tallinn 2011 - avaleht · 2015-09-03 · i peatükk isikukeskse ja kaasava ühiskonna arendamine...
TRANSCRIPT
Tallinn 2011
Info
ühis
konn
a aa
star
aam
at 2
010
Trükis on rahastatud ELi struktuurivahendite programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”
Koostanud riigi infosüsteemide osakond (RISO), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Elektroonilised infoühiskonna aastaraamatud aadressil: http://www.riso.ee/et/publikatsioonid/aastaraamatud
Kujundus ja küljendamine: Joosep Soorsk, Must OÜ
Toimetaja: Ragne Rambi, Avatar Tõlkebüroo
Tõlkija: Kai Takkis, Avatar Tõlkebüroo
ISSN 2228-0014
3
Info
ühis
konn
a aa
star
aam
at 2
010
Juhan PartsMajandus- jakommunikatsiooniministerEessõna
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arenguid
jälgides tundub, justkui pöörleks maakera ümber oma
telje järjest kiiremini. Seetõttu on tempos püsimine muu-
tumas väljakutseks. Eestile kui väikeriigile on suureks eeli-
seks paindlikkus, meil on võimalik uusi võimalusi kiiresti
kasutusele võtta ja olla nende arendamisel innovaatiline.
IKT laialdane kasutamine kõigis eluvaldkondades
on meile küll pea ainus alternatiiv, kuid eeldab oma-
korda oluliselt rohkem andmesidevõrgu ressursse.
Plahvatuslikult on kasvanud võrku ühenduvate seadmete
hulk ja nende toimimiseks vajalike ressursside olemas-
olu. Kaasaegne majandus vajab uut, majandust toetavat
infrastruktuuri.
Pöörates pilgu tulevikku, et kindlustada Eesti arenguvõi-
malusi, oleme käivitanud ambitsioonika projekti EstWIN.
Selle eesmärgiks on tagada üle Eesti liitumis-võimalus
100 Mbit/s ülikiire internetiga. Võrgu ehitamiseks toimub
valdkonna kõigi aegade suurim avaliku ja erasektori ühis-
projekt. Riigi kohus on tagada ka tuleviku infoühiskonnas
võrdsed võimalused kõigile inimestele ja sealhulgas ka
ettevõtjatele, sõltumata sellest, millises Eestimaa nurgas
nad asuvad.
Paralleelselt sidevõrgu arendamisega peame tegelema
ka teenuste kvaliteediga. Nii riigi kui ka kõigi inimeste
huvides on luua häid teenuseid, mis edendaksid hari-
dust ja teadust, lahutaksid meelt, edendaksid turismi ja
võimaldaksid läbimõeldumalt arendada näiteks kinnis-
vara. Siinkohal on oluliseks eesmärgiks avalike andmete
parem kättesaadavus ja masintöödeldavaks muutmine,
mis on eelduseks heade e-teenuste loomisel.
Kujundades e-riiki soovime, et inimesed end nii täna kui
ka tulevikus turvaliselt tunneksid ja oskaksid arvestada
võimaluste kõrval ka riskidega. Selles osas on Eesti
e-riigi maine maailmas kõrge ning seda võib vaadata
kui usalduskrediiti ja ette tehtud turundustööd, mida
meie ettevõtted maailmaturul veel reaalse sisuga täitma
peavad. Riik saab siin olla toeks ja abiks, kuid palju sõltub
meie infotehnoloogiaettevõtete ambitsioonikusest ja jul-
gest pealehakkamisest.
Anname endast parima, et riiklikul tasemel tegeleda
kaasaegse maailma IKT valdkonna eelduste ja võimaluste
loomisega. Meeles peame pidama seda, et iga osapool
peab oma eeliseid kasutama ning tempos püsima.
I peatükk
Isikukeskse ja kaasava ühiskonna arendamine
1.1 Osalusvõimaluste suurendamine 1.1.1 E-demokraatia pakub võimalust demokraatia uuenemiseks 8
1.1.2 Rohujuuretasandi demokraatia internetis - petitsioon.ee 11
1.1.3 Turutõrkest ja avalikust huvist uue põlvkonna lairibavõrkude väljaehitamisel 12
1.1.4 E-riigi arendamise rahvusvahelistest kogemustest aastal 2010 14
1.2 Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine1.2.1 ELi struktuurivahendite programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ 16
1.2.2 Eesti parimad e-teenused 19
1.2.3 Eesti laste turvalisema internetikasutuse edendamine – projekt „Targalt internetis“ 24
1.2.4 Eesti e-kaubanduse olevik ja tulevik 26
1.2.5 Sotsiaalmeedia kasutamisest Välisministeeriumis: digitaalne võitlus vulkaaniga 29
1.3 Kultuuripärandi säilitamine1.3.1 Uus kasutuskeskkond Eesti trükiste digitaalsele arhiivile 31
1.3.2 Kultuurimälestiste riiklik register X-tee ristteel 34
1.3.3 Audiovisuaalse kultuuripärandi ja teabe digihoidla 36
1.3.4 Eesti filmi infosüsteemi loomine rahvusliku filmipärandi säilitamiseks ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks 39
II peatükk
Isikukeskse, läbipaistva ja tõhusalt toimiva avaliku sektori arendamine
2.1 Avaliku sektori toimimise tõhustamine2.1.1 Infoühiskonna arengukava rakendusplaanist 44
2.1.2 Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011-2015: IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks 46
2.1.3 Euroopa avalike teenuste koosvõime alused 49
2.1.4 Millised on viisakad formaadid? 51
2.1.5 Kui kõrgelt lendab kurg? 53
2.1.6 Kuidas püüda tuult väljal? E-rahvaloenduse kasutuselevõtt Eestis 55
2.1.7 Digitaalarhiivi arendamise seis Rahvusarhiivis 2010. aastal 57
2.1.8 VOLIS 59
2.1.9 Kohalike omavalitsuste veebilehtedest 62
2.1.10 Ülevaade avaliku sektori veebilehtede käideldavuse uuringust 2010 63
2.1.11 Küberturvalisuse alastest tegevustest aastal 2010 66
Info
ühis
konn
a aa
star
aam
at 2
010
Sisu
kord
2.2 Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine2.2.1 Infosüsteemid peavad töötama töötukassa ja töötute heaks 69
2.2.2 Digiretsepti võlu 72
2.2.3 Muutuv eKool 75
2.2.4 E-kinnistusraamatu 2010. aasta arendused 77
2.2.5 Andmete visualiseerimine äriregistri näitel 79
2.2.6 Virtuaalne Tallinna vanalinn 82
2.2.7 Ühistranspordi reaalaja infosüsteem 85
2.2.8 Kiiruskaamerad Tallinna–Tartu maanteel 87
2.2.9 Riigis juurdub e-arve 89
III peatükk
Teadmistepõhise majanduse arendamine
3.1 IKT kasutuselevõtu edendamine muudes eluvaldkondades3.1.1 Eksamite infosüsteem – ühe IT-lahenduse valmimise valu ja ilu 94
3.1.2 Konkurss „Innovaatiline kool 2010“ 97
3.1.3 Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus 100
3.2 Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine3.2.1 Maailmas unikaalne e-kviitung aitab tšekkidest vabaneda 103
3.2.2 Garage48 – ideest töötava teenuseni 48 tunniga 106
3.2.3 Jalaga Silicon Valley ukse vahel – Eesti tehnoloogiaettevõtete läbimurre maailmaturule 109
3.2.4 Artefaktikeskne teenuste koosvõime 112
3.2.5 10 aastat IT Kolledžit 117
I Isikukeskse ja kaasavaühiskonna arendamine
Osalusvõimaluste suurendamine 1.1
Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine 1.2
Kultuuripärandi säilitamine 1.3
Infoühiskonna aastaraamat 2010
8
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
Osalusvõimaluste suurendamine 1.1
Liia Hä[email protected] Akadeemia SA
1.1.1
E-demokraatia pakub võimalust demokraatia uuenemiseks
Viimastel aastatel on e-valitsemise käsitluses toimunud
oluline nihe. Senisele e-teenuste arendamisele suunatud
poliitikale on lisandunud arusaam, et uue tehnoloogia
potentsiaali on vaja sihikindlalt rakendada riigis toimu-
vate demokraatlike protsesside toetuseks. Asjaolu, et
e-demokraatia on esialgsest arglike katsetuste perioo-
dist jõudnud avaliku võimu tähelepanu alla, kinnitavad
ilmekalt 2009. aasta veebruaris Euroopa Nõukogu 47 liik-
mesriigi poolt heaks kiidetud e-demokraatia soovitused1.
Teiste Euroopa riikide hulgas lasub ka Eestil ülesanne
ühiselt kokku lepitud põhimõtted ellu viia. Üks keskne
idee on seejuures vajadus käsitleda e-demokraatiat nagu
iga teist poliitika valdkonda, milles on oluline püstitada
selged eesmärgid ning näha ette tegevused ja vastutajad
nende saavutamiseks. Seejuures on e-demokraatia lahu-
tamatult seotud demokraatia arendamise üldiste ees-
märkidega, pakkudes nende teostamiseks täiendavaid
võimalusi.
Käesolev kirjutis võtab vaatluse alla e-demokraatia
poliitika kujundamise olukorra Eestis, tuginedes riik-
likele strateegilistele arengukavadele ja nendest läh-
tuvatele tegevusi konkretiseerivatele dokumentidele.
Taustsüsteemiks on võetud olukord teistes Euroopa riiki-
des, millele võimaldas pilku heita eelmisel aastal lõppe-
nud Soome-Rootsi-Eesti ühisprojekt EPACE2.
Rahvusvaheline taustInfoühiskond on globaalne nähtus ning e-demokraatia
arendamisel on oluline olla kursis rahvusvahelise prak-
tikaga ja analüüsida teiste riikide kogemusi. 2010. aastal
andis selleks võimaluse Soome-Rootsi-Eesti ühisprojekt
EPACE (ehk heade praktikate tutvustamine aktiivse koda-
nikkonna edendamiseks Euroopa Liidus), milles E-riigi
Akadeemia oli Riigikantselei partneriks demokraatia- ja
e-demokraatiapraktikate kogumisel ja analüüsil. Projekti
tulemusena valmis kaks kogumikku, mis annavad üle-
vaate demokraatia ja e-demokraatia poliitikakujundusest
ja haldamisest Euroopa riikides, autoriteks vastavalt Ivar
Tallo3 ja Kristina Reinsalu4.
Riikide vastustest küsimusele, kas riigis on olemas
demokraatia/e-demokraatia teemasid koordineeriv insti-
tutsioon, selgub, et enamus vastab sellele eitavalt. Põhjus
võib peituda eelkõige selles, et traditsiooniline riigihaldus
võtab demokraatiat kui etteantud raamistikku avaliku
võimu toimimiseks, millele pole vaja eraldi tähelepanu
pöörata. See ei tähenda, et ministeeriumid igaüks eraldi
võttes ei hoiaks oma haldusalas demokraatia ja e-demo-
kraatia küsimusi päevakorras, kuid puudub konkreetne
mehhanism ühtse arenguvisiooni loomiseks ja erinevate
ametkondade tegevuse kooskõlastamiseks.
1 https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?id=1410627&Site=CM&BackColorInternet=9999CC&BackColorIntranet=FFBB55&BackColorLogged=FFAC75
2 http://www.kansanvalta.fi/en/Etusivu/Tutkimusjakehitys/EPACE
3 http://www.ega.ee/files/demokraatia_haldamine.pdf
4 http://www.ega.ee/files/eDem_kasiraamat.pdf
9Infoühiskonna aastaraamat 2010
Euroopa riikides, kus koordinatsioon toimib, on kaks eri-
nevat mudelit − institutsionaalne ja võrgustikul põhinev.
Institutsionaalse mudeli puhul on riigis olemas keskne
ministeerium, mis vastutab demokraatia, sh e-demokraa-
tia poliitika kujundamise ja koordineerimise eest. Seda
teed on läinud Rootsi, kus demokraatiaalane poliitika
kuulub integratsiooni ja soolise võrdõiguslikkuse minis-
teeriumi haldusalasse. Ka Soome on viimastel aastatel
võtnud suuna ühe keskse koordineeriva ametkonna väl-
jaarendamisele, milleks on justiitsministeeriumi demo-
kraatia küsimustega tegelev üksus. Sloveenias koordinee-
rib demokraatia poliitikat avaliku halduse ministeerium
(Ministry of Public Administration), mille vastutusalas on
ühtlasi e-valitsuse arendamine.
Võrgustikul põhineva demokraatia poliitika koordinat-
sioonimudeli ilmekas näide on Suurbritannia, kus 2009.
aastal moodustati rahvuslik demokraatia uuendamise
nõukogu (National Democracy Renewal Council) üles-
andega koordineerida demokraatia arendamisega seon-
duvaid tegevusi eri ametkondades. Nõukogul on valitsus-
komitee staatus ja see tegutseb Briti Valitsuse (Cabinet
Office) toetusel. Austrias on üldise platvormi „Digitaalne
Austria“ raames ellu kutsutud spetsiaalne föderaalkantse-
lei juures tegutsev ametkondadevaheline töörühm, mille
ülesanne on riigi e-demokraatia poliitika kavandamine.
Kokkuvõttes võib EPACE projektis
kogutud näidete põhjal järeldada, et
e-demokraatia jõuab riikide poliitilis-
se agendasse põhiliselt kahel teel – kas
demokraatia või e-valitsuse poliitika
kaudu. Tähelepanu tasub pöörata
eelkõige nende riikide kogemusele,
mis on suutnud välja arendada meh-
hanismid eesmärgipäraseks poliitikakujunduseks ja eri-
nevate ametkondade tegevuse koordineerimiseks.
Eesti olukordEestit teiste Euroopa riikidega võrreldes torkab silma, et
EPACE projektis kogutud andmete kohaselt oleme selles
suhteliselt arvukas riikide grupis, millel puudub keskne
koordinatsioon ja vastutaja nii demokraatia kui ka e-de-
mokraatia eest. Eesti olukorda lähemalt vaadates võib
siiski tõdeda, et vähemalt osaliselt on demokraatia küsi-
mustega tegelemiseks keskne koordinatsioonimehha-
nism põhimõtteliselt olemas.
Nii nagu mitmeski teises totalitaarsest süsteemist vaba-
nenud riigis, on ka Eestis demokraatia arengu võtmena
nähtud kodanikuühiskonna arengu soodustamist.
Vastavale poliitikale pani aluse Riigikogu 2002. aasta
lõpus heakskiidetud „Eesti kodanikuühiskonna arengu
kontseptsioon”5, mille elluviimine on kujunenud sisemi-
nisteeriumi, täpsemalt regionaalministri vastutusalaks.
Ametkonnad teevad seejuures koostööd valdkondliku
arengukava põhjal, mis sätestab konkreetsed eesmärgid
ja meetmed lähiaastateks. Valitsuse 10. veebruari 2011.
aasta istungil kiideti heaks „Kodanikuühiskonna arengu-
kava aastateks 2011 - 2014“6, mis seab eesmärgiks luua
riigis soodsad tingimused kodanikualgatuseks ja kodani-
kuühiskonna arenguks. Arengukava keskendub avaliku
võimu ja kodanikuühenduste vastastikuse partnerluse ja
koostöö tugevdamisele viies prioriteetses suunas: koda-
nikuharidus, kodanikuühenduste tegutsemisvõimekus,
kodanikuühendused kui partnerid avalike teenuste osu-
tamisel, kaasamine ning heategevus ja filantroopia. Nagu
sellest loetelust nähtub, on üks oluline tegevussuund kaa-
samine, mida nähakse hea halduse ja osalusdemokraatia
edendamise praktilise abinõuna.
Kuna kaasamine põhineb teavita-
misel ja suhtlusel, siis on just selles
valdkonnas oodata olulist abi info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
rakendamisest ehk e-kaasamisest.
Arengukavas rõhutatakse, et avalik-
kusele peab olema kättesaadav info
ettevalmistamisel olevate otsuste ja
nende koostamisel kaasarääkimisvõimaluste kohta. Abi
selleks loodetakse õigusaktide ja poliitikadokumentide
menetlemise ühtsest infosüsteemist, mis seostab oma-
vahel seni eraldi toiminud keskkonnad, kaasa arvatud
osalusveebi7. 2010. aasta teises kvartalis käivitunud
ühtse infosüsteemi töölerakendamine on Riigikantselei
ülesanne. Lisaks näeb arengukava rakendusplaan ette
tegevused e-kaasamise ja e-osalemise kanalitest teavi-
tamiseks ja tutvustamiseks. Seda suunda koordineerib
Riigikantselei, kaasates kõik ministeeriumid.
Teine oluline dokument, mis seondub otseselt e-va-
litsemise arendamisega, on majandus- ja kommu-
nikatsiooni-ministeeriumi algatusel valminud „Eesti
infoühiskonna arengukava 2013“8. See on Eesti üldist
arenguvisiooni kirjeldav strateegia, mis võtab arves-
se IKT mõju erinevatele ühiskonnaelu sektoritele ja
püüab suunata nende arengut. Võttes vaatluse alla info-
ühiskonna sotsiaalse mõõtme ning IKT mõju avalikule
haldusele, püstitab arengukava eesmärke ka e-demo-
kraatia ja e-kaasamise valdkonnas. Dokumendis rõhuta-
takse internetipõhiste keskkondade arendamise vajadust
5 http://www.siseministeerium.ee/30410
6 http://www.siseministeerium.ee/public/KODAR_VV_.pdf
Kuna kaasamine põhineb teavitamisel ja suhtlusel, siis on just selles valdkonnas oodata olulist abi IKT rakendamisest ehk e-kaasamisest.E-demokraatia jõuab
riikide poliitilisse agendasse põhiliselt
kahel teel – kas demokraatia või
e-valitsuse poliitika kaudu.
7 www.osale.ee
8 http://www.riso.ee/et/files/IY_arengukava_2013_terviktekst_2009.pdf
10
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
kodanikele osalusvõimaluste loomiseks ning pööratakse
tähelepanu vajadusele tõsta inimeste teadlikkust info-
ühiskonna arenguga kaasnevatest uutest võimalustest ja
ka ohtudest. Konkreetsemaid eesmärke seab arengukava
e-valitsuse arendamisel, kus rõhuasetus on läbipaistvate
ja kasutajakesksete avalike teenuste juurutamisel.
Infoühiskonna arengukavas püstitatud eesmärke täpsus-
tavad kaks aastat ette vaatavad rakendusplaanid, mille
läbiv prioriteet on seni olnud inimeste teadmiste, oskuste
ja osalusvõimaluste suurendamine. Praegu kehtiv 2010.-
2011. aasta rakendusplaan9 näeb ühe tegevusena ette riigi
otsustusprotsessides osalemise võimaluste laiendamist
e-demokraatia abil. Vahendid selle tegevussuuna elluvii-
miseks on ette nähtud Euroopa Liidu struktuurifondide
programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mil-
le rakendajaks on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.
2010. aastal toimus selle programmi esimene e-demo-
kraatia riigihange „Riigi otsustusprotsessides osalemise
ja kaasamise võimaluste laiendamine info- ja kommuni-
katsioonitehnoloogia (IKT) poolt pakutavate võimaluste
abil“, mille tulemusena lasub E-riigi Akadeemial kohustus
viia kahe aasta vältel ellu terve rida analüüsi- ja arendus-
tegevusi e-demokraatia võimaluste sihikindlaks rakenda-
miseks Eestis. Ülevaade planeeritud ja käimasolevatest
töödest on esitatud E-riigi Akadeemia veebilehel10.
KokkuvõteEelnevast nähtub, et e-demokraatia on Eestis jõudnud
avaliku võimu päevakorda nii demokraatia kui ka info-
ühiskonna ja e-valitsemise arendamise eesmärke sil-
mas pidades. Keskset koordineerivat rolli etendavad
seejuures regionaalministri juhtimisel ettevalmistatud
Kodanikuühiskonna arengukava 2011-201411 ning ma-
jandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvõt-
tel koostatud Eesti infoühiskonna arengukava 201312.
Erinevate ministeeriumide tegevusi täpsustavad aren-
gukavade rakendusplaanid, mis näevad ette vastutajad
erinevate meetmete ja tegevuste eest. Põhimõtteliselt
peaks valdkondlikest arengukavadest tulenevad ülesan-
ded kajastuma ka ministeeriumide iga-aastastes organi-
satsioonipõhistes arengukavades, kuid nagu näitas E-riigi
Akadeemia e-demokraatia lepingu raames teostatud ana-
lüüs13, jääb tegevuste seostamine, vähemalt vaadeldavas
valdkonnas, tihtipeale nõrgaks. See lünk on vaja täita, sest
Eesti ühiskonna kiire internetistamine ja kasvav valmis-
olek poliitikakujunduses kaasa rääkida esitab avalikule
võimule tõsise väljakutse demokraatia uuendamiseks.
1.1
Osa
lusv
õim
alus
te s
uure
ndam
ine
9 http://www.riso.ee/et/files/IYA_2013_RAK_2010_2011.pdf
10 http://www.ega.ee/et
11 http://www.siseministeerium.ee/public/KODAR_VV_.pdf
12 http://www.riso.ee/et/files/IY_arengukava_2013_terviktekst_2009.pdf
13 http://www.ega.ee/files/e-Demokrratia%20poliitika.pdf
11Infoühiskonna aastaraamat 2010
Taavi [email protected] Omanike Keskliit
1.1.2
Rohujuuretasandi demokraatia internetis – petitsioon.ee
Miks loodi portaal petitsioon.ee?Eesti kodanikuühiskond on viimastel aastatel aktiivse-
maks muutunud, eriti on seda märgata just rohujuure-
tasandil. Oma seisukohtade esitamisel on populaarseks
väljundiks kujunenud erinevate algatuste või protestide
toetuseks internetis allkirjade kogumine. Ent tihtipea-
le eiratakse allkirjadega toetatud ühistegevusi põh-
jendusega, et signatuuride autentsust ei ole tõestatud.
Allkirjakampaaniate usaldusväärsuse kadumise tõttu on
allkirjaaktsioonid devalveerunud. Vältimaks võimalust,
et sisuliselt olulised kodanikualgatused ei jõua väärilise
aruteluni, lõi MTÜ Eesti Omanike Keskliit internetipor-
taali www.petitsioon.ee.
Mida kätkeb endas portaal petitsioon.ee?Petitsioon.ee näol on tegemist ühiste seisukohtade väl-
jendamise ja initsiatiivide loomise portaaliga, kus on
võimalik luua ja signeerida kolme tüüpi algatusi kolmel
erineval viisil:
› ID-kaardiga allkirjastamine;
› e-posti aadressiga tuvastamine;
› Facebookiga tuvastamine.
Nimetatud isikutuvastamismeetodid välistavad selle, et
üks ja sama inimene saaks anda mitu allkirja või esineda
kellegi teise (väljamõeldud) nime all. Samas on allkirjas-
tajal võimalik soovi korral anonüümseks jääda. Eespool
sai mainitud, et petitsioon.ee ei piirdu ainult avalduste
toetamise ega vastuseisudega – allkirja saab anda kolme
tüüpi algatustele.
Petitsiooni toetamine ehk allkirja andmine väljapaku-
tu pooldamiseks. Toetaja signatuur läheb nimekirja koos
teiste toetajatega. Petitsiooni lõppedes on selle algatajal
võimalik kasutada petitsiooniga kogutud suure toetajate-
hulga jõudu olukorra muutmiseks või mõjutamiseks.
Tingimuslik osalemine ehk kogutakse lubadusi kind-
la tegevuse teostamiseks, et ühise nõu ja jõuga tehtaks
koos ära midagi suuremat kui üksikisikul võimalik oleks.
Näiteks „Osalen heategevuslikel talgutel, kui minuga
liitub veel 20 inimest”. Lubadusega liitudes seotakse en-
nast moraalselt ka sellega, et lubatust võetaks osa.
Arvamushääletused on mõeldud ühiskonnas levinud
arvamuste kogumiseks. See on väga lihtne jah/ei-vastus-
tega küsitlus rahvahääletuse läbiviimiseks.
