LEOLESuure-Jaani linna,Suure-Jaani valla

jaOlustvere valla

ajaleht

Nr. 8 (29)August 2002

Anno Domini 2002AUGUST

FOTOD: Kaarel Omel

koori lauljad, rahva-tantsijad Sürgaverest, tantsunaised Tääksist ja Olustverest, laulu-lapsed Juuli, Tõnn ja Ave, ansambel Mel Võhmast. Vaheldu-seks treener Urve Tamme püramiidi-poisid ja võimlejatest tüdrukud Viljandist.

Lastel oli võimalik tallide juures poni Karoliina väikest vars-sa vaadata ja ratsa-sõitu teha. Suuremad pidulised uudistasid lossi topistekogu ja Voldemar Luhti puu-hobuseid. Kel soovi, see maiustas suhkru-vatiga, ostis kodus küpsetatud leivast tehtud võileibu, mida-gi muud suupoolist või hoopis käsitööd ja kalandus-jahindus-

tarbeid. Korraldati loterii. Kõige rohkem hak-kasid silma ilusad “slehviga nunnud”- on ikka Olustvere kandis kenad kapsad.

Pärast etteasteid viis päeva juht Avo Ailt läbi Pargipidu kaks oksjonit. Tublid perenaised olid valmis-tanud nii soolaseid, kui magusaid torte. Või-Olustveres leivatordi “Kirju suvi” omanikuks sai võis-tupakkuja 110 krooni eest, maasikatega kree-mitordi eest tuli aga maiasmokal 180 krooni

Põhja-Viljandimaa suveürituste hulka kuulub välja käia. Oksjonipidaja uuris autoritelt, kindlalt sel aastal juba seitsmendat korda millest tordid tehtud. Ka siin ei jäänud naised segakoori Lehola poolt korraldatud Olustvere “võlgu”: kõik puha taluvärk või Eesti oma või mõisa pargi pidu. Üritus toimub päevasel ajal ja purgist ja vähemalt (loodetavalt) konservandi-on mõeldud kogu pere peona. vaba. “Kust kohupiim pärit on?” - “Lehma.”

Päev algas piduliste rongkäiguga. Rõõmu teeb “Tublid kohupiimalehmad.” Ostmata ei jäänud see, et paljud daamid ning mõned härradki olid ei soolasem ega magusam kraam.end asjakohaselt riietanud ja kauni kübara ning Järgnes Margus Mikkori puutööde oksjon. päevavarjuga kaunistanud. Elviira Grosberg Õpilaste tööd läksid müüki soodsa alghinnaga

ütles, et koori ja mõned toredad puidust “mudelautod” said liikmed on kõik huvilised endale 15 krooni eest. Enamus peamiselt ise en- pakutavast leidis endale uue omaniku.dale uhked pargi- Seejärel tänati tegijaid ja pea kaks pool tundi peo riided õm- väldanud “ametlik” pidu hakkaski lõppema. Kel melnud. toidukorv kaasas või kes sõpradega kokku

Erilise õhkkonna saanud, võis muidugi murule ilusat ilma, sõpru lõi kauni mõisa- ja toitu nautima jääda.kompleksi rohe- Korraldajate sõnul oli sel aastal Pargipeost luses kõlav puhk- osavõtjaid kolmesaja ringis. Selle arvuga jäädi p i l l i m u u s i k a . igati rahule. Kindlasti oli osalejate seas rohkem Musi tseer i jaks kui üks inimene, kes mõtles, et järgmiseks S u u r e - J a a n i aastaks peaks ka endale kauni kostüümi õmb-Puhkp i l l Re in lema. Loodetavasti ei jää see ainult unistuseks Vendla juhatusel. ja järgmisel suvel kohtame pargiroheluses Jus t puhkp i l - veelgi arvukamalt “mõisaprouasid” ja “-här-l i m u u s i k a j a rasid”. “Lehola” liikmed arvasid, et järg-mine ajaloohõngulised pidu tuleb kindlasti, sest ideedest veel puudus kostüümid koos- ei tule ja saab ju Olustvere loss aasta pärast saja mõjus tekitasid aastaseks. Kaheksanda Pargipeoga, mis on illusiooni endis- planeeritud toimuma 29. juunil 2003, aegsest mõisa- tähistatakse ka nimetatud juubelit.rahva suvepeost.

Järgnesid esi- Leili Kuusknemised. Üles astusid Lehola, Leelo ja Ilmatari Maiasmokad tordioksjonil uudistamas

Piduliste rongkäik

Harjumuspärane kesksuvi on selja taha jäänud ja kohe-kohe saabumas ka kalendrisuve keskpaik. Enamus inimesi on kas puhanud või teeb seda. Jälle kord on ilmad roiutavalt palavad ja tööl olijate mõteteski mõl-guvad tihtipeale nädalalõpp ja mererand. Suvetegemised erinevad tublisti talvistest toimetamistest. Kes on hooles perele värske toidulisa kasvatamisega-sissetegemisega, kes reisib, kes teeb remonti, kes puhkab niisama. Vastsed gümnaasiumilõpetajad on oma edasiõppimise valikud teinud või neid lähemal ajal tegemas. Vähemalt neli Suure-Jaani Gümnaasiumi lõpetajat on praeguseks ootusärevusest vabanenud: nad on kõrgkooli sisse saanud. Edu neile edaspidiseks! Ehk tuleb rõõmsatele teadetele veel lisagi, kui pingeridades eespool olijad oma valikud ära teevad. Noorematelegi tuletatakse juba meelde, et sügisel algab jälle kool: piirkonna koolides läheb lahti töövihikute müük.

Eelnev õppimise teema toob meelde kunagise C. R. Jakobsoni Klubi esimehe Peeter Aaviku kirjutatu, mis seisab 1940. aastal Olustvere Põllunduskeskkooli "Abiturientide albumis": "Ei ole see veel haritud põllu-mees, kes koolis õppinud kunstväetist tarvitama ja lehmi söödab normi järgi, vaid see, kes enda on välja koolitanud v a i m u i n i m e s e k s talupoja traditsiooni alusel ja seda traditsiooni edasi ehitab". Ka täna, kui spetsialisee-rutakse järjest rohkem, on oluline, et haridusega ei kaasneks vaid konkreetsed erialased teadmised ja oskused, vaid et meie keskel oleks võimalikult palju vaimuinimesi.

Pea iga nädalalõpp ja muudki päevad pakuvad rohkelt suveüritusi. Valida saab igasuguse maitsega vaataja-kuu-laja. Tuntud vanamuusika esitaja Andres Mustonen on öelnud, et see ei ole nii, et kus on palju rahvast, seal on hea, ja kus vähe, seal halb. "Asja määravad ikka sisemine kvaliteet ja väärtused". Neid väärtusi tuleb aga osata märgata ja kvaliteeti hinnata. Eks sellekski ole vaimu vaja.

Leili Kuuskleili@suure-jaani.ee

2 LEOLE

musena laekus silla taastamise fondi Suure-Jaani 10531 krooni, mis on sihtotstarbelisel

arveldusar vel nr.10220026248014 Eesti Ühispangas. Huvilised võivad kanda oma Lionsite toetuse nimetatud arvele. Lisada tuleks märgusõna “Sild”. Tõenäoliselt nimelisi tegevusrohked sillaposte olema ei saa, kuigi ka see ei ole võimatu. Üritada võib. Kõne all olev kevadkuud summa ongi praegu mõeldud selleks, et saada selgusele si l la taastamise võimaluste, selle väljanägemise ja 27. aprilli ennelõuna algas Lions klubi maksumuse osas. liikmetele puude istutamisega Suure-

Juunikuus liikusid vaprad lõvid Jaani linnavalitsuse hoone ja güm-tööruumidest Lehola linnamäele, kus naasiumi piirkonnas ning lõppes tulu-vahetati välja linnuse tagant üle raba viiva õhtuga kultuurimajas. Puude istutamine laudtee läbimädanenud osad. Tegelikult toimus suhteliselt kiiresti, sest asendati paigaldati praktiliselt uus laudtee ja kuna ainult väljalangenud puid. Ka õhtune materjali jäi natukene üle, valmistasid üritus, mida oli ette valmistatud juba mitu meie meistrimehed ka kaks istuvas kuud, kulges probleemideta. Tuluõhtu oli asendis puhkamist võimaldavat pinki ning sellel aastal korraldatud üle järve viiva silla ehitasid linnusele viivale trepile uue taastamise fondi asutamiseks. Käesoleval alguse. hetkel on olemas Linnavolikogu poolt

kinnitatud kesklinna detailplaneering, kus Tegevusaasta lõpetati väikese peoga on joonisele märgitud ka tulevase silla Vanaõue puhkebaasis, kus senised asukoht, selle laius ja pikkus. Keegi ei oma ametimehed andsid oma portfellid uutele aga veel mingit ettekujutust, kuidas peab üle. Uueks klubi presidendiks valiti Uno see sild valmis kujul välja nägema. Klubi Viigand. otsustaski selles Teie abiga selgusele jõuda ja võimaluse korral olla jõu ja nõuga Roman Aver abiks ehituse valmimisel. Õhtu tule- LC Suure-Jaani endine pressisekretär

1939. aastal valminud nn Kondase sild, mida mäletavad Suure-Jaanis üsna paljud. Oma mälestused on veel neilgi, kes siinkandis kuuekümnendatel sündinud ja ringi jooksnud.

