swedbanki eesti kaubandusettevõtete uuring 2016

© Swedbank

Kaubandusettevõtete küsitlus 2016

26.05.2016

© Swedbank

Ülevaade esitlusest

(A) Kuidas on jaekaubandusel läinud?

(B) Mida arvavad ettevõtted jaekaubanduse väljavaadetest 2016?

© Swedbank

(A) Kuidas on jaekaubandusel läinud?

© Swedbank

Kuidas jaguneb jaekaubanduskäive*?

Allikas: Statistikaamet

*Põhineb 2015. a lühiajastatistikal; v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

4

39%

17%

13%

10%

5%

5%

4%

3%

2%

2%

jaemüük spetsialiseerimata kauplustes (domineerivad toidukaubad jajoogid)

mootorikütuse jaemüük spetsialiseeritud kauplustes

majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali müük

jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes

farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete müük

tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete müük

jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes

jaemüük posti või interneti teel

kasutatud kaupade jaemüük kauplustes, jaemüük kioskites jaturgudel, otsemüük

toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritudkauplustes

© Swedbank

Jaekaubanduse lisandväärtus kasvab SKPst kiiremini


Muutused võrreldes eelmise perioodiga on arvestatud mahu muutuse alusel

*v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

5

6,8%

-18,0% -19,8%

-0,4%

1,2%

12,6%

4,2%

11,4%

6,1% 7,7%

-5,4%

-14,7%

2,5%

7,6%

5,2%

1,6%

2,9%

1,1%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Jaekaubanduse* lisandväärtuse muutus võrreldes eelmise aastaga, %

SKP muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Jaekaubanduse osatähtsus SKPs on 4,9%.

© Swedbank

Hinnad languses

6

Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, %


6,6%

10,4%

-0,1%

3,0%

5,0%

3,9%

2,8%

-0,1% -0,5%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

© Swedbank

Jaekaubanduse maht rekordtasemel

7

Jaemüügi mahuindeks, 2007 = 100


100

97

82 80 84

91 96

102

110

14,9%

-2,7%

-15,4%

-3,2%

5,8% 7,7%

5,2% 6,7% 7,9%

-20,0%

-15,0%

-10,0%

-5,0%

0,0%

5,0%

10,0%

15,0%

20,0%

0

20

40

60

80

100

120

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Jaemüügi mahuindeks Muutus võrreldes eelmise aastaga, %

© Swedbank

Müügitulu kasvatavad mahud, mitte hinnad

8


Jaekaubandusettevõtete** müügitulu, miljon eurot

*2015 hinnanguline müügitulu põhineb Statistikaameti lühiajastatistika muutusel.

**v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

5 084 5 296

4 354 4 539

5 029 5 548 5 783

6 155 6 354 15,3%

4,2%

-17,8%

4,2%

10,8% 10,3%

4,2% 6,4%

3,2%

-20,0%

-15,0%

-10,0%

-5,0%

0,0%

5,0%

10,0%

15,0%

20,0%

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015*

Jaekaubandusettevõtete müügitulu, MEUR Muutus võrreldes eelmise aastaga, %

© Swedbank

Kõrgem reaalpalk tugev kindlustunne eratarbimise

kiirem kasv jaekaubanduse kiire kasv jätkusuutlik?

9

Allikad: Statistikaamet; Eesti Konjunktuuriinstituut

-35,0

-25,0

-15,0

-5,0

5,0

15,0

25,0

-35,0%

-25,0%

-15,0%

-5,0%

5,0%

15,0%

25,0%

1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q 1Q 2Q 3Q 4Q

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Eratarbimise muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Jaekaubandusmahu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Reaalpalga muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Tarbija kindlustunde indikaator

© Swedbank 10

Keskmine brutokuupalk, eurot

2015 kasvas jaekaubanduse keskmine

brutokuupalk 6,5% vs. Eesti keskmine 6,0%.


Jaekaubanduse brutopalga kasv Eesti keskmisest kiirem

*v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

616 602 622

654 688

735

783 784 792

839

887

949

1 005

1 065

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Jaekaubandus* Eesti keskmine

2013-2015 kasvas jaekaubanduse keskmine

brutokuupalk 13,8% vs. Eesti keskmine 12,2%.

