LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 34 (2944) Kolmapäev, 9. september 2009

Tänavu septembris pühitseb E.E.L.K. Sydney Jaani kogudus oma 75. juubelit. Kui ristikiriku ligi 2000 aasta pikkuse ajaloo taustal pole taoline iga kuigi-võrd märkimisväärne, siis mõel-des 400 aastase eestikeelse kiri-ku peale (arvestades esimestest teadaolevatest eestikeelsetest jutlustest 17. alguses) on mulje juba väärikam ning kui heida-me eraldi pilgu läänemaailmas järjepidevalt tegutsevate eesti-keelsete koguduste sekka, siis siin on 75-aastane Sydney Jaani kogudus üks vanimaid omasu-guste hulgas. Sellal kui iga kirikukoguduse lähtepunkt ja alus on meie Õn-

Sydney Jaani kogudus valmistub sünnipäevapeoksnistegijas, ei või ükski kogudus olla elujõuline ilma liikmete-ta - inimesteta (olgu neid siis pealegi kasvõi väikene hulk), kes jõukohaste panustena oma huvi, hoolt ning energiat kogu-duse ellu ja töösse rakendades seda üheskoos elavana hoiavad ning edasi kannavad. Ka Jaani koguduse elujõu saladus pei-tub kahtlemata tema liikmetes. Nõnda sai kogudus 1934. aastal alguse ‒ mitte kirikuvalitsuse otsuse alusel, vaid siia elama asunud eestlaste soovil ja vali-kul - ning nõnda on ta püsinud tänapäevani. Tänavuse tähtpäeva teeb iseäranis rõõmsaks ja pidulikuks

asjaolu, et oma külastusega aus-tab Sydney Jaani kogudust, see-järel aga ka kõiki teisi Austraalia eestlaste luteriusu kogudusi, meie kiriku ülemkarjane, E.E.L.K. peapiiskop Dr Andres Taul koos abikaasaga. Pühapäeval, 20. septembril algusega kell 14.00 tähistatakse koguduse juubelit Läti kirikus Homebushis pea-piiskopliku armulauaga juma-lateenistusega. Samas pühitse-takse E.E.L.K. Sydney Jaani ning Canberra koguduse teenistusse õpetaja Meelis Rosma, kes on nüüdseks juba ligi kaks aastat mõlemat kogudust teeninud. Teenistuse järel leiab Läti kiri-ku kogudusemajas aset ühine kohvilaud, kus on võimalik ka omavahel paar sõna juttu aja-da. Sellele järgneval nädalal kü-lastab peapiiskop ka Thirlmere pihtkonda, Adelaide’i kogudust, Melbourne’i Pauluse ning Can-berra kogudust.Pidulikel puhkudel on ikka olnud hea tava ruumid korda seada ning pidurõivad selga tõmmata. Tänu SES Kunsti- ja Käsitööringile ei ole meiegi juu-bilar selles osas häbisse jäänud. Kui möödunud aasta lõpul, pä-rast üht jumalateenistust käsi-tööringi naised uurisid, kas on ehk midagi, mida nad omalt poolt kogudusele valmistada võiksid, leidsime, et ei oleks sugugi paha mõte meie päevi-näinud kardinad välja vahetada. Ilma pikema jututa võetigi aken-de mõõdud ning asuti uusi kar-dinaid kavandama. Plaan kasvas hoogsalt edasi teos- tuseks ning täpselt kaks kuud enne sünnipäevapidu ‒ 20. juulil riietuski meie kirikusaal pi-durüüsse. Uued, ko-duselt eestipärase mustriga kardinad ning samas stiilis puldikate on nüüd-seks juba üle kuu aja kirikusaali eh-tinud ning jõudnud rõõmu valmistada mitte üksnes meie kirikulistele, aga ka kodumaalt külas käinud keeletead-lastele. Südamli-kud tänud Jaani koguduse juhatuse poolt proua Külliki Poole’ile ning SES Kunsti- ja Käsitöö-

Peapiiskop Andres Taul tuleb Adelaide’i

E.E.L.K. uus peapiis-kop Andres Taul külas-tab meid Adelaide’is 22.-24. septembril 2009. Adelaide’is toimub sel-leks vabas vormis vastu-võtt Eesti Majas kolma-päeval 23. septembril kell 14.00. Kõik Adelaide’i eestlased on kutsutud peapiiskopiga kohtuma.Andres Taul on sün-dinud 11. augustil 1936. aastal Tartus vaimuliku peres. Ta sai oma teo-loogilise hariduse Saksa-maal. Erlangeni ülikoolis Siis lõpetas ta Inglismaal Oxfordi ülikooli baka-laureuse ja magistrina. 1996. aastal kaitses Taul doktorikraadi Concordia Seminaris Fort Worthis, Indiana USAs. Ordineeriti õpetajaks 1961. aastal. Ta oli viimane, keda peapiiskop Kõpp õpetajaks ordineeris. Andres Taul teenis eesti kogudusi Inglismaal, USAs ja Kanadas. Ala-tes 1982. aastast on ta olnud Toronto Peetri koguduse õpetaja. 1988. aastal külastas ta esimese E.E.L.K. õpetajana Eestit, oli kirikulaulu ja palveraamatu komitee esimees, külalis-lektor ja esimene kaplan Tar-tu ülikoolis. Andres Taul oli ka Tartu ülikooli koguduse taastamise mõtte algataja ja läbiviija. Abikaasa Eneri Taul on elukutselt arhitekt, peres on poeg ja kaks tütart, kes kõik elavad Kanadas. Andres Tauli isa, praost doktor Jaak Taul (1905-2007) elas Inglismaal, kus elavad ka Andrese õed Virge ja Tiina. Andres Taul on autasustatud Eesti Punase Risti teenetemärgiga eestluse alalhoidmise eest Kanadas. Ta promoveeriti Tartu ülikooli usuteaduse audoktoriks väljapaistvate teenete eest eestluse ja ema-keele säilitamisel eksiilis.

Virgats, september 2009Foto: Tiiu Roiser Osa talgulistest pärast tööd Rookwoodi kalmistul.

ringi liikmetele!Teise olulise ettevalmistusena soovisime sünnipäevaks korda seada eestlaste kalmistu Rook-woodis. Seepärast toimusid täna- vused surnuaia koristustalgud tavapärasest mõnevõrra varem ‒ augustikuu viimasel laupäeval. Rõõm oli kogeda, et pilvisest ja hoovihmasest hommikupooli-kust hoolimata kogunes inimesi rohkem kui varasematel korda-del (koguduse külalisteraamatut lehitsedes selgus, et viimati lõi kaasa samal hulgal talgulisi ‒ 24 inimest ‒ aastal 1988!) Paralleel-selt koristustööde edenemisega selgines ka ilm ning kui me kesk- päeva paiku, pärast värskenda-vaid suupisteid, koduteele sätti-

sime, ei näinud puhas ja viisakas välja mitte üksnes kalmistu meie selja taga, aga päikeseliseks oli pöördunud ka taevas meie ko-hal. Palju tänu kõigile talguliste-le teie aja ja tehtud töö eest! Lisaks nimetatud sündmus-tele on olnud käimas mitmeid väiksemaid, ent mitte vähem olulisi juubeliettevalmistusi nii Sydneys kui Thirlmeres. Kogu-duse juhatuse nimel tänan kõi-ki, kes läbi aastate on Sydney Jaani kogudust oma südames ja meeles kandnud. Ilma teieta ei oleks tänavune juubel võimalik! Olgu Taevaisa õnnistus ikka teie-ga ning lasku Tema ise igal meie ausal tööl head vilja kanda.

Õpetaja Meelis Rosma

Tänu SES Kunsti- ja Käsitööringile ehivad kirikusaali nüüd kaunid rahvusliku mustriga kardinad ning samas stiilis puldikate. Fotol vasakult: Külliki Poole, Reet Simmul, õpetaja Meelis Rosma, Helle-Mall Risti, Koidula Muttik.

2 “MEIE KODU” 9. september 2009

Eesti Ema monument saab nurgakiviVõrumaale rajatav Eesti Ema monument saab järgmisel nädalal nurgakivi, kogu samba kompleks on kavas avada emadepäeval, 9. mail 2010. Rõuge valda püsitatavale Eesti Ema monumendi nurgaki-vi asetamisüritus algab laupäeval, 5. septembril kell 12. Monument kerkib Rõuge Suurjärve äärde ning Eesti Ema kuju hak-kab seisma näoga järve poole. Monumendi skulptorid on Ilme ja Riho Kuld. Eesti Ema monumendi ideega tuli Võrumaa elanik Hans Sissas viis aastat tagasi. Aastate jooksul on monumendi rajamiseks annetatud ligi pool miljonit krooni. Rõuge vald sai monumendi asukoha rajamiseks ettevõtluse aren-damise sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime arendamise pro-grammist miljon krooni ning vald omalt poolt eraldas 260.000 krooni, mille eest saab rajada astmed, parkla, öise valgustuse ja haljastuse.

BNS, 30.08

Eesti paaris- aeruline kahepaat tuli MM-il pronksileEesti paarisaeruline kahepaat koosseisus Allar Raja ja Kaspar Taimsoo tuli Poolas Poznanis toimuval MM-il pronksile. Eestlased juhtisid finaalis veel 500 meetrit enne lõppu, kuid jäid finišis 0,84 sekundiga alla sakslastele Eric Knittelile ja Stephan Krü-gerile ning 0,02 sekundiga prantslastele Julien Bahainile ja Cedric Berrestile, edastas Sportnet.ee. Eesti järel finišeerisid Uus-Meremaa, Sloveenia ja Serbia.

