MISJONILEHTHiiumaa Kristliku Misjonikoguduse kuukiri nr. 2 aprill 2016

TA ONÜLES

TÕUSNUD!

www.misjonikogudus.com

Kert on ustav koguduseliige. Ta abikaasa töötab aktiivseltkoguduse lastetöös. Kert on enamasti olemas. Ta ei trügikantslisse, kuid taonolulineeestvedaja janömusta töö tegija.Kõik teavad teda, kuid keegi ei tunne teda tegelikult. Välisenaljatlemise taga ei märgata nende perekonnas aastaidkestnud ja aina süvenevat suhteprobleemi. Ajapikku on nadkasvanud oma abikaasaga üksteisest lahku. Naine onusuasjades väga innukas, kuid Kert on keskendunud omaajalikule tööle, mis röövib talt enamuse ajast. Koju jõudesvajab ta ainult lõõgastumist, mida ta on leidnud õhtul mõneõlle joomisest. Ta vaatab üle koguduse üldisest karskestjoonest, sest Piibel ju ei keela. Üksikud joomised onmuutunud aga igaõhtuseks, sest stress ja abieluprobleemidon kasvanud Kerdil üle pea. Süükoormat lisab ka tasahiljutekkinud sõltuvus pornograafiast. Aja jooksul on Kerdi jaoksmuutunud vältimatuks ka mõningad kompromissid jaskeemitamised oma äris, millesse ta on pühendanud koguoma elu. Kõik ju teevad nii. Samas lasub see kõik Kerdi elusränkraske koormana ja ta ei leia teed sellest välja. Kogudusespatsutatakse vaid õlale ja kiidetakse tema lahket südant japühendumist kogudusetöös.Temaga räägitakse ilmast,autodest ja poliitikast, sest nad pole teda kunagi kuulnudrääkimas sügavamatel teemadel. Kuigi keegi seda ei näe,põlgab Kert ennast. Aastaid on ta tulnud teenistusele vastutahtmist ja kui palju on ta kiriku ukse taga omapattudestmeeltparandanud, kuid kirikust lahkudes on kõik jätkunudvanamoodi ning keeris on teda aegamisi aina sügavamaletõmbamas.

Seeonvaidüks väljamõeldud lugu.Samasonselle sarnaseidpäris elu lugusid tõenäoliselt liigagi palju. Kuigi koguduskoosneb puudulikest inimestest, kes on kõik kasvamas omakasvamist ja võitlemas oma võitlemist, ei peaks olemakogudusest soodsamat keskkonda, kus me võime ollaläbikukkujad, masenduses, langenud, sidumistes, elugamitte hakkama saajad, kahtlejad... ja samas mitte jäädaselliseks nagu me oleme. Julgus olla täna see, kes ma olen,ja samas teadmine, et ma ei pea oma elus leppima asjadega,mis on vastuolus Jumala Sõna ja tahtega.Sageli oleme me kogudustes loonud kultuuri ja õhustiku, kus

inimesed kardavad tunnistada seda ja sisimas ollakseleppinud sellega, mõeldes: „Ah, ma olengi selline!” Omavarjatud salaeludega oleme me andnud saatanalemaandumisrajad, mille kaudu ta meid manipuleerib, seob jahirmutab. Kogudus on aga valguse paik ja iga pimedus, igahämarus, iga koorem tuleb tuua valguse ja tõe kätte. Alles siissaab Jumal oma väega sekkuda ja meie olukordi või meidendid muuta. Tunnistatud patt saab osa lunastusest.Probleemide välja rääkimine annab Jumalale võimalusealustada meie sees tervendamis- ja taastamisprotsessi. Ärapeida oma valu ja probleeme. Otsi võimalust nendejagamiseks.

Kogudus ei peaks olema ka paik, kus me eitame, et meil onnägemisegaprobleeme.Meeipeaeitama,kuimeil onpuudusrahast. Kogudus ei pea olema paik, kusme eitame, et meil onsuhetes suured raskused. Isegi seda ei pea me peitma, kuimeil on tõeliselt rakse oma õde või venda armastada. Agasamas ei tohi kogudus olla paik, kus soojendataksesuhtumist, et midagi kunagi ei muutugi. Asjadele õigetenimede andmine ja haigustele tegelike diagnooside andmineon esimene samm meie tervenemise ja abi saamise teel.

Meie hoiakud ja eelhäälestus,mis vormubusuks, peabolemakoguduse ja Jumala töö suhtes õige. Ja see hoiak peaksolema: Jumal suudab kõik! Nii ütleb lihtsalt Piibel. KoosJumalaga suudan ma kõik! Jumala väes on iga kõrvalekalleJumala täistahtest muudetav ja Jumala armus võin ma ollaterviklik ja väärtuslik täna, isegi kui ma näen oma elus veelasju, mis vajavad lahenemist.

Palverändurid ja Jeruusalemma elanikud, kes olidkogunenud Jeesust, kui imetegijast poliitilist vabastajat vastuvõtma, hüüdsid „Hoosianna!” Sellel sõnal on Uues ja VanasTestamendis veidi erinev varjund. Siin on ta ülistus jaaustuseväljendus, kuid tema olemus ja sisu tuleneb heebreakeelest ja Vanas Testamendis kasutatakse seda sõna peaalati abipalvena. Just „hoosianna” hüüabTaavet, kui ta laulab„Oh Issand, aita nüüd!” (Ps 118)

Taavet oli päris ja ehtne, siis kui ta seaduselaekaJeruusalemma jõudes poolpaljalt ülistustantsu vihtus. Ta olipäris ja ehtne pattu tehes, kuid ta oli päris ja ehtne ka meeltparandades. Siingi on ta päris ja ehtne, kui ta hüüab appiIssanda poole.

Me peame aegajalt meelde tuletama, et kõik Jumala mehedja naised on aegajalt rasketes ja meeleheitlikes kohtades.Taavet oli aegajalt sügavas masenduses. Ta tundis ennastolema põhjatumas poris. Aga üks asi, mida ta ei lasknudenda elust ära varastada, oli usk Jumala headusesse,õiglusesse ja väelisusse.

Ükskõik, mis Su elus esile tuleb, ära lase saatanal valetadaendale, et nüüd on kõik läbi! Ei ole! Paulus kirjutabroomlastele: „Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime,päästetakse.” (Apt.2:21)

Jumal on lootuse Jumal! Piibel on lootuse raamat! Koguduson lootuse paik! Ja see kõik on Sinu elu jaoks olemas. Hoiaseda! Omaette küsimus on see, kas me laseme ennastpäästa. Kas meile meeldib see moodus, kuidas Jumal meidpäästa tahab? Aga Jumal ütleb, et need, kes hüüavad„hoosianna”, need päästetakse.

See rahvahulk kes palistas teeääri, kui Jeesus sõitiseeslisälu seljas Jeruusalemma, sai seda,mida nad hüüdsid.Nad hüüdsid pääste järele, kuid nad ei saanud sellest arugi,kui see tegelikkuseks sai. Sest nende pilt ja arusaaminepäästmisest oli teistsugune.

Usuga on lahutamatult seotud usaldamine. Sageli meusume Jumalat, kes päästab, kuidme ei suuda usaldada, etTa teeb seda piisavalt õigel moel ja õigel ajal.

