sotsiaalministeeriumi majandusaasta aruanne · pdf fileraamatupidamise aastaaruanne ......

Sotsiaalministeeriumi majandusaasta aruanne

01.01.2013–31.12.2013

Aruandekohustuslase nimetus: Sotsiaalministeerium Aadress: Gonsiori 29, 15027 Tallinn Telefon: 626 9301 Faks: 626 9287 E-post: [email protected] Interneti kodulehekülg: www.sm.ee Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Dokument koosneb 71 leheküljest.

2

SISUKORD TEGEVUSARUANNE ................................................................................................. 4 SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 4 I osa: ÜLEVAADE RIIGIRAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLASE TÄHTSAMATEST MAJANDUSNÄITAJATEST ......................................................................................... 6 II osa: ÜLEVAADE TEGEVUSKAVADE TÄITMISE ARUANDEST ............................. 7 Tulemusvaldkond: tööturg ja sotsiaalne turvalisus ...................................................... 7 1. Eesmärk: inimeste sissetulek, elukvaliteet ja sotsiaalne turvalisus suureneb ......... 7 1.1 Indikaatorid, mille sihttasemed täideti ................................................................... 7 1.2 Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata .......................................................... 8 1.3 Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärkide/sihttasemete täitmisele ............................................................................ 8 1.4 Kavandatud tegevuste vahetud tulemused, mis jäid täitmata............................. 10 Tulemusvaldkond: rahvatervis................................................................................... 11 2. Eesmärk: inimeste elu (sh tervena elatud elu) on pikk ja kvaliteetne .................... 11 2.1. Indikaatorid, mille sihttasemed täideti ................................................................ 11 2.2 Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärkide/sihttasemete täitmisele .......................................................................... 11 Tulemusvaldkond: pere- ja rahvastikupoliitika ........................................................... 13 3. Eesmärk: laste ning perede heaolu ja elukvaliteet on paranenud ......................... 13 Hinnang tegevuskava elluviimisele ........................................................................... 15 III osa: ASUTUSE JUHI HINNANG SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOHTA JA ÜLEVAADE RIIGIRAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLASE TEGEVUSEST SISEAUDITI KORRALDAMISEL .................................................................................................... 16 IV osa: ÜLEVAADE RIIGIRAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLASE VALITSEMISALAS VÕI VALITSEVA MÕJU ALL OLEVATE ÄRIÜHINGUTE, AVALIK-ÕIGUSLIKE JURIIDILISTE ISIKUTE, SIHTASUTUSTE, MITTETULUNDUSÜHINGUTE JA MUUDE ISIKUTE KOHTA ....................................................................................................... 17 AS Hoolekandeteenused .......................................................................................... 17 AVALIK- ÕIGUSLIKUD JURIIDILISED ISIKUD ......................................................... 18 Eesti Haigekassa ...................................................................................................... 18 Eesti Töötukassa ....................................................................................................... 20 SIHTASUTUSED ...................................................................................................... 21 Aastaaruandes kajastuvad muud sihtasutused ......................................................... 23 V osa: RAAMATUPIDAMISE SEADUSEST TULENEVAD TÄIENDAVAD NÕUDED TEGEVUSARUANDELE ........................................................................................... 25 Olulisemad aruandeaasta jooksul tehtud ja lähitulevikus planeeritavad investeeringud .................................................................................................................................. 25 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ................................................................. 27 RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE ...................................................................... 31 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ...................................................... 38 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused ......................................................................................................... 38 Lisa 2. Konsolideeritud asutused .............................................................................. 43 Lisa 3. Raha ja selle ekvivalendid ............................................................................. 45 Lisa 4. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega ................................................... 45 Lisa 4a. Nõuded ja kohustused ................................................................................. 45 Lisa 4b. Tulud ja kulud .............................................................................................. 46 Lisa 5a. Maksud, lõivud, trahvid ............................................................................... 46

3

Lisa 5b. Tulud ............................................................................................................ 47 Lisa 6. Muud nõuded ja kohustused .......................................................................... 48 Lisa 7. Varud ............................................................................................................. 49 Lisa 8. Osalused sihtasutustes .................................................................................. 50 Lisa 9. Tütarettevõtjad ............................................................................................... 50 Lisa 10. Kinnisvarainvesteeringud ............................................................................. 51 Lisa 11. Materiaalne põhivara ................................................................................... 51 Lisa 12. Immateriaalne põhivara ............................................................................... 52 Lisa 13. Eraldised ja potentsiaalsed kohustused ....................................................... 52 Lisa 14. Laenukohustused ........................................................................................ 53 Lisa 15. Saadud ja antud toetused ............................................................................ 54 Lisa 15a. Saadud toetused ....................................................................................... 54 Lisa 15b. Antud toetused .......................................................................................... 55 Pensionikindlustustoetused ....................................................................................... 56 Peretoetused ............................................................................................................. 58 Vanemahüvitise saajate jagunemine hüvitise liikide lõikes, 2012-2013 .................... 58 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ............................................................. 60 Lisa 16. Tulud majandustegevusest .......................................................................... 60 Lisa 17. Muud tulud ................................................................................................... 61 Lisa 18. Tööjõukulud ................................................................................................. 61 Lisa 19. Majandamiskulud ......................................................................................... 62 Lisa 20. Muud tegevuskulud...................................................................................... 63 Lisa 21. Põhivara amortisatsioon .............................................................................. 63 Lisa 22. Siirded ......................................................................................................... 64 Lisa 23. Siirded teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega ...................................... 64 Lisa 23a. Tsentraliseeritud raamatupidamisega asutuste ja institutsioonide tulud ja kulud ......................................................................................................................... 65 Lisa 23b. Tsentraliseeritud raamatupidamisega asutuste tulud ja kulud ................... 66 Lisa 24. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta .................................................. 68 Lisa 25. Bilansipäeva järgsed sündmused ................................................................ 70 ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE ........................................................ 71

4

TEGEVUSARUANNE SISSEJUHATUS Sotsiaalministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. Sotsiaalministeeriumi tegevuse eesmärk on tagada: • töötamist stimuleeriv ja iseseisvat toimetulekut toetav tasakaalustatud sotsiaalteenuste ja -

toetuste süsteem; • stabiilne ja usaldusväärne sotsiaalseid riske hõlmav ning adekvaatset sissetulekut tagav

sotsiaalkindlustussüsteem; • inimeste pikaajaline töövõime ja tööhõive; • väärtustatud tervisekultuur ning tervist toetav elukeskkond; • tervishoiuteenuste ja ravimite tasakaalustatud kättesaadavus; • põlvkondadevahelist hoolimist säilitav, töö- ja pereelu tasakaalustav keskkond ning salliv ja

mõistev ühiskond. Ministeeriumi valitsemisalas olid aruandeperioodil 01.01.2013–31.12.2013:

• Sotsiaalministeerium (reg nr 70001952) – ministeeriumi põhiülesanne on seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus- ja planeerimistoimingute ning järelevalvetoimingute teostamine oma valitsemisalas, lähtudes ülaltoodud eesmärkidest ning nende alusel kehtestatud ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegilistest eesmärkidest.

• Ravimiamet (reg nr 70003477) – ameti tegevuse eesmärk on tagada, et Eestis inimeste ja loomade haiguste ennetamisel, ravis ja diagnostikas kasutamiseks lubatud ravimid on tõestatult efektiivsed, kvaliteetsed ja ohutud, soodustada ravimite otstarbekohast kasutamist ning tagada, et Eestis tehtavate ravimite kliiniliste uuringute puhul on tagatud uuringus osalejate ohutus ja nende õiguste kaitse.

• Terviseamet (reg nr 70008799) – ameti tegevuse eesmärk on tervist toetava ja parendava elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud ning kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.

• Sotsiaalkindlustusamet (reg nr 70001975) – ameti tegevusvaldkond on riiklike pensionide, toetuste ja hüvitiste määramine ja maksmine, elatisabi määramine ja maksmine ning riigile üleläinud elatisnõuete sissenõudmine, riigi tagatud õppelaenu summa tagasimaksmata osa osaline kustutamine, puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude ning püsiva töövõimetuse tuvastamine, rehabilitatsiooniteenuse ja erihoolekandeteenuste osutamise tagamine ja rahastamine ning ohvriabi- ja lepitusteenuse osutamine.

• Tööinspektsioon (reg nr 70001969) – inspektsiooni põhiülesanneteks on töökeskkonnapoliitika elluviimine, riiklik järelevalve töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete töökeskkonnas täitmise üle, üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamine töökeskkonna ohtudest ning individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtueelses töövaidlusorganis.

5

• Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (reg nr 70003566) – keskuse tegevuse eesmärk on isiku erivajadusi arvestades erinevate tegevuste kaudu toetada tema iseseisvat toimetulekut ja tööalast tegevust.

• Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus (reg nr 70004494) – keskuse eesmärk on korraldada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud teenuste osutamist ning § 73 lõike 1 kohaselt vajaduse korral majutusteenuse osutamist rahvusvahelise kaitse saajale. Illuka tegevus lõpetati sotsiaalministri 21.veebruari 2013. a määrusega nr 12. Eelarve jäägid tõsteti ümber Vabariigi Valitsuse 16.mai.2013. a korraldusega nr 235.

• Tervise Arengu Instituut (reg nr 70006292) – instituudi põhitegevus on tervise- ja sotsiaalvaldkonna teadus-, arendus- ja rakendustegevus eesmärgiga tagada Eesti rahvastiku tervise järjepidev areng ning elukvaliteedi püsiv tõus.

Lisaks valitsemisala asutustele kajastuvad aruandes ka järgmised iseseisvad asutused:

• Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei (reg nr 70009155) – volinik on iseseisvalt tegutsev soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist jälgiv ning muid seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Voliniku kantselei on volinikku teenindav asutus.

• Riikliku Lepitaja Kantselei (reg nr 70003491) – kantselei ülesanne on riikliku lepitaja menetlusse võetud töövaidluste lahendamisega seotud lepitustoimingute korraldamine, läbirääkimiste tehniline ja sisuline ettevalmistamine, läbirääkimistega seotud dokumentide vormistamine, paikkondlike lepitajate tegevuse koordineerimine, nende väljaõppe ja täiendõppe korraldamine ning konsultatsiooniline abi nii tööõiguse kui ka majanduse vallas eeskätt töötajate esindajatele.

Aastaaruande perioodil oli sotsiaalministriks Taavi Rõivas. Raamatupidamise korraldamise eest vastutasid ministeeriumi kantsler Marelle Erlenheim, finantsjuhi kt Hille Martisen, asjakohaseid tegevusi koordineeris ja raamatupidamise aastaaruande koostas Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakonna Sotsiaalministeeriumi valitsemisala talituse juhataja-pearaamatupidaja Tiina Tammer.

6

I osa: ÜLEVAADE RIIGIRAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLASE TÄHTSAMATEST MAJANDUSNÄITAJATEST

(tuhat eurot) 2013 2012 2011 2010 2009

Bilansi näitajad Varad aasta lõpus 396 548 369 602 226 648 224 240 211 824

Kohustused aasta lõpus 194 015 165 054 144 578 129 516 119 821 Riigieelarvesse kuuluv netovara aasta lõpus 202 533 204 548 82 070 94 724 92 003 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 1 118 751 1 071 885 1 031 810 1 016 175 1 048 942 Tegevuskulud -2 007 071 -1 936 340 -1 857 996 -1 831 396 -1 802 899 Tegevustulem -888 320 -864 455 -826 186 -815 221 -753 957 Finantstulud ja -kulud 9 437 24 457 -5 506 6 329 36 032 Muud näitajad Töötajate keskmine arv (inimest taandatuna täistööajale)

1 504,21 1 522,80 1 560,53 1 455,44 1 833,08 Asutuste arv aasta lõpus 9 10 10 10 11 Eelarve ja selle täitmise näitajad

Eelarve tulude maht 1 965 759 78 253 62 944 81 229 78 382 Eelarve tulude täitmine 1 966 120 78 830 63 086 81 288 78 204 Eelarve kulude maht -2 893 056 -2 756 362 -2 646 411 -2 603 484 -2 587 500 Eelarve kulude täitmine -2 876 005 -2 743 694 -2 633 051 -2 591 294 -2 574 011 Finantseerimistehingute maht 0 0 0 0 544 Finantseerimistehingute täitmine 0 0 0 1 824 675 544

7

II osa: ÜLEVAADE TEGEVUSKAVADE TÄITMISE ARUANDEST SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA 2013. AASTA TEGEVUSKAVA TÄITMISE ARUANNE Tulemusvaldkond: tööturg ja sotsiaalne turvalisus

1. Eesmärk: inimeste sissetulek, elukvaliteet ja sotsiaalne turvalisus suureneb

1.1 Indikaatorid, mille sihttasemed täideti

Indikaator Kavandatud saavutustase 2013.

aasta lõpuks

Tegelik saavutustase 2013.

aasta lõpuks Tööhõive määr 20–64-aastaste vanusegrupis, %

Kokku 71,0% 73,0%* Mehed 73,6% 76,2%* Naised 68,5% 70,0%*

Pikaajalise töötuse määr, % 5,0% 3,8%* Noorte töötuse määr 15–24-aastaste vanusegrupis, %

20% 18,7%*

Töötute osakaal 15–24-aastaste vanusegrupis, %

7,8% 7,3%*

Naiste ja meeste keskmiste tunnipalkade vahe (palgalõhe), %

29,5% Andmed pole veel avaldatud

*korrigeeritud tulenevalt Statistikaameti uutest rahvaarvudest

• 2013. aastal jätkusid positiivsed trendid Eesti tööturul, kuigi majanduskasvu pidurdumise tõttu aeglasemas tempos kui eelneval aastal. Võrreldes 2012. aastaga suurenes hõivatute arv 6400 võrra ja ulatus 621 300-ni. Tööhõive määr tõusis 71,8%-lt 73%-ni, mis ületab RES 2013–2016 vastava sihttaseme aastaks 2016 (72,8%).

• Töötuid oli 2013. aastal kokku 58 700 ning töötuse määr 8,6%. Töötute arv vähenes 2012. aastaga võrreldes 9800 võrra ning töötuse määr 1,4 protsendipunkti võrra. Vähenemine toimus just pikaajaliste töötute arvel, seevastu alla 6 kuud tööd otsinute arv suurenes 1600 võrra. Positiivsena tuleb märkida pikaajaliste töötute arvu jätkuvat vähenemist. 2013. aastal oli pikaajalisi töötuid kokku 26 100, mis on 11 300 võrra vähem kui 2012. aastal. Pikaajalise töötuse määr langes samal ajavahemikul 5,5%-lt 3,8%-ni ning pikaajaliste töötute osatähtsus töötutest 44,5%-ni.

• Endiselt on kõrge noorte töötuse määr, kuigi ka siin võib täheldada paranemise märke. Noorte töötuse määr oli 2013. aastal 18,7%, mis on 2,2 protsendipunkti vähem kui 2012. aastal. Võrreldes 2012. aastaga noorte naiste töötus pisut suurenes, kuid noorte meeste töötus vähenes ja töötuse määr langes isegi allapoole naiste töötuse määra (naistel 19,7%, meestel 17,8%).

• 2012. aastal oli Eestis sooline palgalõhe 30%. Sooline palgalõhe on seoses töötuse vähenemisega hakanud taas suurenema, mis näitab, et Eesti tööelu struktuurses jaotuses meeste ja naiste ametiteks ja töövaldkondadeks ei ole muutusi toimunud. Palgalõhe vähenemiseks oleks vaja märkimisväärseid muutusi tööturul, sh inimeste hoiakute muutumist. Lisaks aitaksid palgalõhet vähendada tööturgu toetavad meetmed, nagu piisav lasteaiakohtade arv väikelastele ning meeste osaluse suurenemine lapsehoolduspuhkusel viibijate seas.

8

1.2 Indikaatorid, mille sihttasemed jäid täitmata

Indikaator Kavandatud saavutustase 2013. aasta lõpuks

Tegelik saavutustase 2013. aasta lõpuks

Suhtelise vaesuse määr (enne/peale sotsiaalseid siirdeid), %

Kokku 41,2%/16,9% Andmed avaldatakse

2014. a lõpus Mehed 37,4%/16,4% Naised 44,6%/17,5%

• Suhtelise vaesuse määr 2013. aasta kohta avaldatakse 2014. aasta lõpus. 2012. aastal

elas suhtelises vaesuses 18,7% elanikkonnast ehk umbes 247 800 inimest. Rikkaima ja vaesema sissetulek erines 5,5 korda ehk varasemate aastatega võrreldes sissetulekute ebavõrdsus suurenes. Suhtelise vaesuse määr võrreldes eelmise aastaga tõusis, kuigi 2012. aastal elanike sissetulekud suurenesid. Sissetulekute suurenemine põhjustas omakorda suhtelise vaesuse piiri tõusu. Seega mõjutas suhtelise vaesuse määra tõusu nii suhtelise vaesuse piiri tõus kui ka sissetulekute erinevuse suurenemine. Vaesusest on endiselt rohkem ohustatud mittetöötavad või madala sissetulekuga inimesed – 2012. aastal elas iga teine töötu suhtelises vaesuses. Kõrgemalt haritud inimeste suhtelise vaesuse määr (10,9%) oli üle 2,5 korra madalam kui põhiharidusega- või madalama haridustasemega inimestel (28,1%). Võrreldes eelneva aastaga jäi 2012. aastal suhtelises vaesuses elavate nooremate inimeste osatähtsus samaks, kuid sissetulekute erinevuste ja vaesuspiiri kasvust tulenevalt suurenes suhtelises vaesuses elavate 65-aastaste ja vanemate osatähtsus. Võib eeldada, 2013. aasta suhtelise vaesuse määr jääb 2012. aasta taseme lähedale, kuna eeldatavalt jätkus elanikkonna sissetulekute suurenemine ning sissetulekute ebavõrdsus seetõttu ei vähenenud.

1.3 Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärkide/sihttasemete täitmisele

• Valmis uue töölepinguseaduse ex-post mõjuanalüüs, mis muuhulgas näitas, et uus regulatsioon ei mõjutanud tööandjate koondamiskäitumist, st uus seadus ei toonud kaasa rohkem koondamisi kui neid oleks olnud vana seaduse kehtimise korral. Edasist parandamist vajavad nii töötajate kui ka tööandjate teadlikkus oma õigustest ja kohustustest.

• Koostöös partneritega valmis kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse eelnõu (valmis Vabariigi Valitsusele esitamiseks). Eelnõu loob sobiva raamistiku kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivsete töötülide lahendamiseks, lahendab praktikas tõusetunud probleemid, on põhiseadusega kooskõlas.

• Novembris kiitis Vabariigi Valitsus heaks partneritega koostöös valminud meretöö seaduse eelnõu, mis reguleerib reederi ja laevapere liikme vahelisi meretöölepingu alusel tekkivaid suhteid. Eelnõu võtab üle Euroopa Nõukogu direktiivi 2009/13/EÜ ning viib Eesti õiguse kooskõlla Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni (MLC 2006) ja kalandustöö konventsiooniga (nr 188 2007), mis võimaldab Eestil ratifitseerida kõnealused konventsioonid.

• Rakendati tööturuteenuste ja -toetuste seadust ja tööhõiveprogrammi 2012–2013, (kogumaht 61,1 miljonit eurot), mis sisaldas rida uusi ja arendatud tööturuteenuseid, sh pöörati eraldi tähelepanu pikaajalise töötuse ennetamisele ning pikaajaliste töötute tööleaitamisele. Selleks rakendatakse läbivalt personaalsemat lähenemist ja koostööd omavalitsustega. See tähendab näiteks nõustamist töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks, psühholoogiliste, võla- või sõltuvusprobleemide puhul, samuti individuaalse töölerakendamise teenust, mis on tööotsimise motiveerimine, abi tööandjaga suhtlemisel ja tööleasumise lisakulude hüvitamine, näiteks hoolduskohustusega inimeste puhul. 2013. aastal kuulutati välja avatud taotlusvoor toetamaks tegevusi töötute noorte ja töötute lapsevanemate tööleaitamiseks. Toetust sai 21 projekti, millesse planeeriti sihtgrupina

9

kaasata kokku 2081 inimest. Detsembris kiitis valitsus heaks tööhõiveprogrammi aastateks 2014–2015.

• Pension tõuseb 2014. aastal eelmisega võrreldes keskmiselt 5,8%, mis tähendab keskmist vanaduspensioni saavale pensionärile üle 200 lisaeuro aastas. Olulise maksumuudatusena tõstetakse alates 2014. aastast pensionide maksuvaba miinimumi keskmise vanaduspensionini (354 eurot kuus).