BNS, 29.08

SPOR T

Eesti on eeldatava eluea poolest EL-is viimaste seasEesti on nii meeste kui ka naiste eeldatava eluea poolest Euroopa Liidus viimaste seas, selgub Eurostati andmetest. Eurostati andmetel on Eestis naiste eeldatav eluiga 78,6 aastat ning meestel 67,4 aastat. Meeste eeldatava eluea poolest on Eesti tagantpoolt kolmas, edestades vaid Lätit ja Leedut, kus meeste eeldatav eluiga on vas-tavalt 65,4 ja 65,3 aastat. Alla 70 aasta jääb meeste eeldatav eluiga veel Bulgaarias, Ungaris ja Rumeenias (kõigil võrdselt 69,2). Naiste eeldatav eluiga on Eestist lühem Bulgaarias (76,3), Lätis (76,3), Leedus (77), Ungaris (77,8) ja Rumeenias (76,2). EL-is keskmiselt on naiste eeldatav eluiga 81,5 ning meestel 75,2 aastat. Prantsusmaal ja Hispaanias on naiste eeldatav eluiga 84,4 ning Itaalias 83,8 eluaastat. Mehed elavad kõige kauem Rootsis ja Küprosel (võrdselt 78,8) ning Itaalias (77,9 eluaastat). Soomes on eeldatav eluiga meestel 75,9 ning naistel 83,1 aastat.

BNS, 30.08

ETV näitab Venemaad ärritanud filmi “The Soviet Story”Eesti Televisioon näitab esmaspäeva õhtul Venemaa poliitikuid ärritanud dokumentaalfilmi “The Soviet Story”, mis on ülevaade natsi-Saksamaa ja kommunistliku Nõukogude Liidu ideoloogiate sarnasustest. Samuti näitab seda filmi Euroopa Komisjoni esindus Eestis järgmisel neljapäeval uue filmihooaja avafilmina.Läti režissööri Edvinas Šnore “The Soviet Story” on ajalooline ülevaade sotsialistlikest ideoloogiatest Teise maailmasõja taustal, tuues esile natsi-Saksamaa ja kommunistliku Nõukogude Liidu ühi-seid filosoofilisi ja poliitilisi üksikasju. Režissöör Šnore toob filmis välja kommunistliku ja natsistliku süsteemi kohatise tiheda seotu-se. Mitmeid Venemaa poliitikuid on film ärritanud ja nad väidavad, et selles esitatud dokumendid pole tõesed. Venemaal tuntud aja-loolane Aleksandr Djakov teatas mullu, et tahaks oma kätega tappa filmi autori Šnore. “The Soviet Story” ilmus selle aasta märtsis plaadil ka eesti keelde tõlgituna.

BNS, 31.08

Venemaa president Dmitri Medvedev avaldas nördimust Nõukogude Liidu ja natsi-Saksa-maa kõrvutamise üle ning heitis Balti riikidele ja Ukrainale ette natside käsilaste rahvuskange-lasteks ja vabadusvõitlejateks kuulutamist. “Alles hiljaaegu asetas Euroo-pa riikide parlamentaarne as-samblee fašistliku Saksamaa ja Nõukogude Liidu ühele pulgale ning tegi nad võrdselt vastu-tavaks Teise maailmasõja eest. Kuid vabandage väga, see on juba lihtsalt küüniline vale,” rää-kis president usutluses Rossija telekanalile. Ta möönis, et Nõukogude Lii-

Suurbritanniasse tööle pürgivate eestlaste arv vähenebEestist Suurbritanniasse tööle minevate inimeste arv on alates 2006. aastast järjekindlalt vähenenud, selgub Briti töötajate registri statistikast. Suurbritannia väljastas 2006. aastal tööloa 1475 Eestist tulnud inimesele, 2007. aastal 965 ning mullu 945 inimesele. Vähenemine jätkus ka tänavu esimeses kvartalis, kui Suurbritan-nias sai tööloa 190 inimest. See oli väikseim Eesti elanikele väljas-tatud töölubade arv kvartalis alates 2006. aastast. Kokku väljastas Suurbritannia mullu 166.485 tööluba, neist 158.340 läks 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud kaheksa endise idabloki riikide elanikele. Kõige rohkem võõrtöölisi tuleb Suurbritanniasse Poolast. Mullu sai Suurbritannias töötamise loa 103.015 poolakat. Lätist läks mullu Suurbritanniasse tööle 6960 ning Leedust 11.535 inimest.

BNS, 01.09

Medvedev taunis natsi-Saksamaa ja NSVL-i kõrvutamist

tu võib suhtuda mitmeti, selle poliitilisse režiimi ja juhtidesse võib suhtuda kriitiliselt. “Kuid küsimus on selles, kes vallandas sõja, kes tappis inimesi ja kes päästis miljoneid inimelusi, kes päästis lõpuks Euroopa,” rõhu-tas Medvedev. Tema sõnul on küsimus sel-les, kuidas neid sündmusi eri-nevates maades tõlgendatakse. “Siin aga ilmneb paraku selge regress. Veel 20-30 aastat taga-si, nõndanimetatud blokkide vastasseisu ajal, ma pean silmas Läänt ja Ida, Varssavi lepingut ja NATO-t, olid kõik ühtsed selles, et fašism sai õiglase hinnangu ning Nürnbergi tribunali poolt süüdi mõistetud fašistlikud kur-

jategijad said õiglase karistuse. Seda hoolimata, nagu ma üt-lesin, ideoloogilise lähenemise erinevustest.” “Me peame tõesti suhtuma meie ajaloosse väga hoidvalt, eriti neis küsimustes, mis saanud kogu maailmas ühemõttelise hinnangu. Ei saa murda neid ins- titutsioone, mis kujunenud nii traagiliste sündmuste tulemu-sel. Me ei saa kõike seda maha kriipsutada ühtede või teiste rii-kide meeleheaks, kes on praegu arengustaadiumis, kujundamas oma rahvuslikku identiteeti. Me peame mõtlema tuleviku pea-le,” toonitas Medvedev.

BNS, 30.08

Baltimaade võrdluses on palk enim langenud EestisTänavu teises kvartalis oli keskmine kuupalk Eestis 4,4 protsenti, Leedus 2,9 ja Lätis üks protsent madalam kui aasta tagasi samal ajal. Keskmine brutopalk oli Eestis 813 eurot (12.721. krooni), Lä-tis 673 eurot (10,530 krooni) ja Leedus 629 eurot (9841 krooni). Aasta tagasi oli see vastavalt 850 (13.299), 679 (10.624) ja 648 eurot (10.139 krooni).

BNS, 31.08

Eesti Post soovib postkontorites ravimeid müüaEesti Post oleks valmis müü-ma postkontorites käsimüü-giravimeid, postiettevõette hinnangul on postkontorite võrgustik selleks sobilik ning paremini kontrollitav kui väike-sed külapoed. “Paljudes piirkondades on postkontor hea võimalus kodu lähedalt vajalik ravim soetada. Just maaelanikel tuleb teha märkimisväärseid lisakulutusi transpordile ja raisata hulk aega, et rohtusid kätte saada. Palju on väikekülasid, kus lähim perearst asub kilomeetrite kaugusel. Miks peaksid inimesed sõitma pika maa, et käsimüügiravimeid apteekidest osta - selle asemel võiks vajaliku postkontorist kät-te saada,” teatas postiettevõtte juhatuse esimees Ahti Kallaste. Ravimite valik ei peaks post- kontorites olema suur - esmased valuvaigistid, köha- ja kõhuro-hud, palavikualandajad, samuti plaastrid ja haavasidemed ning loodustooted. Praegu on osades postkonto-rites juba müügil plaastrid, lä-hiajal ka ravimteed ning muud loodustooted. Eesti Postil on 387 postiasu-tust üle Eesti.

BNS, 31.08

Tänavune august oli tavapärasest veidi soojemAugusti keskmine õhutemperatuur oli 14,9-17,7 kraadi, paljude aastate keskmine on 14,6-16,6 kraadi. Õhutemperatuuri maksimum oli 9. augustil Pärnus, kus registreeriti 25,9 kraadi. Kõige külmem oli 21. augustil Jõgeval, seal pandi kirja 2,7 kraadi.Väikseim kuu sademete summa oli Võrus, kus mõõdeti 45 milli-meetrit, suurim ehk 166 millimeetrit Raplamaal Kuusikul. Paljude aastate keskmine augusti sademete hulk on 59-95 millimeetrit.Päikest paistis kuu jooksul kõige enam ehk 298 tundi Saaremaal Roomassaares, kõige vähem ehk 205 tundi Ida-Virumaal Tiirikojal. Paljude aastate keskmine on 210-252 tundi.

BNS, 01.09

Ilves: müüt eestlaste suurest töökusest on enesepettPresident Toomas Hendrik Ilvese hinnangul on eestlaste suur töökus müüt, kui haridussüsteem ei tõsta reaalainete kvaliteeti. “Meie oma müüt eestlase suurest töökusest osutub enesepetuks, kui teame, et Eesti töötaja tootlikkus on kolm korda väiksem kui Saksamaa töötajal,” rääkis Ilves kooliaasta algusele pühendatud ak-tusel Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, selgub presidendi kant-selei kodulehel avaldatud kõnest.“Odavale allhankele ja vahendusele suunatud majandus ning töötundide ebaratsionaalne kasutamine ei saagi tuua varasemaga võrreldes paremat tootlikkust ja koos sellega suuremat jõukust,” jätkas president.“Muidugi on vaja seada paika prioriteete, töötada välja majan-duse elavdamise pakette ning arutada uuele reaalsusele paremini vastava maksusüsteemi üle.Kahjuks jääb aga kvalitatiivne hüpe meie majanduse struktuuris ja töö tulemuslikkuses olemata, kui Eesti haridussüsteem ei võta midagi otsustavat ette reaalainete õppe mahu ja kvaliteediga.Teadmistepõhine majandus tähendab sügavaid teadmisi mate-maatika, füüsika, keemia ja bioloogia vallas. Müügikunst ja ettevõt-te juhtimine tulevad mängu alles siis, kui on midagi müüa ja juhti-da,” selgitas Ilves.