Majanduslike huvide deklaratsioonid

Linnavolikogu esimehe ja linnapea deklaratsioonid avalikustatakse Riigi Teataja Lisas.

SUURE-JAANI LINNAVOLIKOGU (endised ja praegused) LIIKMED1. Roman Aver 5. Ei ole 6. Elamu ja maatulundusmaad nr 6323 ning 7628 Viljandi maakonnas Olustvere vallas 7. Sõiduauto Opel Ascona (1983) 8. Ei ole 9. Arveldusar ve Eesti Ühispangas 10. Ei ole 11. Ei ole 1. Tiina Idla 5. Ei ole 6. Elamud Suure-Jaani linnas ja Võrumaal Misso vallas 7. Sõiduauto Moskvitš (1987) 8. Saku Õlletehase aktsiad 49 tk 9. Arveldusar ve Hansapangas 10. Ei ole 11. Ei ole 1. Uno Jürisson 5. Ei ole 6. korterid Suure-Jaani linnas Ringpuiestee 2A ja Köleri 17 1, viimane neist ühisvara 7. sõiduauto Opel Kadett (1982) ühisvara 8. Ei ole 9. Arveldusar ve Hansapangas 10. Ei ole 11. Ei ole1. Eha Lepik 5. Ei ole 6. Korteriomand Suure-Jaani linnas Pärnu tn 23 7. Ei ole 8. Ei ole 9. Arveldusar ve Eesti Ühispangas 10. Ei ole 11. Ei ole 1. Riina Mankin 5. Ei ole 6. Korter Köleri 17 3, ühisvara 7. Sõiduauto VAZ 2107 (1979), ühisvara 8. Ei ole 9. Arveldusarved Hansapangas ja Eesti Ühispangas 10. Ei ole 11. Ei ole1. Aivar Paas 5. Ei ole 6. Elumaja Suure-Jaani linnas Lai 17, ühisvara 7. Sõiduauto Volkswagen Golf (1991), ühisvara 8. Ei ole 9. Arvelduskontod Hansapangas ja Eesti Ühispangas 10. Eesti Ühispank - eluasemelaen 48463.- ja renoveerimislaen 53673.- 11. Ei ole 1. Peeter Sadam 5. Ei ole 6. Kinnistu Suure-Jaani linnas nr 10178, ühisvara 7. Sõiduautod Audi 100 (1983) ja Audi 80 (1991), mõlemad ühisvara 8. Ei ole 9. Hoius Eesti Ühispangas 10. Ei ole 11. Ei ole 1. Helle Sauga 5. Ei ole 6. Kinnistu Suure-Jaani linnas Lina tn 6, ühisvara 7. Ei ole 8. Ei ole 9. Arveldusar ve Hansapangas 10. Ei ole 11. Ei ole 1. Rein Savelli 5. Ei ole 6. Ei ole 7. Sõiduauto Opel Ascona (1983) 8. Ei ole 9. Arveldusar ved Eesti Ühispangas ja Hansapangas 10. Ei ole 11. Ei ole 1. Enno Siil 5. Ei ole 6. Kinnistu Suure-Jaani linnas nr 1343 7. Sõiduautod Moskvitš (1984) ja Dodge (1994) ja paketiauto Datsun (1994) 8. Ei ole 9. Jooksevkontod Hansapangas ja Ühispangas 10. Ei ole 11. Ei ole 1. Kristi Sääsk 5. Ei ole 6. Ei ole 7. Ei ole 8. Ei ole 9. Ei ole 10. Ei ole 11. Ei ole1. Vello Sääsk 5. Ei ole 6. 7 % osalust garaaziühistust Vambola SJ 7. Ei ole 8. Ei ole 9. Arvelduskonto Eesti Ühispangas 10. Ei ole 11. Ei ole 1. Rein Valdmaa 5. Ei ole 6. Suure-Jaani linnas elamu Vambola tn 11, angaar Oja tn 2A ja kauplus-kohvik Järve tn 3 7. Sõiduauto Opel Vectra (1998) 8. Ei ole 9. Arveldusar ved Eesti Ühispangas ja Hansapangas 10. Eesti Ühispank 350 000.- 11. Ei ole

SUURE-JAANI LINNAVALITSUSE (endised ja praegused) LIIKMED1. Heino Johanson 5. Ei ole 6. Ei ole 7. Ei ole 8. Ei ole 9. Lihtarved Hansapangas ja Eesti Ühispangas 10. Ei ole 11. Ei ole 1. Aave Toomsalu 5. Ei ole 6. Elamumaa Suure-Jaani vallas nr 14525 7. Sõiduauto Ford Sierra (1987) 8. Saku Õlletehase lihtaktsiad 46 tk, koguväärtus 2735.- 9. 2 arvelduskontot Eesti Ühispangas 10. Ei ole 11. Ei ole 1. Peedu Voormansik 5. Ei ole 6. Maatulundusmaa nr 5719 Suure-Jaani vallas, ühisvara 7. sõiduauto VAZ 2109 (1988), ühisvara 8. Ei ole 9. Lihtarve Eesti Ühispangas 10. Ei ole 11. Ei ole 1. Matti Zirk 5. Ei ole 6. Kinnistu Olustvere vallas, ühisvara ja ¼ mõttelist osa kinnistust Tallinnas 7. Sõiduauto VAZ 2108 (1986), ühisvara 8. Ei ole 9. Arvelduskontod Hansapangas ja Ühispangas 10. Ei ole 11. Ei ole

1. Nimi 5. Ametipalk 6. Kinnisvara 7. Sõidukid 8. Aktsiad, osad, väärtpaberid 9. Pangaarved 10. Võlad 11. Muud varalised kohustused

Olustvere Vallavalitsuses kauplusautole kauplemiseks tubaka-toodete, toidu- ja esmatarvekaupadega. Kinnitati toimetulekusaajate nimekiri.Anti ehitise kasutusluba Mare Juronenile Määrati hooldajad.kuuluvale Alt-Toa majavalduses asuvale Määrati Hundimäe mü. tekkivate kuur-keldrile, saunale, majandushoonele.katastriüksuste nimed, asukohad, Anti ehitise kasutusluba Olustvere suurused ning sihtostarbed (valla Teenindus- ja Maamajanduskoolile üldplaneeringu alusel).kuuluvale sigala sõnnikuhoidlale.Määrati Risti mü. (Kärevere külas) eras-Anti ehitusluba Olustvere Teenindus- ja tatav maa vastavalt piiride kulgemise M a a m a j a n d u s k o o l i l e k u u l u v a ettepanekule.Meistrimaja rekonstrueerimiseks.Väljastati kauplemisluba OÜ Viptreid

OMAVALITSUSTES

Turniir

24. augustil 2002. a algusega kell 11.00 toimub “Ülde volle” võrkpalliturniir. Võistkonnas 3 liiget. Osalustasu 30 krooni. Lastele spordivõistlused. Informatsioon telefonil 056 661 452

Siiri Sonk

9. augustil kell 20 toimub Suure-Jaani Kavas improvisatsioon orelisümfoonia kirikus üks Tallinna orelifestivali kont- vormis Johann Sebastian Bachi teemadele serditest. Esinevad saksa organist David ning dzässiimprovisatsioonid saksofonile Timm (1969) ja saksofonist Lembit ja orelile.Saarsalu.

FOTO: erakogust

Tallinna orelifestivali kontsert

Suure-Jaani kirikus

3LEOLE

6010.- , õpetaja-metoodik 7290.-, kaupade ja teenuste maksumus ja saaks alustada uusi projekte, olgu Mäng direktori asetäitja 8176.-, direktor müügihinnas ja maksimaalselt võib n e i k s a l l a s u t u s t e p a l k a d e 9234.-). Nendest lähtuvalt pandi s ee o l l a 1% müüg ih innas t . korrigeerimine, suurem tähelepanu või hoopis paika kõik ülejäänud linna rahakotist “Mängijad” otsustasid müügimaksu heakorrale, remonditööd või midagi makstavad palgad. Erit i kõrgelt määraks kehtestada 0,8%. Tege- muud. Aga paraku said ka “mängijad” tõsine töö hindasid noored linnapea ameti- likkuses on väikesel territooriumil l äh tuda v a id o l emaso l e vas t kohta - 12000.- krooni kuus (tõus m ü ü g i m a k s u k e h t e s t a m i n e reaalsusest.praegu kehtivaga võrreldes 71,4%). suhteliselt raske, õieti on raske Viimane kord kokku saades