• Toimetulekupiir tõuseb 2014. aastal üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele 90 euroni kuus. Toimetulekupiiri tõstmine võimaldab suurendada kõige väiksema sissetulekuga perekondade tulusid, vähendades seeläbi absoluutses vaesuses elavate perede arvu.

• Jätkus sotsiaalkaitse avalike teenuste kaasajastamise projekt Sotsiaalkindlustusameti riiklike pensionide, toetuste, hüvitiste, sotsiaalteenuste jm taotlemise, menetlemise ja väljamaksete tõhustamiseks. 2013. aastal valmis Sotsiaalkindlustusameti tööprotsesside kaardistus (töövood, infoallikad, teenused, ärireeglid) ning uuendatud tööprotsesside ja teenuste standardimise põhimõtted. Koostöös sihtrühmadega koostati uue infosüsteemi IT lahenduse strateegilised lähtekohad. Koostati uue infosüsteemi visioonidokument ning kuulutati välja tarkvara rahvusvaheline riigihange.

• 2013. aasta 1. juulil jõustus vajaduspõhise peretoetuse süsteem, mille järgi on vajaduspõhise peretoetuse suurus ühe lapsega perele 9,59 eurot kuus ning kahe ja enama lapsega perele 19,18 eurot kuus. Alates 2015. aastast toetuse suurus kahekordistub, st 19,18 eurot kuus ühe lapsega perele ja 38,36 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Vajaduspõhise peretoetuse puhul on tegemist uue peretoetuse liigiga, mida makstakse neile perekondadele, kus elab vähemalt üks lapsetoetust saav laps ning kelle viimase kolme kuu põhjal arvestatud keskmine kuine sissetulek jääb alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri.

• Jätkati riiklike erihooldeasutuste ja asenduskodude renoveerimist tänapäevasteks peremaja tüüpi küladeks. Nelja piirkonda (Viljandi, Saarepeedi, Elva ja Juuru) ehitati kokku 11 peremaja 88 kliendikohaga Eesti–Šveitsi koostööprogrammi kaasabil. ERF vahendite kaasabil on 2013. aasta lõpuks valminud 23 asenduskodu peremaja Pärnus, Narva-Jõesuus, Haapsalus, Elvas ja Tartus kokku 184 kliendikohaga. Psüühilise erivajadusega inimestele on valminud majad Karulas ja Viljandis ning uued kodud Kehras, Tapal, Uuemõisas, Vändras, Kodijärvel, Tõrvas, Türil, Vääna-Vitil ja Sinimäel (kokku 55 maja) kokku 550 kliendikohaga.

• Sotsiaalminister kinnitas aktiivsena vananemise arengukava 2013–2020, mille eesmärk on see, et vanemaealised oleksid paremini ühiskonda kaasatud ja sotsiaalselt aktiivsed ning mitmekülgselt aktiivsed õppijad. Arengukava annab raamistiku, millest erinevad osapooled – riik, kohalikud omavalitsused, mittetulundusühendused ja erasektor – saaksid oma tegevuses lähtuda.

• Võrdse kohtlemise edendamiseks, sallivuse parandamiseks ja stereotüüpide negatiivse mõju vähendamiseks selles, mis puudutab inimeste vanust, puuet või kuulumist LGBT hulka jätkus programmi PROGRESS projekti „Erinevus rikastab“ tegevuste elluviimine koostöös Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudiga. 2013. aasta fookuses olid alateemadena mitmekesisuse edendamine ettevõtluses, võrdse kohtlemise seadusest tulenevate põhimõtete alane teavitustegevus, puudega inimeste suurem kaasatus ja nende sotsiaalse staatuse parandamine ning LGBT inimeste õiguste alane teavitustegevus.

• Jätkus meeste ja naiste palgalõhe vähendamise tegevuskava rakendamine. ESF soolise võrdõiguslikkuse programmi raames korraldati soolistele stereotüüpidele ja nende negatiivsele mõjule keskenduv ning positiivsele muutusele üles kutsuv meediakampaania, mille olulisemad osad olid noorte karjääripäevad ning laia tähelepanu pälvinud videoklipid. Norra toetustest 2009–2014 rahastatava soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu tasakaalu programmi raames alustasid kaks eeldefineeritud projekti, millest ühe eesmärk on tagada tulevikus naiste ja meeste palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus ning teisel diskrimineerimise läbi kannatanute õiguskaitse ning sooaspekti poliitikakujundamise protsessidesse ja poliitikatesse lõimimise tõhustamine. Avatud taotlusvoorude kaudu otsustati rahastada nelja suuremahulist projekti, mille fookuses on soolise võrdõiguslikkuse

10

teemade integreerimine kõrgharidusõppesse ning naiste ja meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimaluste parandamine.

• 2013. aasta oktoobris moodustas Vabariigi Valitsus soolise võrdõiguslikkuse nõukogu, mis on laiapõhjaline ja kõrgetasemeline kogu, kes hakkab muuhulgas nõustama valitsust soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegia alal.

• Koostöös kohalike omavalitsustega valmisid konkreetsed ettepanekud naiste tugikeskuste edaspidiseks rahastamiseks. Selle tulemusena eraldati 2014. aasta riigieelarvest naiste tugikeskustele 430 tuhat eurot. Eraldise konkursi raames töötati välja ka teenuse kvaliteedinõuded.

• Mais sõlmiti leping Tallinna Lastehaiglaga laste vaimse tervise keskuse loomiseks ning kuulutati välja avatud taotlusvoor kolme regionaalse laste vaimse tervise keskuse loomiseks Tartu, Pärnu ja Ida-Viru maakonda. Laste vaimse tervise keskuste rajamist rahastatakse Norra finantsmehhanismi rahvatervise programmi toel. Tallinna Lastehaigla laste vaimse tervise keskuses hakatakse osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid psühhiaatrilisi teenuseid eri vanuses lastele ja noorukitele. Üheks keskuse ülesandeks on ka lastega töötavate spetsialistide (lastekaitsetöötajad, politsei, õpetajad jt) koolitamine ja nendevahelise võrgustikutöö toetamine. Regionaalsete keskuste loomine aitab kaasa lastepsühhiaatriliste teenuste ühtlasemale kättesaadavusele üle Eesti.

1.4 Kavandatud tegevuste vahetud tulemused, mis jäid täitmata

• Jätkati töövõime toetamise reformi ettevalmistustega. Valmis tööealise täiskasvanud isiku töövõime hindamise metoodika ja töövõimetoetuse seaduse mõjuanalüüs. Töövõimetoetuse seaduse eelnõu koos teiste seaduste muudatustega planeeritakse valitsusele esitada 2014. aasta II kvartalis. Kaasamise tulemusena viidi juba enne kooskõlastusringe eelnõusse sisse mitmeid muudatusi, mis aeglustas eelnõu valmimist. Esimese kooskõlastusringi konsultatsioonide käigus tuli eelnõule väga palju tagasisidet, mille läbitöötamine on olnud oodatust ajamahukam. Reformi raames valmistatakse ette struktuurifondidest rahastatavate meetmete pakett, mis on suunatud tööturuteenuste ja neid toetavate sotsiaalteenuste arendamisele ja pakkumisele, töövõime hindamise metoodika arendamisele, tööandjate ja töötajate toetamisele, avalikkuse teavitamisele ning institutsioonidevahelise koostöö arendamisele.

• Sotsiaalõiguse kodifitseerimise protsessi mõjutas 2013. aastal oluliselt töövõimetoetuse süsteemi loomise protsess. Töövõimetoetuse reformiga kujundatakse ümber praegune arusaam sotsiaalõiguse eriosade piiridest, mistõttu tuleb kodifitseerimise tulemusse hõlmata ka uued algatused. Seetõttu koostati uus ajakava, mis võimaldab sotsiaalseadustiku üldosa ja eriosad esitada Vabariigi Valitsusele hiljemalt 30.09.2014. 2013. aasta lõpuks valmisid üldosa ning kõigi kolme eriosa eelnõude ja seletuskirjade esialgsed versioonid.

• Viibinud on sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu valmimine, mis reguleerib rehabilitatsiooniteenuse osutamist ja peaks võimaldama õigeaegset ja vajaduspõhist rehabilitatsiooniteenuse osutamist, et vähendada puude väljakujunemist. Viibimine tuleneb sisulisest vajadusest välja töötada uued regulatsioonid Töötukassa tegevusele ja ühildada rehabilitatsiooniteenuse osutamist reguleeriva sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu ja töövõime toetamise reformi raames valmivad seaduste muudatused.

• Viibinud on soodustingimustel vanaduspensione, väljateenitud aastate pensione kehtestavate ning töövõimetusega seonduvate seaduste muutmise eelnõud. Võetud eesmärk on liikuda edasi valdkondade kaupa ning vältida uute gruppide erisuste juurde loomist. Korraldatud on muudatusi tutvustavaid kaasamisüritusi.

11

Tulemusvaldkond: rahvatervis

2. Eesmärk: inimeste elu (sh tervena elatud elu) on pikk ja kvaliteetne

2.1. Indikaatorid, mille sihttasemed täideti


aasta lõpuks


aasta lõpuks Oodatav eluiga, aastates Mehed 71,6 Andmed

avaldatakse septembris 2014

Naised 81,5

• Rahvatervise eesmärgi täitmisel on Eestis toimunud mitmeid positiivseid arenguid. Viimase

15 aasta jooksul on kasvanud keskmine oodatav eluiga, mis jääb siiski alla Euroopa Liidu keskmisele. Eestis pälvib tähelepanu väga suur naiste ja meeste oodatava eluea vahe, mis on 10 aastat: 2012. aastal oli meeste keskmine oodatav eluiga 71,09 aastat ja naistel 81,12 aastat. 2012. aastal oodatav eluiga võrreldes 2011. aastaga ei muutunud. Kuna 2013. aastal suri vähem inimesi kui 2012. aastal, sh vigastussurmadesse, siis 2013. aasta eesmärk eeldatavasti täidetakse.



aasta lõpuks


aasta lõpuks Tervena (piiranguteta) elatud eluiga sünnimomendil, aastates

Mehed 56,3 Andmed avaldatakse juunis

2014 Naised 61

• 2012. aastal sündinud laste eeldatav keskmine tervena (piiranguteta) elatud eluiga oli 55

aastat, sealhulgas meestel 53 eluaastat ja naistel 57 eluaastat. See on madalam kui perioodil 2009–2011, kuid samaväärne 2008. aastaga ja kõrgem kui sellele eelnevatel aastatel, mil tervena elatud eluiga kasvas kiiresti. Tervena elatud eluea poolest on Eesti mahajäämus EL keskmisest suurem kui eeldatud eluea poolest: 2012. aastal oli vahe EL keskmisega meestel 8,2 aastat ja naistel 4,7 aastat, seejuures on ka EL keskmine tervena elatud eluiga aastatel 2011–2012 veidi kahanenud. Kuna küsitlusuuringute tulemusena on täheldatav tegevuspiirangutega krooniliste haigete osakaalu kasv 2013. aastal, võib eeldada, et tervena elatud eluea sihttase jääb täitmata.

2.3 Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enam kaasa eesmärkide/sihttasemete täitmisele

• Oktoobris saatis Sotsiaalministeerium avalikule kooskõlastamisele uue rahvatervise seaduse väljatöötamiskavatsuse. Praegu kehtiv 1995. aastal vastu võetud rahvatervise seaduse regulatsioon ei ole piisav ja ajakohane, mistõttu näeb valitsuse tegevusprogramm ette rahvatervise seaduse kaasajastamise. Uue rahvatervise seadusega soovitakse reguleerida kõigi ministeeriumite ja nende valitsemisalade vastutust lähtudes põhimõttest „tervis igas poliitikas“. Samuti soovitakse pöörata suuremat tähelepanu tervisedendamisele, tervisekaitse küsimustega seonduvale nõustamisele ja tegevuse juhendamisele, kirjeldada terviklikult erinevate rahvatervise sektori asutuste ja tasandite ülesanded ning optimeerida ja täpsustada tervisekaitse volitusnorme ja mõisted.

• 2014. aasta alguses kiitis Vabariigi Valitsus heaks alkoholipoliitika ja tubakapoliitika rohelised raamatud.

12

• Novembris võttis Riigikogu vastu eelnõu, millega rakendatakse Eestis patsientide vaba liikumise direktiivi põhimõtteid. 25. oktoobrist avati piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt Sotsiaalministeeriumis. Alates 25.10.2013 on Eesti Haigekassa poolt ravikindlustatud isikul võimalik minna teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse saama plaanilisi tervishoiuteenuseid ja taotleda hiljem nende teenuste eest hüvist. Sama võimalus kehtib ka ravi käigus väljakirjutatud ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel. Eelnõuga luuakse ka võimalus direktiivi põhimõtetele sarnase mehhanismi riigisiseseks rakendamiseks, et parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust patsientidele või vajadusel tagada tervishoiusüsteemi toimivus. Eelnõu kohaselt võib sotsiaalminister haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada tervishoiuteenuste loetelu ja kulude hüvitamise korra väljaspool ravijärjekorda osutatud olulise mõjuga tervishoiuteenuste jaoks.

• Septembris jõustusid mitmed muudatused eriarsti lähtetoetuse korralduses. Tervisehoiuteenuste korraldamise seaduse muudatus sätestab lähtetoetuse konkreetseks rahaliseks suuruseks 15 tuhat eurot. Samuti saavad eriarstid edaspidi taotleda lähtetoetust aasta läbi ning ministeerium hakkab toetuse andmist otsustama ja toetusi välja maksma jooksvalt. Lisaks eespool mainitud muudatustele pikendatakse ka residentuuri lõpetamise järgset lähtetoetuse taotlemise perioodi viie aastani, vähendatakse toetuse taotlemiseks nõutavat töökoormust ja laiendatakse haiglate loetelu, kuhu tööle asudes on võimalik lähtetoetust taotleda. Lähtetoetust võivad taotleda need eriarstid sh perearstid, kes asuvad tööle väljaspool Tallinna ja Tartut.

• Kiirabiteenuse parema ja ühtlasema kättesaadavuse tagamiseks korraldati konkurss uute teeninduspiirkondade kehtestamiseks ning ühtlasi loodi eeldused 5 uue brigaadi ning kolme uue kiirabibaasi avamiseks 2014. aasta algusest.

• Eriarstide piisavaks koolitamiseks rahastati residentuuri kokkulepitult kasvavas mahus tagades 155 arsti vastuvõtu residentuuri õppesse 2013. aastal (2012. aastal võeti 148).

• 2013. aasta algusest tsentraliseeriti üldarstiabi korralduse funktsioon maavalitsustest Terviseametisse keskse ja ühtlase kvaliteediga juhtimise tagamiseks. Alustati perearstidele tegevuslubade välja andmisega.

• Ravimite kättesaadavuse parandamiseks sõlmiti kolme Balti riigi koostöö raamleping, millega on loodud valmisolek ravimite ühishangete korraldamiseks ja vajaduse korral riiklike varude jagamiseks. ELi piiriüleste terviseohtude otsuse eelnõu vastuvõtmisega juulis 2013 loodi õiguslik alus ravimite, sh vaktsiinide jm meditsiinitarvikute ühishangete mehhanismi väljatöötamiseks Euroopa Liidus. Lõpusirgele on jõudnud ka ühishangete raamlepingu ettevalmistused, millega luuakse valmisolek ühishangete väljakuulutamiseks (prognoositavalt 2014. a I poolaasta jooksul).

• Tervisestatistika kvaliteedi parandamiseks ja töökorralduse optimeerimiseks tsentraliseeriti tervisestatistika esitamine maavalitsustest Tervise Arengu Instituuti. 2013. aastal jõudsid lõpule Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja Statistikaameti koostöös 2014. aasta terviseuuringu ettevalmistused. Uuringu teeb 2014. aastal Statistikaamet.

• E-tervise projektidest rakendus 2013. aasta alguses e-konsultatsiooni teenus, mis võimaldab vähendada ebaotstarbekaid eriarstivisiite. I poolaasta lõpus lansseeriti uuel platvormil patsiendiportaal, mille järel on suurenenud portaali kasutus ligi kolm korda. II poolaastal valmis arstiportaali lahendus, mis tagab kõigile tervishoiuteenuse osutajatele võimaluse andmeid tervise infosüsteemi (TIS) saata ning neid sealt pärida sõltumata lokaalse infosüsteemi olemasolust. Aasta lõpuks valmis tervise infosüsteemi tervisestatistikamooduli esimene etapp, mis võimaldab järgnevatel aastatel järk-järgult üle minna isikupõhisele tervisestatistika tootmisele TIS-i andmete baasil. 2013. aastal kasvas hüppeliselt TIS-i edastatud dokumentide arv.


Rahvatervise tulemusvaldkonnas olulisi hilinenud tegevusi ei ole.

13

Tulemusvaldkond: pere- ja rahvastikupoliitika

3 Eesmärk: laste ning perede heaolu ja elukvaliteet on paranenud

3.1 Indikaatorid, mille sihttasemed täideti


aasta lõpuks


Suhtelise vaesuse määr 0–17-aastaste laste seas, %

18,0% Andmed avaldatakse 2014. a lõpus

Perest eraldatud laste arv ja osakaal 0–17-aastaste vanuserühmas

väheneb Andmed avaldatakse 2014. a II kvartali

lõpuks

• 2012. aastal tõusis laste suhtelise vaesuse määr võrreldes eelneva aastaga 17%-lt 18,1-ni. Kui sellest eelnevatel aastatel on laste suhtelise vaesuse määr olnud võrreldes elanikkonna näitajaga madalamal tasemel, siis 2012. aastal jõudis laste suhtelise vaesuse määr elanikkonna näitajaga võrreldes peaaegu samale tasemele (18,7%). Sarnaselt eelnevate aastatega oli ka 2012. aastal lastega leibkondadest suhtelise vaesuse määr kõige kõrgem ühe vanemaga lapse/lastega (40,8%) ning kolme ja enama lapsega leibkondades (18,6%). Eelneva aastaga võrreldes ühe vanemaga perede suhteline vaesus suurenes. Vähemalt kolme lapsega perede suhtelise vaesuse määr aga mõnevõrra langes. Tuginedes varasemate aastate näitajatele võime eeldada, et laste suhteline vaesus jääb prognoositud 2013. aasta sihttaseme lähedale.

• Perest eraldatud laste arv oli 2012. aastal 410 (2011. aastal 454), perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest lastest oli seega ligi 0,2%. Perest eraldatud laste arvu ja osakaalu mõjutab nii ennetava lastekaitsetöötajate töö tõhustamine kui 0–17-aastaste laste koguarv rahvastikus. Arvestades eelnevaid aastaid, võib eeldada, et perest eraldatud laste arv ja osakaal jääb 2013. aasta tasemele või väheneb mõnevõrra.



aasta lõpuks


Loomulik iive positiivne -1643* Summaarne sündimuskordaja 1,68 Andmed avaldatakse

2014.a mais Formaalse lastehoiuga hõlmatud 0–2-aastaste ning 3–6-aastaste laste osakaal kõigist vastava vanuserühma lastest, %

0–2-aastased 31% Andmed pole veel avaldatud 3–6-aastased 92%

*Statistikaameti esialgsed andmed

• Statistikaameti esialgsetel andmetel registreeriti 2013. aastal 13 831 elussündi ja 15 474 surma ehk loomulik iive oli taas negatiivne – suri 1643 inimest enam kui sündis. Negatiivset loomulikku iivet mõjutab ühelt poolt see, et ka 2013. aastal suurenes suremus 24 surmajuhtumi võrra ehk ca 0,2%. Teisalt mõjutab negatiivse iibe suurenemist see, et 2013. aastal vähenes sündide arv eelmise aastaga võrreldes 225 sünni võrra ehk 1,6%. Sündide arv jäi 2004. aasta tagusele tasemele, mil sündis vähem kui 13 992 last. Kõige enam on vähenenud esimeste laste sündide arv. Samas oli 2011. ja 2012. aastal sündimuse

14

vähenemine veelgi suurem – vastavalt ca 7,1% ja 4,5%. Kolme eelmise aasta andmete võrdlus viitab sellele, et sündide vähenemise trend on aeglustunud, teisalt tuleb arvestada muutusi rahvastikus (sünnitusealiste naiste arvu vähenemine järgnevatel aastatel).