Aktsioonide koostamine ja avalikustamine on petitsioon.
ee portaalis imelihtne – selleks pole vaja rohkemat kui
ideed ja ID-kaarti.
Mis on petitsioon.ee tulemid?Petitsioon.ee-l on olnud suur mõju Eesti osalusdemo-
kraatiale. Ennekõike on see andnud tuhandetele tavaini-
mestele võimaluse osaleda ühiskon-
da puudutavates küsimustes. 1,5 aasta
jooksul, mil petitsioon.ee portaal on
eksisteerinud, on loodud pea 70 petit-
siooni, tingimuslikku osalemist ja ar-
vamushääletust. Lisaks on oma seisu-
kohti allkirja andmisega väljendanud
kümned tuhanded inimesed. Näiteks
MTÜ Eesti Omanike Keskliidu alga-
tatud petitsioon „Monopolidele sea-
dusega päitsed pähe!” kogus 33 733 häält ning selle tule-
musel loodi seadustepakett, mille Riigikogu heaks kiitis ja
mis on nüüdseks ka jõustunud.
Petitsioon.ee tulevikEesti Omanike Keskliidul on olemas ideid, millega vii-
daks petitsioon.ee uuele tasandile. Edasiarenduse sisuks
on luua platvorm, mille tulemusel saaks portaali ole-
masolevaid funktsioone siduda elanike registriga ning
konkreetsete geograafiliste piirkondadega. Lihtsustatult
tähendaks see seda, et aktsioonile saaksid allkirja anda
ainult koostaja valitud kohaliku omavalitsuse elanikud.
Kusjuures asjaolu, et inimesi tuvastatakse KOV-i alusel,
annab algatatud ettepanekutele ka seadusliku jõu, nii et
need tuleb volikogus, linna- või vallavalitsuses arutlusele
võtta.
Teiseks edasiarenduseks oleks luua portaalis funktsio-
naalsus, et allkirjastada saaks ka populaarsust koguva
mobiil−ID-ga.
Petitsioon „Monopolidele seadusega päitsed pähe!” kogus 33 733 häält ning selle tulemusel loodi seadustepakett, mille Riigikogu heaks kiitis.
12
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
Aivo [email protected] ja Kommunikatsiooniministeerium
1.1.3
Turutõrkest ja avalikust huvist uue põlvkonna lairibavõrkude väljaehitamisel
Uue põlvkonna lairibavõrkude väljaehitamisel on nii
ametkondlikult kui avalikult suurtest eesmärkidest palju
räägitud. Sama oluline on aga ka küsimus, miks peaks
riik avaliku rahaga kasumlikku telekomiäri toetama.
Siinkohal koorubki välja avaliku raha panustamise ehk
riigiabi vajaduse tuvastamine. Samuti kerkivad esile kü-
simused selle kohta, mida, keda ja millisel määral toeta-
da. Järgnevalt püüangi avada Eesti poliitikakujundamise
tausta uue põlvkonna lairibavõrkude väljaehitamisel.
Turutõrge ja sihtpiirkondEesti edusammud infoühiskonnana arenemises on sil-
mapistvad e-valitsuse valdkonnas ja mõne e-äri näitaja,
sh ettevõtete internetiühenduste poolest. Kuid üldiselt on
maapiirkonnad kiire lairibaühenduse ja e-kaubanduse
suhtes nõrgad. Võib väita, et vähemalt põhivajadusi ra-
huldav internetiühendus on kättesaadav peaaegu kogu
Eestis ning Eesti majapidamiste ja ettevõtete lairibaside
kasutamise määr on 24,6%. Lairibasidega liitunud ühen-
dustest on 38,9% kiiremad kui 2MB/s. Ometi ei suuda
kasutatav tehnoloogia teenuste ja vajaduste arenguga
sammu pidada.
Olemasolev baasvõrk ei toeta eelkõige maapiirkondades
ehk näiteks väikelinnade vahel kiireid lairibateenuseid.
Baasivõrk on magistraalvõrgu ja lõppkasutajate ühendus-
te (juurdepääsuvõrgu) vaheline osa võrgust − Eestis on
kaks peamist kiudoptilist magistraalvõrku. Suuremates
linnades on alustatud küll uue põlvkonna juurdepääsu-
võrkude rajamist ja kiudoptilistele võrkudele tuginevate
kiirete lairibateenuste loomist, ent ometi ei ole Eestis
kiirete internetiühenduste rajamine teenuseosutajatele
enamasti majanduslikult tasuv. Prognoositava madala
nõudluse tõttu on operaatorid seni otsustanud neis piir-
kondades kiirete lairibateenuste ehitamisse mitte inves-
teerida ning selle tulemuseks on „digitaalne lõhe” linna-
ja maapiirkonna vahel.
Eeltoodu faktiliseks tõestuseks viidi Eesti läbi üksikasjalik
kaardistamine, mille käigus koguti teavet kõigi operaato-
rite selliste kiudoptiliste võrkude kohta, mis asuvad väl-
jaspool üle 10 000 elanikuga linna. Lisaks koguti teavet
kõigi operaatorite võrkude ühenduskohtade kohta.
Seetõttu kavatsetigi Eesti maapiirkondades kii-
re lairibaühenduse kasutuselevõtmiseks rakendada
riiklikke meetmeid. Kahtlemata on vajaliku lairibainfra-
struktuuri kättesaadavus kohalike omavalitsuste jaoks
oluline, ettevõtteid piirkonda meelitada, kaugtööd, tervis-
hoiuteenuste ning hariduse ja avalike teenuste osutamist
parandada.
Seega vähendab kiire baasvõrgu
loomine piirkondades, mida praegu
ei teenindata, oodatavalt operaato-
rite jaoks turutõrkeid ning julgustab
neid maapiirkondades kiire lairiba-
ühenduse juurdepääsuvõrgu katvust
laiendama.
Konkreetsemate sihtpiirkondade tuvastamisel lähtutak-
se Eestis kolmest põhimõttest, mis tulenevad eelkõige
Euroopa Komisjoni suunistest:
› riigiabi antakse üksnes piirkondades, kus praegu uue
põlvkonna lairibaühenduse juurdepääsuvõrgu infrast-
ruktuur puudub ja mille puhul on ebatõenäoline, et era-
investorid ehitaksid võrgud, mis oleksid lähema kolme
aasta jooksul täielikult kasutusvalmis;
› välistatud on rohkem kui 10 000 elanikuga linnad ja
linnapiirkonnad;
› projekti ei haarata piirkondi, mis on juba kiudoptili-
se baasvõrguga kaetud ja millel oleks piisavalt mahtu, et
pakkuda lõppkasutajatele kiire interneti teenuseid.
Kokkuvõtvalt on seega riigiabi saamiseks n-ö kõlblikud
ainult juurdepääsuvõrkude „valged” piirkonnad.
Projekti kavandamine vastavalt turutõrke tuvastamiseleRiigiabi antakse ainult passiivse baasvõrgu loomiseks.
See võrk peab olema kättesaadav paljudele operaatori-
tele. Tulevane võrguomanik andmesideseadmeid ise ei
paigalda – ta üksnes pakub elektroonilise side ettevõtja-
tele võrdsetel tingimustel ning avatud ja mittediskrimi-
neerival viisil hulgimüügitasandi juurdepääsu. Ehk teisi-
sõnu on kõigil kiudoptilist kaablit rentivatel operaatoritel
võimalus kasutada seadmete jaoks ettenähtud ruumi
nn kaablikappides ja paigaldada oma seadmed neisse.
Elektroonilise side ettevõtted saavad ise otsustada, millist
Kiire baasvõrgu loomine piirkondades, mida praegu ei teenindata, vähendab operaatorite jaoks turutõrkeid.1.
1 O
salu
svõi
mal
uste
suu
rend
amin
e
13Infoühiskonna aastaraamat 2010
tehnoloogiat nad lõppkasutajale ühenduse pakkumiseks
kasutavad (nt ADSL, kaabel, traadita ühendus või mobii-
livõrgud). See omakorda jätab operaatoritele seadmetes-
se investeerimisel üsna suure vabaduse. Selge on siiski,
et jaeklientideni jõudmiseks on investeeringuid vaja teha
üsna suures ulatuses.
Kuna riigiabi andmisel on finantsinstrumendid avatud
taotlemise tüüpi, otsustas Eesti sihtpiirkondades turu-
tõrke likvideerimiseks kasutada finantsskeemina väikse-
mahuliste alamprojektide toetamist. Ehk kogu baasvõrk
ehitatakse aja jooksul välja üksikute alamprojektidena,
millest igaüks hõlmab üht kindlat piirkonda ja mille raa-
mes ehitatakse välja 30–60 km uut võrku. Selline finants-
skeem tagab etapiviisilise ja dünaamilise edasiliikumise
ja otsustusprotsessi ehk turutõrge likvideeritakse sadade
erinevate lõikude väljaehitamisena, kusjuures need lõike
saab eraldiseisvalt jälgida ja hinnata.
Avalik huviPiirkondades, kus erainvestorid ei kavatse teenuseid lä-
hitulevikus pakkuma hakata, käsitletakse kiiret interneti-
ühendust ja võrgule juurdepääsu pakkumist avaliku huvi
all olevana. Eestis on mittetulundusorganisatsioonidele
antud ülesanne selle infrastruktuuri
rajamiseks ning pakkuda seda ope-
raatoritele kui üldist majandushuvi
pakkuvat teenust Euroopa Liidu toi-
mimise lepingu artikli 106 lõike 2 tä-
henduses. Alternatiiviks oleks olnud
luua riiklik struktuur või konkreetsete
sideettevõtjate toetamine ehk Eesti
tingimustes sisuliselt monopoli toe-
tamine. Üldist majandushuvi pakkuva
teenuse pakkumise ülesanne usal-
datakse mittetulundusüksusele asjaomase alamprojekti
kohta tehtud rahastamisotsuse vormis ametliku aktiga.
Aktis täpsustatakse avaliku teenuse osutamise kohustuse
laadi ja kestust, territooriumi, hüvitist, kontrolli ning mis
tahes ülemäärase hüvitamise vältimist ja tagasimaksmise
korda.
Euroopa siseturu ja konkurentsipoliitika kontekstis ning
Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib üldist majandus-
huvi pakkuva teenuse osutamise riiklik rahastamine
jääda väljapoole Euroopa Liidu toimimise lepingu artik-
li 107 lõike 1 kohaldamisala juhul, kui täidetud on neli
põhitingimust, mida üldiselt tuntakse Altmarki kritee-
riumide nime all. Nendest neljast põhitingimusest on
selles kontekstis olulisim esimene, mis sätestab, et üldist
majandushuvi pakkuvate teenuste riiklikust rahas-
tamisest kasusaajale peab ametlikult olema antud
kohustus osutada üldist majandushuvi pakkuvaid
teenuseid, ning see kohustus peab olema selgelt
määratletud. Seega võib põhimõtteliselt mittetulun-
dusüksusele (praegusel juhul Eesti Lairiba Arenduse
Sihtasutus), kellele on tehtud ülesandeks lairibavõrke
ehitada ja hallata, maksta avalike teenuste eest hüvitist.
Eestis on seega tekkinud olukord, kus toetust andvate
ministeeriumite rahastamine ehk riigiabi andmine käib
ülesannete andmise aktiga, milles on üksikasjalikult kir-
jeldatud üldise majandushuviga teenuse pakkujale pan-
dud kohustusi. See tähendab, et eelkõige on kindlaks
määratud teenuse universaalsus – riiklikult rahastatud
võrk peab olema avatud kõigile huvitatud sideoperaato-
ritele, kellel peab olema avatud, mittediskrimineeriv juur-
depääs loodud infrastruktuurile, mis pakub juurdepääsu
taotlejatele kõiki eri tüüpi võrgujuurdepääse ja võimal-
dab jaemüügi tasandil tegelikku konkurentsi, mis tagaks
lõppkasutajale konkurentsivõimeliste ja taskukohaste
teenuste pakkumise.
HinnakujundusKogu riigiabi andmise üheks eesmärgiks on võimaldada
sihtpiirkondades juurdepääsu lairibaühenduse jaetee-
nustele linnapiirkondadega sarnasel hinnatasemel,
seega peavad hulgimüügitasandi juurdepääsuhinnad
põhinema keskmistel hindadel linnapiirkondades, mis
ei saa riiklikust rahastamisest kasu. Muuhulgas tagab
Konkurentsiamet, et hulgimüügitasandi juurdepääsu
hinnakujundus oleks subsideeritavas võrgus mõistlik.
Selleks kogub amet teavet uue põlvkonna juurdepääsu-
võrgu hulgimüügitasandi juurdepääsuhindade kohta
ning võrgu omanik on kohustatud tõestama, et küsi-
tav hulgimüügihind on mõistlik ja mittediskrimineeriv.
Lisaks on plaanis Konkurentsiameti juhtimisel koostada
võrdlusuuringu kontseptsioon.
KokkuvõtteksSeega võib järeldada, et loodav võrk on jätkusuutlik ning
ehitamisel lähtutakse reaalsest nõudlusest ja avalikust
huvist. Tagatud peab olema ka tasakaal erinevate side-
operaatorite vahel, kes on valmis tegema riigiabi nimel
ulatuslikku koostööd.
Suurimat tähelepanu peaks lähema paari aasta jooksul
pälvima lõpptarbija kiire internetiühenduse hinnatase,
mis vastavalt ootustele peab olema linnapiirkondadega
sarnasel hinnatasemel või isegi oodatust odavam.
Piirkondades, kus erainvestorid ei
kavatse teenuseid pakkuma hakata,
käsitletakse kiiret internetiühendust ja võrgule juurdepääsu
avaliku huvina.
14
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
Arvo [email protected] Akadeemia
1.1.4
E-riigi arendamise rahvusvahelistest kogemustest aastal 2010
E-riigi Akadeemia tegevus 2010. aastal oli põhiliselt suu-
natud kahele laiemale valdkonnale:
› e-demokraatia analüüsi ning tegevuste kavandamisele
ning elluviimisele;
› e-valitsuse erinevate aspektide nõustamisele ning
koolitustele.
Järgnevalt antaksegi ülevaade 2010. aasta olulisematest
rahvusvahelistest kogemustest.
Aasta 2010 oli maailmas keerukas majandusaasta.
Riigieelarvelised vahendid vähenesid ning ka rahvusva-
helistel arenguabiorganisatsioonidel oli uute algatuste
jaoks vähem ressursse. Samas hoogustus paljudes aren-
gumaades e-riigi tegevus. Motivatsiooniks oli valitsuse
tõhususe suurendamine, mis näiteks Türkmenistanis,
Armeenias, Albaanias ning mitmetes teistes riikides väl-
jendus dokumendihaldussüsteemi eelisjärjekorras aren-
damises. Teiseks variandiks oli kodanikele ja ärisektorile
teenuste loomine (Moldova, Albaania, Palestiina jt) ning
IKT-infrastruktuuri arendamine. Samuti said mitmes rii-
gis aktuaalseks riigi keskse portaali arendustööd (näitena
võiks tuua Montenegro, Serbia).
E-riigi Akadeemia tegevus arenes kahes suunas. Esiteks,
põhiliselt Eestile suunatud tegevused e-demokraatia
vallas, millest annab käesolevas kogumikus ülevaate
Liia Hänni kirjutatud artikkel „E-demokraatia pakub või-
malust demokraatia uuenemiseks”.
Teine oluline ja suuresti välisriikide-
le suunatud tegevus oli e-valitsuse
koostööraamistiku- ning arhitek-
tuurialane nõustamine. Viimase
puhul soovisime tutvustada Eesti
pikaajalisi kogemusi teenusepõhise
e-riigi arhitektuuri loomisel ning ra-
kendamisel. Oluline on märkida, et
ärikontaktide loomine e-riigi arendamisega tegelevate ja
nii Eestis kui välisriikides tegutsevate IT-firmade vahel on
muutunud tõhusamaks.
Näitena võiks tuua 2010. aastal läbi viidud kaks suure-
mat e-riigi koosvõimeraamistiku arendamise projekti
Albaanias ning Palestiinas. Esimesel juhul oli tegevus
suunatud Albaania e-riigi koostööraamistiku teosta-
tavusuuringule, milles koguti andmeid Albaanias ole-
masolevate infosüsteemide tehnoloogilise, organisat-
sioonilise ja õigusliku olukorra kohta. Samuti kirjeldati
Euroopa Liidu e-teenuste hindamise struktuuri, kavan-
dati Albaania e-riigi arhitektuuri põhimõtteid ning tege-
vusprintsiipe ning tehti hulk ettepanekuid tehnoloogilise,
organisatsioonilise ning õigusliku raamistiku loomiseks.
Projekti materjalid on aluseks tehnoloogiahanke välja-
kuulutamisele, mille rahastajaks on Euroopa Liidu IPA
(Instrument for Pre-Accession Assistance) vahendid14.
Albaanias on teema oluline ka seetõttu, et e-riigi temaati-
kat peetakse poliitilisel tasandil väga oluliseks. Hiljuti loo-
dud Infoühiskonna agentuur (NAIS – National Agency
for Information Society) ning Eesti on siin mitmeti
eeskujuks olnud. Lisaks nimetatud projektile omatakse
pikaajalisi tihedaid sidemeid Albaania e-riigi arendajate-
ga ning alates 2005. aastast viidi läbi hulk nõustamis- ja
koolitusprojekte. Ülevaate e-Albaania tegevusest võib lei-
da aadressilt www.e-albania.al. Huvitavaks kogemuseks
Albaanias oli andmevahetuskihi pilootinstallatsioon,
kus Eesti X-tee sarnane katselahendus käivitati selliselt,
et osa süsteemikomponentidest töötas Eestis ning osa
Albaanias. Eesmärgiks oli tutvustada sarnaste tehno-
loogiliste lahenduste võimalusi e-teenuste paindlikul
loomisel.
Palestiina koosvõimeraamistiku projekti olulisimaks
eesmärgiks oli kaasa aidata vastava organisatsioonilise,
juriidilise ning tehnilise raamistiku loomisele. Projekti
olid kaasatud mitmed tehnoloogiaeksperdid ning erine-
vate valdkondade asjatundjad ka teistest avaliku sektori
asutustest Eestist. Palestiina puhul on huvitav märkida,
et arvestades nende keerulist poliitilist ning territoriaal-
set olukorda, on kodanikele, ärisektorile ning teistele
riigiasutustele sobilike e-teenuste loomine eriti aktuaal-
ne. Korraldati mitmeid aruteluseminare, valmistati ette
koosvõimeraamistiku ettepanekud, korraldati kaks koo-
litusvisiiti Tallinna, installeeriti Albaania projektile sar-
nane testkeskkond e-teenuste loomiseks, koolitati välja
grupp kohalikke asjatundjaid vajalike tarkvaratäienduste
Ärikontaktide loomine e-riigi arendamisega
tegelevate ja nii Eestis kui välisriikides
tegutsevate IT-firmade vahel on muutunud
tõhusamaks.
1.1
Osa
lusv
õim
alus
te s
uure
ndam
ine
14 http://europa.eu/legislation_summaries/agriculture/enlargement/e50020_en.htm
15Infoühiskonna aastaraamat 2010
Arvestades Palestiina keerulist poliitilist ning
territoriaalset olukorda, on kodanikele,
ärisektorile ning teistele riigiasutustele
sobilike e-teenuste loomine eriti aktuaalne.
loomiseks ning palju muud. Projekti
juures olid oluliseks väljundiks ka töö-
ülesannete mustandid, mille alusel
plaanib Palestiina pool välja kuuluta-
da rahvusvahelised hankekonkursid.
Saadi ka hulk kogemusi araabiakeel-
se maailmaga suhtlemisel ning selles
piirkonnas projektide läbiviimisel.
Lisaks ülalnimetatule toimus mitmeid koolitusvisiite,
korraldati seminare ja nõustati erinevate maade valitsu-
si – näitena võiks tuua Serbia, Makedoonia, Horvaatia,
Kosovo, Ukraina, Moldova, Jaapan, India jm.
Rahvusvahelistest projektidest saadi mitmeid olulisi
kogemusi. Välja võiks tuua olulisemad aspektid, mis te-
kitavad arengumaades e-riigi arendamisel probleeme.
Esiteks, kuna reeglina kasutavad sellised maad väliseid
arenguabivahendeid, on suurem osa arendustest pro-
jektipõhised. Raha leitakse investeeringuteks ning tihti
ka koolituseks ja nõustamiseks, kuid mitte jätkusuutliku
ja protsessipõhise tegevuse toetamiseks. Nii on sageli
tekkinud olukordi, kus (üsna kallite) projektide lõppemi-
sel lakkab kogu loodud tehnoloogiasüsteem toimimast,
kuna riigieelarvest pole leitud minimaalseidki vahendeid
süsteemide käitamiskulude katteks. Probleem on ka sel-
les, et riigipoolsed rakendusorganisatsioonid on nõrgad
või puuduvad üldse. Sel põhjusel on E-riigi Akadeemia
püüdnud eriti toetada riiklike e-riigi temaatikat koor-
dineerivate organisatsioonide loomist (Albaanias,
Palestiinas, Makedoonias, Moldovas, Serbias, Ukrainas ja
mujal). Rahastamisega seotud probleemiks on lisaks ka
see, et koos doonorrahaga tuleb ka doonormaa tehno-
loogia, mis teeb erinevate süsteemide integreerimise nii
organisatsioonilisel kui tehnilisel tasemel keerukaks.
Teine probleem on seotud asjaoluga, et erinevaid elekt-
roonilisi teenuseid püütakse kiiresti luua, mõtlemata
vajadusele luua koostööraamistike ja jaotatud teenuste
kaudu ühiseid integratsiooniarhitektuure. Tulemuseks
jällegi süsteemiarhitektuuri vaatenurgast raske olukord,
kus edasises arendustegevuses on vaja „lahti harutada”
niinimetatud spagettlahendus, mis väljendub suure hul-
ga eraldi loodud e-teenuste süsteemide ühtse arhitektuu-
ri puudumises.
Järeldusena võiks märkida, et Eesti kunagised riiklike in-
fosüsteemide arengud, kus aeti läbi minimaalsete, kuid
süstemaatiliselt planeeritavate ja koordineeritavate eel-
arvevahenditega, andsid meile tegelikult välisvahendite
ja doonorite abil finantseeritud e-riigi arendusprojektide-
ga võrreldes arengus suured eelised.
Kolmas tähelepanek e-riigi rahvusvahe-
listes arengutes on see, et siiani rõhu-
tatakse liialt tehnoloogilist aspekti ning
tähelepanuta jäetakse vajadus luua
stabiilne ja poliitiliselt toetatud, e-riiki
koordineeriv organisatsioon. Paljude
rahvusvaheliste kogemuste toel võib
e-riigi arenduste ebaefektiivsuse ning mitmete projektide
ebaõnnestumise põhjusena selgelt välja tuua riiklike
e-riiki koordineerivate organisatsioonide ning planeeri-
mise nõrkuse. Kuigi oleme teinekord ka endi koordinat-
sioonimehhanismide suhtes kriitilised, on Eestil selles
vallas siiski teistele palju õpetlikku jagada. Samas tutvus-
tatakse seda vajadust ka Eestile, luuakse ärisektorile va-
jalikke kontakte, ja pakutakse võimalusi erinevate maade
e-riigi kiiremaks arendamiseks.
Kuigi oleme teinekord ka endi koordinat-sioonimehhanismide suhtes kriitilised, on Eestil selles vallas siiski teistele palju õpetlikku jagada.
