Stress ja läbipõlemine

Sirje Pree

Mis loom see on?

• Joonista paberile järgmised sümbolid:– Stress– Läbipõlemine– Depressioon– Väsimus– Konflikt

NB! Igal kujundil on nii kuju kui värv

Töötaja vaimset tervist mõjutavad tegurid

• Töö katseajaga• Ümbrikupalgad• Üleilmne majanduskriis

– Tugevnenud konkurentsivõitlus

– Töö intensiivsuse tõus

– Koondamised

– Suurenev töötus ja ebakindlus

• Ületunnitöö, vahetustega töö• Töötamine mitmel ametikohal• Töövägivalla ilmingute tugevnemine

Majanduslangus veel 500 päeva?

• Konsolideerumine – (ÕS - koonduma, tihedasti liituma)

• Kohtumenetluste arvu tõus – võlgnik ei ole nõus vabatahtlikult võlga ära tasuma

• Töötajate koondamine – töötajad, kellele ei ole pakkuda enam sama tööd või palka.

• Raskused lepingute täitmisega• Pankrottide arvu suurenemine – maksejõuetus

ja maksejõuetust ettevõtjast raha kätte saamine.• Maksud - kiputakse makse maksmata jätma.

Stress ….

• … on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele

• … on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure

• Positiivne ja negatiivne stress (distress)

Eesti töötaja kurnatus ja tööstress

• Konflikt inflatsiooni tempo ja aeglase palgatõusu vahel

• Konflikt tehtud töö hulga, töö kvaliteedi ja töötasu vahel

• Konflikt kiiret kohanemist nõudva majandusmudeli ja eestlase staatilise olemuse vahel?

• Konflikt psühho-füsioloogiliste nõuete ja organismi kohanemisvõimaluste vahel

Stressorid

• Füüsilised ja füsioloogilised:

• Kestev füüsiline pingutus

• Trauma või haigus

• Madal või kõrge temperatuur

• Ere või tuhm valgus

• Saastunud õhk

• Müra

• Organismi koormavad kemikaalid

• Psüühilised ja sotsiaalsed:• Töö lõpetamise tähtajad• Rahuldust mittepakkuv

töö• Liiga palju või liiga vähe

tööd• Ebaselged tööülesanded• Vähe tunnustust ja

tagasisidet• Palju vastutust kuid vähe

otsustusvabadust

Psüühilised ja sotsiaalsed stressorid

• Ebakindel ametialane positsioon

• Etniline, sooline, vanuseline ahistamine

• Tagakiusamine• Tööl ei saa omavõimeid ja

oskusi rakendada• Hirm, et iga pisiviga võib

kaasa tuua hirmsaid tagajärgi

• Halvad töö-või elutingimused

• Privaatsuse puudumine (üksiolemise võimaluse puudumine)

• Vähene juhi ja töökaaslaste toetus

• Ebaselgus firma eesmärkides

• Pidevad muutused• Ebastabiilne töökeskkond• Uue töö otsimine

• Rahalised raskused, võlad• Suhtlemisraskused• Elumuutustega kaasnevad

kriisid

Psühho-sotsiaalne töökeskkond ja tervis

Halb mikrokliima

Psüühiline surve

PeavaluMigreen

Valud südame

s

Stress

Depressioon

Väsimus

Ebameeldiv töökeskkond

Inimese heaolu ja tervisSõltubSõltub::

• 10 % meditsiinist• 20 % keskkonnast• 20 % pärilikkusest• 50 % eluviisist, shmõtlemisest(~70%)hingamisest toitumisest liikumisest

Sind ei tee õnnetuks olukorrad,

Sinu mõtted teevad sind õnnetuks.

Sinu tõlgendused, lood, mida endale räägid, teevad sind õnnetuks.

Eckhart Tolle

Kohanemist mõjutavad• Intrapersonaalsed

tegurid:

Madal rigiidsus

Madal neurootilisus

Kõrge sihikindlus

Optimism

• Interpersonaalsed tegurid:

Sotsiaalne aktiivsus

Stabiilsed peresuhted

Tervislik elustiil

Stimuleeriv keskkond

• Stressi korral suureneb neerupealiste hormooni adrenaliini sisaldus ja tõuseb suhkrusisaldus veres.– Hingamissageduse suurenemine– Vererõhu tõus– Südamelöögid kiirenevad– Lihaste töövõime tõuseb– Nägemine teravneb– Kuulmine paraneb– Uneaeg lüheneb– Inimene tunneb ennast reipalt– Tegutsemisvõime suureneb

