tegevus 4.4.4.5 Turismiasjaliste kvartaalsed? ümarlauad 2009-2013 ST, RJK Eelarveteised fondid

Tegevus 4.4.4.6 Parima praktika näitete andmebaasi loomine 2009-2013 ST, ÜlikoolidVT, SAPT

Eelarveteised fondid

Tegevus 4.4.4.7 Välispiirkondadega ühiste turismitoodete ja-pakettide arendamine

2009-2013 Ettevõtjad, STVT, SAPT

Eearve , teised fondid

Tegevus 4.4.4.8 Konverentsi korraldamine kogemuste jaideede vahetamiseks (vähemalt kord aastas)

2009-2013 RJK ST SKKVT, SAPT

Teised fondid

Tegevus 4,4,4,9 Turismistrateegia ja tegevuskava regulaarne täiendamine ning uuendamine

2009-2013 SKK, RMK, KKA, RJK, ST

4.5 Kava uuendamine–jätkusuutliku turismistrateegia kaasaegsus, jätkumine järgmistel perioodidelTegevus 4.5.1 Tegevuskava uuendamine vastavalt vajadusele

koostöökogude nõupidamistel2009-2013 Kõik asjalised

Tegevus 4.5.2 Tegevuskava uuendamine strateegia perioodi lõpus

2013 Kõik asjalised

33

LISA 1 Soomaa piirkonna turismiteenuse pakkujad

Soomaal pakutavaid turismiteenuseid ja - tooteid võib jagada järgmiselt :

• Majutus

• Toitlustus

• Matka- ja reisikorraldus

• Seminarid

• Transport

• Muuseumid ja atraktsioonid

• Giidid

Ühed turismiettevõtted pakuvad vaid üht-kaht teenust, teised aga kombinatsiooni erinevatest teenustest. Majutust, toitlustust ja matkasid komplektselt pakkuvaid ettevõtteid nimetame puhkekeskusteks. Loetelu Soomaal turismiteenuseid pakkuvatest ettevõtetest:

Tegevus-valdkond

Ettevõtte nimi või kaubamärk ja veebiaadress

Teenused Turism põhi-tegevus

Puhkekeskus Vanaõue puhkekeskusvanaoue.ee

Majutus, toitlustus, saun, seminarid matkakorraldus

JAH

Olustvere Turismikeskusolustvere.edu.ee/loss/

Majutus, toitlustus, ratsutamine, seminarid JAH

Ritsu talu / Veelaagerveelaager.ee

Majutus, toitlustus, saun, matkakorraldus JAH

Junsi puhkekeskusjunsi.ee

Majutus, toitlustus, saun, matkakorraldus JAH

Riisa rantsoriisarantso.ee

Majutus, toitlustus, saun, matkade vahendus JAH

Ponka puhketaluponkaland.com

Majutus, toitlustus, seminarid, matkade vahendus

JAH

Klaaramanni puhkemajaklaaramanni.ee

Majutus, seminarid, toitlustus, saun, matkade vahendus

JAH

Energia taluenergiatalu.ee

Majutus, toitlustus, saun, matkakorraldus EI

Reiu Puhkekeskusreiu.ee

Majutus toitlustus, matkakorraldus JAH

Majutus Aasa puhkemajahot.ee/aasapuhkemaja

Majutus, EI

Linnamehe puhketalulinnamehe.ee

Majutus, seminarid JAH

Livonia hostellivoniamatkad.ee

Majutus JAH

Hostel Soomaa hostelsoomaa.ee

majutus JAH

34

Hiiekivi turismitaluhiiekivi.ee

Majutus

Miki puhkemaja majutusHostel Pargi web.zone.ee/pargihostel

Majutus

Kõpu spordihoone Majutus EIPostikooli puhkemaja Majutus Lodja jahimajarmk.ee

Majutus

Sürgavere spordihoone hostel s-jaani.ee/syrgavere

Majutus

Kumely kodumajutuskumely.ee

Majutus

Puhkemaja Joosepjoosep.ee

Majutus

Vahelaane talu majutusSuure-Jaani jahimajarmk.ee

majutus

Männituka talu majutusKuuvalguse talu majutusSõnni talu majutusSaeveski metsaonnrmk.ee