16
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
Teadlikkuse tõstmine ja oskuste arendamine1.2
Agne [email protected] Infosüsteemide Arenduskeskus
1.2.1
ELi struktuurivahendite programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”
2007. aastal ellu kutsutud programmi „Infoühiskonna
teadlikkuse tõstmine” eesmärk on tutvustada infoühis-
konna võimalusi ning aidata sellega kaasa inimeste elu
ja tegevust toetava e-riigi arendamisele. Euroopa Liidu
Regionaalarengu Fondi rahastatud programmi üheks
oluliseks sihtgrupiks on avalik sektor ning ettevõtjad,
kelle teadlikkuse tõstmine infoühiskonnast võimaldab
saavutada kõrget motivatsioonitaset olemasolevate ning
uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmi-
seks. Programmi paljud tegevused on suunatud Eesti
elanikele ning nende eesmärk on suurendada inimeste
teadlikkust e-teenustest ja turvalisest arvutikasutamisest.
Programmi eelarve aastateks 2007–2013 on veidi üle kol-
me miljoni euro.
2010. aasta jaanuaris Emor ASi poolt läbiviidud uuring
käsitles kodanike rahulolu avalike e-teenustega, mis vii-
tab otseselt vajadusele tegeleda järjepidevalt teadlikkuse
tõstmisega infoühiskonna võimaluste kohta. Kui 2007.
aastal ei osanud tervelt 57% Eesti elanikest nimetada üh-
tegi avalikku e-teenust, siis praegune situatsioon on tun-
duvalt parem: vaid 41% ei tea ühtegi riigi pakutavat e-tee-
nust. Oluliselt on suurenenud ka ID-kaardi elektroonilisi
võimalusi kasutavate inimeste arv – kui 2007. aasta lõpus
kasutas ca 10% ID-kaardi omanikest kaarti elektrooni-
liselt, siis 2010. aasta lõpuks oli see arv jõudnud 35%-ni.
Kasvu võib pidada märkimisväärseks, sest vahepealsete
aastate vältel pole suuremale osale elanikkonnast suuna-
tud autentimist või digitaalset allkirjastamist nõudvaid
e-teenuseid Eestis lisandunud (e-tervis
on siiski järk-järgult hakanud suure-
mat rolli mängima). Endiselt hoiavad
kindlalt võtmepositsiooni tuludekla-
ratsiooni täitmine, internetipangad
ning eKool. Ilmselgelt on vaja lisaks
riigiasutustele motiveerida ka ettevõt-
jaid, et nad pakuksid senisest innu-
kamalt oma teenuseid interaktiivses keskkonnas. Vaid
uute kasutajasõbralike e-lahenduste lisandumisel saab
suureneda ka uute tarbijate hulk, kes saavad arvutit või
mobiili abimehena kasutades oma igapäevaseid asjaaja-
misi lihtsustada.
Aastat 2010 võib pidada programmi seni edukaimaks
tegevusaastaks: IT-sektori kogukonnas on tuntud kau-
bamärgiks saanud koolitustesari „Tark e-riik”, mille käi-
gus käis möödunud aastal tarkust taga nõudmas üle
1500 inimese. Koolitustel keskenduti riigi infosüsteemi
puudutavatele teemadele. Sarja mahtusid kitsale siht-
grupile suunatud spetsiifilised klassikoolitused, nagu nt
infoturbe sissejuhatus, semantikavarade koostamine või
ISKE audit. Neile lisaks ka uuenduslikumad ja tõhusa-
mad kogunemisvormid, nt avatud ruumi või world cafe
meetodit kasutanud üritustesarjad ekspertidele ja spet-
sialistidele, et viimased saaksid vahetada kogemusi ning
leida üheskoos tõhusamaid lahendusi valdkonnaülestele
probleemidele. Kogu aasta vältel toimusid laia kõlapinda
tekitanud e-riigi teatrietendused, kus publiku arv küündis
Kui 2007. aasta lõpus kasutas ca 10% ID-kaardi omanikest kaarti elektrooniliselt, siis 2010. aasta lõpuks oli see arv jõudnud 35%-ni.
17Infoühiskonna aastaraamat 2010
2010. aastal alustati uuringuga, mis peaks vaatlema, mil määral on riigiasutustes kasutusel elektroonilised töövood.
400 osalejani. E-riigi teatrit võib defineerida kui süm-
bioosi juhtimiskoolitusest ja lavastatud etüüdidest, mida
etendavad professionaalsed näitlejad. Etenduste menu ja
populaarsuse tõttu kavatsetakse ka 2011. aastal juhtimis-
teatri koolitustega jätkata.
Eesti.ee koos Tanel Padariga Pärnus.
Programmi üheks olulisimaks teavitustegevuseks võib
nimetada riigiportaali eesti.ee võimaluste tutvustamist.
See portaal on kodaniku ja riigi vaheline infovärav. 2010.
aasta jaanuaris toimus riigiportaali kampaania II etapp,
mille käigus loodi eesti.ee visuaalne identiteet ning
pöörati tähelepanu maapiirkondade elanike teavitami-
sele, sest nemad vajavad riigiportaali e-teenuseid kõige
enam. Kuna riigiportaal on inimese ja riigi omavahelise
suhtluse orgaaniline ja arenev osa, toetab brändi väärtusi
graafiline lehemotiiv, mis tähistab jõudu, jätkuvat kasvu
ja pidevat arengut. 2011. aasta sügiseks peaks riigiportaal
oma arengus jõudma aga järgmisse olulisse etappi, mil-
leks valmib senisest sisukam ettevõtjate osa, disainitakse
ümber portaali navigatsiooniskeem, ja lehe toimimise
loogika muudetakse oluliselt kasutajasõbralikumaks,
et keskkond vastaks paremini nii sisse loginud kui ka
autentimata kasutajate ootustele. Aasta lõpus on kavas
uue verstapostini jõudmisest teavitada ka kõiki portaali
praeguseid ja tulevasi kasutajaid ning tutvustada uusi li-
sandunud võimalusi.
Üks e-riigi ja infoühiskonna arendamise eesmärke on
suurendada olemasolevate elektrooniliste lahendus-
te kasutatavust ja soodustada uute e-teenuste teket.
Läbipaistva ja tõhusalt toimiva avaliku sektori muutmisel
mängib võtmerolli vastavalt IKT võimalustele haldustoi-
mingute ümberkujundamine. 2010. aastal alustati olulise
uuringuga, mis peaks vaatlema, millisel määral on riigi-
asutustes kasutusel elektroonilised töövood ja kuidas on
need seotud e-teenustega. Analüüs annab poliitikasoovi-
tusi avaliku teenuse kättesaadavuse ja seeläbi üldise elu-
kvaliteedi parandamiseks.
2010. aastal alustati riigi infosüstee-
mi põhidokumendi ehk koosvõime
raamistiku uuendamist. Riigi IT koos-
võime raamistik on standardite ja
juhendite kogum, mis tagab avaliku
sektori infosüsteemide toimimise nii
riigisiseselt kui ka üleeuroopalises
kontekstis. Raamistik on juhend-
materjal üleriiklike infosüsteemide kontseptsioonide
väljatöötajatele ning avaliku halduse asutuste infoteh-
noloogiaala projektijuhtidele. Raamistiku uuendamisel
suunatakse seekord tähelepanu piiriülesele teenusepak-
kumisele, veebide koosvõimele ja vaba tarkvara mudeli
laialdasemale kasutuselevõtule.
Kuigi arvuti ja internet võivad nüüdseks suurele osale
elanikkonnast iseenesestmõistetavana tunduda, on siis-
ki tegemist uute võimalustega, mille kasutamine koos
erinevate lisaseadmetega võib aeg-ajalt keeruline tun-
duda. Selleks, et tõsta teadlikkust erinevatest arvutikasu-
tamisega kaasnevatest võimalustest ja ohtudest, alustati
Eesti esimese hariva komöödiasugemetega IT-seriaali
väljatöötamist. 10-osaline teleseriaal, mis jõudis eetrisse
2011. aasta kevadhooajal, heidab pilgu tulnukate tege-
mistele mõõtmatus ja võimalusterohkes kübermaailmas
ning annab ülevaate suurematest probleemidest, millega
igapäevane arvutikasutaja kokku puutuda võib. Turvalise
arvutikasutamise teadmiste jagamine jääb ka edaspidi
üheks programmi prioriteediks, sest eeskirja tundmata
on keeruline rooli keerata.
Programmi raames kuulutati väl-
ja konkurss „Eesti parim e-teenus
2011” ning november nimetati
hea e-teenuse kuuks – eesmärk oli
kutsuda avalikkust üles häid e-tee-
nuseid märkama ja tunnustama.
Konkursile esitati 71 taotlust, mis
on läbi aegade kõrgeim tulemus.
Kaheksa kategooria võitjad selgu-
sid 2011. aasta märtsis. Võitjatel on
võimalus osaleda rahvusvahelisel
e-teenuste konkursil World Summit Award. Seda tra-
ditsiooni on kavas ka järgmistel aastatel jätkata, et tõsta
e-teenuste loojate ja kasutajate, aga ka avalikkuse tead-
likkust. Selmet tiigri unnevajumise kohta pidevaid
etteheited teha, on vajalik esile tõsta lihtsaid ja mugavaid
e-lahendusi, mis kujundaks positiivseid hoiakuid ning
On palju valdkondi ja teemasid, kus kolmas sektor ja kogukonnad ise saavad ümbritsevat elukeskkonda paremaks muuta, kasutades infotehnoloogiliste võimaluste abil ära nii meie väiksust kui ka koostöövõimet.
18
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
julgustaks ja motiveeriks looma juurde uusi innovaatilisi
tehnoloogiaid. Alati ei pea algatus tulema avalikust sek-
torist. On palju valdkondi ja teemasid, kus kolmas sektor
ja kogukonnad ise saavad ümbritsevat elukeskkonda pa-
remaks muuta, kasutades infotehnoloogiliste võimaluste
abil ära nii meie väiksust kui ka koostöövõimet.
Programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” pa-
nustab igakülgselt sellesse, et vormida „paberist” Eestit
tõhusamaks, paremaks ja mõnusamaks inimese näoga
e-riigiks. Väheoluline pole ka tõsiasi, et infoühiskonna
eeliseid peab igaüks ise kogeda tahtma, sest just positiiv-
ne hoiak ja tahe saavad parandada olemasolevaid ja luua
uusi võimalusi.
1.2
Tea
dlik
kuse
tõst
min
e ja
osk
uste
are
ndam
ine
19Infoühiskonna aastaraamat 2010
Monika [email protected] ja Kommunikatsiooniministeerium
1.2.2
Eesti parimad e-teenused
Eestis loodud IT-lahendused on osalenud ÜRO egiidi all
toimuval konkursil World Summit Award (WSA) alates
2003. aastast. WSA’l osaleva 168 riigi ja nende lahenduste
hulgast on Eestil varasematest aastatest ette näidata üks
tiitlivõit ja üks finaalikoht. 2003. aastal tunnistati e-tervise
valdkonnas üheks maailma parimaks e-teenuseks pat-
siendi jälgimissüsteem Doc@Home. 2007. aastal jõudis
sõidukite jälgimisteenus Navirec e-äri kategoorias ka-
heksa finalisti hulka. Tänavune WSA osutus eestlastele
üliedukaks - Eesti e-aruandluskeskkond valiti e-valitsuse
kategooria võitjaks ning finaali jõudsid Eesti ajaloo info-
pank Histrodamus e-kultuuri ja pärandi kategoorias ning
sotsiaalse panganduse platvorm isePankur.ee e-äri ja et-
tevõtluse kategoorias.
World Summit AwardWSA15 on ülemaailmne algatus, mille eesmärk on selgi-
tada välja ja samaaegselt tutvustada maailma parimaid
e-valdkonna sisuteenuseid (ingl e-content) ning uuen-
duslikke info- ja kommunikatsioo-
nitehnoloogia (IKT) rakendusi.
WSA-le pandi alus 2003. aastal ÜRO
infoühiskonna tippkohtumisel, et
vähendada digitaalset lõhet maail-
mas, tõsta elanikkonna teadlikkust
nutikate e-lahenduste ja rakenduste
kohta, ning aidata seeläbi kaasa pa-
rema maailma kujundamisele. WSA koostööpartneriteks
on valitsusasutused, erafirmad ning valitsusvälised orga-
nisatsioonid 168-st ÜRO liikmesriigist.
Maailma parimad e-lahendused selgitatakse välja ühte-
kokku kaheksas kategoorias:
1. e-valitsus ja institutsioonid;
2. e-tervis ja keskkond;
3. e-õpe ja haridus;
4. e-meelelahutus ja mängud;
5. e-kultuur ja pärand;
6. e-teadus ja tehnoloogia;
7. e-äri ja ettevõtlus,
8. e-kaasamine ja osalemine.
Kategooriate lai ulatus võimaldab osaleda ning saada
rahvusvahelist tähelepanu pea kõikidel e-lahenduste
arendajatel. Konkursile oodatakse lisaks traditsioonilis-
tele e-teenustele, mida inimene saab kasutada arvuti ja
interneti vahendusel, ka kõikvõimalikke muid e-keskkon-
nas kasutatavaid lahendusi ja rakendusi.
Konkurss parimate e-lahenduste välja selgitamiseks toi-
mub iga kahe aasta järel. Esmalt viiakse läbi rahvuslikud
eelvoorud, kus ekspertidest koosnevad žüriid valivad väl-
ja rahvuslikud võitjad. Iga kategooria parim astub võist-
lustulle teiste maailma parimate e-lahendustega.
WSA konkursil ning ka rahvuslikes eelvoorudes kehtivad
ühtsed reeglid. Ennekõike hinnatakse teenuse kvaliteeti,
haaret ja mõju, teiseks kasutamise lihtsust (funktsio-
naalsus, navigatsioon ja suunitlus) ning kolmandana
interaktiivsuse ja multimeedia lisaväärtust. Hinnatakse
ka kujundust (graafika ja/või heli) ning samuti on oluli-
ne tehnilise teostuse meisterlikkus. Lisakriteeriumitena
võetakse hindamisel arvesse panust
üleilmse infoühiskonna arengusse ning
teenuste kättesaadavust vastavalt W3C
standarditele.
2010. aasta juunis tehti algust uue kon-
kursiga “WSA-mobile”16, mis hakkab
sarnaselt e-lahenduste konkursile toi-
muma samuti üle kahe aasta (rahvusli-
kud eelvoorud toimuvad 2011. aastal ja rahvusvaheline
finaal 2012. aastal). Eesmärk on rahvusvaheliselt tunnus-
tada väljapaistvamaid m-teenuseid ja mobiililahendusi
kaheksas kategoorias:
1. m-äri;
2. m-valitsus;
3. m-keskkond ja tervis;
4. m-õpe;
5. m-meedia;
WSA-le pandi alus 2003. aastal ÜRO
infoühiskonna tippkohtumisel, et
vähendada digitaalset lõhet maailmas.
Ennekõike hinnatakse teenuse kvaliteeti, haaret ja mõju, teiseks kasutamise lihtsust ning kolmandana interaktiivsuse ja mul-timeedia lisaväärtust.
15 http://www.wsis-award.org
Katri Ristal [email protected] Eesti esindaja
16 http://www.wsa-mobile.org
20
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
6. m-meelelahutus;
7. m-turism;
8. m-kaasamine.
Maailmas on mobiiliteenuse registreeritud kasutajaid üle
4,4 miljardi, seega ületab mobiilikasutus internetikasutu-
se ligi kolmekordselt. Mobiiltelefonid muutuvad üha tar-
gemaks ning neist on saanud üsna tavalised tarbeesemed
igas vanuses kasutajate jaoks. Kuna pidevalt laieneb sisu
ja teenuste ulatus, mida mobiiltelefonide abil on võimalik
tarbida, siis on m-lahenduste konkursil oodata mõõdu-
võtmist, mis on võrdväärne e-lahenduste konkursile.
WSA Eesti eelvoorud varasematel aastatelEesti e-teenused on osalenud maailma parimate e-lahen-
duste konkurssidel juba 2003. aastast, mil meid esindas
üheks maailma parimaks e-tervise teenuseks tunnistatud
patsiendi jälgimise süsteem Doc@Home17. Tegemist oli
sel aastal ainsa Eestist osalenud e-teenusega.
2005. aastal kandideeris Eesti eelvoorus juba kaheksa
projekti neljas kategoorias ning Eestit esindasid WSA-l
virtuaalaabits “Virbits”, e-hääletuse süsteem18, võrgupõ-
hine arstide vastuvõtusüsteem ning igaühe m-äri19.
2007. aastal sai eelvooru žürii teha valiku juba 19 projekti
hulgast. Eesti parimateks e-teenusteks valiti Registrite ja
Infosüsteemide Keskuse projekt “Firmaomanikuks 12
minutiga”20, Mobi Solutionsi m-klassijuhataja21, Valdo
Prausti koostatud Eesti mõisate portaal22, Tartu Ülikooli
Raamatukogu Eesti vanema kirjanduse digitaalne teksti-
kogu EEVA23 ning sõidukite jälgimissüsteem Navirec24,
mis pääses ka kaheksa WSA finalisti hulka.
2009. aastal kandideerisid eelvoorus võidule 27 projekti
kaheksas kategoorias. WSA-l esindasid Eestit e-õppe ka-
tegoorias sea- ja kotkakaameratega kõikjalt üle maailma
huvilisi leidnud looduskalender25, e-meelelahutuse kate-
goorias Jänku-Jussi multikatega laste seas kultusbrändiks
tõusnud Mudila26, e-valitsuse kategoorias 18 minutiga
uue firma loomise maailmarekordi püstitanud ettevõtja-
portaal koos piiriülese digiallkirjaga27, e-tervise kategoo-
rias mastaapne tervise infosüsteem28, e-kultuuri lõikes
rahvuslik digiarhiiv Saaga29, e-äris kodumaiste omatoo-
dete kauplemiskeskkond www.laat.ee ning e-kaasamise
kategoorias TID+ koos osalusveebiga30.
Konkurss „Parim e-teenus 2011”Kui varasematel aastatel toimus Eesti siseriiklik WSA
eelvoor konkursi „Parim sisuteenus”31 nime all, siis
2010. aastal muudeti konkursi nime, milleks sai „Parim
e-teenus”, kuna „e-teenus“ on laialt levinum ning inglis-
keelsest väljendist tuletatud termin „sisuteenus” teki-
tas kohati segadust. Konkurss korraldati Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Infosüsteemide
Arenduskeskuse ja WSA esindaja koostöös ELi struktuu-
rivahendite programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõst-
mine” raames.
Kuna rahvusvahelisele konkursile jõuavad riiklikud pro-
jektid 2011. aasta kevadel, siis kandis ka 2010. aasta sügi-
sel alanud ja 2011. aasta veebruaris lõppenud siseriiklik
eelvoor nimetust „Eesti parim e-teenus 2011“. Konkursil
osales rekordarv ettevõtteid ja projekte – kokku 71 e-la-
hendust 58 ettevõttelt, asutuselt ja eraisikult. Kui žürii
jõudis oma töös ühe olulisima tõde-
museni, et heast teenusest üksi ei piisa,
vaid seda peab ka arusaadavalt esitama
ning tehnoloogilisele poolele lisaks on
olulised turunduslikud aspektid, siis
sama võib öelda ka konkursi enda koh-
ta. Varasemast suurema osaluse üheks
põhjuseks oli kindlasti senisest laiaulatuslikum konkur-
sist teavitav tegevus, mille juures kasutati kommunikat-
sioonibüroo Hamburg & Partnerid abi.
Konkursi raames pandi alus hea e-teenuse kuule32, mis
sarnaselt juba aastaid Eestis korraldatud hea teenin-
duse kuule julgustab tarbijaid häid e-teenuseid kiitma.
November nimetati hea e-teenuse kuuks selleks, et kut-
suda inimesi märkama igapäevaelu lihtsustavaid e-la-
hendusi ja tunnustama nende loojaid. Hea meel on tõ-
deda, et Eesti internetikasutajad võtsid vaevaks veebilehe
www.e-konkurss.net kaudu kiita ligi pooltsadat e-teenust
väga erinevatest valdkondadest: alates e-ärist kuni tervis-
hoiuni ning meelelahutusest e-riigini. Kiitust teeninud
Konkursil osales rekordarv ettevõtteid ja projekte – kokku 71 e-lahendust 58 ettevõttelt, asutuselt ja eraisikult.
17 http://www.docobo.co.uk
18 http://www.vvk.ee
19 http://fortumo.ee
20 https://ettevotjaportaal.rik.ee
21 http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=2686
22 http://www.mois.ee
23 http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva
24 http://www.navirec.ee
25 http://www.looduskalender.ee
26 http://mudila.lastekas.ee
27 https://ettevotjaportaal.rik.ee
28 http://www.e-tervis.ee
29 http://www.ra.ee
30 http://www.tidplus.net
31 http://www.e-konkurss.net
32 http://www.heateenindus.ee
1.2
Tea
dlik
kuse
tõst
min
e ja
osk
uste
are
ndam
ine
21Infoühiskonna aastaraamat 2010
Kuigi esitatud e-lahenduste arv oli varasemast mitmeid
kordi suurem, tuli tõdeda, et kvantiteet
ei tähenda alati kvaliteeti.
lahendusi kutsuti kandideerima „Eesti parim e-teenus
2011“ konkursile.
Aasta lõpus toimus ka parima e-teenuse konkursi inspi-
ratsiooniseminar33, kus oma kogemusi jagasid varase-
matel konkurssidel edu saavutanud e-teenuste pakkujad
ning e-turundus- ja investeerimisgurud.
Kuigi esitatud e-lahenduste arv oli varasemast mitmeid
kordi suurem, tuli ekspertidest koosneval žüriil tõdeda,
et kvantiteet ei tähenda alati kvaliteeti. Konkursi tase oli
üpris ebaühtlane – oli kategooriaid, kus tekkis väga tugev
konkurents, samas olid mõned kategooriad esindatud
võrdlemisi nõrgalt. Tiitel „Eesti parim e-teenus 2011“ ot-
sustati välja anda kaheksa asemel viies kategoorias. Leiti,
et kõige enam vajakajäämisi ja arenguruumi on e-lahen-
dustel nende teenuseks vormistamisel ja kasutajale kät-
tesaadavaks muutmisel.
Lisaks lahenduste väljamõtlemisele ja teostamisele on
vaja rohkem tähelepanu pöörata disainile ja kasutaja
vaatenurgale. Praegusest võrdlemisi valdavast andme-
baasikesksest lähenemisest tuleks liikuda kasutajakeskse
lähenemiseni ja ehitada keskkonnad
andmete ümber. Teenused peavad
olema kasutajasõbralikumad, in-
tuitiivselt navigeeritavad ning kät-
tesaadavad ka nõrgema interneti-
ühendusega ja piiratud võimalustega
kasutajatele. Eriti oluline on see juhul,
kui soovitakse kaasata laiemat kasu-
tajaskonda, näiteks avaliku sektori osutatavate teenuste
puhul. Lahendused tuleb luua kasutajale, mitte program-
meerijale või ametnikule.
Tänavuse konkursi e-teenuste standardsust, ligipääse-
tavust ning ka tehnilist teostust hinnates eristusid väga
selgelt ja positiivselt riigiasutuste loodud teenused, mis
vastasid enamasti nii W3C üldistele nõuetele kui tihti ka
WCAG ligipääsetavuse kriteeriumidele puuetega kasu-
tajate jaoks. Samal ajal käis siiski veel väga suur osa tee-
nuseid standarditest suure kaarega mööda – mitmed si-
sukad ja leidlikud lahendused olid selles suhtes aga väga
halvasti teostatud.
Žürii märkis ära, et avaliku sektori teenuste peamiseks
puudujäägiks on väga suur tehnilisus – selgitusi, kasu-
tajasõbralikkust ja disaini on minimaalselt. Oluliselt pa-
rem pole asi ka erasektoris, kuigi need, kes välisturgudele
vaatavad, on oma teenuse kasutusmugavusele rohkem
tähelepanu pööranud kui koduturule keskendunud
teenusepakkujad.
Ergonoomiline, läbimõeldud ja sisuline disain on lis-
andväärtus, mis muutub e-lahenduste puhul aina oluli-
semaks konkurentsieeliseks. Selline abstraktne mõiste
nagu User Experience Design peaks leidma kohaliku
tõlgenduse ja koha igas suuremas lahenduses. Me pole
kunagi olnud nii heal tehnilisel tasemel kui praegu – hea,
kui saaksime järgmisest konkursist kok-
kuvõtteid tehes öelda sama ka Eesti la-
henduste disainitaseme kohta.
