suur prantsuse revolutsioon
TRANSCRIPT
Suur Prantsuse revolutsioon
1789-1799
Oluline on teema lõpuks teada
• Prantsuse revolutsiooni põhjuseid
• Tähtsamaid revolutsiooni ajal käibele tulnud mõisteid, mida kasutatakse tänapäevani
• Tunda kuulsamaid revolutsiooni ajal tegutsenud isikuid (nimi + mida tegi)
• Revolutsiooni tagajärgi, mis mõjutasid järeltulevaid põlvkondi ja sajandeid
Kriis XVIII sajandi Prantsusmaal
• Majanduslik kriis
– Riigivõlad
– Tühi riigikassa
– Kuningaperekond ja õukond raiskavad raha
• Ühiskondlik kriis
– III seisuse olukord
– Ideed inimõigusest ja õiglasest riigikorraldusest
Generaalstaadid
• I seisus – vaimulikud – 300 saadikut – 1 hääl
• II seisus – aadlikud – 300 saadikut – 1 hääl
• III seisus – lihtrahvas – 600 saadikut – 1 hääl
• III seisuse rahulolematus
Revolutsiooni algus
• Uue hääletamiskorra nõudmine
• III seisuse esindus kuulutab end Rahvuskoguks
• Osa vaimulikke ja aadlikke ühineb Rahvuskoguga – Asutava Kogu teke
– Eesmärk töötada välja põhiseadus
• Pariisi elanikud vallutavad Bastille kindluse
– 14. juuli 1789 loetakse Prantsuse revolutsiooni alguskuupäevaks
Paaristöö
Pinginaabrid moodustavad paarid
Tööl on 3 etappi
I etapp
• Iga õpilane loeb teksti läbi – lk 78 õpikus
• Koosta individuaalselt intervjuu küsimused(3-6), mille vastused annavad kokku teksti kontsentraadi (põhiline iva)
II etapp
• Intervjueeritav (pinginaaber) vastab nendele küsimustele teksti alusel. Küsija paneb vastuse märksõnad kirja
• Teine paariline küsib oma küsimused ja paneb vastuse märksõnad kirja
III etapp
• Leia lähikonnast uus paariline (nt selja tagant) ja igaüks räägib oma esimese partneri räägitud jutu uuele paarilisele
Revolutsioonilised ümberkorraldused 1789-1790
• Kuningas peab tunnistama revolutsionääride õigusi
• Asutav Kogu kaotab seisuslikud privileegid.
• Võetakse vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon “
• Kirikumaade riigistamine
• Aadliseisuse kaotamine
“Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”
•Inimesed sünnivad ja elavad vabana ja õiguslikult võrdsena. Ühiskondlikud erinevused võivad rajaneda vaid ühiskasul.
• Iga poliitilise liidu eesmärk on inimese loomulike ja võõrandamatute õiguste kaitsmine. Need õigused on vabadus, omand, julgeolek ja vastupanu rõhumisele
•Vabadus seisneb õiguses teha kõike, mis ei kahjusta teisi
Revolutsioon 1791 - 1792
• Loodi I põhiseadus – kehtestati uueks riigikorraks konstitutsiooniline monarhia
• Seadusandlik võim – Seadusandlik Kogu
• Täidesaatev võim – kuningal
• Kohtuvõim – eraldati kohus
Seadusandliku kogu saadikud jagunesid kolme suuremasse rühma
Jakobiinid Soo Monarhistid
Nõudsid pidevalt uusi muutusi ja kuningavõimuveelgi suuremat piiramist
Siia kuulusid need saadikud, kes ei suutnud ennast poliitiliselt määratleda, toetasid kord jakobiine, kord monarhiste
Kuningavõimupooldajad
1791. aasta lõpu sündmused
• Kuningas üritas koos perekonnaga Prantsusmaalt põgenenda, kuid see katse nurjus. Kuninga suhtes muututakse vaenulikuks
• Prantsusmaa kuulutab sõja Austriale• “Isamaa on hädaohus” – tuhanded astuvad
sõjaväkke vabatahtlikult. Umbes sel ajal tekib ka populaarne laul “Marseljees,” millest hiljem saab Prantsusmaa hümn
• 1792 august kuninga kukutamine ja vangistamine.
1792 – 1799 – Prantsusmaa I vabariik
Revolutsiooniline vabariik
I vabariik Prantsusmaal
• Uus rahvaesindus ehk parlament kannab nime Rahvuskonvent
• 22. september 1792 – kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Kuningal ja tema pooldajatel ei ole riigis enam mingit võimu.