Käesoleva aasta alguses käisid Teised ametnike kohad nii kõrgelt ma ks u ko gu ma hu s la ek um is e t u n n i s t a s i d k õ i k o s a l e n u d kolme kuu jooksul koos kuus noort väärtustatud ei olnud, tõus prae- tagamine. Eelnenud otsuste abil üksmeelselt, et olid “mängust” üsna inimest Suure-Jaani Gümnaasiumi gusega võrreldes kuni 35%. Kõigi loo tsid noo red sii ski paa ris aja palju teadmisi-kogemusi-oskusi lõpuklassist ja allakirjutanu. Seda, allasutuste lõikes kujunesid töötasu tuhande krooni võrra linna tulusid juurde saanud. Allakirjutanugi on millega tegelesime, võiks nimetada keskmised tõusud jä rgnevaks : suurendada. Teist samapalju loodeti ühe kasuliku kogemuse võrra Eelarvemänguks. “Mäng” kujutas linnavalitsus 33,7%, lasteaed 35,7% tulude poole juurde saada sel ajal rikkam. Kui ka vanemate inimeste tegelikult tõsist tööd, sest võtsime (juhataja palgatase 6000.- krooni), (märtsis) juba arutusele tulnud h u l g a s l e i d u b u m b e s v i i s Suure-Jaani linna 2002. aasta gümnaasiumi majanduspersonal ja rii gieelarve lisaeela rvest ja saja (maksimaalselt kümme) inimest, kel eelarve ning Eneli, Kadri, Priit, Peep, rin gij uhi d 19, 4%, raa mat uko gu viiekümne tuhande võrra suurendati - asja vastu tõsine huvi on, võib Kristjan ja Siim tegid otsuseid, mida 23,2% (juhataja palgatase 5500.- aasta alguse eeldatust suuremaid “eelarvemängu” neilegi korraldada. tavaliselt saavad vastu võtta volikogu kr oo ni ), ku lt uu ri ma ja 45 ,9 % laekumisi aluseks võttes - üksikisiku Lähtuda saab ikka vaid olemasolevast või valitsus. Allakirjutanu abistas (juhataja palgatase 7500.- krooni), tulumaksu prognoosi. olukorrast, aga valikud ja eelistused neid seejuures, tutvustades siiani muuseum 8,1%, sport 137,9%, Seejärel asuti uurima, kus on saab iga “mänguseltskond” oma tehtut, andes selgitusi ja viidates sotsiaalteenused 48,2%. Silma võimalik kulusid kokku hoida. tahtmise järgi teha.seadustele, millega otsused vastuollu torkab kultuuri- ja sporditöö Otsustati välja astuda Viljandimaa ei tohtinud sattuda. tähtsustamine noorte poolt. Ühis- Omavalitsuste Liidust, mitte osaleda Leili Kuusk

Milliseks siis noored inimesed rahakotist oldi sinna meelsasti nõus Suure-Jaani haigla reorgani- Suure-Jaani linna linna eelarve “mängisid”? raha suunama, nende valdkondade seerimisel, vähendada Olustvere majandusnõunik

Lähtepunktiks võtsime 1. jaanuari finantseerimine vaid huviliste endi raudteejaamas käivate busside arvu, 2002 ja volikogule esitatud eelarve taskust, millest on aeg-ajalt juttu viia sügisesed valimised läbi eelnõu. Linna rahakotist palka olnud, noorte hulgas toetust ei vabatahtlike abil ja minimaalsete saavate inimeste töötasusid ei ole leidnud. kuludega, vähendada reservfondi, Suure-Jaani linnas alates 1998. Kui nimetatud muudatused said vähendada umbes 1/3 võrra toetusi aastast tõstetud. Et 2000. aastal tehtud, siis selgus ehmatamapanev koolitoidule ja teha jõulupakid vaid lõpetati nn jõulupalga maksmine ja tõsiasi, et linna 11 miljoni suurune kuni neljanda klassi lastele.jagati puhkusetoetus aasta kuude aastaeelarve oli rohkem kui 800000.- Linnavalitsuse töökorraldus peale laiali, siis kokkuvõttes hoopis krooniga defitsiidis. otsustati ümber seada sel moel, et langes inimeste aastasissetulek Edasise tegevuse põhieesmärgiks müüakse linnavalitsuse autod ja eelnevaga võrreldes umbes 7%. jäi eelarve uuesti tasakaalu saada. kompenseeritakse siiani bensiinile, Tarbijahinna indeksi paarikümne- Seejuures oli juba pisut rohkem remondile ja erisoodustustele protsendilise kasvuga antud aja- nuputamist, kui “õiglaste palkade” kulunud summast 40% ulatuses vahemikus on kaasas suutnud käia määramisel. isiklike sõiduautode kasutamist. vaid õpetajate palk. Viimast on tänu Tulude tõstmiseks oli noortele üsna K u l t u u r i m a j a s o t s u s t a s i d ametiliidu tõhusale survele mitmel ahvatlevaks võimaluseks tulusa “ m ä n g i j a d ” o m a t u l u d e korral korrigeeritud. Tõusnud on ka ettevõtlusega tegelemine. Mõeldi nii suurendamiseks kehtestades miinimumpalk, mille tulemusel ruumide väljarentimisele kui muule r ingitasud. Tasude suurused saavad paljud erinevat ettevalmistust äritegevusele, kuid paraku jõuti kõikusid nullist kuni 30 kroonini ja kvalifikatsiooni nõudvatel ame- lõpuks ikka tõdemuseni, et Suure- kuus.tikohtadel töötavad inimesed pea Jaani tingimustes selliste ette- Kõik eespool nimetatud meetmed ühesuurust töötasu. Samas on aga võtmistega kiiret ja suurt kasu loota leidsid noorte hulgas erinevat mõned palgaerinevused liiga suureks ei ole, samuti puudub eelarves raha, toetust, kuid võeti hääletamisel siiski “rebenenud”: näiteks lasteaia mis alustuseks investeerida tuleks. vastu. Sai selgeks, et linna eelarve on õpetajate tasu moodustab keskmiselt Tulude suurendamiseks otsustati niivõrd pingeline, et soov midagi vaid 60% üldhariduskooli noorem- kehtestada järgmised kohalikud paremini või rohkem teha toob kaasa õpetaja tasust. Seetõttu alustasidki maksud: müügimaks, loomamaks, vajaduse millestki muust loobuda või “mängijad” sellest, et püüdsid teede- ja tänavate sulgemise maks kuskil veelgi rohkem “koonerdada”. erinevate ametikohtade palkadele ning reklaamimaks. Kolm viimati- Kahetsusega märgiti, et kulude taastada nende meelest normaalseid nimetatut on pigem korrastava kokkuhoiule oleks tulnud asuda omavahelisi proportsioone. Aluseks iseloomuga kui olulist tulu andvad. kohe, kui selgus, et laenude võeti riigi poolt kinnitatud palga- Müügimaks on maks, millega tagasimaksmisega on raskusi. tasemed koolis (nooremõpetaja maksustatakse maksumaksja poolt Esialgse laenulepingu järgi oleks 4950.-, õpetaja 5290.-, vanemõpetaja omavalitsuse territooriumil müüdud tänaseks päevaks laen tasutud olnud

ARVAMUS

K i n d l a s t i v õ i b s e d a “mängu” nimetada tõsiseks tööks.

Sellest ringist on meile tõeliselt palju kasu, eriti tuleb see kasuks nei le , kes s ü g i s e s t e l v a l i m i s t e l kandideerivad.

Priit ToobalRingis osalenu

järgmised andmed: 9) viide tegutsemiskoha kuulu- laekumise päevast. Avalikul üritusel Muudatused vusele (kas ollakse omanik või kauplemise luba väljastatakse 1) taotleja nimi;rentnik, kusjuures rentnik peab ürituse korraldaja kirjalikul nõus-2) taotleja registrikood ja vastava kauplemis- ühtlasi märkima rendileandja nime ja olekul. Kauplemisluba väljastatakse registri nimi;rendilepingu kehtivusaja); tähtajatult (see ei kehti avalikul 3) taotleja aadress ja kontakt-lubade

üritusel, hooajalisel ja tähtajaliselt 10) ehitise, kus tegutsemiskoht andmed;renditud pinnal kauplemise puhul). paikneb, kasutusloa number, väljastamisel 4) taotluse selgelt väljendatud sisu;Senini väljastatud tähtajalised kasutusloa väljastamise kuupäev ja 5) ettevõtte määratlus, nimi ja kauplemisload kehtivad kuni neil kasutusloas märgitud kasutus-tegutsemiskoha aadress; märgitud kuupäevani, tähtajatud otstarve, mis peab olema kooskõlas

1. juunist jõustus tarbi ja- 6) soovitud kauplemisaeg (nädala- kauplemisload kuni 1. juunini 2003.vastavas tegutsemiskohas kavan-kaitseseaduse peatükk, mis muudab päevad ja kellaaeg või sõna «öö- datava tegevusega;kauplemislubade väljastamist päevaringselt»);

11) taotluse esitamise kuupäev ja Muudatusi on oodata ka alkoholiga (avaldatud Riigi Teataja I osas, 2002, 7) kaubad või teenused, millega allkiri; kauplemisel, kuid siiani on veel nr 35, artikkel 214). Loa väljastab soovitakse kaubelda või millega teadmata uue alkoholiseaduse 12) taotluse allkirjastanud isiku kauple ja le tema tegutsemis- kauplemist soovitakse korraldada; jõustumise tähtaeg. nimi, ametinimetus ja kontakt-kohajärgne valla- või linnavalitsus, 8) ettevõtte või selle osa toidu- andmed. kellele tuleb esitada vastav taotlus. seaduse tähenduses tunnustamise

Esitatavate andmete õigsuse eest Veronika RingoEnne taotluse esitamist peab olema otsuse number, otsuse tegemise vastutab taotleja. Luba väljastatakse Suure-Jaani linnasekretärtasutud riigilõiv 200.- krooni. kuupäev ja otsuse teinud asutuse või väljastamisest keeldumise otsus Kauplemisloa väljastamiseks nimi kui ettevõte peab olema tehakse 10 tööpäeva jooksul taotluse esitatavas taotluses tuleb esitada tunnustatud;

4 LEOLE

Lühikesed õpetlikud lood

Oli vürst. Kord kohtus ta oma retkel 80-aastase kaluriga. Nende vestlus kestis tunde. Iga kaluri antud vastus sundis vürsti edasi pärima. Vürst tegi kalurist oma esimese ministri, kes juhtis riiki nelikümmend aastat, enne kui suri.