Kitsikuses ma hüüdsin appi Issandat, Issanda vastasmulle ja asetas mind avarusse. (Ps 118:5)

Ma usun, et see on meie paljude kogemus erinevates eluolukordades. Ja kui Sinus on kitsikust, millest kellelgi poleaimugi, siis las see Sõnamuuta Sinu elu oma loova väega –Issand vastas mulle ja asetas mind avarusse.

Parem on pelgupaika otsida Issanda juures, kui lootaõilsate peale (Ps 118:8)

Me tahame üksteist aidata. Me tahame olla üksteisele toeksja teineteisest vastastikuses austamises ette jõuda, kuid ärapettu, kui sa koged, et seal, kus Sa vajad abi, seal ei pruugikeegi Sind tähele panna. Seda lihtsalt aegajalt juhtub. Ärasea ootusi inimeste suhtes väga kõrgeks. Kogudus koosnebpuudulikest inimestest. Me kõik tahame kasvada ja me kõikoleme ühes muutumises. Tuimad saavad tundlikumaks jaäkilised saavad pikameelsemaks. Lobisejad muutuvadkaalutlevamaks ja kahtlejad saavad usklikumaks. Seotudsaavad vabamaks ja haavunud saavad tervemaks. Aga mejääme puudulikeks. Rajades ennast inimestele, leiad Savarem või hiljem põhjuse pahandumiseks, solvumiseks jaosadusest eraldumiseks. Kui sa otsid täiuslikku kogudust,siis sa jäädki seda otsima. See on kurb tõdemus. Ära ootainimestelt liiga palju aga sea oma ootused väga kõrgeks

Jumala suhtes. Usu ja teeni kõikvõimast ja püha Jumalatning lihtsalt otsusta armastada inimesi. Me vajame üksteist,kuid me kõik oleme teel. Me kõik oleme savi, mille kallaltöötab Meister.

Mind tõugati kõvasti, et ma langeksin (Ps 118:13)

Aegajalt inimesed langevad. Andku Jumal armu, et sedameiega ei juhtuks, kuid ühel ja teisel moel, sügavamalt javähem sügavamalt, saadakse meile jalg taha ja me leiameennast maast. Emotsionaalselt, vaimulikult või füüsiliselt.Saatana soov on näha Jumala lapsi näoli maas,mitte näogataeva poole. Kuid isegi kui ta Sind langema saab, ei ole tavõitnud, sest me tõuseme püsti. Õige tõuseb jälle püsti.Jeesusostis omaeluhinnagameileeesõiguse ja suutlikkusepüsti tõusta ja see on hirmsaim tegelikkus saatana jaoks -näha Jumala kogudust püsti tõusmas. Näga maailma omaporist välja ronimas.Muda sinu näos ei oleSinu pärsiosa. Savõid püsti tõusta ja lasta Jumalal oma riided ja palge lumestvalgemaks pesta.

Ei ma sure, vaid jään elama (Ps 118:17)

Jah, füüsiliselt läheme me kõik kaduvuse teed, kuid vaidselleks, et meid vabastataks Jumala kirkusesse. KoosJumalaga oled Sa võitmatu. Päriselt. Kõige lõplikum, midaSulle siin maa peal teha saab, on võtta Sinult Sinu elu. Kuidkui see onmeie jaoks vaid kasu, nagu Paulus seda kirjutab?Milline vabadus! Milline hingamine! Siin maa peal pole vägeja relva, mis suudaks meid lahutada Jumala tundmisest jaTema armastusest. Saatan tahab, et Sa oma murede jakoormate alla känguksid ja lämbuksid. Aga meie võimeöelda, et meie ei sure! Sest meis elab Jeesus, kes onülestõusmine ja elu. Sa ei saa maha matta Ülestõusmist jaElu. Oled sa kuulnud, et elu ja surm on keele võimuses?Räägi elu! Räägi üestõusmist oma ellu! Ära kuuluta surma!Sa ei pea eitama olukordi aga räägi nendesse muutust jaärkamist.

Jeesus, minu nurgakivi

Meil ei ole kellelegi teisele Hoosianna hüüda, kui Jeesusele.Ükskõik kui paljud Jeesust hülgavad, Ta saab päästjaks,õnnistuseks ja armuks neile, kes ta vastu võtavad.

Jah, sõna ristist on narrus neile, kes hukkuvad, agameile, kes päästetakse, on see Jumala vägi. 1. Kr 1:18

Ära karda olla nõrk. Ära karda tunnistada oma pattu. Ärakarda tunnistada oma täielikku pankrotti. Sageli on just needkohad,midaJumal onoodanud, et näidata lõpuksmeieelus,et Tema on suur, Tema onmeie rikkus, Tema onmeie elu javõit.

Keegi ei märganud Kerdi sisemisi võitlusi ja hävingut. Ühelpäeval ta aga enam ei jaksanud. Ta helistas pastorile ja nadsaid kokku. Tavapärane meeste jutt muutus, kui Kerttunnistas: "Mul on probleem ja ma ei oska ning ei suudaenamedasiminna!" Sõbra juurest lahkudes astusKert poestläbi ja ostis lilled. Oma naisele.

Käinas alustas leivakirik5. märtsil alustas Käinas leivakirik.Ettevõtmise eestvedaja onUrmas Elmi EestiKristlikust NelipühiKirikust. Urmas kolisperega Hiiumaale kaksaastat tagasi. Jumal onpannud neile südamele,jõuda evangeeliumigaHiiumaa ja eeskätt Käina inimesteni.Mõni aasta tagasi tõusis ka Kärdlastugevalt esile leivakiriku idee. Just sellenimega, kuigi tol hetkel puudus meil igasugune info antudnimega teenistuse olemasolust. See, mis jäi Kärdlastookord tegemata, sündis aastaid hiljem Käinas.

Urmas Elmi, kuidas tekkis leivakiriku mõte?Olen pikalt palvetanud, kuidasminna vaimuliku tööga edasiKäinas ja Hiiumaal tervikuna. Ühel hetkel kui käisin EKNKLääne praostkonna koosolekul, rääkisime seal erinevatelteemadel - kuidasmeil läheb ja mis onmeie valuküsimusedja suunad. Janno Peensalu (EKNK Pärnu kogudusepastor) rääkis, et neil onPärnus on leivakirikul läinudpäris hästi. Tekkis mõte, et võiks minna vaatamaning katsuda oma süda läbi, et kas Jumal tahaksteha selle kaudu midagi Käinas ja tuua esile midagihead inimeste eludes. Otsustasime proovida. Siistekkis küsimus, keda sellesse töösse võtta. OlimevaremAntonAltmäeganendel teemadel rääkinud janii otsustasin kaasata tema.

Pärnusse jõudes oli kohal väga palju rahvast. Minuüllatuseks oli kohal ka minu ja Antoni ühised sõbradSoomest, kes jaotatava toidu kohale tõid. Jälgisimekuidas teenistus oli üles ehitatud ja kuidas asi toimis.Kogu teenistus oli väga inspireeriv ja tundsin, etsee on koht, kus võrgud Käinas vette visata.Rääkisime Soome sõpradega läbi,kas neil on võimalik toitu ka meiletuua, kui sooviksime alustadaKäinas leivakirikuga. Vastus olijaatav. Leppisime kuupäevakokku ja sõitsime Hiiumaaleettevalmistusi tegema.