Delfi, 01.09

3“MEIE KODU” 9. september 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Valitsusliitu kuuluva Isamaa ja Res Publica Liidu pesekretäri Margus Tsahkna hinnangul on opositsioonilise Keskerakonna soov algatada riigikogu erakor-ralised valimised eelkõige sügi-seste valimiste kampaania osa. ❖ Statistikaameti teatel jätkus juulis eelmise aasta lõpus alanud tööstustoodangu järsk langus, mis juulis ulatus aastases võrdlu-ses 28 protsendini. ❖ Statistikaameti andmeil oli jaekaubandusettevõtete kau-pade jaemüük tänavu juulis 4,9 miljardit krooni, mida mulluse juuliga võrreldes on 16 protsen-ti vähem. ❖ Venemaal Pihkva oblastis Po-lonoje külas asuv keskkool hak-kab alates teisipäevast kandma Eestis genotsiidisüüdistusega kohtu all olnud Arnold Meri nime, teatas Interfax.❖ Riigikogu võttis teisipäeval 61 poolthäälega vastu seaduse-täiendused juulis toimunud käi-bemaksu määra tõusu lühikese etteteatamisaja mõjude peh-mendamiseks. ❖ Kohalike omavalitsuste vali-mistel võivad rohelised ja rah-valiitlased Tallinnas välja tulla ühise nimekirjaga. ❖ Börsil noteeritud toiduaine- ja kinnisvarakontsern AS Luterma sai perioodil eelmise aasta juu-list kuni selle aasta juunini kah-jumit 207,3 miljonit krooni. ❖ Ida-Viru keskhaigla lõpe-tab töösuhte arstiga, kes pühapä-eval viskas erakorralise me-ditsiini osakonnas vastuvõttu teostades prügikasti alaeali-se patsiendi Eesti passi.❖ Kevadel valitsusliidust välja arvatud sotsiaaldemokraatide hinnangul vajab Eesti küll lai-ema põhjaga valitsust, kuid mit-te erakorralisi valimisi. ❖ Teisipäeval, 1. septembril algaval uuel õppeaastal lä-heb esialgsetel andmetel kooli 141.640 õpilast, neist esimesse klassi 12.900. Tänavu üldhari-duskoolidesse minevatest las- test hakkab õppima 1.- 3. klassis 37.720, 4.- 6. klassis 35.860, 7.- 9. klassis 39.740 ning gümnaasiu-mis 28.320 õpilast. ❖ Majandus- ja kommunikat-siooniminister Juhan Parts ei kavatse ellu viia justiitsminister Rein Langi ettepanekut tõsta sõidukijuhtidele lubatud joobe-astet 0,2 promillilt 0,5 promillile, kirjutab Postimees. ❖ Alates käesoleva aasta 1. ok-toobrist langetab AS Eesti Gaas kodutarbijate gaasi müügihinda 6,9 protsenti. ❖ Tallinna Küte AS tõstab ok-toobrist soojuse müügihinda 3,8 protsenti 795,8 kroonini mega-vatt-tunni eest. ❖ Riigikogu otsustas teisipäeval tagastada Keskerakonnale es-maspäeval algatatud eelnõu era-korraliste valimiste korraldami-sest. Eeelnõu tagastamise poolt oli 57 ja selle vastu 24 saadikut. ❖ SEB Panga värkselt avaldatud prognoosi kohaselt langeb Eesti majandus tänavu 13,6 protsen-ti, järgmiseks aastaks ennustab pank 0,3-protsendist langust.

(Allikas: BNS, 29.08.-01.09)

❖ NATO pikendas Balti riikide õhuruumi turvamise missiooni ametlikult 2014. aasta lõpuni, ütles Leedu kaitseministeeriumi euroatlantilise koostöö ameti di-rektor Saulius Gasiunas BNS-ile. ❖ Reformierakondlasest välismi-nister Urmas Paet nimetas Eesti huvide vastaseks Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu eest-seisus otsustas mitte toetada Siim Kallase jätkamist teisel ametiajal Euroopa Komisjoni volinikuna. See IRL-i seisukoht on erakondlik ja Eesti huve mitte kaitsev, teatas Reformierakonna pressiesindaja Paetile viidates. ❖ Euroopa Komisjoni esindus Eestis näitab järgmisel neljapäeval uue filmihooaja avafilmina Vene-maa poliitikuid ärritanud doku-mentaalfilmi “The Soviet Story”, mis on ülevaade natsi-Saksamaa ja kommunistliku Nõukogude Lii-du ideoloogiate sarnasustest ❖ Siseministeerium nimetab kuu- lujutuks Keskerakonna väidet, nagu kavatseks ministeerium oktoobri lõpus koondada 380 po-litseiametnikku, mis vähendaks politsei praegust koosseisu 20 protsenti. ❖ Keeleinspektsioon on saanud kõige rohkem kaebusi Tallin-nasse Lasnamäele Laagna teele paigaldatud Keskerakonna ja Reformierakonna kakskeelsete valimisreklaamide peale. ❖ Maailmanimega helilooja Arvo Pärt nimetas reedel avaldatud avalikus kirjas Tallinna Kammer-orkestrit (TKO) tabanud juhtimis-kriisi kultuurigenotsiidi ilminguks ja soovitab peadirigendi valikul arvestada orkestri hinnanguga. ❖ Neste ja Olerex järgnesid ree-de hommikul Statoili bensiinihin-na langetusele, vähendades ben-siinihindasid 20 sendi võrra. ❖ Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Mart Laar on valmis IRL-i valmisivõidu korral riigiko-gust lahkuma ning asuma Tallin-na juhtima. Laar kinnitas reedel ajakirjanile, et kui õnnestub sisse seada apoliitiline linnadirektori ametikoht, siis asuks ta IRL-i vali-misvõidu korral juhtima Tallinna volikogu. Kui sellist ametikohta luua ei õnnestu, on Laar valmis asuma linnapea kohale. ❖ Reformierakonna linnapeakan-didaat Tallinnas Keit Pentus peab võimalikuks Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ning sotside võitu 18. oktoobri va-limistel Tallinnas ning peab koa-litsiooni teket teatud tingimustel reaalseks. ❖ Sotside (SDE) esimees ja lin-napeakandidaat Jüri Pihl ei välis-ta koalitsiooni Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu-ga (IRL) Tallinnas, kuigi nimetas ettepanekut veidi ebasiiraks. ❖ Töötukassa registreeris viima-se nädala jooksul 2397 uut töö-tut, millega töötuse määr kasvas 11,2 protsendini tööjõust. ❖ Tallinna börsil valitses reedel peamiselt ostuhuvi, mis tõstis aktsiaid protsendides ülespoole. Indeks OMXT tõusis 3,42 prot-senti 407,39 punktini. Kokku oli 694 tehingu käive 116 miljonit krooni.

(Allikas: BNS, 02.09-04.09)

Sisserändajad otsivad viisa saamiseks kontakti eraisikutegaPiirivalve andmetel on viimasel ajal sagenenud juhtumid, kus sisserändajad otsivad kontakti erai-sikutega ja paluvad neilt ebaseadusliku sisserände eesmärgil abi viisa vormistamisel. Illegaalse immigratsiooni suundumuste analüüs näitab, et sageli kasutatakse ebaseaduslikuks sis-serändeks legaalseid võimalusi nagu turism, tran-siit, õppimine, tööalased ja isiklikud kontaktid, te-atas piirivalve. Pärast Eesti liitumist Schengeni ühtse viisaruu-miga on ebaseadusliku sisserände lähteriikide kodanikud hakanud Eesti vastu veelgi suuremat huvi tundma. Peamiseks eesmärgiks on Schengeni viisa saamine, mis annab õiguse siseneda kõikide Schengeni liikmesriikide territooriumile. Viisa saamiseks otsitakse kontakte nii eraisikute seast kui ka äriringkondadest, märgib piirivalve. Potentsiaalse kutsujaga võetakse ühendust inter-neti teel ning avaldatakse huvi sõprussuhete, koos-töö või ärisuhete loomise vastu. Seejärel palutakse abi viisa vormistamisel. Pärast viisade väljastamist kaovad aga välismaa partnerid ära, mis ei tähenda seda, et viisa jääb kasutamata. Esimene tunnus, mis võiks inimesed valvsaks teha, on liigne kiirustamine viisa saamise ja küllatuleku-ga, teatas piirivalve. Praktika näitab, et ebaseadus-liku sisserände eesmärgil kasutavad viisa saamiseks antud võimalust kõige rohkem Aasia, Aafrika, Lähis Ida ja endise Nõukogude Liidu kodanikud.

BNS, 03.09

Keskerakond meelitab valijaid turismireisigaKeskerakond käivitas internetikampaania, milles osalejate vahel läheb loosi koguperereis Hurgha-dasse Egiptuses. Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali sõnul on erakonna eesmärk koguda vali-jatelt tagasisidet edasise tegevuse kavandamiseks Tallinnas. “Nelja aasta jooksul on Tallinnas väga palju ära tehtud, ütles ta. “Meid huvitab väga, mida inime-sed korda saadetust enim hindavad. Tänutäheks oma arvamuse avaldamise eest loosime osaleja-te vahel välja reisi kogu perele. Kindlasti on tegu hinnalise kingitusega, kuid usun, et ini-mesed hindavad ka võimalust väljendada oma seisukoh-ti,” rääkis Toobal. Lisaks kahe täiskasvanu ja kahe lapse saatmisele Egiptusse loosib Keskerakond välja viis arvutit. Oponendid taunisid Keskerakonna kampaaniat. Reformierkonna pressiesindaja avaldas arvamust, et loos Keskerakonda ei päästa. “Kui Keskerakond jätkab samas vaimus maamak-su tõstmist, lasteaedade ja spordiklubide rüüsta-mist ja potjomkinluse stiilis heakorrapoliitikat, sõi-dab enamus tallinlasi varsti oma raha eest siit ära Hurghadasse või mõnda teise hea tuju tekitavasse kohta,” lisas ta. Sotside esimees Jüri Pihl kinnitas, et sotsiaalde-mokraadid taunivad sellist käitumist, eriti enne vali-misi. “Isegi kui sellise käitumise näol pole tege-mist väär- või kuriteoga, siis on see igal juhul vastuolus ausate valimiste ja hea tavaga,” lisas ta. “Aga selline käitumine on Keskerakonnale ju nii omane.”