Lahendusi luues tuleks mõelda ka
nende rahvusvahelisele konkurentsi-
võimele ja skaleeritavusele. Kindlasti
tuleks vältida teenuseid, mis eeldavad
kasutamiseks mingit kindlat tarkvaraplatvormi. Lisaks
võiks teenuse loojad ja pakkujad mõelda ka sellele, kui-
das kõlab teenuse nimi teistes keeltes. Tänavusel konkur-
sil oli projekte, mille nimi varjutas sisu, kutsus esile žürii
üksmeelse naerupahvaku ja oleks võinud saada huumori
eripreemia.
Eesti parimad e-teenused 2011. aastalKõige tihedam oli konkursisõel e-äri ja ettevõtluse kate-
goorias, kus 33 uue e-teenuse hulgast valiti Eestit esinda-
ma sotsiaalse panganduse platvorm www.isepankur.ee.
Žürii hindas inimeste ja firmade vahelisi laene vahenda-
va teenuse puhul kontseptsiooni terviklikkust ja rahvus-
vahelist potentsiaali, mis žüriiliikmete hinnangul võiks
Eestisse tuua võrgupõhise oksjonimajaga eBay võrrelda-
va üleilmse eduloo. Tõsist konkurentsi osutas isePankuri-
le mitmel rahvusvahelisel konkursil juba edu saavutanud
virtuaalne inseneribüroo GrabCAD34.
E-valitsuse kategoorias valiti 15 e-lahenduse hulgast pa-
rimaks elektrooniline majandusaasta aruannete kesk-
kond35. Otsustamisel sai määravaks teenuse mõju ulatus
– kuna see projekt on puudutanud enam kui 120 000 Eesti
ettevõtjat, siis on sel tõsised edulootused ka rahvusvahe-
lisel konkursil. Kuigi majandusaasta aruannete keskkon-
na kasutusmugavust ja visuaalset poolt on kritiseeritud,
võimaldab see lahendus tõenäoliselt vaid mõne aastaga
kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elektroonseks muuta.
Tõsist konkurentsi osutas visualiseeritud äriregister36,
mille puhul toodi olulise miinusena esile see, et register
nõuab kasutamiseks Microsoft Silverlighti olemasolu.
Teine arvestatav konkurent oli Maa-ameti Geoportaal,
kus hinnati positiivselt väga põhjalikku kümnetest kaar-
dikihtidest koosnevat sisu, kuid miinusena nähti mõne-
võrra vanamoelist disaini.
Avaliku sektori teenuste peamiseks puudujäägiks on väga suur tehnilisus – selgitusi, kasutajasõbralikkust ja disaini on vähe.
33 http://www.e-konkurss.net/2010/12/kamaluga-inspiratsiooni-uuteks-e.html
34 http://grabcad.com
35 https://ettevotjaportaal.rik.ee
36 http://www.rik.ee/uus/visualiseeritud_ariregister.html
22
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
Konkursi traditsioonilist auhinda – Tiina Sarapuu autoritööna valminud
klaasraamatut, mis sümboliseerib sidet virtuaalse ja käegakatsutava
maailma vahel – hoiab e-valitsuse kategoorias majandusaasta aruannete
keskkonna eest võidu pälvinud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK)
asedirektor Piret Meelind. Foto autor Viktor Vesterinen.
E-tervise vallas oli võitja Sotsiaalministeeriumi ja
Haigekassa retseptikeskus37 ehk maakeeli digiretsept.
Vaatamata tõsistele probleemidele süsteemi käivitamisel
2010. aasta alguskuudel on teenus aasta hiljem nii pat-
sientide kui ka arstide elu lihtsamaks teinud. Oluliseks
peeti lahenduse laialdast mõju Eesti tervishoiusüsteemi-
le. Digiretsepti peakonkurendiks oli patsientide tagasisi-
del põhinev tervishoiutöötajate kataloog TerviseTrend38.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts annab Eesti
Haigekassa digiretsepti projektijuhile Erki Laidmäele üle e-tervise kate-
gooria auhinna. Foto autor Viktor Vesterinen.
E-meelelahutuse ja mängude kategoorias võitis Elioni
minuTV39. Teenus võimaldab digitelevisiooni vaataja-
tel arvuti või nutitelefoni vahendusel telekavast saadete
meeldetuletusi määrata ning saateid salvestama panna,
samuti tellida meeldetuletusi oma iPhone’ile.
E-kultuuri ja pärandi vallas kuulutati Eesti parimaks
e-teenuseks ajaloo infopank Histrodamus40, mis pakub
võimalusi Eesti ajaloo interaktiivseks ja visuaalselt at-
raktiivseks õppimiseks. Žürii tõi esile, et Histrodamus on
maailmas ainulaadse ülesehitusega ajalookeskkond, mis
laseb eesti ajalugu õppida ka inglise ja vene keeles.
Auhinnad jäeti välja andmata e-õppe, e-kaasamise ning
e-teaduse ja tehnoloogia valdkondades, kuna žürii hin-
nangul polnud neis kategooriates tänavu piisava taseme-
ga projekte, millele oleks võinud omistada Eesti parima
e-teenuse tiitli. Hindamise aluseks olid rahvusvahelised
WSA konkursi kriteeriumid ning parima e-teenuse tiitlite
jagamisel arvestati sellega, millise kuvandi Eestist vastava
kategooria võiduprojekt ülemaailmsel konkursil looks.
Tulenevalt WSA konkursi reeglitest ja võistluskategooria-
te kirjeldustest paigutas žürii mõned projektid teise, kir-
jeldusega paremini haakuvasse kategooriasse.
Maailma parim e-valitsuse lahendus tuleb EestistWorld Summit Award 2011 kujunes lõppkokkuvõttes
eestlastele üliedukaks. Eesti e-aruandluskeskkond võitis
maailma parima e-lahenduse tiitli e-valitsuse kategoo-
rias. E-kultuuri ja pärandi vallas jõudis finaali Eesti ajaloo
infopank Histrodamus ning e-äri valdkonnas Eestis väl-
jatöötatud sotsiaalse panganduse platvorm isePankur.ee.
E-aruandluskeskkond pälvis rahvusvahelise žürii toetu-
se eeskätt tänu sellele, et see lahendus on kõigest mõne
aastaga muutnud kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elekt-
roonseks. Samuti on sel e-teenusel on digitaalse tegevus-
kava 2020 valguses ja toimiva Euroopa Liidu ühisturu
tagamises oluline roll. Teiste riikide e-valitsusteenustega
võrreldes on Eestis loodud e-riigi lahendused oma lihtsu-
se ja läbipaistvusega kogu maailmale eeskujuks.
E-kultuuri ja pärandi kategoorias kuue parima e-teenuse
sekka jõudnud Histrodamus pälvis ekspertide tähele-
panu paljuski visuaalselt selge vormi pärast. Lahendus
võimaldab kombineerida omavahel aega ja ruumi ning
ühendada ja võrrelda erinevaid ajastuid, sündmusi ja
maakaarte, mõista sündmuste põhjusi ning omavahe-
lisi seoseid. Eestimaa keerulise ajaloo tutvustamisel on
Histrodamus teinud hiiglasliku sammu, muutes kuiva
ajalooõppimise interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks.
E-äri kategoorias konkureerinud isePankur ajas žürii
kahte leeri. Osad rahvusvahelised asjatundjad nägid
inimeste- ja firmadevahelisi laene vahendavas keskkon-
nas olulist motivaatorit ettevõtluskeskkonnale, teised
olid üliskeptilised selle ärimudeli jätkusuutlikkuse osas.
Lõppkokkuvõttes jõudis isePankur 15 parima projekti
sekka.
37 https://svn.eesti.ee/projektid/som_er
38 http://www.tervisetrend.ee
39 http://www.minutv.ee
40 http://www.histrodamus.ee
1.2
Tea
dlik
kuse
tõst
min
e ja
osk
uste
are
ndam
ine
23Infoühiskonna aastaraamat 2010
Nii nagu teenuste edasiarendamisel on oluline silmas pidada kasutajat, on suureks väljakutseks ka oskus
oma teenust kirjeldada.
WSA rahvusvahelisel konkursil osalemine annab e-tee-
nuste arendajatele häid võimalusi saada rahvusvahelist
tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant. Eesti
ettevõtjate senised kogemused näitavad, et
nii siseriiklikus eelvoorus kui rahvusvaheli-
sel konkursil osalemine on olnud suureks
abiks rahvusvaheliste koostööpartnerite ja
investorite leidmise, aga ka oma teenuste-
ga välisturgudele pürgimisel. Nii nagu tee-
nuste edasiarendamisel on oluline silmas
pidada kasutajat, on suureks väljakutseks ka oskus oma
teenust kirjeldada. Rahvusvahelist turgu ja potentsiaal-
seid investoreid silmas pidades on see aga üks vajaliku-
maid oskusi.
Kõige enam on aga e-teenuste võrdlemisest-hindamisest
võita kasutajatel, sest kui e-teenuste loomisel ja osuta-
misel hakatakse enam tähelepanu pöörama kasutaja
vajadustele, soovidele ja mugavusele, siis seda lihtsam
on leida vajalikke teenuseid ja seda mõnusam on neid
kasutada.
24
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
Kerli [email protected]Ü Lastekaitse Liit
1.2.3
Eesti laste turvalisema internetikasutuse edendamine – projekt „Targalt internetis”
Euroopa riikide võrdluses on sarnaselt teiste
Põhjamaadega Eesti lapsed ühed noorimatest, kes in-
ternetti kasutama hakkavad – keskmiselt hakkab Eesti
laps internetti kasutama 8-aastaselt (EU Kids Online
2010)41. Internetikasutamise sageduse poolest on Eesti
lapsed samuti esirinnas: 82% internetti kasutavatest
lastest teeb seda iga päev. Sellega oleme Euroopa riiki-
de seas Rootsi ja Bulgaaria järel kolmandal kohal. Eesti
lapsed on digitaalses kirjaoskuses ühed Euroopa osa-
vaimad, kuid sagedase internetikasutamise tõttu on nad
enam kokku puutunud ka interneti kasutamisega seotud
riskidega: iga seitsmes internetti kasutav Eesti laps on ko-
genud küberkiusamist ning 30% lastest on viimase aasta
jooksul näinud veebikeskkonnas seksuaalse sisuga pilte.
Turvalisema internetikasutuse edendamiseks algatati
Eestis MTÜ Lastekaitse Liidu42 koor-
dineerimisel 1. septembril 2010 pro-
jekt „Targalt internetis”43, mida viivad
ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-
ja Piirivalveamet44, Tiigrihüppe
Sihtasutus45, Sotsiaalministeerium46
ja MTÜ Eesti Abikeskused47. Projekti
eesmärgiks on laste ja lapsevanema-
te targem internetikasutus ning internetis ebaseadusliku
sisuga materjalide leviku tõkestamine. Projektis on kolm
peamist tegevusliini: koolitus- ja teavitustöö, nõustamine
lasteabitelefoni 116 111 raames ja ebaseadusliku mater-
jali leviku tõkestamine veebipõhise vihjeliini tegevusega.
Järgnevalt anname ülevaate sellest, mida laste turvalise-
ma internetikasutuse edendamiseks projekti peamiste
tegevusliinide raames Eestis tehakse.
Koolitus- ja teavitustöö eesmärgiks on suurendada laste
ja lapsevanemate teadmisi seoses internetiturvalisusega.
Nende tegevuste elluviimist juhib Tiigrihüppe Sihtasutus.
Projekti esimese nelja kuu jooksul õpetati välja üheksa
koolitajat, kes viivad 2011. aastal 45 üldhariduslikus koolis
üle Eesti läbi interaktiivseid loenguid
õpetajatele ja lapsevanematele ning
õpitubasid põhikooliõpilastele. Lisaks
koolitustele korraldab Tiigrihüppe
Sihtasutus nii 2011. kui ka 2012. aas-
tal turvalise interneti päeva48 raames
laiemale avalikkusele erinevaid teavi-
tusüritusi. 2011. aastal tähistati turvalise interneti päeva
8. veebruaril ning päeva juhtmõtteks oli „See on rohkem
kui mäng, see on Sinu elu!“. Päeva raames kutsuti õpeta-
jaid ja õpilasi üles turvalisema internetikasutuse temaa-
tikat koolides käsitlema ning osalema erinevatel sellele
päevale pühendatud üritustel. Turvalise interneti päeval
algas laste hulgas populaarsetes sotsiaalvõrgustikes ja
veebilehtedel kaks nädalat kestev meediakampaania,
mille eesmärgiks oli viktoriini abil anda noortele teavet,
kuidas internetis turvaliselt toimetada. Turvalise interneti
päeval toimus Meriton Grand Conference & Spa Hotelis
õpetajatele ja teistele lastega töötavatele spetsialistide-
le rahvusvaheline konverents, kus arutati, mida saavad
täiskasvanud teha, et virtuaalses maailmas ei satuks ohtu
laste privaatsus, maine ja tervis.
Nii 2011. kui ka 2012. aastal viib Tiigrihüppe
Sihtasutus läbi õpilastööde konkursi gümnaasiumi-
ja kutseõppeasutuste õpilastele, et saada huvitavaid
mõtteid ja lahendusi, kuidas edastada interneti
turvalise kasutamise teemat noorematele õpilastele.
Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvedamisel koostatakse
lastele, lastevanematele ja õpetajatele erinevaid
internetiturvalisust käsitlevaid materjale, mis pannakse
üles projekti veebilehele www.targaltinternetis.ee:
Internetikasutamise sageduse poolest on Eesti Euroopa
riikide seas Rootsi ja Bulgaaria järel kolmandal kohal.
Koolitus- ja teavitustöö eesmärk on suurendada laste ja lapsevanemate internetiturvalisuse alaseid teadmisi.
41 http://www2.lse.ac.uk/media@lse/research/EUKidsOnline/EUKidsII%20
(2009-11)/EUKidsOnlineIIReports/D4FullFindings.pdf
42 http://www.lastekaitseliit.ee
43 Projekti nimi „Targalt internetis“ on lühem versioon projekti esialgsest
pealkirjast „Teadlikkuse tõstmine interneti turvalisemaks kasutamiseks Eestis“.
http://www.targaltinternetis.ee
Malle Hallimä[email protected]Ü Lastekaitse Liit
44 http://politsei.ee
45 http://www.tiigrihype.ee
46 http://www.sm.ee
47 http://www.abikeskused.ee
48 Turvalise interneti päeva tähistatakse üle Euroopa igal aastal veebruari
teisel teisipäeval
1.2
Tea
dlik
kuse
tõst
min
e ja
osk
uste
are
ndam
ine
25Infoühiskonna aastaraamat 2010
õppematerjalid õpilastele, e-õppe kursus õpetajatele,
teabematerjalid lapsevanematele ning veebipõhine
mäng lastele.
Projekti teise tegevusliini raames arendatakse lasteabi-
telefoni 116 111 võimekust alates 1. märtsist 2011 anda
interneti turvalise kasutamisega seotud infot ja nõu nii
veebipõhiselt kui ka telefoni teel nii lastele kui ka lasteva-
nematele. Nõu saab küsida seoses interneti kasutamise-
ga tekkinud probleemide ja murede kohta. Telefoni teel
nõustatakse peamiselt emotsionaalsel tasandil tekkinud
probleemide korral, antakse nõu tekkinud olukordade
lahendamiseks ja vajadusel suunatakse kõne edasi vas-
tavale spetsialistile. Lasteabitelefonilt saavad vanemad
teavet, kuidas nad saaksid lastele internetikasutusel toeks
olla, ja samuti saavad nad nõu erinevate probleemide
puhul, nt kui laps/noor satub küberkiusamise ohvriks,
on saanud ebasobivaid või eakohatuid ettepanekuid jne.
Lisaks telefoninõustamisele antakse nõu ja teavet ka vee-
bis49. Tegevust koordineerib Sotsiaalministeerium ning
seda viib ellu MTÜ Abikeskused.
Projekti kolmas tegevusvaldkond on vihjeliini tegevus,
mida viib koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga ellu
MTÜ Lastekaitse Liit. Vihjeliini tegevuse eesmärgiks on
tõkestada laste õigusi, au, väärikust ja kehalist puutuma-
tust rikkuvate materjalide levikut internetis. 2011. aasta
jaanuarist alustas tööd MTÜ Lastekaitse Liidu loodud
veebikeskkond50, mis võimaldab ebaseaduslikku mater-
jali (laste seksuaalne ärakasutamine, lastega äritsemi-
ne jm) märganud internetikasutajal sellest teada anda.
Vihjeliinile on oodatud teated ka muust alaealistele eba-
sobivast materjalist. Teavet saab edastada veebilehe ava-
lehel oleva lihtsa vormi abil ning teabe edastamiseks ei
pea teavitaja märkima oma isikuandmeid.
Kuna tegemist on eelkõige laste inter-
netiturvalisuse teadlikkust edendava
projektiga, siis on projekti raames loo-
dud Noortepaneel, mis on ekspertgru-
piks lastele suunatud ürituste korral-
damises ning materjalide koostamises.
Noortepaneeli liikmetele toimus 2010.
aasta novembris koolitus, mille käigus said nad tead-
misi, kuidas viia läbi noorematele õpilastele suunatud
internetiturvalisuse töötubasid. Noortepaneeli liikme-
teks on 14 noort vanuses 14–17 eluaastat, kes esin-
davad Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi, Tallinna
Lilleküla Gümnaasiumi, Tallinna Ühisgümnaasiumi,
Ehte Humanitaargümnaasiumi, Kohtla-Järve
Gümnaasiumi, Valga Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka
Humanitaargümnaasiumi, Kuressaare Gümnaasiumi ja
Põlva Ühisgümnaasiumi.
Selleks, et projekti tegevused saaksid kvaliteetselt ellu
viidud ning et info erinevate huvirühmadeni jõuaks, te-
gutseb lisaks projektimeeskonnale ja Noortepaneelile
projekti juures ka Nõuandev kogu. Nõuandva kogu
liikmeteks on Haridus- ja Teadusministeeriumi,
Justiitsministeeriumi, Tartu Ülikooli, Microsoft Eesti,
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse, EMT, Rate.
ee, Eesti Lastevanemate Liidu, Informaatikaõpetajate
Tallinna Ühenduse, Koolipsühholoogide Liidu, Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, projekti
Noortepaneeli ja projekti partnerorganisatsioonide esin-
dajad. Lisaks siseriiklikule koostööle osaletakse ka rah-
vusvaheliste võrgustike INSAFE ja INHOPE töös.
Projekti elluviimist toetab Euroopa Komisjoni programm
“Safer Internet” (turvalisem internet), millega on ühine-
nud 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Norra, Island ja
Venemaa.
2011. aastal jätkub nii koolitus- ja teavitustegevus kui ka
vihjeliini ja lasteabitelefoni 116 111 tegevus. Projekti raa-
mes loodavad koolitus- ja teavitusmaterjalid pannakse
üles projekti veebilehele www.targaltinternetis.ee, kus
kajastame ka aktuaalseid sündmusi ja asjakohaseid
uuringuid ning pakume lastele, lapsevanematele ning
õpetajatele nõuandeid, kuidas internetimaailmas edu-
kalt toimetada. Teadlikum internetikasutus võimaldab
meil kõigil interneti positiivsetest võimalustest enam osa
saada ning edukamalt riskidega kokkupuutumist vältida.
Projekti raames loodi lastele suunatud
ürituste korraldamiseks ning materjalide
koostamiseks ekspertgrupp −
Noortepaneel.
49 www.lasteabi.ee 50 www.vihjeliin.ee
26
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
Keit [email protected]
1.2.4
Eesti e-kaubanduse olevik ja tulevik
Eestis on hinnanguliselt tuhat e-kauplust. Just hinnangu-
liselt, sest paljud e-kauplused ei ole registreeritud majan-
dustegevuse registris, mistõttu on täpse ülevaate saamine
äärmiselt keeruline. Lisaks sellele on uue e-kaupluse loo-
mine äärmiselt lihtne ja kiire toiming ning uusi kauplejaid
võib nädalas juurde tekkida kümneid. Teataval määral
korrastus turg Eesti domeenireformi tulemusena, mille
käigus kustutati paljud mitteaktiivsed .ee-lõpuga domee-
nid. Tarbijate ja ka järelevalve seisukohast on selline turu
„selginemine” väga oluline, sest ka mitteaktiivne e-kaup-
lus tekitab tarbijates segadust ning lisatööd ametnikele,
kelle kohustus on kontrollida e-poe vastavust sätestatud
nõuetele.
Eurostati andmetel kasutab Eestis e-poodidest ostmise
mugavat võimalust 17% elanikest. Võrdlusena on siin ko-
hane ära märkida, et näiteks Põhjamaades on e-kauban-
duse usaldusväärsus märgatavalt kõrgem – mõnes riigis
teeb ligikaudu 70% elanikest ehk 90% internetikasutaja-
test aastas vähemalt ühe ostu e-kauplusest51. Seega on
Eestis e-kaubanduse usaldusväärsus endiselt suhteliselt
madalal tasemel. Siseriikliku e-kaubanduse taseme ja
usaldusväärsuse tõstmine on oluline nii kauplejate kui
riigi seisukohalt. Seetõttu on mitmel tasemel alustatud
koostööprojekte erinevate võimaluste kaardistamiseks
ja selliste ideede rakendamiseks, mis võimaldaksid järe-
levalvet tõhustada ning tarbijate ja kauplejate teadlikkust
tõsta.
Siseriiklik koostöö2010. aastal allkirjastas Tarbijakaitseamet koostööle-
pingu Eesti E-kaubanduse Liiduga, mille eesmärgiks
on e-kaubanduse usaldusväärsuse kasv, tarbijate ja
kauplejate koolitamine ja nende teadlikkuse tõstmine.
Tarbijakaitseameti ja E-kaubanduse Liidu vahel sõlmi-
tud koostööleppe prioriteediks on tõhustada koostööd
lähtuvalt tarbijakaitsealastest õigusaktidest ja Euroopa
Liidu tarbijakaitsealastest direktiividest, aga ka soovist
leida tarbija ja e-kaupleja vahel tekkivatele probleemi-
dele mõlemaid pooli rahuldavaid lahendus. Oluline osa
lepingust on informatsiooni vahendamine ja tekkinud
probleemidele lahenduste leidmine, vajadusel e-kauple-
jate koolitamine ning nõustamine ja tarbijaõiguste tea-
vitustegevus e-kaubanduse valdkonnas. E-kaubanduse
Liit väljastab ka usaldusmärki „Turvaline ostukoht”, mille
saamise üheks kriteeriumiks on vähemalt aastapikkune
aktiivne tegutsemine.
2010. aasta lõpus korraldasid Tarbijakaitseamet ja
E-kaubanduse Liit koos Maksu- ja Tolliameti, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Politsei- ja
Piirivalveameti esindajatega kohtumise, et kaardistada
e-kaubanduse varimajanduse probleemistikku Eestis
ning leida võimalikke koostöövõimalusi selle vastu võit-
lemiseks ja e-kaubanduse tõhusamaks järelevalveks.
Varimajanduse all mõeldakse internetis aktiivselt kaup-
levad eraisikud, kes ei registreeri oma
majandustegevust, ei maksa sellest
tulenevalt riigile vajalikke makse
ega järgi oma tegevuses sageli tar-
bijaõigustest tulenevaid kohustusi.