Mis on leivakiriku idee ja kes on sihtgrupp?Leivakiriku idee on jagada inimestele kahesugust leiba.Esiteks anda inimestele Jumala sõna leiba ja seejärel leibakõhu jaoks. Teenistust alustamemitmete lauludega.Seeonmõnegi jaoks väike kontsert. Meie jaoks on see sõnuminimestele Jumala armastusest. Peale seda jagame ühetunnistuse, kuidaskeegi on leidnudJumalaomaellu.Sellelejärgneb taasmuusikapala ning siis tuleb evangeelne jutlus.Peale jutlust kutsume inimesi eestpalvele või teeme nii,kuidassel hetkel tunneme,etoleksõige teha.Sihtgrupiksonkõik inimesed, kes soovivad ja vajavad leiba. Tavaliselttulevad sinna julgemad inimesed, kes julgevad tunnistada,et vajavad süüa. Saan aru, et hiidlaste jaoks on selletunnistamine suur julgus. Aga samas usun, et leivakirik onkõigi jaoks.

Millised olidootused ja kartusedseoses esimese leivakirikuteenistusega?

Esimene küsimus on ikka, et kui paljuinimesi kohale tuleb ja kellele jagameülejääva toidu? Toole pannes mõtlesin , etäkki on liiga vähe ja püüdsin võimalikult paljupanna, et keegi ei peaks püsti seisma.Mõnedarvasid, et kuikümme inimest tuleb siis on isegi hästi. Üllatus oli muidugisuur, kui kogu saal oli rahvast täis. Meie palve ja sisemine

värin oli, et kuidas see õnnestub? Kuidas meid vastuvõetakse? Kas kõik laabub nagu vaja? Ei osanudmuud teha kui palvetada ja usaldada meid kõikiJumala kätte, et Tema juhiks meid kõiges.

Kuidas esimene leivakiriku teenistus läks?Minu hinnangul läks kõik hästi, kuigi oli katakistusi. Mõned asjad teeks pisut teisiti.Tagasiside kõigilt inimestelt olipositiivne. Siiani ei ole kuulnud ühteginegatiivset kommentaari. Kaksinimest tõstsid käed, et oma eluJeesusele anda. Seeme onkülvatud, nüüd tuleb Jumalaarmule ja juhtimisele lootmajäädes edasi töötada. Usun, etsee oli suur Jumala arm ja Tematöö. Tunnen, et midagi erilist on

õhus liikumas. Kas oleme ühe tööalguses, mille Jumal on valmistanud?LasJumal tegutseb ja kui Tasaabmeidkasutada, siis tahame olla kasutatavadTema eesmärkide elluviimisel.

Kuidas edasi?Palvetame jätkuvalt Käina ja kogu Hiiumaa eest, aga hetkeleelkõige Käina leivakiriku eest. Kui senised Käinapäevakeskuse ruumid väikeseks jäävad tuleb kolidasuurematesse ruumidesse. Ilmselt Käinakultuurikeskusesse. Jumal teab. Esimesel kuul toimusleivakirik kaks korda, edaspidi üks kord kuus. Kui Jumalavab võimaluse Hiiumaa kauplustest toitu saada, siis võiksleivateenistust korraldadagi kaks korda kuus.

Inimesed, kes tulevad usule suuname meiekoduosadusgruppi, et nad saaksid kasvada. Vajaduselalustame „Avastajate grupiga“, mis loob inimestelevaimuliku vundamendi kasvamiseks.

Sealt edasi alustame …. Laseme Jumalal juhtida!

11. märtsil avati Stockholmi Eesti Maja kunstisaalis Hando Henno 17.personaalnäitus. Hando on Saaremaa juurtega Hiiumaa kunstnik.Hando alustas oma loomerännakut juba varases lapsepõlves, püüdespliiatsitega visandada oma kujutluspilte fantaasiamaastikest javäljamõeldud loomadest ning linnadest. 12-aastaselt sai Hando omaesimesed pastellid ja nii kujunes just see tehnika aastateks Handolemmikuks. Hando on käinud umbes 3 kuud laste kunstikoolis, kusõppis peamiselt Vana-Egiptuse ajalugu. Kunstialast kõrgharidust ta eioma.Juba noore teismelisena vaimustus Hando tuntud vene marinisti(meremaalija) Aivazovski teostest. Tormisemere värvid ja lainete möllsaid just tänu selle meistri loomingule Hando jaoks eritihingelähedaseks. Oma eeskujuks peab Hando Henno ka 19. sajmaastikumaalijat Ivan Šiškinit ("Kolm karu").

Suurim eeskuju on kunstniku jaoks aga Looja poolt loodud täiuslikultkaunis loodus. Handole on alati meeldinud looduses ringi liikuda ningsilmitseda selle erinevaid värve ja vorme. Hando ütleb poeetiliselt, etEestimaa loodus on ideaalne katsepolügoon värvide armeele. "Kuiliigun looduses, siis jälgin tähelepanelikult puid ja maastikku endaümber. Hiljem lõuendi taha istudes vormuvad alateadvusse talletunudpildikesed maaliks," kirjeldab kunstnik oma loomeprotsessi. Hando sõnul ongi maalimise juures kõige kütkestavam justprotsess, kuidas ideealgest ja tühjast paberist vormub sageli etteaimamatu lõpplahendus.

Hando loomingule on iseloomulik omamoodi lapsemeelne lihtsus. Selles lihtsuses rõhutab Hando aga detaile, mis elavadtemapiltidesotsekui omaelu.Needon justkui üksikudmõtisklused japikemadpeatusedvärvirännakul.Sageli peidabHandomaalidesse mõne näo, südame, risti või muu sümboli.Kristlasena on tema loomingu peamiseks mõjutajaks usk. Tema üheks inspiratsiooniallikaks on prantsuse gravüürimeistriDore illustratsioonid vanas Piiblis.Hando loomingus ei puudu ka nutikas huumor. Nii on ta suuremate teoste hulgas ka vahvad pildid "Mereröövel", "Üks ilusamkui teine" ja "Valel on lühikesed jalad", kus autor käsitleb vanu kõnekäände ja ütlusi üllatavalt otseses võtmes. Hando onpaberile jäädvustanud ka fantaasialoomi.Hando kirjutab ajalehes Estinska Dagbladet: "Looduse lihtsus ja rahu on läbi aegade inspireerinud väga paljusid maalijaidja ma olen siiralt õnnelik, et Jumal on mulle kinkinud võimaluse olla üks nende seast, kes püüavad kujutada Tema loodutsellisena, nagu see on - ilus, lihtne ja rahutoov."

Hando Henno personaalnäitusStockholmis

5. märtsil, laupäevasel päeval oli au kaasa teenidaleivakirikus Käina Lootuse majas. Suur rõõm kogeda, etJumal on tegutsemas nii mitmelmoel Hiiumaal. Nüüd on siiska meie juures selline teenimisviis alguse saanud. Ja algusoli vägagi muljetavaldav, eriti arvestades mitmete inimesteettevaatlikke prognoose. Aga minu arust kinnitas ennasttaas tõsiasi, et Jumalariigis saavutatakse iga võit eelkõigepalvekambris. Ja leivakirikule eelneski tõsine palvetöömitmel pool palvegruppides ja ka isiklik palve ja paast. JaJumal sai näidata oma au, saal oli rahvast pilgeni täis. Paarinimest vastas päästekutsele ja Jumala Sõna sai jagatud.Kui kohati oli kohale tulnud seltskond natuke lärmakas javäljakutsuv, siis ülistuslaulude ajal kuulati hoolega ja hiljemtuldi muusika ja laulu eest tänama. Minu tunnistuse peale

tulid samuti mitmed tänama ja jagama oma sarnasest elust.Inimesed lahkusid tänulikena, rikkalike leivakottide jalootusega, et peagi on taas võimalik leivakirikusse tulla.Kokkuvõtteks võib öelda, et algus oli paljutõotav ja usun, etinimesed said õnnistatud meie Issanda Jeesuse Kristusearmu läbi. Urmas Elmi ja tema meeskond vajavad agajätkuvalt kõigi meie eestpalveid tulevaste leivakirikutekordaminekuks, et veel enam inimesi saaks tundma elavatJumalat ja Päästjat.