• 2012. aastal oli summaarne sündimuskordaja 1,59. Statistikaameti esialgset sündide arvu arvestades jääb summaarne sündimuskordaja 2013. aastal alla 1,6 ehk jääb 2012. aasta taseme lähedale, mil näitaja oli 1,59. Taaste piir on 2,1.

• Oluline roll töö-, pere- ja eraelu ühitamisel ning kaudselt ka vaesuse leevendamisel on lapsehoiukohtade kättesaadavusel. Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal formaalse lastehoiuga hõlmatud 23% 0–2-aastastest (EL keskmine oli Eurostati 2011. aasta andmete kohaselt 29%) lastest ning vanuserühmas 3–6-aastat 90%, mis näitab vajadust täiendavate lapsehoiukohtade järele just alla 3-aastaste laste hulgas. Uuringu andmetele tuginedes võib öelda, et lasteaiajärjekorrad on endiselt probleemiks ning 2013. aasta lõpuks kavandatud saavutustaset (31%) ei saavutatud. Võib eeldada, et ka 2014. aastal jääb 0–2-aastaste laste formaalse lapsehoiu ulatus allapoole seatud sihttaset.

3.3 Kavandatud tegevuste olulisemad vahetud tulemused, mis aitasid enim kaasa eesmärkide/sihttasemete täitmisele

• 2013. aasta 1. jaanuaril hakkas kehtima vanemapensioni süsteem, mille järgi hakati alates 2013. aasta 1. jaanuarist ühele lapsevanemale lähtuvalt lapse sünniajast maksma pensionilisa.

• Alates selle aasta 1. juulist tõusis ka kolmanda ja iga järgneva lapse kohta makstav lapsetoetus 57,54 eurolt 76,72 euroni kuus, alates 2015. aastast 95,9 euroni kuus. Samuti tõusis alates selle aasta 1. juulist kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus praeguselt 320 eurolt 1000 euroni lapse kohta.

• 2013. aastast tõusis lapsepuhkuse tasu, mille suurus seoti töötasu alammääraga. Varem oli lapsepuhkuse tasu 4,25 eurot päevas, 2013. aastal 15,18 eurot. Emal või isal, kellel on üks või kaks alla 14-aastast last, on õigus igal kalendriaastal kolme tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele. Emal või isal, kellel on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps, on õigus kuue tööpäeva pikkusele lapsepuhkusele kalendriaastas.

• Jaanuarist 2013 taastati isapuhkuse hüvitis. Hüvitist on lapse isal õigus saada tema keskmise töötasu alusel kokku kümme tööpäeva kahe kuu jooksul enne sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

• Novembris võttis Riigikogu vastu vanemahüvitise seaduse muutmise eelnõu, millega soodustatakse töötamist vanemahüvitise saamise ajal ning tagatakse vanemahüvitise saajatele töötamise korral alati suurem kogusissetulek. Kehtiv vanemahüvitise ümberarvutamise valem on ebaühtlane ning võib anda tulemuse, kus hüvitise saaja kogusissetulek töötasu saamisel väheneb. Eelnõuga muudetakse hüvitise vähendamise valemit ühtlasemaks ning isikutele soodsamaks. Eelnõuga kaotatakse töötasu ülempiir (kolme kordne keskmine palk), mille saamisest alates vanemahüvitist ei maksta. Vanemahüvitise saajale säilib alati vähemalt pool hüvitise suurusest ning vähemalt hüvitise määra suurune vanemahüvitis. Seadus jõustus 1. jaanuaril 2014.

• Valminud on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatuse eelnõu, millega reguleeritakse kodusünnitusabi. Kodusünnitusabi osutamiseks peab ämmaemand taotlema iseseisvalt teenuse osutamiseks Terviseametilt eraldi tegevusloa. Eestis moodustasid aastatel 1992–2013 kodusünnitused 0,3–0,5% kõigist neil aastatel toimunud sünnitustest.

• Tagati viljatusravi parem kättesaadavus, ravijuhtude arv võrreldes eelneva aastaga kasvas 6%. Järjekordade pikkus on lubatud 8 kuust väiksem – kõige pikem 7,5 kuud Nova Vitas.

• 2013. aasta veebruaris allkirjastati riskilaste ja -noorte programm aastateks 2013–2016. Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rahastuse toel käivitatud programm annab olulise panuse laste riskide vähendamisse ja uute teenuste arendamisse Eestis. Programmi

15

raames viiakse tegevusi ellu nii noorsootöö, hariduse, sotsiaalhoolekande, lastekaitse, laste vaimse tervise kui õiguskaitse valdkonnas. Riskilaste ja -noorte programmist rahastatakse ka ühe eeldefineeritud projektina tõenduspõhise vanemlusprogrammi elluviimist. Viimati nimetatu rakendamine hõlmab endas eel- ja järeluuringute tegemist, tõenduspõhise vanemlusprogrammi adapteerimist, praktikute koolitamist ja programmi elluviimist.

• Jätkati pere- ja töötajasõbralike ettevõtete riikliku tunnustamisega. Sotsiaalminister andis mais üle auhinna aasta kõige pere- ja töötajasõbralikuma ettevõtte konkursi võitjale Microsoft Estonia OÜ-le, kes pälvis sama tiitli ka 2011. aastal.


• Koostamisel on peretoetuste ja -teenuste roheline raamat, mille eesmärgk on leida optimaalsed ja (kulu)efektiivseimad võimalused erinevate perepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks, pakkudes välja nii toetusi ja teenuseid kui puhkusi ja hüvitisi hõlmava terviklahenduse. Rohelise raamatu fookuses on peamiselt sündimuse suurendamine ja lastega perede vaesuse leevendamine. 2013. aastal valmis mitu rohelise raamatu sisendiks olevat analüüsi, mille tulemusi tutvustatakse 2014. aasta I kvartalis koos rohelise raamatu eelnõu avaliku konsultatsiooni algusega. Peretoetuste ja -teenuste roheline raamat esitatakse valitsusele arutamiseks 2014. aasta II kvartalis.

• Valmis uue lastekaitseseaduse eelnõu, kuid selle esitamine valitsusele hilines. Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 2013. aasta lõpus ning esitatakse valitsusele 2014. aasta esimese poolaasta jooksul. Eelnõuga pannakse alus tänapäevasele lastekaitsekorraldusele, mis on valdkondadeülene, tugineb maailmas efektiivseks osutunud mudelitele ja panustab senisest enam ennetustöösse. Eelnõu järgi kohustub riik pakkuma kõikidele kohaliku tasandi lastekaitsetöötajatele täiendkoolitust ja supervisiooni, samas eeldades, et lastekaitsetööd tegevad ametnikud on vastava baasharidusega ning omavad eelnevat töökogemust. Täiesti uue lahendusena luuakse lastekaitse riiklik rakendusüksus, mille osas antakse täiendavad ülesanded lastekaitse riiklikuks korraldamiseks Sotsiaalkindlustusametile. Riikliku rakendusüksuse ja selle regionaalsete kontorite pädevusse kuulub kohaliku tasandi lastekaitse alase tegevuse toetamine (näiteks kohalike arengukavade välja töötamise toetamine ja töötajate nõustamine), keerukamate multiprobleemsete või valdkondadeüleste juhtumite lahendamine, tõenduspõhiste sekkumiste elluviimine ning riikliku lapse õiguste järelevalve tegemine. Seadus on planeeritud jõustuma 2015. aastast.

Hinnang tegevuskava elluviimisele

Sotsiaalministeerium on valdavalt suutnud oma 2013. aasta tegevuskavas planeeritud tegevused ellu viia, panustades eelkõige Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011–2015 täitmiseks vajalike tegevuste planeerimisse, käivitamisse ja elluviimisse.

16

III osa: ASUTUSE JUHI HINNANG SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOHTA JA ÜLEVAADE RIIGIRAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLASE TEGEVUSEST SISEAUDITI KORRALDAMISEL

HINNANG SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOHTA Asutuse juhina on mul kohustus tagada sisekontrollisüsteemi rakendamine ja selle tulemuslik toimimine ministeeriumis ja tema valitsemisalas. Sisekontrollisüsteem on valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada õigusaktidest kinnipidamise, vara kaitstuse raiskamisest, ebasihipärase kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest ja muust sarnasest tingitud kahju eest, asutuse tegevuse otstarbekuse asutuse ülesannete täitmisel ning asutuse tegevusest tõese, õigeaegse ja usaldusväärse informatsiooni kogumise, säilitamise ja avaldamise. Sisekontrollisüsteem on loodud riskide maandamiseks mõistlikule tasemele. Sotsiaalministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteemide rakendamisel on järgitud kehtivaid õigusakte ja üldtunnustatud standardeid. Sotsiaalministeeriumi sisekontrollisüsteem hõlmab struktuuri, juhtkonna suhtumist, kehtivaid protseduurireegleid jt meetmeid. Asutuse juhina on mul kohustus anda hinnang ministeeriumi kui riigiraamatupidamiskohustuslase sisekontrollisüsteemile. Ministrina hindan Sotsiaalministeeriumi ning tema valitsemisala asutuste sisekontrollisüsteemi parandamist vajavaks1. Hinnang sisekontrollisüsteemile põhineb viimase kahe aasta siseaudiitorite töö tulemustel, välisaudiitorite ja teiste väliste hindajate (sh Riigikontroll, Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond) arvamustel ning valitsemisala asutuste juhtide hinnangutel. Ülevaade riigiraamatupidamiskohustuslase tegevusest siseauditeerimise korraldamisel Ministrina kinnitan, et Sotsiaalministeeriumi siseaudiitoritele on tagatud tööks vajalikud tingimused, ligipääs tööks vajalikule informatsioonile ja funktsionaalne sõltumatus asutuse ülejäänud tööst. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on siseaudiitori kutsetegevus tsentraliseeritud ministeeriumi tasandile. Siseauditi üksus allub organisatsioonis kõrgeimale juhtorganile, kelleks on minister. Siseauditi üksuses on loodud viis ametikohta, millest kõik olid aruandeperioodil täidetud. Aruandeperioodiga võrreldes siseauditi üksuse koosseis praeguseks vahetunud 60% ulatuses. Siseaudiitorite arv valitsemisala ulatuses on ebapiisav. Siseauditi üksus lähtub oma tegevuses siseaudiitori kutsetegevuse standarditest. Siseauditi üksus ei ole läbinud standardite kohast kvaliteedihindamist, et saada kindlust siseaudiitori kutsetegevuse standarditele vastavuses. Siseauditi üksuse sisene kvaliteedi hindamine on kavas teha 2014. aasta teisel poolaastal ning seejärel korraldada väline hindamine. Ühelgi Sotsiaalministeeriumi siseaudiitoril ei ole avaliku sektori siseaudiitori kutsetaset.

1 Parandamist vajav – eksisteerivad üksikud konkreetsed kontrollinõrkused, kuid üldiselt on sisekontrollimeetmed hinnatud

sobivateks ja mõjusateks andmaks põhjendatud kindlustunde, et riskid on juhitud ja eesmärgid saavutatakse.

17

IV osa: ÜLEVAADE RIIGIRAAMATUPIDAMISKOHUSTUSLASE VALITSEMISALAS VÕI VALITSEVA MÕJU ALL OLEVATE ÄRIÜHINGUTE, AVALIK-ÕIGUSLIKE JURIIDILISTE ISIKUTE, SIHTASUTUSTE, MITTETULUNDUSÜHINGUTE JA MUUDE ISIKUTE KOHTA

ÄRIÜHINGUD AS Hoolekandeteenused Aktsiaselts Hoolekandeteenused on riigile kuuluv äriühing kus riigi esindajaks on sotsiaalminister. Ettevõte pakub peamiselt psüühilise erivajadusega täiskasvanutele hoolekandeteenuseid. AS-il Hoolekandeteenused on kolmeliikmeline juhatus ja viieliikmeline nõukogu. Ettevõtte kontserni kuulub sihtasutus Hea Hoog, millel on üheliikmeline juhatus ja kolmeliikmeline nõukogu. SA Hea Hoog eesmärk on erivajadustega inimeste abistamine oma koha leidmisel ühiskonnas. 2013. aasta lõpul oli ettevõttes struktuuri järgi 21 erihooldekodu, üks eakatekodu ja varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus. Ööpäevaringsed teenused, ka kogukonnas elamine, asenduskodu- ja üldhooldusteenus moodustasid 2013. aasta lõpul kokku 87% kõigist teenustest. Toetavate teenuste (toetatud elamine, toetatud töötamine, igapäevaelu toetamine) osakaal teenusteportfellis on aasta-aastalt vähenenud, 2013. aasta lõpuks oli see 13% koguteenuste mahust (2012. aastal oli see 14% ja 2011. aastal 16%). 2013. aasta jooksul pakkus SA Hea Hoog tööhõivet kontserni 384-le lepingulises töösuhtes olnud kliendile (2012. aastal 385 kliendile). 2013. aasta septembris lõppes viis aastat kestnud projekt, mille käigus ehitati Euroopa Regionaalarengu Fondi, riigieelarve- ja omavahenditest klientidele uued kodud ja suleti vanad amortiseerunud ning elamiskõlbmatud hooned. Uusi maju rajati 11 asukohta, tekkisid 5-7 majalised külad va Viljandi linn, kuhu ehitati 2 maja. Kokku on ettevõttes (ka Karula varem ehitatud majad) nüüdseks 592 kaasaegset majutuskohta. Enamik tube uutes majades on ühekohalised, kuid igas peremajas on ka tuba, kus on võimalik elada kahekesi. 2013. aasta jooksul lõpetati kõik ehitustööd ning teenusekohad avati kavandatud tähtajal. Rajati 55 peremaja ja 550 teenusekohta, lisaks tekitati võimalus täiendavate teenusekohtade loomiseks Uuemõisa, Vääna, Türi ja Kodijärve kodudes. 2013. aastal suurimad projektid olid ka Võisiku ja Sõmera kodude kliendiruumide nõuetega vastavusse viimine. Kokku kaasajastati ligi 300 kliendikohta, mille tulemusel kliendid elavad väiksemates üksustes ühe- ja kahekohalistes tubades. Igal perel on oma hügieeniruumid, elutuba ja kööginurk. Neist suurim projekt oli Võisiku Kodu hoone 5 rekonstrueerimine. Ümberehitustööde käigus muudeti oluliselt senist ruumikasutust ning uuendati kõik kolmekorruselise hoone kliendikohad. Kokku paranesid 150 kliendi elamistingimused. Sõmera Kodus rekonstrueeriti/remonditi kolm klientide elamut. Tööde käigus kaasajastati kokku 130 kliendikohta. 2012. aastal alustatud töödest jõudsid lõpule Vägeva Kodu sanitaarruumide remont ning Erastvere Kodu peahoone remonttööd, millede käigus rajati juurde ca 10 nõuetele vastavat kliendikohta.

(tuhat eurot)

Tütarettevõtjad Varade maht Omakapitali maht

sh 2013. a tulem

AS Hoolekandeteenused 44 850 42 136 2 056

18

AVALIK- ÕIGUSLIKUD JURIIDILISED ISIKUD Eesti Haigekassa Eesti Haigekassa on 2001. aastal loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, mille eesmärk, ülesanded, pädevus, õiguslik seisund, tegevuse alused ja organid on sätestatud Eesti Haigekassa seaduses. Haigekassa põhiülesanne on korraldada riiklikku ravikindlustust, võimaldada kindlustatutele ravikindlustushüvitisi ning tagada ravikindlustusraha tõhus ja otstarbekas kasutamine. Oma tegevuste elluviimisel on Haigekassa Sotsiaalministeeriumi oluline partner. Haigekassa ülesanne ravikindlustuse eesmärkide saavutamiseks on hinnata nii arstiabi vajadust, kaasajastada ravikindlustuse paketti, kavandada eelarve, mis tagaks ravikindlustushüvitiste kättesaadavuse ning sõlmida raviasutustega raviteenuse osutamise lepingud, tagamaks vajalike teenuste osutamist. Ressursside parimaks kasutamiseks kindlustatute huvides teeb haigekassa koostööd kõigi tervishoiusüsteemi partneritega. Haigekassa kontrollib seaduse alusel ravikindlustusraha kasutamise sihipärasust, sh ostetud teenuste kvaliteeti ja põhjendatust. Haigekassa toetab ravijuhendite koostamist ning tellib kliinilisi auditeid. Juurutatud on perearstide kvaliteeditasu süsteemi, mille eesmärk on tagada üle Eesti ühtsetel alustel haiguste ennetus ja krooniliste haiguste jälgimise kvaliteet esmatasandil ehk siis perearsti ja -õdede poolt. Haigekassa rahastab tervise edendamist ja haiguste ennetamist ravikindlustuse seaduse alusel sihtotstarbeliste projektide kaudu, võttes aluseks nii valitsuse poolt heaks kiidetud rahvastiku tervise arengukavas kui haigekassa arengukavas sätestatut. Haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastate analüüsi järgi põhjustavad suurimat tervisekadu südame- ja veresoonkonnahaigused, pahaloomulised kasvajad, vigastused ning mürgistused. Kõik need mõjutavad ka haigekassa tervishoiuteenuste, ravimite ja töövõimetuse kulusid. Osa neist saab vältida või saab nendest tulenevat kahju vähendada tervise edendamise ja ennetustööga. Eesti Haigekassa kõrgeim organ on 15-liikmeline nõukogu, 5 liiget esindavad tööandjaid, 5 kindlustatute ühinguid ja 5 riigivõimu. Nõukogu juhib sotsiaalminister. Haigekassat juhib kolmeliikmeline juhatus. Haigekassa struktuuris on 11 keskosakonda ja 4 piirkondlikku osakonda – Harju, Pärnu, Tartu ja Viru. 2013. aasta lõpu seisuga oli Haigekassas 211 töötajat (2012. aastal 210). Oma ülesannete täitmiseks teeb Haigekassa koostööd partnerite ja tööandjatega. Haigekassa partnerid on tervishoiuteenuste osutajad: haiglad, eriarstid, perearstid, hambaarstid ja apteegid, erialaseltsid ja tervishoiuteenuse osutajate ühendused, terviseedendajad, Sotsiaalministeerium ja teised riigiasutused. Strateegilised lepingupartnerid on haiglavõrgu arengukava haiglad. 2013. aasta lõpul oli ravikindlustatud isikute arv 1 231 203, võrreldes 2012. aastaga on arv jäänud ligikaudu samaks. 2013. aastal oli töötavaid kindlustatuid 48% kindlustatute üldarvust ja kindlustatutega võrdsustatud isikuid oli samuti 48%. Tervishoiukuludest katab Haigekassa ca 68%, ülejäänu tuleb inimestelt ning riigi- ja omavalitsuse eelarvest. Haigekassa eelarve kulud olid 2013. aastal 838 356 tuhat eurot, sh ravikindlustuse kulud 830 419 tuhat eurot. Kulud suurenesid võrreldes 2012. aastaga ligi 7%. Tulusid laekus 836 892 tuhat eurot, mis oli ligi 7% enam kui 2012. aastal. Enamik tuludest (99,1%) laekus sotsiaalmaksu ravikindlustusest. Haigekassa 2013. aasta jooksva aasta tulem oli negatiivne 1,5 miljoni euro ulatuses.