Üks noormees, kes elas teises riigis, oli andekas väepealik. Ta sai selleks juba siis, kui oli 17-aastane. Tema tervis oli aga vilets ja ta suri 19-aastasena.

Me ei tea, kes on vana ja kes noor.Vana kalur oli vürstiga kohtumise ajal veel poisike: tal seisis ees

40 aastat riigijuhtimist.Noormees oli väepealikuks saades juba kõrges eas: tal oli elada

jäänud vaid kaks aastat.Me ei tea, kes on vana ja kes noor seni, kuni inimene on veel elus.Võime märkida surma kuupäeva kaugesse tulevikku ja surra

noorelt. Aga võime märkida ta varasemaks ja elada kogu elu vanana.

Inimene võttis kätte klaasi veega ja rüüpas.Võib-olla tahtis ta juua. Võib-olla tahtis ta ravimit võtta. Võib-olla

tahtis ta proovida vee maitset. Aga võib-olla tahtis ta uinuda ja mitte enam ärgata.

Me ei tea seda, kui me ei tea, mis oli enne seda lonksu ja mis tuli pärast. Et tegevuse mõtet mõista, on vaja väljuda selle piiridest.

Igasuguse tegevuse mõte asub väljaspool tema piire. Elu mõte on väljaspool elu piire. Võime mõista vaid oma üksikute tegude ja elujuhtumiste mõtet.

Ümber jutustanuÜks Naine Helekollane

Aule. Martin Mutsole keegi noorte hulgas konkurentsi ei pakkunud, üldarvestuses Veepäevtuli ta kuuendaks. Naistest võitis Suure-Jaani võistleja Maarja Lillsaar.

6. juuli l toimus Suure-Jaanis Veel võisteldi paadisõitudes ja vette-järjekordne Veepäev, seekord juba hüpetes. Et paadivõistlustel oli vähe neljandat korda. osavõtjaid ja võistkonnad väga eba-

Traditsiooniliselt alustasid vara- võrdsed, siis kuulutati kõik osalenud hommikul võistlustega õngitsejad. võitjateks. Pealtvaatajate hinnangul valiti Osavõtjaid oli 15. Võitjaks tuli 2,675 kg üheksa vettehüppaja hulgast parimaks püütud särgede ja ahvenatega seekord Ülar Viies. Tillude võidusõidust võtsid Karksi-Nuia mees Enno Toomla. osa Susan Piirak, Annemai Mutso, Laura Noortest oli parim Andri Karus 1,275 kg- Paas ja Glen Jamalainen. Isetehtud ga. Esimest korda õnnestus välja püüda veesõidukeid sel aastal kahjuks ühtegi ei ka üks 700 grammine karpkala. osalenud. Soovijatele tegi lõbusõitu

Keskpäeva paiku jätkasid noored skuuter ja vaadata sai veesuusatajaid.triatleedid. Osales 13 poissi ja 3 tüd- Aivar Paas, üks võistluse korral-rukut: 2 Suure-Jaanist, 1 Viljandist ja dajatest, jäi pealtvaatajate hulgaga rahule, ülejäänud kõik Tallinnast. Poiste hulgas lisas aga, et osavõtjaid oli sel korral tuli võitjaks kohalik poiss Markus Paas, kesiselt. Ta lubas, et traitlon toimub teiseks Viljandist pärit Kristjan Kivistik kindlasti ka järgmisel aastal, aga millal ja ning kolmandaks Silver Kalmus millise üritusega koos, seda ta veel Tallinnast. Ka tüdrukute hulgas võitis avalikustada ei tahtnud. “Tratloniga on Suure-Jaanist pärit võistleja: Pille-Riin mul hoopis teised plaanid”.Vendelin. Järgnesid Andra Pant ja Ei muud, kui jääme järgmist suve Sandra Hintermeier. ootama.

Suure-Jaani triatlonil osales seekord 10 võistlejat, neist üks noor ja kaks naist. Leili KuuskMeeste hulgas tuli esimeseks Viljandi mees Jaanus Johanson, järgnesid koha-likud võistlejad Jakob Käba ja Meelis

mis on alaealistele tasuta. Meeldiv oli ka Muc - a - thoni kuulata, kuidas kõneleja kiitis meie kalastusklubi, kes hoolitseb järve eest. rattaretk

Teisel päeval valmistasime kesk-konnasäästlikkuse teemadel meie linna

17.-18. juulil toimus Suure-Jaani probleemidega seotud plakateid. Töid tuli keskkonnaklubi poolt korraldatud kokku seitse ja kõik olid üllatavalt head rattaretk Kurgjale. ideed: “Biopuhastid Suure-Jaani!”,

Marsruut viis ligi poolsada kella 12-ks “Bussijaam kesklinnast välja!”, “Rohkem kohviku Arturi Juures juures kogunenud energiat võimla ehitamisele!” jne. Samade noort Labida kivi juurde ning sealt edasi loosungitega toimus demonstrat-Vanaõuele. Peale kerget einet sõitsime sioonstreik rongkäiguna läbi linna. mööda Sakala teed Kurgjale. See oli Retkele pani meeldiva punkti - pidulik kesisemale ratturile tõeline katsumus, aga lõunasöök Arturi Juures.ka kogu reisi põnevaim osa. Retkel oli ka Mõlemad päevad olid väga sisutihedad praktiline ülesanne, nimelt kogusime raja ja tõeliselt põnevad. Suur tänu rattaretke erinevatest punktidest GPSi abil asukoha peakorraldajale Martin Pentsonile, Kaupo koode, mis saadetakse NASAle ning Voormansikule, kes pani kokku mars-nende andmete järgi valmistatakse ruudi ja Ly Valdmaale. Tänusõnad ka satelliitide abil kaart kohast, kust punktid Viljandi Keskkonnateenistusele ja võetud. Jões ennast karastanud, sõitsime sponsoritele, kelle abiga tore ettevõtmine sama teed mööda tagasi Vanaõuele, kus teoks sai. Jään pikisilmi ootama järgmist pakuti kehakinnitust ja toimus huvitav noorteklubi üritust. kohtumine keskkonnateenis tuse ametnikega. Väga meeliköitev oli vestlus Priit Toobalkalastusspetsialistiga, kes teadis vist küll matkal osalenukõike kaladest ja kalastamisest. Ta kutsus üles noori hankima endale kalastuskaarti,

Viljandi Pärimusmuusika Festival jõudis ka Suure-Jaani ja OlustverreJuuli lõpus juba kümnendat korda toimunud "Folk" on Viljandi

linnast "suuremaks" kasvanud: viis festivali kontserti oli sel aastal erinevais paigus maakonnas. Kodust kaugele minemata said kontserditest osa ka Olustvere ja Suure-Jaani inimesed. Lossi pargis laulis setu meestekoor "Liinats'uraq" Tartust ning kirikus esitasid Edgar Arro eesti rahvaviise viiuldaja Anneli Kont-Rahtola ja organist Ene Salumäe. Mõlemad kontserdid olid kuulajatele tasuta.

Tõelise festivalitunde tajumiseks ja -melu nautimiseks peab huviline muidugi Viljandisse sõitma, aga toredat lisa annavad pisemate paikade inimeste suvele maakonnas toimuvad festivalikontserdid kindlasti.

Enn Moreli

II mälestusturniir

võrkpallisVanaõue puhkebaasi kogunes 28. juulil

viis võistkonda, et mälestada vara-lahkunud Enn Morelit, kes oli vaiel-d a m a t u l t m e i e k a n d i p a r i m ründemängija. Seekordselt turniirilt viis esikoha koju Põltsamaa võistkond. Järgnesid Tarvastu, Vändra, Suure-Jaani ja Acropolis.

Samas toimus ka Suure-Jaani piirkonna III seeriavõistlus petanques. Meestest olid kolm parimat Mauno Mill, Ülar Viies ja Kalle Konrad, naistest Tiia Püvi, Aavi Uustal ja Helle Saega.