majutus

Lüiste-Alt puhketaluhot.ee/lyiste

Majutus

Toitlustus Sookolli Söögituba Välitoitlustus, catering JAHKodukortskodukorts.ee

Toitlustus Jõesuus JAH

Kohvik Arturi Juures Toitlustus Suure-Jaanis JAHKossu Pub Toitlustus Vändras JAHHelmondi Peo ja Toidutarehelmond.ee

Toitlustus JAH

Kilingi Villakilingivilla.ee

Toitlustus Kilingi-Nõmmes JAH

Matka-korraldus

Püstkojamatkadpystkojamatkad.com

Veematkad, rabamatkad, saun

Edela loodusmatkadloodusmatkad.ee

Veematkad, rabamatkad, saun

Tori matkakeskustori.ee

Veematkad, rabamatkad, saun

Soomaa.com/ Karuskosesoomaa.com

Veematkad, rabamatkad, saun, talvematkad

Soomaa Matkadhot.ee/soomaamatkad

Veematkad, saun

Venesauna talu Ratsutamine, ekskursioonid EISeikle vabaksseiklevabaks.ee

Matkad

Jõesuu Jõematkadjoematkad.ee

Matkad, laagriplats, saun

35

Atraktsioonid Raja talu miniloomad Miniloomaaed, ekskursioonid, lasteüritused JAHVaike talu Ekskursioonid, toitlustamine, ürituste

korraldamineEI

Tähetorn Orionhot.ee/tahetornorion

Ekskursioonid

Valma-Tamme talu Kiikingkiiking.ee/?id=77

Kiiking EI

Tori Hobusekasvatustorihobune.ee

Ratsutamine, hobumatkad, ekskursioonid

Tori Käsitöökodaarteljee.ee

käsitöökursused

Haabjakodahaabjas.blogspot.com/

haabjakursused

Madi taluhot.ee/maditalu

Muuseum, matkarada

Peebu parvsaunlivonia.ee/saun

Saun, laagriplats

Vihtra ATV Klubiatvklubi.ee

ATV

Noortelaagrid Tagametsa laager Laagrid, suurüritused EISpordiseltsi Kalev Urumarja Spordibaas

Spordilaagrid EI

Pärnumaa Skautide ja Gaidie Malev

laagrid Ei

Soomaa piirkonnas on lisaks eraettevõtjatele aktiivsed ka mitmed riigiasutused, vt Tabel 4Soomaa piirkonnas turismisektoris aktiivsed riigiasutused.

Tabel 4 Soomaa piirkonnas turismisektoris aktiivsed riigiasutusedTegevus-valdkond

Asutuse nimi Haldav asutus

Teenused Rahastus

Loodusturism RMK KKM8 Loodusrajad, vaatetornid, metsamajad, majutus, ürituste korraldamine, loodusmajad

RE, omatulu (mets)

Muuseumid Hüpassaare talu Mart Saare majamuuseum

VM9 Muuseum, ekskursioonid

RE,omatulu

Tori muuseum Tori vald

Lubjassaare talu Johann Köleri majamuuseum

VM Muuseum, majutus, üritused, ekskursioonid

RE,Omatulu, projektid

Heliloojate Kappide majamuuseum SJLV10 Muuseum, ekskursioonid

KOV, omatulu, projektid

8 Keskkonnaministeerium9 Viljandi muuseumid10 Suure-Jaani Linnavalitsus

36

Seljametsa muuseum Muuseum , ekskursioonid

KOV, omatulu, projektid

Kurgja talumuuseum PM11 Muuseum, ekskursioonid, toitlustamine, koolitused

RE, omatulu, projektid

Info- ja külastuskeskused

Soomaa Rahvuspargi keskus Tõramaal KKA Soomaa rahvuspargi info

Olustvere Turismiinfokeskus

Vähesed nimetatud turismiteenuse pakkujatest tegutsevad vaid kitsalt ühes piirkonnas oma territooriumil, vaid sõltuvalt oluliselt ümbritsevatest oludest, teistest ettevõtjatest ja asutustest.