19

Ravikindlustuse eelarvesse elanikkonnale kindlustuskaitse tagamiseks sotsiaalmaksu laekumine, mis tulenevalt üldisest majanduslangusest nii 2009. kui ka 2010. aastatel vähenes, suurenes 2011. aastal 6% ja 2012. aastal 6,5%, suurenes 2013 aastal võrreldes eelneva aastaga 7 %. Sellega seoses oli võimalik suurendada kulutusi tervishoiuteenustele samuti 7%. Kindlustatute arvu muutusi aastal 2013 iseloomustab tööhõive olukorra paranemisest johtuv töötavate kindlustatute arvu suurenemine (nagu ka eelnenud 2012 aastal) ning riigi poolt kindlustatute arvu vähenemine töötute tööturule naasmise tõttu. 2013. aasta ravikindlustatute üldarvu vähenemise peamisteks põhjusteks on lahkumine välismaale ning asjaolu, et 2013. aasta surmade arv ületas sündide arvu. Eriarstiabi kulud kasvasid 7%, sh statsionaarsete voodipäevade arv ja keskmine ravijuhu pikkus vähenesid 2%. Eriarstiabi raviteenuseid kasutanud isikute arv võrreldes eelmise aastaga suurenes. Ravijuhtude üldarv suurenes eelmise aastaga võrreldes 20 tuhande ravijuhu võrra, kuid vaatamata sellele jäi eelarve ravijuhtude osas 1% täitmata. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks rahastati ambulatoorset ravi 3,8 miljoni euro võrra planeeritust rohkem. Üldarstiabi kulud suurenesid 8%, lisandusid teine pereõde, e-konsultatsioon, tegevusfond. 2012. aasta lõpul oli Eestis 801 perearstinimistut eelneva aasta 800 asemel. Üldarstiabi eelarve täideti 98% ulatuses planeeritust. Eelarve alatäitmine on seotud eeskätt uuringufondi alakasutusega, kuid planeeritust väiksem oli ka perearsti nimistutele makstud pearaha, sest vähenes kindlustatute arv nimistutes. Perearsti kvaliteedisüsteemis osalejate arv on alates 2007. aastast pidevalt suurenenud. Möödunud aastal jäi osalejate osakaal samale tasemele 2012. aastaga (97%). Kvaliteedisüsteemiga liitunud perearstide nimistute inimesi hõlmavad ennetustegevused rohkem ja nende kroonilisi haigusi jälgitakse süstemaatilisemalt. Pereõe visiitide üldarv on see aastate 2008–2013 jooksul suurenenud 3,6 korda. See tõendab, et pereõdede osa patsientide nõustamisel on suurenenud. Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni 1220 teenust pakutakse jätkuvalt ööpäev läbi, et inimesed saaksid tervisemurede korral kiiret nõu. Lisaks saab küsida teavet tervishoiukorralduse kohta. Perearsti nõuandetelefoni kasutamine oli planeeritust parem ja kasvas võrreldes eelmise aastaga 15%. Hooldusravi kättesaadavus paranes märgatavalt – juhtude arv suurenes, sh ambulatoorses ravis 11,6%. Suurenemise peamine põhjus on koduõenduse ravijuhtude suurem arv. Statsionaarse hooldusravi juhtude arv suurenes 10,6%. Valmistati ette õendusabiteenuste uuendatud regulatsioon teenuste kvaliteedi tõstmiseks ja nimetuse vastavusse viimiseks teenuse sisuga. Senine hooldushaigla kannab edaspidi õendushaigla nimetust ning osutatava teenuse nimetus on hooldusravi asemel iseseisva statsionaarse õendusabi teenus. Elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks toetati jaanuaris, veebruaris ja mais Eesti Vähiliiduga koostöös emakakaela- ja rinnavähi sõeluuringute alast teavitust. Aasta jooksul ilmusid kuue erineva päeva- ja nädalalehe vahel terviseleheküljed, kus käsitleti tervise ja tervishoiusüsteemiga seotud teemasid. Mõistliku ravimikasutuse korduskampaania toimus sügisel, kampaania märgatavus oli 90%. Täiendavalt valmistati ette 2014. aastaks kampaania esmatasandi rollist ja teadlike valikute tegemisest tervishoiuteenuste kasutamisel. Ravikvaliteedi objektiivseks hindamiseks korraldati 2013. aastal läbi viis kliinilist auditit: iseseisva antenataalse ämmaemandusabi kvaliteet, insuldiravi põhjendatus ja kvaliteet, bariaatriliste patsientide käsitlus, melanoomiga patsientide käsitlus ja pereõdede tegevus hüpertooniahaigete jälgimisel ja nõustamisel. Soodusravimitega seoses jätkus 2013. aastal patsientide omaosaluse vähenemine. Kindlustatu omaosalus retseptiravimite ostmisel on aastaga vähenenud 33%-lt 32,1%-ni. Peamiselt on vähenemine tingitud 50% soodusravimite kompenseerimisel piirmäära kaotamisest. Selle

20

tulemusena vähenes umbes 1,5 miljoni euro ulatuses aastas patsientide omaosalus. Soodusretseptide arv on suurenenud 3%. See peegeldab ravimikasutuse suurenemist, mis on enim väljendunud 50% ja kallihinnaliste 100% kompenseeritavate soodusravimite kasutamises. Keskmine soodusretsepti maksumus haigekassale on kasvanud 2%. 75%, 90% ja 100% soodusravimite maksumuse tõus olnud vaid 1%, mis viitab tõhusale hinnakontrollile (soodsad hinnakokkulepped, piirhinnad jms). 2013. aasta jooksul alustati viie uue toimeaine kompenseerimist, mis laiendasid ravimivalikut mitmele sihtgrupile. Eesti Haigekassa majandusaasta aruandega saab tutvuda koduleheküljel: http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/HAIGEKASSA_AASTARAAMAT_2013.pdf Eesti Töötukassa Eesti Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi 2001. aastal ja mis alustas tegevust 2002. aastal. Kindlustushüvitisi hakati välja maksma 2003. aastal. 1. maist 2009 on Töötukassa ülesanne korraldada ka tööotsijatele ja tööandjatele tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste maksmist. Töötukassa viib ellu tööpoliitikat ja korraldab töötuskindlustust eesmärgiga: • saavutada tööealise elanikkonna võimalikult suur tööhõive; • ennetada pikaajalist töötust ja tööturult tõrjutust; • kindlustada töö kaotanud inimestele tööotsingute ajaks sissetulek; • hüvitada töötajale töölepingu ülesütlemine koondamise korral; • tagada töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Eesmärkide täitmiseks Töötukassa: • maksab töötushüvitisi, mis võimaldavad majanduslikult toime tulla ja sobivat tööd otsida; • võtab osaliselt üle tööandja kohustused töötajate ees koondamise ja maksejõuetuse korral; • toetab töölesaamist ning parandab kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet; • aitab tööotsijatel leida tööd, osutades selleks vajaduse korral tööturuteenuseid; • vahendab tööandjatele sobivat tööjõudu ning toetab töötajate töölevõtmist. Töötukassa kõrgeim juhtimisorgan on kuueliikmeline nõukogu, kus võrdselt kahe liikmega on esindatud tööandjad, töövõtjad ja valitsus. Tegevjuhtimise eest vastutab kolmeliikmeline juhatus. Töötukassa organisatsioon koosneb keskkontorist ja 15 maakondlikust keskusest. Tallinnas asuva keskkontori (11 osakonda ja nõunikud) vastutada on strateegiline juhtimine, arendustöö ja tugiteenuste osutamine. Lisaks menetletakse keskkontoris kindlustushüvitisi, töötutoetust, ettevõtluse alustamise toetust ja tööandjate taotlusi töökoha täitmiseks välismaalasega. Samuti paikneb keskkontoris koondamistele reageerimise meeskond, kes osutab koondatavatele töötajatele uuesti tööle saamiseks vajalikku abi koondamisjuhtumitel üle Eesti. Maakondlikes osakondades nõustatakse kliente ja osutatakse teenuseid. Töötukassa koosseisus oli 31.12.2013 seisuga kokku 526 (2012.aastal: 519) ametikohta (129 keskkontoris ja 397 maakondlikes osakondades), millest täidetud oli 510. Töötajate asjatundlikkuse hindamiseks ja kompetentside arendamiseks on suuremate ametirühmade tarvis välja töötatud kompetentsimudelid.

21

Töötukassa eelarve tuludeks on laekumised töötuskindlustusmaksetest, tulud vahendite paigutamisest, eraldised riigieelarvest ja muud tulud, millest kaetakse Töötukassa teenuste ja tegevuse kulud. Alates 2011. aastast rahastatakse tööturuteenuseid ja -toetusi, välja arvatud töötutoetust, töötuskindlustuse seaduses sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist ning riigieelarvest sihtotstarbelise eraldisena. Töötukassa teenuseid rahastatakse järgmistest allikatest: • tulu töötuskindlustusmaksest: töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamise korral, maksejõuetushüvitis, sotsiaalmaks hüvitistelt, aktiivsed tööturumeetmed ja tegevuskulu; • riigieelarve vahendid: aktiivsed tööturumeetmed ja nendega seotud kulu, erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kulu ning töötutoetus; • Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid: aktiivsed tööturumeetmed ja nendega seotud kulu; • Euroopa Komisjoni otsetoetus EURES tegevusteks ja teenuste osutamiseks. Töötukassa 2013. aasta eelarves oli planeeritud töötuskindlustusmaksete laekumisi kokku 161,6 miljonit eurot, sh kindlustatute kindlustusmakseid 105,0 miljonit ja tööandjate kindlustusmakseid 56,6 miljonit eurot. Töötuskindlustusmaksete väiksem laekumine võrreldes 2012. aastaga on seotud töötuskindlustusmakse määrade langetamisega jaanuarist 2013. Tegelik laekumine oli prognoositust 0,3 % suurem: kindlustatute makseid laekus 105,3 miljonit ja tööandjate makseid 56,7 miljonit eurot. 2013. aastal jätkus majandusolukorra ja tööturu olukorra paranemine, kuid kulud töötuskindlustushüvitisele ja koondamishüvitisele suurenesid. Töötuskindlustushüvitise kulud suurenesid aastaga 11% võrra. Kuigi registreeritud töötute arv 2013. aastal jätkuvalt vähenes, suurenes töötuskindlustusele kvalifitseerujate osakaal ja pikenes hüvitise periood, samuti suurenes keskmise hüvitise summa. Koondamishüvitise kulud suurenesid 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga 9% võrra. Koondamishüvitise kulude suurenemise peamine põhjus on keskmise koondamishüvitise suurenemine. Kulu töötutoetusele suurenes 2013. aastal 50% võrra, sest aasta algusest tõusis töötutoetuse päevamäär 2,11 eurolt 3,28 eurole ning suurenes ka töötutoetuse määramiste arv. Tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise kulu jäi ligikaudu samale tasemele, vähenedes 1% võrra. Oluliselt vähenesid kulud aktiivsetele meetmetele, mis võrreldes 2012. aastaga vähenesid 18% võrra. See on seotud töötute arvu vähenemisega. Kokkuvõttes suurenes töötukassa netovara 2013. aastal 59,7 miljoni euro võrra. 2013. aasta lõpuks oli töötukassa netovara maht 529,1 miljonit eurot. Täpsemalt saab majandusaasta aruandega tutvuda Eesti Töötukassa koduleheküljel: http://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/majandusaasta-aruanded

SIHTASUTUSED

Sotsiaalministeeriumi valitseva mõju all olevad sihtasutused

Sihtasutus Asutajad Asutamise aeg

Sihtasutuste eesmärgid

Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond

Vabariigi Valitsus, riigipoolseks asutajaõiguste teostajaks määrati Sotsiaalministeerium

Fondi põhikiri ja nõukogu koosseis kinnitati VV 07.04.1994 määrusega nr 129

Sihtasutuse eesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada puudega inimeste integreerimist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse

22

suurendamist ning neile võrdsete võimaluste loomist.

Eesti E-tervise Sihtasutus Vabariigi Valitsus, riigipoolseks asutajaõiguste teostajaks määrati Sotsiaalministeerium

Asutati VV 29.09.2005 korraldusega nr 614

Sihtasutus on üleriigiliste e-lahenduste edendaja ja arendaja tervishoiusüsteemis; laiem eesmärk on aidata kaasa tervishoiusüsteemi arendamisele teadliku patsiendi keskseks. Sihtasutuse eesmärk on arendada ja hallata Eesti Vabariigi tervishoiu infosüsteemi komponente, samuti neid tegevusi koordineerida.

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla



Sihtasutuse eesmärk on osutada kvaliteetset eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.

Sihtasutus Viljandi Haigla Vabariigi Valitsus, riigipoolseks asutajaõiguste teostajaks määrati Sotsiaalministeerium


Sihtasutuse eesmärk on kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste ja sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamine ning osalemine meditsiinialastes rakenduslikes uurimisprogrammides.

Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus



Sihtasutuse eesmärk on kõrgetasemeliste tervishoiuteenuste, sellega kooskõlas olevate muude teenuste ja sotsiaalteenuste osutamine ning osalemine tervishoiualastes uuringutes.

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum

Vabariigi Valitsus, riigipoolseks asutajaõiguse teostajaks määrati Sotsiaalministeerium


Sihtasutuse eesmärk on kõrgetasemelise arstiabi osutamine ning koostöös Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga arstidele ja muule meditsiinipersonalile

23

diplomieelse ja -järgse välja- ja täiendõppe andmine ning meditsiinialane teadustöö.

Sihtasutus Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus

Vabariigi Valitsus, riigipoolseks asutajaõiguse teostajaks määrati Sotsiaalministeerium


Sihtasutuse eesmärk on sõltuvusprobleemidega isikutele tugiteenuste osutamine ning nende abistamine narkootikumidest võõrutamisel, samuti ennetustöö ning osalemine uurimisprogrammides ja tervete eluviiside propageerimine.

Aastaaruandes kajastuvad muud sihtasutused

Sihtasutus Asutajad Asutamise aeg Selgitused Sihtasutus Tartu Kiirabi

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tartu linn

29.06.2001 Sihtasutuse eesmärk on kõrgetasemelise haiglaeelse ja haiglatevahelise erakorralise meditsiiniteenuse osutamine. Koostöös Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja Sihtasutusega Tartu Ülikooli Kliinikum antakse teistele erakorralist meditsiiniteenust osutavatele asutustele ja ettevõtetele meditsiinipersonali diplomieelset ja -järgset ning välja- ja täiendõpet.

Sihtasutuse osalust kajastatakse Sotsiaalministeeriumi aastaaruandes tulenevalt valitsevast mõjust ühe asutaja, Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum, suhtes. Üksus ei kuulu konsolideerimisele kliinikumi poolt, sest tema bilansimaht ja müügitulu ei ületa 5% kliinikumi vastavatest näitajatest. Tagamaks riigi üldeeskirja nõuete täitmist ja sihtasutuse andmete kajastumist riigi koondbilansis, on osaluse kajastajaks ministeerium.

Sihtasutus Asutajad Asutamise aeg Selgitused Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank

Võrdsetes osades SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

12.06.2006 Sihtasutuse eesmärk on võimaldada tervishoiuteenuste osutajatele tervishoiuteenuste osutamisel vajalike diagnostiliste piltide arhiveerimist ja kuvamist.

24

SA Eesti Tervishoiu Pildipank asutajateks olid võrdsetes osades SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Kuni 2008. aastani liitis Rahandusministeerium SA Eesti Tervishoiu Pildipank netovara riigi koondaruandele. 2013. aastal mitterahalisi sissemakseid sihtasutustele ei tehtud.

Peamised majandusnäitajad (tuhat eurot)

Sihtasutused Varade maht Omakapitali maht

sh 2013. a tulem

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum* 125 056 84 645 -688 Sihtasutus Põhja -Eesti Regionaalhaigla 164 016 85 243 12 974 Sihtasutus Viljandi Haigla 10 887 7 657 482 Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 3 930 3 379 27 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Pildipank 1 350 1 185 237 E-tervise Sihtasutus 3 553 1 679 580 Sihtasutus Sillamäe Narkorehabili-tatsioonikeskus 273 227 -8 Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond 191 69 -13 Sihtasutus Tartu Kiirabi KOKKU 309 256 184 084 13 591

* kajastatud koos SA Tartu Kiirabi näitajatega (lisa 8).

25

V osa: RAAMATUPIDAMISE SEADUSEST TULENEVAD TÄIENDAVAD NÕUDED TEGEVUSARUANDELE

Olulisemad aruandeaasta jooksul tehtud ja lähitulevikus planeeritavad investeeringud 2013. aastal planeeriti tuberkuloosi-, HIV/AIDS ravimite ja antidoodide soetamiseks 16 087 tuhat eurot, millest 3508 tuhat eurot olid ülekantud vahendid 2012. aastast ja 2014. aastasse kanti üle 1473 tuhat eurot. Immuunpreparaate planeeriti soetada 2 358 tuhande euro eest, millest 441 tuhat eurot olid ülekantud vahendid 2012. aastast ja 2014. aastasse kanti üle 546 tuhat eurot. Sotsiaalministeeriumi infotehnoloogiakulude 2013. aasta eelarve oli 3 189 tuhat eurot, millest 2012. aastast ülekantud vahendid 1 227 tuhat eurot ja 1 106 tuhat eurot kanti üle 2014. aastasse eelnevalt sõlmitud lepingute ja arendusprojektide kuludeks. Väga olulise osa valitsemisala investeeringutest moodustasid uute peremaja tüüpi asenduskodude ehitused. Investeeringute eesmärk oli vanemliku hoolitsuseta lastele paremate elamis- ja õppimistingimuste tagamine riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimisega, mis aitab luua võimalikult kodulähedase kasvukeskkonna asenduskoduteenuse osutamiseks. Teenuse üleviimine peremajade põhimõttele annab pikemas perspektiivis võimaluse olla teenuse pakkumisel paindlikum ning rakendada vajaduse korral teistsuguseid asendushoolduse vorme. Investeeringuid kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi vahenditest: ERFi meetme „Riiklike lastehoolekandeasutuste reorganiseerimine“ eelarve on 9 793 tuhat eurot, millest riiklik kaasfinantseering moodustab 1 564 tuhat eurot ja toetus 8 228 tuhat eurot. Riiklike lastehoolekandeasutuste reorganiseerimise projektide elluviimise eelarve 2013. aastal on 2 752 tuhat eurot, mis koosnes täies mahus välisvahenditest. Meetme raames reorganiseeritakse 26 laste peremaja tüüpi ehitist. 2013. aasta lõpuks on valminud Pärnu, Narva-Jõesuu, Haapsalu, Tartu ja Elva asenduskodud ning ehitamisel on Narva ja Kuresaare peremajad. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi vahendite kogueelarve on 4 945 tuhat eurot, millest riiklik kaasfinantseering on 737 tuhat eurot ja toetus 4 178 tuhat eurot. 2013. aasta eelarve on 1 111 tuhat eurot, sh välisvahendeid 996 tuhat eurot ja riikliku kaasfinantseeringut 115 tuhat eurot. Projekti raames ehitatakse 11 uut peremaja Elvasse, Saarepeedile, Viljandisse ja Juurusse ja 2013. aastal alustati Valga peremaja planeerimise tegevustega. Olulisemad uurimis- ja arendustegevuse projektid

(tuhat eurot) Uurimis-ja arendusprojekt Asutus Eelarve

liik 2013.a täitmine

Uuring „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile“ (patsiendi rahulolu-uuring)

Sotsiaalministeerium 20 18

Terviseameti projekt „Liitumine kiirabi Terviseamet 31 19

26

ja päästeasutuste ühise sidesüsteemiga“ Terviseamet 40 110

Veebipõhine uuring „Inimeste valmisolek gripivastasesse vaktsineerimisse ja selle muutumisse ajas 2011–2015 ning selle alusel ennetus- ja teavitusmeetmete planeerimine“

Terviseamet

20

1

Soolise võrdõiguslikkuse meetme hindamine

Soolise võrdõiguslikkuse volinik

31 7 40 37

Horisontaalsete teemade hindamine Sotsiaalministeerium 31 1 40 3

Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine (ESF)

Tervise Arengu Instituut 40 1012

Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine (ESF)

Tervise Arengu Instituut 31 179

Tervishoiuteaduste võimekuse edendamise programm TerVe/ Keskkonna tervise uuringute keskus

Terviseamet 31

40 2

Uuring kiirabiliste patsientide ravimite ja meditsiinitarvikute vajaduse kohta hädaolukordade riskianalüüsidest lähtuvalt potentsiaalsetele kannatanutele kahjustusi arvesse võttes.

