TALLINNA ÜLIKOOL

Kasvatusteaduste Instituut

Õile Aavik

Maarika Miil

Diana Petrikova

Darja Vassiljeva Lankina

Merle Sulaoja

Jaana Ukkur

Kasvatusteadus ja -filosoofia

Suhted koolikeskkonnas õpilaste pilgu läbi

Kooperatiivne projekt

Õppejõud: Ene-Silvia Sarv

Tallinn 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS........................................................................................................................3

1. UURIMUSE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD............................................................4

1.1. Üldharidus – ja kutsekoolist väljalangevuse statistilised näitajad...............................4

1.2. Inimese arengut mõjutavad tegurid..............................................................................7

1.3. Koolikeskkond õpilaste pilgu läbi - eelnevate uuringute tulemused............................9

2. EMPIIRILINE OSA..........................................................................................................12

2.1. Uurimismetoodika, uurimisküsimused ja valim.........................................................12

2.2. Uurimistulemuste kokkuvõte ja analüüs....................................................................14

2.3. Uurimistulemuste võrdlus uuringuga „Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana“....23

KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED..........................................................................................24

LÕPPSÕNA…………………………………………………………………………………..26

Kasutatud kirjandus..................................................................................................................27

LISA 1. KÜSIMUSTIK...........................................................................................................28

SISSEJUHATUS

Õpilaste ja õpetajate vahelised suhted on koolis määrava tähendusega inimese elule üldse.

Inimeseks kujunemise aeg möödub peaasjalikult kooliseinte vahel ning sellest sõltub, kas

inimene üldse hakkab ennast kui indiviidi laiemas plaanis väärtustama. Head suhted koolis

võivad olla inimese helge tuleviku värava avajaks või sulgejaks. Kehvade suhete kogemus

koolis võib olla pinnaseks, kus inimene ei õpigi ennast väärtustama. Loomulikult mängivad

suurt rolli perekondlikud kui ka muud koolivälised suhted. Kuid siiski ei tohiks alahinnata

koolisiseste suhete mõju inimese arengule.

Käesoleva uurimustöö raames on vaatluse alla võetud suhted koolis. Uurimise all on õpilaste

ja õpetajate vaheliste suhete iseloom ning õpilaste omavaheline läbisaamine. Uuring viidi läbi

kahes üldhariduskoolis ning kahes kutsekoolis.

Uuringu tulemusi võrreldakse varasemalt läbi viidud uuringu „Õpetaja ja kool õpilase arengu

toetajana“ (E-S,Sarv. 2008) tulemusega ning analüüsitakse klassiruumis avalduvate suhete

mõju koolist väljalangevusega.

Käesolev kooperatiivne projekt kujutab endast ülevaateuuringut (survey), milles enam

pööratakse tähelepanu kutsekoolidele ning kutsekoolides toimuvale. Põhjuseks on

kutsekoolide õpilaste seas õpingute katkestajate tunduvalt kõrgem arv võrreldes

üldhariduskoolide gümnaasiumiastmes õppijatega.

1. UURIMUSE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD

1.1. Üldharidus – ja kutsekoolist väljalangevuse statistilised näitajad

Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumi seadusele on isik koolikohustuslik kuni põhihariduse

omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Kooli kohustuse täitmine on osalemine kooli

päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning

omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Seega, on seadusega (Põhikooli- ja

gümnaasiumiseadus, Riigi Teataja) reguleeritud hariduse omandamine Eestis. Paraku ei käitu

kõik noored seaduskuulekalt ning jätavad kooli pooleli. Kriitiline grupp on 18-24-aastased

põhiharidusega või madalama haridusega inimesed, kes ei õpi kusagil – liiga vara õpingud

katkestanute grupp ehk madala haridustasemega mitteõppivad noored (Vernik-Tuubel, 2011).

2008/2009 langes koolist välja põhihariduse õppes 887 (0,8%) õpilast ning gümnaasiumi

õppes 2216 õpilast (6,0%), 2010/2011 õppeaastal väljalangevus pisut vähenes põhihariduse

õppes väljalangejaid oli 736 (0,7%), kuid gümnaasiumi astmes suurenes 2657 (8,0%) õpilast

(Haridus- ja Teadusministeerium, 2012). 2011/2012 õppeaastal katkestas õpingud II

kooliastmes 581 õpilast (0,5%) ning III kooliastmes 2444 (7,9%) õpilast (HTM, 2012).

Tabel 1. Väljalangevus kooliastmeti 2008/2009-2011/2012, üldhariduse päevane õppevorm (Allikas:

Haridus- ja Teadusministeerium, EHIS).

2008/2009 2009/2010 2010/2011 2011/2012

Kooliaste

Välja-langejate arv

Välja-langevus %

Välja-langejate arv

Välja-langevus %

Välja-langejate arv

Välja-langevus %

Välja-langejate arv

Välja-langevus %

1. kooliaste 26 0,1% 23 0,1% 14 0,0% 11 0,0%2. kooliaste 29 0,1% 41 0,1% 22 0,1% 34 0,1%3. kooliaste 832 1,9% 816 2,0% 700 1,8% 536 1,4%põhiharidus 887 0,8% 880 0,8% 736 0,7% 581 0,5%gümnaasium 2 216 6,0% 2 434 6,9% 2 657 8,0% 2 444 7,9%KOKKU 3 103 2,0% 3 314 2,2% 3 393 2,3% 3 025 2,1%

Kutsekoolide poolelijätmine on Eestis tõsine probleem. Kuigi kutsehariduses on muudetud

õppekorraldust uute õppevormide ja -liikide abil paindlikumaks, on õppetöö katkestamine

kutseõppes jätkuvalt kasvamas. Õppeaastail 2004/05 kuni 2010/11 on õpingud katkestanud

ligikaudu iga viies kutseõppes õppija, kokku 40 063 õppijat (Espenberg jt, 2012). Hiljem on

neist kutse- või kõrghariduse omandamiseni jõudnud vaid kümnendik. Perioodil 2007-2012

on kutseõppe õppurite arv püsinud Eestis võrdlemisi stabiilsena, kõikudes vahemikus 27 000-

28 400le. Ka katkestanute osakaal õppuritest on olnud stabiilselt vahemikus 18-20%.

Majanduskriisi perioodil 2009-2010 kasvas nii õppurite arv kui ka katkestamiste määr.

Majanduse taastumisperioodil õppeaastal 2011/2012 kahanes õppurite arv kriisieelsele

tasemele, kuid katkestamiste määr jätkas tõusu (samas.)

Tabel 2. Kutseõppe õpilaste ja katkestanute arv ning katkestamise määr õppeliigi lõikes.

(Allikas: Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2011/12. õppeaastal. Haridus ja

Teadusministeerium).

2007/08 2009/10 2011/12

ÕppeliikÕpilasi

Katkest.

Katkest% Õpilasi

Katkest.

Katkest%

Õpilasi Katkest.