Järelevalveasutuste võimalused sel-
liste veebilehtede kiireks sulgemiseks
on suhteliselt piiratud. Seega võib tek-
kida olukordi, kus e-kauplus tegutseb
ka algatatud väärteo– või kriminaal-
menetluse käigus edasi ja tekitab seeläbi veelgi suuremat
kahju. Väga oluline on tarbijatele selgitada, et kahe eraisi-
ku vahel sõlmitud ostu-müügitehing ei ole õigusaktidega
samas ulatuses reguleeritud ja sellele ei laiene seadustega
tagatud kaitse, mille alusel oleks Tarbijakaitseametil või-
malik tarbijaid aidata. Seetõttu on väga oluline, et enne
tehingu sõlmimist oleks tarbijale teada, kas müüjaks on
juriidiline või füüsiline isik ja millised on tarbija õigused
enne ja pärast lepingu sõlmimist.
Huvitavamad väljakutsedAeg-ajalt tuleb tarbijakaitsjatel nentida, et uued tehno-
loogiad, ideed ja ärimudelid jõuavad kehtivast õigus-
raamistikust ette, see aga raskendab järelevalveasutuse
Kahe eraisiku vahel sõlmitud ostu-müügitehingule ei laiene kaitse, mille alusel oleks Tarbijakaitseametil võimalik tarbijaid aidata.
51 Eurostat: Information society statistics. E-commerce by individuals and enterprises. Andmed seisuga 09.02.2011
1.2
Tea
dlik
kuse
tõst
min
e ja
osk
uste
are
ndam
ine
27Infoühiskonna aastaraamat 2010
mobiilisisu pakkuvad teenuseosutajaid, lennureiside ja
meelelahutusürituste piletimüüjaid ja elektrooniliste teh-
nikatoodetega kauplevaid veebilehti.
Samuti on Tarbijakaitseamet rahvusvahelise organi-
satsiooni International Consumer Protection and
Enforcement Network (ICPEN) liige. Organisatsioon
alustas tegevust juba 1992. aastal ja sinna kuuluvad järe-
levalveorganid ligi neljakümnest riigist, sh näiteks USAst,
Austraaliast ja Hiinast. ICPENi võrgustikus osalemine an-
nab koostööks suurepärase võimaluse ning seda oluliselt
laiemal tasandil kui Euroopa Liit. Lisaks teistele tarbijaõi-
gusi puudutavatele teemadele on ICPENi üheks eesmär-
giks tõsta ühisprojektide abil e-kaubanduse usaldusväär-
sust üle maailma ning vahetada aktiivselt informatsiooni
erinevate petuskeemide levikust ja muudest ilmnenud
probleemidest. Nii nagu Euroopa Komisjon, korraldab ka
ICPEN kord aastas internetilehekülgede “Sweep Days”
raames laiaulatusliku aktsiooni erinevate teenuste või
toodetega kauplevate veebilehekülgede kaardistami-
seks. 2010. aasta uuringu teemaks olid näiteks erinevad
mobiiltelefoni sisud – helinad, mängud, taustapildid
jms. “Sweep Days” käigus kontrollisid liikmesriigid, kas
nende turule suunatud e-kauplused täidavad erinevaid
kohustuslikke nõudeid – näiteks kas veebilehelt leiab
kaupleja kontaktid ja kas teenuse tellimistingimused on
piisavalt põhjalikult ja arusaadavalt kirja pandud.
E-kaubanduse arengEuroopa Liidus on väga aktiivselt alustatud e-kauban-
duse tegevusvaldkonna täiendavat reguleerimist ning
e-kauplejate piiriüleste takistuste kõrvaldamist. Ühtse
digitaalse turu loomist peetakse hetkel üheks prioritee-
diks. Statistika näitab, et piiriüleste teenuste pakkumise
trend e-kaubanduse turul on pigem langemas ja eelista-
takse kaubelda ainult oma asukohariigis, samas aga on
potentsiaal piiriülese e-kaubanduse jaoks täiesti olemas,
sest 30% internetist ostjaid sooviksid
kaupu tellida teiste riikide e-kaup-
lustest. Euroopa Komisjoni tellitud
liikmesriikide e-kaupluste võrdluses
läbi viidud test näitas, et 13 liikmes-
riigis (sh Eestis) on ligikaudu pooled
e-kaupluste toodetest vähemalt 10%
kallimad kui samade toodete hind
koos saatmiskuluga mõne teise liik-
mesriigi e-kaupluses52. Samuti oleks
tellijale toodete valikuvõimalus olu-
liselt suurem, kui neid oleks võimalik
tööd. Mitmed ärimudelid kasutavad ära kehtiva regulat-
siooni n-ö halli ala – kõik, mis pole keelatud, on järelikult
lubatud. Näiteks on viimastel aastatel laekunud väga
palju tarbijate kaebusi seoses perioodiliste sisuteenus-
tega. Tarbijaid meelitatakse internetis huvitavate testide
täitmise (IQ-testid, surmaaja- ja armutestid) või loosi-
mistes osalemiseks oma telefoninumbri avaldamisega.
Kui telefonile saabub PIN-kood, mille
sisestamisel saab teada testi tulemu-
se või võimaluse loosimises osaleda,
kaasneb sellega sageli tasulise teenuse-
ga liitumine, mille käigus edastatakse
kliendile teatud perioodi tagant tasulisi
sõnumeid – uusi helinaid, taustapilte,
mänge või uudiseid. Kuna kogu muu
informatsiooni käigus jäävad väikeses kirjas teenuse tin-
gimused tarbijatele sageli märkamata, avastatakse liitu-
mine tihti alles telefoniarve saabumisel.
Olukorra muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et selliste
teenuste pakkujad ei asu Eestis, vaid sageli hoopis väljas-
pool Euroopa Liitu. Eesti vahendajate kaudu pakutakse
küll klientidele eestikeelset klienditeenindust, kuid vastu-
tust ei võeta teenusepakkuja veebilehel avaldatud eksita-
va reklaami eest.
Võttes eeskujuks Norra ja Soome kolleegide kogemuse
samas valdkonnas, koostas Tarbijakaitseamet koostöös
teenuse vahendajate ja sideettevõtjatega soovitusliku
juhendi perioodilise sisuteenuse pakkumiseks. Juhend
sisaldab muuhulgas nõudeid teenuse veebilehele ja rek-
laamile, et tarbijad saaksid üheselt aru, millise teenusega
on tegemist. Soovituslik juhend on alles esimene reaalne
samm olukorra reguleerimiseks. Edasi tuleb kaaluda või-
malusi seadusandluse täiendamiseks ja osapoolte vahel
kohustuslike käitumiskoodeksite allkirjastamiseks, et
selliste teenuste osutamisel ei kasutataks tarbijaid eksita-
vaid kauplemisvõtteid.
Rahvusvaheline koostööRahvusvahelisel tasandil osaleb Tarbijakaitseamet
Euroopa Komisjoni tarbijate õigusi puudutavate ko-
miteede ja töögruppide töös. Viimased viis aastat on
Euroopa Komisjon e-kaubanduse vallas korraldanud
järelevalveasutuste ühisaktsioone veebilehtede kont-
rollimiseks (“Sweep Days”), mille käigus vaatavad kõik
liikmesriigid tavaliselt nädalase perioodi jooksul üle
kindlate valdkondadega seotud veebilehti ja nende vas-
tavust õigusaktidele. Selliste sweep’ide käigus on varase-
matel aastatel üle kontrollitud näiteks internetis erinevat
Uued tehnoloogiad, ideed ja ärimudelid
jõuavad kehtivast õigusraamistikust ette,
see aga raskendab järelevalveasutuse tööd.
Piiriüleste teenuste pakkumise trend e-kaubanduse turul on pigem langemas ja eelistatakse kaubelda ainult oma asukohariigis. 30% internetist ostjaid sooviksid kaupu tellida teiste riikide e-kauplustest.
52 „Mystery Shopping Evaluation of Cross-Border E-coomerce in the EU“, YouGovPsychonomics, Euroopa Komisjoni nimel kogutud andmed, 2009.
Kättesaadav: http://ec.europa.eu/consumers/strategy/docs/EC_e-Commerce_Final_Report_201009_en.pdf
28
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
on just kauplejate ja tarbijate teadlikkuse tõstmine, sest
esimesed ei tea sageli oma kohustusi ning viimased
oma õigusi. Teadlikkuse tõstmine võimaldaks liikuda
praegusest tagajärgede likvideerimisest pigem ennetava
tegutsemismudeli poole. Arvestades Eesti e-kaubandu-
se kasutamata potentsiaali ja Euroopa Liidu strateegiat
piiriülese e-kaubanduse leviku aktiivsel soodustamisel,
peab Tarbijakaitseamet lähitulevikus valmis olema olu-
liselt suuremateks väljakutseteks, et ka meie e-kauban-
duse areng, tase ja usaldusväärsus võiks olla eeskujuks ja
edulooks.
tellida vabalt valitud liikmesriigi e-poest.
Põhjused, miks piiriülene e-kaubandus ei ole endiselt
loodetud tõusuteel, on suhteliselt lihtsad – inimesed ei
usalda teises riigis asuvaid ettevõtteid, sageli ei ole ostja-
tel võimalik krediitkaardiga tasuda, kauba saabumine võ-
tab kaua aega ja on kulukas. Lisaks kehtivad ELi riikides
erinevad käibemaksumäärad ja tarbijaõigused, mis teeb
õiguslikus raamistikus orienteerumise nii tarbijale kui
kauplejale veelgi keerulisemaks. Seetõttu ei olegi paljud
kauplejad oma tegevust teistesse riikidesse suunanud.
Tarbijakaitseameti suurimaks väljakutseks sellel aastal
1.2
Tea
dlik
kuse
tõst
min
e ja
osk
uste
are
ndam
ine
29Infoühiskonna aastaraamat 2010
Maria [email protected]älisministeerium
1.2.5.
Sotsiaalmeedia kasutamisest Välisministeeriumis: digitaalne võitlus vulkaaniga
15. aprillil 2010 hakkasid avalikkuseni jõudma teated, et
Islandi vulkaanipursetest alguse saanud tuhapilve tõttu
esineb häireid lennuliikluses. Järgmistel päevadel arenes
ennenägematu kaos. Ajavahemikul 15.–21. aprill toimus
Euroopa õhuruumis ligi 100 000 lendu vähem kui tuha-
pilve tekkimisele eelnenud nädalal. Pühapäeval, 18. april-
lil tühistati ligi 80% lendudest53.
Välisministeeriumisse hakkas tulema üha enam kõnesid
kodanikelt, kes olid mures enda või lähedaste kojujõud-
mise pärast. Pühapäeval, 18. aprillil panime kokku esime-
sed bussitäied Prantsusmaalt ja Hollandist tagasipöör-
dujatest, kuid selge oli see, et oma jõududega me kõiki
kodanikke koju tuua ei suuda.
Sama päeva õhtul pidasime Skype’i
vahendusel nõu ja otsustasi-
me suunata kommunikatsiooni
Välisministeeriumi Facebooki lehe-
le54. See võimaldas meil transpordi-
vajajatele ja -pakkujatele telefoni või
meili teel tulnud infost kohe teada anda. Samuti said
asjaosalised ise meie lehele teavet postitada ja kontakte
otsida. Peale abivajajatele jagus ka neid, kes andsid tea-
da vabadest kohtadest oma sõidukis ning neidki, kes olid
valmis soovijatele huvi korral kohe neile Euroopa piires
järele sõitma. Mõni pakkus „tuhalõksus” viibivatele kaas-
maalastele koguni majutusvõimalust.
Loomulikult jagasime infot ka teiste
kanalite kaudu, kuid püüdsime alati
suunata inimesi Facebooki, kuna seal
avanes kiireim võimalus abi küsida ja
pakkuda. Kuvasime Facebooki seinal
oleva info reaalajas ka ministeeriumi
veebilehele ning dubleerisime seda
Twitteri kontol55, et teabele pääseks
ligi ka need, kes Facebooki ei kasuta.
Kokkuvõttes külastas nn kriisiperioodil Välis-
ministeeriumi Facebooki lehte ligi 3000 inimest, viie
päeva vältel avaldati ligi 300 sissekannet ning lehe
liikmeskond kahekordistus. Abisaanute üle oli keeruline
arvet pidada, kuna inimesed postitasid soove ja abivõi-
malusi lehele ka ise ning suhtlesid omavahel otse. Küll
aga tajuti tugevalt meie signaali, et riik on oma kodanikele
kaasaegsel ja kiirel viisil toeks.
Operatsiooni „Tuhalõks” – nagu seda isekeskis nimetame
– kaudu jõudis Välisministeeriumi sotsiaalmeediaalane
tegevus laiema avalikkuse teadvusse. Paljud inimesed
avaldasid tänu ja kiitust, positiivset äramärkimist lei-
dis meie tegevus nii Eesti kui rahvusvahelises meedias.
Edukad olime aga eelkõige seetõttu, et kasutasime nime-
tatud kanaleid juba mitmendat aastat aktiivselt: meil oli
olemas jälgijaskond ning oskused sotsiaalmeediakesk-
kondi oma kommunikatsioonitegevusse integreerida.
Muutused kommunikatsioonimaastikul on mõjutanud
kodanike ootusi riigi suhtes ja hea meel on tõdeda, et
ka riigiametnike vahel on diskussioon liikumas küsimu-
selt „kas” küsimusele „kuidas”, ehk tuntakse huvi, mis-
moodi kõige tõhusamini sotsiaalmeedia abil inimestega
suhelda.
Facebooki sotsiaalvõrgustikku ka-
sutab üle 400 000 eestlase – see on
märkimisväärne hulk inimesi, kelle-
ga suhelda, keda teavitada ning kuu-
lata (mitu külastajat on keskmise
riigiasutuse veebilehel?). Eeldus, et
kodanik tuleb alati riigi juurde infot
otsima, on mõneti vananenud. Personaalse ja massimee-
dia piiride hägustumise ajal, kus kõigil on võrdne või-
malus sotsiaalmeedias nähtav olla, ei pruugi ametlikud
e-kanalid (asutuste veebilehed, pressiteadete uudisvood)
alati väärtuslikemaks osutuda. Teabe ülekülluses jäävad
sõelale need allikad, mis on hõlpsasti kättesaadavad, ope-
ratiivsed ja usaldusväärsed. Seega peaks avatud ja inim-
sõbraliku asutuse kommunikatsioonitegevus laienema
ka mitteametlikesse keskkondadesse – riik peab minema
kodaniku juurde.
Facebooki kasutab üle 400 000 eestlase – see on märkimisväärne hulk inimesi, kellega suhelda, keda teavitada ning kuulata.Kriisiperioodil külastas
Välisministeeriumi Facebooki lehte ligi
3000 inimest, viie päeva vältel avaldati ligi 300 sissekannet
ning lehe liikmeskond kahekordistus.
Püüdsime alati suunata inimesi Facebooki,
kuna seal avanes kõige kiirem võimalus abi küsida ja pakkuda.
53 http://www.eurocontrol.int
54 http://www.facebook.com/valismin
55 http://twitter.com/valismin
30
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
sihtgrupi eripära ning eesmärgipärasust.
2010. aastal seitsmekordistus Välisministeeriumi lehe
jälgijaskond Facebookis; tuhakriis andis sellest kolman-
diku. Pakume järjepidevalt usaldusväärset infot, võima-
lust riigiga mugavalt suhelda ning mis võib-olla kõige
olulisem – kindlustunnet, et ka hädaolukorras tuleb riik
ise inimese juurde.
Et võimalikus kriisiolukorras sotsiaalmeediat edukalt ära
kasutada, tuleks selles suunas tegutsema hakata kohe.
Asutusena sotsiaalmeedias esinemine eeldab ametnikelt
oskust erinevaid keskkondi ise kasutada ja nende tõhu-
sust võrrelda. Kuna ükski asutus ei ole nii võimekas, et
osaleda kõigis sotsiaalmeediakanalites, tuleb keskkonna
valikul arvesse võtta aja- ja inimressurssi, keskkonna ja
1.2
Tea
dlik
kuse
tõst
min
e ja
osk
uste
are
ndam
ine
31Infoühiskonna aastaraamat 2010
Kultuuripärandi säilitamine 1.3
Mihkel [email protected] Rahvusraamatukogu
1.3.1
Uus kasutuskeskkond Eesti trükiste digitaalsele arhiivile
Enamik asutustest, kus informatsiooni toodetakse
või töödeldakse, kasutavad tänapäeval laialdaselt IT-
vahendeid nii info tootmiseks kui selle võrku riputami-
seks. Digitaalse informatsiooni edasine käekäik ja pika-
ajaline säilitamine neid enamasti ei huvita. Veel vähem
soovitakse võtta vastutust selle pikaajalise säilimise eest.
Üheks asutuseks, mis seaduse järgi rahvusliku infosisu
kogumise ja säilitamise eest vastu-
tab, on Eesti Rahvusraamatukogu.
Kultuuri ja teaduse seisukohalt olu-
lise digitaalse teabe säilitamiseks on
Rahvusraamatukogus loodud digi-
taalarhiiv DIGAR56 .
Nüüdisaegsema ja mugavama arhiiviotsingu võimal-
damiseks ning erinevate digitaalsete objektide lehitse-
miseks ja kuvamiseks kohandatud tarkvara loomiseks
algatas Rahvusraamatukogu 2009. aastal ELi struktuu-
rifondide toel projekti „Kodanikuvärav Eesti digitaalse
kultuuripärandi arhiivile”. Projekti realiseerimiseks ja
tarkvara loomiseks korraldatud riigihanke võitis AS Datel.
Digitaalse arhiivi uus kasutajaliides on tõhus vahend ar-
hiivis sisalduvate eri laadi digitaalsete teavikute otsimi-
seks, lehitsemiseks ja mugavaks lugemiseks. Paremini
kättesaadavaks muutunud digitaalne kultuuripärand
tervikuna aga rikastab veebis olevat kvaliteetset ja kont-
rollitud rahvuslikku infosisu.
Digitaalse arhiveerimise korraldamineDigitaalse informatsiooni süstemaatilist kogumist ja
säilitamist Eesti Rahvusraamatukogus alustasime 2004.
aastal, mil Euroopa Liidu projekti reUSE raames loodi
digitaalarhiivi DIGAR esimene tööversioon. Algselt oli
meie eesmärgiks avaliku sektori asutuste väljaannete
trükifailide kogumine, säilitamine ja laiemalt kättesaada-
vaks muutmine. Kuid olukorras, kus üha rohkem infor-
matsiooni toodeti ja avaldati digitaalsel kujul, suurenes
ka surve eri tüüpi ja vormingus teabe (perioodika, raa-
matud, suuremahulised maakaardid, pildipõhised doku-
mendid, postkaardid jne) arhiveerimiseks. Veelgi enam
– 01.06.2006 jõustunud sundeksemplari seaduse muu-
datus kohustab Rahvusraamatukogu paberväljaannete
kõrval ka võrguväljaandeid koguma ja säilitama.
Kõik see kokku moodustab paljudes erinevates faili-
vormingutes olevate eri laadi väljaannete arhiivi, mis
sisaldab kvaliteetseid ning suuremahulisi digitaalfaile.
Arhiiv sisaldab ka nende objektide kirjeldamisel loodud
metaandmete XML-faile. DIGARit hallatakse avatud läh-
tekoodiga digitaalarhiivi tarkvara Fedora 3.3 põhjal, mis
võimaldab XML-objekte hallata läbi APIde.
Lisaks kirjastuste deponeeritavate ja veebist allalaadita-
vate digitaalsete objektide arhiveerimisele korraldatakse
Kultuuri ja teaduse seisukohalt olulise
digitaalse teabe säilitamiseks on
Rahvusraamatukogus loodud digitaalarhiiv DIGAR.
56 http://digar.nlib.ee
32
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
Uus rollipõhine e-raamatukogu kasutajate haldamise
süsteem välistab andmete dubleerimise raamatukogu
erinevates infosüsteemides (DIGAR, ESTER, ISE, otsin-
guportaal, litsentsiandmebaasid jne) ja võimaldab hal-
lata kõiki kasutajaid ühest kohast, kusjuures erinevaid
e-teenuseid saab kasutada ja erinevate e-kogude vahel
on võimalik liikuda ühte autentimisprotsessi kasutades.
Kirjastajate ja teiste sisutootjate jaoks võimaldab uus
süsteem operatiivselt oma väljaannetele kasutuspii-
ranguid kohaldada ja olla kindel, et raamatukogus neid
kontrollitakse.
Digitaalsete failide käsitlemineDigitaalse informatsiooni arhiivi põhiliseks eesmärgiks
on sinna paigutatud informatsiooni pikaajaline säilita-
mine. Arhiivi antud originaalfailid salvestatakse säilitus-
protsessi jaoks sobilikesse failivormingutesse. On ilmne,
et suuremahulistele arhiivifailidele pole otstarbekas ega
paljudel juhtudel ka lubatud juurdepääsu võimaldada.
Lihtsamaks ja kiiremaks vaatamiseks luuakse kasutaja
jaoks seetõttu eraldi failid. Digitaalse arhiivi kasutajaliide-
se puhul seadsime eesmärgiks luua efektiivne, atraktiiv-
ne ja mugav lahendus, mis tagaks selle lihtsa ja laialdase
kasutatavuse.
Arhiveeritud materjalide seast saab teavet otsida nii liht-
kui kompleksotsinguga. Täiendavalt on võimalik otsida
täistekstidest või metaandmetest. Otsingu teostamine ja
tulemuste sorteerimine võib toimuda väljaannete laadi-
de ja kollektsioonide kaupa. Otsingu tulemusi saab sõl-
tuvalt teose laadist kuvada pisipiltide, failiandmete, me-
taandmete või objektiosade kaupa. Digitaalseid objekte
käsitletakse olenevalt selle laadist. Näiteks raamatuid ja
ajakirju saab sirvida lehekülgede kaupa, postkaartide,
fotode või maakaartide kollektsiooni saab vaadelda nii
kollektsioonina kui ka üksikute objektide kaupa (vt näide
lk 33).
Failide paremaks esitlemiseks on loodud võimalus neid
suurendada-vähendada, pöörata, nihutada. Lisaks fai-
lide esitlemisele on loodud võimalused ka nende sal-
vestamiseks, kopeerimiseks või printimiseks. Samas on
kõik need teenused seotud süsteemiga, mis kontrollib
väljaandja kehtestatud kasutuspiiranguid ja kasutajate
õigusi süsteemis. Autorikaitse all olevate teoste jaoks on
Rahvusraamatukogus loodud autoriseeritud arvutitöö-
koht, kus kõik võimalused teose kopeerimiseks või prin-
timiseks on kõrvaldatud ning teost saab lugeda ainult
kohapeal.
Rahvusraamatukogu DIGARis ka hävimisohus või inten-
siivses kasutuses oleva ainestu digiteerimist ja pikaajalist
säilitamist. Rahvusraamatukogus digiteeritakse ajalehti
ja ajakirju, kalendreid, maa- ja linnakaarte, graafikat,
fotokogusid. On alustatud ka vanade hävimisohus
olevate raamatute (nn Eesti Trükise Punase Raamatu
kandidaatide) digiteerimisega. 2010. aasta lõpus oli
DIGARis 1 387 370 faili kogumahuga 5,82 TB.
Esimestel aastatel toimus eelkõige kitsapiirilise digitaalai-
nestu arhiveerimisega seotud tegevus. Puudusid eri tüüpi
digitaalobjekte ning erinevaid vorminguid arhiveerivad ja
neid esitlevad kasutajasõbralikud veebiliidesed. DIGARi
kasutajaliides oli kohmakas, struktureerimata ja digitaal-
se ainestu suurte failimahtude internetikasutajale raskes-
ti allalaaditav. Seega seadsimegi eesmärgiks mitmekülgse
ja tõhusa otsingusüsteemi loomise ning digitaalsete ob-
jektide säärase käsitlemise, mis vastaks erinevate kasuta-
jagruppide soovidele.
DIGARi kasutajate õiguste haldamine Digitaalsele informatsioonile juurdepääsu loomisel tu-
leb arvestada teosele kohaldatud õiguste ja piirangutega.
Kasutajad jagunevad erinevate õigustega rühmadeks.