Terviseamet 20 6

Riigi tegevusvaru nomenklatuuri analüüs Terviseamet 20 6 Töövõtja kohustub määrama Ra-226 ja Ra-228 sisalduse kuni 220 (kakssada kakskümmend) veeproovis ning arvutama oodatava aastase efektiivdoosi

Terviseamet

40 18 Tervishoiu teadus- ja arendustegevuse (T&A) pikaajaline arengukava koostamine

Sotsiaalministeerium

20 50 TerVE Tervishoiutehnoloogiate hindamine 31 29 Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs

Sotsiaalministeerium 20 7

Töövõimetoetuse seaduse mõjuanalüüsi (eelhindamine) 31 30

27

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE BILANSS

(tuhat eurot) Lisa 31.12.13 31.12.12

Varad 396 548 369 602

Käibevara 157 282 132 289 sh Raha ja pangakontod 3 8 047 4 361 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 5a 108 066 95 654 Muud nõuded ja ettemaksed 6 31 008 25 693 Varud 7 10 161 6 581

Põhivara 239 266 237 313 sh Osalused sihtasutustes 8 184 084 170 493 Osalused tütarettevõtjates 9 42 136 40 080 Maksu-, lõivu ja trahvinõuded 5a 153 466 Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 6 631 561 Kinnisvarainvesteeringud 10 78 81 Materiaalne põhivara 11 9 083 22 422 Immateriaalne põhivara 12 3 101 3 210

Kohustused ja netovara 396 548 369 602

Lühiajalised kohustused 70 828 60 717 Võlad tarnijatele 3 921 4 480 sh Võlg põhivara eest 198 215

Võlad töövõtjatele 1 893 2 131 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 6 56 435 46 501 Eraldised 13 8 521 7 439 Laenukohustused 14 58 166

Pikaajalised kohustused 123 187 104 337 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 6 350 353 Eraldised 13 122 837 103 984 Eelarvesse kuuluv netovara 202 533 204 548

28

TULEMIARUANNE (tuhat eurot)

lisa 2013 2012 Tegevustulud 1 118 751 1 071 885

Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustusmaksed 5b 1 076 199 1 005 802 Maksud kaupadelt ja teenustelt 5b 3 441 0

Kaupade ja teenuste müük 5 050 4 891 Riigilõivud 5b 345 393 Tulud majandustegevusest 16 4 705 4 498

Saadud toetused 15a 33 509 60 637 Muud tulud 17 552 555

Kasum põhivara ja varude müügist 0 2 Trahvid 68 151 Eespool nimetamata muud tulud 484 402

Tegevuskulud -2 007 071 -1 936 340 Antud toetused 15b -1 886 553 -1 822 495

Sotsiaaltoetused -1 812 147 -1 731 675 Muud toetused -74 406 -90 820

Tööjõukulud 18 -27 116 -24 368 Majandamiskulud 19 -86 549 -78 663

Muud tegevuskulud 20 -4 535 -8 418

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 21 -2 318 -2 396 Tegevustulem -888 320 -864 455

Finantstulud ja -kulud 9 437 24 457 Intressikulu 13 -6 239 -5 477 Tulem osalustelt 8,9 15 647 29 899 Muud finantstulud ja -kulud 6 29 35

Aruandeperioodi tulem -878 883 -839 998 Siirded 22 878 883 839 998

29

RAHAVOOGUDE ARUANNE

(tuhat eurot) Rahavood põhitegevusest lisa 2013 2 012

Aruandeperioodi tegevustulem -888 320 -864 455

Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 21 2 318 2 396 Käibemaksukulu põhivara soetuselt 682 3 958 Kasum/ kahjum põhivara müügist 17 0 -2 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -28 061 -55 646 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 31 458 49 359

Korrigeeritud tegevustulem - 881 923 - 864 390 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus -17 197 -99 998 Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 13 034 4 409

Rahavood põhitegevusest kokku - 886 086 - 959 979

Rahavood investeerimistegevusest Tasutud põhivara eest (v.a. finantsinvesteeringud ja osalused) -4 250 -4 398 Põhivara müügist laekunud tulu 0 2 Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 24 194 27 238 Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -23 461 -26 311 Tagasi makstud laenud 0 24 Laekunud intressid ja muu finantstulu 29 35

Rahavood investeerimistegevusest kokku - 3 488 - 3 410

Rahavood finantseerimistegevusest Arvelduskrediidi muutus -108 -935 Netofinantseerimine eelarvest 893 368 964 378

Rahavood finantseerimistegevusest kokku 893 260 963 443

Puhas rahavoog 3 686 54 Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguses 3 4 361 4 307 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpus 3 8 047 4 361 Raha ja selle ekvivalentide muutus 3 686 54

30

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE (tuhat eurot)

Saldo 31.12.10 korrigeeritud Lisa 94 724

2011. a Põhivara ümberhindlus 95 Muudatused arvestuspõhimõtetes 2010.a korrigeerimine -2 873 Siire tulemi elimineerimisest -9 876 Kokku muutused -12 654

Saldo 31.12.11 korrigeeritud 82 070 2012 .a

Põhivara ümberhindlus 10,11 48 Muudatused arvestuspõhimõtetes 3 199 Siire tulemi elimineerimisest 22 119 231 Kokku muutused 122 478

Saldo 31.12.12 204 548 2013. a

Siire tulemi elimineerimisest 22 -2 015 Kokku muutused -2 015

Saldo 31.12.13 202 533

RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE Selgitused eelarve täitmise aruande juurde on esitatud lisas 24.

(tuhat eurot)

Gru

pp

Liik

Kon

to

Obj

ekt

Teg

evus

-ala

Sisu selgitus Esialgne eelarve

Lõplik eelarve

Eelarve täitmine

Täitmine miinus eelarve

Kantud üle 2014. a eelarvesse

Ko

on

d

Jagu 11. SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala

TULUD KOKKU 1 986 124 1 965 759 1 966 120 361 0 3 Tegevustulud 73 496 53 975 54 336 361 0 32 Kaupade ja teenuste müük 4 326 5 269 5 293 24 0 320 Riigilõivud 320 320 345 25 0 322 Tulu majandustegevusest 3 987 4 930 4 930 0 0 323 Muu kaupade ja teenuste müük 19 19 18 -1 0 35 Saadud toetused 68 701 48 237 48 237 0 0 35 Saadud (vahendatud) välistoetused 67 519 47 592 47 592 0 0 358 Saadud kodumaised toetused 635 121 121 0 0 359 Saadud välistoetused 547 524 524 0 0 38 Muud tulud 469 469 806 337 0 383 Trahvid ja muud varalised karistused 47 47 67 20 0 388 Muud eespool nimetamata tulud 422 422 739 317 0 70 Saadud siirded riigiasutustelt 1 912 628 1 911 784 1 911 784 0 0 Konsolideerimisgrupi tulud 1 980 147 1 959 376 1 959 376 0 0

KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -2 980 930 -2 893

056 -2 876 005 17 051 -16 831 07 Tervishoid -946 324 -931 579 -926 324 5 255 -5 236

10 Sotsiaalne kaitse -2 034 606 -1 961

477 -1 949 681 11 796 -11 595

KULUD KOKKU -2 960 498 -2 866

298 -2 852 992 13 306 -13 196

32

Tegevuskulud -2 940 882 -2 845

751 -2 832 557 13 194 -13 084

4 Antud toetused ja muud ülekanded -2 041 571 -1 939

068 -1 936 662 2 406 -2 406 5 Tööjõu- ja majandamiskulud -71 586 -79 215 -68 427 10 788 -10 678 60 Muud tegevuskulud -827 725 -827 468 -827 468 0 0 71 Antud siirded riigiasutustele -19 616 -20 547 -20 435 112 -112 Konsolideerimisgrupi kulud -19 616 -20 547 -20 435 112 -112 INVESTEERINGUD KOKKU -20 432 -26 758 -23 013 3 745 -3 635

Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering -4 189 -5 354 -2 280 3 074 -2 855

Piir

mää

rad

TULUD 18 818 18 411 18 772 361 0 3 Tegevustulud 808 808 1 169 361 0 32 Kaupade ja teenuste müük 339 339 363 24 0 10 320 Riigilõivud 320 320 345 25 0 10 323 Muu kaupade ja teenuste müük 19 19 18 -1 0

38 Muud tulud 469 469 806 337 0 10 383 Trahvid ja muud varalised karistused 47 47 67 20 0 10 388 Muud eespool nimetamata tulud 422 422 739 317 0

70 Saadud siirded riigiasutustelt 18 010 17 603 17 603 0 0 10 70 TP003001 Pensionid - Riigikontrollilt 350 331 331 0 0 10 70 TP004001 Pensionid - Õiguskantsleri Kantseleilt 25 25 25 0 0 10 70 TP005001 Pensionid - Riigikohtult 450 285 285 0 0

10 70 TP008001 Prokuröride pensionid - Justiitsministeeriumilt 327 323 323 0 0

10 70 TP008020 I ja II astme kohtunike pensionid - Justiitsministeeriumilt 1 456 1 200 1 200 0 0

10 70 TP009001 Pensionid ja peretoetused - Kaitseministeeriumilt 4 376 4 646 4 646 0 0

10 70 TP011001 Olümpiavõitjate toetused - Kultuuriministeeriumilt 75 70 70 0 0

33

10 70 TP015003 Politseinike ja piirivalvurite pensionid - Siseministeeriumilt 10 951 10 723 10 723 0 0

KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -1 013 625 -941 294 -932 642 8 652 -8 432 KULUD -997 007 -918 498 -913 591 4 907 -4 797 Tegevuskulud -977 391 -897 951 -893 156 4 795 -4 685 4 Antud toetused ja muud ülekanded -918 795 -837 144 -834 808 2 336 -2 336

31 4 10 Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering -2 122 -2 604 -1 331 1 273 -1 273

31 4 07 Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering -127 0 0 0 0

20 41 10 Sotsiaaltoetused -8 084 -8 153 -7 967 186 -186 10 41 SE000012 10 Riikliku pensionikindlustuse vahendid -366 282 -317 131 -317 131 0 0

10 41 SE110001 10 Seadusest tulenevate määradega seotud kulud -467 829 -434 721 -434 721 0 0

10 41 SE000026 10 Avaliku sektori eripensionid ja pensionisuurendused -25 396 -25 098 -25 098 0 0

10 41 10 Sotsiaaltoetused -95 -86 -86 0 0 20 450 IN110000 10 Investeeringutoetused -89 -89 -89 0 0 20 450 10 Antud sihtotstarbelised toetused -21 340 -23 884 -23 461 423 -423 20 450 07 Antud sihtotstarbelised toetused -27 067 -24 969 -24 521 448 -448 30 450 VR110370 10 Sportlaste ja treenerite premeerimiseks 0 -31 -31 0 0

10 450 SE000001 10 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud -13 -11 -11 0 0

20 452 SE000003 10 Muud ülekanded -148 -338 -332 6 -6 20 452 SE000003 07 Muud ülekanded -203 -29 -29 0 0

5 Tööjõu- ja majandamiskulud -58 596 -60 807 -58 348 2 459 -2 349

10 5 SE000001 10 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud -194 -83 -83 0 0

30 5 VR110235 10 70001952. Sotsiaalministeerium 0 -188 -136 52 -51 20 5 10 70001952. Sotsiaalministeerium -7 974 -8 631 -8 431 200 -200 20 5 07 70003477. Ravimiamet -291 -296 -296 0 0 20 5 10 70001975. Sotsiaalkindlustusamet -9 164 -9 443 -9 246 197 -197

34

20 5 10 70001969. Tööinspektsioon -1 794 -1 813 -1 781 32 -32 20 5 10 70003491. Riikliku Lepitaja Kantselei -86 -86 -86 0 0

20 5 10 70009155. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei -62 -63 -60 3 -2

20 5 10 70003566. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus -1 417 -1 441 -1 438 3 -3

20 5 07 70008799. Terviseamet -3 944 -4 028 -3 962 66 -66 20 5 SE110002 07 Kiirabiteenuse osutamine -28 735 -29 243 -28 884 359 -359

20 5 10 70004494. Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus 1 -187 -46 -46 0 0

20 5 07 70006292. Tervise Arengu Instituut -2 933 -3 018 -2 996 22 -23

31 5 10 Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering -1 385 -1 864 -581 1 283 -1 180

31 5 07 Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering -430 -564 -322 242 -236

71 Antud siirded riigiasutustele -19 616 -20 547 -20 435 112 -112

20 71 TP015023 10 Riikliku hoolekande kulud - maavalitsustele -19 616 -20 547 -20 435 112 -112

INVESTEERINGUD -16 618 -22 796 -19 051 3 745 -3 635 30 IN110000 10 Investeeringud -1 962 -3 274 -2 167 1 107 -1 107 30 IN110000 07 Investeeringud -14 531 -19 200 -16 838 2 362 -2 362

31 IN110000 10 Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering -120 -163 -27 136 -40

31 IN110000 07 Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering -5 -159 -19 140 -126

Tu

lud

ja t

ulu

des

t sõ

ltu

vad

ku

lud TULUD 72 688 53 167 53 167 0 0

3 Tegevustulud 72 688 53 167 53 167 0 0 32 Kaupade ja teenuste müük 3 987 4 930 4 930 0 0 40 322 Tulu majandustegevusest 3 987 4 930 4 930 0 0

35 Saadud toetused 68 701 48 237 48 237 0 0

40 35 TP014001 Saadud (vahendatud) välistoetused (2007 - 2013 struktuuritoetused) 62 863 42 128 42 128 0 0

35

40 35 TP014001 Saadud (vahendatud) välistoetused (Norra ja EMP finantsinstrument) 3 660 3 953 3 953 0 0

40 35 TP014001 Saadud (vahendatud) välistoetused (Šveitsi-Eesti koostööprogramm) 996 1 511 1 511 0 0

40 358 Saadud kodumaised toetused 635 121 121 0 0

40 359 VT000099 Saadud muud välistoetused (Euroopa Komisjon) 547 524 524 0 0

KULUD JA INVESTEERINGUD KOKKU -72 687 -57 581 -49 252 8 329 -8 329 KULUD -68 873 -53 619 -45 290 8 329 -8 329 Tegevuskulud -68 873 -53 619 -45 290 8 329 -8 329 4 Antud toetused ja muud ülekanded -55 883 -35 211 -35 211 0 0 40 41 07 Sotsiaaltoetused 0 -3 -3 0 0 40 450 10 Antud toetused ja muud ülekanded -9 993 -12 010 -12 010 0 0 40 450 07 Antud toetused ja muud ülekanded -390 -264 -264 0 0 40 450 IN110000 10 Investeeringutoetused -12 000 -9 325 -9 325 0 0 40 450 IN110000 07 Investeeringutoetused -33 500 -13 609 -13 609 0 0

5 Tööjõu- ja majandamiskulud -12 990 -18 408 -10 079 8 329 -8 329 40 5 10 70001952. Sotsiaalministeerium -5 645 -6 818 -1 634 5 184 -5 184 40 5 07 70003477. Ravimiamet -1 888 -2 873 -2 196 677 -677 40 5 10 70001975. Sotsiaalkindlustusamet 0 -1 642 -514 1 128 -1 128 40 5 10 70001969. Tööinspektsioon -934 -879 -640 239 -239

40 5 10 70003566. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus -162 -862 -700 162 -162

40 5 07 70008799. Terviseamet -1 991 -2 452 -2 227 225 -225 40 5 07 70006292. Tervise Arengu Instituut -2 370 -2 815 -2 101 714 -714

40 5 10 70009155. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei 0 -67 -67 0 0

INVESTEERINGUD -3 814 -3 962 -3 962 0 0 40 IN110000 10 Investeeringud -3 747 -3 718 -3 718 0 0 40 IN110000 07 Investeeringud -67 -244 -244 0 0

ak su d

TULUD 1 894 618 1 894 181 1 894 181 0 0

36

70 Saadud siirded riigiasutustelt 1 894 618 1 894 181 1 894 181 0 0

51 70 TP014003 Sotsiaalmaks - Haigekassa (sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa) 826 886 826 632 826 632 0 0

51 70 TP014003 Sotsiaalmaks, riikliku pensionikindlustuse vahendid - Maksu- ja Tolliametilt 1 064 344 1 064 172 1 064 172 0 0

56 70 TP014003 Hasartmängumaks - Maksu- ja Tolliametilt 3 388 3 377 3 377 0 0

KULUD -1 894 618 -1 894

181 -1 894 111 70 -70

Tegevuskulud -1 894 618 -1 894

181 -1 894 111 70 -70

4 Antud toetused ja muud ülekanded -1 066 893 -1 066

713 -1 066 643 70 -70

51 41 SE000012 10 Sotsiaalmaks - Riikliku pensionikindlustuse vahendid -1 064 344

-1 064 172 -1 064 172 0 0

56 450 SE000017 10

Hasartmängumaks - Pere-, meditsiini-, hoolekande-, vanurite- ning puuetega inimeste projektid -2 422 -2 196 -2 126 70 -70

56 450 SE000017 07

Hasartmängumaks - Pere-, meditsiini-, hoolekande-, vanurite- ning puuetega inimeste projektid -127 -345 -345 0 0

60 Muud tegevuskulud -827 725 -827 468 -827 468 0 0

51 601 SE000010 07 Sotsiaalmaks - Haigekassa (Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa) -826 886 -826 632 -826 632 0 0

56 601 SE000018 07 Hasartmängumaks -Eesti Punasele Ristile -839 -836 -836 0 0

Võ

rdlu

s ra

ha

jääg

i mu

u-

tuse

ga

Sh mitterahalised tulud 2 835 975 Sh mitterahalised kulud ja investeeringud 3 -836 058 Netosiirded riigikassaga 913 596 Raha jääk aasta algul 4 195 Raha jääk aasta lõpul 7 989

1 Asutuse tegevus lõpetati alates 21.04.2013 (alus: sotsiaalministri määrus 21.02.2013 nr 12)

37

2 Mitterahaliste tuludena kajastatakse Eesti Haigekassaga seotud sotsiaalmaksu osa 826 632 tuhat eurot ning Innove SA 9 343 tuhat eurot poolt tehtud välisprojektide makseid. Maksete tegemisel on kasutatud Sotsiaalministeeriumi eelarve järjetunnust. 3 Mitterahaliste kuludena kajastatakse Maksu- Ja Tolliameti poolt Eesti Haigekassale ülekantud sotsiaalmaksu osa summas 826 632 tuhat eurot, Innove SA poolt tehtud kulusid summas 9 426 tuhat eurot Maksete tegemisel on kasutatud Sotsiaalministeeriumi eelarve järjetunnust.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Üldpõhimõtted

Sotsiaalministeeriumi konsolideeritud 2013. aastaaruande koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi heast raamatupidamistavast ja riigieelarve seadusest. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele, raamatupidamise seadusele, Raamatupidamise Toimkonna juhenditele ja riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetele. Raamatupidamise aastaruande koostamisel on järgitud soetusmaksumuse printsiipi.

Aastaaruandesse hõlmatud asutuste nimekiri ja nende tähtsamad finantsnäitajad on esitatud lisas 2. Aastaaruandesse hõlmatud asutuste omavahelised nõuded, kohustused, tulud ja kulud on konsolideerimisel elimineeritud, v.a eelarve täitmise aruandes.

Raamatupidamise aastaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke) ning lühiajalisi või katkestatavaid tähtajalisi deposiite. Deposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. Bilansipäeva seisuga korrigeeritakse rahajääki Riigikassa kontode osas, millel on negatiivne saldo (kasutatud arvelduskrediidi ulatuses).

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.

Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt saadaoleva tasu nüüdisväärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Nõuded ostjate vastu

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid.

Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Summade laekumise tõenäosust on hinnatud individuaalselt iga nõude kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni ostja maksevõime kohta. Ebatõenäoliseks arvatud või lootusetu nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus.

39

Varud

Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest.

Osalused sihtasutustes

Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üle riigiraamatupidamiskohustuslasel on valitsev või oluline mõju. Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

Osalused tütarettevõtjates

Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest. Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20–50%. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad või hooneid), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2 tuhat eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on väiksem kui 2 tuhat eurot, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes.

Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit.

Põhivara kasulik tööaeg on järgmine:

Arvutustehnika 3 a Kontoritehnika 5 a Õppeinventar 10 a Mööbel 10 a Sõiduautod 5 a Muud masinad ja seadmed 5 kuni 10 a Hooned 20 kuni 50 a Rajatised 10 kuni 40 a

40

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2 tuhandest eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit ning kasulik tööaeg on 2 kuni 20 aastat.

Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud tekkimise momendil kuluna. Erandiks on arenguväljaminekud, mis on identifitseeritavad ja mis tõenäoliselt osalevad järgmistel perioodidel tehtavates tegevustes.

Renditud varad

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara, kas rendiperioodi jooksul või kasuliku tööea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Eraldised ja potentsiaalsed kohustused

2008. a muudeti Üldeeskirja § 48 lõiget 8, mille järgi tuleb bilansipäevaks välja teenitud, kuid välja maksmata pensionisuurendused, ametipensionid ja muud pikaajalised tööga seotud hüvitised endistele ja tööl käivatele riigi töötajatele kajastada eraldistena selle riigiraamatupidamiskohustuslase bilansis, kelle juures töötajad vastava hüvitise välja teenisid.

Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast, mis nõuab varast loobumist ja mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest.