Katkest%

Kutsekesk-haridusõpe 18 030 2 986 16,60% 17 627 2 739 15,50% 15 428 2 735 17,70%Kutseõpe keskharidusebaasil 8 620 1935 22,40% 9 718 2 055 21,10% 10 597 2 343 22,10%Kutseõpe põhiharidusebaasil 424 114 26,90% 598 203 33,90% 655 146 22,30%Põhihariduse nõudeta kutseõpe 307 187 60,90% 420 134 31,90% 366 144 39,30%

KOKKU 27 381 5 222 19,10% 28 363 5 131 18,10% 27 046 5 368 19,80%

Eelpool toodud statistilised näitajad on elavaks tõestuseks sellest, et kutsekooli õpilased

katkestavad õpinguid tihedamalt kui gümnaasiumi õpilased. Varasemalt läbi viidud uuringute

tulemustes (Sarv, 2008) välja toodud üheks põhjuseks, miks kutsekool pooleli jäetakse, on

halvad suhted koolis õpetajatega ja mitte ainult õpetajatega, probleemiks on ka õpilaste

omavahelised suhted. Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi poolt

läbiviidud uuringus „Kutsekooliõpingute katkemine ja taasalustamise võimalused“ (Murakas

jt, 2007) on kirjeldatud riskifaktoritena koolist välja langemisel õpetaja ebasoosivat suhtumist

ning seltskonna probleeme koolis (probleemid kaasõpilastega), õpetajate liigset rangust ning

õppeasutuse poolse toe ja abi ebapiisavust.

Uuringu “Õpingute katkestamise põhjused kutseõppes“ (Espenberg jt, 2012) kohaselt

probleemid suhetes kaasõpilaste ja/või õpetajatega tekitavad vastumeelsuse koolis käimise

suhtes (isegi kui eriala meeldib), mis viib puudumiste ja õppevõlgade tekkimiseni ning lõpuks

näeb pereprobleemidest muserdatud ning madala enesehinnanguga noor ainsa võimalusena

kooli poolelijätmist.

Kool kui arengukeskkond üks olulisemaid ja mõjuvamaid keskkondi õpilase jaoks, kus ta

veedab suure osa oma teadlikust ajast ning mille mõju noore kujunemisele on raske alahinnata

(Sakk, 2013). Noor inimene ja koolikeskkond on teineteise suhtes aktiivsed ja mõjutavad

üksteist eeskätt läbi suhete. Suhted võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Kui suhted

on negatiivsed, mõjutab see oluliselt koolist välja langemise riski.

1.2. Inimese arengut mõjutavad tegurid

Uurimustöö kontseptuaalse raamistiku loomisel on aluseks võetud Bronfenbrenneri

sotsiaalökoloogiline teooria inimsuhete dimensioon, mis kirjeldab antud sotsiaalses

keskkonnas valitsevate inimestevaheliste suhete iseloomu ja nende intensiivsust.

Bronfenbrenner peab inimese arengu puhul oluliseks arengu ökoloogia uurimist. Ta defineerib

inimarengu ökoloogiat kui aktiivse kasvava inimolendi ja tema muutuvate elutingimuste

vastastikust kohanemist. Arengut mõjutavad ennekõike need asjaolud, millel on isiku jaoks

tähendus. Bronfenbrenner kirjeldab mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteemi ning

kronosüsteemi:

- Mikrosüsteem viitab gruppidele ning kontekstidele, millel on kõige tugevam vahetu

mõju lapse arengule (kodu, kool, sõbruskond). Nt. kodu (lapsevanemad,

vanavanemad, õed-vennad) kui mikrosüsteem on vahetu keskkond, milles arenev

indiviid elab. See moodustub konkreetsest arengukontekstist (füüsilised ja

materiaalsed tingimused nagu eluase, pere majanduslik seis) ning pere

suhtlemismustritest.

- Mesosüsteem kujutab endast erinevate mikrosüsteemide ehk kasvukontekstide

vastasmõju. Tegu pole lapse kodust kaugema või laiema arenguruumiga, vaid

erinevate mikrosüsteemide (nende arengukontekstide, milles laps aktiivselt osaleb)

vastasmõjudest moodustuv ruum ehk mikrosüsteemide süsteem. Näiteks vastuolud või

vastastikune toetamine kodu ja kooli kui mikrosüsteemide ehk arengukontekstide

vahel.

- Eksosüsteem hõlmab selliseid kontekste, milles indiviid ei tegutse vahetult, kuid mis

indiviidi siiski vahetult mõjutavad või on indiviidi poolt mõjutatud. Näiteks lapse

suhted ema ja isaga võivad olla mõjutatud vanemate tööst.

- Makrosüsteem tähistab kultuuri või subkultuuri, milles indiviid elab. Kultuuriline

kontekst sisaldab endas muuhulgas sotsiaalmajanduslikku staatust, rahvust,

maailmavaadet (ideoloogiat). Siia alla kuuluvad ka seadused, määrused, eeskirjad,

õppekavad jms. Laps, tema kool, vanemad, vanemate töökoht on kõik osa suuremast

kultuurilisest kontekstist, mis aja jooksul muutub.

- Kronosüsteem kujutab endast erinevate keskkonnamõjude, sh ühiskondlike ning

ajalooliste tingimuste, muutusi indiviidi elu vältel. Siia kuulub näiteks vanemate

lahutamine, mis toob lapsele kaasa hulga erinevaid mõjusid, ühiskonna tasandil

näiteks naiste võimaluste laienemine, mis puudutab tööalast karjääri (Vikipeedia).

Nendest süsteemidena kirjeldatud teguritest sõltub õpilase suhtlemine koolikeskkonnas. Kool

oma vahetu kokkupuutega kuulub mikrosüsteemi ning kooli-kodu vastasmõjudega

mesosüsteemi. Tugevat mõju avaldab koolikultuur (makrosüsteem), see milline on üldine

hariduspoliitika ning kooli ideoloogia ja väärtushinnangud. Eksosüsteem koolis avaldub teiste

õppijate ja õpetajate läbi. Selles, millised kogemused nad endaga kooli kaasa toovad ja kuidas

õpilastega suhtlevad.

Koolikeskkond on kasvukeskkonnana pidevalt muutuv ja arenev ning õpilaste-õpetajate

omavahelised suhted mõjutavad õpilaste toimetulekut (Sakk, 2013). Olukorrad muutuvad ajas

ning on sõltuvad nii kontekstist kui ka keskkonnast. Kool organisatsioonina on samuti ajas

muutuv ning ühtlasi ühiskondlike väärtuste peegeldaja.

Koolis mõjutab õpilaste toimetulekut õpikeskkond, mille loojaks ja kujundajaks on paljuski

õpetaja. Õpetaja on see, kelle oskustest sõltub, kuidas õpilased koolikeskkonnaga kohanevad,

kuidas kooli reeglid õpilastele selgeks saavad, millised on suhted klassis nii klassikaaslaste

vahel kui ka õpilaste ja õpetajate vahel (Sakk, 2013). Õpetaja on ka vahendaja normatiivide ja

koolivälise kontrolli ning õpilaste vahel, häälestades õpilasi nende suhtes (E-S.Sarv, 2008).

Seega on õpetaja kooli sotsiaalse kliima kujundaja kuna koolikliima loovad eelkõige

koolisisesed inimsuhted.