Aga teie olete Kristuse ihu ja igaüks omast kohast temaliikmed. 1.Kor.12:27

JÄRGMINE LEIVAKIRIK TOIMUB 16. APRILLILKELL 15 KÄINA PÄEVAKESKUSES

Kuidas ma leivakirikus käisin (Arvis Vaher)

"Mina täitsinsinu unistused ja

südamesoovid nagusa palusid. Kui ma sindnüüd palun, kas täidad

minu omad ?"

HingehoidMonika Lige

Psühholoog Aleksander Pulver onöelnud, et iga inimene vajab mõistmist,vajab teed oma hinge juurde.

Mõiste „hingehoid” võib esile kutsudaerinevaid assotsiatsioone. Sageliarvatakse, et hingehoid on vaid usuline,vaimulik või koguduslik tegevus.Tavaliselt arvatakse, et inimene vajabhingehoidu alles elu lõpus, kui surmjuba läheneb. Sageli on aga hingehoiumõiste ebaselgus põhjustatud kahesttegurist. Esiteks ei tea inimene, midamõista hinge all ja teiseks, et Piiblivanemates tõlgetes ei ole kasutatudsõna hingehoid. Alles Uue Testamendiuuemas tõlkes on ToomasPaul toonudsisse sõna „hingehoid” (Rm 12:8),asendades algse mõiste „manitsema”või „julgustama”. See algne termin onsiiski vaid üks osa laiemast mõistest„üleskutse, manitsus”. Kuna nii Apt13:15 kui ka Hb 13:22 järgi oli ükssünagoogi- või kogudusejutlusenimetustest „manitsussõna” (logosparakleseos), siis võiks seda ka tõlkida"olgu keegi jutlustaja, siis toimigu tajutlustaja ametis", või nagu seda onteinud Toomas Paul: "olgu keegihingehoidja, siis toimigu tahingehoidja ametis". Nii võimetõdeda, et kuigi otseselt ei leidu Piiblissellist sõna kui „hingehoid”, on siiskialust rääkida hingehoidlikusttegevusest.

Uuest Testamendist leiame, ethingehoidlikku tegevust iseloomustabkogudusekesksus. Hea näide selleston 1Ts 5:14, kui vanimast hingehoiumeetodist. Seda nimetatakse

vastastikuseks ülesehitamiseks, kuskoguduseliikmed on üksteisehingehoidjad. Seejuures vastutas igakoguduseliige eelkõige oma hinge ehkelu eest, mille juures oliiseenesestmõistetav vastastikunetoetamine. Mida mõeldakse vastutadaeelkõige oma elu ja hinge eest?

On teada tõsiasi, et ei saa aidatateist, kui sa oled ise alles abivajaja.See ei tähenda, et sa abistajanaenam kunagi abi ei vaja, vaid et sa

oled ise mineviku haavadesttervenenud. On oluline näha jatunnistada abistajana enda probleemining vajadusel abi paluda.

Kuulasinhiljuti raadiosaadet, kus rääkiskeegi psühhiaater, kuidas ta pealeabikaasa surma oli aasta töölt eemalpõhjusel, et enda mure tundus suurem,kui teise oma, keda ta oleks pidanudaitama.

Keegi on öelnud kuldsed sõnad, et aegparandab vaid puhastatud haavad. Niiei tasu loota vaid ajale,mis katkisemeiesees otsekui imeväel ja iseenesestparandab. Oleme õppinud andmakristlastena kõik Jumalale üle (mis onküll üsna sageli ettekääne, kui me eijulge oma probleemile otsa vaadata jasellega tegeleda), nii et kui sa tahadollateistele elu ja lootuse jagaja, ära peidaJumala eest enda haavu. Jumalkasutab meie parandamiseks sageliväga erinevaid teid, kuid on olulinelubada Jumalal endaga tegeleda, mittelukustada ennast oma valmis mõeldudideesse,mil viisil Jumal peaks sekkumavõi jääda kinni küsimusse: miks Ta eiole juba sekkunud? Oled sa mõelnud,et võib olla on Jumal sinuni korduvaltsirutunud ja tänagi jätkuvalt sirutumas,saates erinevaid inimesi, võimalusi,pakkumisi selleks, et sind aidata? Kuidmillegipärast vastus ikka viibib, sestsulle ei ole need variandid meeldinud.Need ei ole sinu jaoks piisavalt „Jumalavariandid”. Üsna sageli pusid sa endavalusate mälestuste ja kogemustekallal, püüdes ikka ja jälle neid iseendaeest peita, ilustada, nimetades neidebaõigete nimedega jne. Ja Jumalootab. Kuid sinu ümber olevadinimesed ootavad ka. Ja igatsevad.Ootavad ja igatsevad tervet ja rahulikkukodu ja ema, ootavad armastavat jaandestavat abikaasat, ootavad lahket

sõna riiu ja pahameele asemel.

Nüüd sa ehk ütled, et kristlastega nii eisaa olla, Jumal on nende elu muutnud.Paraku oleme me kõik kandmasendaga kaasas pagasit, mis mõjutabmeie eluga toimetulekut ja inimesi meieümber ning sulle on jäetud valik, kas salubad Jumalal oma koormadeemaldada või sead selleks omadtingimused. Oled sa valmis selleseljakoti Jumalale üle andma ja laskmaTemal selle sisu revideerida?

Ammustest aegadest on hingehoiulähtekoht olnud eluga toimetulek.Inimene lahendab probleememõtlemise, otsustusvõime jaelukogemuse abil. Kuid võib juhtuda, ethakkad tammuma otsekui nõiaringisega suuda omal käel edasi pääseda.Sellisel juhul võib aidata teine inimene,kes ei pea kindlasti targem egakogenumolema, vaid vaatab probleemikõrvalt ja võib märgata neid vaatenurki,mis on sulle endale märkamatuksjäänud.

Hingehoid (võiks öelda hingehoiu-kunst) on arenenud aastatuhandeid jaselle kesksel kohal on alati olnudesiteks nõuanne, julgustamine jahoiatamine ning teiseks onhingehoiugaalati seotudküsimusheastja kurjast, õigest ja väärast. Mõlemapoolega kohtume nii Piiblis kuikoguduse hingehoiutraditsioonis.Kuna kogudus on alguse saanudKristusest, on ka koguduse peamineülesanne olnud vastastikunehoolitsemine. Kogudus on algusestpeale rajanud oma tegevuse JeesusesKristuses toimunud lunastustööle.Algkoguduse hingehoidu iseloomustabkõikehõlmavus, kus ei ole tegemisthooldamisega tänapäevasestähenduses, vaid hoolitsemisegainimese kui terviku eest. Hoolitsushõlmas kolme valdkonda: kuulutuse,osaduse ja diakoonia.Hingehoid ei ole kristliku kogudusekõrvaltegevus, pigem võiks sedanimetada elustiiliks. Kogudus lähtubinimsuhetes ja maailmavaatestegelikust elust. Seega saab öelda, ethingehoid on tervet inimest hõlmavosaduslik hoolitsus, mis seisnebJumala Sõna kuulutamises ningkristliku ligimesearmastusega üksteiseteenimises.