Deposiitoritel ja kirjastajatel on eriõigused enda poolt
arhiivi saadetud originaalfailidele, Rahvusraamatukogu
töötajatel on õigused ja kohustused seoses failide töötle-
mise, konverteerimise ja varundamisega. Registreeritud
lugejatel on suuremad juurdepääsu õigused raamatuko-
gu soetatud materjalidele, tavaline internetikasutaja võib
ilma registreerimata tutvuda arhiivi sisuga ja lehitseda
materjale, millel puuduvad kasutamispiirangud.
Digitaalse ainestu deposiitoritel on õigus seada kasutus-
piiranguid vastavalt autoriõiguse seadusele ja omandi-
õigustest lähtuvatele ärihuvidele. Projekti käigus loodud
Rahvusraamatukogu e-teenuste kasutajate haldamise
süsteem võimaldab kontrollida kasutaja identiteeti ehk
teda autentida. Lisaks pakutakse tema õigustele vasta-
vaid teenuseid, mis on kooskõlas väljaandjate poolt sea-
tud piirangute ja autoriõiguse seadusega. Autenditakse,
nagu riigiportaaliski, isiku tuvastamisega ID-kaardi või
mobiil-ID abil. Et kõigil Rahvusraamatukogu lugejatel
ei pruugi olla ID-kaarti või mobiil-ID-d, siis on võima-
lik lugeja tuvastada ka lugejapileti numbri ja salasõna-
ga. Projekti käigus loodud autentimissüsteem laienes
DIGARi kasutamisõiguste haldamiselt kogu e-raamatu-
kogu kasutamisele. Uues keskkonnas on loodud võima-
lus iseteeninduse vormis registreerida end veebi kaudu
kogu e-rahvusraamatukogu kasutajaks.
1.3
Kul
tuur
ipär
andi
säi
litam
ine
33Infoühiskonna aastaraamat 2010
Digitaalse arhiivi DIGAR edasine arendamine kesken-
dub nüüd eelkõige arhiivihaldamise funktsionaalsuse
parandamisele. Väljaarendamist vajab pikaajalise säili-
tamise tagamiseks vajalik digitaalsete objektide ja nen-
de metaandmete vastavuste seiresüsteem, erinevate
failivormingute vastavuse kontroll failide käsitlemise
tarkvaras, erinevate konverteerimisprogrammide mõju
digitaalsete failide esitlemise autentsusele ja selle mõju
mõõtmine jne. Samuti vajab arendamist digitaalse arhiivi
varundusvõimsus ja tehniline valmisolek informatsioo-
nikäideldavuse tagamiseks.
Digitaalarhiivi tulevikustProjekti tulemustel on Eesti infoühiskonnale suur mõju,
sest digitaalse kultuuripärandi kättesaadavus Eestis on
oluliselt tõusnud. Samuti paranes selle teabe kasutusmu-
gavus ning interneti teel haldamine. Projekti tulemustest
lõikavad kasu kõik infotarbijad, kuna tänu nüüdisaegse-
tele infotehnoloogiavõimalustele saab raamatukokku ko-
hale tulemata Rahvusraamatukogu kogusid ja teenuseid
ööpäevaringselt kasutada. Olukord on kasulik ka digitaal-
se informatsiooni tootjatele, kuna on tekkinud võimalus
anda oma toodangu arhiveerimine üle usaldusväärsele
digiarhiivile.
Näide kaartide kollektsiooni ekraanikuvast.
34
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
Urve [email protected]
1.3.2
Kultuurimälestiste riiklik register X-tee ristteel
Kultuurimälestiste riiklik register57 sisaldab informat-
siooni kõikide riikliku kaitse all olevate kultuurimälestiste
kohta ning ühendab erinevad mälestiste liigid – arheo-
loogia-, arhitektuuri-, ajaloo-, kunsti-, tehnikamälestised
ja muinsuskaitsealad – ühte andmekogusse. Register,
mida haldab Muinsuskaitseamet, asutati 1994. aastal
ning juba järgmisel aastal loodi digitaalne andmekogu.
2002. aastal muutus andmekogu internetipõhiseks ning
on osaliselt avalikkusele juurdepääsetav.
Alates kultuurimälestiste registri internetipõhiseks muu-
tumisest on sellele liidetud erinevaid andmekogusid ja
ühtlasi loodud mitmeid X-tee teenuseid kodanikele ja
riigiasutustele. Teenustega on tagatud eri andmebaasi-
dest pärineva info koondumine ühte keskkonda, mis
muudab Muinsuskaitseameti töötajail põhitööle kesken-
dumise oluliselt lihtsamaks. Ühe näitena võib siinkohal
välja tuua vajaduse kultuurimälestiste omanike nimede
ja kontaktandmete järele, milleks loodi 2009.–2010. aas-
tal X-tee vahendusel teenused mitme eri andmebaasi va-
hel. Lisaks uutele X-tee teenustele on nüüdseks registriga
seotud mitmeid uusi temaatilisi andmekogusid, millest
lähemalt allpool.
Mälestiste omanikudAndmevahetus kultuurimälestiste registri ja Maa-ameti
katastrikaardi vahel toimub 2003. aastast. Kõik kinnismä-
lestised on kantud katastrikaardile, hetkel käib töö piiran-
guvööndite loomise ja kaardile kandmisega ning maa-
alaliste mälestiste piiride kindlaks määramisega. Sellele
Maa-ameti kultuurimälestiste kihile loodi järgmisena
X-tee teenus, mis väljastab katastritunnused mälestiste
registrisse. Automaatne katastriüksuste uuendamine
võimaldab lisaks siduda katastrid registris kas mälestise
või mälestise kaitsevööndiga (piiranguvööndiga).
Katastritunnuste automaatse uuenduse järel loodi X-tee
teenus kinnistusraamatuga, kust väljastatakse kinnistute
ning omanike andmeid. Selliseid andmeid vahetati juba
varem (2005), kuid teenus oli poolautomaatne. Seevastu
uus X-tee teenus on automaatne ning annab võimaluse
vajalikke andmeid importida.
Mälestiste omanike kontaktandmete saamiseks vajasime
veel X-tee teenust rahvastikuregistri ning äriregistriga,
kuna omanikud on nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
Loodud X-tee teenus pärib isikukoodi ja registrinumbri
järgi regulaarselt kontaktandmeid. Omanike nimed ja
kontaktandmed salvestatakse kultuurimälestiste regist-
risse, et Muinsuskaitseameti töötajad saaksid kiiresti ja
operatiivselt mälestiste omanikega ühendust võtta – see
on märkimisväärselt mugavam lahendus kui varem, mil
omanike andmete saamiseks vajati nelja andmekogu
andmeid ja neid ühendavaid X-tee teenuseid.
X-tee teenused2010. aastal käivitus kultuurimälestiste registris ka riiklik
aadressiandmete süsteem (ADS), mis toimib samuti ka-
tastritunnuse alusel. Pärast X-tee teenuse loomist ADS-
iga toimub registris kinnismälestistel (13 156 mälestisel)
automaatne aadressiuuendus. Katastritunnuse ja ADS-i
abil kuvatakse soovi korral kaitsevööndiga ja maa-alaliste
objektidega seotud (nt muinsuskaitsealade) aadressid.
Samal aastal loodi eesti.ee portaaliga X-tee teenus, mis
väljastab portaalile isikukoodi alusel mälestise andmed.
Seega saab iga mälestise omanikuks olev kodanik riigi-
portaalist näha, millised mälestised talle kuuluvad, ja olla
teadlik riigi kehtestatud piirangutest.
Koostöös Maksu- ja Tolliametiga sel-
gus, et tolliametnikel on vaja ligipää-
su kultuuriväärtuste väljaveo luba-
dele ja teatistele, mis asuvad samuti
kultuurimälestiste riiklikus registris.
57 http://register.muinas.ee
Ligipääs kultuurimälestiste riiklikule registrile on vajalik ka tolliametnike jaoks.
1.3
Kul
tuur
ipär
andi
säi
litam
ine
35Infoühiskonna aastaraamat 2010
toetust rahvusvahelisele projektile
„Laevavrakid: digiteerimine ja avatud
ligipääs mereajalooallikatele” ehk
„SHIPWHER”61. Selle projekti üks osa
on vrakiregistri loomine, kuhu kan-
takse arhiivis leiduv informatsioon
uppunud laevade kohta ning lisa-
takse välitööde käigus kogutud info.
Vrakiregister ei ole esialgu avalikku-
sele nähtav ning see avatakse alles
projekti teises pooles, kui kogutud
materjal on jõutud üle kontrollida ja
andmed registrisse sisestada. See re-
gistriosa saab olema esimene, mis tuleb nii eesti kui ing-
lise keeles.
Vajalikud ühendusedKultuurimälestiste registri poolt vaadatuna oleme ena-
masti meie need, kellele on teiste andmekogude and-
meid vaja. Ainult Maa-ameti kitsendusi põhjustavate ob-
jektide kaardikiht ja ehitisregister on meie andmekogus
olevatest andmetest seadustega kehtestatud kohustuste
tõttu huvitatud. Teistel puhkudel on kultuurimälestiste
andmebaas pidanud paluma teiste andmekogude in-
fot näiteks mälestiste kaardil kuvamiseks või mälestiste
omanike ja kinnistute kohta info saamiseks.
2010. aastal ühendatigi kultuurimälestiste riikliku regist-
riga ka ehitisregister. Ehitisregistri andmed tulevad regist-
risse katastriüksuse tunnuse alusel ja iga mälestise juures
on toodud ehitisregistri põhiandmed. Ühendus loodi ka-
hepoolne, et ka ehitisregistrist oleks võimalik jälgida, kas
tegu on kultuurimälestisega.
KokkuvõteIgal aastal viiakse kultuurimälestiste registris läbi hulga-
liselt muudatusi kasutajate tasandi kaasasjastamiseks.
2011. aastal jätkuvad arendused uute muinsuskaitse-
tööks vajalike X-tee teenustega ning andmebaasi juurde
liidetakse kultuurimälestiste ja kultuuripärandiga seotud
temaatilisi andmekogusid.
Eesmärgiks oli anda tolliametnikele võimalus riigipiiril
kontrollida, millised load Muinsuskaitseamet on väljasta-
nud, ning nõnda vähendada tööd paberdokumentidega.
Muinsuskaitseseadus on kehtestanud kultuurimälestis-
te kaitsmise kohustused ka kohalikele omavalitsustele.
Selleks loodi autoriseerimisteenus, mille kaudu pääse-
vad kohalike omavalitususte töötajad kultuurimälestiste
registrisse ja saavad võimaluse näha rohkem andmeid
kui tavaline avalik registrikasutaja.
Mälestistena on muinsuskaitse all mitmed kalmistud ja
kalmistutel asuvad hauad. Tallinna kalmistutega sai teoks
kalmisturegistri ühildamine kultuurimälestiste registriga.
Ühildamist ei tehtud automaatseks, kuna kaitsealuste
kalmistute ja haudade seis on stabiilne. Seetõttu ühilda-
ti registrid URL-lingi kaudu, nt58. Iga haua juures on link
„Lisatud andmebaasi”, kust saab otse kalmistute registris-
se hauaandmete juurde. Ühildamine on kahepoolne: ka
kalmistuteregistri juures on link „Kultuurilooline haud”,
mis viib otse kultuurimälestiste registris registreeritud
haua andmete juurde. Positiivse küljena tuleb kalmistu-
registris esile ka haua asukoht kaardil. Teenusele on taga-
tud ligipääs ka avalikul tasandil.
Register täieneb2010. aastal loodi kultuurimälestiste registrisse uue osa-
na riigi eraldatud avariitoetuste rubriik59. Nimelt eraldab
riik mälestistele sihtotstarbelisi avariitoetusi, et omani-
kud saaksid mälestisi parandada ja nende eest hoolitse-
da. Kõik toetused on seotud mälestiste andmetega ja on
avalikule tasandile nähtavad. Nüüd saab mälestise juures
näha, kui palju avariitoetusi ning millises suurusjärgus ja
millisteks töödeks on kui mitmel aastal eraldatud.
Muinsuskaitseameti arhiiv sisaldab huvitavaid ja väärtus-
likke fotosid praegustest ja endistest kultuurimälestistest.
Ametil tekkis võimalus osade fotode digiteerimiseks ja
registris „Fotokogu”60 nime all avalikule tasandile kätte-
saadavaks tegemiseks. Fotokogu sisaldab kahe teeneka
muinsuskaitsja, Veljo Ranniku (sünd 1934) ja Jaan Vali
(sünd 1948) tehtud ülesvõtteid.
Pildistatud on Eesti mõisahooneid, mõisakompleksi
kuulunud abihooneid, valikuliselt ka kirikuid ja kiri-
kuaedu, kalmistuid, kabeleid ja hauatähiseid. Palju on
fotosid looduslikest objektidest ning mälestiste remon-
di- ja restaureerimisprotsessidest. Mitmed tollal üles
võetud objektid on hävinud ja osa neist on hävimas ning
Muinsuskaitseametis olevad negatiivid ja fotod on ainu-
kesed materjalid, millele saab tugineda ja mida olemas-
olevaga võrrelda.
2010. aastal sai Muinsuskaitseamet Euroopa
Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere programmist
2010. aastal sai Muinsuskaitseamet Euroopa Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere programmist toetust rahvusvahelisele projektile „Laevavrakid: digiteerimine ja avatud ligipääs mereajalooallikatele”.
58 http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=1111
59 http://register.muinas.ee/?menuID=emergencysupport
60 http://register.muinas.ee/?menuID=photolibrary
61 http://www.muinas.ee/shipwher
36
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
Viljar [email protected] Rahvusringhääling
1.3.3
Audiovisuaalse kultuuri- pärandi ja teabe digihoidla
Inimene tajub maailma oma meeleelunditega: me
näeme, kuuleme, nuusutame, maitseme ja kompame.
Aastasadu on inimkond talletanud oma teadmust ning
nägemust maailmast erinevatel viisidel, olgu selleks siis
koopajoonised, savitahvlid või raamatud. Aegade jooksul
kogunenud pärandit hoitakse raamatukogudes, muuseu-
mites ning arhiivides. Koopamaalingud koos püramiidi-
dega on ühed vähestest, mida pole kokku tassitud ja keld-
risse peidetud. Napilt üle saja aasta tagasi õppis inimkond
talletama ka liikuvaid pilte, ja ka helisalvestised pole palju
vanemad. Eesti Raadio ning hiljem ka Eesti Televisioon
on eelmise sajandi algusest praeguseni salvestanud suu-
rel hulgal Eestiga seotud ajaloolist mälu. Nüüdne Eesti
Rahvusringhääling vastutab selle pärandi säilitamise
eest. Peale säilitamise tunneb ERR ko-
hustust ka talletatud pärandit jagada
kõigi nendega, kes ise selle väärt ma-
terjali loonud või kelle esiisad on seda
teinud.
2008. aastal esitas ERR struktuuri-
fondide avatud taotlusvoorus „Teabe
kättesaadavuse parandamine” pro-
jekti „Audiovisuaalse kultuuripärandi
ja teabe digihoidla I etapi väljatööta-
mine ning sellele ID-kaardi põhise
avaliku ligipääsu loomine” (edaspidi
digihoidla). Digihoidla loomise põhi-
eesmärkideks oli luua võimalus ERR
arhiivides säilitatavat kultuuripärandit
digitaalselt hoiustada, korraldada säili-
kute metaandmete haldamist ning teha kahest eelnevast
sünteesitu laiemale üldsusele kättesaadavaks. Digihoidla
süsteemi näol on tegu tööriistaga nii kooliõpilasele, tu-
dengile, ajaloolasele kui filmitegijatele, võimaldades vee-
bipõhiselt vaadata ja kuulata Rahvusringhäälingu arhiivi-
de sisu ja soovi korral tellida ka materjali kasutuskoopia
meelepärasel meediakandjal või failina.
Avamäng – analoogist digitaalseksERR arhiivides leidub kogu tema eksisteerimisaja teh-
noloogiline võidukäik. Säilikud on laiali pillutatud erine-
vatel aegadel valitsenud andmekandjatele filmilindist
Betacam-videokassetini või grammofoniplaadist CD-
plaatideni. Sellise arhiivi käsitlemisel on füüsilised piiran-
gud juba Rahvusringhäälingu sisetarbe rahuldamisele,
avalikkusele ligipääsu tagamisest rääkimata. Samuti käib
võidujooks ajaga, sest nii mõnedki andmekandjad hakka-
vad ajahambale alla vanduma.
ERR arendas oma digiteerimisvõimekust juba enne 2008.
aastat. Loodud oli mitu Betacam SP ning kahetollise
magnetlindi digiteerimise üksust; paralleelselt digihoidla
projektiga käivitati filmide ümberlindistamise ning res-
taureerimise töökoda. Audioarhiivid olid oma tehniliste
lahenduste poolest juba mitme penikoorma pikkuse
sammu jagu ette jõudnud ning seal käis töö täie hooga.
Varem oli LTO-4 digitaalsete magnetlintide hoiustami-
seks ja käitlemiseks soetatud lindirobot ning selle hal-
dustarkvara. Projekti raames laiendati olemasolevat füü-
silist hoidlat märkimisväärselt: endisest 727 lindipesast
2047ni. Operatiivselt kättesaadava andmemahu hulka
tõsteti ligikaudu 1,6 petabaidini (üks LTO-4 lint mahutab
800 GB). Lisaks operatiivsele koopiale salvestatakse mee-
diafailid ühekordselt ülekirjutatavatele lintidele, mida
hoiustatakse eraldi. Kuivõrd LTO-tehnoloogia areneb kii-
resti, siis oli juba alates 2010. aastast võimalik üle minna
viienda põlvkonna lintidele, mis mahutavad 1,5 terabaiti.
Linte sobib hoiustada samas füüsilises kapis ning mig-
reerimise teel on võimalik andmemahtu kasvatada juba
kahekordseks ehk kolme petabaidini. Andmaks aimu,
mida need numbrid tähendavad, siis tuleb mainida, et
tänapäeval digiteeritakse ning salvestatakse Standard
Definition telepilti 50 megabitti sekundi kohta, mis teeb
tunnise materjali mahuks ligikaudu 23 gigabaiti. Kogu
lindiroboti maht nüüdisaegse tehnoloogia juures on 72
000 tundi. ERRi analoogsäilikute arvestuslikud mahud on
selle numbriga võrreldavad või sellest suuremadki.
Digihoidla loomise põhieesmärkideks
oli luua võimalus ERR arhiivides
säilitatavat kultuuripärandit
digitaalselt hoiustada,
korraldada säilikute metaandmete
haldamist ning teha kahest eelnevast
sünteesitu laiemale üldsusele
kättesaadavaks.
1.3
Kul
tuur
ipär
andi
säi
litam
ine
37Infoühiskonna aastaraamat 2010
Kulisside eesKogu kirjeldatuga luuakse aga alles eeldused projekti
põhieesmärgi täitmisele. Kui analoogkandja on digitaal-
se kuue saanud, kui arhiivitöötaja on kirja pannud selle
sünniloo, elukäigu ja olemuse, siis ootab ees viimane
samm. Nupuvajutusega kogutakse kõik metaandmed
kokku, pakendatakse koos transkooditud veebikõlbuliku
vaate- või kuulamiskoopiaga ning edastatakse avalikule
veebiliidesele. Digihoidla avalik veebiliides on projekti
kolmas ja viimane osa, mida saab sirvida ka laiem üldsus.
Aadressil arhiiv.err.ee on võimalik metaandmete järgi
ERRi arhiivisäilikute hulgast huvipakkuvat otsida. Peale
metaandmete on võimalik vaadata ja kuulata ka madala-
ma kvaliteediga koopiaid.
Kui vaatamine-kuulamine rahuldab suurema osa külas-
tajate uudishimu, siis sügavama huvi korral on võimalik
kuuldust-nähtust ka sealsamas veebis endale koopia tel-
lida. Tellimuste täitmisel tuleb loomulikult arvestada või-
malike juriidiliste piirangutega. Täpsemat info selle kohta
leiab veebilehelt või arhiivitöötajatega konsulteerides.
Avaliku veebiliidese kasutajaks saamiseks tuleb end ID-
kaardi või mobiil-ID abil autentida. Lisaks on arhiiv.err.ee
lehele võimalik siseneda ka teabevärava eesti.ee kaudu,
kus enese autentimiseks on juba laiemad võimalused, nt
panga kaudu. Veebis esitatud tellimused tuleb siiski digi-
taalselt allkirjastada ID-kaardi või mobiil-ID abil.
Lavatähti on rohkem kui üksProjekti kavandamisel ning teostamisel on au sees hoi-
tud erinevaid koostöövõimalusi.
Avaliku veebiliidese funktsionaalsus on peale inimloe-
tavuse kättesaadav ka arvutitele tuntud protokollide
kaudu. Võimalik on käivitada erinevaid veebiteenuseid.
Digihoidla veebiliides on ühendatud X-teega, praegu veel
vaid ühesuunalise autentimise tagamiseks, kuid miks
mitte ka oluliselt laiema funktsionaalsuse loomiseks.
ERRi eesmärgiks on siduda end ka rahvusvaheliste
andmevaramutega.
Digihoidla projekt võimaldab peale ERRi arhiivide maju-
tada enda juures ka teiste asjast huvitatud mäluasutuste
säilikuid ning neid ka laiemale avalikkusele tutvustada.
Säärane võimalus loodi teadmises, et kõikidel mäluasu-
tustel ei ole ehk jõudu ja jaksu sarnast süsteemi üles
ehitada. Projekti raames loodud veebiliidest on võimalik
paigaldada ka teiste mäluasutuste juurde.
Koostöövõimaluste täpsustamiseks võib pöörduda ERRi
poole.
Nagu mainitud, on valitud digitaalsed salvestustehnoloo-
giad jätkusuutlikud. Pideva migreerimise abil tagatakse
säilikute käsitletavuse võimekus aastakümnete jooksul.
DirigentDigihoidla teine osa keskendub digitaalsete säilikute hal-
damisele. Digiteerimis- ning tootmisüksused toodavad
pidevalt uusi audio- ja videofaile, mis tuleb kord lindi-
robotisse tõsta, siis jälle koodi-
muutmisele saata või hoopis tük-
kideks lõigata, pakendada ning
kauba tellijale saata. Erinevates
andmebaasides kogutakse kok-
ku või luuakse metaandmeid.
Audio- ja videofailide kõvakettal
või magnetlindil hoiustamine ei
võimalda veel nendega midagi
mõistlikku peale hakata, kui me
ei tea, mis arhiivis peidus on. Kuidagi tuleb füüsilised fai-
lid ning metaandmed omavahel siduda. Meedia ja meta-
andmete haldamise süsteemi ülesandeks ongi kogu seda
liiklust juhtida. Sisuliselt on tegemist kogu digihoidla sü-
dame ja närvivõrgustikuga.
Metafoorselt võib seda närvivõrku võrrelda tavapä-
rase infosüsteemiga, kasvõi laohaldusprogrammiga.
Andmebaasidesse on salvestatud kogu kauba kohta käiv
teave. Kaubal on nimi, seerianumber, koostis, aegumis-
tähtaeg. Meediafailil on samuti nimi, keegi on üles tä-
hendanud, kes on selle teose loomise juures olnud, kes
on osatäitjad… Isegi niipalju on vaeva nähtud, et kaadri
täpsusega ära kirjeldanud, mis filmis toimub – järjest lu-
gedes saaks suisa ümberjutustuse. Andmebaasi on üles
tähendatud ka seosed kirjete ja failide vahel ning erineva-
te versioonide asukohad. Arhiivi kirjeldajad saavad veebi-
liidese kaudu oma tööarvuti taga liikuvat pilti jälgida ning
selle järgi kaadri täpsusega sisukirjelduse välju täita.
Mõni uhkem laosüsteem oskab peale andmete haldami-
se ka kaupa automaatselt liigutada. Just sellega tegelebki
see „süda”, pumbates bitte ja baite vastavalt närvivõrgult
saadud korraldustele ühest punktist teise.
Kui metaandmete halduse keerukus seisneb erinevatest
allikatest kogutava ühtseks tervikuks sidumises, siis mee-
diafailide haldamine on raske just oma mahu poolest.