1.3. Koolikeskkond õpilaste pilgu läbi - eelnevate uuringute tulemused

Nii nagu lasteaialapsed, igatsevad ka gümnaasiumiõpilased õpetaja järele, kes oleks

abivalmis, sõbralik ja rõõmsameelne ega oleks kuri, rumal, üleolev, isekas või endasse

tõmbunud. Teises kooliastmes osatakse juba hinnata õpetaja tulemuslikku tööd. Hinnatakse

rangust ja nõudlikkust, oskust keerulisi asju seletada ning õpet ladusalt korraldada. Õpilased

hindavad õpetaja juures positiivseks näiteks seda, et õpetaja teatab, millal tulevad

kontrolltööd. Ootustes õpetajale peetakse tähtsaks, et ta poleks närviline, ei mõnitaks ega

tujutseks, ei õiendaks pisisasjade pärast ning et tal poleks pailapsi, keda hinnatakse teistest

paremini. Endiselt on tähtsad õpetaja puhtinimlikud omadused ja suhtumised – viisakus,

huumorimeel, armastus laste vastu. Gümnaasiumiõpilased oskavad oodata sedagi, et õpetajale

meeldiks aine, mida ta õpetab, et ta poleks õpilastega liiga familiaarne, peaks kinni

lubadustest ning suudaks hoida tunnis korda. (Sarv & Ruus, 2010 : 36.)

2004.–2007. aastani Tallinna Ülikooli teadlaste poolt läbiviidud läbi uuringus “Kool kui

õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” viidi küsitlus läbi 67 koolis. Osales 3838

õpilast 7., 9. ja 12. klassist, 623 õpetajat, 123 koolijuhti ja ca 2000 lapsevanemat. Uuringu üks

osa keskendus õpilase ja õpetaja suhetele. (Sarv, 2006.) Antud uuringus püüti selgitada

kooliga seotud inimeste arvamust koolikeskkonna probleemide kohta. Uuringu käigus selgus,

et õpilaste ja õpetajate arvamused ei lähe enamasti kokku. Õpilased tajuvad koolis toimuvat

hoopis teistsugusena kui täiskasvanud. Järgnevalt kirjeldatakse uuringu “Kool kui õpilaste

arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” raames läbiviidud õpilaste küsitluse tulemusi ja

uuringu läbiviijate poolt tehtud järeldusi koolikeskkonnas suhtlemist mõjutavate probleemide

kohta, milleks on nii õpilaste usaldus/usaldamatus õpetajate suhtes, õpetaja

sallivalt/mittesallivalt õpilasesse suhtumise tajumine, abivajaja toetamine ja sõprade

olemasolu koolis.

Usaldus ja usaldamatus on tõsised õpilaste ja õpetajate vahelist kommunikatsiooni ning

õppimiskeskkonda mõjutavad aspektid. Kui osapoolte vahel puudub usaldus, on teadmiste

omandamine pärsitud. Uuring näitas, et Eesti koolis on tuntav usalduse defitsiit (Sarv, 2006).

Uuringu “Kool kui õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” raames läbiviidud küsitlus

näitas (vt tabel 3), et vaid 5,5% õpilasi leiab, et enamik õpetajaid on usaldusväärsed. Mõnd

õpetajat peab oma koolis usaldusväärseks 33-38% õpilasi. Seda, et koolis pole ühtki õpetajat,

keda vastaja võib täielikult usaldada, arvab 33% õpilasi. Niisiis tuleb tõdeda suurt usalduse

defitsiiti koolis. Usalduseta aga ei saa olla väärtuslikku kasvatust. (Sarv, 2008: 76.) Vaevalt,

et oleksime rahul töökohaga, kus meie otsesed “ülemused” pole usaldusväärsed, kuid suur osa

õpilastest peab sellega leppima. Tegelikult on probleem laiem, sest ka õpetajat ennast ei

usaldata paljudes küsimustes, ka õpetaja ise pole autonoomne professionaal, vaid pigem

kontrollimise objekt, kus toimub pidev järelevalve, iga tegevuse kohta nõutakse

aruandlusdokumente, kehtivad hindamiseeskirjad ning toimub pidev töösoorituste hindamine.

(Sarv, 2006.)

Tabel 3. Õpilaste vastused väitele „Mul on koolis õpetaja(d), keda võin täielikult usaldada ja

kelle poole võin oma murega pöörduda“ (Sarv, 2006)

Vastanuid % vastanutest

Ei ole ühtegi sellist õpetajat 1240 32,5

On üks selline õpetaja 1057 27,7

Mõned õpetajad on sellised 1302 34,2

Enamik õpetajaid on sellised 211 5,5

KOKKU VASTAS 3810 100

Samuti näitavad uuringu “Kool kui õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” küsitluse

tulemused õpilase poolt tajutud õpetajate sallivust-sallimatust. Mis puudutab õpilaste

tunnetust sellest, kuidas õpetajad neid kohtlevad (vt tabel 4), siis õpilastest ligi kolmveerand

leiab, et enamik õpetajaid kohtleb neid õiglaselt. Keskmiselt vaid 40% leiab, et tal pole ühtki

sellist õpetajat, kes teda ei salliks. Ligi kolmandik (30%) väidab, et on üks teda mitte salliv

õpetaja ja 3,6% arvab, et enamik õpetajaid ei salli teda. (Sarv, 2008: 77.)

Tabel 4. Õpilaste vastused küsimustele „Kas on õpetajaid, kes sinu arvatse ei salli sind?“

(Sarv, 2006)

Vastanuid % vastanutest

Ei ole ühtki sellist õpetajat 1503 39,4

On üks selline õpetaja 1145 30

Mõned õpetajad on sellised 1027 26,9

Enamik õpetajaid on sellised 136 3,6

KOKKU VASTAS 3811 100

Oluline koolikeskkonna suhtevõrgustikus on teineteise toetamine. Õpilased on erineva

võimekusega, kuid nõudmised nendele teadmiste ja oskuste osas on õppekava väljundites

kehtestatud ühesed. Samuti annab õpingutes teineteise toetamine positiivnse värvingu õpilaste

omavahelistele suhetele.

Uuringus “Kool kui õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek“ avaldusid järgmised

näitajad: keskeltläbi 91% õpilasi pakub oma abi, kui kellelgi on mingi ainega raskusi. Mitte

kunagi ei paku teisele abi ca 10% õpilastest. Teistelt saab abi alati, kui küsib, 42% poistest ja

51% tüdrukutest, 38% vene koolide ja 52% eesti koolide, 44% põhikoolide ja 64%

gümnaasiumide õpilastest. Vajadusel ei küsi abi 3% eesti ja 7% vene koolide õpilastest. Mitte

kunagi pole klassikaaslased küsimata abi pakkunud keskmiselt 30 protsendile õpilastest.

Poiste seas on selliseid, kellele kunagi abi pole pakutud, veidi rohkem kui tüdrukute hulgas,

gümnaasiumides enam kui põhikoolis (Sarv, 2008: 55.)

Eelnev viitab selgesti tugevale konkurentsile ja ka teatava individualismi kultiveerimisele

õpilaste seas. See näitab õpilase hoiaku kujunemist – “mind ei aidatud, miks peaksin mina

aitama?”, ning aktiivse abivalmiduse (omaalgatuslik abi pakkumine) kiratsemist 14–19-

aastaste noorte seas. Tundub, et abivalmidus on õpilaste eneste arvates koolis suhteliselt

madalalt väärtustatud. (Samas.)

Õpilaste jaoks on oluline veel üks väärtus, mille kohta polnud otsest uuringu “Kool kui

õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek“ küsimustikus ühtegi küsimust, kuid mida

kaudselt puudutati igas neist - see on sõprus ja sõbrad. “Kool on paik, kus leian sõpru” oli

õpilaste selge seisukoht. Sõbrad ja kaaslased on need, kes tõmbavad kooli ja tekitavad

kuuluvustunde. (Sarv, 2008: 55.) Sõprus on isiklik suhe, mille olemasolu koolikeskkonnas

mõjutab tugevalt seal valitsevate suhete tunnetust. See seondub nii kommunikatsiooni,

usalduse, väärtuste jagamise ja ühistegevustega.