Stress kui motivaator

Stress kui takistaja• Stressi käigus toodetud keemilised ained jäävad

pikaks ajaks verre ja tekitavad pikaajalise pingeseisundi.– Ärrituvus– Liigne murelikkus– Varajane ärkamine– Suutmatus uinuda– Oma võimetes kahtlemine– Otsustusvõimetus– Keskendumisvõimetus– Väsimus– Mäluhäired

Stress on 21.sajandi haigus• Konkurents on suurem kui kunagi

varem• Töö väärtus on halvasti tajutav• Kasvav ebastabiilsus ja hirm

kaotada töökoht• Suureneb töö maht, kuna hirmust

ümberkorraldustega kaasnevate koondamiste ees

• võetakse teha rohkem, kui ära teha suudetakse

• Oskusteabe ja tööstiili kiired muutused sunnivad kohanema üha uute nõudmiste ja oluliste muutustega

Omandatud haridus devalveerub 10 aasta jooksul vähemalt ühe astme võrra

P. Salmimies

Stressi ohusignaalid

Üldine ärrituvus, ülierutuvus või meeleolu langusSüdamepekslemineKuivus suus ja kõrisImpulsiivne käitumineVastupandamatu tung nutta või end ära peitaVõimetus keskenduda, mõtete uitamine ja üldine segadusesolekEbareaalsuse, nõrkuse või peapöörituse (oimetuse) tunne

Hammaste krigistamine Unetus Hüpermobiilsus –

suurenenud kalduvus ringi liikuda ilma mingi põhjuseta

Higistamine Sagenenud

urineerimisvajadus Kõhulahtisus,

seedehäired, iiveldus, mõnikord oksendamine

Migreeni peavalud Menstruatsioonieelne

pinge või menstruatsiooni ärajäämine

Lendlev ängistus –hirmutunne, kuid ei tea, mida kartaEmotsionaalne pinge ja valvsus –üleskruvitusVärisemine, tõmblusedKalduvus kergesti ehmatada nõrkade helide pealeKõrge tämbriga, närviline naerKogelemine ja muud häired kõnelemisel

Valud kaelas või alaseljasIsutus või liigne söögiisuSuurenenud suitsetamineRavimite tarvitamise suurenemineÕudusunenäodHäirunud kontakt reaalsusegaSagenenud õnnetused

Stressikäitumise tüpoloogia• LÕVI

– Kahtlustav– Kade– Küüniline– Vaenulik– Ülakeha ettepoole

pingul– Pidev võitlusvalmidus– Üleolev– Auahne– Konfliktne– Kompromissitu– Teab oma eesmärke– Tahab olla liider

• KÜÜLIK– Pidev muretsemine– Liigselt kohusetundlik– Pidev kahetsemine– Arglik olek– Seesmiselt pinges– Istub tooli serva peal– Armastab varjuda

• VULKAAN– Muutlik meeleolu– Artistlik käitumine– Soovib olla tähele

pandud– Sõlmib kiirelt suhteid– Kiirete liigutustega– Energiline– “purskamise”

järgselt uinub– Ebameeldivuste

korral põgeneb

• Igal reageerimise stiilil erinev toimetulek lõõgastusvõtetes, sobivas lahenduses jne

• Stress = pingeseisund kohanemine

• Depressioon = masendus-kurvameelsus

• Läbipõlemine = kurnatus

• Ärevus = hirm toimetulematus igapäevaeluga

Haiguslik depressioon erineb kurvameelsusest

• Depressioon on piinavam

• Depressioon kujutab endast sündroomi, mis on seotud probleemidega inimestevahelistes suhetes, käitumises, mõtlemises ja bioloogilises talituses

• Depressioon kestab kauem– Depressioon segab inimese igapäevaelu– Depressioon on destruktiivne emotsioon

(erinevalt leinast, mis on valus, kuid viib tervenemisele)

Depressiooni sümptomid

• Põhisümptomid:– Alanenud meeleolu– Huvi ja elurõõmu

kadumine– Energia vähenemine– Suurenenud

väsitatavus– Vähenenud aktiivsus

•

• Depressiooni tekitavad haigused, seisundid:

– AIDS– Alatoitumus– Allergia– Aneemia– Astma– Haavanduv koliit– Kilpnäärme ületalitulus– Krooniline väsimus– Krooniline põletik– Krooniline valu– Rasked südamehäired– Menopaus– Nakkuslik maksapõletik– Pahaloomulised kasvajad– Prementruaalne sündroom– Reumaatiline liigesepõletik– Sclerosis Multiplex– Suhkruhaigus– Sünnitusjärgsed

meeleolumuutused– Süüfilis

Läbi põlemine ja põletamine• Professionaalne läbipõlemine

(burn-out) on emotsionaalne, vaimne ja kehaline kurnatus

• Läbipõlemist soodustavateks teguriteks on korduv emotsionaalne surve ja inimestega intensiivne suhtlemine

LÄBIPÕLEMISE PÕHISÜMPTOMID:

• Eemaletõmbumine

• Väsimus/kurnatus

• Anhedoonia/

väärtuskriisid

SOOVITUSED LÄBIPÕLEMISE VÄLTIMISEKS• Õppida tundma stressi tunnuseid• Analüüsida põhjuseid• Mina-hoiakute muutmine• Hoia lahus töö ja vaba aeg• Muuda oma töö meelepäraseks• Negatiivsete tunnete esitamine teistele

konstruktiivses vormis• Võta aega enda eest hoolitsemiseks• Aruta tööprobleeme usaldusväärse

kaaslasegaAntero Toskala

Stressi lepitamiseks• Igasugused

ebameeldivad tunded, mõtted, mälestused, kujutlused toodavad ja säilitavad pinge

• Hingamine (kõhuhingamine)

• Keha (tasakaal ajupoolkerade, kehapoolt vahel, paindlikkus, lõõgastus)

• Mõtted (mõttemudelid juhivad meie tegusid ja määravad ära tähenduse, mille sündmusele anname muutused organismi füsioloogilistes protsessides emotsioonid, püsimälu jne)

Tegevuse/käitumise suunajad

• Me koosneme emotsioonidest. Emotsioonid on elu. Tihti on nad aga meie “Achilleuse kannaks”

• Tegevust/käitumist peaks suunama:– Pühendumus– Uhkus– Rõõm

• … aga suunavad– Mure– Hirm– Viha

Õnn?

Õnnetunded ei ole mitte juhus, vaid õigete

mõtete ja tegevuste tagajärg.

Stefan Klein

ÕNN ON OSKUS

• Enamik inimesi on Enamik inimesi on arvamusel, et arvamusel, et tundeid tekitavad tundeid tekitavad sündmused, mis ei sündmused, mis ei allu nende allu nende kontrollile. kontrollile.

• Emotsionaalse Emotsionaalse reaktsiooni reaktsiooni tekitajaks pole tekitajaks pole mitte sündmus, mitte sündmus, vaid see, kuidas vaid see, kuidas me sellest mõtlememe sellest mõtleme

Mõtete peegeldus sõnadesKeel (sõnad) peegeldab konkreetselt seda, kuidas meie mõtetes olevad asjad paiknevad meie meeltes

Õnn on reageerimisstiil välis- ja sisemaailmast saadud stiimulitele (mida me tajume kas nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kehatunnetuse kaudu).

Mõttest tulemuseniPIIRAV TÕEKSPIDAMINE, HOIAK

Minust ei sõltu mitte midagi

SEISUNDTunnen end abituna.

Olen passiivne

TEGEVUSOotan, et keegi midagi teeks

TULEMUSEi leia olukorrale mingit lahendust

MÕTEPole mõtet pingutada,

nagunii ei suuda ma midagi

MõttemudelidKasulikud

mõttemudelidPiiravad

mõttemudelid

Käitumise

efektiivsus

Ebaefektiivsus ja

pingeseisund

Piiravate uskumuste ehk mõttemudelite tulemused

• Lootusetus – lootusetu inimene usub, et eesmärgi saavutamine pole lihtsalt võimalik. Milleks siis vaeva näha?

• Abitus –Mina pole selleks piisavalt hea. Minul ei ole neid võimeid.

• Väärtusetus – Olen ma selle ära teeninud?

Ise tehtud …. kaunikene?• Meil on sättumus

pigem kogeda ebaedu kui nautida õnne.

• Me kogeme negatiivseid tundeid intensiivsemalt kui positiivseid.

• Me pelgame riski rohkem kui otsime õnne.

• Me eelistame traagikat.

• Me määrame oma seisundi ISE Me määrame oma seisundi ISE oma ootustega. oma ootustega. Kui see, mis Kui see, mis tegelikult toimub, ei vasta tegelikult toimub, ei vasta meie ootustele, kogeme meie ootustele, kogeme negatiivseid emotsioone.negatiivseid emotsioone.