Hugo HommikSuure-Jaani linna spordimetoodik

Linnaraamatukogu galeriis

Alates eelmise aasta septembrist on Suure-Jaani linnaraamatukogu koridori seintel huvilistele vaadata olnud seitse näitust. Rahvasuu on seda pisikest ruumi juba galeriiks kutsuma hakanud. Tõesti - ega see peagi alati mõnd suurt kunstikogu jaoks mõeldud saali või hoonet tähendama, piisab palju vähemastki. Ja tähendab galerii ju ka lihtsalt pikka kitsast ruumi.

Kahel korral on siin väljas olnud Maiu-Liisa Mikkori tööd: isikunäitus “Minu maailm” ja maalinäitus “Maailma loomine”. Ka joonistusi on näidatud kahel korral: Suure-Jaani Gümnaasiumi laste “Suusatajad” ja “Linnud” ning Elle ja Janek Todoruki “Võlur ja nõid”. Veel on siin tutvuda võinud Maie Kivisilla fotonäitusega “Saksamaal, Norras, Eestis...” ja Leili Kuuse segatehnikas teostatud sarjaga “Suure-Jaani”. Hetkel võivad huvilised näha sellel ja eelmisel aastal Suure-Jaani linnavalitsuse, kultuurimaja ja lasteaia poolt kasutatud tarbegraafikat. Väljas on valik tänukirju, diplomeid, kutseid, kuulutusi, tunnistusi ja muud.

Pärast seitset järjestikust näitust võib juba öelda, et sündinud on traditsioon. Sellisel juhul pole palju kohta hellitavalt galeriiks kutsuda ja uusi kohtumisi oodata.

SÕNUMID

SUUR TÄNU!

Suure-Jaani LinnavalitsusSuure-Jaani VallavalitsusSuure-Jaani Kultuurimaja

SK KirmOlavi Ojaste

AS Eesti HöövelliistAS Teskatel AS Liiwi HeliisAnne Lilleäri Kauplus Tarve

Viljandi RattaklubiAge pood Astra äriKaido Leiten Tarmo Müllär

Kohvik Arturi juuresKlubi Tartu Maraton OÜ Esteimer Grupp

Veepäeva korraldajad

NB! Lapsevanemad, kelle laps läheb sügisel esimesse

klassi, leiavad palju häid soovitusi ja abimaterjali ÜRO Lastefondi

UNICEF Eesti Rahvuskomitee koduleheküljelt www.unicef.ee

5LEOLE

Saabunud töövihikute hinnad on 12. klassil - 42 krooni+ järgmiselt:KOOLIINFO järgmised: saksa keel 15 kroon, 26. august:

5. klassil - 77 krooni vene keel 28 krooni II klass 9.006. klassil - 182 krooni III klass 10.00

Õpikute laenutus ja töövihikute 7. klassil - 189 krooni Algklassid saavad õpikud ja töö- IV klass 11.00müük Suure-Jaani Gümnaasiumi 8. klassil - 120 krooni vihikud 2. septembril klassijuhataja V klass 12.00õpilastele toimub alates 12. augustist 9. klassil - 187 krooni+ käest. 28. august:kell 9-13 kooli raamatukogus. vene keel 28 krooni, Imbi Kährik VI klass 9.00

12. augustil 5-6 klass 9a inglise keel 30 krooni, VII klass 10.0013. augustil 7-8 klass 9b inglise keel 42 krooni VIII klass 11.0014. augustil 9-10 klass 10. klassil - 129 krooni Tääksi kool is toimub õpikute IX klass 12.0015. augustil 11-12 klass 11. klassil - 112 krooni jagamine ja töövihikute müük Jaan Hansen16. augustil 5-12 klass

kuuluvad ka enamuse linna ürituste jekti kulude katmises osaleb linn pilkupüüdvad kaun id seaded ja 3000 krooniga. Projektiga loodetakse kompositsioonid. saada vahendeid oja kalda korras-

Keskväljaku ääres seisab ka üks tamiseks. Ettevõtja Rein Valdmaa “kaua tehtud kaunikene”. Nimelt on poolt juunikuus läbi viidud vigur-Tallinna tänava järvepoolsesse külge saagimist toetasid kõik piirkonna bussipeatusesse paigutatud pink, kolm omavalitsust: igaüks 2000 mille puudumise üle siiani mitmed, krooniga. Tulemusi võivad huvilised eriti vanemad inimesed, on kurtnud. kohviku väliterrassil imetleda. Auto-Kindlasti aitab see koos Kalda poes riteks omakandi inimesed: Ly Teder, olevate ootepinkidega pisut kergen- Raul Teder ja Enrico Pelt. Võimalik, dada bussiootajate jalavaeva. Aega et vigursaagimisest kujuneb tule-läks, aga asja sai. vikus välja iga-aastane üritus/

Muusikapäevadeks said ühisel jõul võistlus.korda/valmis linna kaks käimlat. Kiriku lähedale järve kaldale on Siiani Lembitu platsi ääres olnud ja annetaja abiga saadud kenad puust juba viltu vajunud käimla asendati pingid. Kalle Nurk andis tasuta uuega, mis asub kiriku aida otsas. materjali ja finantseeris ka töid.

Pingid tegi valmis Enrico Pelt. Iga päevaga muutub meie ümber Organiseeris Rein Valdmaa.

midagi. Optimistlikumad nendivad, Suur tänu kõigile, kelle kaasabil et elu on viimaste aastatega kiiresti linn kaunimaks ja inimsõbrali-arenenud, pessimistid aga porisevad kumaks on muutunud.tihtilugu, et mitte midagi pole tehtud. Püüdsime enda ümber pisut Olustvere lossi juurde sattunu kondlike arendusrahade abil sai maja Kiriku inimesed tegid vajalikud ette-ringi vaadata, et teilegi teada anda märkab kindlasti, et pargis on tunda n.ö uue kuue. Näituseruumide re- valmistus- ja puhastustööd, linna asjadest, mis on viimastel aegadel peremehe kätt. Neil kordadel, kui mondiks ja ekspositsiooni uuen- reservfondist eraldati ehituseks meie ümber tunduvalt kaunimaks olen mõisapargis käinud, on seal alati damiseks on linn viimastel aastatel 10000 krooni. Siiani suundusid muutunud. Alustame piirkonna olnud muru niidetud ja teed-platsid abi saanud Kultuuriministeeriumilt, tualetti otsivad turistid tihti kohvi-keskustest: Suure-Jaanist ja hooldatud-koristatud. Iga aastaga on Hasartmängumaksu nõukogult ja kusse “Arturi juures”. Et aga viimane Olustverest, aga kindlasti oskavad ka lisandunud ka neid asju, mis taas-Kultuurkapitalilt, kokku ~130000 ei ole linna reovee süsteemiga ühen-ülejäänud lugejad oma kodukülast tatud või korda tehtud. Sel suvel sai krooni. datud, tekitasid sellised “külas-sellesse rubriiki midagi sobivat kool Viljandimaa Keskkonna-Muutusi on märgata ka Suure- tused” probleeme. Loodetavasti soovitada. teenistuse ja Keskkonnainves-Jaani kesklinnas. Kevadel tekitas leiavad ringiliikujad nüüd avalikuks

Sel aastal käivitus Suure-Jaani teeringute Keskuse toel valmis puude kärpimine ja kuivanud okste- kasutuseks mõeldud kohad. Välja on linnas ja vallas projekt “Värvid allikakaevu renoveerimistööd, mille puude lõikamine vastakaid arvamusi. pandud ka vastavad viidad.linna/maale”. Linnas on maja- maksumus oli 50000 krooni. Lisaks Nüüd on kõik uuesti haljendama Juba mitu aastat on tegeldud linna omanike huvi osutunud suure- kaevu puhastamisele ja katuseosa löönud ja silmale kena vaadata. südames oleva järvega. Järve tammi makski, kui esialgu loodetud. uuendamisele puhastati ja kindlus-Loodetavasti on leebunud ka pahan- remondiks, mis maksis 65500 Projekti “lisaväärtusena” on tun- tati maakividega allikast tiiki viiv dajad. On ju elu ja transpordi korral- krooni, saadi Hasartmängumaksu duvalt kenamaks muutunud ka üks kraav. Allikat kutsutaks krahvi damiseks linnades aeg-ajalt ikka vaja n õ u k o g u l t 3 5 0 0 0 , V i l j a n d i piirkonna huviobjekte - Kappide allikaks ja kohalikud teadjamad puid-põõsaid pisut piirata. Kesk- Maavalitsuselt 20000 ja linna kanda majamuuseum. ES Sadolin AS'ilt inimesed räägivad teile kindlasti väljaku äärde on lisandunud kaks jäi 10500 krooni. Kahel viimasel aas-tasuta saadud värvidega ja maa- mõne sellega seotud loo. Aga ka tee-asja: turistidele mõeldud, vaatamis- tal on järve niitmiseks linnal kulunud

juhita pargis uitajale on korrastatud väärsustele viitav infotulp vastavalt 25000 ja 35000 krooni. nurgake silmailuks.ja “lillepost”. Viimane sai Ühisel jõul ja nõul on korda tehtud