© Swedbank

11

Tööjõukulude kiire kasv survestab kasumlikkust

Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika

Jaekaubandusettevõtete* kasumlikkus

**2015 hinnanguline müügitulu, tööjõukulu, kogukasum ja nendest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel.

*v.a mootorsõidukite ja mootorrataste müük

8,0% 8,7% 8,7%

8,1% 7,8% 7,4% 7,7%

8,1% 8,6%

3,8%

1,0%

-0,8%

0,7% 1,4%

2,8% 2,4%

2,1% 1,9%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015**

Tööjõukulude osakaal müügitulus, % Kogukasumi marginaal müügitulust, %

2015 kasvasid tööjõukulud

9,1%, kogukasum -5,8%.

2012–2015 kasvasid

tööjõukulud 33%,

kogukasum -31%.

Tööjõukulude osakaal

müügitulus on 3 aastaga

tõusnud 7,4% →8,6%.

© Swedbank

Madal investeeringute tase võib olla ohuks

kasumlikkusele ja tuludele

12

*2015 hinnanguline lisandväärtus ja investeeringud ning nendest lähtuvad suhtarvud põhinevad Statistikaameti lühiajastatistika muutusel.

**v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

Allikas: Statistikaameti aasta- ja lühiajastatistika

Jaekaubandusettevõtete** investeeringute tase

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015*

0

50

100

150

200

250

300

Investeeringud põhivarasse (k.a kapitalirent) jooksevhinnas, MEUR

Põhivara investeeringute suhe lisandväärtusesse (jooksevhinnas), %

© Swedbank

Soodne aeg investeeringuteks: toorainehinnad,

laenuvõimendus ja intressid madalad

13

Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet

Jae- ja hulgikaubandusettevõtete intressimäärad ja laenuvõimendus

20,9% 22,3%

20,6%

17,8% 17,3%

12,8% 11,5%

10,6%

5,9%

8,0%

9,6%

6,8%

4,7% 3,8% 3,0% 3,2%

2,6%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Lühiajaliste võlakohustuste ja pikaajaliste kohustuste suhe varasse, %

Laenuportfelli keskmine intressimäär, %

© Swedbank 14

MAHT/KÄIVE/HINNAD: TÖÖJÕUD/KASUM: INVESTEERINGUD:

Jaekaubandus - kokkuvõte

Tööjõukulude kiire kasv

ohustab kasumlikkust

Tööjõukulude suhe

müügitulusse on 3 aastaga

tõusnud 7,4% → 8,6%, samas

kui kogukasumlikkus on

langenud 2,8% → 1,9%.

Jaekaubandus annab tööd ca

52 000 inimesele ehk ca 8%le

Eesti hõivatutest (2015

keskmine).

Investeeringute tase on madal Jaekaubanduse maht

rekordtasemel

Vahemikus 2010-2015 kasvas

maht 38%, keskmiselt 6,7%

aastas (2015: +7,9%).

2015 kasvasid tööjõukulud

9,1%, kogukasum -5,8%.

Investeeringute suhe

lisandväärtusesse viimastel

aastatel 13-15% kasvava

konkurentsi valguses ohustab

jaekaubandusettevõtete

jätkusuutlikkust.

Keskmine brutokuupalk kasvas

6,5% ja hõivatute arv 5,8%.

Kasumlikkuse langus, kasvav konkurents ja investeeringute võrdlemisi

madal tase ohustavad nõrgemate ettevõtete jätkusuutlikkust.

Tarbijahinnaindeks tõusis samal

perioodil 11,5%, keskmiselt 2,2%

aastas (2015: -0,5%).

Tarbija kindlustunde indikaator on

võrreldes 2014. a tasemega

langenud.

Soodne aeg investeeringuteks:

laenuvõimendus ja intressid

madalad.

Müügitulu kasvas samal perioodil

40,0%, keskmiselt 7,0% aastas

(2015: +3,2%).

© Swedbank

(B) Mida arvavad ettevõtted jaekaubanduse väljavaadetest 2016?