BNS, 04.09

Kallas: ükski riik ei saa endale portfelli nõudaEuroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles usutluses Eesti Päevalehele, et ükski riik ei saa enda-le komisjonis kindlat portfelli nõuda. Kallas nentis usutluses, et nägelused eurovoliniku määramise üle ei too Eestile “au ega kuulsust”, samu- ti võib see veidi kahjustada ka inimest, kes lõpuks määratakse komisjoni liikmeks. Kallase sõnul läheb seekord komisjoni nimetami-sega kiiremaks kui eelmisel korral. Siis komp-lektee-ris Jose Manuel Barroso kabineti kolme nädalaga. Ta märkis, et eelmisel korral oli Eesti üks esimestest liik-mesriikidest, kes oma voliniku nimetas. “See andis konkreetsele kandidaadile suhteliselt hea läbirääki-miste positsiooni,” nentis ta. Kommenteerides Isamaa ja Res Publica Liidu esime-he Mart Laari ütlust, et Eestil puudub ühena vähestest läbiv teema, sõnas Kallas, et komisjoni otsus on kollegi-aalne. “Otsustusprotsessi aruteludes mängib aga suu- remat rolli see, kelle argumentidel on rohkem kaalu. Nii et väga palju sõltub inimesest,” sõnas ta. Teiseks tõi Kallas välja, et komisjon ei ole liikmes-riikide nõukogu. “Eesti, nagu ka ükskõik millise teise riigi huvide esindamiseks on liikmesriikide nõukogu, kuhu kuuluvad peaministrid, ministrid ja suursaadi-kud. Seal on see koht, kus vaieldakse, kas määratav võrgusilma suurus on Eestile hea või halb. Aga ko-misjoni olemuslik mõte on just nimelt erineda või vastanduda riikide kitsastele huvidele,” sõnas ta. Kallas avaldas arvamust, et Barroso tegi eelmisel korral portfellide osas väga kaalutletud jaotuse ja teeb ka nüüd. Ta lisas, et võimalused mõjutada ühel riigil, eriti väikeriigil seda, missuguse portfelli presi-dent talle pakub, on suhteliselt kasinad. Vastates küsimusele, kas tal on Barrosoga juttu olnud portfellist, mille ta saaks uuesti volinikuks nimeta- mise korral, sõnas Kallas, et kõik on võimalik. “Aga ma ei taha sellele küsimusele vastata, sest panen siis presidendi ebamugavasse olukorda. Seetõttu jäägu see ikka tulevase presidendi välja pakkuda,” ütles ta. “Aga jah, kõnelusi on olnud. On võimalik jätkamine samal kohal ja mõned muud variandid ka.”

BNS, 03.09

Vene poliitjõududel on valimisliidu moodustamisel segadustMitu venekeelset poliitjõudu moodustasid Tallin-nas uue valimisliidu Vene Vasakliit-Meie Linn, mille asutajad on Stanislav Tšerepanov, Sergei Jürgens ja Juri Žuravljov. Neljapäeval varem registreeritud valimisliit Vene Liit-Meie Linn, mille loomisest teatas Sergei Serge-jev, võttis oma registreeringu uue liidu kasuks ise tagasi, teatas Tšerepanov BNS-ile. Tema sõnul kuu-luvad valimisliitu Vene Erakond Eestis, Ühendatud Vasakpartei ning kodanike algatusrühm Meie Linn. Tšerepanv ütles, et uus valimisliit ei ole suunatud mitte üksnes valimisvõidule Tallinnas, vaid ka vene fraktsiooni taastamisele riigikogus. Tšerepanovi sõnul peeti läbirääkimisi ühtse vene valimisliidu moodustamise üle ka valimisliiduga Klenski Nimekiri - Vene Keskus. Kuigi erimeelsustest üle ei saadud, palub uus valimisliit Klenskile endiselt väärikat kohta vene kandidaatide nimekirjas koha-likel valimistel Tallinnas ja tulevastel parlamendiva-limistel, ütles Tšerepanov.

BNS, 03.09

Eesti ajaloolased: Vene arhiivides ei pääse kõigele ligiMitu Eesti juhtivat uusima ajaloo uurijat kinnitas BNS-ile, et kuigi neid pole Venemaa arhiivides diskriminee-ritud rahvuse või päritoluriigi tõttu, on juurdepääs paljudele olulistele dokumentidele suletud. Teose “1941. aasta Eestis” üks autoreid Indrek Paavle ütles BNS-ile, et ei ole kogenud takistusi, mis on rahvu-sest, kodakondsusest või päritoluriigist. “Osa Vene arhiivimaterjalidest on lihtsalt kinni ning neile ei pääse ligi ka Vene enda ajaloolased,” lisas ta. Samas võib Venemaal Paavle sõnul olla erandeid tegelastele, kes esinda-vad poliitiliselt vajalikku käsitluslaadi. Ta nentis, et samuti tulevad Vene arhiivdes mängu tutvused ja raha. Inimsusevastaseid kuritegusid uurinud Aivar Niglase sõnul ei saa välistada, et mõnikord jäetakse teatud materjalid välismaalastele andmata päritolumaad arvestades, kuid mingit märgatavat vahetegemist pole ta ise kogenud kogenud. Ka 1940. aastale eelnevat perioodi uuriv Jaak Valge Tartu ülikoolist kinnitas BNS-ile, et Venemaa arhiivi-desse pääsemine on probleem. Samas ütles temagi, et tegemist on sealsete arhiivide üldise poolsuletusega, mitte välismaalaste diskrimineerimisega. Välisministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et arhiivid on olnud pidev teema diplomaatilises suhtle-mises kõigil tasemetel, nii asjatundjate kui ka ministrite vahel.

BNS, 04.09

4 “MEIE KODU” 9. september 2009

Eestis jõudis ekraanile populaarne Austraalia menusariAugusti alguses alustas TV3 Austraalia menuseriaali «Naabrid» näitamist. Eesti telepublik näeb sarja alates 5261. osast, mis päri-neb 2007. aasta suvest. Episood pealkirjaga «Uus algus» on üks paljudest, mille lavastaja-toolis istus eesti juurtega mees Aarne Neeme.Eestlasest režissöörRežissööri vanemad on pärit Tartust. Septembris 1944 põgenesid nad Tallinnast Saksamaale, kus neil juba veebruaris sündis poeg. Kui Aarne oli nelja-aastane, kolis Neeme perekond Austraaliasse Melbourne’i.19-aastaselt astus Neeme Sydneys ülikooli ja 1970ndatel sai te-mast hinnatud teatrilavastaja. Pika karjääri jooksul on mees väge-sid juhtinud mitmes nimekas Austraalia teatris. 1990. aastate algul töötas ta mitu aastat Singapuri rahvusülikoolis.Eestis sattus Neeme viimati laiema avalikkuse huviorbiiti aastatu-hande vahetuse paiku ‒ 1999. aastal tõi mees Viljandis Ugala teat-ris lavale Austraalia näitemängu «Sõbrad ja raha», mille peaosades mängisid Luule Komissarov, Arvo Raimo, Vilma Luik jt. Samal aastal rääkis Neeme Postimehele antud intervjuus ‒ ja seda puhtas eesti keeles ‒ et on õppinud mõtlema ja suhtlema inglise keeles, kuid peab end ikkagi eestlaseks. Eesti töörütm teistsugune«Ma tunnen oma hinges ja veres, et see on mu vanemate sünni-maa,» rääkis toona ajutiselt Viljandis elanud mees. «Olen Eestis rin-gi sõitnud, olen käinud ka Tallinnas ja leian, et seal on külmem ‒ ma mõtlen just inimesi. Tartus ja eriti Viljandis on inimesed väga kenad ja lahked olnud ja ma olen ennast siin väga koduselt tundnud.»Neeme sõnul ta isegi vanduvat teatriproovides nagu eestlane. «Kurat seda ja kurat toda,» naeris ta.Tol ajal oli Neemel ette näidata juba 36 teatris töötatud aastat, üle 200 lavastuse, muusikale, oopereid ning ka päris uusi näidendeid. Neeme sõnul on ta õppinud kõvasti töötama. «Vabakutselise hullus on, et leiad end tihti olukorras, kus sul pole üldse tööd või on kolm tööd korraga,» tõdes ta. «Mulle oli siin väga võõras tööta-da kaheksa nädalat ühe lavastusega. Sain aru, et siin on kombeks mõelda, et kui on kaks kuud aega, siis esimesel kuul ei peagi kõvasti töötama.» Uuel sajandil suundus lavastaja teatrist televisiooni ning sattus õige pea korraldama «Naabrite» võtteplatsil toimuvat.