Pensionieraldistena kajastatakse avaliku teenistuse seaduse alusel pensionisuurendust saavatele pensionäridele ja Sotsiaalkindlustusameti praegustele töötajatele arvestatud pensionieraldisi. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga tööalase teenistuse periood lisaühiku pensioni saamiseks vastavalt pensioni saamiseks nõutavale staažile. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse Statistikaameti andmeid keskmise järelejäänud eluea kohta ning Rahandusministeeriumi hinnanguid keskmise pensioni muutumise kohta tulevastel perioodidel.

Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades potentsiaalsete kohustustena.

41

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi.

Varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse tulemiaruandes tuluna sihtfinantseerimisest varade soetamisega samas perioodis.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustused ning mitte-monetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on bilansipäeva seisuga ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu või kuluna.

Maksude arvestus

Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud (näiteks käibemaks, juhul kui ostjaks on mitte-käibemaksukohustuslane) on kajastatud soetamishetkel kuluna ning neid ei kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus.

Tulude ja kulude arvestus

Kulud on kajastatud tekkepõhiselt, st majandustehingute toimumise hetkel, sõltumata sellest, kas raha on tasutud.

Kogutud maksud võetakse arvele üldjuhul tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Lõivude ja trahvide tulu võetakse üldjuhul arvele lihtsustatult laekumise hetkel. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel.

Netofinantseerimine riigieelarvest

Kulude ja põhivara soetus kaetakse riigieelarvest ja kajastatakse saadud siiretena. Arvestatud tulude üleandmist riigieelarvesse kajastatakse antud siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid tehinguid (varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikused üleandmised).

42

Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja põhitegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste nõuete ja kohustuste saldode muutused.

Riigieelarve täitmise aruanne Riigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel printsiibil. Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud põhimõtetest, mis võivad erineda raamatupidamise arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused järgmised: a) riigiraamatupidamiskohustuslase siseseid elimineerimisi ei tehta; b) kaupade ja teenuste soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega, s.t nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muude kuludena; c) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus kajastatakse kuluna ja nimetatud varade müügist saadav tulu kajastatakse tuluna, põhivara amortisatsiooni, ümberhindlusi ja muid mitterahalisi liikumisi ei kajastata; d) eelarves ja eelarve täitmisena kajastatakse täiendavalt tuluna ja kuluna Euroopa Liidu struktuurifondidest saadavad toetused, mis liiguvad rahandusministeeriumi ja sihtasutustest rakendusüksuste kaudu ja mida tekkepõhistes raamatupidamisaruannetes ei kajastata; e) edasiantavaid maksutulusid ei kajastata, v.a sotsiaalmaks, mida kajastatakse tuluna; f) Maksu- ja Tolliameti kaudu Haigekassale edasiantavat sotsiaalmaksu ja Innove SA kaudu tehtud makseid kajastatakse mitterahaliste tulude ja kuludena, sest maksetel on kasutatud Sotsiaalministeeriumi eelarve täitmise järjetunnust; g) teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse eraldistena ja saadud toetustena (tekkepõhises aruandluses siiretena). Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva 31.12.13 ja aruande koostamise päeva 14.04.2014 vahelisel ajal, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisas 25.

Lisa 2. Konsolideeritud asutused (tuhat eurot)

Tulemiaruande näitajad aasta kohta Bilansi näitajad aasta lõpu seisuga

Tegevus-tulud Tegevuskulud

Finants tulud ja -

kulud Varad Kohus-

tused Netovara

2013

Sotsiaalministeerium koos tsentraliseeritud asutustega 1 1 118 794 -2 007 114 9 437 396 550 -194 017 -202 533 sh Sotsiaalministeerium 33 532 -95 774 15 592 396 550 -194 017 -202 533 Sotsiaalkindlustusamet 2 1 077 241 -1 847 162 -5 965 0 0 0 Terviseamet 2 115 -45 642 -131 0 0 0 Tervise Arengu Instituut 1 860 -10 079 0 0 0 0 Ravimiamet 2 716 -2 804 -13 0 0 0 Tööinspektsioon 679 -2 775 -45 0 0 0 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 650 -2 282 0 0 0 0 Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtu-keskus 3 0 -59 0 0 0 0 Riikliku Lepitaja Kantselei 0 -92 -1 0 0 0 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei 4 1 -143 0 0 0 0

Elimineerimised -43 43 0 -2 2 0

Kokku 1 118 751 -2 007 071 9 437 396 548 -194 015 -202 533

2012

Sotsiaalministeerium koos tsentraliseeritud asutustega 1 1 072 044 -1 936 498 24 456 369 607 -165 059 -204 548 sh Sotsiaalministeerium 56 211 -112 730 29 850 369 607 -165 059 -204 548 Sotsiaalkindlustusamet 2 1 006 687 -1 762 241 -5 224 0 0 0

44

Terviseamet 2 738 -43 719 -116 0 0 0 Tervise Arengu Instituut 2 368 -10 120 0 0 0 0 Ravimiamet 2 687 -2 763 -13 0 0 0 Tööinspektsioon 585 -2 331 -40 0 0 0 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus 768 -2 311 0 0 0 0 Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtu-keskus 3 0 -150 0 0 0 0 Riikliku Lepitaja Kantselei 0 -78 -1 0 0 0 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei 4 0 -55 0 0 0 0 Elimineerimised -159 158 1 -5 5 0

Kokku 1 071 885 -1 936 340 24 457 369 602 -165 054 -204 548 1 Vaata lisa 23 Tsentraliseeritud asutuste tulud ja kulud 2 Raamatupidamine tsentraliseeriti 01.01.2013. a 3 Asutuse tegevus lõpetati 21.04.2013 (alus: sotsiaalministri 21.veebruari 2013 määrus nr 12) 4 edaspidi Voliniku Kantselei

45

Lisa 3. Raha ja selle ekvivalendid (tuhat eurot)

31.12.13 31.12.12

Riigikassa 7 887 4 196

Ühispank 160 146

Raha teel 0 19

Kokku 8 047 4 361

Tervise Arengu Instituudil on kontserniväline arvelduskonto AS-s SEB.

Riigikassas kajastuvad asutuste majandustegevusega ning välisprojektiga seotud toetusekontode saldod.

Lisa 4. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega Lisa 4a. Nõuded ja kohustused

(tuhat eurot)

Lühiajalised nõuded

Pikaajalised nõuded

Lühiajalised kohustused

Pikaajalised kohustused

Seisuga 31.12.13 Riigiraamatupidamis-kohustuslased 129 731 153 19 646 0

Sihtasutused, tütarettevõtjad 1 6 366 68 19 477 0

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2 162 0 1 480 350

Kohalikud omavalitsused 169 42 43 0 Avaliku sektori üksused kokku 136 428 263 40 646 350

Seisuga 31.12.12 Riigiraamatupidamis-kohustuslased 113 289 0 14 653 0

Sihtasutused, tütarettevõtjad 1 5 466 74 14 934 0

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2 164 0 1 559 353

Kohalikud omavalitsused 143 47 25 0 Avaliku sektori üksused kokku 119 062 121 31 171 353

1 Kajastatakse lisaks ka avaliku sektori alla kuuluvad äriühingud.

2 Kajastatakse lisaks ka avaliku sektori üksuste valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud.

46

Lisa 4b. Tulud ja kulud (tuhat eurot) 2013 2012

Tegevus-tulud

Tegevus-kulud

Finants tulud ja -kulud

Tegevus-tulud

Tegevus-kulud

Finants tulud ja -kulud

Riigiraamatupidamis-kohuslased

1 109 392 -4 163 0 1 062 465 -8 686 0

Sihtasutused, tütarettevõtjad1 4 279 -80 418 15 647 4 177 -83 865 29 899

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud2 281 -35 530 0 252 -32 912 0 Kohalikud omavalitsused 111 -9 478 3 105 -17 625 3 Avaliku sektori üksused kokku

1 114 063 -129 589 15 650 1 066 999 -143 088 29 902

1 Kajastatakse lisaks ka avaliku sektori alla kuuluvad äriühingud.

2 Kajastatakse lisaks ka avaliku sektori üksuste valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Lisa 5a. Maksud, lõivud, trahvid

(tuhat eurot)

Lühiajalised nõuded

Pikajalised nõuded

Makstud ettemaksed

Lühiajalised kohustused

Seisuga 31.12.13 Maksud Sotsiaalmaks 107 559 153 0 5 958 Üksikisiku tulumaks 0 0 0 5 624 Kogumispensioni maksed 0 0 0 373 Muud maksud 494 0 0 121 Töötuskindlustusmaksed 0 0 0 61 Käibemaks 0 0 0 14 Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaks 0 0 0 19 Maksude ettemaksed 0 0 1 197 0

Maksud kokku 108 053 153 1 197 12 170 Trahvid 13 0 0 0 sh brutosummas 13 0 0 0

Maksud, lõivud, trahvid kokku 108 066 153 1 197 12 170 Seisuga 31.12.12 Maksud Sotsiaalmaks 95 219 466 0 5 810 Üksikisiku tulumaks 0 0 0 4 926 Kogumispensioni maksed 0 0 0 149 Muud maksud 430 0 0 105 Töötuskindlustusmaksed 0 0 0 88

47

Käibemaks 0 0 0 15 Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaks 0 0 0 13 Maksude ettemaksed 0 0 1 224 0

Maksud kokku 95 649 466 1 224 11 106 Trahvid 5 0 0 0 sh brutosummas 5 0 0 0

Maksud, lõivud, trahvid kokku 95 654 466 1 224 11 106

Tsentraliseeritud raamatupidamisega asutused moodustavad ühise maksukohuslase tööjõumaksude deklareerimisel.

Kirjel „Sotsiaalmaksu lühi- ja pikaajalised ning muud maksu nõuded“ kajastatakse Maksu- ja Tolliameti poolt edasiantavaid makse. Kirjel „Sotsiaalmaks“ kajastub muuhulgas Sotsiaalkindlustusameti kohustus tasuda sotsiaalmaksu erijuhtudel summas 5 200 tuhat eurot (2012.a 5 029 tuhat eurot).

Kirjel „Üksikisiku tulumaks“ moodustab töötasudelt kinnipeetava tulumaksu kõrval suurima osa Sotsiaalkindlustusameti poolt pensionite ja hüvitiste väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks summas 5 203 tuhat eurot (2012.a 4 469 tuhat eurot).

Lisa 5b. Tulud (tuhat eurot)

2013 2012 Maksud Tööandja sotsiaalmaks 1 076 199 1 005 802 Hasartmängumaks 3 441 0 Riigilõivud kokku 345 393 sh avaliku sektori üksustelt 18 20 Ravimiseaduse alusel teostatavate toimingute riigilõiv 170 190 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel teostatavate toimingute riigilõiv 141 147 Muud riigilõivud 34 56

Maksud, lõivud kokku 1 079 985 1 006 195

Tööandja sotsiaalmaks on kajastatud Sotsiaalkindlustusameti tegevustuluna, mis on arvele võetud Maksu- ja Tolliameti teatiste alusel.

48

Lisa 6. Muud nõuded ja kohustused (tuhat eurot)

31.12.13 31.12.12

Lühiajaline osa

Pikaajaline osa

Lühiajaline osa

Pikaajaline osa

Muud nõuded ja ettemaksed Nõuded toetuste ja siirete eest (lisa 15a) 20 578 0 16 737 0 s.h. põhivara 20 186 0 16 319 0 Ettemakstud toetused 6 847 0 5 855 0 s.h. põhivara 4 0 4 0

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (lisa 5a) 1 197 0 1 224 0 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1 124 110 734 121 Nõuded ostjate vastu 808 0 694 0 Muud nõuded ja ettemaksed 454 521 449 440 Muud nõuded ja ettemaksed kokku 31 008 631 25 693 561 Muud kohustused ja saadud ettemaksed Toetuste ja siirete kohustused 35 500 0 30 822 0 s.h. põhivara 18 033 0 14 459 0 Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused (lisa 5a) 12 170 0 11 106 0 Muud kohustused 134 0 196 0 Toetusteks saadud ettemaksed (lisa 15a) 7 976 0 3 553 0 Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud 655 350 823 353 Viitvõlad 0 0 1 0 Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 56 435 350 46 501 353

Kirjel „Nõuded toetuste ja siirete eest“ kajastub muuhulgas Sotsiaalministeeriumi nõue Rahandusministeeriumile summas 19 951 tuhat eurot (2013. a 14 761 tuhat eurot) „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna 6 – „Tervishoiu-ja hoolekande infrastruktuuri arendamine“ ,meetmete „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“, „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ ja „Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine“ katteks. Kirjel „Ettemakstud toetused“ kajastub muuhulgas Sotsiaalkindlustusameti poolt Eesti Postile tehtud ettemakse 3 380 tuhat eurot (2012. a 3 620 tuhat eurot).

Kirjel „Toetuste ja siirete kohustus“ kajastub suurimatena Sotsiaalkindlustusameti poolt 16 586 tuhat eurot 2013. aasta eest arvestatud, kuid bilansikuupäevaks väljamaksmata pensionide, toetuste ja hüvitiste kohustused (2012.a 15 417 tuhat eurot) ning Sotsiaalministeeriumi kohustused „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna 6 – „Tervishoiu-ja hoolekande infrastruktuuri arendamine“ rahastatavatele meetmetele „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“, „Õendus- ja

49

hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ ja „Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine“ summas 18 045 tuhat eurot (2012.a 14 482 tuhat eurot). (tuhat eurot)

Tulud ja kulud muudelt nõuetelt ja kohustustelt

2013 2012

Intressitulu diskonteeritud pikaajalistelt nõuetelt 29 35

Pikaajalistelt nõuetelt arvestas Sotsiaalkindlustusamet intressitulu 29 tuh eurot (2012. a 35 tuh eurot) pikaajaliste pensionide, toetuste ja hüvitiste enammaksete diskonteerimisel.

Bilansivälised kohustused

(tuhat eurot) 31.12.2013 31.12.2012 Muud sõlmitud hankelepingud 1 – 3 aastat 4 055 19 692 Võetud rendi- ja muud kohustused 816 3038 kuni 1 aasta 444 503 1-5 aastat 351 1544 üle 5 aasta 21 991

Kirjel Muud sõlmitud hankelepingud kajastuvad HIV/AIDSi ja tuberkuloosiravimite ning vaktsiinide soetamiseks sõlmitud kuid bilansipäevaks tarnimata ostulepingud.

Lisa 7. Varud (tuhat eurot)

31.12.13 31.12.12 Tooraine ja materjal 9 573 6 037 Riigitegevusvaru 482 513 Ettemaksed 106 31

Varud kokku 10 161 6 581

Kirjel „Tooraine ja materjalid“ kajastuvad HIV/AIDSi ja tuberkuloosiravimid ning vaktsiinid. 2013. aastal hinnati varusid alla (lisa 20) summas 114 tuhat eurot (2012.a 141 tuhat eurot).

Kirjel „Ettemaksed“ kajastub Sotsiaalministeeriumi ettemaks 106 tuhat eurot tuberkuloosi ravimite eest. Ettemaks on tehtud IDAle (International Dispensary Association), mis on WHO volitatud rahvusvaheline ravimihulgimüüja. IDA lepingutingimused nõuavad ettemaksu tasumist. IDA kaudu hangitavad ravimid on kordades odavamad kui Euroopa Liidus asuvate müügiloahoidjate esinduste pakutavad hinnad. IDA kaudu hangitakse tuberkuloosiravimeid ja antiretroviirusravimeid.

Riigitegevusvaru ja tuberkuloosiravimid summas 774 tuhat eurot (2012.a 810 tuhat eurot) on vastutaval hoiul SA-s Tartu Ülikooli Kliinikum..

50

Lisa 8. Osalused sihtasutustes (tuhat eurot)

Osalus 31.12.12

Tulem kapitaliosaluse meetodil

Osalus 31.12.13

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 72 269 12 974 85 243 SA Tartu Ülikooli Kliinikum 1 85 333 -688 84 645 SA Viljandi Haigla 7 175 482 7 657 SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 3 352 27 3 379 Eesti E-Tervise SA 1 099 580 1 679 SA Eesti Tervishoiu Pildipank 948 237 1 185 SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskus 235 -8 227 SA Eesti Puuetega Inimeste Fond 82 -13 69 Kokku 170 493 13 591 184 084 1 andmed kajastatud koos SA Tartu Kiirabiga.

Kajastatud on sihtasutused, kelle üle on Sotsiaalministeeriumil valitsev või oluline mõju.

SA Tartu Kiirabi asutajateks olid SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tartu linn. 2008. aastal tegid audiitorid ettepaneku kajastada SA-l Tartu Ülikooli Kliinikum oma aruandes oma enamusosalust SA-s Tartu Kiirab. Seepärast on käesolevas aruandes osalused kajastatud ühes summas.

Alates 2008. aastast kajastatakse Sotsiaalministeeriumi bilansis kokkuleppel ministeeriumi juhtkonnaga ning Rahandusministeeriumiga SA Eesti Tervishoiu Pildipank netovara. SA Eesti Pildipank asutajateks olid võrdsetes osades SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Kuni 2008. a liitis Rahandusministeerium SA Eesti Tervishoiu Pildipank netovara riigi koondaruandele.

Lisa 9. Tütarettevõtjad

(tuhat eurot)

Osalus %

Bilansiline väärtus 31.12.12

Kasum kapitali-

osalusest

Bilansiline väärtus 31.12.13

AS Hoolekandeteenused 100% 40 080 2 056 42 136

51

Lisa 10. Kinnisvarainvesteeringud

(tuhat eurot)

2013 2012 Bilansiline väärtus perioodi alguses Soetusmaksumus 97 97 Akumuleeritud kulum -16 -14 Jääkväärtus 81 83 Perioodi liikumised Amortisatsioon ja allahindlused (lisa 21) -2 -2 Liikumised kokku -2 -2 Bilansiline väärtus perioodi lõpus Soetusmaksumus 97 97 Akumuleeritud kulum -19 -16 Jääkväärtus 78 81 Kinnisvarainvesteeringutena on kajastatud osa hoonest asukohaga Pronksi 12 Tallinn soetusmaksumusega 93 tuhat eurot ning osa maast ja hoonest asukohaga Ristiku 3 Jõgeva soetusmaksumusega 4 tuhat eurot. Lisa 11. Materiaalne põhivara

(tuhat eurot)

Maa Hooned

ja rajatised

Masinad ja

seadmed

Muu põhivara

Lõpetamata tööd ja

ettemaksed

Kokku

Bilansiline väärtus perioodi alguses Soetusmaksumus 377 23 573 6 838 378 2 963 34 129 Akumuleeritud kulum 0 -5 715 -5 690 -302 0 -11 707 Jääkväärtus 377 17 858 1 148 76 2 963 22 422

Aruandeperioodi liikumised Soetused ja parendused 0 0 334 0 1 626 1 960 Kulum, allahindlus ja mahakandmine (lisa 21) 0 -548 -397 -25 0 -970

Üle antud mitterahalised sissemaksed -276 -9 984 0 0 0 -10 260 Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine -3 -4 180 0 0 0 -4 183 Ümberklassifitseerimine 0 4 180 114 0 -4 180 114 Kokku liikumised -279 -10 532 51 -25 -2 554 -13 339

Bilansiline väärtus perioodi lõpus Soetusmaksumus 98 10 689 6 164 363 409 17 723 Kogunenud kulum 0 -3 363 -4 965 -312 0 -8 640 Jääkväärtus 98 7 326 1 199 51 409 9 083

52

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2013.a korraldusele nr 20 ja sotsiaalministri 30. jaanuari 2013. a käskkirjale nr.11 anti Riigi Kinnisvara AS-le üle mitterahalise sissemaksena maad ja kinnistuid vastavalt summas 276 ning 9 984 tuhande euro väärtuses. 2013. a valmis Tartu Käopesa asenduskodu. Selle tulemusena anti Tartu Linnavalitsusele üle maa 3 tuhande euro ja hooned 1 234 tuhande euro väärtuses. Valmisid asenduskodud Elvas ning vara anti üle SA-le Elva Perekodu 2 946 tuhande euro väärtuses. Lisa 12. Immateriaalne põhivara

(tuhat eurot)

Tarkvara

Lõpetamata tööd ja

ettemaksed Kokku

Bilansiline väärtus perioodi alguses Soetusmaksumus 8 833 284 9 117 Akumuleeritud kulum -5 907 0 -5 907 Jääkväärtus 2 926 284 3 210

Aruandeperioodi liikumised Soetatud soetusmaksumuses 546 1 044 1 590 Ümberklassifitseerimine põhivara klasside vahel 704 -818 -114

Mitterahaline sihtfinantseerimine -240 0 -240

Amortisatsioon ja mahakandmine (lisa 21) -1 320 -26 -1 346

Kokku liikumine -310 200 -110 Bilansiline väärtus perioodi lõpus

Soetusmaksumus 8 726 484 9 210 Akumuleeritud kulum -6 109 0 -6 109

Jääkväärtus 2 617 484 3 101 Kirjel „Tarkvara“ kajastuvad immateriaalse põhivara parendused, milledest suurim oli 281 tuhat eurot Sotsiaalkindlustusameti pensionite ja toetuste infosüsteemile. Mitterahalise sihtfinantseerimise korras anti riigivara retseptikeskus tasuta üle Eesti Haigekassale summas 240 tuhat eurot. Lisa 13. Eraldised ja potentsiaalsed kohustused

(tuhat eurot)

Jääk 31.12.12

Kasu-tatud

Ümber-hindlus

Ümber-klassifit

-seerimi-

ne

Üle-andmine

Arves-tatud

intressi-kulu

Jääk 31.12.13

Pensionieraldised 111 423 -7 666 15 122 0 6 240 6 239 131 358 s.h lühiajalised 7 439 -7 666 18 8 473 257 0 8 521 pikaajalised 103 984 0 15 104 -8 473 5 983 6 239 122 837

53

31.12.2013 seisuga oli pensionieraldisi 131 358 tuhat eurot, millest moodustab avaliku teenistuse seaduse alusel pensionisuurendust saavatele pensionäridele arvestatud pensionieraldis 120 896 tuhat eurot ja valitsemisala asutuste potentsiaalne pensionieraldis kokku 10 462 tuhat eurot (2012. aastal vastavalt 102 190 ja 9233 tuhat eurot).