© Swedbank 16

*Ettevõtted, kes on määratlenud oma põhitegevusalana jaekaubanduse, v.a mootorsõidukite ja mootorrataste müük

Uuringus osales 241 kaubandusettevõtet

Küsitletud ettevõtete

jagunemine sektori järgi

Küsitletud ettevõtete

jagunemine käibe järgi

Spetsiali-seerimata kauplused

17%

Spetsiali-seeritud

kauplused 83%

Käive < 1M€ 43%

1M€ ≤ Käive < 10M€ 37%

Käive ≥ 10M€ 20%

Ehitus- ja kodukaubad 29%

Kodumasinad ja elektroonika 9%

Rõivad ja jalatsid 10%

Spordi- ja vabaajakaubad 6%

Apteegid 6%

Muud kauplused 42%

Küsitlusele vastas 241 jaekaubandusettevõtet:

• käive 3,43 miljardit eurot (ca 54% sektorist*)

• 35 ettevõtet käibega üle 20 miljoni euro

• 16 ettevõtet käibega üle 50 miljoni euro

• mediaankäive 1,4 miljonit eurot

© Swedbank 17

Vastanutest 59% (2015: 73%) prognoosib

käibe kasvu, 34% (2015: 26%) käibe

samaks jäämist ja 7% (2015: 1%) käibe

langust.

2015 plaaniti kasvuks 6,0%, tegelik +3,2% (Allikas: Statistikaameti lühiajastatistika).

Suurimat käibe kasvu prognoosivad spordi-

ja vabaajakaupadele spetsialiseerunud

ettevõtted (+10,4%) ning apteegid (+8,1%).

93% ettevõtetest plaanib käibe kasvu või samaks jäämist,

keskmiselt +4,4%

4,4%

4,9%

5,4%

4,3%

4,1%

3,7%

0,0%

3,3%

10,4%

8,1%

4,8%

KÕIK

Käive < 1M€

1M€ ≤ Käive < 10M€

Käive ≥ 10M€

Spetsialiseerimata kauplused

Ehitus- ja kodukaubad

Kodumasinad ja elektroonika

Rõivad ja jalatsid

Spordi- ja vabaajakaubad

Apteegid

Muud spetsialiseeritud kauplused

Plaanitav käibe muutus* 2016

*käibega kaalutud keskmine muutus

Spetsialiseeritud kauplused prognoosivad

kiiremat käibe kasvu (+4,9%) kui

spetsialiseerimata kauplused (+4,1%).

© Swedbank

81% ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse paranemist

või samaks jäämist

18

Mitu % ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse* paranemist,

samaks jäämist või vähenemist 2016. a?

*ärikasumlikkus = ärikasum / käive

Ettevõtjad planeerivad kasumlikkust

parandada peamiselt läbi müügimahu

kasvu (68% vastanutest).

42%

36%

39%

59%

29%

47%

47%

55%

58%

36%

39%

39%

46%

42%

22%

44%

44%

24%

30%

42%

55%

37%

19%

18%

19%

18%

27%

9%

29%

15%

9%

24%

KÕIK

Käive < 1M€

1M€ ≤ Käive < 10M€

Käive ≥ 10M€




Rõivad ja jalatsid


Apteegid


paraneb ei muutu väheneb

Spetsialiseeritud kauplused on kasumlikkuse

parandamise suhtes optimistlikumalt

meelestatud kui spetsialiseerimata kauplused.

© Swedbank

95% ettevõtete kindlustunne 2016 eesmärkide

saavutamise suhtes on tugev või keskmine

19

Kas kindlustunne 2016 eesmärkide saavutamise suhtes on

tugev, keskmine või nõrk? (% vastanutest)

Kindlustunne on tugevaim spetsialiseeritud

kaupluste ja suurettevõtete seas.

31%

25%

30%

43%

22%

33%

64%

66%

66%

57%

71%

63%

5%

9%

3%

7%

5%

KÕIK

Käive < 1M€

1M€ ≤ Käive < 10M€

Käive ≥ 10M€


Spetsialiseeritud kauplused

tugev - eesmärgid on saavutatavad

keskmine - mõned eesmärgid saavutatavad, mõned mitte

nõrk - eesmärgid pigem ei ole saavutatavad

© Swedbank

73% ettevõtetest plaanib olulisi investeeringuid

20

Kas plaanitakse olulisi investeeringuid 2016. a? (% vastanutest)

Olulisi investeeringuid plaanitakse rohkem

suurettevõtete ja spetsialiseerimata kaupluste seas.