Eelnevalt kirjeldatud uuringus avaldus vaatamata koolide erinevusele, et enamikus koolides

on olemas kogukondade vaheline pinge. Selline pingestatud õhkkond on stressi ja konfliktide

jaoks soodne. Seda enam, et pinged, mis on alguse saanud õppetunnis, kipuvad üle kanduma –

vahetundi või koolivabale ajal, olles kaudselt ka õpilastevahelise vägivalla põhjuseks. (Sarv,

2008: 78.)

2. EMPIIRILINE OSA

2.1. Uurimismetoodika, uurimisküsimused ja valim

Käesolev uuring kujutab endast ülevaateuuringut, mille läbiviimisel on kasutatud Tallinna

Ülikooli kasvatusteaduskonna sihtfinantseeritava teadusteema „Kool kui arengukeskkond ja

õpilase toimetulek“ (registrikood 0132495s03) projekti raames välja töötatud õpilaste

küsimustiku küsimusi.

Originaalküsimustikus oli kokku 75 küsimust. Käesoleva uuringu tarbeks vähendati

küsimuste arvu ning küsimustikku jäeti alles vaid need küsimused, mille vastuste põhjal oli

võimalik saada ülevaade õpetajate ja õpilaste vaheliste suhete kvaliteedist, ning kooli kliimast

üldisemalt. Küsimustik koosnes väidetest, millele oodati vastuseid Likerti skaalas (üldjuhul: 1

- pole üldse nõus, 2 - pigem ei nõustu, 3 - enam-vähem nõus, 4 – täiesti nõus). Nelja küsimuse

puhul sai antud vastusevariantidest valida sobivaim. Ankeedis oli kokku 11 küsimust ja

väidet, millest kaks küsimust puudutasid (2) taustaandmeid - üks õpilase soo (poiss või

tüdruk) ja teine kooli kohta, kus ta õpib. Taustaandmed võimaldavad kasutada nendes

koolides läbiviidud küsitluse andmeid võrdluseks tulevikus uuesti läbiviidava küsitlusega.

Kooli seisukohalt on väga vajalik läbi viia antud küsitlust, teada saamaks, kuidas õpilased

tunnevad ennast koolis ja milliseid parendustegevusi on vaja ette võtta. Kuna tegemist on

õppijatega, kes on õppinud uues koolis alles pool aastat siis õppijad suuresti alles kohanevad

uue keskkonnaga. Taustaandmed selle uuringu kokkuvõttes ei kajastu ja analüüsimisel arvesse

ei võetud.

Üheksa (9) küsimust/väidet jagunesid 35 tunnuseks (vt LISA 1.):

Väite „Kool on koht...“ võimalike variantide ja küsimuste „Kuidas iseloomustaksid suhteid

oma klassi õpilaste vahel?“, „Kui Sul tekib mingi õppeainega raskusi, kas sa saad abi mõnelt

oma klassikaaslaselt?“, „Kas on juhtunud, et keegi on pakkunud Sulle ise, ilma küsimata oma

abi, kui Sul tekkis mingi ainega raskusi?“ ja „Kui tähtsaks peetakse Sinu koolis häid

inimestevahelisi suhteid?“ Likerti skaalas vastusevariantide alusel püüti välja selgitada

õpilaste hinnangut koolikliimale. Seda, kuidas nad tajuvad koolikeskkonna positiivset mõju,

sõbralikke suhteid ja õpilastevahelist läbisaamist ning õpilaste teineteise toetamist.

Küsimuse „. Kui sageli tuleb ette, et …“ vastusevariantide „õpetaja tunneb huvi Sinu

õppimise vastu“ ja „õpetaja võimaldab avaldada oma arvamust“, väite „Mul on koolis

õpetaja(d), keda võin täielikult usaldada ja kelle poole võin pöörduda, õpetajate suhtumist

õpilastesse ja õpetajate sallivust/mittesallivust õpilaste endi hinnangul iseloomustavate

väidete vastuste alusel püüti välja selgitada, millised on õpetaja ja õpilase vahelised suhted

koolis.

Uuringu valimi moodustasid kaks üldhariduskooli - Gustav Adolfi Gümnaasium, Puiga

Põhikool, ja kaks kutseõppeasutust - Saaremaa Ametikool, Võru Kutsehariduskeskus.

Küsitlus viidi läbi üldhariduskoolides 7., 9. ja 12. klasside õpilaste seas, kutsekoolides

esimese ja viimase kursuse õpilaste seas. Kokku vastas küsimustele 112 õppijat, nendest 44

kutseõppeasutusest ja 68 üldhariduskoolist. Kuressaare Ametikoolis vastasid põhikoolijärgsed

esimese kursuse õppijad arvutiklassis kogu rühmaga elektrooniliselt esitatud küsimustikule.

Võru Kutsehariduskeskuse ja Puiga Põhikooli õpilastele edastati küsimustiku elektroonilise

versiooni aadress, kus nad said endale sobival ajal küsimustikule vastata. Gustav Adolfi

Gümnaasiumi õpilased vastasid paberkandjal esitatud küsimustikule. Läbiviijana olid küsitlust

tutvustamas ja ankeedi täitmisega kaasnevatele küsimustele vastamas üks käesoleva töö

autoritest. Elektroonilises keskkonnas küsimustikule vastajatele viidi läbi eelnev küsimustiku

eesmärkide ja skaalal põhinevate küsimuste vastamiskorra tutvustus.

Küsitluse läbiviijate hinnangul oli küsimustikule vastamine õpilastele huvi pakkuv. Neid

inspireeris see, et küsiti nende arvamust õpetajate hoiakute ning koolikultuuri kohta.

Küsimustik oli õpilaste hinnangul arusaadavalt esitatud küsimustega ning võttis aega

keskmiselt 20 minutit. Ainult põhikoolijärgses õppes olevatele õpilastele tundus küsimusi

olevat liiga palju.

Ankeetide statistiliseks töötluseks kasutati eestimaist küsitlustarkvara andmetöötlussüsteemi

ankeet.ee tasuta beeta-versiooni. Paberkandjal ankeetide vastused sisestati samuti sellesse

tarkvarasüsteemi. Küsitluste kokkuvõtete detailsed raportid ja graafilised kokkuvõtted saadi

küsitlustarkvara ankeet.ee. süsteemist.

2.2. Uurimistulemuste kokkuvõte ja analüüs

Küsitluse, mis viidi läbi Gustav Adolfi Gümnaasiumis, Puiga Põhikoolis, Saaremaa

Ametikoolis ja Võru Kutsehariduskeskuses 7., 9. ja 12. klasside õpilaste ning kutsekoolides

esimese ja viimase kursuse õpilaste seas, tulemused sisestati ühtsesse andmetöötlussüsteemi.

Kokkuvõtted ja järgnevad joonised ankeedi (vt LISA 1.) küsimuste ja väidete kohta

kajastavad kõigi 112 õppija vastuseid kokku. Eraldi kajastatatakse ja võrreldakse

kutseõppeasutuse õpilaste (44) ja üldhariduskooli õpilaste (68) vastuseid. Siinkohal ei eristata

poiste ja tüdrukute hinnanguid.