Rahvuskonvendi jagunemine 1792
760 saadikut
kokku
Jakobiinid (käisid koos Püha Jakobi kloostris,
esindasid väikekodanluse huve)
Soo – saadikud, kes ei suutnud ennast
poliitiliselt määratleda
Žirondiinid (jakobiinid, kes pärinesid Gironde
maakonnast , esindasid jõukama haritlaskonna
ja kodanluse huve)
Prantsuse vabariigis kaks konkureerivat poliitilist suunda
Jakobiinid – äärmuslik poliitiline jõud, kes soovib revolutsioonilist tegevust jätkata.
Žirondiinid – liberaalse poliitika pooldajad. Soovivad leida kompromisse, et revolutsiooniline tegevus lõpetada.
21. jaanuar 1793 – giljotineeriti Louis XVI e Louis Capet
1793 – raske aasta noorele vabariigile
Kevadel Vendées rojalistide ehk kuningavõimu pooldajate mäss
Prantsusmaale kuulutavad sõja Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland –“Prantsuse kuninga küsimus on kõikide kuningate küsimus”
Moodustatakse Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai
George Danton
Jakobiinide võimuletulek
• 1793 mai – juuni –žirondiinid kukutatakse võimult rahvaülestõusu tulemusena ning võim läheb nende endistele kaasvõitlejatele jakobiinidele.
• Algab ka žirondiinide hukkamine
Mässavad rojalistid
Võõrvägede sissetung
Prantsuse vabariiki
ähvardavad ohud
1793 juuli – 1794 jakobiinide diktatuuri aeg
Diktatuur
Võim riigis koondub kitsa inimeste grupi
kätte
Võimuesindajate piiramatud volitused
Poliitiliste vastaste
hävitamine ja karistamine
Diktatuuri aeg
• 14. juuli 1793 tapeti revolutsiooni üks juhte Jean Paul Marat. Jakobiinid kutsusid üles selle mõrva eest kätte maksma
• Rahvapäästekomitee etteotsa sai advokaadiharidusega Maximilian Robespierre, kes oli kõigi suhtes sallimatu.
• Jakobiinid hakkavad arreteerima ja lasevad hukata hulgaliselt oma poliitilisi vastaseid – puhkeb piiramatu terror.
• Sellel perioodil hukati ca 50 000 inimest, kellest enamus pärines lihtrahva hulgast
Jakobiinide terrori käigus hukati üle 50 000 inimese.
0
10
20
30
40
50
60
70
80
III seisus
Aadel
Vaimulikkond
Jean Paul Marat tapmine Charlotte Corday poolt on inspireerinud paljusid kunstnikke ja kirjanikke
Maximilien François Marie
Isidore de Robespierre
Temast sai jakobiinide võimuletuleku järel
Rahvapäästekomitee liider. “Isamaa jaoks pole tehtud
küllalt, kui pole tehtud kõik.”
Giljotiin – mehaaniline tapamasin, mis muutus omamoodi revolutsiooni sümboliks
Terrori ja diktatuuri lõpp
• Robespierre laskis hukata ka oma lähimad võitluskaaslased Nt: G. Danton.
• 1793 giljotineeriti ka Marie Antoinette
• Rahva seas ja Rahvuskonvendis süvenes rahulolematus Robespierre ja tema lähikondlaste võimuga.
• 27. juuli 1794 (vabariigi II aastapäeval) –Robespierre ja tema lähikondlased arreteeriti –hüüded “Kadugu türann” ning hukati järgmisel päeval
Robespierre’i arreteerimine
Robespierre’i hukkamine
Direktooriumi aeg ja revolutsiooni lõpp 1796 - 1799
• Rahvuskonvendis said peale terrori lõppu võimule jakobiinide vastased, keda on poliitiliselt raske määratleda. Tegu oli inimestega, kes olid revolutsiooni ajal rikastunud ning ei soovinud nüüd, et miski nende varanduslikku või muud positsiooni ohustaks.
• 1795 võeti vastu uus põhiseadus, millega Prantsusmaa jäi vabariigiks. Seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus, valitsus kandis nime Direktoorium.
• 1799 tuleb Prantsusmaal võimule Napoleon Bonaparte, mida peetakse vabariigi lõpuks – algas konsulaadi ajastu.
Revolutsiooni tagajärjed
POSITIIVSED
• monarhia kaotamine
• feodaalkorra hävimine
• vabariigi loomine
• inimesed võrdsed seaduse ees
• eraomandi puutumatus
• rahvustunde tõus
NEGATIIVSED
• liigne terror
• Mõistuse kultus
• uus ajaarvamine
Tähtsad poliitilised mõisted
• vasakpoolne
• parempoolne
• liberaalne
• radikaalne
• konservatiivne
Revolutsiooni kulg tõusvas joones
Jakobiinide
diktaktuur
Feodaalkoor-
miste kaota-
mine
vabariik
Konstitut-
siooniline
monarhia
Seisuste
kaotamine