Ragnar Teeveer, Karilin EngelbrechtElu24.ee, 30.07.2009

22.augustil toimus Bowra-li piirkondliku kunstiühingu BDAS galeriis Lana Wildingu ja tema kaksikvenna Peter Nüch-terni loomingu ühisnäituse avamine ja esitlus.Pealkirja kohaselt olid näituse väljapanekud keskendatud ko-haliku maa olemuse ja ilu mõis-tete selgitamisele ning esitasid ka vaatajaile väljakutse avarda-da oma mõtteruumi ja teoste ideed endile lahti mõtestada.Lana Wildingult oli näitusel 10 värviküllast ja osalt abstrakt-set looduseteemalist õlimaali. Lisaks neile veel rikkalik valim kõrgtrükitehnikas graafi lisi lehti, mis enamasti kujutasid lihtsustatult stiliseeritud taime-motiive. Silma paistis lummu-tuslikult apokalüptiline maasti-kumaaling Ash in the Sky (Tuhk taevas), mille eest kunstnik just maikuus Hunter Hill 2009 näi-tusel oli võitnud Century 21 Re-gional Art Prize.

Peter Nüchtern ja Lana Wilding oma ühisnäituse avamisel Bowrali piirkondliku kunstiühingu BDAS galeriis.Foto: Claire Mitchell, Southern Highland News

Kunstinäitus LAND ESSENCE /MAA OLEMUS

Lana, nagu tema vendki, kuu-lub pagulaste teise põlvkonna kunstnike hulka. Sündinud Syd-neys 1968. a, õppis ta Sydney Ülikoolis ja lõpetas selle kunsti-teaduskonna Sydney College of the Arts bakalaureusekraadiga. Järgnenud aastate vältel on ta osalenud arvukatel grupinäitus-tel ja omandanud mitmeid au-hindu ning tunnustusi: Sulman and Grieg Art Prize segateh-nikas maali auhind ning kahel aastal järjest Lane Cove Art Pri-ze Highly Commended Award söövitustehnikas graafi kateoste eest. Tema töid on omandatud eraisikute ja asutuste kunstiko-gudesse nii Austraalias kui ka Londonis, Bostonis, Pretorias, Christchurchis Uus-Meremaal ja Calgarys, Kanadas. Ta on mit-me kunstnike ühingu ja -õpiko-janõukogu liige, kaasa arvatud Bowrali Kunstiühing, mille ga-leriis toimus ka ta eelmine isiku-näitus juba 2007. a.

Peter Nüchterni värviliste ja mustvalgete digitaalfotode näitus sama galerii kõrvalsaalis haakub õe näitusväljapanekuga temaatiliselt ja täiendab seda. Pildistatud on inimtegevusest puutumata loodust raskesti juurdepääsetavatest paikadest Tasmaania saarestikualadel. Panoraamsed rannikuvaated vahelduvad peensusteni kuju-tatud geognostiliste motiivide-ga.Peter on fotokunstiga tege-lenud juba kaheksakümnen-daist aastaist, mil ta töötas Polaroid’i juures. Firma kor-raldusel toimus tema esimene soolonäitus - Ameerikas, Bos-toni Polaroid Gallery’s. Järgnes näitus Sydney Kaasaegse Kunsti Muuseumis (MCA) 1995. aastal. Seekordne väljapanek on tema kolmas isikunäitus.

Valdemar Vilder

The Estonian Handicraft Association (Sydney Eesti Seltsi Kunsti- ja Käsitööring) recently had an outing on August 8th where members travelled together to Mittagong and Bowral in the Southern Highlands of NSW.

The fi rst stop was at Sturt Contemporary Australian Craft cent-re in Mittagong which has an impressive gallery/shop and several workshops set in gardens under tall pine trees.It was a fi ne sunny day and the cafe in the gardens with early spring fl owers was a perfect spot for morning tea.The main attraction of the trip was the “Diversity - All that Glit-ters” exhibition by the Southern Highlands Textile & Fibre Group at the Bowral and District Art Society premises. We arrived in time to view the three or four rooms full of a wide range of exhibits befo-re the opening ceremony where fi nger food and wine was served prior to the fashion parade which had models ranging from girls to mature aged women wearing outfi ts created for the event. The Milk Factory Gallery was the second stop in Bowral which has a large range of paintings and other art as well as a cafe where members lingered over a late lunch or just coff ee before a short walk in the nearby main street and then the trip home.

Peeter Muttik

Liisa Lemits and Wesley Shepherd will be married on Saturday 26th

September 2009 at 3 pm in the All Saints Anglican Church Hunters Hill.

Private Ceremony.

Little girl wearing outfi t created for the fashion parade.

Täna algab rahvusooperi uus hooaeg Täna alustab Rahvusooper Estonia 104. hooaega oma kõige uuema lavastuse «Kolm musketäri» eten-dusega. Ooperihooaeg algab laupäeval ja selle avalöögiks on Wagneri «Tristan und Isolde», kus peaosades külalistena Irmgard Wilsmaier Saksamaalt ja Peter Svensson Austriast. Hooaja esimene esietendus, Mozarti ooper «Cosi fan tutte» noore inglise lavastaja Walter Sutcliff e’i nägemuses jõuab publikuni 17. oktoobril. Kokku tuuakse sel hooajal publikuni 234 etendust ja kontserti, neist 74 ooperit, 72 balletti, 44 operetti ja muusikali ning 34 lasteetendust, ballid ja balleti-galad, kontserdid talveaias ja Valges saalis. Külalis-etendusi antakse Pärnus, Tartus ja Jõhvis. 104. hooajaga on linnarahval võimalus tutvust teha Estonia turupäeval 13. septembril kell 12 - 15. Kolmetunnine tasuta kontserdi käigus saab hooajast hea ülevaate, lisaks on sel päeval võima-lik osta sooduspileteid kõikidele etendustele ja kontsertidele.

Postimees, 04.09.2009

5“MEIE KODU” 9. september 2009

Wollongongi Eesti Seltsi uudised

Kallid Meie Kodu lugejad! Kui Teil on elamusi, mida soovite teistega jagada, siis ootame teie lugejakirju ja fotosid toimetuse e-posti

aadressil: meiekodu@ozemail.com.auSamuti ootame teie arvamusi ja kommentaare ajalehes

avaldatud artiklite kohta!

Iseseisvuse taastamise 18. aastapäev Perthis

22. augustil pühitsesime iseseisvuse taastamise aastapäeva Pert-his Rivervale Community Centre’s, millest võtsid osa ka uued Lää-ne Austraalia Eestslaste Ühingu juhatuse liikmed Aino Marshal ja Nicholas van Hattem.Hr Harald Pallo avas koosoleku tervitades kõiki koosviibijaid. See-järel esitas pr Pallo huvitavaid väljavõtteid dr Kolk’i raamatust enne taasiseseisvuse saavutamise ajajärku. Hr Pallo rääkis veel laulu- ja tantsupidude rahvuslikust tähtsusest ning osalejate ja paljude pe-altvaatajate vaimustusest. Huvitav oli fakt, et paljud pealtvaatajad kandsid rahvariideid.Tänavapilt Tallinnas on palju muutunud, majad on värvitud, ker-kinud on uued korterelamud ja tänavatel vuravad moodsad liiklus-vahendid. Samuti on iive Eestis hetkel positiivne.Järgmisena luges pr Erika Niilus ette hr Pallo kirjutatud luuletuse „Külaline Eestis“, mis räägib autori tunnete heitlusest oma sünni-maa ja praeguse kodumaa vahel. All on toodud sellest luuletusest mõned katkendit.Aktus lõppes hümniga.Rikkalikult kaetud kohvilaua taga kestis vestlus veel kauemat aega.

Ethel Palmoja

/.../

Mu tunded on segamini,olen kodus ja võõrsil ka.Ei leiagi parajat paikaend tunda mugavana.

Sünnimaa justkui kohustust nõuab,Väike raskustes vaevelnud maa,Nagu Phoenix on üles tõusnud,Ta lootuses särama.

Ja rahvas, mu sugulased,ei unusta möödunud aegu,nüüd elavad tänapäevas,just praegu...

Ehkki püüan, ei siia ma sobi,läbireisija tuttavas kohas!Ei oskagi seletada tunnet,mis mind kahte lehte rebib.

Tean, mu igapäevane süda,ihkab emerald ookeani taha,

Pühapäeval, 23. augustil ko-gunes umbes nelikümmend eestlast ja nende sõpra Wollon-gongi Saksa klubis, et tähistada kaht väga tähtsat päeva ‒ Eesti taasiseseisvuspäeva ja Wollon-gongi Eesti Seltsi viiekümnen-dat sünnipäeva. Inimesed olid sel tähtsal päeval kokku tulnud lähedalt ja kaugelt. Mõned olid siia sõitnud lausa Brisbanest! Sydneyst tulid Eesti aukonsul hr Aivo Takis ja endine aupeakon-sul dr Malle Tohver-Tinni.Ilm oli ilus ja soe ning inimes-te tuju oli hea! Koosviibimine al-gas maitsva lõunaga, mida sak-sa kokad olid valmistand ‒ seal olid valged vorstid, seapraad, praetud kartulid, klimbid ja ha-pukapsad.Siis oli aeg kõnedeks. Esime-seks tervitas Reet Heylin kõik osavõtjaid WESi poolt ja Aivo Takis (fotol paremal) andis üle Eluaegsed Liikmete diplomid viiele Wollongongi eestlasele,

kes on olnud kauaaegsed WESi ja juhatuse liikmed - Aino ja Vai-no Põder, Ellen ja Erich Ups ja Agnes Tukk. Pr Vilma Kalnin ei saanud olla meiega tervise pä-rast. Eestlaste elu Wollongongis on olnud palju rikkalikum nende hea töö tõttu. Reet luges ette luuletuse, mille Aino Poder kirjutas WESi 30. sünnipäeva puhul. Aino kirjeldas, kuidas esimesed koo-solekud peeti kohalikus firma Koshemakini laagris, kus elas palju eestlasi. Varsti hakkas tegutsema meeskoor, laste-le täienduskool, spordiselts ja naisring. Elu hakkas edenema ‒ peod peeti suurejoonelised. Aga peale 30 aastat oli inimesi vähem, pead halliks läind, samm vaikseks jäänd.Järgmiseks esitas Ellen Ups lühikese kokkuvõtte WESi aja-loost. Algtegelased 1959. aastal olid hr Alla ja Tiltsen ja otsutati alustada EV aastapäeva pühit-semisega. Valiti ajutine komitee juhatus - pr Kiin ja Mäevali ja hr Sepp, Poder, Tiltsen, Mandri, Sikk ja Kiviaru, nii et esimestest juhatuse liikmest on veel meie seas veel ainult hr Põder ja pr Mäeväli. 1961. aastal oli esime-ne eestikeelne jumalateenis-tus, kus teenis Pastor Kiviste. Järgmistel aastatel oli palju tei-sigi üritusi ‒ koori kontsertid, näitused, peod, veini ja juustu õhtud, jaanituled, bussi- ja paa-disõidud, loengud, näidendid.