1. Kooli sisekliima

Kooli sisekliima hindamiseks kasutati ankeedis väidet „Kool on koht…“, mis jagunes viieks

(5) tunnuseks. Õpilastel oli võimalik iga tunnuse osas vastata Likerti skaalas 1- 4, kus 1- ei

ole üldse nõus, 2- ei ole nõus, 3- olen nõus, 4-täiesti nõus (vt LISA 1.).

Kool on koht…. - kus mul on tihti

igav

Kool on koht…. - kuhu ma ei taha

minna

Kool on koht…. - kus tunnen, et

olen üksi

Kool on koht…. - kuhu ma kuulun

Kool on koht…. - kus leian kergesti

sõpru

1.00

1.50

2.00

2.50

3.00

3.50

4.00

2.36 2.42

1.56

2.642.86

2.18 2.08

1.53

3.05 3.05

ametikool üldharidus

Joonis 1. Kooli sisekliima.

Tulemustest (vt Joonis 1) saab järeldada, et õpilaste suhtumine koolidesse on sarnane nii

üldhariduse kui ka kutsekoolides. Õpilased tunnevad ennast kooli kuuluvat, samuti ollakse

nõus väitega „kool on koht, kus leian kergesti sõpru“. Ennast üksikuna tundmise osas hindasid

skaalal 1 – 4 kutsekoolis õppijad 1,56, ning üldhariduskooli õpilased 1,53, mis tähendab, et

vastused väitele kaldusid olema „ei ole üldse nõus“ ning „ei ole nõus“. Samas on neid õpilasi,

kes ei taha kooli minna: kutsekooli õpilaste puhul keskmine 2,42 ja üldhariduskoolide

õpilastel 2,08, kus kutsekooli õpilaste puhul on vastused „ei ole nõus“ ja „olen nõus“

vahemikus, üldhariduskooli õpilastel aga kaldub see „ei ole nõus“ variandi poole. Joonisel 1

avaldub samuti, et mitte alati ei ole kool huvitav – seal on vahel ka igav. Üldhariduskoolides

2,18, mis näitab, et vastusevariandid kaldusid pigem „ei ole nõus“ kasuks. Kutsekooli

õpilastel tulemus 2,36 näitab, et vastati enamasti „ei ole nõus“, kui oli vastuseid variandiga

„olen nõus“. Mis puudutab kooli positiivset sisekliimat, siis siin on märgata mitte küll suurt

erinevust kutsekoolide ja üldhariduskoolide vahel, kuid see on siiski olemas. Nii on väite

„kool on koht kuhu ma kuulun“ ja „kool on koht, kus leian kergesti sõpru“ puhul, kus

kutsekooli õpilaste vastused on napilt positiivse alatooniga, sealjuures üldhariduskooli

õpilaste seisukoht siin „olen nõus“ kaldub sisekliima hindamisel positiivseks (vt Joonis 1.)

2. Õpetajate huvi õpilaste õppimise vastu

Küsimusele, „kui sageli tuleb ette, et õpetaja tunneb huvi sinu õppimise vastu“ ja

„...võimaldab avaldada oma arvamust“ selgub, kuidas õpilased tunnetavad õpetaja osalust

õppimisprotsessis ning suhtumist õpilastesse. Joonisel 2 väljenduvad õpilaste hinnangud

õpetaja kohta skaalal 1 – 4.

1.001.502.002.503.003.504.00

2.362.95

2.493.03

ametikool üldharidus

Joonis 2. Õpetajate huvi õpilaste õppimise vastu

Joonisel 2 toodud väidete osas on näha, et õpilaste hinnangul tunnevad üldhariduskoolides

õpetajad enam huvi õpilaste õppimise vastu ning võimaldavad rohkem õpilastel oma arvamust

avaldada. Tulemuste vahe üldhariduse- ja kutsekooli vahel ei ole väga suur, kuid siiski

olemas. Samas kalduvad antud hinnangud variandi „olen nõus“ poole. Tundub, et õpilaste

arvamusega arvestatakse ning klassiruumis rakendatakse vestlusmeetodit ja arutelusid ning

õpetajad ei blokeeri õpilaste küsimusi vaid lasevad õpilastel vabalt oma arvamust avaldada.

3. Õpetaja usaldusväärsus

Õpetaja usaldusväärsuse hindamisel paluti õpilastel valida sobivaim variantidest (vt LISA 1).

Küsiti hinnangut „Kuivõrd oled nõus mõttega: Mul on koolis õpetaja(d), keda võin täielikult

usaldada ja kelle poole võin oma murega pöörduda“. Antud juhul sai valida üks kõige

sobilikum etteantud variantidest (vt Joonis 3.).

Joonis 3. Õpetaja usaldusväärsus

Õpilaste ja õpetajate vahelised usalduslikud suhted koolis mängivad olulist rolli õpilase

õpimotivatsiooni tagamisel kui ka tema püüdel kooli kohustust täita ning kool õigeaegselt

lõpetada. Uuringu tulemused näitavad 0% - 100% skaalal, et üldhariduskoolides on üldiselt

rohkem selliseid õpetajaid, keda õpilased usaldavad: 52,5% vastanud õpilastest märkis, et

koolis on mõned sellised õpetajad, keda nad võivad täielikult usaldada. 15,8 % vastas, et

koolis on üks selline õpetaja ja 18,4 % vastasid, et ei ole ühtegi sellist õpetajat. 13,2%

vastanutest arvas, et enamik õpetajaid on selliseid, kelle poole saab pöörduda ning keda võib

täielikult usaldada.

Kutsekoolide õpilaste vastused mõnevõrra erinevad üldhariduskoolide õpilaste vastustest.

Ilmnes, et kutsekoolide õpetajate ja õpilastevaheline suhe on vähem usalduslik. 45,9%

kutsekooli õpilastest arvas, et koolis on mõned sellised õpetajad, 29,7% arvas, et on üks

selline õpetaja koolis, ning 2,7% õpilast arvasid, et enamik õpetajatest on usaldusväärsed.

Samas teeb murelikuks see, et kutsekoolide õpilastest 21,6% ja üldhariduse õpilastest 18,4%

ei pea ühtegi õpetajat koolis usaldusväärseks.

4. Õpetajate suhtumine õppekeskkonna kujundamisse ja õpilastesse

Õpilastelt küsiti hinnangut, kuidas tunnetavad nemad õpetajate suhtumist koolikeskkonna

positiivsesse kujundamisse ja õpilastesse. Selleks esitati kuus väidet, mille kohta õpilased said

anda oma hinnangu Likerti skaalas 1 – 4, kas nad antud väitega „ei ole üldse nõus“, „ei ole

nõus“ või „olen nõus“, „täiesti nõus“.

1.00

2.00

3.00

4.00

3.352.95 3.03 2.76

3.192.75

3.24 3.03 3.03 3.05 3.292.92

ametikool üldharidus

Joonis 4. Õpetajate suhtumine õppekeskkonna kujundamisse ja õpilastesse

Küsitluse tulemused näitavad, et kutsekooli ja üldhariduskooli arvamus siinkohal on sarnane.