Leili Kuuskteoks tänu lahkele an- kohviku “Arturi juures” juures olev neta ja le - perekond Järve tänava Lillsaarele. Linn lisas osa - parkla, annetusele oma osa ja nii milleks eral-seisab juba üle kuu aja dati linna re-kesklinnas üks kena asi, servfondist mis peaks kõigile möödu- 5000 krooni. jatele silmailu pakkuma. Ä n g i o j a Töö teostas Anu Pindsoo, ka ldakind-kelle poolt loodu hulka lustuse pro-

ILUSAD ASJAD

<Vigursaagijad oma töödega, mida nüüd saab imetleda “Arturi Juures”

>Tublide töömeeste kätetööna ja ES Sadolin AS abiga sai Kappide majamuuseum sel suvel uue rõõmsa ilme

< Tallinna ja Pärnu tänava nurgal valmis Muusikapäevade ajal “lillepost”< Turismiinfo viit näitab huvilistele kätte huviväärsused ja õige suuna

FO

TO

D: Jaa

nus

Siim

LEOLE6

kes Liivi sõja päevil oli katku surnuid vesiveski, Sakala tee, labidakivi jäävaid legende ja peidetud saladusi, Avastades pesnud ja riietanud. Võllile viiva tee ääres. Kui on soov ise mida tihti teavad rääkida vaid midagi teha, siis miks mitte minna kohalikud. Kogemused näitavad, et Ühel vähestest kui mitte ainu-Põhja- forellipüügile Vanaõue puhkebaasi, kohapealsed jutuvestjad on küla-kestest mõisahäärberitest Eestis on faasanijahile Koidu tallu või hoopis lislahked ning altid jagama autent-just Olustveres asuval Fersenite Viljandimaadmatkama Kuresoo rabasse. seid lugusid ka külalistega. Hea kui suveresidentsil uhke glasuuritud

leiate need inimesed endi hulgast kividega katus. Kui juhtute päike- Kes peab lugu tervisest, seda Suvine puhkuste aeg on just parim üles, kui aga ei, siis on ilmunud palju sepaistelise ilmaga lossi juurde, siis oodatakse Energia tallu, kuhu on

võimalus teha ringsõite mööda erinevaid raamatuid, mis annavad võtke vaevaks tõsta pea, et vaadata, rajatud ravimtaimede õpperajad.kaunist Eestimaad. Alati pole tähtis rändajale iseavastamise rõõmu.kas näete Hollandist toodud 100. Kultuurihuvilistele pakub suviseid sihtkoht, kuhu jõuda tahetakse, vaid aasta vanuste kivide vahel ka roheka Kuhu sa tõttad, sinna sa saad, ütleb elamusi Eesti kõige musikaalsemaks elamused, mis ees ootavad ning varjundiga läbipaistvast klaasist kive, Suure-Jaani vanasõna. Eks siis tõta-linnaks nimetatud Suure-Jaani ning millest räägitakse veel pikkadel mis pidid pööningukorrusele päeva- kem avastama oma kodukoha pärleid, kellel on huvi muusika suurkujude sügisõhtutelgi. valgusel paista laskma. et tutvustada oma külalistele just elutee ja loomingu vastu, siis on

Kui lehelugejal on mure, mida neid paiku, mis annavad Põhja-Kõige suurema hobusekarja oma- heliloojate Kappide majamuuseum huvitavat teha ootamatute küla- Viljandimaale omanäolise eheduse.nik Eestimaal on vanahärra Voldemar Suure- Jaanis ja Mart Saare listega, siis parim võimalus on ülla- Luht, kes pens ionipõ lve ala tes majamuuseum Hüpassaares õigeteks Toredaid elamusi!tada ennast ja teisigi avastustega hakkas nikerdama miniatuurseid sihtkohtadeks. Krista KullSakalamaalt. Iseendale teadmata puuhobuseid ja makette. Olustvere Võib tunduda üsna igavana käia Olustvere Turismikeskuse elame iga päev põnevate inimeste ja vallas Aimla külas on tal pea 500- mööda kive ja kände, kuid tegelik- juhatajakultuuriväärtuste keskel. Siinsamas pealine kari. Väike osa kogust on ka kuses kätkevad need endis meelde-otse meie tavalises elukeskkonnas on Olustvere lossis. Mustast nii palju imetlusväärset, mille hulgast lepast tehtud kujukestesse on allakirjutanu tahaks mõned vihjed hobuste tundja pannud kogu anda. oma hinge ning väikesed

A a s t a t u h a n d e t e p i k k u n e suksud kajastavad eestlaste elutegevus on jätnud siia piirkonda ajalugu ning igapäevaseid põnevaid jälgi. Siinmail on toimunud aske ldus i . Kui juhtute muistse vabadusvõitluse lahingud ja Rukkisaadu tallu sobival e e s t l a s t e s u u r k a n g e l a n e hetkel, õnnestub ehk näha ka Kalevipoegki on Sakalamaal ringi tööhoos meistrit, sest tema uidanud. Vanapagana ja Kalevipoja arvates pole kogu veel lõplikult omavahelise võitluse märgiks on valmis.Navesti jões Lepakose silla juures Suure-Jaani kirik püsib kivi, millel praegugi sarviku ist- tänapäeval veel vaid tänu heale mikujäljed peal. Kuulu järgi oli inglile, kes pani jala ette põrguline prantsatanud kivile peale vanakuradile, kui viimane seda kui eestlaste kangelane ta pikale tahtis kivi kiriku pihta visata. õhulennule oli saatnud. Tääksis Paksu talu õuel see

Kes oleks osanud arvata, et Suure- kivi nüüd siis laiutabki ning Jaani kiriku eeskojas on endale au- huvilistel on võimalus oma väärse koha leidnud eesti rahva- silmaga imetleda 12 meetrise kunsti üks vanemaid mälestisi - ümbermõõduga kivimürakat.rõngasrist 16. sajandist, millel on Elamusteotsijaid ootavad kummalisel kombel ka pesukurika armastuse tamm, krahvi kujutis. Rist pandi ammustel aegadel allikas, Lahmuse mõisa ühe tubli Anne nimelise naise auks,

Enne sõda

Olustveres

Järgneb

Harry ErmXXI lend

kandis ta Eesti Aleksandri Olustvere sellisteks hakatakse meid kasvatama, Põllutöökeskkooli nime. Lõpetajad vormima. Haritud põllumees pidi said talundijuhi kutse. Rahvakeeli olema võimeline juhtima nii küla kui haritud taluperemees või mõisa- valla elu. Olema võimeline olema keskharidust andev eestikeelne valitseja. Kooli lõpetamine andis igasuguste o rganisats ioonide ja põllumajanduslik õppeasutus - Eesti võimaluse astuda Tartu Ülikooli ühingute eesotsas. Ta pidi olema Aleksandrikool. Kulutati hulk põllumajandusteaduskonda. kool iõpetaja kõr val väär ikas energiat, koguti üle saja tuhande

Ka minu isa tahtis oma noorimast “maasoola” hoidja ja edasiviija.rubla raha, kuid tulemuseks oli pojast saada haritud taluperemeest - Kõik laabus korrektselt. Hommikul Varsti peale pärisorjuse kaotamist pettumus - 1888. aastal asutati omale järglast. Aastal 1938, kui oli kell 7.30 klassi, 6 tundi loenguid, Eestimaal, XIX sajandi teisel poolel, hoopis venekeelne Põltsamaa möödunud 50 aastat kooli asu- lõuna, kell 15.00 3 tundi praktilisi kui sai võimalikuks mõisnikelt maad Linnakool.tamisest ja kui olin sisseastumise töid puutöö toas, sep iko jas jm. rentida ja ka päriseks osta, hakkasid Aastad läksid, ajad muutusid ning eksamid, eesti keele kirjandi ja Neljapäeviti koorilaul.ärksamad mehed nagu Carl Robert unistused täitusid.matemaatika ülesanded, kirjutanud- El as im e pe aa eg u er an di tu lt Jakobson, Jaan Adamson, Jakob Esmalt avati 1914. aastal Kõo lahendanud, istusin 1. septembril internaadis. Elu juhtis meie endi Hurt jt vajalikuks pidama põllumeest mõisas Alampõllutöökool. 1919. esimese klassi esimesse pinki. Olin hulgast valitud omavalitsus. Täht-õpetada. aastal muudeti see keskkooliks ja klassi 36. õpilase hulgas kõige saim nende hulgast oli õpilaskonna Hakati taotlema luba asutada toodi seejärel Olustvere mõisa. Siin väiksem ja noorim - alles põlv- vanem oma kahe abiga, siis ühisköögi pükstes. Algas kõik nagu ikka - president nelja juhatuse liikmega, kl assi juha ta ja Mart in Juur iku spordiühingu ja koolikooperatiivi tutvumistunniga. Ees ootas kolm eestveda jad. Tegutses kaitsel iidu aastat pingsat õppimist klassis, õppu rkompani i. Es inemisoskusi põllul, aias, laudas, tallis. Järgnema õpiti ja teadmisi hangiti C. R. pidi lõpueksam ning kuus kuud Jakobsoni nim. noorpõllumeeste praktikat kas Eesti parimates taludes klubis. Üks kord aastas korraldati või Saksamaal , Taanis, Soomes, tantsukursused. Vaatamata sellele, et Rootsis. tegemist oli läbinisti poiste kooliga,

"Mida meie taluperemeeste seisus saime ka need edukalt “välisabi” kõige enam vajab on avar vaimu- kasutamata lõpetatud. Pidudel olid haridus ühendatud ehtsa talupoja- Olustvere poisid tuntud tantsu-meelsusega. Seda mitte niipalju enda mehed.kui just meie rahvusliku elu tuleviku Mida siis konkreetselt õpetati.pärast." (Peeter Aavik, kooli-inspektor.)