Aastate jooksul on järjekind-lalt pühitsetud EV aastapäeva, toimunud on munadepühade piknik, emadepäev, jõulukoos-viibimine ja alates 1992 EV taas- iseseisvuspäev. WESi esimehed on olnud pr Kalnin, Kaasik, Ups ja hr Sepp, Mandri, Jagus, Teh-ve, Kalnin, Kiviaru, Evert, Lainela ja praegu Rajamäe. Paljud seltsi liikmetest on meie hulgast lah-kunud ja neid mäletati leinasei-sakuga.Pr Ups tänas kõiki juhatuse liikmeid tehtud tubli töö eest ja ütles, et oleme uhked, et väike-ses Wollongongi peres oleme suutnud nii kaua vastu pidada ja loodame, et WES kestab veel palju aastaid. Ta tänas kõiki, kes on seltsi tegevusest osa võt-nud ja üritustele kohale tulnud. Ühenduses on jõud.Peale kõnesid toimus loterii auhindade välja jagamine ja oli aega kohvi ja kooki nautides vestelda vanade tuttavatega ning koos vaadata vanu fotosid ja ürituste kavalehti.Nii palju eestlasi ei ole palju aastaid Wollongongis kokku tulnud.Järgmine koosviibime on Ke-vade Piknik Byarong Pargis Mt Keiras laupäeval 1. novemberil. Loodame, et palju inimesi saa-vad jälle kokku tulla, et nauti-da vorste ja pannkooke ja hästi aega veeta.Kohtumiseni!

Reet Heylin

karmi maad, mis on võtnud mind omaks,ilma mingi nõueteta!

Saar seal kauge merede süles,päikesest pruuniks põlenud maa,mille avarus hingata lubab.Siiski vahest väga karm on ta.

/.../

See ongi mu maa, mis kutsub,see tohutu äärmuste maa,See maa, mis tulvil rikkustKuid nõuab ohvreid ka.

See maa, mis on andnudmul varju ja kaitset,nüüd ongi mu kodumaa!

Ninal, 25. juuli 2004Harald Pallo

(Luuletusest on ära toodud vaid katkendid)

Külaline Eestis

Esto Pub Night 6 in AdelaideEsto Pub Night 6 on July 24th was celebrated in French style this time with a ‘Bastille Day Bash’.Vikerkaar were fortunate to gain the services of Kristina Lupp, a qualified chef from Toronto who served up a fabulous “Beef Bourguignon” which was well received.It was particularly pleasing to see many of the ”Over 40’s” attend this time and we managed to have inter-state guests again.The highlight of the evening was Vikerkaar doing the “Can Can” led by Matthew Harm and assisted by Kustas Tiivas, Tom Sarapuu and Nicholas Wurm.Fundraising was in the vicinity of $2000 with 75 meals sold, all which will benefit Eesti Maja.Don’t forget our next Pub Night on 18/9/2009 - A Thriller Night featuring “Mihkel Jaakson”.Drop in for 10 minutes after work for a drink or stay for a meal! No bookings necessary. Anneliis Martinson

Our Head Master Chef, Kristina Lupp with her Boeuf Bourguignon!

6 “MEIE KODU” 9. september 2009

Torontos asuv kondomiiniu-mikompleks „Eesti Kodu“ (EK) on kujunenud eestluse ̶ eesti keele, meele ja kultuuri kant-siks. Üheks mõjuvaks teguriks selles on EK Kultuurring, mis tegutseb EK algaastaist alates. Kultuurringi ülesandeks on mit-mesuguste ürituste korraldami-ne EK elanikele ja nende sõpra-dele-külalistele. Ka naabruses asuva Ehatare elanikud viibivad vahel meie üritustel. Traditsiooniliselt korraldame igal aastal vabariigi aastapäeva ja emadepäeva aktused ning jõulupuu. Neile lisanduvad muud üritused, nagu näiteks „Naer on terviseks“. Prof. Jüri Daniel on meile sel teemal paa-ril korral kõnelnud.Kevadpidudel oleme püüdnud suurendada oma teadmisi vanadest eesti rah-vakommetest. Mõnedki neist tunduvad tänapäeval humoori-kaina ja see on hingele hea. Igal teisel kuul korraldame fi lmiõh-tuid. Eesti-teemaliste fi lmide kõrval („Nimed marmortahvlil“, „Laulev revolutsioon“ jt) oleme nautinud ka loodus- ja naljafi l-me. Eeloleval sügisel on kavas äsjase laulu- ja tantsupeo fi lmid. Järgnev diskussioon aitab kaasa nende mõistmisele.

Kanada päeval, 1. juulil kor-raldame aiapidusid. Siis tervi-tame Kanadat, meile nii head riiki. Tänavusel sellekohasel üri-tusel kuulasime luuletust „Sind tänan, Kanada“ (Luule Kann), mille esitas EK juhatuse esi-mees Paul Osko; kõne Kanada 13. peaministrist John George Diefenbakerist pidas Aino Mül-lerbeck. Ühislaule saatsid Laine McColl ja Rosemarie Lindau. Külalisi oli ka Ehatarest. Ilmataadi ähvar-duse tõttu toimus seekordne tähistamine EK seltskondlikus ruumis, mis kippus küll kitsaks jääma. EK-s on unikaalne Relvaven-dade Ansambel, kes sageli meile laulab. Kui kunagine Eesti Kodu muusikahing August Tuvikene veel siin ilmas viibis, siis tegut-ses ka naisansambel. Nüüd lau-lavad mõned meie naislauljaist kaasa Ehatare ansamblis „Eha-tähed“ Rosemarie Lindau juhti-misel. Oma üritustele oleme püüdnud viimasel ajal tuua ka noorema generatsiooni esinda-jaid. Oleme püüdnud just noorte-le pakkuda esinemispraktikat. Ometi ei ole see ainukeseks põhjuseks nende kutsumisel.

Meie, pensioniealised, naudi-me väga noorte elavat olemust ja vaimu. Me mõtted rändavad siis noorusradadele, tunnetame tundeid, mis meid siis saatsid… oleme taas hingelt noored. „Kui mina alles noor veel olin…“ muutab jälle elavaks, vaimusil-mas kõnnime aiaäärsel tänaval ja tunneme, kui kaunis oli see…Vanemas eas on paljud jäänud üksi. Nii on see EK-s. Nõnda on meie üritustel peale meelelahu-tuse täita suur ülesanne „kurba südant rõõmusta, märgi silmi kuivata…“, nagu ütleb üks pal-vus. „Kurb on kodu jätta, valus võõrsile veereda“ on olnud siin-sete elanike ühine saatus. Üksi oma kodus olles võib elu olla troostitu ja õhtud tunduda pik-kade ja pimedatena. Lähed aga üritusele, teiste seltsi ja üksin-dus on leevendatud. Need siis ongi ülesanded, mida ca 20-liikmeline EK kul-tuurring püüab täita. Koosole-kud toimuvad kord kuus ja seal teeme kõik oma demokraatli-kud otsused EK vaimse elu suu-namisel.

Aino Müllerbeck Eesti Elu, 14.08.2009

Torontosse kavandatakse Kanada eestlaste muuseumi

Toronto Eesti Maja saatus on ebaselge: Kanada eestlased kaaluvad, kas müüa maja maha ja rajada Torontosse väliseest-laste muuseum Vemu.Kanada eesti kogukonna üheks nurgakiviks on aas-takümneid olnud Toronto kes-klinnast pisut eemal asuv Eesti maja. Tuleva aasta esimesel ap-rillil möödub 50 aastat päevast, kui see eestlastele esmakord-selt uksed avas.Eesti majja tullakse selleks, et eesti keeles eesti pangas asju ajada. Või tullakse Kanada eest-