73%

60%

78%

92%

90%

74%

76%

75%

83%

64%

63%

KÕIK

Käive < 1M€

1M€ ≤ Käive < 10M€

Käive ≥ 10M€




Rõivad ja jalatsid


Apteegid


© Swedbank

Peamiselt investeeritakse kauplustesse ja e-kaubandusse

21

Millistesse valdkondadesse planeeritakse olulisemaid investeeringuid 2016. a?

(% neist, kes plaanivad olulisi investeeringuid)

41%

42%

32%

56%

73%

29%

15%

73%

40%

71%

23%

35%

35%

41%

24%

8%

40%

62%

20%

40%

29%

46%

13%

10%

20%

7%

8%

24%

8%

17%

11%

13%

7%

13%

11%

7%

15%

7%

20%

13%

KÕIK

Käive < 1M€

1M€ ≤ Käive < 10M€

Käive ≥ 10M€




Rõivad ja jalatsid


Apteegid


Kaupluste sisustus ja interjöör E-kaubandus Ladustamine/logistika Muu

Spetsialiseerimata kauplused investeerivad ülekaalukalt kaupluste

sisustusse ja interjööri, samas kui spetsialiseeritud kauplused

investeerivad keskmisest rohkem e-kaubandusse.

© Swedbank

Keskmine investeeringute maht on kasvamas

22

Kas 2016 investeeringud kasvavad, jäävad samaks või kahanevad?

(% vastanutest)

Investeeringute kasvu plaanitakse

rohkem suurettevõtete seas.

29%

23%

29%

43%

34%

30%

12%

45%

33%

27%

27%

53%

62%

52%

37%

51%

53%

59%

40%

58%

64%

54%

17%

15%

19%

20%

15%

18%

29%

15%

8%

9%

19%

KÕIK

Käive < 1M€

1M€ ≤ Käive < 10M€

Käive ≥ 10M€




Rõivad ja jalatsid


Apteegid


kasvavad jäävad samaks kahanevad

© Swedbank

88% ettevõtetest hindab finantseerimise kättesaadavust

heaks või keskpäraseks

23

Kuidas hindate finantseerimise kättesaadavust Eesti

krediidiasutustes? (% vastanutest)

Suurettevõtted hindavad finantseerimise

kättesaadavust paremaks kui väikeettevõtted.

48%

24%

61%

73%

59%

46%

40%

52%

36%

22%

32%

42%

12%

23%

3%

4%

10%

13%

KÕIK

Käive < 1M€

1M€ ≤ Käive < 10M€

Käive ≥ 10M€


Spetsialiseeritud kauplused

Hea - vastavalt finantseerimisvajadusele

Keskpärane - kättesaadav, ent mitte vajalikul määral

Kesine - raskesti kättesaadav

© Swedbank

2015 müüdi keskmiselt 2 821 euro eest tooteid

kaubanduspinna m2 kohta

24

Müük kaubanduspinna m2 kohta aastas, 2015

2 821

1 268

2 115

2 953

3 284

1 666

6 400

2 454

2 281

5 853

2 862

KÕIK

Käive < 1M€

1M€ ≤ Käive < 10M€

Käive ≥ 10M€




Rõivad ja jalatsid


Apteegid


Võrdluseks: Euroopa Liidus tervikuna

müüdi 2015. a keskmiselt 4 200

EUR/m2* ehk 49% rohkem kui Eestis.

Spetsialiseerimata kauplused müüvad

keskmiselt m2 kohta 47% rohkem kui

spetsialiseeritud kauplused.

*Allikas: GfK

© Swedbank

Ettevõtjad plaanivad järgmise kahe aasta jooksul

kaubanduspinda kokku 3,9% võrra laiendada

25

Kaubanduspinna muutus* järgneva kahe aasta jooksul, %

3,9%

3,5%

5,6%

3,7%

3,6%

2,4%

0,0%

5,2%

9,8%

5,2%

6,4%

KÕIK

Käive < 1M€

1M€ ≤ Käive < 10M€

Käive ≥ 10M€




Rõivad ja jalatsid


Apteegid


Spordi- ja vabaajakaupade müüjad plaanivad enim

kaubanduspinda laiendada, kodumasinate ja

elektroonika müüjad aga vähim.