... et Jumal eksisteerib võrdselt jaigavesti kolmes isikus – Isa, Poeg jaPüha Vaim – ning et need kolm onüks Jumal, suveräänne loomises,hoolimises ja lunastuses.

Athanasiuse Usutunnistuses seisab:"Mina usun Jumalasse, kõige-väelisesse Isasse, taeva ja maaLoojasse; ja Jeesusesse Kristusesse,Tema ainsasse Pojasse; mina usunPühasse Vaimusse, pattude andeks-andmist, ülestõusmist ja igavest elu.Kolmainsuses tuleb austada ainuisikutja ainuisikus kolmainsust. Isa ja Poeg jaPüha Vaim on eri isikud. Ometi on nadüksainus Jumal võrdse aulikkusega javõrdselt igavese majesteetlikkusega.Milline on Isa, selline on Poeg jasamasugune on ka Püha Vaim. Jaometi ei ole kolme Jumalat, vaid onainult üks Jumal."

Maailmas on kolm suurt monoteistlikkureligiooni, mis kõik toetuvad esiisaAabrahami pärandile: juutlus, kristlus jaislam. Kuid ainult kristlased usuvad, etainus Jumal on tegelikult kolmainusJumal. Selle hoomamiseks ei piisameie haritusest. See nõuab Jumalailmutust.

Kristliku veendumuse kohaselt võib igainimene oma elus Jumalat kogeda heataevase Isana, Jeesuse Kristuse isikusavalikuks saanud Lunastajana ningkristlikus usus ja elus pühitseva, juhtivaja väestava Püha Vaimuna. Nii saabKolmainsus meile mõistetavaks meieigapäevaelu, meie inimlike vajadustening inimliku olemise kaudu. Samasjääb Kolmainu Jumala saladus ikkagiselliseks müsteeriumiks, mis onligipääsetav ainult usus ja usu kaudu.

Jeesus on öelnud: "Ma tänan Sind,Isa, taeva ja maa Issand, et Sa selleoled peitnud tarkade ja mõistlikeeest jaoledselle ilmutanudväetitele!Kõik on mu Isa andnud mulle, jakeegi muu ei tunne Poega kui vaidIsa, egaükski tunne Isakui vaidPoegja see, kellele Poeg seda iganestahab ilmutada." (Mt 11, 25 , 27) Agaoma jüngritele tõotas Ta: "Kui tulebLohutaja, kelle ma teile Isa juurestsaadan, Tõe Vaim, kes lähtub Isast,siis Tema tunnistab minust. Mul onteile veel palju öelda, aga teie eisuuda seda praegu kanda. Aga kuiTema, Tõe Vaim, tuleb, juhib Ta teidkogu tõesse." (Jh 15, 26; 16, 12-13).

Jumal Isa (Jehoova) on kõikjalviibiv,kõiketeadev, kõikvõimas, õiglane,halastav, armuline, ustav ja püha. Taon Armastus ja Valgus. Ta on rohkemkui küllaldane El Šaddai, valitsevAdonai, taeva ja maa Looja Elohim,rahu Jumal Šalom, pühitsev JumalMikadeš, meie võidulipp Nissi,tervendaja Rafa, meie varustaja Jirechja meie karjane Roi. Need on vaid osadJumala nimedest.

Jeesus Kristus on Jumala lihakssaanud ilmutus. Jeesus ütles, et kes onTeda näinud on näinud ka Isa. Ta onJumal. Ta on nähtamatu Jumala kuju,vahemees inimeste ja Jumala vahel. Taon arm ja tõde. Ta on Päästja. Jeesuson kõike seda, kes on Jumal Isa. Lisakson taUstav jaTõeline, tapetudTall, LõviJuuda soost, Taaveti juur, Lunastaja,Eluleib, Tee, Tõde ja Elu ning ainus TeeIsa juurde. Talle on antud nimi üle igateise nime.

Püha Vaimu kaudu on meil ilmutatudJumala olemus, vägi, tarkus ja

armastus. Püha Vaim loobinimese uueks. Ta onJumala olemuse kandja jaTa juhatab meid igapäevaelus. Püha Vaimumeelevallale alistuvadkuradi väed ja kurjadvaimud. Püha Vaim onsamuti Jumal. Ta on kõikjalolev ja kõike teadev,kõikvõimas ja igavene. Taon Trööstija ja Lohutaja. Taon Õpetaja ja Tõe Vaim, keslähtub Isast.

Täna on Isa ja Poeg taevas,kuid Püha Vaim koguduseülesvõtmiseni maa peal. Püha Vaim ontäna ilmutamas meile Isa ja Poega.Püha Vaim juhib Sind palvetama Isapoole Jeesuse nimel. Meil on ligipääsIsale ainult läbi Jeesuse.

Piiblis õpetatakse, et Isa on Jumal, etJeesus on Jumal ja et Püha Vaim onJumal. Piiblis õpetatakse sedagi, et onainult üks Jumal. Kui me ka mõistamemõningaid fakte Kolmainsuse eriisikute omavahelistest suhetest, on seeinimmõistusele kokkuvõttes mõisteta-matu. Ometi ei tähenda see, et seepoleks õige või ei põhineks Piibliõpetusele.Mõniütleb, etKolmainsusteiole Piiblis. Sellist sõna tõesti ei ole. AgaPiiblis ei ole ka näiteks sõna "vanaisa".Kas see tähendab, et vanaisasid ei oleolemas? Tähtis on vaadata, mis onsuurem pilt. Ja nii me näemetegutsemas isikulist Isa, Poega ja PühaVaimu. Sündmus, kus Kolmainsusekõik kolm isikut ilmuvad nö "ühe pildipeal", on Jeesuse ristimine. Jeesusristiti, Isa ütles, et see on Tema armasPoeg ja Püha Vaim laskus tuvi kujulJeesuse peale.

Ükski illustratsioonidest pole päristäpne Kolmainsuse kirjeldus. Kuigimunakoor, -valge ja –rebu on kõik osamunast, ei saa me neid kokku segadestulemuseks muna. Vedelik, aur ja jääon vee kolm olekut. Isa, Poeg ja PühaVaim ei ole Jumala olekud, nad igaüksongi Jumal. Kuigi pildid aitavad meilkeerulisi tõdesid mõista, ei saa IgavestJumalat kirjeldada piiratudillustratsiooniga.

Kas on olemas üks, tõeline ja elav"Kolmainu Jumal"? Muidugi on, kuidkõik inimlikud õpetused Temast onpuudulikud ja sisaldavad tõde poolikult.

Adele, paljude jaoks ootamatultotsustasid Sa pärast gümnaasiumilõppu minna piiblikooli. Samas kuiSinu akadeemiline võimekus eeldasmõnda head eriala mõnes tunnus-tatud ülikoolis. Miks selline valik?

Mul oli juba kaua ebamäärane soovpeale keskkooli võtta vaheaasta, etJumalat paremini tundma õppida ningü h t l a s i veidi maailma näha

ja välismaal ela-mise kogemuss a a d a .Abituuriumital-ve jooksul seesoov ainultk a s v a s .Tundsin, ettahan enneameti võie r i a l a

o m a n d a m i s telamist õppida - kasvada

küpsemaks oma mõtlemises,uskumises, suhtlemises, maailmanägemises. Lisaks polnud ma justülemäära kindel oma tollasteserialavaliku-ideedes, nii et aastakelisaaega mõtete selginemiseks kulusigati ära.