Austraalia eestlaste kodulehekülg nüüd uues kuues

www.eesti.org.au

Eesti Kodu Torontos — mitte üksnes füüsiline, vaid ka vaimne kodu

Eesti Ev.-Lutheriusu Kirik AustraaliasMeie rahval ei ole praegusel ajal poliitilist iseseisvust, kuid maa-ilma suuremad kultuurrahvad Briti ja USA tunnistavad meie eluõi-gust ja õiglust. Luterliku Maailmaliidu (Lutheran World Federati-on) heatahtlikul tunnustusel ja kristlik-demokraatliku mõtteviisi järeldusel ning ka toetusel on püsimas Eesti Ev.-Lutheriusu Kirik (EELK) igal pool maailmas, kus meie rahvas on karmi aja olude sunnil laialipillatuna elamas. Meie Kirik on olnud esindatud täisõi-guslikult rahvusvahelistel Kirikukonverentsidel (Lundis 1947. a. ja Amsterdamis 1948. a.) eesotsas meie auväärt kirikujuhi Piiskop Dr. Johan Kõpp’uga, kes asub Stockholmis, Rootsis. Meie püha kohus on säilitada oma vanemate kiriku ühtlus, et võiksime seda edasi anda järeltulijatele tervena ja ühise kirikuna. Kuuludes Luterlikku Maailmaliitu (LWF) on meie Eesti Ev.-Lutheriusu Kirik (EELK) täisõi-gusline iseennast korraldav Kirik oma õpetuse ja korra alusel teis-te Ev.-Lut. Kirikute keskel.Luterliku Maailmaliidu (LWF) toetusel ja Ühendatud Ev.-Lut-heriusu Austraalia Kiriku (United Evangelical Lutheran Church in Australia) heatahtlikul vastutulekul on Sydney Eesti Ev.-Lutheri-usu Jaani kogudus, mis oli liidetud ühe Australia kogudusega, nüüd iseseisvaks koguduseks tunnustatud; ja 3. aprillil 1949. a. asutati ka Melbourne Eesti Ev.-Lutheriusu kogudus. Neile Eesti ko-gudustele on antud täieline vabadus eestikeelse usulise töö kor-raldamiseks ja kõigi luteriusuliste eestlaste koondamiseks; kogu-duste õpetajad on tegevad ka eestlaste immigratsiooni alal. Peale jumalateenistuste on kogudused korraldanud kiriku-kontserte, perekondlikke koosviibimisi ettekannetega ja ühislauludega, et süvendada kokkukuuluvuse tunnet ja ühtmeelt ning kinnitada meie usku Vabasse Eestisse. Eestlased, luteriusulised, kes soovivad olla koguduse liikmed, teatage oma õpetajaile oma nime ja aadress, võimalikult ka enese ja oma perekonna liikmete kohta.Sydneys on Eesti Lutheriusu jumalateenistused igal pühapäeval kella 7. p.l. (õhtul) Lutheriusu Kirikus, 90. Goulburn Street, Syd-ney.Koguduse saal (Central Hall) asub 760. George Street, sissekäik Parker Lane’st. Melbourne Eesti Ev.-Lutheriusu koguduse jumalateenistusi pee-takse pühapäeviti kell 11 hom. Melbourne Rootsi kirikus „Swedish Church“ Clarendon Street, South Melbourne.Sydney Eesti Ev.-Lutheriusu Jaani koguduse (Estonian Ev.-Luth. St. John’s Congregation in Sydney) õpetaja rev. Friedrich Stockholm’i aadress on: 37. Henley Marine Drive, Drummoyne, Sydney, N.S.W. Telefon WA 2068.Eesti Ev.-Lutheriusu Kogudus Melbournes (Estonian Ev.-Luthe-ran Congregation in Melbourne) aadress on: 91. Plenty Road, East Preston, Melbourne, Victoria.Melbourne Eesti Ev.-Lutheriusu Koguduse õpetaja aadress on: rev. Uno Stockholm, 109. Kooyong Road, Armadale, Melbourne, Victoria. Kiriklikud teated avaldatakse nüüdsest peale korralikult Aust-raalia ajalehes „Meie Kodu“. Meie oodatud Austraalia Eesti ajale-hele, kui tähtsale sidepidajale ja sõnumitoojale meie rahva elus, rohket Kõigevägevama õnnistust ja edu soovides,Fr. Stockholm sr.EELK Konsistooriumi assessor, Sydney Jaani Koguduse õpetaja.

MK nr. 2 ‒ 26. augustil 1949

Mineviku meenutusi Meie Kodu esimestest numbritest

laste arhiivi.Kuid maja näitab eakuse mär-ke. Remont ja majandamine on kulukad ja seepärast kaalutakse nüüd tõsiselt, kas selle eestluse keskuse käigushoidmine prae-gusel kujul on üldse mõttekas.Lisaks Eesti majale on Ka-nada eestlastel Torontos veel üks keskus: ligi 40 aastat ta-gasi eestlaste poolt Toronto kesklinna ehitatud tudengite ühiselamu, Tartu College, mil-le tubade üürist teenitud raha eest loodi Toronto ülikooli eesti õppetool, ja kus nüüd asuvad

Kanada eesti ajalehe toimetus ja akadeemiliste seltside koos-käimisruumid.Väliseestlaste muuseumis ehk Vemus näeksid ülejäänud kanadalased, milline on olnud eestlaste panus selle riigi aren-gusse.Muuseumi projekt on juba valmis ja ehitusload olemas. Hetkel on kõik raha taga. Aga Torontos usutakse, et Vemu avab uksed lähema viie aasta jooksul.

Neeme Raud, TorontoEesti Elu, 31.08.2009

Saaremaalt leiti haruldased herilasämblikudLapsed avastasid möödunud nädalal Saaremaal Sõrves looduses kaks suurt herilasämblikku (vt foto paremal), keda teadaolevalt on Eestis varem täheldatud vaid korra. Sõrve linnuvaatleja Mati Martinsoni sõnul on herilas-ämbliku (Agriope bruennichi) hammustus võrdne mesilase nõelamisega. Kesk-Euroopas levinud herilasämblikku ei ole Euroopa putukate määraja põhjal Eestis varem leitud. Interneti andmetel on seda putukat siiski nähtud ka 2007. aasta suvel Lümanda vallas Saaremaal. Eesti maaülikooli professor Urmas Tartes ütles, et tegu on Eesti mõistes üliharuldase leiuga, kuna mandril pole taolist ämblikku kunagi avastatud. “Paistab, et herilasämblikud hakkavad oma leviala põhja poole laiendama ning saared on selleks väga sobiva merelise kliimaga,” osutas Urmas Tartes. “Noortel, munast tulnud ämblikel pole mingi probleem läbida tuulega vahemaa näiteks Rootsist Saaremaale.” Urmas Tartese sõnul oleksid herilasämblikud kõige suuremad ämblikud Eestis, kui nad siia oma leviala laiendaksid. “Nad on pikkade jalgadega ja vapsiku tagakeha suuruse kehaga ämblikud. Kuna nad näe-vad herilase moodi välja, on nad looduses hästi kontrastsed ja silmatorkavad,” lausus Urmas Tartes.

BNS, 25.08Foto: Scanpix

7“MEIE KODU” 9. september 2009

Heino Sommer OAM –in memoriam

31.03.1921 – 12.08.2009Adelaide’i eestlaste ühiskonnas on viimase kuuekümne aasta jooksul leidu-nud mitmeid mehi ja naisi, kes on oma igapäevase elu, karjääri, kodu ning pe-rekonna soetamise kõrval leidnud aega ja tahet anda hindamatut panust meie rahvusgrupi huvideks.Üks nendest oli Heino Sommer. Tema nimi jääb alati seotuks Adelaide’i Eesti Majaga ja tema teened selle hooldamise eest on tõesti hindamatud. Ta oli meie ühistu juhatuses juba alates 1954. aastast ja selle esimees peaaegu 40 aastat. Tema juhtimisel on seda maja korraldatud ning laiendatud, sellega avades või-maluse meie organisatsioonidel ja ühiskonnal seda kasutada rahvusliike üritus-te keskusena kuni tänapäevani. Selle heaks ohverdas ta lugematuid tunde oma autoparanduse ettevõtte kõrval, kus vahepeal töötas üle 30ne inimese.Heino osales ka teistes Adelaide’i eesti organisatsioonide juhatustes. Ta oli üks Adelaide Eesti Võitlejate Ühingu asutajaliikmetest. Ta töötas kaasa Adelaide Eesti Seltsi juhatuses mõnda aega esimehe kohusetäitjana.Ta kuulus Adelaide Eesti Meeskoori. Viiel korral on ta töötanud Adelaide’is korraldatud Austraalia Eesti Päevade toimkondades, neljal korral vastutusrikka majandusjuhina.Tema panust eestlusele on tunnustanud tema auliikmeks valimisega Adelai-de Eesti Selts ning Adelaide Eesti Skautlike Noorte Sõprade Selts. Aastal 2005 tunnustas Austraalia valitsus tema tööd Order of Australia Medaliga.Peale tubli töö meie rahvusgrupi heaks leidis Heino veel aega ühineda alates 1969. aastast Rotary International liikumisega, mille Woodville’i osakonna liige oli ta kuni oma surmani.

Iivo Tuul

ARNO TÜRNO’t

Kauaaegset sõpra ja endist lauluvenda

Ausma TavesHarri HallerErika PuusepKatrin Ryan

Mälestavad ja avaldavad kaastunnet abikaasale ja pojale perekonnaga

Rudolf ja Linda TeeväliHugo ja Marje TõnissonArnold ja Asta MikkorToivo Puusep

ARNO TÜRNO’t

Mälestame kurbuses armast abikaasat, isa ja vanaisa

Aino TürnoSven TürnoSally TürnoJames Türno

Sinu töö on tehtudVaev on nähtudPuhka rahus

GERDA ELISABET JAKOBSONsünd. 8.01.1910 Tartussurn. 22.08.2009 Sydney’s

Lahkus meie armastatud ema, ämm, vanaema, vanavanaema ja tädi

Anne ja Christopher PhillipsJonathan ja Bonita PhillipsSusanna ja David BalogCharles ja Alexandra BalogAino MoyleUdo Mentlein