Õpilased nõustuvad väitega, et enamik õpetajaid kohtleb neid koolis õiglaselt. Samuti ollakse

üsnagi ühel meelel, et läbisaamine õpetajatega koolis on hea. Õpilased leiavad, et enamik

õpetajaid tunneb hästi oma ainet, kuid vähem õpilasi arvab, et õpetajad teevad tunni

huvitavaks. Samas avaldus tulemustes positiivsena see, et õpilased saavad õpetajatega koolis

hästi läbi. Pool aastat ametikoolis õppinud õpilaste tulemused olid igati positiivsed, kui

arvestada sellega, et üldhariduskoolis on õppijad kohanenud õppekeskkonnaga ja õpetajatega.

Kutseõppes on eesmärk kujundada õppijates iseseisvust ja tööelus hakkama saamist, siis võib

eeldada, et õppemeetodid koolis on seda toetavad, aga samas õppijad ei ole veel sellega

harjunud.

5. Õpetaja poolt õpilaste sallivus/mittesallivus

Õpilase emotsionaalse heaolu seisukohalt on oluline, kuivõrd ta tajub õpetaja sallivust-

sallimatust. Küsimustikus (vt LISA 1) esitatud küsimus „Kas on õpetajaid, kes ei salli Sind“

olid antud vastusevariandid, mille hulgas õpilased said märkida sobivaima vastusevariandi (vt

Joonis 5).

0.0%20.0%40.0%60.0%80.0%

100.0%

70.3%

18.9% 10.8%0.0%

63.2%

18.4% 13.2% 5.3%

ametikool üldharidus

Joonis 5. Õpetaja poolt õpilaste sallivus/mittesallivus

Uuringu tulemused selles osas olid vägagi positiivsed. 70,3% kutsekooli õpilastest vastas, et

koolis ei ole ühtegi sellist õpetajat, kes teda ei salli. Üldhariduskooli õpilastest 63,2% leidsid

et koolis ei ole ühtegi sellist õpetajat. Samas tuleb nentida, et oli ka selliseid õpilasi, kes

leidsid, et koolis on üks või siis mõned õpetajad, kes teda siiski ei salli. Üllatavaks tulemuseks

aga osutus see, et kutsekooli õpilaste seas polnud ühtegi vastajat, kes oleks leidnud, et koolis

on enamik õpetajaid, kes teda ei salli. Küll aga üldhariduskoolide õpilaste seast 5,3% arvas, et

enamik õpetajaid ei salli teda. Siin peaksid küsitluses osalenud üldhariduskoolid tegema omad

järeldused ning võtma kasutusele abinõud selleks, et õpilased end koolis nii ei tunneks.

Võimalik, et tegemist on allasurutud või õpetajate silmis probleemsete õpilastega.

6. Õpilaste omavahelised suhted

Küsimusele „Kuidas iseloomustaksid suhteid oma klassi õpilaste vahel“ oli antud erinevad

väited (vt LISA 1). Siinkohal oli õpilastel võimalik märkida mitu sobivat vastusevarianti.

0.0%20.0%40.0%60.0%80.0%

100.0%

81.1%

40.5%

8.1% 13.5% 13.5%

68.4% 57.9%

13.2% 10.5% 2.6%

Õpilaste omavahelised suhted

ametikoolüldharidus

Joonis 6. Õpilaste omavahelised suhted

Tulemustest saab järeldada, et õpilaste omavahelised suhted on paremad kutsekoolides

võrreldes üldhariduskoolide õpilastega. 81,1% kutsekooli õpilastest nõustub väitega, et

enamik õpilasi saab omavahel hästi läbi, 68,4% üldhariduskoolide õpilastest nõustub väitega,

et enamik saab omavahel klassis läbi (vt Joonis 6).

Uuringu tulemused (vt Joonis 6) näitavad ka seda, et klassiruumi sisekeskkonnas

eksisteerivad kambad, mille siseselt üksteisega suheldakse. Enam on kambasisest suhtlust

üldhariduskoolides, vähem kutsekoolide õpilaste seas. Joonisel 6 esitatud tulemused näitavad

aga ka seda, et koolis esineb õpilaste vahelisi tülisid. Selgub, et üldhariduskoolide õpilased,

8,1% vastanutest, tunnetavad koolis õpilaste omavahelist tülitsemist rohkem. Samas tuleb

märkida, et kutsekoolide õpilaste seas on jällegi rohkem neid (13,5%), kes hoiavad omaette

või ei oma mingit arvamust klassisiseste suhete kohta. See tõttu võib oletada, et ka konflikte

ja õpilaste vahelisi lahkhelisid on vähem.

7. Abivalmidus kui suhete kvaliteedi näitaja

Õpilaste teineteise toetamine koolis peaks olema sõbralikus ning positiivses koolikeskkonnas

normaalne nähtus. See annaks tunnustust ka õpetajatele, kes on oma eeskujuga soodustanud

meeskonnatööd ja meeskonnavaimu. Abivalmidus klassikaaslaste suhtes annab otseselt aimu

sellest, kas suhted koolis on positiivsed või pigem negatiivse alatooniga. Küsimuse vastuseks

oli võimalik valida üks sobilik etteantud vastusevariant (vt LISA 1).

0.0%20.0%40.0%60.0%80.0%

100.0%

45.9% 40.5%

0.0% 5.4% 8.1%

65.8%

23.7%0.0% 2.6% 5.3%

Kui Sul tekib mingi õppeainega raskusi, kas sa saad abi mõnelt oma klassikaaslaselt?

ametikoolüldharidus

Joonis 7. Õpilaste abivalmidus

Võib öelda, et õpilaste seas valitseb üldiselt positiivne hoiak, mis puudutab abi vajava

kaasõpilase aitamist. Tulemused näitavad, et pigem on klassikaaslase abistamine rohkem

levinud üldhariduskoolide kui kutsekoolide õpilaste seas. On ka neid õpilasi, kes vajaksid

abi, kuid ei pöördu abi saamiseks klassikaaslaste poole: 5,4% kutsekoolide ja 2,6%

üldhariduskoolide õpilastest (vt Joonis 7).

Abi küsimine klassikaaslaselt võib tekitada abivajajas piinlikust. Ei soovita ennast näidata

rumala ja abituna, püütakse oma jõududega hakkama saada. Taoline käitumine on väga

iseloomulik paljudele täiskasvanutele. Küllap ise hakkama saamise hoiaku on õpilased endaga

kaasa saanud koduse kasvatusega. Kuid selge on ka see, et aidata saab vaid seda, kes ise

julgeb abi küsida - küsijale suupeale ei lööda, nagu näitavad ka uuringu tulemused.

8. Kaasõpilase märkamine ja vabatahtlik abistamine

Küsimusele „Kas on juhtunud, et keegi on pakkunud Sulle ilma küsimata abi, kui Sul tekkis

mingi ainega raskusi?“ puhul oli antud kolm (3) võimalikku varianti (vt LISA 1).

Joonis 8. Kaasõpilaste märkamine ja vabatahtlik abistamine

Õpilaste vastused näitavad, et üldiselt ei olda abi osutamisega klassiruumis väga aldid. Abi

pakutakse enamasti „...mõnikord“ - kutsekoolis rohkem, üldhariduskoolis vähem (vt Joonis

8). 8,1% pakuvad küsimata ise abi kutsekoolis ja 13,2 % üldhariduskoolis, sellest saab

järeldada, et küsitletutest 5,1% enam pakub abi õpilastest üldhariduskoolis. Tulemused

näitavad, et isegi kui abi vajavat klassikaaslast märgatakse, ei tormata teda vabatahtlikult

abistama.