Lisaks arvestatakse pensionieraldiste osas, et avaliku teenistuse seaduse alusel pensionisuurendust saavatele pensionäridele arvestatakse pensionieraldisi selle riigiraamatupidamiskohustuslase bilansis, kes neid välja maksab. Kui vastavaid hüvitisi maksab välja teine asutus, kajastatakse väljamaksed siiretena sellele riigiasutusele, kelle bilansis vastavad eraldised on moodustatud.

Siiretena üleantud väljamaksed

(tuhat eurot)

2013.a väljamakstud 2012. a väljamakstud pensionid pensionid

Politseiamet 10 664 9 679

Kaitseministeerium 4 629 4 075

Harju Maakohus 1 507 1 402

Prokuratuur 446 372

Riigikohus 333 330

Riigikontroll 332 262

Päästeamet 66 52

Õiguskantsler 32 31

Kokku 18 009 16 203

Lisa 14. Laenukohustused

(tuhat eurot)

Järelejäänud tähtaja järgi Tähtajaga kuni 1 aasta

31.12.13 Laenud 58 Kokku 58 31.12.12 Laenud 166 Kokku 166

Kirjel „Laenud“ kajastub Rahandusministeeriumilt saadud arvelduskrediit projektidele, millele ei ole võimalik saada ettemakseid. Seetõttu peab toetuse saaja tegema kulud esmalt oma eelarvest ja alles siis saab toetuse väljamakset taotluse alusel tagasi küsida. Arvelduskrediit võimaldab toetusekontol maksetega miinusesse minna.

54

Lisa 15. Saadud ja antud toetused Lisa 15a. Saadud toetused (tuhat eurot)

Jääk perioodi alguses Arvesta-

tud tulu

Jääk perioodi lõpus

Nõuded Saadud ettemaksed Nõuded Saadud

ettemaksed 2013

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 16 737 3 553 5 465 392 7 976 Tagasinõutud sihtfinantseerimine 0 0 -17 0 0 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 0 0 28 275 20 186 0 Tagasinõutud põhivarasihtfinantseerimine 0 0 -214 0 0 Saadud toetused kokku 16 737 3 553 33 509 20 578 7 976

2012

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 7 169 2 718 4 989 16 737 3 553 Tagasinõutud sihtfinantseerimine 0 0 -2 0 0 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 0 0 55 528 0 0 Tagasinõutud põhivarasihtfinantseerimine 0 0 118 0 0 Mittesihtotstarbeline finantseerimine 0 0 4 0 0

Saadud toetused kokku 7 169 2 718 60 637 16 737 3 553 Ministeerium saab toetust EL struktuurifondide (ESF ja ERF), Norra ja EMP finantsmehhanismide ning Šveitsi finantsmehhanismi projektide ja programmide elluviimiseks. Elukeskkonna arendamise rakenduskava (ERF) prioriteetse suuna 6 “Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine“ meetme „Riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimine“ eesmärk on lastele ja psüühiliste erivajadustega inimestele paremate elamis-, õppimis- ja töötamistingimuste tagamine. Meetme raames ehitatakse 26 peremaja mahus 10 820 tuhat eurot, sh riiklik kaasfinantseering 1 623 tuhat eurot. Norra ja EMP finantsmehhanismidest rahastatakse järgmisi programme: - sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu tasakaal; - kodune ja sooline vägivald; - rahvatervis. Programmide eesmärgid on: - soolise võrdõiguslikkuse ning töö- ja pereelu tasakaalu edendamine; - soopõhise vägivalla ennetamine ja tõkestamine Eestis; - rahvatervise parandamine ja tervise ebavõrdsuse vähendamine. Kolme programmi eelarve kokku on 15 191 tuhat eurot, sh riiklik kaasfinantseering 2 279 tuhat eurot. Inimressursi arendamise rakenduskava (ESF) prioriteetse suuna 3 „Pikk ja kvaliteetne tööelu“ meetmetest „Soolise võrdõiguslikkuse edendamine“, „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed,“ „Tööelu kvaliteedi parandamine“ ja „Tööturupoliitika arendamine“ viiakse ellu nelja programmi tegevusi.

55

Meetmete eesmärk on tööealiste inimeste tööellu kaasamine. Programmide eelarve kokku on 9 173 tuhat eurot, sh riiklik kaasfinantseering 1 376 tuhat eurot. Lisa 15b. Antud toetused (tuhat eurot)

Arvestatud kulu 2013

Arvestatud kulu 2012

Pensionikindlustustoetused sotsiaalmaksutuludest kokku 1 382 074 1 316 525 Vanaduspension 1 079 364 1 033 051 Töövõimetuspension 215 966 201 993 Muud pensionid 86 744 81 481

Pensionikindlustustoetused mitte sotsiaalmaksutuludest kokku 20 715 20 101

Pensionid, pensionilisad ja -suurendused mitte-sotsiaalmaksutuludest 12 348 12 325 Rahvapension 8 367 7 776

Sotsiaalkindlustustoetused kokku 1 402 789 1 336 626

Peretoetused kokku 255 556 255 428 Vanemahüvitis 157 351 158 473 Lapsetoetus 69 982 68 138 Muud peretoetused 28 223 28 817

Toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele kokku 58 149 56 428 16-aastase ja vanema puudega isiku toetus 48 837 47 779 Puudega lapse toetus 8 471 7 888 Puudega vanema toetus 385 375 Muud toetused 456 386

Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 62 538 59 363 Muud sotsiaalabitoetused kokku 19 005 12 292

Muud sotsiaalabitoetused ja hüvitised 12 569 6 000 Kutsehaiguste ja tööõnnetustega seotud kahjuhüvitised kannatanutele 4 482 4 319 Toetused represseeritutele 1 954 1 973

Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele kokku 395 248 383 511

Arvestatud pensionieraldiste muutus 14 075 11 495 Õppetoetused 4 20 Preemiad ja stipendiumid (va haridusalased) 31 23

Sotsiaaltoetused kokku 1 812 147 1 731 675 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 32 270 33 422 Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 31 750 33 105 Välismaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 520 317 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 31 458 49 358 Kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 4 642 13 775 Välismaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 26 906 35 465 Tagasinõutud sihtfinantseerimine -90 118 Mittesihtotstarbeline finantseerimine 10 678 8 040

Antud toetused kokku 1 886 553 1 822 495

56

s.h avaliku sektori üksustele 70 669 83 517

Jääk perioodi alguses 2013 2 012 Tasutud ettemaksed 5 855 3 929 Kohustused 30 822 23 435

Jääk perioodi lõpus Tasutud ettemaksed 6 847 5 855 Kohustused 35 500 30 822

Välisvahendite osas antakse toetust elukeskkonna arendamise rakenduskava (ERF) ja Norra finantsmehhanismi projektide elluviimiseks. Meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine” toetuse andmise eesmärk on õendus- ja hooldusteenuste parema kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine. Meetmest toetatakse hooldusravi statsionaarse tegevusloaga teenuseosutajate hoonete ehitamisega, sh rekonstrueerimisega seotud projektide elluviimist. Toetuse saanud projekte on kokku kakskümmend üks ning toetuse saajateks on statsionaarse hooldusravi tegevusloaga piirkondlikud haiglad, keskhaiglad, üldhaiglad, kohalikud haiglad ja hooldushaiglad. Meetme välisabi osa on 27 359 tuhat eurot, riiklik kaasfinantseering antud meetmel puudub. Meetme „Kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ toetuse andmise eesmärk on arendada aktiivravi infrastruktuuri, loomaks eeldused haiglate funktsionaalselt terviklikuks toimimiseks. Meetmest toetatakse kesk- ja piirkondlike haiglate hoonete ehitamisega seotud projektide elluviimist. Toetuse saajateks on SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Meetme välisabi osa on 110 235 tuhat eurot, riiklik kaasfinantseering sellel meetmel puudub. Hoolekande infrastruktuuri arendamine hõlmab endas asutuste reorganiseerimist ehk paremate elamis-, õppimis- ja töötamistingimuste loomist. Toetust antakse AS-le Hoolekandeteenused kuue projekti elluviimiseks (kokku renoveeritakse 56 peremaja ja 8 tegelusmaja) mahus 26 023 tuhat eurot, sh riiklik kaasfinantseering 3903 tuhat eurot.

Norra finantsmehhanismidest antakse toetust Tallinna Lastehaigla SA-le vaimse tervise keskuse ehitamiseks. Projekti maksumus on 4165 tuhat eurot, sh riiklik kaasfinantseering 625 tuhat eurot.

Pensionikindlustustoetused Joonisel 1 on kujutatud Sotsiaalkindlustusameti pensionikindlustuse kulutuste struktuur üksikute pensioniliikide lõikes 2013. aastal. Enamuse moodustab vanaduspension – 82,7% (2012. aastal 82,8%). Väikseim osatähtsus – 0,6% on rahvapensionil (2012. aastal samuti 0,6%).

57

Joonisel 2 on kajastatud pensionäride arv seisuga 01.01.2013 ja 01.01.2014 ning joonisel 3 keskmine määratud pension sama seisuga.

Vanadus-pension

Töövõime-tuspension

Toitja-kaotus-pension Rahva-pension

Väljateeni-tudaastatepension

seisuga 01.01.13 297 413 94 418 6 972 6 436 4 021

seisuga 01.01.14 300 047 94 325 6 320 6 414 4 040

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

300 000

350 000

Joonis 2. Pensionäride arv seisuga 01.01.13 ja 01.01.14

Pensionäride üldarv seisuga 1. jaanuar 2014 oli 411 146 isikut (409 260 isikut seisuga 01.01.2013), mis tähendab, et nende arv on kasvanud võrreldes eelmise aastaga 1886 inimese e 0,5% võrra. Pensioniliigi järgi ( joonis 2) suurenes kõige rohkem vanaduspensionäride arv – 2 634 pensionäri ehk 0,9% võrra, sh ennetähtaegse vanaduspensioni saajate arv on

58

suurenenud sel perioodil 1333 isiku e 6,2% võrra. Suurenenud on ka väljateenitud aastate pensioni saajate arv – 19 pensionäri e 0,5% võrra. Töövõimetuspensionäride kasvutempo on viimasel ajal aga aeglustunud. Seisuga 01.01.2014 on nende arv isegi vähenenud 93 isiku e 0,1% võrra. Toitja kaotanud perekondade arv on vähenenud 652 e 9,4% võrra. Rahvapensionäride arv on vähenenud 22 isiku e 0,3% võrra. Kui vaadelda töövõimetuspensionäre soolise jaotuse järgi, siis näeme, et nende seas on mehi ja naisi peaaegu võrdselt (vastavalt 48,7% ja 51,3%). Töövõime kaotuse järgi on töövõimetuspensionäridest kõige enam neid, kelle töövõime kaotus oli 80% – 26,6%, töövõime kaotusega 40% oli 18,8% (eelneval perioodil vastavalt 27,3% ja 17,9%). Kui võrrelda keskmist määratud pensioni 2013. ja 2014. aasta algul (vt joonis 3) näeme, et keskmine määratud pension tervikuna on suurenenud 13,54 euro e 4,9% võrra. Aruandeperioodil on kõikide liikide keskmised määratud pensionid suurenenud: väljateenitud aastate pension 32,26 euro e 8,0% võrra, vanaduspension 14,87 euro e 4,7% võrra, töövõimetuspension 7,44 euro e 4,1% võrra, toitjakaotuspension 7,72 euro e 5,1% võrra ja rahvapension 4,69 euro e 4,5% võrra. Võrreldes 2001. aasta alguse keskmise määratud pensioniga on käesoleva perioodi pensionitõus 199,15 eurot ehk 3,1 korda (st 1 461 krooni e 93,37 eurolt 292,52 eurole).

Peretoetused Peretoetuste kulu vähenemine on seotud saajate arvu vähenemisega. Võrreldes 2012. aastaga vähenes lapsetoetuse saajate arv 1480 saaja võrra. Samuti vähenes vanemahüvitise saajate arv. Kui 2012. aastal oli vanemahüvitise saajaid kokku 32 489 isikut, neist mehi 2030, siis 2013. aastal oli vanemahüvitise saajaid 31 119 isikut, neist mehi 2036.

Vanemahüvitise saajate jagunemine hüvitise liikide lõikes, 2012-2013

Liik Saajaid kokku 2012

Mehed 2012

Naised 2012

Saajaid kokku 2013

Mehed 2013

Naised 2013

Saajate arvu

muutus +/-

vanemahüvitis 100% ühe kalendrikuu tulu suuruses 20 557 1 687 18 870 19 213 1 658 17 555 -1 344vanemahüvitis 1 119 214 905 1 184 244 940 65

59

maksimaalses suuruses vanemahüvitis kuupalga alammääras 4 876 55 4 821 5102 65 5037 226vanemahüvitis vanemahüvitise määras 5 937 74 5 863 5 620 69 5 551 -317Kokku 32 489 2 030 30 459 31 119 2036 29 083 -1 370 Keskmise vanemahüvitise suurus oli 2013. aastal 755,59 eurot, aga 2012. aastal – 750,78 eurot, mis tähendab keskmise hüvitise tõusu 4,81 euro ehk 0,6% võrra. Joonisel 4 on kujutatud peretoetuste (koos vanemahüvitistega) struktuur 2013. aastal. Jooniselt nähtub, et peretoetuste struktuuris moodustavad kõige suurema osa vanemahüvitised – 61,4%, lapsetoetused – 27,6% ja lapsehooldustoetused – 5,7%. 2012. aastal olid vastavad arvud 62,1%, 26,7% ja 5,7%.

Toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele Võrreldes 2012. aastaga suurenes puudega lapse toetuse saajate arv 532 saaja võrra ehk 6,2% ja puudega täiskasvanu toetuse saajate arv 2088 saaja võrra ehk 1,6%. Joonisel 5 on kajastatud puudega inimeste sotsiaaltoetuste kulutuste struktuur. Näeme, et suurimaks kuluartikliks on puudega tööealise inimese toetus – 43,4%. Puudega vanaduspensioniealise toetus moodustas 27,7%, puudega 16-aastase ja vanema isiku toetus 13,4% (2012. aastal vastavalt 43,0%, 26,1% ja 15,9%). Puudega täisealiste inimeste toetusi kajastatakse kolmes eraldi grupis: - puudega vanaduspensioniealise inimese toetus; - puudega tööealise inimese toetus; - puudega 16-aastase ja vanema isiku toetus.

60

Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks Erijuhtudel riigi poolt makstava sotsiaalmaksu kulu tõusu põhjustas töötavate töövõimetuspensionäride arvu suurenemine 2013. aastal. 2013. aasta detsembris oli neid 10 837, aga 2012. aasta detsembris 9890, st kasv 947 isiku ehk 9,6% võrra. Lisa 16. Tulud majandustegevusest (tuhat eurot)

2013 2012

Tulud tervishoiust 4 260 4 112 Üür ja rent 164 171 Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 147 122 Tulud haridusalasest tegevusest 116 74 Muu toodete ja teenuste müük 18 19

Kokku 4 705 4 498 Suurema osa Sotsiaalministeeriumi haldusala tuludest moodustavad tulud tervishoiust, millest omakorda on suurimad Ravimiamet 52% (ravimite registreerimistasud; 2012. aastal 56%) ja Terviseamet 38% (analüüsid ja uuringud; 2012. a 40%).

61

Lisa 17. Muud tulud (tuhat eurot)

2013 2012 Eespool nimetamata muud tulud 484 402 Trahvid 68 151 sh Muud trahvid 23 23 Kasum põhivara ja varude müügist 0 2

Kokku muud tulud 552 555

Lisa 18. Tööjõukulud (tuhat eurot)

2013 2012 Avaliku teenistuse ametnike töötasud 11 507 11 971 Töötajate töötasud 6 521 3 881 Eripensionid ja pensionisuurendused 1 047 227 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud 998 882 Valitavate ja ametisse nimetatud isikute töötasud 94 104 Koosseisuvälised töötasud 19 879

Töötasud kokku 20 186 17 944 Sotsiaalkindlustusmaks 6 419 5 930 Erisoodustused 250 197 Töötuskindlustusmaks 189 240 Tulumaks erisoodustustelt 72 57

Tööjõukulud kokku 27 116 24 368 Valitavate ametiisikutena on kajastatud minister, soolise võrdõiguslikkuse volinik ja riiklik lepitaja.

Kirjel „Eripensionid ja pensioni suurendused“ kajastuvad 2013. a lõpu seisuga eraldise kulud veel pensionile jäämata töötajatele, võttes arvesse, et maksimaalne väljateenitav staaž saadakse, kui seni väljatöötatud staažile liidetakse 4 aastat. 2012. aastal võeti vastu uus avaliku teenistuse seadus, mille alusel lõpetatakse pensionistaaži kogumine 5 aasta pärast 01.04.2013 arvates.

Töötasude kirje sisaldab muuhulgas ka puhkusereservi arvestuslikku kulu.

Keskmine töötajate arv 2013 2012

Avaliku teenistuse ametnikud 907,01 1072,36 Töötajad 594,20 358,52 Valitavad ja ametisse nimetatud isikud 3,00 3,00 Koosseisuvälised töötajad 0 88,92

Kokku 1 504,21 1 522,80

62

Kõrgemale tegevjuhtkonnale arvestatud tasud

(tuhat eurot)

Asutus Ametikoht

2013 2012 Töö-tasud

Muud tasud

Töö-tasud

Muud tasud

Sotsiaalministeerium minister 44 7 54 8 kantsler 48 0 40 0

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus direktor 30 1 29 1

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus 1 direktor 9 0 15 0

Ravimiamet

peadirektor ja peadirektori asetäitja 69 0 79 0

Riikliku Lepitaja Kantselei riiklik lepitaja 36 0 30 0

Sotsiaalkindlustusamet

peadirektor ja peadirektori asetäitjad 65 0 55 0

Tervise Arengu Instituut direktor 32 2 35 0 Terviseamet peadirektor 39 0 29 0

Tööinspektsioon

peadirektor ja peadirektori asetäitja 26 0 41 0

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei volinik 26 0 28 0 1 Asutuse tegevus lõpetati 21.04.2013 (alus: sotsiaalministri 21.veebruari 2013 määrus nr 12) Tööinspektsioon: peadirektor oli ametis 02.01.-28.07.2013, asetäitja 01.01.-01.04.2013. Muude tasudena kajastatakse ministri esindustasu ning asutuse juhtidele makstavat isikliku sõiduauto hüvitist.