Mälestavad sügavas leinas

Üleskutse eestlastele välismaal!Teatmeteosed on talletatud mälu ja teadmiste hindamatu varasalv. Eestis on koostamisel uus entsüklopeedia (vähemalt 22 köidet + e-Entsüklopeedia Internetis ja DVD-l, ilmunud on juba 3 köidet TEA Kirjastuse AS vahendusel), mis võib jääda Eestis viimaseks paberkandjal ilmuvaks suurteoseks ning on suunatud nii laiale lu-gejaskonnale kui erialahuvilistele. Mõeldud on rahvusvahelises kontekstis ilmuva kõrval ka igakülgselt jäädvustada eesti elu ja ühiskonna arengut ning sh eriti isikuid tervise ja tervishoiu valdkonnas, kes on tuntud, midagi olulist panustanud, mille-gagi silma paistnud ja eesti arengut rahvusvaheliselt soodustanud. Eesti on poole sajandi ulatuses olnud ära lõigatud oma rahvuskaaslastest, kes on olnud raja taga edukad, tunnustatud ja hinnatud, mida ei tohi järgneva põlvkonna nimel unusta-da. Meil on palve saada andmeid ja ettepanekuid eesti soost tervise ja tervishoiuga seoses olevatest isikutest Austraalias, Kanadas, Norras, Rootsis, Saksamaal, Soo-mes, USA-s, jt riikides, keda tuleks kajastada uue ajastu Eesti Entsüklopeedias. Kõik ettepanekud, andmefailid, artiklid ja igasugune muu oluline teave on või-malikult kiiresti oodatud. Küsimuste korral palun pöörduda allakirjutanu, kui ühe Eesti TEA entsüklopeedia tervishoiu valdkonna kirjutaja poole. Lisaks on Internetis võimalik tasuta vaadata entsüklopeedia vabaversiooni aadressil www.ents.ee. Teie vastus üleskutsele võib olla ka inglise keeles.Lugupidamisega Andrus Lipand M.D.andrus.lipand@gmail.com, Mobiil: +275 53 479 747Postiaadress: Lumiku 5, 11913 Tallinn, ESTONIA

Sõrve Säärele tuleb militaarmuuseumSaaremaa Muinsuskaitse Selts sai enda valdusesse Sõrve Sääre piirivalvekordoni maa koos hoonetega, et rajada sinna militaarmuuseum. Kümneks aastaks seatud hoonestusõigus võimaldab seltsil seni piirivalvekordoni ohvitseride elamus tegutsenud Sääre ajalootoa laiendamist, ütles Tõnu Veldre Saa-remaa Muinsuskaitse Seltsist ajalehele Meie Maa. Selts võtab kogu terviklikult säilinud kordonikompleksi kasutusele külastuskesku-sena, kus huvilistel on võimalus tutvuda nõukogude piirivalve aegse eluoluga. Nii lõpetab oma tegevuse Sääre ajalootuba ning selle asemele tekib Sõrve militaarmuu-seum. Lisaks kasarmuhoonesse kolitavale sõjamuuseumile tuleb alale koostöös Saare-maa Merekultuuri Seltsiga mereline väljapanek. Kordoni alale jääb ka kaks Esimese maailmasõja aegset rannakaitsesuurtüki positsiooni ja nende varustamiseks Mõntu sadamast Säärele ehitatud kitsarööpmelise raudtee lõppjaam.

BNS, 28.08

ARNO TÜRNO

Lahkus meie kauaaegne sõber ja lauluvend

Mälestavad Brenda ja Toomas Rossmann

8“MEIE KODU” 9. september 2009

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113 Eesti Selts (02) 9212 2373

Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi, küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik - puhkuselToimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri StamosToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 ‒ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 17.00 neljapäeval kell 10.00 ‒ 13.30Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd tracing as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tos and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am - 1pm

40 Nicholson St.,Balmain East NSW 2041

Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886Email: sydney@estonianconsul.orgwebsite: sydney.estonianconsul.org

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Neljapäeval, 17. septembrilSESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas. Ka-vas video Laulu- ja tantsupeo lõpp osad.Laupäeval, 19. septembril:Paabulind: Sõrve Sõprade pidulik tu-luõhtu Eesti Majas kell 18.30. Pile-ti-info Aino Matwisyk 0409 658 591, matwisyk@bigpond.com.auLaupäeval, 3. oktoobril:SES Kunsti- ja Käsitööringi kokkutulek kell 10.00 Eesti Majas. Pühapäeval, 18. oktoobrilEesti Seltsi korraldusel vastuvõtt ja koh-tumine Eesti Majas kell 14.30 eesti sport-lastega, kes osalevad veteranide maail-mamängudel. Kõik teretulnud.Pühapäeval, 25. oktoobrilSES Kunsti- ja Käsitööringi traditsioonili-ne aastapidu kell 13.00 Eesti Majas.

THIRLMERENeljapäeviti: Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Esmaspäeval, 14. septembril:Huviringi kokkutulek kell 14.00 küla saa-lis. ”Õnne” 13.Pühapäeval, 20. septembril:Ürituste kuhjumise tõttu kavandatud Eesti Sõjaveteranide Liidu kuukoosolek Thirlmeres jääb ära.

Laupäeval, 26. septembril:TES ”Koit” 60. aastapäeva koosviibimi-ne kell 16.30 Thirlmere Eesti Majas.

CANBERRALaupäeval, 12. septembril:Rahvusgrupi kokkutulek St. Petersi kiriku ruumis kell 14.00. Vestlus igaühe poolt kaasa toodud tarbe- või ilueseme üle.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval laine-pikkusel FM 93.3 algusega kell 17.00

BRISBANESeptembris ja oktoobriskokkusaamisi ei ole. Järgmine üritus on ”Kirjanduslik Kadripäev” novembris. Info järgneb.

MELBOURNEKolmapäeviti:Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Eesti Majas. Info Karin Adamson (03) 9439 4157.Neljapäeval, 10. septembrilSeenioride kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 13. septembrilVideofilmi pealelõuna kell 13.00 Eesti Majas.Neljapäeval, 24. septembrilSeenioride kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas. Peapiiskop Andres Taul külastab kogudust. Kõik teretulnud. Palume kaa-sa võtta taldrik suupistetega. Kohvilaua korraldavad kogudus ja seeniorid.Laupäeval, 3. oktoobril:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad Melbourne’i SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval lainepikkusel FM 93.1 algusega kell 17.00.

ADELAIDEEsmaspäeval, 14. septembril:Kunsti - ja Käsitööringi tööpäev kell

E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUSTHIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval, 13. septembril kell 13.30. LÄTI KIRIKUS pühapäeval, 20. septembril kell 14.00. Sydney Jaani koguduse 75. aastapäeva pidulik peapiiskoplik juma-lateenistus armulauaga, õpetaja Meelis Rosma introduktsioon. Teenivad pea-piiskop Andres Taul, praost Colvin Mac-Pherson, õpetaja Andres Palm, õpetaja Meelis Rosma. Laulab ühendkoor. Järg-neb kohvilaud Läti kogudusemaja saalis, 30 Bridge Road, Homebush.CANBERRAS pühapäeval, 27. septembril kell 14.00 peapiiskoplik jumalateenistus St. Petersi kirikus. Armulaud. Teenivad peapiiskop Andres Taul ja õp. Meelis Rosma, orelil Astrid Bowler. Pärast juma-lateenistust kohvilaud kirikusaalis. KIRIKUSAALIS jumalateenistus armulau-aga pühapäeval, 4. oktoobril kell 11.00, järgneb kohvilaud. THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval, 11. oktoobril kell 13.30. KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSKolmainupüha jumalateenistus toimub pühapäeval, 20. septembril kell 15.00 eesti kirikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E. E. L. K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Jumalateenistus pühapäeval, 13. sep-tembril kell 14.00 St. John kirikus. Tee-nib õp. Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti Majas.Kogudus pühitseb oma 60. aasta juube-lit pühapäeval, 4. oktoobril kell 14.00 St. John kirikus. Sel puhul teenivad meid kü-lalisõpetaja Horst Sauer ja meie õpetaja Phil Haar. Jumalateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti Majas.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

10.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 14. septembril:AES Naisringi töökoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Reedel, 18. septembril:Esto Pub Thriller Night kell 19.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 20. septembril:Kolmainu jumalateenistus kell 15.00 eesti kirikusKolmapäeval, 23. septembril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 23. septembril:Peapiiskop Andres Tauli vastuvõtt kell 14.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 5. oktoobril:Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Eestikeelsed raadiosaated toimuvad SBS saatejaama kaudu igal neljapäeval kell 15.00 FM 106.3 lainepikkusel.

RISTSÕNAD nr 2395

PAREMALE: 1. Vajadus, nõue 6. Nõidade pidu; juudiusu- liste pühapäev 9. Arusaamine, käsitus10. Uustulnuk11. Osa, om.12. Kaigas, murdes13. Kasulikkus15. Kolm sarnast konsonanti17. Koostisosa18. Asula Läänemaal19. Soerd, värdjas20. Asula Virumaal22. Kere24. Näitav asesõna25. Nööri v. köie kokku- keeratud osa26. Otstükk, otsmine osa27. Küla Navesti jõe ääres28. Riik Euroopas29. Vihm, lumi30. Mehenimi31. Isegi eos

ALLA: 2. Taibukus 3. Hääletus 4. Elav, kärmas, terane 5. Eoskott; nõidus, lumm 6. Katuse struktuuri osad 7. Vanaegiptuse müt. jumalus 8. Posti alumine osa12. Iste 13. Kaavik14. Õhuke leheke, helves15. Konkreetne resultaat16. On viljal ja lõikeriistadel18. Damaskuse ploom19. Ülim vaimustus21. Lamama22. Usutunnistus; veendu- mused23. Väljatõugatu25. Linda elukaaslane26. Liha lastekeeles, om.28. Tulease

LAHENDUS NR 2394PAREMALE: 1. Vastas- võistkond 8. Idüll 9. Emud10. Imelik11. Amputeerin13. Sisu14. Ahke16. Aka18. Veis20. Imb21. Tehingus24. Edenemine26. Keres28. Abu29. Lame31. Sulni33. Kümmel34. Siis35. Kroon

ALLA: 2. Aida- mademed 3. Tallukas 4. Vaeseke 5. Sädin 6. Kaless 7. Nokitse- mine12. Ila15. Kreem17. Kägu19. Pinna22. Seebu23. Andeks24. Eelis25. Ebel27. Sõir30. Amb31. Sir32. Loo

1 2 3 4 5 6 7 8

9

10 11

12

13 14 15 16

17 18

19

20 21 22 23

24 25

26

27 28

29

30 31