Lisaks andmesidevõrkude transpordiga koormamisele
nõuavad mahukad failid ka suurt arvutusvõimsust erine-
vatesse väljundvormingutesse transkoodimisel. Projekti
raames soetati kodeerimisfarm, mille ainsaks ülesandeks
on tekitada erinevaid vaatekoopiaid arhiivi kirjeldajatele
ning veebiväljundile.
Arhiivi kirjeldajad saavad veebiliidese
kaudu oma tööarvuti taga liikuvat pilti
jälgida ning selle järgi kaadri täpsusega
sisukirjelduse välju täita.
38
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
peaks tooma 2011. aastal algatatud
massdigiteerimisüksuse projekt.
Esialgsel kavandamisel ei olnud võima-
lik ette teada ja näha kaugeltki kõiki nu-
tikaid ideid avaliku veebi funktsionaal-
suse kohta. ERR jätkab loodud süsteemi
arendamist.
Kavas on mitmed koostööprojektid teis-
te andmekogudega, nt MTÜ Eesti Filmi Andmebaasiga.
Järge on ootamas teisedki.
Digihoidla avaliku veebiliidese kohta rohkem infot:
http://arhiiv.err.ee.
Quo Vadis?Juba taotluses on projekti nimes ära märgitud 1. etapp,
viidates sellele, et midagi on veel tulemas. Praeguseks on
üles ehitatud luustik ning samm-sammult kasvatatakse
sinna peale ka liha. Üsna suur osa raadiosaadete arhiivist
on veebi välja pandud. Videomaterjali avaldamise prot-
sess on küll veidi aeglasem, aga edeneb samuti jõudsalt.
Nüüd võib kuulata Eesti Vabariigi 20. aastapäeva paraadi
katkendeid ja sinna kõrvale vaadata paraadi 93. aastapäe-
va auks. Meediafailide digiteerimisele seab omad piiran-
gud jällegi maht. Lisaks analoogsignaali nullideks ja ühte-
deks muutmisele on vaja neid mõnikord ka restaureerida
ja mõnikord veidi korrastada. Arvestades analoogarhiivi
mahtu, jätkub tööd aastateks. Mõningast leevendust
Nüüd võib kuulata Eesti Vabariigi 20. aastapäeva paraadi katkendeid ja sinna kõrvale vaadata paraadi 93. aastapäeva auks.
1.3
Kul
tuur
ipär
andi
säi
litam
ine
39Infoühiskonna aastaraamat 2010
Reet [email protected]Ü Eesti Filmi Andmebaas
Hagi Š[email protected]Ü Eesti Filmi Andmebaas
1.3.4
Eesti filmi infosüsteemi loomine rahvusliku filmipärandi säilitamiseks ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks
2012. on filmiaasta – tähistatakse Eesti filmi 100. aasta-
päeva. Üks kaalukamaid ettevõtmisi selleks kavandatud
tegevuste hulgas on Eesti filmi andmebaasi (elektroo-
nilise rahvusfilmograafia) loomine. Mahuka ülesande
täitmise võttis enda peale 2007. aasta hilissügisel loo-
dud MTÜ Eesti Filmi Andmebaas (edaspidi MTÜ EFA).
Tegevuse põhieesmärk on koostada kümne aasta jooksul
(2007–2017) täielik Eesti rahvusfilmograafia ja teha see
veebikeskkonnas kättesaadavaks kõigile huvilistele nii
Eestis kui välismaal.
Rikkalik kultuuripärandLigi saja aasta jooksul on Eestis loodud üle 10 000 filmi-
teose; koos kroonikapaladega küünib nende arv üle 17
tuhande. Mängufilmid, dokumentaal- ja aimefilmid, ani-
ma-, tele-, õppe-, reklaam- ja kroonikafilmid on rikkalik
kogu Eesti elust, ajaloost, kultuurist ja
inimestest. Eesti filmipärandi loomisel
on osalenud ligi 3000 filmitegijat ja
valdav osa Eesti näitlejatest, filmides
osalevad või neis kõneldakse mitme-
kümnest tuhandest inimesest, sünd-
musest, kohast, Eesti asutustest ja ins-
titutsioonidest. Paraku on kogu senine
filmiinformatsioon lünklik, ositi süste-
matiseerimata, puudulik, erinevates
kohtades laiali ja enamasti piiratud
mahuga paberkandjatel. Kavandatav
elektrooniline andmebaas avab filmi-
varamu ülevaatlikul viisil, kasutades ära kõik võimalused,
mida praegused elektroonilised andmebaasid pakuvad.
Ulatuslikus otsinguvõimalustega tunnusteruumis koos-
tatakse iga filmiteose, isiku ja asutuse kohta andmestik,
mis kombineerib filmiteatmiku, bibliograafiliste, biograa-
filiste ja audiovisuaalsete andmebaaside interaktiivsed
omadused.
Nii mahuka infokogu loomine ja andmestiku koondami-
ne on töömahukas ja kulukas ettevõtmine. Töö tegemi-
seks on oma toetuse andnud kõik filmivaldkonnaga seo-
tud võtmeorganisatsioonid – Eesti Kultuuriministeerium,
Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Eesti
Rahvusringhääling, AS Tallinnfilm, Eesti Rahvusarhiiv,
Eesti Kinoliit, Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti
Filmiajakirjanike Ühing, Eesti Film 100 ja MTÜ Eesti
Filmi Andmebaas – kes sõlmisid 20. jaanuaril 2009 ühis-
te kavatsuste kokkuleppe rahvusfilmograafia loomise
toetamiseks.
Elektroonilise rahvusfilmograafia loomine Valminud on elektroonilise andmebaasi kodeerimis-
juhend. Iga filmi kirjeldatakse võimalikult põhjalikult.
Filmitunnused sisaldavad andmeid filmi sisu, žanri, au-
torite, osatäitjate, võttegrupi, võttekohtade, tootjate, auto-
riõiguste ja levitajate ning filmi tehniliste parameetrite
kohta, samuti filmi bibliograafiat, viiteid filmi ja tegijate
kohta ilmunud arvustustest, artiklitest ja raamatutest,
digiteeritud filmikaadreid ja fotosid, treilereid ja pro-
moklippe, filmistsenaariume, tegijate mälestusi ja muud
huvitavat. Filmide sisu on kodeeritud nii, et see võimal-
daks otsida veebis filme sisu, isikute, aja, sündmus- ja
tegevuskohtade põhjal. Kõikidele filmiteostele on põh-
jalikult lisatud märksõnad, mis võimaldavad põhjalikke
sisu- ja teemaotsinguid. Kõik filmitegijad saavad isikliku
veebilehekülje, mis annab ülevaate nende loometeest ja
filmograafiast.
Euroopa Regionaalarengu Fondi rahalisel toel (rakendus-
üksus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus – RIA) valmib
2011. aasta kesksuvel Eesti Filmi Infosüsteemi (EFIS) ar-
vutitarkvara ja sellele tuginev veebikeskkond. Töö teostab
seitsme firma seas riigihanke võitnud Mindware OÜ.
Elektrooniline filmiandmebaas liidestatakse teiste ana-
loogiliste andmebaasidega Eesti Rahvusringhäälingus,
Rahvusarhiivi Filmiarhiivis, Rahvusraamatukogus,
TLÜ Balti Filmi- ja Meediakoolis jt. Veebiväljund pa-
kub ID-kaardiga sisenemisvõimalust ja lubab liikuda
Rahvusringhäälingu digihoidlasse, kust saab ERRi toode-
tud filme nii vaadata kui allalaadimiseks osta. Samalaadset
teenust plaanime pakkuda ka meie loodavas andmebaasis.
Iga filmiteose, isiku ja asutuse kohta
koostatakse andmestik, mis kombineerib
filmiteatmiku, bibliograafiliste, biograafiliste ja
audiovisuaalsete andmebaaside
interaktiivsed omadused.
40
I IS
IKU
KESK
SE JA
KA
ASA
VA Ü
HIS
KON
NA
AR
END
AM
INE
Elektrooniline rahvusfilmograafia valmib etappide kau-
pa aastatel 2009–2017. Andmebaasi esimene osa ja vee-
biväljund peaks kavakohaselt veebis ilmuma Eesti filmi
100. aastapäeva tähistamise ajaks 2012. aastal, mil saa-
vad kättesaadavaks andmed kõigi aegade jooksul Eestis
toodetud ligi 700 mängufilmi kohta ning täisandmestik
aastatel 1912–1940 tehtud kroonika- ja dokumentaalfil-
mide kohta, mida on ligi 1100.
MTÜ EFAt juhivad F-Seitse filmiprodutsent Reet
Sokmann projektijuhi ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja
Meediakooli meediaõppe juht Hagi Šein peatoimetajana,
IT-spetsialist on Jaanus Loitmaa.
Andmebaasi loomisele ja sisu usaldusväärsusele saavad
kaasa aidata nii filmitootjad, filmiloojad kui filmihuvili-
sed, kes on huvitatud meiega koostöö tegemisest ja meile
abi osutamisest ja kellega MTÜ EFA juba tihedat koos-
tööd teeb.
Filmograafiaveeb on liidesta-
tud kaasaegsete suhtlusvõr-
gustikega (Facebook, Twitter
jt). Andmebaasi loomisel on
arvestatud võimalusega si-
destuda edaspidi Euroopa
Filmiväravaga, mis pakub ligi-
pääsu digiteeritud filmivara-
musse Europeana kaudu.
Infosüsteemi loomiseks va-
jalike töötajate ettevalmistamiseks korraldas MTÜ EFA
koostöös rakendusüksusega INNOVE septembrist 2010
kuni jaanuari lõpuni 2011 kestnud 4,5-kuulise andme-
baasi sisutoimetajate/kodeerijate koolituse, milles osales
27 kursuslast. Neist 13 alustasid 2011. aasta veebruaris
tööd filmiandmete sisestamisega.
1.3.
Kul
tuur
ipär
andi
säi
litam
ine
Andmebaasi loomisel on arvestatud
võimalusega sidestuda edaspidi Euroopa
Filmiväravaga, mis pakub ligipääsu
digiteeritud filmivaramusse
Europeana kaudu.
41Infoühiskonna aastaraamat 2010
42
43
II Isikukeskse, läbipaistva ja
tõhusalt toimiva avaliku sektori arendamine
Infoühiskonna aastaraamat 2010
Avaliku sektori toimimise tõhustamine 2.1
Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine 2.2
44
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
Avaliku sektori toimimise tõhustamine 2.1
Aivo [email protected] ja Kommunikatsiooniministeerium
2.1.1
Infoühiskonna arengukava rakendusplaanist
Rakendusplaan on suunatud arengukava üldeesmärkide
täitmisele ning aitab seeläbi kaudselt kaasa Eesti ühis-
konna heaolu kasvule. Arengukava ja selle rakendus-
plaan aitavad parandada eelkõige riigi avaliku halduse
toimimist ning toetavad infoühiskonna edendamisel koa-
litsioonilepingus seatud uute väljakutsete täitmist.
Rakendusplaanis seatud eesmärkide täitmiseks kavan-
datakse vahendeid ka IKT-lahenduste loomiseks või soe-
tamiseks ja nende kasutuselevõtuks.
Kuna IKT on toetav tehnoloogia, siis vajadus ühe- või
teistsuguse IKT-lahenduse järele näiteks avalikus sekto-
ris tuleneb otseselt avalike teenuste või avaliku halduse
arendamisest. Sellest tulenevalt ei saa IKT projektid olla
eesmärgiks omaette. Samas lubavad aga IKT pakutavad
võimalused viia avalikud teenused ja nende osutamise
kvalitatiivselt uuele tasemele.
Seega võib rakendusplaani funktsiooni muuhulgas näha
horisontaalse poliitikakujundamise instrumendina, mil-
le tegelik mõju avaldub valdkondlikes arengukavades ja
rakendusplaanides.
KoostamineVastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 63 kuulub
MKMi valitsemisalasse riigi majanduspoliitika ja majan-
duse arengukavade väljatöötamine informaatika ja tele-
kommunikatsiooni valdkonnas ning riigi infosüsteemide
arendamise koordineerimine.
Samas vastutab iga asutus õigusaktidest tulenevate üles-
annete täitmiseks vajalike toetavate IKT-lahenduste väl-
jatöötamise ja haldamise eest. Vastutus seisneb hangitud
süsteemide jätkusuutlikus haldamises ja uute vajalike
lahenduste arendamise kavandamises, sh vajalike ja pii-
savate vahendite asutuse eelarvesse kavandamises.
On selge, et koordineerimisülesande tõttu korraldabki
just MKM riigi infosüsteemi komponentide koosvõi-
me loomist ning kesksete komponentide arendamist ja
haldamist. Samas on rakendusplaan Vabariigi Valitsuse
heakskiitmisele kuuluv dokument, mille ülesandeks on
välja tuua infoühiskonna arendamise prioriteetsed te-
gevused ja arendused lühikeses perspektiivis. Seda
arvestatakse riigieelarve koostamise ja teiste finantseeri-
misvahendite kasutamise kavandamise puhul.
Rakendusplaan viiakse ellu enamas-
ti projektikesksete arendustöödena
kooskõlas riigi IT-arhitektuuri ja koos-
võimeraamistikuga. Rakendusplaanis
väljatoodud tegevuste finantseerimis-
allikas on riigieelarve ja struktuurivahendid või muud
välisvahendid. Riigieelarvest finantseeritavate tegevuste
kulusid kavandavad neid tegevusi elluviivad asutused,
kuid struktuurivahenditest püütakse rahastada keskseid
ja valdkondadeüleseid arendustegevusi.
Rakendusplaan koostatakse MKMi riigi infosüsteemi-
de osakonna juhtimisel koostöös Riigi Infosüsteemide
Arenduskeskusega (RIA) ja teiste ministeeriumite
esindajatega.
Seega, lühidalt on rakendusplaani eesmärk määratleda
prioriteete, täpsustada eesmärke ja indikaatoreid aren-
gukava eesmärkide saavutamiseks kaheaastase perioodi
vältel. Samuti täpsustada „Majanduskeskkonna arenda-
mise rakenduskava” prioriteetse suuna „Infoühiskonna
Rakendusplaan viiakse ellu enamasti projektikesksete arendustöödena.
45Infoühiskonna aastaraamat 2010
RahastamineRakendusplaani maksumuseks planeeritakse üldjuhul
kindel summa, mida kajastatakse riigieelarves hinnan-
guliselt ühe aasta kohta. Rakendusplaan on ka otseseks
instrumendiks struktuurivahendite planeerimisel.
Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava priori-
teetse suuna „Infoühiskonna edendamine” eesmärgid
hõlmavad ühe osa infoühiskonna arengukava eesmär-
kidest. Struktuurivahendite rakendamisel kasutatakse
kolme rakendussmeedet: programm, avatud taotlemine
ja investeeringute kava.
Programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” üld-
eesmärgiks on tõsta teadlikkust infoühiskonna võima-
luste kohta. Seeläbi aidatakse kaasa nii inimeste elu ja
tegevust toetava infoühiskonna arendamisele kui kvali-
teetsema info- ja andmekasutuse kaudu infoühiskonna-
poliitikate kujundamise tõhususe tõstmisele.
Võimalike arendusprojektide (inves-
teeringute kava) nimekiri koostatakse
konkreetsete, juba detailselt ettevalmis-
tatud riigiasutustekesksete ja olulise
mõjuga projektide finantseerimiseks.
Rakendusplaani arendusprojektide va-
liku aluseks on andmed, mida esitavad
ministeeriumid, ministeeriumite va-
litsemisala asutused ja põhiseaduslikud institutsioonid
vastuseks kirjale „Finantseerimisvajaduse väljaselgita-
mine”. Rakendusplaaniga määratakse kindlaks, milliseid
projekte investeeringute kava kaudu finantseeritakse ja
millises mahus seda tehakse.
Avatud taotlemine on mõeldud rakendusplaani priori-
teetidega seatud eesmärkide saavutamise täiendavaks
finantseerimiseks. Struktuurivahenditest toetatakse pro-
jekte, mille eesmärgid on otseselt seotud rakendusplaani
prioriteetide eesmärkidega.
VäljakutsedKokkuvõtvalt võib rakendusplaani koostamise puhul
tuua välja kolm jätkuvat väljakutset:
1. rakendusplaani prioriteetide tegelik haakumine
riigieelarves kavandatud vahenditega;
2. seosed teiste sisuliste valdkondade
rakendusplaanidega;
3. rakendusplaani sisuliste eesmärkide teadvustami-
ne, võimalikult laiapõhjalise konsultatsiooniringi tekki-
mine ja kokkulepete saavutamine.
edendamine” meetmete ning muude välisvahendite (nt
Norra) jaotust rakendusplaani prioriteetide ja eesmärki-
de saavutamiseks.
Kokkuvõtvalt püstitatakse arenguka-
vas infoühiskonna arendamise ees-
märgid ning infoühiskonnast kui ter-
vikust lähtudes määratakse kindlaks
meetmed ja tegevussuunad pikemas
perspektiivis. Rakendusplaanis mää-
ratletakse arengukava eesmärkide
saavutamiseks püstitatud eesmärke
ja kavandatakse struktuurivahendite
kasutamist, arvestades sealjuures te-
gelikku olukorda ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi.
ElluviimineLaiemalt võib rakendusplaanis seatud prioriteedid jaota-
da kahte gruppi – jätkuvad prioriteedid ja uued prioritee-
did. Siinkohal peatume ainult uutel prioriteetidel, kuna
enamasti kajastatakse selgitavat teksti rakendusplaanis
endas ja arengukavas. Uued ja huviäratavad on kaks vii-
mast prioriteeti:
› inimeste teadmiste, oskuste ja osalusvõimaluste
suurendamine;
› Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendamine;
› e-ärikeskkonna arendamine;
› avalike teenuste, sh infoteenuste arendamine;
› e-ID laiaulatuslik kasutuselevõtt;
› riigi infosüsteemide koosvõime suurendamine, sh
süsteemide täiustamine ja andmete korrastamine;
› IKT rakendamine jätkusuutliku kasvu, puhta elukesk-
konna ja parema elukvaliteedi heaks.
Laiemalt on prioriteedi eesmärgiks rohelise majanduse,
sh rohelise IT alase teadlikkuse ja IKT targem ärakasu-
tamine protsesside optimeerimiseks ning ressursside
säästlikumaks kasutamiseks. Võtmeroll on siinkohal
ministeeriumi majandusarengu osakonnal, mille eestve-
damisel töötatakse välja konkreetsemad mõõdikud, mis
selguvad ka uuringu „IT-sektori võimekus ning potent-
siaal majanduse ja ühiskonna toimimise ressursisäästli-
kumaks muutmisel” käigus.
IKT rakendamine haridusesLaiemalt on prioriteedi eesmärkideks see, et haridu-
ses kasutataks internetipõhist õpikeskkonda ja lahen-
dusi ning et selles valdkonnas oleksid olemas ka IKT
oskused ja tugisüsteem. Siinkohal loodame eelkõige
Tiigrihüppe SA kogemusele ja koostööle Haridus- ja
Teadusministeeriumiga.
Rakendusplaani eesmärk on
määratleda prioriteete, täpsustada eesmärke
ja indikaatoreid arengukava eesmärkide
saavutamiseks kaheaastase perioodi
vältel.
Rakendusplaaniga määratakse kindlaks, milliseid projekte investeeringute kava kaudu finantseeritakse ja millises mahus seda tehakse.
46
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
Uuno [email protected] ja Kommunikatsiooniministeerium
2.1.2
Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015:
IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks
Tegevuskava põhiideedTegevuskava62 võib vaadelda jätkuna digitaalarengu te-
gevuskavale63, kus teiste meetmete kõrval nähakse ette
ka e-valitsuse edendamist. Seeläbi võimaldatakse info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia hüvede kasutamist üle
kogu Euroopa. Eelmise Euroopa e-valitsuse tegevuska-
va64 rakendamise käigus käivitati mitmed ulatuslikud
projektid nagu STORK, PEPOL, SPOCS, epSOS65. Teoks
on saamas üleeuroopaline e-identiteedi süsteem66, mis
lubab inimestel avalikke teenuseid üle kogu ELi elektroo-
niliselt kasutada. Uue e-valitsuse tegevuskavaga viiakse
ellu viiendal e-valitsust käsitleval ministrite konverent-
sil vastu võetud Malmö deklaratsioonis67 sõnastatud
visioon:
› kodanikel ja ettevõtjatel peab olema võimalik kasuta-
da nende tegelike vajaduste järgi kujundatud ja koostöös
kolmandate isikutega välja töötatud e-valitsusteenuseid;
› inimeste liikuvus siseturul peab olema suurem; sel-
leks peavad sujuvad e-valitsusteenused võimaldama igal
ettevõtjal ettevõtet asutada ja ettevõtlusega tegeleda ning
igal kodanikul õppida, töötada, elada ja pensionile jääda
igal pool Euroopa Liidus;
› haldusasutuste tegevus peab olema tõhus ja tule-
muslik. Selleks tuleb e-valitsusteenuste abil vähendada
halduskoormust, parandada haldusasutuste tööprot-
sessi ning edendada jätkusuutlikku ja vähese CO2
heitkogusega majandusmudelit;
› et võimaldada poliitiliste prioriteetide elluviimist, tu-
leb luua e-valitsusteenuste alusrakendused ning nende
jaoks vajalikud õiguslikud ja teh-
nilised eeltingimused.
Nende nelja prioriteedi elluviimi-
seks on tegevuskavas ette pandud
45 meedet koos esialgse ajakavaga.
Olenevalt meetme iseloomust viiakse need ellu kas:
› liikmesriikide poolt nende endi vahenditega,
› liikmesriikide koostöö tulemusena komisjoni osalisel
toetusel;
› komisjoni vahenditega (õigusaktid, standardid, ühis-
raamistikud, koosvõimet tagavad tehnilised moodulid).
Tegevuskava peab aitama saavutada Euroopa digitaal-
arengu tegevuskava kahte peamist eesmärki;
› 2015. aastaks peavad põhilised piiriülesed avalikud
teenused olema võrgus kättesaadavad, et võimaldada igal
ettevõtjal, sõltumata tema asukohast, kõikjal Euroopas
ettevõtteid asutada ja ettevõtlusega tegeleda ning igal
kodanikul kõikjal Euroopa Liidus õppida, töötada, elada
ja pensionile jääda;
› 2015. aastaks peab 50% ELi kodanikest olema kasuta-
nud e-valitsusteenuseid.
Kuna e-valitsusteenused on väga
olulised ka ettevõtjate jaoks, sea-
takse tegevuskavas lisaeesmär-
giks seegi, et 2015. aastaks oleks
2015. aastaks peavad põhilised piiriülesed avalikud teenused olema võrgus kättesaadavad.
taseme pidevaks parandamiseks e-valitsusteenuseid, aidates sel viisil
kujundada EList juhtivat teadmuspõhist majandusruumi.” http://
www.egov2009.se/wp-content/uploads/Ministerial-Declaration-on-
eGovernment.pdf. See meede on sõnastatud Euroopa digitaalarengu
digitaalses tegevuskavas ja selles lepiti kokku ministrite kohtumistel
2001. aastal Brüsselis, 2003. aastal Comos, 2005. aastal Manchesteris ja
2007. aastal Lissabonis.
http://ec.europa.eu/information_society/activities/egovernment/
library/index_en.htm. See sisaldab ka kandidaat- ja EFTA riikide
võetud kohustusi
62 KOM (2010) 743. http://www.riso.ee/et/EU/COM_2010_743_ET_ACTE_f.pdf
63 KOM(2010) 245. http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.
do?uri=COM:2010:0245:FIN:ET:PDF
64 E-valitsuse tegevuskava 2006, KOM(2006) 173, 25.4.2006.
65 CIP ICT-PSP. http://ec.europa.eu/information_society/activities/
egovernment/implementation/ict_psp/index_en.htm
66 http://www.eid-stork.eu
67 2015. aastaks peavad Euroopa haldusasutused olema „suhetes kodanike
ja ettevõtjatega tunnustatud avatud, paindlike ja koostööaltide partneritena.