Otsus tuli ajapikku ja kuidagiloomulikult. Kui eelmisel talvel aru sain,et kindlaid plaane tegemata jääbki muunistus vaid ebamääraseks sooviks,hakkasin uurima erinevaid piiblikoolenaaberriikides. Valik langes lõpuksrahvusvahelise misjoniorganisatsiooniYouth With A Mission ehk NooredMissiooniga pooleaastase jüngrikooli(Discipleship Training School) kasuks,mille otsustasin kõigile eesti sõpradeleüllatuslikult läbida Lätis. See pole mujaoks kunagi olnud unistuste sihtkoht,aga mitmed asjaolud tundusid Lätijuures "õiged" ning kui Jumalalt küsisin,mida Ta Läti YWAM-ist arvaks, tulisüdamesse suur rahu, mida võtsintemapoolse "jah"-ina. Ka peale otsusetegemist sain Jumalalt hulgaliseltväikesi, kuid minu jaoks tähendus-rikkaid kinnitusi, et just sedasorti koolipraegu vajan. Suurim kinnitus oli see,et Lätti jõudes, koolikaaslastegatutvudes ja esimesi õpetusi kuuldestundsin ikka ja jälle, et olenõigeskohas.Peale kaht esimest koolis veedetud

nädalat olin kindel - ma ei tea, miks,kuid Jumal on mind just siia saatnud.Pool aastat hiljem võin siiralt öelda, etpole oma otsust kordagi kahetsenud.Kõik päevad ega nädalad polnudlihtsad, kuid saadud kogemused jaõppetunnid ning loodud suhtedkorvavad raskused mitmekordselt.Tõenäoliselt näen koolis veedetud ajakõiki vilju alles pika aja pärast, kuid olenjubapraegukindel, et teginõigeotsuse.

Mis Sind Lätis ees ootas?

Astusin jüngrikooli ehk DiscipleshipTraining School'i, pooleaastaseleintensiivsele kursusele, milleeesmärgiks on anda õpilastelevõimalus sügavamalt Jumalat ja iseendtundma õppida. Lätis ootas mind eeskolm kuud kommuunielu pisikeseValdemarpilsi linnakese lähedalasuvas endises maahaiglas, mis jubaüle 20 aasta sealse YWAM-i baasiksning õppekeskuseks olnud on. Meiekursusel oli 13 õpilast Eestist, Lätist,USAst ja Usbekistanist, meiegategeles 8 töötajat, kellest enamiksamamoodi baasis elas. Põhilisekssuhtluskeeleks oli inglise, kuid sainkõvasti parandada ka oma vene keeleoskust ningmidaaegedasi, sedaenamhakkasin mõistma läti keelt. Õnneks oliõpilaste seas veel üks eestlanna,kellega saime eesti keeles rääkida jaüksteiselt aeg-ajalt tõlkenõu küsida.

Kuidas õppetöö oli üles ehitatud?

Loengufaasi jooksul käisime viis päevanädalas hommikuti loenguis, midaandsid erinevaist maailma paigustkohale sõitnud õppejõud. Teemad,millest rääkisime, olid näiteks Jumalaloomus, meie identiteet Temas, patt jalunastus, Püha Vaim, jumalakartus,piibellikmaailmavaade, juhtimine,Piibliajalooline kontekst jne. Akadeemilisestõppetööst oli meie kogemus üsnakaugel, faktide selgeks saamiseasemel oli fookus alati sellel, et kuulduenda jaoks läbi "seedida" ning sellestjäreldusi teha suudaksime. Kodutöödkiolid kogetu ja õpitu enda jaoksanalüüsimine, mitte teadmiste kontroll.Peale loengute olid kõigil igapäevasedtöökohustused, et meie ühist kodukorras hoida. Pärastlõunad ja

ADELE - MISSIOONIGA NOOR

Adele on kristlikus kodus kasvanud jaKärdla Baptistikogudusse kuuluvväga eriline tüdruk. Ta on esindanudKärdla kooli arvukatel olümpiaadidel,olnud ettevõtlik, sõbralik, rõõmsa-meelne ja igas mõttes tark kaaslaneoma sõpradele ja lähedastele. Talõpetas 2015. a kevadel hiilgavatetulemustega Kärdla Ühisgümnaa-siumi, olles oma akadeemilisteteadmiste ja sisemise erudeeritusegaeeskujuks ja imetlusobjektiks vägapaljudele õpetajatele ja kaasõpi-lastele. Maavanema vastuvõtul esitatikõigile abiturientidele traditsioonilineküsi-mus: "Mida Sa plaanid tehapärast gümnaasiumi lõpetamist?"Kessoovis pürgida Tartu Ülikooli, kesTallinna Ülikooli, kes TallinnaTehnikaülikooli. Adele vastus agajahmatas enamusi. "Ma plaaninminna aastaks piiblikooli", kõlasAdele vastus temale iseloomulikutasaduse ja samas enesekindlusega.Küsijad andsid võimaluse sedaveelkord öelda, sest neile tundus, etnad kuulsid valesti. Nii andekas japerspektiivikas õpilane ja ei lähegiedasi õppima ülikooli? Nii sai Adeleveidi pikemalt selgitada miks, kuhu jakui kauaks.Nüüd on Adelel piiblikool seljataganing hea võimalus tema valiku kohtalähemalt uurida.

õhtupoolikud olid sisustatud piibli-tundide, väikegruppide, ettevalmis-tustega nii pikaks praktikaks kuiiganädalasteks kohalikeks misjoni-projektideks (vanadekodu, lastekodu,turvakodu, külaraamatukogu).Igal õpilasel oli personali hulgastmääratud mentor, kellega regulaarseltkokku saime, et pikemalt rääkida sellest,kuidas läheb ning mis meis toimub.Teisipäevaõhtuti kogunesime õpetajagateed jooma, et küsida neid küsimusi, misloengukonteksti ei mahtunud. Justspontaansed vestlused nii kaasõpilaste,personaliliikmete kui õpetajatega olid eritimõnusaks ja kasulikuksosaksõppetööst.Tähelepanu pöörati ka sellele, et aegajätkuks puhkuseks - nii omaetteolemiseks, kui koos lõbutsemiseks, mison ülioluline osa sõpruste loomisest.

Milles kõige enam kasvasid ja millestpuudust tundsid?

Kõige enam kasvasin kindlamaks omaarusaamas sellest, kes on Jumal ja kesolen mina Temas. Kõlab lihtsalt, kuid seeon just sedasorti põhjapanev tõde, mismuudab kogu ellusuhtumist ningmõtteviisi, kui see südamesse juurdub.Käegakatsutavamate vilja-dena õppisinselles teadmises avatumalt ja julgemaltsuhtlema, oma mõtteid selgemaltväljendama ja oma tõekspidamisi läbikatsuma. Muutusin kindlamaks,aktiivsemaks ja julge-maksmeeskonnatöös, sealhulgas juhi rollisolles. Puudust tundsin loomulikultperekonnast ning kodust, kuid Lätis olikoduigatsus ausalt öeldes üllatavalt harvja nõrgavõitu. Valdemarpilsis igatsesinaeg-ajalt rohkem ruumi ja aegaüksiolekuks, sest olen loomult vägaintrovertne, kuid umbes 20 inimesegaühes majas elades pole nurgakestomaette olemiseks alati kerge leida.Koduigatsus aga tabas see-eesttäisjõuga Albaanias jõulude ningaastavahetuse ajal.