*pinnaga kaalutud keskmine muutus

© Swedbank

E-kaubandusega tegeleb 36% jaemüüjatest

26

Kas ettevõte tegeleb e-kaubandusega?

(% vastanutest)

Kui 2014 ei tegelenud ükski küsitletud spetsialiseerimata ettevõte

e-kaubandusega, siis 2015 iga kümnes ja 2016 juba iga neljas.

36%

28%

42%

43%

24%

37%

59%

25%

50%

9%

41%

KÕIK

Käive < 1M€

1M€ ≤ Käive < 10M€

Käive ≥ 10M€




Rõivad ja jalatsid


Apteegid


© Swedbank

E-kaubanduse osakaal müügitulust tõusmas 2%ni

27

E-kaubanduse osakaal* Eesti jaekaubandusettevõtete

müügitulus 2015-2016

1,1%

6,6%

4,4%

0,8%

0,7%

0,6%

4,4%

1,5%

0,5%

0,0%

6,1%

1,8%

9,0%

5,4%

1,4%

1,4%

1,2%

7,2%

1,7%

0,7%

0,1%

7,9%

KÕIK

Käive < 1M€

1M€ ≤ Käive < 10M€

Käive ≥ 10M€

Spetsialiseerimatakauplused



Rõivad ja jalatsid


Apteegid

Muud spetsialiseeritudkauplused

2015 tegelik 2016 prognoos

Ettevõtjate plaanide kohaselt kasvab e-

kaubanduse müük 68% võrra 2016. a.

*Ei sisalda Eesti tarbijate oste välismaistest e-poodidest.

© Swedbank

Jaemüüjate fookuses on müügikanalid, kulud ja

tootevalik

28

Mis on 2016. a jaemüüjate fookuses? (% vastanutest)

25%

20%

14%

10%

10%

9%

6%

6%

uute müügikanalite arendamine

kulude optimeerimine

tootevaliku muutmine

sisseostu optimeerimine

investeeringud kaupluste sisustusse ja interjööri

kaubanduspinna laiendamine

lojaalsusprogrammi arendamine

muu

© Swedbank

KÄIVE/KASUM/FOOKUS: INVESTEERINGUD: E-KAUBANDUS:

Kokkuvõte

31% peab kindlustunnet

tugevaks, 64% keskmiseks ja

vaid 5% nõrgaks.

73% ettevõtetest plaanib olulisi

investeeringuid 2016. a

Investeeringute fookuses on

kaupluste sisustus/interjöör (41%

vastanutest) ja e-kaubandus

(35%).

Keskmine investeeringute maht

on kasvamas.

E-kaubanduse müük kasvab

68% 2016. a

36% vastanutest tegeleb täna e-

kaubandusega.

Prognooside kohaselt tõuseb e-

kaubanduse osakaal Eesti

jaekaubandusettevõtete

müügitulust 1,8%le 2016. a

(2015 tegelik 1,1%).

Vastanud Eesti jaemüüjate

keskmine aastakäive m2 kohta on

2 800 eurot vs. EL-is 4 200 eurot.

Jaemüüjad on mõõdukalt

optimistlikud

59% plaanib käibe kasvu,

keskmiselt +4,4% (2015: +6,0%).

42% plaanib kasumlikkust

suurendada, 39% hoida ning

19% vähendada.

Vastanud ettevõtete

kaubanduspind suureneb

järgmise kahe aasta jooksul

kokku 3,9% võrra. 2016. a fookuses on uute

müügikanalite arendamine

(25%), kulude optimeerimine

(20%) ja tootevaliku muutmine

(14%).

Investeeringute vajadus püsib kõrge: kiire

palgakasv ja konkurents sunnivad efektiivsust

tõstma ning uusi müügikanaleid arendama.

E-kaubanduse kiire areng ja müügipinna

madal tootlikkus pärsivad vajadust

kaubanduspinda suurendada.

29

swedbanki eesti kaubandusettevõtete uuring 2016

Economy & Finance