• Igale meie emotsioonile on Igale meie emotsioonile on kehas keemiline vastekehas keemiline vaste (vihale, rõõmule, ka ohvriks (vihale, rõõmule, ka ohvriks olemisele).olemisele).

• Me tõmbame endale ligi Me tõmbame endale ligi olukordi, mis rahuldavad meie olukordi, mis rahuldavad meie keha biokeemilist vajadust keha biokeemilist vajadust sõltuvus on keemiline sööst sõltuvus on keemiline sööst läbi keha.läbi keha.

• Kui mõjutada rakku päevast Kui mõjutada rakku päevast päeva sama mõjuga (mõte või päeva sama mõjuga (mõte või ravim), tekib uus rakk.ravim), tekib uus rakk.

• 20 aastat20 aastat emotsionaalset emotsionaalset kuritarvitamist ja rakul pole kuritarvitamist ja rakul pole enam retseptoreid kasuliku enam retseptoreid kasuliku “toidu” (info) vastuvõtmiseks.“toidu” (info) vastuvõtmiseks..

• Seos emotsioonide ja tervise vahel on eriti tugev viha, ängistuse ja depressiooni korral.

• “Kehaarvuti riistvara” kogub negatiivsed emotsioonid andmebaasidesse – organitesse: maksa koguneb viha, kopsudesse kurbus jne

SÜDAPERIKARD

PEENSOOLHORM.REGUL

SAPI-PÕIS

MAKS

NEERUD

PÕIS

KOPS

JÄMESOOL

PÕ

RN

MA

GU

METALL

VESI

PUU

MAA

TULI

KU

R-

BU

S NU

T

MIN E

OH

KA

-M

INE

HIR

MKARJU-

MINE

VIHA

LAULMINE

KAASTUNNE,

haletsus

NAER

RÕÕM

YING – sisemine, endaga seotud

YANG - väline

Mõte tunne• Emotsionaalne kompetentsus on võimalus

valida, KUIDAS oma tundeid väljendada.• ME OLEME LOODUD ENNE MÕTLEMA JA SIIS

TUNDMA. Hajuta emotsioonid hingamisega.Hajuta emotsioonid hingamisega. Ära eita seda, mida tunned: väljenda tundeid viisil, Ära eita seda, mida tunned: väljenda tundeid viisil,

mis pole ründav ega ähvardav.mis pole ründav ega ähvardav. Võta vastutus selle eest, mida sa mõtled ja mida Võta vastutus selle eest, mida sa mõtled ja mida

tunned. tunned. Ära pane oma head enesetunnet sõltuma teistest.Ära pane oma head enesetunnet sõltuma teistest. Ole valmis muutuma – vabane hinnangutest.Ole valmis muutuma – vabane hinnangutest. Õpi elama igas hetkes, andestades nii endale kui Õpi elama igas hetkes, andestades nii endale kui

teistele.teistele.

• Inimesel on iga päev sadu kordi valik nii mõtetes, sõnades kui tegudes.

• Positiivse suhtumise valik tähendab tahet märgata kõiges positiivset ning mittekeskendumist negatiivsele.

• MILLELE KESKENDUD, SEDA VÕIMENDAD!

Kogu käitumine teenib ( või teenis) kindlat (inimese jaoks kasulikku) eesmärki

• Agressiivse käitumise positiivne eesmärk on sageli kaitse

• Hirmu positiivne eesmärk on tihti turvalisus

• Viha positiivne eesmärk võibolla piiride säilitamine

• Vaenu eesmärk on ehk motiveerida inimest tegutsema

• Vastuseisu taga muutustele võib olla positiivne eesmärk tunnustada, austada, pidada lugu minevikust, kaitsta end , hoida kinni mineviku positiivsetest asjadest

PROBLEEMNE SEISUND SOOVITUD SEISUND

Mida sa tahadMis juhtub kui sa selle saavutadMis juhtub kui ei saavutaMis ei juhtu kui sa selle saavutadMis ei juhtu kui sa seda ei saavutaKas see eesmärk on sinu kontrolli allMis sinu elus selle tulemusena muutubMis muutub sind ümbritsevate inimeste jaoksKas see on pingutamist väärtKuidas sa teada saad, et oled eesmärki saavutamas (milles see ilmned)Kuidas teine sellest aru saab

• Otsusta vaadelda kõike positiivsest, või vähemalt mõlemast perspektiivist!

• Esita endale ja teistele küsimus: – Mida head ja kasulikku ... (see

olukord vm) endaga kaasa võib tuua? – Millised võimalused sellega

avanevad?

• Sest see on minu aeg ja minu elu!