Juba esimesest päevast, esimesest hetkest peale andis tunda, et just

AJALOORADADELT

Olustvere Põllunduskeskkooli XXI lennu poisid traktoriõpetuse tunnis

FO

TO

: era

ko

gu

st

Kas olete sellel kivil osanud sarviku istmikujälge märgata? FOTO: Jaanus Siim

LEOLE 7

KUU KÜSIMUS

kü la st am in e. Se e on Eu re ka Vodka”. 0,5 liitrine pudel maksis leidsin väikese kullatera. Heikki REISIKIRI muuseum. Väljapanekud ajast, mil 12,98 Austraalia dollarit. ütles, et see on väga harv juhus, kui Austraaliasse tulid esimesed kulla- 18.01.2002 kulda leitakse.otsijad. Mäss, kus võitlesid päris- Muljed kullalinnast olid vapus-Täna näitab termomeeter vilus juba Kuidas ma 0maalased ja sisserändajad. Sain teada tavad.+30 C. Mis siis veel päikese käes!ja näha, kuidas vanasti kulda Külastasime ka Gold Museumi. Veetsime 3 tundi Sovereign Hillis. Austraalias kaevandati ja kuidas jõest kullaliiva Seal oli kullast asju alates kullaliivast See on kullakaevajate linn. Meenutab

käisin pesti. Jälle midagi uut ja huvitavad kuni ehete ja kuldrahadeni. Nägin meie Rocc'al Maret. Kõik majad on Austraalia ajaloost! maailma suurimat kullakamakat.sellised nagu 100 aastat tagasi. Algus juuni Leoles

Muuseumis käidud, veetsime Minuga juhtus Sovereign Hillis ka Vanalinna tänavatel sõidab hobu-õhtupooliku kodus. Ilm oli ilus ja midagi lõbusamat.setõld ja kõik, kes siin elavad ja 15.01.2002

0sooja +26 C. Otsustasin aias Tahtsin ennast pildistada koos töötavad, kannavad tolleaegseid rõi-Pärast loomaaia külastamist päevitada. Nii hea oli mõelda, et on kena sõdurpoisiga, kes kandis ilusat vaid. Tänaval pidas korda politseinik. sõitsime Ballarati linna ja jalutasime jaanuar ja mina saan päikese käes punast vanaaegset vormiriietust. Ta kandis vanaaegset vormiriietust järve kaldal. Jär ve nimi oli lesida, Eestis on aga külm ja lumi Seisin ja ootasin oma järge, sest ning tema vööl rippusid pikk mõõk ja Wendouree. Sidney olümpiamängude maas. Paari tunni pärast ajas Heikki pildistajaid oli teisigi. Siis aga ilmus (kandilised!) käerauad. Siin viibides ajal toimusid ka seal võistlused. mind tuppa. Ta kardab hirmsasti, et välja üks grupp turiste Hiinast. Ka tundus nagu lülituksin reaalsest Järvel ujus väga palju linde, mõned päike mulle liiga teeb. Väga paljud nemad tahtsid pilti teha. Äkki avastas elust välja ja elaksin ise selles ajas.neist mulle täiesti tundmatud. põevad siin nahavähki, sest päike on üks hiinlane mind ...Läbi linna voolas oja, mille kallastel Imestama pani see, et kõik luiged, nii tugev. sebis mingite taldrikutega ringi väga keda Austraalias nägin, olid musta

Marika Moorats17.01.2002 palju inimesi. Nad kühveldasid ojast värvi. Valge luik pidi olema haruldus. JärgnebLermonthi järv. Umbes Viljandi vett ja kruusa ning valasid tagasi. Wendouree järve ääres asub suur

järve suurune. Täiesti ära kuivanud. Sain teada, et nii otsitaksegi kulda. botaanikaaed, kus kasvab lilli, puid-Järel on ainult mudane ja päikese V õ e t a k s e põõsaid ja on ka oma “vihmamets”. käes pragunenud põhi. Vabalt võib pann liiva ja Nägin kasvamas ka kasepuid. kuiva jalaga üle järve jalutada. Paar kruusa täis Tavaliselt neid Austraalias ei ole. aastat tagasi oli see järv väga kuulus ning pes-Keset aeda oli istutatud väga palju suvituskoht. Käidi ujumas ja paadiga takse see erinevat värvi begooniaid. Märtsi-järvel kalastamas. Kaldale on v a i k s e l t kuus, kui kõik lilled õitsevad, pee-ehitatud motellid ja spordiväljakud. veega maha. takse begooniafestivali. Sellel aastal Eelmisel aastal aga hakkas järv Panni sise-oli see juba viiekümnes. Mulle oli taanduma. Kadusid külastajad ja kül je l on suureks üllatuseks magnooliapuu. järveäärsed majad on müüki pandud. rant, kuhu Millegipärast arvasin, et magnoolia

Pärastlõunal jalutasime Heikkiga k u l d p i -on põõsas. See oli aga tohutu suur Ballarati kaubatänaval. Üks suure- dama jääb, kõrge puu suurte mesimagusalt maid kaubanduskeskusi kandis nime sest on ras-lõhnavate õitega. Leidsin maast ühe “Big W”. Sõitsime läbi “autopoest”. kem kui liiv. õielehe, mis oli nii suur, et võisin Seal saab kauba kätte autost välja P roov i s in selle pähe panna ja mütsina tulemata: ütled oma soovid müüjale minagi! Ja kasutada.ja kõik tuuakse otse autosse. Riiulil õnn nae -16.01.2002nägin tuttavat silti - “Stolitšnaja r a t a s k i : Täna on plaanis muuseumi

Kulda otsimas FOTO: Marika Moorats

Taevaskotta . siin Olustvere järve ääres ühel suvel meesterahvaga Viljandi kultuurimaja Milliseid suveüritusi olete O l u s t v e r e oli. Ma arvan, et lähen Suure-Jaani klubi “Ajaratas” liikmed ja käime k ü l a s t a n u d j a m i d a M a a n a i s t e Järvepeole.” sealsetel üritustel. Suure-Jaani

kavatsete veel ette võtta? S e l t s i g a Muusikapäevadel käisin, Tarvastus t e e m e Katre Hommik, 7. klassi õpilane: pensionäride suvepäeval olin, Kurgjal O b i n i t s a “ K ä i s i n käisime pensionäridega teatri-r a h v a l e T ä ä k s i s etendust “Vedelvorst” vaatamas. Liis Lohu,k o h t u m i s - veepäeval ja Väga kahju on, et Suure-Jaanis 3. klassi õ h t u . O l u s t v e r e “Laulge kaasa” lindistusel käimata õpilane:T õ s i s e l t p a r g i p e o l jäi. Millest veel sel suvel osa saab “ K ä i s i n kahju on, et ning rohkem võetud, ei oska ette öelda.”emaga Lätis ma Su ur e- polegi. Olek-ekskursioonil J a a n i sin tahtnud Hedvig Pirn, j a p e r e g a Muusikapäevadest osa ei võtnud, aga m i n n a sekretär:oleme Pärnus natuke kõhe tundus üksinda Pü ha jä r ve “Ega suu-mere ääres õhtustelt kontsertidelt koju tulla. B e a c h rema tel üri-käinud. Veel A g a v õ i b - o l l a j ä i h o o p i s P a r t y ' l e . t u st e l k u i tahaks Saa-ettevõtlikkusest puudu.” Ku hu ve el O l u s t v e r e r emaa l ä ra

l ä h e n , e i pargipidu ja käia. Tääksis oli järvepidu, aga mina Siim Raud, 9. klassi õpilane: oska öelda.” fi rma suve -käisin samal ajal tädi sünnipäeval.