9. Heade inimestevaheliste suhete tähtsustamine koolis

Küsimuse „Kui tähtsaks peetakse Sinu koolis häid inimestevahelisi suhteid“ puhul sooviti

teada saada õpilaste tunnetust sellest, kui palju kool ja õpetajad panustavad positiivse

koolikliima loomisesse – headesse suhetesse ja omavahelisse läbisaamisesse. Oma hinnangu

sai anda Likerti skaala 1 – 4, kus 1 – üldse mitte tähtsaks, 2 – vähe tähtsaks, 3 – nii ja naa, 4 –

tähtsaks (vt LISA 1).

Ei, mitte kunagi Jah, mõnikord Jah0.0%

20.0%

40.0%

60.0%

80.0%

100.0%

18.9%

73.0%

8.1%18.4%

68.4%

13.2%

Kas on juhtunud, et keegi on pakkunud Sulle ise, ilma küsimata oma abi, kui Sul tekkis mingi ainega raskusi?

ametikool üldharidus

Kui tähtsaks peetakse Sinu koolis: - Häid inimestevahelisi suhteid1.00

1.50

2.00

2.50

3.00

3.50

4.00

3.223.47

ametikool üldharidus

Joonis 9. Heade inimesevaheliste suhete tähtsustamine koolis

Uuringu tulemused näitavad (vt Joonis 9), et nii üldhariduskoolide õpilased (keskmine 3,47)

kui ka kutsekoolide õpilased arvavad, et inimestevahelised suhteid nende koolis peetakse

tähtsaks (keskmine 3,22). Mõnevõrra on siinkohal üllatavad tulemused võrreldes Joonisel 7.

ja Joonisel 8. esitatud tulemustega, kus teineteise abistamine ja abi pakkumine on õpilaste

endi arvates väheldane.

Mis puudutab heade inimestevaheliste suhete tähtsustamist koolis võrrelduna teiste küsitluses

esile tulnud näitajatega – õpetajatepoolse usalduse tunnetamine, koolikliima üldiselt, õpilaste

omavahelised suhted ning õpetajate sallivus/sallimatus õpilaste poolt vaadatuna, siis siin oleks

vajalik lähemalt uurida, miks arvatakse, et häid suhteid peetakse oluliseks, kuid siiski

tajutakse ka negatiivseid tundeid.

2.3. Uurimistulemuste võrdlus uuringuga „Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana“

Käesoleva ning varasemalt läbi viidud uuringu „Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana“

tulemused teineteisest suuresti ei erine. Võttes kokku inimsuhete iseloomu ja intensiivsuse,

tuleb tõdeda, et nii varasemalt läbi viidud uuringu tulemusena kui ka käesoleva uuringu

tulemusena tajusid pea kõik õpilased õpilase-õpetajate suhteid headena. Õpilaste

ootustega oli kõige paremas kooskõlas õpetajate ainetundmine ja kõige vähem õpetamise

huvitatavus. Samasugused tulemused ilmnesid ka käesolevas uuringus.

Uuringu tulemustes ilmnenud erinevus tuleb välja õpilase ebaõiglase suhtlemise blokis.

Uuringus „Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana“ tajus ligi neljandik vastanuid õpetaja

poolset ebaõiglust. Käesoleva uuringu raames leidsid õpilased, et õpetajad siiski kohtlevad

neid õiglaselt enamikes tundides.

Üle poole, või vähemalt kolmandik õpilasi ei tunnetanud õpetajapoolset abivalmidust ega

tähelepanelikkust enda vastu varasemalt, samad tulemused ilmnesid ka käesolevas

uuringus.

Õpilase usaldus– ja sallivussuhe õpetajaga õpilase hinnangul võrreldes varasema uuringuga ei

ole muutunud. Jätkuvalt olid ja on õpilased seisukohal, et koolis on vaid mõni õpetaja,

keda võib usaldada ja kelle poole võib murega pöörduda. Enamik õpilasi tunneb ennast

koolis siiski turvaliselt ning ei taju enda suhtes õpetaja poolset sallimatut käitumist. Kuid

siiski on ka õpilasi (ligi veerand vastanutest), kes tunnevad enda suhtes õpetaja poolset

sallimatust. See on pinnas vastumeelsuseks kooli vastu või sellest võõrandumiseks. Kindlasti

määrab see, millisena tajuvad õpilased õpetajat ja oma suhteid temaga, väga oluliseks selle,

milliseks kujuneb õpilase suhtumine koolisse.

Õpilaste suhe koolisse on olnud positiivne ajast aega. Kool on koht, kus leiab aset aktiivne

sotsiaalne suhtlus, seda tõestavad ka uuringute tulemused, kus nii praegused küsimustikule

vastajad kui ka varasemad vastajad on täiesti nõus väitega, et kool on koht, kus letakse

kergesti sõpru ning kool on koht, kuhu ma kuulutakse. Muret tekitav on siiani asjaolu, et

koolis käib üpris palju selliseid õpilasi, kes tunnevad ennast seal üksi ning tunnetavad

vastumeelsust kooli vastu. Taoliste tundmuste põhjused võivad olla seotud õpilase ja

õpetaja(te) halbade suhetega või ka halbade suhetega klassruumis.

KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui koolist väljalangejate hulk statistiliste näitajate poolest on

kõrgem kutseõppe asutustes võrreldes üldhariduskoolidega, siis koolikliimat iseloomustavate

näitajate poolest ei erine kutsekool üldhariduskoolist peaaegu mitte millegi poolest.

Kutsekooli pooleli jätjad võivad olla juba enne sinna õppima asumist riskirühma kuuluvad

õpilased ning mõne õppija puhul võib olla vaid aja küsimus, millal ta välja langeb.

Koolide võrdluses ilmnes, et inimestevahelisi suhteid koolis hindab kõrgemalt üldhariduskool

võrreldes kutsekooliga. Õpilaste ja õpetajate omavahelist läbisaamist võib pidada

rahuldavaks. Samuti leiavad nii üldhariduskoolide kui ka kutsekoolide õpilased ühisel meelel,

et nende õpetajad hindavad neid koolis õiglaselt

Väikesed erinevused esinesid kooli kuuluvuse tajumisel. Kutsekooli õpilaste arvates on kool

koht, kuhu nad kuuluvad. Nii vastas skaalat 1-4 (1- ei ole üldse nõus, 2- ei ole nõus, 3- olen

nõus, 4-täiesti nõus). 3,05 vastanutest. Üldhariduskooli õpilased olid pisut skeptilisemad ning

vastanutest 2,64 leidis, et kool on koht kuhu nad kuuluvad.

Õpetajaid usaldatakse enam üldhariduskoolis, nii vastas 52,6%, 100%-st. Kutsekoolide

õpilased leidsid, et neil on koolis pigem üks selline õpetaja keda saab usaldada.

Uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et nii kutsehariduse kui ka üldhariduse õpetajad

peavad oluliseks seda, mida õpilased arvavad. Õpilaste hinnangul skaalat 1-4 (1- ei ole üldse

nõus, 2- ei ole nõus, 3- olen nõus, 4-täiesti nõus) 3,03 õpetajates üldhariduskoolis

võimaldavad neil tunnist oma arvamust avaldada ning 2,95 kutsekoolide õpilastest olid

seisukohal, et õpetaja võimaldab neil tunnist oma arvamust avaldada.