11 Põllumajandusministeerium

37

LISA 2 - Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis EHE

EHE on Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis loodus- ja kultuuriturismi toodetele. Kõik turismiettevõtted, kes soovivad mõnele oma tootele taotleda EHE-märki, peavad vastama viiele üldisele nõudele:

• Turismiettevõte pakub loodus- ja kultuuripärandiga seotud elamusi• Turismiettevõtte tegevust iseloomustavad keskkonnanõuetega arvestamine, kõrge

elamuskvaliteet, külalislahkus ja püüdlus pideva arengu poole• Ettevõte on registreeritud Eestis• Turismiettevõte tunneb ja täidab Eesti seadusi ja tegevust puudutavaid nõudeid• Vähemalt üks turismiettevõtte võtmeisikutest on läbinud koolituse „Eesti ökoturism ja

EHE-märgis“ Kogu personal oskab lühidalt selgitada EHE-märgi olemust.

EHE-märgise mõõdupuud ehk kriteeriumid on:• sihtkoha taluvuspiiridega arvestamine• kohaliku majanduse toetamine• tegevuse keskkonnasõbralikkuse tagamine• loodus- ja kultuuripärandi kaitse aktiivne toetamine• suunatus avastamisrõõmule, teadmistele ja respektile• kvaliteet ja turvalisus

EHE-märgise väljaandjaks on EHE-märgise nõukogu, kuhu kuuluvad MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Ökoturismi Ühenduse, EAS Turismiarenduskeskuse, liikumise Kodukant ja Eestimaa Looduse Fondi esindajad.

38

LISA 3 – Kasutatud allikad

1. EAS Turismiarenduskeskuse turismi tootearenduse strateegia aastateks2008-2011. Tööversioon 20092. Eesti loodusturismi pakkumise uuring . 20083. Eesti Riiklik Turismiarengukava aastateks 2007–20134. Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21. 2005.5. Eesti ökoturismi kvaliteedimärgis EHE 2009-20136. Kõpu valla planeering aastani 2015. 2. köide – Arengustrateegia. 20057. Lõuna-Eesti turismi arengustrateegia aastani 2010. SA Lõuna-Eesti Turism 1999-20008. Paikuse valla puhkemajanduse ja turismi arengukava 2013. 20069. Pärnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengukavast 2009-2013. Tööversioon 200910. RMK Sakala puhkeala kasutuskorralduskava. Kabli 200611. Rohelise Jõemaa piirkonna starteegia 2008 -201312. Rohelise Jõemaa piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2005 –

201513. Saarde valla arengukava aastateks 2006 – 201114. Soomaa piirkonna avaldus konkursil „Eesti avastamata aarded 2009“ osalemiseks15. Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2000-201016. Soomaa rahvuspargi Kõrtsi-Tõramaa külastuskeskuse arengukava. 2008 Tõramaa.17. Soomaa rahvuspargi külastajate rahuolu uuring. Pilootprojekt. TÜ Pärnu kolledz 2005.18. Surju valla arengukava aastateks 2004 – 201219. Suure-Jaani valla arengukava 2007 – 201520. Tori valla arengukava aastateks 2004–201421. Vändra Valla Arengukava 2005 – 201022. Ökoturismi mõju loodusele ja kohalikule kogukonnale Soomaa rahvuspargis. Juta Pertel,

Bakalauruse töö , Tallinna ülikool. 2006

39