Albaanias?

Kahekuune misjonipraktika kuulus meiekooliprogrammi juurde. Selle jaoksjagunesime kolme tiimi; mina läksin koosnelja kaasõpilase ning kahe töötajagaAlbaaniasse. Seal tegime koostööd niikohaliku YWAM-iga Durreses ja Tiranasning ka ühe evangeelse kogudusegaSaukis, Tirana äärelinnas. Meie töö oli

mitmekülgne: külastasime riigikoole, etõpetada inglise keelt või rääkida lastelesellest, kui erilised nad on; aitasimekohalikke kogudusi noorteõhtuid japühapäevakoolitunde sisustades, kui kajumalateenistustel oma tunnistuste jadraamadega kaasa teenides; lõimetänavail suhteid ning jagasime UusiTestamente, palvetasime jalutuskäikudelmisjonibaasi ümbruses ja mošeedes,kuid aitasime ka end äsja uude hoonessesisse seadnud Durrese YWAM-i tiimillaudu värvida, raamatuid riiulitesseseada, klassitoa seinu kaunistada, aedakorrastada... Kuna nii tänavail,kogudustes kui koolides kohtusimeinimestega enamasti vaid kord-paar,

tundsime end suurema osa ajastkülvajatena - andsimeendast kõik, et jättamaha parim seeme, kuid oma töö viljumeise ei näe. Olime mitmes mõttes kateerajajad - nii Durreses kui Tiranas olimeesimeseks uues baasis/kontorismajutunud misjonitiimiks. Ühelt pooltmuutsime oma palvete ja Jumalaülistamisega paiga vaimset õhkkonda -Durreses näiteks elasime piirkonnas, kuspole ühtki kogudust ningenneYWAM-i kakedagi, kes naabruskondaevangeliseeriks, küll aga ümbritses meidneli mošeed. Vaimne maailm mõjutabinimesi, tundku nad seda ise või mitte,seega käisime tihti palve-jalutuskäikudel,et kuulutada sealse rahva ellu vabadustkõigist valedest, mida levitati

minarettidest, aga ka kasiinodest ningstrippklubidest. Teisalt olime esimesteselles kandis pikemalt elanudmisjonäridena ka omamoodi YWAM-ining kogu kristlaskonna visiitkaardiks,soolaks ja valguseks oma igapäevastelpoes- ning jalutuskäikudel.Albaania praktika ajal õppisin tohutultpalju ning nende kahe kuu sisse mahtusväga lai emotsioonide spekter. Oli lausahaigettegevat koduigatsust, aga kaüllatavat perekonnatunnet teisestmaailma otsast pärit inimeste keskel. Olivõõraste kultuuride tundmaõppimisepõnevust ja nende mittemõistmisefrustratsiooni. Oli elevust ja rõõmu selleüle, kuidas Jumal töötab, ning pettumust

ja segadust, kui Ta töö polnudmeie jaoksnähtav või mõistetav. Oli stressirohkeidaegu, aga ka tõelisi puhkusehetki. Näginselgemalt seda, millised on minu annid javõimed, aga ka nõrkused - ning sainparemini aru sellest, et on suurepäraneolla just see, kes olen. Õppisin palju sellekohta, kuidas mõtlevad ja tegutsevaderinevad inimesed, ja mõistsin, et vahelon keelebarjäärist ja kultuurierinevustesthoopis suurem väljakutse oma mõteedasi anda kellelegi, kel sinust erinevisiksusetüüp. Nägin palju-palju erinevaidinimesi ja seega väga erinevaidmõttelaade, tööstiile, suhtlusviise,harjumusi, tõekspidamisi, oskusi - ja sainaru, et see erinevus on õnnistus, olgugi tasamal ajal ka väljakutse...

Kohtumisel lastega Laidze raamatukogus. Foto: erkaogu

Kokkuvõttes oli tegemist ühe ilusaseiklusega, mille üle ütemata tänulikolen.

Näed Sa võimalust õpitut-kogetut kakodusaarel või laiemalt kodumaalrakendada?

Muidugi. See, et õpitu ja kogetu saaksosaks meist endist, tuleks meiegakaasa kõikjale, kuhu edasi läheme, olikooli lõpetades kogu kursuse ükspõhilisi palveid. Esmajärjekorras jaenim tahan, et õpitu rakenduks muigapäevaelus - et uutmoodi käitumis-,suhtlus- ja mõttemustrid annaksidtunnistust sellest, mis minus viimasepoole aasta jooksul muutunud on. Kasja kui palju sedamuutust näha on, tulebküsida mu pere ja sõprade käest...Loomulikult võtsin DTS-ist kaasa kapalju "käegakatsutavamaid" tarkusiselle kohta, kuidas pareminimeeskonnatööd teha, juhtida, suhelda.Seda pagasit saan kasutada kõikjal,kuhu Jumal mind edasi viib, olgukoguduses, koolis või töökohal. Ningeks on õpitu rakendamine seegi, ettunnen nüüd täpsemalt iseend, oma

piire ja tugevusi ja oskan ehk tulevikuosas targemaid otsuseid teha - alatessellest,mis kell õhtutimagamaminna jakui palju kohustusi endalevabatahtlikult võtta, kuni selleni, midaülikoolis õppida, ning veel suuremate jatähtsamate otsusteni, mida hiljem tehatuleb.

Kuidas edasi?

Praeguse ettekujutuse järgi tahakssügisel astuda Tartu Ülikooli, et õppidamõnd võõrkeelt. Millist täpselt, on veelvälja selgitamisel. Senikaua aga onplaan number üks end välja puhata,jälile saada praktika lõpupooleavalduma hakanud ja juba kuu aegavähemal ja rohkemal määral kiusanudhaiguse põhjustele ning sellest siisterveks saada.

Mis on sinu jaoks misjon?

Minu jaoks on misjon Jumalatutvustamine neile, kes Teda veel eitunne. See tähendab, et olgu kodu- võivälismaal, just selles ühiskonnasfääris,kus on meie kutsumus ja igapäevatöö,näitame oma tegude ja sõnadega

ümbritsevatele inimestele Jumalasüdant, Tema iseloomu, Temaarmastust nende vastu - ning ka teedlähedasse suhtesse Temaga.Lühemalt ja täpsemalt sõnastas selleJeesus Matteuse evangeeliumi 28.peatüki 19-20. salmis: "Minge siis,tehke jüngriteks kõik rahvad, ristidesneid Isa ja Poja ja Püha Vamu nimesseja õpetades neid pidama kõike, midamina olen teil käskinud!"... Tähtsaimmisjonitöö juures on hoida usalduslikkuja aina lähedasemat isa-lapse suhetJumalaga. Tõde,midameile koolis ainauuesti ja uuesti meenutati, on see, etmisjonitöö, "jüngrite tegemine", ei olekristlaseks olemisest eraldiseisev võiseda täiendav tegevus - seeongi lihtsaltJumala lapseks olemine, iga päevselles identiteedis elamine jahingamine. Kui tunneme Jumalatsellisena, nagu Ta on, tahame Tedatutvustada ka teistele. Kui olememaitsta saanud seda, kui hea on olla Talaps, kutsume teisigi Ta perekonda,koju...