Õpilaste hinnangul on õpetajad koolis üldiselt sallivad oma õpilaste suhtes. Kolmveerand

vastanutest ei tajunud enda suhtes õpetaja poolset sallimatut käitumist. Kuid siiski on igas

koolis ka neid, kes ei tunne ennast turvaliselt ning tajuvad enda suhtes ebaõiglust ning

sallimatut suhtumist. Statistiliste näitajate poolest olid kutsekooli ja üldhariduskoolide

näitajad enam-vähem samad.

Õpilaste omavahelisi suhteid koolis tajutakse headena. Klassides kampadesse kuulumist

esineb rohkem üldhariduskoolides, koolis omaette hoitakse rohkem kutsekoolis.

Üksteise vabatahtliku abistamisega ei paistnud silma kummagi kooli õpilased. Üldiselt aidati

rohkem neid, kes ise pöördusid kaasõpilase poole abi saamiseks. Vabatahtlikuna abistas hätta

jäänud kaasõpilast rohkem kutsekooli õpilane. Üldhariduskooli õpilane üldiselt ei küsi abi

kaasõpilastelt.

Võttes aluseks uuringu tulemused võib öelda, et õpilaste koolist väljalangemise risk võib olla

Bronfenbrenneri sotsiaalökoloogilise teooria kohaselt otseselt kui ka kaudselt seotud

arengukeskkonna mikrosüsteemi vahetu mõjuga lapsele (noorukile). Samuti ei saa alahinnata

Bronfenbrenneri sotsiaalökoloogilise teooria teiste süsteemide mõju, mis kahtlemata

mõjutavad mikrosüsteemis aste leidvaid protsesse. Näiteks antud uuringu põhjal võib

järeldada, et õppijate väljalangevus kutseõppest ei ole seotud vaid koolis toimuvaga, kui juba

nelja kuu tulemused kutseõppes õppijatel ei erine sugugi mainimisväärselt üldhariduskoolide

tulemustest.

Miks siis ikkagi on kutsekoolist väljalangevuse protsent kordades suurem võrreldes

üldhariduskooliga? Üheks vastuseks sellele küsimusele võib olla hariduslik kihistumine

(Bronfenbrenneri makrosüsteem). Haritud perede lapsed suunatakse gümnaasiumi õppima,

perekond kannab hoolt selle eest, et laps täidaks koolikohustust, raskuste ilmnemisel

osutatakse lapsele abi. Kutsekooli põhikooli järgsesse õppesse satuvad need õpilased, kes

enamasti tulevad peredest, kellel on kas majanduslikud või sotsiaalsed probleemid. Kuna

lapsel puudub perekondlik tugi, head eeskujud ja võib-olla ka rahalised vahendid, et koolis

käija on ta automaatselt koolist välja langemise ohus. Seega, kutsekoolist väljalangemise

ennetustööd tuleb hakata tegema põhikoolis, hiljemalt 6 klassis. See omakorda eeldab koolide

hea tugisüsteemi olemasolu nii õpilastele kui ka õpetajatele.

LÕPPSÕNA

Käesoleva uurimustöö läbi viimise praktiline väärtus osutus igale grupiliikmele erinevaks. See sõltus

sellest, kes mida ja kuidas panustas kogu töö valmimisse.

Koolis õpetajatena töötavad grupiliikmed said võimaluse läbi küsitluse läbiviimise, teada saada

rohkemat õpilaste kohta, keda nad õpetavad ning tagasisidet oma igapäeva tööle.

Saaremaa Ametikooli esindanud grupiliige leidis, et läbi viidud küsitlus andis väga head tagasisidet

koolis õppivate esmakursuslaste kohta ning on seisukohal, et samasugune küsitlus tuleb läbi viia

kooliaasta lõpus ning seejärel saadud tulemusi võrrelda esialgsete tulemustega. Ta leidis, et küsitluste

vastused on otseseks tagasisideks selle kohta, mis koolis tegelikult toimub, kuidas õpilased omavahel

kui ka õpetajatega läbi saavad. Samuti tutvustab ta läbi viidud uurimustulemusi kooli juhtkonnale.

Need grupiliikmed, kes ei töötanud koolis õpetajatena panustasin kogu uurimustöö kokkukirjutamisse

ning seeläbi said võimaluse teha nö väikese harjutustöö enne lõputöö kirjutamist.

Kasutatud kirjandus

Espenberg, K., Beilmann, M., Rahnu, M., Reincke, E., Themas, E. (2012). Õpingute katkestamise põhjused. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, CPD OÜ

http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCoQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.hm.ee%2Findex.php%3Fpopup%3Ddownload%26id%3D12110&ei=pH6tUtjrHurU4QTAhYBQ&usg=AFQjCNG7Ijc8o-6TTtvsQMCdGoMwYDAo-w&bvm=bv.57967247,d.bGE [9.12.2013]

Haridus– ja Teadusministeerium. Õppeasutuste ja õppurite kohta käiv statistika TABELi kujul (jaanuar 2013).

http://www.hm.ee/index.php?048055 [25.12.2013]

Murakas, R., Lepik, A., Dsiss, H., Rämmer, A. (2007). Kutsekooliõpingute katkemine ja taasalustamise võimalused. Tartu: Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut

http://www.ut.ee/lykka/orb.aw/class=file/action=preview/id=355311/Uus_algus_kutsek_ver12.pdf [5.12.2013]

Reinhold, M., Vaher, K. (2012). Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2011/12. õppeaastal. Haridus ja Teadusministeerium

www.hm.ee/index.php/?popup=download&id=11840 [9.12.2013]

Riigi Teataja. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (paragrahv üheksa)

https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410 [25.12.2013]

Sakk, M. (2013). Õpilaste, lapsevanemate ning õpetajate hinnangud õpilaste toimetulekule kooli kontekstis eesti ja vene õppekeelega koolide põhikooli II astmes. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus

Sarv, E.-S., Ruus, V.-R. (2010). Õpetaja esmaharidus. Olukord ja probleemid 21.sajandi algul. Mida ootavad õpilased õpetajalt koolilt ning kuidas nad hindavad ootuste täitumist (lk 36-47). Tallinn: Vali Press OÜ

Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. Õpetaja enesest ja koolist. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus

Sarv, E.-S. (2006). Õpilase ja õpetaja suhe. Haridus 5-6/2006

Vernik-Tuubel, E.-M. (2011). Õppes osalemine ja hariduse kättesaadavus. Eesti haridusstrateegia 2020. Haridusfoorum Tallinnas. 26. märts 2011. Ettekannete ja artiklite kogumik. Eesti Haridusfoorum 2011. Haridus- ja Teadusministeerium. OÜ Infotrükk

Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. Otsisõna: Urie Bronfenbrenner

http://et.wikipedia.org/wiki/Urie_Bronfenbrenner [22.12.2013]

LISA 1. KÜSIMUSTIK

Õpilaste ja õpetajate vaheliste suhete iseloom

Tallinna Ülikooli teise kursuse magistri üliõpilased viivad läbi uurimuse, mille eesmärgiks on

välja selgitada õpilaste ja õpetajate vaheliste suhete iseloom ning õpilaste omavaheline

läbisaamine. Uuring viiakse läbi kahes üldhariduskoolis ning kahes kutsekoolis. Küsitlus on

anonüümne. Tulemused on üldistatud.

Täname Sind vastamise eest.