“Osalesin Tääksi korvpallilaagris, p äevad , e i Olustvere pargipeole oleks tahtnud käisin Olustvere pargipeol ja jaa- Olvi Jallai, pensionär: olegi käinud. ka minna, aga emal ei olnud aega. nipäeval olin “Mina olen Sellised suu-Tegelikult on meil kodus väga palju Tääksis peol. os a v õt nu d red üritused tööd teha ja koera eest peab ka Tahan minna kõigist koha- e r i t i e i hoolitsema.”P ä r n u s s e l i k e s t ü r i - tõmbagi, pigem puhkan niisama. mere äärde ja tustest, kui Sellel suvel pole ka midagi rohkemat Aime Krinal, pensionär:v õ i b o l l a väh egi või - plaanis. Olen veidi aiatöödega “Külastasin Pärnu teatri etendust mõnel sealsel m a l u s t o n hõivatud ja eks kõigepealt ikka töö ja “Parvepoisid”, pensionäridega käisin üritusel osa- olnud. Saab siis pidu. Aiatöö on ka omamoodi neljapäevasel reisil Ahvenamaale, leda. Tunnen ka Vilja ndis puhkus.”võtsin osa Eesti Looduskaitse Seltsi puudust an- n i n g k a u -vabariiklikust kokkutulekust Sondas sambliga pi- gemalgi käi- Jaanus Siimja plaanis on veel minna pensio-dudest nagu dud . Ol eme näridega ekskursioonile Värskasse ja

8 LEOLE

e-post: leole@vald.s-jaani.ee Toimetaja Kontaktisikud: Olustvere VallavalitsusHttp://www.suure-jaani.ee/leole Leili Kuusk 052 21 859 Suure-Jaani Linnavalitsus Silvi Raudmets tel (043) 74 266 Reklaamkuulutuse hind: Lembitu pst 42, Suure-Jaani Aili Adamson tel (043) 71 145 faks (043) 74 389firmal 150.- kr, tel (043) 71 145 (tööl) faks (043) 71 271eraisikul 15.- kr. leili@suure-jaani.ee Suure-Jaani GümnaasiumReklaami ootame kuni Toimetaja-abi fotograaf Suure-Jaani Vallavalitsus Reeda Sadam tel (043) 72 003, 1. kuupäevani. Jaanus Siim Märt Perve tel (043) 55 431 052 02 343Toimetusel on õigus artiklite tel (043) 72 001, 051 78 704 faks (043) 55 439 faks (043) 72 050teksti redigeerida-lühendada. jaanus@suure-jaani.ee mart@vald.s-jaani.ee

Küljendus TrükkKülliky Lohu OÜ Vali Press 055 18 297 Pajusi mnt. 22, Põltsamaa

olustverevv@alex.vil.ee kiky@s-jaani.ee tel (077) 52 491suure-jaani@suure-jaani.ee vali@estpak.ee

reeda@sjg.edu.eeLEOLE Kolme omavalitsuse infoleht

ilmub 1 kord kuus

ÕNNITLEME SÜNNIPÄEVALAPSI!

Teated

Fotograaf Jaanus Siim teeb Suure-Jaanis, Köleri tn 3 ateljeefotosid dokumendipildist perepildini. Eelnev kokkulepe telefonidel (043) 72 001 või 051 78 704

SUURE-JAANI LINNELLA TIRMANN 05.08.1921 81MEERI JANNO 23.08.1921 81HELMI KIMMEL 08.08.1927 75HEINRICH JüRGEN 24.08.1927 75LEIDA VENDLA 25.08.1927 75LINDA LIIGUS 19.08.1932 70AINO TASAK 22.08.1932 70HELLE SAUGA 12.08.1942 60IMBI TIRMANN 20.08.1942 60ELNA HANSEN 23.08.1942 60ÜLLE VAHTER 01.08.1947 55REIN VALDMAA 30.08.1952 50

SUURE-JAANI VALDLINDA KULL 03.08.1906 96ANNA PALITS 25.08.1910 92TIIU ARUKASK 24.08.1916 86LIINA JÜRGEN 26.08.1917 85ALEKSEI JOHANSON 21.08.1921 81ERNA SILD 05.08.1922 80ERMILDA LINDER 28.08.1922 80ANDREI PAPP 04.08.1932 70EDGAR REIMAN 15.08.1932 70ÕIE-MAIE VALMSEN 08.08.1932 70ALBERT KOLOMETS 07.08.1937 65JAAN MÄNDLA 21.08.1942 60TOIVO VIIRES 22.08.1942 60RAIVO VIIR 26.08.1942 60ELSA TRIISA 02.08.1942 60LEILI KOODRES 10.08.1942 60TIIA JäRVIK 27.08.1942 60TOOMAS TIRUSSON 21.08.1947 55ANTS SEPP 03.08.1952 50TIIU SEPP 03.08.1952 50PILVI AILT 13.08.1952 50MARJU KAUPMEES 25.08.1952 50

OLUSTVERE VALDALFRED MILL 04.08.1904 98JAAN KIVISILD 13.08.1908 94MARTA TÕNISSOO 17.08.1910 92BRONISLAVA KAJU 10.08.1914 88HELMI KOLK 01.08.1918 84LINDA SUBI 18.08.1918 84KARELL KALJUSTE 29.08.1918 84HEIMA MILL 26.08.1932 70ANDREI GROMOV 28.08.1932 70HELVI RIST 21.08.1937 65ALLI NUUT 01.08.1947 55MATI TOOMSALU 02.08.1947 55JAAK SOON 23.08.1947 55ANNE KÜLM 24.08.1947 55HEIN GUIDO 22.08.1952 50

O Ü A A A q u aL a b o r i t e e n u s e d

Viljandi kesklinnas:vee-, mulla- jt analüüsid, konsultatsioonid.Asume Viljandimaa TÜ parempoolses tiivas

aadressil Väike-Turu 3.Info telefonidel 053 426 446, (043) 34 351

Mälestame LIISA SIKK 31.01.1924 - 02.07.2002JURI TODORUK 21.05.1959 - 05.07.2002UUDO KINGISEPP 14.01.1961 - 06.07.2002ENN KAARET 14.03.1948 - 11.07.2002LEIDA SAARETS 11.07.1922 - 11.07.2002KALJU REINU 17.01.1938 - 15.07.2002LEIDA RUUSAKINK 03.05.1912 - 20.07.2002PAULINE MÄGI 14.05.1911 - 24.07.2002

Paala Rahvamaja ootab kõiki huvilisi 18. augustil Haapsallu

TänuavaldusTänan südamest abi eest Suure-Jaani valla töötajaid Maie Käbat ja Sirje Auat ning kalmistuvahti hr Vendelini osutatud abi eest abikaasa Juri Todoruki muldasängitamisel.

Lesk lastega

Suure-Jaani lasteaed “Sipsik” kuulutab

välja konkursi

0,25 koormusega logopeedi ja0,5 koormusega muusikaõpetaja-

liikumisõpetajaametikohtade täitmiseks.

Avaldus, CV ja haridust tõendava dokumendi koopia esitada hiljemalt 26. augustiks

Lembitu pst 42, Suure-Jaani.Informatsioon telefonil (043) 71 198

Suure-Jaani lasteaed “Sipsik” võtab vastu

ka alla kahe aasta vanuseid lapsi.

Õnnitleme

tublit kangakudumise juhendajat

Ermilda Linderitjuubeli puhul

Millal küll möödusid kevad ja suvi,millal küll hõbedat juustesse tuli?

Ega see tulnud üle öö,aastad on teinud oma töö.

Sellest on jäänud südamesoojust,Silmadesära ja killuke noorust.

Ning olgu sul aastaid veel edasi särada,aega ja jõudu elupuud järada.

Paala Rahvamaja

Õnnitleme

OÜ LANDEKER OSTABkasvavat metsa ja metsamaad

hind kuni 60 000 EEK/haTasu kohe!

Tel 051 79 866, 051 10 415Faks (0) 633 5576

Lea ja Lembit

Rohtmaa

Te käes on pärli

Neist igaüks on ise värviOn halle, valgeid, musti

Kuid südames teil ikka lusti.Hoogsaid samme, head tuju, rõõmu,

Tervist kuhjaga.

Aivar, Andrea, Margit,Mervet ja Silvi

2525

Eesti Looduskaitse Seltsi Suure-Jaani osakond kavandab kahe päevast õppereisi Osmussaarele. Osavõtusoovist teatada hiljemalt 15. augustiks telefonidel (043) 71 483 või 051 78 704

Tääksi Põhikool otsib isikut, kes varustaks kooli algava õppeaasta jooksul kartuliga. Lepingu sõlmimiseks palun võtta ühendust majandusjuhataja või direktoriga.

Telefonid (043) 77 442, 77 373 või 051 28 985.

Olesja Lopatjuk'il sündis 14. juunil tütar MOONA

Liilia Lund'il ja Kalev Eevardi'l sündis 10. juulil poeg DANIEL Eevardi

Õnnitleme

lapse sünni puhul!

AS Kesk-Eesti Arenduskeskuse KEA Erakool( koolitusluba nr 1440 HM/09.05.01)

TOIDUHÜGIEENIKOOLITUS16. augustil kell 9-17

Lektor Jelena SovaRegistreerimistähtaeg 14. august

TÖÖKESKKONNAVOLINIKE JA TÖÖKESKKONNA-

NÕUKOGU LIIKMETE VÄLJAÕPPEKURSUS21. - 23. augustil kell 10-17

Registreerimistähtaeg 16. august

Info ja registreerimine telefonil (043) 55 599e-post: kadri@kea.ee, riina@kea.ee

KEA Viljandi Õppekeskus, Lossi 15, Viljandi. www.kea.ee