Lisa 19. Majandamiskulud (tuhat eurot)

2013 2012 Sotsiaalteenused 76 043 67 764 Administreerimiskulud 2 823 3 040 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 1 937 1 821 sh rent 452 415 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 1 904 2 096 sh rent 828 1070 Uurimis- ja arendustööd 924 734 Lähetuskulud 889 873 Sõidukite majandamiskulud 461 588 sh rent 193 202 Muu erivarustus ja materjalid 336 329 Õppevahendite ja koolituse kulud 320 415 Koolituskulud 300 324

63

Mitmesugused majanduskulud 244 208 Inventari majandamiskulud 188 259 sh rent 14 4 Muud majandamiskulud 180 212 Kokku 86 549 78 663

Kirjel „Sotsiaalteenused“ moodustavad suurimad kulud kiirabiteenusele 28 457 tuhat eurot (2012.a 27 063 tuhat eurot), hooldus- ja rehabilitatsiooniteenustele 24 783 tuhat eurot (2012.a 20 976 tuhat eurot) ning AIDSi ja tuberkuloosiravimitele ning- vaktsiinidele 10 718 tuhat eurot (2012.a 10 697 tuhat eurot).

Lisa 20. Muud tegevuskulud (tuhat eurot)

2013 2012

Maksud, lõivud, trahvid (tegevuskulud) kokku 4 299 8 138 Käibemaks 3 442 6 786 Edasiantud sotsiaalmaks 851 0 Muud maksud ja lõivud 5 15 Ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded 1 2 Tollimaks 0 1 335

Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (va maksu-lõivu-, trahvinõuded) kokku 90 161

Kulu/ ebatõenäoliselt laekuvatest muudest nõuetest 81 149 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest müüdud toodete ja teenuste eest 9 12 Muud tegevuskulud kokku 146 119 Varude allahindlus 114 141 Muud kulud/tulud ning kursivahed 32 -22

Muud tegevuskulud kokku 4 535 8 418

Lisa 21. Põhivara amortisatsioon (tuhat eurot)

2013 2012 Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (lisa 10) -2 -2 Materiaalse põhivara amortisatsioon (lisa 11) -970 -1 450 Immateriaalse põhivara amortisatsioon (lisa 12) -1 346 -944

Kokku -2318 -2 396

64

Lisa 22. Siirded

(tuhat eurot) 2013 2012

Rahalised siirded

Saadud riigieelarvest ülekannete tegemiseks 913 596 1 893 616 Rahalised netosiirded kokku 913 596 1 893 616

Mitterahalised siirded teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega

Saadud teistelt riigiraamatupidamiskohustuslastelt 18 313 112 966 Üle antud teistele riigiraamatupidamis-kohustuslastele -55 041 -1 047 353

Mitterahalised siirded kokku -36 728 -934 387 Netosiire tekke ja kassapõhise tulemi vahe kandmiseks riigieelarvesse 2 015 -119 231

Netofinantseerimine riigieelarvest kokku 878 883 839 998 Lisa 23 Siirded teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega

(tuhat eurot)

2013 2012

Saadud Antud Saadud Antud Siseministeeriumi valitsemisala 10 738 33 712 9 853 31 921 Rahandusministeeriumi valitsemisala 0 11 865 96 015 1 006 971 Kaitseministeeriumi valitsemisala 4 727 4 802 4 095 4 510 Justiitsministeeriumi valitsemisala 1 523 2 601 1 481 2 265 Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 0 795 200 285 Riigikohus 284 333 309 350 Riigikontroll 331 331 257 262 Põllumajandusministeeriumi valitsemisala 0 254 0 149 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 598 105 553 165 Riigikogu valitsemisala 0 103 0 9 Riigikantselei 17 49 17 0 Välisministeerium 0 39 0 12 Õiguskantsleri Kantselei 25 32 24 49 Kultuuriministeeriumi valitsemisala 70 20 162 1 Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 0 0 0 404

Kokku 18 313 55 041 112 966 1 047 353

65

Lisa 23a. Tsentraliseeritud raamatupidamisega asutuste ja institutsioonide tulud ja

kulud (tuhat eurot)

Sotsiaal- ministeerium

Valitsemisala asutused kokku (lisa 23b)

Riikliku Lepitaja

Kantselei

Soolise võrd-õiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise

voliniku kantselei

Kõik kokku

2013 2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012 Tegevustulud 33 532 56 211 1 085 261 1 015 833 0 0 1 0 1 118 794 1 072 044

Maksutulud 3 441 0 1 076 199 1 005 802 0 0 0 0 1 079 640 1 005 802 Tulud majandustegevusest 3 11 5 092 4 910 0 0 0 0 5 095 4 921 Sihtfinantseerimise tulu 30 066 56 112 3 440 4 654 0 0 1 0 33 507 60 766 Muud tulud 22 88 530 467 0 0 0 0 552 555

Antud toetused -74 024 -87 183 -1 812 528 -1 735 441 0 0 -1 -1 -1 886 553 -1 822 625 Sotsiaaltoetused -31 -23 -1 812 117 -1 731 651 0 0 0 0 -1 812 148 -1 731 674 Sihtfinantseerimise kulu -73 993 -87 160 -411 -3 790 0 0 -1 -1 -74 405 -90 951

Tööjõukulud -5 778 -5 065 -21 125 -19 173 -89 -76 -124 -54 -27 116 -24 368 Koosseisuliste töötajate töötasu -4 110 -3 396 -13 855 -12 538 -64 -60 -93 -49 -18 122 -16 043 Muude töötajate töötasu -81 -356 -935 -1 315 0 0 0 0 -1 016 -1 671 Eripensionid ja pensionisuurendused 47 144 -1 092 -389 -3 4 1 12 -1 047 -229

Erisoodustused -123 -99 -126 -99 0 0 0 0 -249 -198 Tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed -1 511 -1 358 -5 117 -4 832 -22 -20 -32 -17 -6 682 -6 227

Majandamiskulud -11 313 -12 413 -75 260 -66 276 -2 -2 -16 0 -86 591 -78 691 Muud tegevuskulud -4 659 -8 069 -2 192 -2 745 -1 0 -2 0 -6 854 -10 814

Finantstulud ja kulud 15 592 29 850 -6 154 -5 393 -1 -1 0 0 9 437 24 456

Kulud kokku -80 182 -82 880 -1 917 259 -1 829 028 -93 -79 -143 -55 -1 997 677 -1 912 042

Tulem -46 650 -26 669 -831 998 -813 195 -93 -79 -142 -55 -878 883 -839 998 Tulud ja kulud sisaldavad omavahelisi tehinguid.

66

Lisa 23b. Tsentraliseeritud raamatupidamisega asutuste tulud ja kulud (tuhat eurot)

Sotsiaalkindlustusamet

Terviseamet Tervise Arengu Instituut

Ravimiamet

Astangu Kutse-reha-bilitat-siooni

Keskus

Töö-ins-

pekt-sioon

Illuka Varjupaiga-taotlejate

Vastuvõtu-keskus1

Valitsemisala asutused kokku

2 013 2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012

Tegevustulud 1 077 241 1 006

687 2 115 2 738 1

860 2 368 2 716 2 687 650 768 679 585 0 0 1 085

261 1 015

833

Maksutulud 1 076 199 1 005

802 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 076

199 1 005

802

Tulud majandus-tegevusest 158 155 1 955 2 005 139 96 2 647 2 504 193 150 0 0 0 0 5 092 4 910

Sihtfinantseerimise tulu 389 439 158 732

1 755 2 232 59 116 457 618 622 517 0 0 3 440 4 654

Muud tulud/kulud 495 291 2 1 -34 40 10 67 0 0 57 68 0 0 530 467

Antud toetused -1 812

182 -1 731

695 -90 -25 -224 -3 677 -22 -20 -5 -12 -1 -1 -4 -11 -1 812

528 -1 735

441

Sotsiaaltoetused -1 812

109 -

1731621 0 0 -4 -13 0 0 0 -6 0 0 -4 -11 -1 812

117 -1 731

651

Sihtfinantseerimise kulu -73 -74 -90 -25 -220 -3 664 -22 -20 -5 -6 -1 -1 0 0 -411 -3 790

Tööjõukulud -7 499 -6 693 -5 018 -4 415 -2

842 -2 877 -1 940 -1 787 -1

683 -1 550 -2 130 -1 820 -13 -31 -21 125 -19 173

Koosseisuliste töötajate töötasu -4 685 -4064 -3 444 -3 070

-1 937 -1 883 -1 197 -1 280

-1 193 -1 009 -1 389 -1 213 -10 -19

-13 855 -12 538

Muude töötajate töötasu -430 -611 -69 -151 -160 -235 -146 -47 -58 -141 -72 -126 0 -4 -935 -1 315

Eripensionid ja pensionisuurendused -586 -386 -308 -84 0 0 -75 63 0 0 -123 18 0 0 -1 092 -389

Erisoodustused -37 -16 -2 -2 -18 -18 -35 -36 -4 -3 -30 -24 0 0 -126 -99

Tööjõukuludega kaasnevad maksud ja sotsiaal-kindlustusmaksed -1 761 -1616 -1 195 -1 108 -727 -741 -487 -487 -428 -397 -516 -475 -3 -8 -5 117 -4 832

67

Majandamiskulud -27 224 -23 227 -40 094 -38 681 -6

335 -2 738 -568 -669 -504 -462 -511 -419 -24 -80 -75 260 -66 276

Muud tegevuskulud -559 -626 -440 -598 -678 -828 -274 -287 -90 -287 -133 -91 -18 -28 -2 192 -2 745

Finantstulud ja kulud -5 965 -5 224 -131 -116 0 0 -13 -13 0 0 -45 -40 0 0 -6 154 -5 393

Kulud kokku -1 853

429 -1 767

465 -45 773 -43 835 -10 079

-10 120 -2 817 -2 776

-2 282 -2 311 -2 820 -2 371 -59 -150

-1 917 259

-1 829 028

Tulem -776 188 -760 778 -43 658 -41 097 -8

219 -7 752 -101 -89 -1

632 -1 543 -2 141 -1 786 -59 -150 -831 998 -813 195

1 Asutuse tegevus lõpetati alates 21.04.2013 (alus: sotsiaalministri 21.veebruari 2013 määrus nr 12) Tulud ja kulud sisaldavad omavahelisi tehinguid.

68

Lisa 24. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutustele 2013. a riigieelarve seadusega eraldatud olulisemad kulud olid järgmised: - aktiivseteks tööturumeetmeteks 3018 tuhat eurot, - erihoolekandeks 17 547 tuhat eurot, - töö- ja sotsiaalvaldkonna sihtotstarbelisteks toetusteks 776 tuhat eurot, - riiklikeks rahvatervise ennetusstrateegiateks 3995 tuhat eurot, - residentuurikuludeks 20 098 tuhat eurot, - viljatusravi kuludeks 2740 tuhat eurot, - ravikindlustamata isikute vältimatuks raviks 7441 tuhat eurot, - Eesti E-tervise SA tegevuskuludeks 2311 tuhat eurot, - tervisevaldkonna sihtotstarbelisteks toetusteks 1233 tuhat eurot, - valitsemisala asutuste tööjõu- ja majandamiskuludeks 56 587 tuhat eurot, - IT-investeeringuteks 1962 tuhat eurot, - immuunpreparaatide soetamiseks 1917 tuhat eurot, - tuberkuloosi-, HIV/AIDSi-ravimiteks ja antidoodideks 12 559 tuhat eurot. Välisvahenditest eraldati sotsiaalvaldkonnale 32 800 tuhat eurot, sealhulgas AS-le Hoolekandeteenused 12 000 tuhat eurot. Tervisevaldkonnale eraldati 39 800 tuhat eurot, sealhulgas haiglavõrgu edendamiseks 33 500 tuhat eurot ning välisvahendite kaasfinantseeringuteks eraldati 4189 tuhat eurot. 2013. aastal ei tehtud lisaeelarvet, küll aga tehti aasta lõpus riigieelarve seaduse muutmise seadus. Arvestades, et riigieelarve on koostatud eelneva aasta sügisel, oli otstarbekas ministeeriumi seatud eesmärkide saavutamiseks algatada valitsemisala riigieelarve muutmine, kohandumaks muutunud oludega. Eelarvet ei saanud muuta kaasfinantseerimisega seotud kulude ja arvestuslike kulude arvelt ning tuludest sõltuvate kulude ümbertõstmise osas. Samuti ei arvestatud muudatusettepanekutega, mida on võimalik teha Vabariigi Valitsuse korraldusega. Riigieelarve seaduse muutmise taotluse aluseks oli ülevaade 2013. a riigieelarve täitmisest Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas III kvartali lõpus. Olulisemad muudatused, mis tehti 2013. a riigieelarve seaduse muutmisega:

1) 4 000 tuhat eurot tervisevaldkonna investeeringuteks, sealhulgas: 50 tuhat eurot Ravimiameti laboriseadme soetamiseks; 96 tuhat eurot Terviseameti laboriseadmete soetamiseks; 340 tuhat eurot gripipandeemia isikukaitsevahendite varude soetamiseks; gripipandeemia varud aeguvad 2013. aastal ning vajavad seega väljavahetamist; 21 tuhat eurot antidootide soetamiseks mürgistuste raviks; 2 951 tuhat eurot HIV/AIDSi-ravimite soetamiseks. 85 tuhat eurot suunati sotsiaalvaldkonna investeeringuteks, sealhulgas 13 tuhat eurot Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele pagariõppeks küpsetusahju soetamiseks ja 72 tuhat eurot Tööinspektsioonile kuue sõiduki soetamiseks. Sõidukid, mille väljavahetamist kavandatakse, on amortiseerunud ja nende korrashoid nõuab suuri kulutusi. Sõidukid on vajalikud tööinspektoritele järelevalve tegemiseks; 457 tuhat eurot suunati proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite soetamiseks puudega isikutele, et parandada abivahendite kättesaadavust. Katteallikaks oli Vabariigi Valitsuse all kajastatud toimetulekutoetuste eelarve ülejääk 4000 tuhat eurot. Toimetulekutoetuste ülejääk on tingitud toetuse saajate arvu vähenemisest.

2) mitmesugusteks tegevuskuludeks 405 tuhat eurot, sealhulgas: 241 tuhat eurot välisvahendite tagasinõude katteks; 15 tuhat eurot Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse õppeklasside mööbli ja dataprojektorite soetamiseks;

69

5 tuhat eurot Terviseametile Keskkonna Terviseuuringute Keskuse 3 uue töökoha loomisega seotud majandamiskuludeks; 6 tuhat eurot immuunpreparaatide ajutiseks hoiustamiseks väljaspool Terviseametit, sest Terviseameti ravimite kesklaos ei ole 2014. aasta I poolaastal piisavalt ruumi; 62 tuhat eurot Terviseametile 3 uue kiirabibaasi loomiseks (ühekordne kulu inventariks, seadmeteks jne); 12 tuhat eurot Tervise Arengu Instituudile statistikatarkvara 8 litsentsi uuendamiseks ja nende programmide kasutamisega seotud koolituse läbiviimiseks; 13 tuhat eurot puudega inimeste abivahendite järjekordade vähendamiseks; 15 tuhat eurot Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) liikmemaksu puuduoleva osa katteks sotsiaalvaldkonnas; 5 tuhat eurot Ravimiametile 5 tahvelarvuti ja MS Office litsentside soetamiseks, et laborandid saaksid ravimite keemilise analüüsi tegemisel minna kaustade kasutamiselt üle arvutitele; 2 tuhat eurot Tööinspektsioonile puudujäävate kohtukulude tasumiseks; 9 tuhat eurot Terviseametile vastavalt Akrediteerimiskeskuse ettekirjutusele 23 kalibreeritava termomeetri väljavahetamiseks taadeldavate vastu; 20 tuhat eurot Terviseameti halduse ja üürikulude ettemaksuks Riigi Kinnisavara AS-ile. Seoses vara üleandmisega Riigi Kinnisvara AS-ile tuleb ettemaksuna tasuda ühe kuu halduse ja üürikulud. Muudatuste katteallikaks oli Tartu Ülikooli residentuurikulude eelarve ülejääk 354 tuhat eurot, kuna residentuuri astumise sooviavaldusi laekus prognoositust vähem (residentuuri aktiivses õppes osalejate täpset arvu on raske prognoosida, sest ei ole teada, kui palju on õpingute katkestajaid või õppepuhkusel viibijaid), samuti ravikindlustuseta isikute vältimatu ravi eelarve ülejääk 51 tuhat eurot, mis on tingitud prognoositust väiksemast vahendite kasutamisest. Riikliku alkoholi- ja tubakakontseptsiooniga seotud 2013. aasta uuringute koordineerimise ja rahastamise vastutajaks määrati Tervise Arengu Instituut ning seetõttu suunatakse samaks tegevuseks planeeritud Sotsiaalministeeriumi vahendid Tervise Arengu Instituudi majandamiskuludeks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas suurenevad saadud siirded riigiasutustelt ja avaliku sektori eripensionid 250 tuhat eurot kaitseväelaste pensionide kulu täpsustumise tõttu. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas vähenevad saadud siirded riigiasutustelt ja sotsiaaltoetused 3 tuhat eurot olümpiavõitjate toetuste täpsustumise tõttu. Tuginedes Sotsiaalkindlustusameti otsusele vähendatakse ühe olümpiavõitja riiklikku toetust. 2013. a kasutamata eelarvest 16 831 tuhat eurot kanti 2014. a üle rahandusministri käskkirjaga, sealhulgas suuremad on IT-investeeringud 1106 tuhat eurot, vaktsiinidele 546 tuhat eurot, HIV/AIDSi-ravimitele 1 473 tuhat eurot. 2013. aastal Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid Vabariigi Valitsus eraldas Sotsiaalministeeriumile 2013. aastal (korraldusega nr 235) reservist 188 tuhat eurot seoses Illuka Varjupaiga Taotlejate Vastuvõtukeskuse likvideerimisega ja (korraldusega nr 370) 31 tuhat eurot maailmameistrivõistlustel edukalt esinenud invasportlaste premeerimiseks. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala lõplikuks eelarveks 2013. aastal kujunes 2 893 056 tuhat eurot.

70

Lõpliku eelarve kujunemine (tuhat eurot)

Tulud

Kulud ja inves-

teeringud

Finantseerimis-tehingud

Esialgne eelarve 1 986 123 -2 980 930 0 Üle toodud eelmisest aastast 0 -11 610 0 Muudatused riigieelarve seaduse muutmise seaduse alusel 247 -4 247 0 Eelarves kavandatud toetused ja siirded -1 981 575 1 981 575 0 Tegelikult laekunud toetused ja siirded 1 960 021 -1 960 021 0 Kasutatud arvelduskrediit 0 965 0 Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu -3 987 3 987 0 Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu 4 930 -4 930 0 Eelarves kavandatud muud arvestuslikud kulud 0 841 800 0 Tegelikud muud arvestuslikud kulud 0 -759 614 0 Saadud Vabariigi Valitsuse reservfondist 0 -219 0 Antud Vabariigi valitsuse reservfondi 0 188 0 Kokku lõplik eelarve 1 965 759 -2 893 056 0 Lisa 25. Bilansipäeva järgsed sündmused Riigi kinnisvarastrateegia 2010–2014 rakendamiseks andis Sotsiaalministeerium vastavalt valitsuskabineti 18. veebruari 2010. a nõupidamise kokkuvõtte punktile 3 (mille kohaselt tuleb riigivara valitsejatel kinnisasjad anda Riigi Kinnisvara AS-le) Riigi Kinnisvara AS-ile 01.01.2014 üle seitse kinnistut ja ühe korteriomandi kokku hariliku väärtusega 1932 tuhat eurot ning 01.02.2014 ühe kinnistu ja ühe mõttelise osa kinnistust kokku hariliku väärtusega 43 tuhat eurot. Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsevate valitsusasutuste haldus-, kohtu- ja muud menetlused Haldusasi nr 3-10-145 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla kaebus Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2009. a korralduse nr 564 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Korraldusega lisati meetme „Kesk –ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri optimeerimine“ investeeringute kavasse SA Ida-Viru Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla taotles igasuguste toimingute tegemise peatamist. Toetuse summa üle vaidlus 179 920 000 krooni.

Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2013 otsus, jätta kaebus täielikult rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 27. märts 2014 otsus, jätta kaebus täielikult rahuldamata Apellatsioon esitatud riigikohtusse.

71

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE Sotsiaalministeeriumi 31.12.2013 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Sotsiaalministeeriumi tegevjuhtkond on koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. Ministrid Helmen Kütt ja Urmas Kruuse on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja Vabariigi Valitsusele esitamiseks heaks kiitnud. Helmen Kütt (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse (allkirjastatud digitaalselt) Helen Tralla (allkirjastatud digitaalselt)

sotsiaalministeeriumi majandusaasta aruanne · pdf fileraamatupidamise aastaaruanne ......

Documents