Küsis: Timo Lige

MISJONISTKoguduse suurust ei mõõdeta pingis istujate, vaid välja läkitatute järgi. (Mike Stachura)

Misjonikäsk on armastada Jeesust selliselt, et Sul pole vaja tunnistamiseks spetsiaalset kohta võiüritust. Sinus elab nälg ja igatsus, näha inimesi päästetutena. Iga hetk Sinu elus on pühendatud

evangeeliumi ja selle muutva väe tunnistamisele.

Misjonär - keegi, kes jätab mõneks ajaks oma pere,et teised saaksid olla nende perega kord terve igaviku.

Kui me saame vastuseks kellegi palvetele,leiavad sageli ka meie endi palved vastuse. (Dieter Uchdorf)

Misjon - tunda Jumalat ja teha Ta tuntuks teistele!

Kui ma oleks kuulanud inimeste arvamusi, poleks mu'st kunagi misjonäri saanud. (C.T. Studd)

Kui räägime kogudusest, siis räägime millestki, mis onJumala oma.Kui Sa panustad kogudusse, siis Sa panustadJumala töösse. Kui tood ohvri, siis tood ohvri Jumalale.

Midagi Jumalale tuua on lihtne. Meil on alati midagi, midapole raskeäraanda.Meil onalati aega,midaparasjaguvajapole. Meil on alati natuke raha, et seda kogudusse tuua.Meil on alati veidike pühendumist, et seda rakendadakoguduses, kuid asjad hakkavad muutumakoguduses, siis kui meie hoiak on: „Jumalväärib ainult parimat!”

Poeg austab isa ja sulane isandat. Aga kuimina olen isa, kus on siis minu au? Ja kuimina olen Issand, kus on siisminu kartus?ütleb vägede Issand teile, preestrid, kes tepõlgate minu nime. Aga te ütlete: „Kuidasmepõlgame sunime?” Te tootemualtarilerüvetatud leiba. Aga te ütlete: „Kuidas merüvetame sind?” Sellega, et ütlete:„Issanda laudonpõlastusväärne.”Jah,kuite toote ohvriks pimeda, siis ei olevat seepaha; või kui te toote lonkaja või tõbise,siis ei olevat see paha. Vii see ometi omamaavalitsejale! Kas temal on sinust heameel või kas ta peab sinust lugu? ütlebvägede Issand. Ja nüüd: leevendageometiJumala palet, et ta oleks meile armuline!Teie käest on see tulnud - kas ta saaks teist lugupidada? ütleb vägede Issand. Kes ometi oleks teiehulgast, kes suleks uksed, et te ei saaks ilmaaegusüüdata tuld mu altaril? Mul ei ole teist hea meel, ütlebvägede Issand, ja roaohver teie käest ei meeldi mulle.Sest päikesetõusu poolt päikeseloojaku poole on munimi paganate seas suur, ja igas paigas suitsutataksening tuuaksemu nimele puhas roaohver. Sest mu nimion paganate seas suur, ütleb vägede Issand. Ml 1:6-11

See on see, mida Jumal peab sageli tundma, kui ta vaatabkogudust. Sa tood selle, mida sul vaja pole. Sa tuled minuosadusse, kui Sul ei ole mõnda kontserti, proovi, huvitavattelesaadet või trenni. Sa toodmulle pimeda ja kolme jalaga

ohvritalle ning arvad, et ma peaks õnnelik olema?

MisSaarvad, kuidas läheb kogudusel, kes teenibmoel,mison Jumalale vastuvõetamatu? Seal ei ole õnnistust. Seal eiole elu ja kasvamist. Kui tahame olla kasvav kogudus, siispeab meie kogudusekultuuris olema ainus aktsepteeritavhoiak: „Jumal väärib ainult parimat!” Anname oma parimaaja, anname oma parima raha, anname oma parimad

palved, parimad jutlused, parima ülistuse,parima lastetöö, parimanoortetöö, parimaevangelismi, parimad suhted.

Lisaks sellele, et see tähendab midagiJumalale, on see tunnetatav kainimestele.

Kui vaimustatud Sa oled firmast võiteenusest, kus Sind teenindataksetüdinenult, muuseas ning Sa mõistad, etmitte Sina ei ole oodatud, vaid see, midaoodatakse on tööpäeva lõpp? Koguduseson tunnetatav, kui Sa tuled teenistusele jaootad teenistuse lõppu, mitte ülistust,kohtumist Jumalaga või võimalust teenidaoma kogudusekaaslasi. Kui veendunultSa ostaksid Apple'i toodet, kui näeksidteenindaja laual Windowsi arvutit? Kuiligitõmbavonkristlus,millesonvaid rutiini,ükskõiksuse ja tüdinud kohusetunde

lõhna? See peletab eemale. Kuid kui inimesedmeie ümbernäevad, et on mingi müstiline ja salapärane põhjus, miksJumala lapsed toovad Jumalale ainult parimat, siis seepanebküsimusi küsima.Misonseemidagi või kedagi?Mikssee on nii oluline?

Kui koguduses räägitakse kümnisest, siis reageerivadmõned: „Jälle nad tahavad mu raha saada!” Kuid oled Samõtelnud sellele, et kui tood süstemaatiliselt vaid ülejääke,kaotadSaõnnistuse?Jamis jääbSuelust järele, kui kaotadõnnistuse? Kui räägime parima toomisest, siis ei räägi mesellest, et kaotame midagi, vaid lubame Jumalal õnnistadaenda elu ja koguduse kasvu.

Kui inimesed meieümber näevad, eton mingi müstiline jasalapärane põhjus,miks Jumala lapsedtoovad Jumalaleainult parimat, siissee paneb küsimusiküsima. Mis on seemidagi või kedagi?Miks see on nii

oluline?

Kuu kirjakohad:Kui surm kohtub Eluga1. nädal (27.03-2.04)Jeesuse ülestõusmine

Jh 20:1-29 / Jh 3:36 / Rm 6:4 / 1.Jh 1:1

2. nädal (3.04-9.04)Laatsaruse surnuist äratamine

Jh 11:1-44 / Ps 16:11 / Jn 2:7 / Ps 23

3. nädal (10.04-16.04)Suunemi naise poja surnust äratamine

2. Kun 4:1-37 / Õp 14:27 / Jh 5:37-40 / Rm 8:1-4

4. nädal (17.04-23.04)Jairuse tütre äratamine

Mt 9:18-26 / Rm 5:10 / Jh 6:27 / Rm 6:23

5. nädal (24.04-30.04)Jeesus äratab surnuist Naini noormeheLk 7:11-17 / Jh 1:1-5 / Jh 11:25 / Ps 18:5-7, 17-18

Teated

Aprillikuu jumalateenistused:3.04 - Tänujumalateenistus leivamurdmisega10.04 - Teenistust juhatab Arvis Vaher17.04 - Jutlustab KUS-i rektor Einike Pilli24.04 - Jutlustab Janno Peensalu(EKNK Pärnu koguduse pastor)

Avatud Piiblikursus:7.04 - Usu saladus - Tarmo Kähr14.04 - Kristuse taastuleku eel - Allan Kroll

21.04 - Kandes üksteise koormaid - Monika Lige28.04 - Minu mõte või Jumala juhtimine -Timo Lige

Hiiumaa KristlikMisjonikogudus

www.misjonikogudus.come-mail: timo@misjonikogudus.comKontonumber:SEB pank - EE151010220248993228

Aprillikuu sünnipäevalapsed:10.04 - Arvis Vaher19.04 - Sirje Kreis

Misjonikoguduse jumalateenistused

igal pühapäeval kell 14 Kärdla kooli muusikaklassis.