Pidades silmas eri kasutajate vajadusi ja ühiskondlikke ühishuve, kasutavad nad
oma tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamiseks ning avalike teenuste
2015. aastaks peab 50% ELi kodanikest olema kasutanud e-valitsusteenuseid.
2.1
Ava
liku
sekt
ori t
oim
imis
e tõ
hust
amin
e
47Infoühiskonna aastaraamat 2010
tegevuskava rakendamisele vahehinnang. Selles vaadel-
dakse, kui suurel määral on õnnestunud tegevuskava
eesmärke täita, milliseid edusamme on tehtud ja mis
valmistab raskusi. Lähtuvalt vahehinnangu tulemustest
teeb kõrgetasemeline eksperdirühm tegevuskava ees-
märkidesse ja meetmetesse vajalikke parandusi.
Liikmesriikidel on projekti korralduslikul poolel
järgmised kohustused:
› aastal 2012. teatavad liikmesriigid komisjonile ja
kõrgetasemelisele eksperdirühmale, kuidas on Malmö
deklaratsioonis kehtestatud poliitilisi prioriteete kajasta-
tud nende riiklikus e-valitsusstrateegias või kuidas seda
kavatsetakse teha,
› aastal 2013. on kõik liikmesriigid lisanud Malmö
deklaratsioonis sätestatud poliitilised prioriteedid oma
riiklikusse strateegiasse,
› aastal 2015. teatavad kõik liikmesriigid komisjonile ja
kõrgetasemelisele eksperdirühmale, kuidas on Malmö
deklaratsioonis sätestatud poliitiliste prioriteetide ellu-
viimine õnnestunud.
Mida peaks tegema Eesti?Tegevuskava täitmiseks peaks Eesti osalema komisjoni
ja liikmesriikide piiriüleste teenuste väljatöötamise, ka-
sutuselevõtu ja arendamise ühistegevuses. Analüüsides
ELi tegevuskava ja võrreldes seda vastavate tegevustega
Eestis, võib järeldada, et Eesti infoühiskonna raamka-
vas ja iga-aastastes tegevuskavades peaksid täiendavalt
kajastuma järgmised ELi tegevuskava täitmist tagavad
meetmed:
› kasutajakesksete, kaasavate ja kättesaadavate e-valitsus-
teenuste väljatöötamine, arvestades komisjoni püstitatud
ühiseid sihtmärke ja hindamiskriteeriumeid, laiendades
uue tehnoloogia kasutuselevõttu, edendades Euroopa
ja rahvusvahelistele standarditele vastavaid lahendusi
(meede 2.1.1, 2011–2013);
› isikustatud veebiteenuste väljatöötamine, pakkudes
muuhulgas selliseid lahendusi, mis võimaldavad kasu-
tajatel jälgida oma taotluste käitlemist haldusasutustes
(meede 2.1.1, 2013);
› avatud andmete taaskasutamise strateegia väl-
jatöötamine (meede 2.1.3, 2011–2013);
› andmekaitsedirektiiviga 95/46/EÜ kooskõlas tuleb
kodanikele võimaldada elektrooniline juurdepääs isi-
kuandmetele, mis neil elektrooniliselt olemas on, ning
teavitada kodanikke elektroonilisel teel lihtsal ja üheselt
mõistetaval viisil iga kord, kui neid andmeid automaatselt
e-valitsusteenuseid kasutanud 80% ettevõtjatest.
Meetmed on grupeeritud vastavalt nelja-
le prioriteedile, millele on lisatud viies, tege-
vuskava elluviimist tagavate meetmete grupp:
Kasutajate võimekustamine:
› kasutajate vajadused ja teenuse kaasavus (2 meedet);
› teenuste koostöine väljatöötamine (2 meedet);
› avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine
(4 meedet);
› läbipaistvuse suurendamine (3 meedet);
› kodanike ja ettevõtjate kaasamine poliitiliste otsuste
väljatöötamisse (3 meedet).
Siseturg:
› ettevõtjate sujuv teenindamine (4 meedet);
› isikute liikuvus (2 meedet);
› piiriülene teenuste osutamine kogu ELis (4 meedet).
Valitsuste ja haldusasutuste tulemuslikkus ja
tõhusus:
› haldusasutuste tööprotsessi parandamine (4 meedet);
› halduskoormuse vähendamine (1 meede);
› keskkonnasõbralikud valitsemistavad (2 meedet).
E-valitsuse arengu eeltingimused:
› avatud spetsifikatsioonid ja koosvõime (3 meedet);
› e-valitsusteenuste alusrakendused (3 meedet);
› innovatiivne e-valitsus (3 meedet).
Euroopa Komisjoni rollKomisjon korraldab tegevuskava ühist juhtimist ja või-
maldab liikmesriikidel selles aktiivselt osaleda. Komisjon
moodustab liikmesriikide e-valitsusstrateegia eest vastu-
tavatest ametnikest kõrgetasemelise eksperdirühma ja
juhib selle tööd. Kõrgetasemeline eksperdirühm teavi-
tab digitaalarengu tegevuskava kõrgetasemelist töörüh-
ma ja kooskõlastab oma tegevuse ISA (Interoperability
Solutions for European Public Administrations) prog-
rammi komiteega.
Rakendatava poliitika üle arupidamiseks, tegevuska-
va seireks ja hindamiseks ning kogemuste vahetuseks
on kavas luua ühtne raamistik. 2013. aastal antakse
48
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
› Eesti koosvõimeraamistiku ühtlustamine Euroopa
koosvõimeraamistikuga69(meede 2.4.1, 2013);
› veebipõhiste autentimisteenuste loomine (tunnusta-
des liikmesriikide avaliku või erasektori väljastatud serti-
fikaate) 70 (meede 2.4.2, 2012);
› elektroonilise isikutuvastuse rakenduste raken-
damine ja juurutamine (meede 2.4.2, 2012);
› kavandada turvaliste lahenduste loomine pilvetee-
nuste ja teenusepõhise arhitektuuri kasutuselevõtuks
ning üleminekuks IPv4-lt Ipv6-le (meede 2.4.3, 2012).
töödeldakse (meede 2.1.4, 2014);
› teise põlvkonna ühtsete kontaktpunktide muutmine
tõelisteks e-valitsuskeskusteks, mis tegutsevad ka vald-
kondades, mida teenuste direktiiv ei reguleeri ega hõl-
ma68 (meede 2.2.1, 2013);
› kodanikele dokumentide ja teabe piiriülese ja koos-
võimelise e-väljastuse tagamine, nii et igal kodanikul
oleks võimalik õppida, töötada, elada, ennast ravida ja
pensionile jääda igas Euroopa Liidu riigis (meede 2.2.2,
2015);
68, 69, 70 Need meetmed on sätestatud Euroopa digitaalarengu tegevuskavas.
2.1
Ava
liku
sekt
ori t
oim
imis
e tõ
hust
amin
e
49Infoühiskonna aastaraamat 2010
Uuno [email protected] ja Kommunikatsiooniministeerium
2.1.3
Euroopa avalike teenuste koosvõime alused
Euroopa Komisjon avaldas 2010. aasta lõpus program-
milise dokumendi „Euroopa avalike teenuste koosvõi-
me alused“71. Dokumendis esitletakse digitaalaren-
gu tegevuskava72 kahte olulist osa: Euroopa avalike
teenuste Euroopa koosvõimestrateegiat (European
Interoperability Strategy − EIS)73 ja Euroopa koosvõi-
meraamistikku (European Interoperability Framework
− EIF)74. Mõlemad dokumendid on ette valmistatud
programmi IDABC (Interoperable Delivery of European
eGovernment Services to Public Administrations,
Businesses and Citizens) ja selle jätkuprogrammi
ISA (Interoperability Solutions for European Public
Administrations) raames75.
Komisjoni ISA programm on tihedas koostöös liikmes-
riikide kõrgetasemeliste esindajatega välja töötanud
Euroopa avalikke teenuseid suunava Euroopa koosvõi-
mestrateegia. Euroopa koosvõimestrateegiaga määratak-
se arengusuunad ja seatakse eesmärgid meetmetele, mis
on Euroopa haldusasutustele Euroopa avalikke teenu-
seid luues vajalikud nii piiri- kui ka sektoriülese suhtluse,
teabevahetuse ja koostöö parandamiseks.
Strateegiaga koondatakse tulevased koosvõimemeetmed
kolme rühma:
› usaldusväärne teabevahetus;
› koosvõime arhitektuur;
› uute ELi õigusaktide IKT-mõju hindamine.
Kõnealuseid meetmeid toetavad teadlikkuse suurenda-
misele suunatud kaasnevad meetmed ning parimate ta-
vade jagamise meede.
Ühtse visiooni kohaselt edendab koosvõime 2015. aas-
taks tähelepanuväärselt Euroopa avalike teenuste osuta-
mist ja seda tänu järgmisele:
› Euroopa Liidu poliitika ja eesmärkidega kooskõlas
olevad asjakohased juhtimisstruktuurid ja −menetlused;
› usaldusväärne teabevahetus, mida võimaldavad
ühiselt kokkulepitud, sidusad ja kooskõlastatud koos-
võimealgatused, sealhulgas õiguskeskkonna loomine,
koosvõimeraamistike arendamine ning koosvõime-
standardeid ja -eeskirju käsitlevad kokkulepped.
Ühtlasi on komisjon pärast laiaulatuslikku arutelu
liikmesriikide ja muude sidusrühmadega koostanud
Euroopa avalikke teenuseid suunava Euroopa koos-
võimeraamistiku (EIF, vt teatise lisa 2). Euroopa koos-
võimeraamistikuga antakse Euroopa haldusasutustele
suuniseid Euroopa avalike teenuste kindlaksmäärami-
se, väljatöötamise ja rakendamise vallas. Raamistikuga
kehtestatakse:
› 12 aluspõhimõtet, millega koondatakse haldusasu-
tuste, ettevõtjate ja kodanike avalike teenustega seotud
ootused;
› avalike teenuste kontseptuaalmudel, millega kavan-
datakse Euroopa avalike teenuste ülesehitus ja tõstetakse
esile, miks ja kus on koosvõime tarvilik;
› koosvõime neli tasandit: õiguslik, organisatsiooniline,
semantiline ja tehniline;
› koosvõimelepingud, võttes aluseks standardid ja ava-
tud platvormid.
Komisjon rakendab Euroopa koos-
võimestrateegiat ISA-programmi ja
CIP ICT-PSP (Competitiveness and
Innovation Framework Programme
Information and Communications
Technology Policy Support Programme) programmi
raames kavandatud meetmete kaudu. Komisjon koos-
tab jooksva ISA-tööprogrammi pärast ISA-komitees esin-
datud liikmesriikidega konsulteerimist. Komisjon võttis
esimese ISA-tööprogrammi vastu 30. juunil 201076 ning
see vaadatakse läbi kord aastas, et kajastada poliitika või
prioriteetide muutumist. Niisamuti koostab komisjon
Euroopa koosvõimestrateegiat rakendatakse programmide ISA ja CIP kaudu.
75 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 922/2009/EÜ, 16.
september 2009, Euroopa haldusasutuste koosvõimealaste lahenduste (ISA)
kohta (http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:260:
0020:0027:ET:PDF)
76 http://ec.europa.eu/isa/workprogramme/doc/isa_work_programme.pdf
71 KOM (2010) 744. http://www.riso.ee/et/EU/COM_2010_744_ET_ACTE_f.pdf
72 KOM(2010) 245 — Euroopa digitaalne tegevuskava (http://ec.europa.eu/
information_society/digital-agenda/index_en.htm)
73 http://ec.europa.eu/isa/documents/isa_annex_i_eis_en.pdf
74 http://ec.europa.eu/isa/documents/isa_annex_ii_eif_en.pdf
50
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
teenuste väljatöötamise algetapis, mis võiksid tulevikus
saada osaks Euroopa avalikest teenustest;
› aitama kaasa Euroopa koosvõimestrateegia ning
seonduvate koosvõimemeetmete juhtimisele.
Koosvõime alused realiseeritakse ISA-programmiga.
ISA-programm on koostatud aastateks 2010–2015. Selle
maht on 161 886 000 eurot. Igal aastal vaadatakse prog-
ramm üle ja seejärel täiendatakse seda uute projektidega.
Aastal 2011 on avatud 28 projekti 77. Projektid on jaotatud
klastritesse. Strateegilised otsused tegevuste käivitami-
seks teeb ISA-komitee, mis koosneb kõrgetasemelistest
ekspertidest. Igat riiki esindab üks ekspert. ISA-komiteele
valmistab materjalid ette koordinatsioonigrupp (üks
ekspert igast liikmesriigist). ISA-komitee moodustab va-
jadusel tegevusklastrite koordineerimiseks töögruppe.
Praeguseks on loodud kolm töögruppi: usaldusväärne
andmevahetus, koosvõime arhitektuur ja parimate tava-
de jagamine. Igas töögrupis on üks esindaja igast liikmes-
riigist. Kõigis 28 projektis on liikmesriikide roll esitada
infot komisjoni läbiviidavate uuringute tarbeks ning kor-
raldada liikmesriigi osalust.
pärast CIP-korralduskomitees esindatud liikmesriikidega
konsulteerimist CIPi iga-aastase ICT-PSP-tööprogrammi.
Euroopa koosvõimeraamistikuga tuleks arvestada siis,
kui haldusasutused loovad Euroopa avalikke teenu-
seid, ning ka ELi poliitika rakendamist toetavate IKT-
süsteemide arendamisel. Raamistikku tuleks arvesse
võtta ka igal valitsustasandil, rakendades avalikke teenu-
seid, mis võiksid tulevikus saada osaks Euroopa avalikest
teenustest.
Eesti avalik sektor peaks vastavalt teatisele:
› viima riiklikud koosvõimestrateegiaid kooskõlla
Euroopa koosvõimestrateegiaga ning riiklikud algatused
ja meetmed kooskõlla vastavate ELi tasandi algatuste ja
meetmetega;
› Euroopa koosvõimestrateegia rakendamisel tegema
koostööd omavahel, liikmesriikidega ja komisjoniga,
jälgides samas edusamme ja seonduvate meetmete mõju
riiklikul tasandil;
› viima Eesti koosvõimeraamistiku kooskõlla Euroopa
koosvõimeraamistikuga;
› arvestama Euroopa mõõtmega selliste avalike
77 http://www.riso.ee/et/Euroopa/ISA/programm
2.1
Ava
liku
sekt
ori t
oim
imis
e tõ
hust
amin
e
51Infoühiskonna aastaraamat 2010
Uuno [email protected] ja Kommunikatsiooniministeerium
2.1.4
Millised on viisakad formaadid?
Maailm räägib üha rohkem avatud riigist, avatud spetsi-
fikatsioonidest, avatud standarditest, avatud andmetest.
Avatus tähendab eelkõige seda, et inimesed ja masinad
saavad kergesti ja ilma täiendavate kuludeta andmeid
lugeda, luua ja vahetada. Andmete esitamiseks ja vor-
mindamiseks kasutatakse tavaliselt mingit märgistus-
keelt ehk formaati. Formaat on keel, mille abil saab ka-
sutaja esitada andmeid mistahes soovitud formaadis.
Inimestele suunatud andmed peaksid olema formaadis,
mida saab vaba tarkvara produktidega lugeda, muuta ja
taasluua ilma täiendavate konverteerimisteta. Masinatele
suunatud andmete puhul peaks olemas olema nende
töötlemist toetav, platvormist sõltumatu vaba tarkvara.
Kui me vaatame praegu avaliku sektori veebe, dokumen-
diregistreid ja muid dokumendivaramuid, siis näeme
väga suurt hulka erinevaid formaate, millest paljud on
kinnised, tootepõhised. Nii näiteks näeme e-õiguse por-
taalis78, Riigikantselei dokumendiregistris, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregist-
ris ja mujal valdavalt ainult suletud formaatides faile.
Nimetatud veebid pole kahjuks erandid. Parem pole olu-
kord ka avaliku sektori asutuste omavahelisel suhtlemisel
e-kirjade või dokumendivahetuskeskkonna kaudu.
Teine probleem on formaatide palju-
sus. Vaatame üht maailma edukamat
projekti, paljukeelset ülemaailmset
võrguentsüklopeediat Vikipeedia.
Askeetlik Vikipeedia piirdub sisuliselt
kahe formaadiga: XHTML ja PNG.
Koosvõime raamistik soovitab riigi ja
kohalike omavalitsuste asutuste digi-
taalsel omavahelisel ja avalikkusega
suhtlemisel piirduda avalike ja standardiseeritud failifor-
maatidega HTML (XHTML), XML, PNG, SVG, PDF, ODF,
BDOC. Allpool iseloomustame neid lühidalt ja toome ära
nende alternatiivid, mida ei soovitata. Loetelu pole lõp-
lik. Artiklis ei käsitleta videomaterjalide, sotsiaalmeedia,
programmide, semantilise veebi, pakitud failide jms ma-
terjali esitamist.
ODF – Open Document FormatDigitaalsel suhtlemisel avalikkusega (digitaalsed kirjad,
veebidest allalaetavad dokumendivormid jne) peaks
mitmepoolset redigeerimist vajavates dokumentides
kasutama ODF-formaati. ODFi peaks eelistama seal, kus
on avalik huvi nende taaskasutuseks. ODF on avatud for-
maat, mis on vormistatud ISO-standardina79. Avatud fai-
liformaadina on ODF sõltumatu ühest kindlast rakendus-
programmist, tootjast või operatsioonisüsteemist. Open
Document’i kasutavad vaikeformaadina näiteks järg-
mised kontoritarkvararakendused: OpenOffice.org, Sun
StarOffice, Oracle Open Office, IBM Lotus Symphony,
Google Docs, KOffice, NeoOffice, Mobile Office. Open
Document’i tugi on olemas ka paljudel teistel tarkvara-
rakendustel: IBM Workplace, IBM Lotus Notes 8, Corel
WordPerfect Office, EIOffice, Co-Create Office, Abiword,
TextEdit, TextMaker, Gnumeric, Scribus jt. ODF-failide
laienditeks on tavaliselt .odp (esitlus), .ods (arvutusta-
belid), .odt (tekstid). ODF võiks HTMLi kõrval olla ava-
likkusele suunatud dokumentide põhiformaat. Lubatud
alternatiividena võib andmeid esitada kujudel .txt ja .csv.
Sama funktsionaalsusega ebasoovitatavad alternatiivid
on .doc, .docx, .xls, .xlsx, .ppt, .pptx, .rtf .
PDF – Portable Document FormatNende dokumentide puhul, mis redigeerimist ja taas-
kasutamist ei vaja, võib kasutada PDF-formaati. PDF on
PostScriptil põhinev arvuti riist- ja tarkvaraplatvormist
sõltumatu elektrooniliste dokumentide vorming. PDF-
faile kasutatakse eeskätt virtuaalse paberina, trükietteval-
mistuses ja dokumentide arhiveerimiseks. PDF on kin-
nitatud rahvusvahelises ISO-standardis ISO 32000-1[1].
Peale selle määrab rahvusvaheline standard PDF/X ISO
15930 kindlaks trükiettevalmistuseks sobiliku PDF-faili,
rahvusvaheline standard PDF/A ISO 19005 sätestab nõu-
ded dokumentide arhiveerimisele. PDFi tuleks kasutada
siiski teatud ettevaatusega, kuna see formaat teeb and-
mete taaskasutuse raskeks või peaaegu võimatuks.
Koosvõime raamistik soovitab riigi ja
kohalike omavalitsuste asutuste digitaalsel
omavahelisel ja avalikkusega suhtlemisel
piirduda avalike ja standardiseeritud failiformaatidega.
78 http://eoigus.just.ee 79 ISO/IEC 26300:2006 Open Document Format for Office Applications
(OpenDocument)
52
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
PNG – Portable Network GraphicsPNG sobib rasterkujutiste esitamiseks. PNG-formaati on
soovitatav kõikjal GIFi asemel kasutada. Suurte pildifai-
lide korral on lubatud ka JPEG-formaat ja muutumatu
kvaliteedi säilimist vajavates rakendustes TIFF-formaat.
SVG – Scalable Vector GraphicsSVG on XMLil põhinev keel, mis kirjeldab nii staatilist
kui dünaamilist (st interaktiivset ja animeeritud) kahe-
mõõtmelist vektorgraafikat. SVG spetsifikatsioon on
W3C avatud standard. SVG-pildid ja nende käitumine
määratakse kindlaks XMLil põhinevas tekstifailis. See
tähendab, et neis olevaid tekste saab otsida ja indekseeri-
da. Nüüdisaegsed brauserid toetavad SVG-märgendkeelt
väliste programmide abita, üksnes Microsofti Internet
Explorer saab SVG-toe 9. versioonis.
bDOCBDOC-standard määrab kindlaks XML-kuju täiusta-
tud elektrooniliste allkirjade jaoks. Sellel standardil on
pikaajaline tõestusväärtus. See on vastavuses Euroopa
direktiiviga ning see kaasab kasulikku lisainformatsioo-
ni tavapäraste kasutusjuhtude puhuks. Saadav lisateave
sisaldab ka tõestusmaterjali allkirja kehtivuse kohta, mis
on kasutatav isegi siis, kui allkirjastaja või verifitseerija
üritab hiljem allkirja kehtivust eitada (salata). Eesti ava-
lik sektor läheb seni kasutusel olnud DDOC-formaadilt
praegu üle BDOCle. Allkirjastada võib mistahes formaa-
dis faile.
Avaliku sektori üleminekut viisakatele
vormingutele koordineerib Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodud
tarkvara töögrupp.
HTML – Hyper Text Markup Language; XHTML – Extensible HyperText Markup LanguageHTML on veebilehtedes kasutatav märgenduskeel.
HTML-dokumentide (-failide) veebist allalaadimiseks ja
vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. HTML lahutab
üksteisest sisu, vaate ja objekti muud omadused. HTML
paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimal-
dab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript’i, ning
CSSi, millega kirjeldatakse lehe kujundust. Avaliku sek-
tori veebilehed võiksid olla XHTML-keeles. XHTML on
veebilehtede loomiseks kasutatav keel. XHTMLi puhul
on tegemist HTML-keelega, mis on realiseeritud XMLis.
XML – Extensible Markup LanguageXML on W3C soovitatud üldotstarbeline markeerimis-
keel, mille eesmärgiks on struktureeritud info jagamine
erinevate infosüsteemide vahel, eelkõige interneti (int-
raneti) veebipõhistes rakendustes. XML on laiendatav
keel, mis tähendab, et elemente on võimalik defineerida
alates ülesande püstitamisest. XMLil põhinevad mitmed
muud keeled, näiteks XHTML, RDF, OWL, RSS, MathML,
GraphML, MusicXML, XSIL, SVG, GML, XBRL, SOAP,
WSDL ja tuhanded teised. XML-keeles vahetatakse and-
meid X-tee keskkonnas, DVKs; riigiportaali eesti.ee kõik
vormid on realiseeritud XML-keeles. RIHA laiendusena
on loomisel XML-metaandmete varamu. XMLina on
esitatud õigusaktid Riigi Teataja veebiväljaandes. XML
on infosüsteemide vahelise infovahetuse põhitehnoloo-
gia. Kasutajale teisendatakse XML-dokumendid XMTL-,
ODF- või PDF-formaati.
2.1
Ava
liku
sekt
ori t
oim
imis
e tõ
hust
amin
e
53Infoühiskonna aastaraamat 2010
Tarvi Martens [email protected]
2.1.5
Kui kõrgelt lendab kurg?
Mida võiks olla ühist IT-maailmal ja kurel? Tuleb väl-
ja, et küllaltki palju. Peale selle, et kured pisikesi iti-
mehi toovad, on üleeuroopaline pilootprojekt STORK
(kurg; Secure identiTy acrOss boRders linKed) toonud
Euroopale e-identiteetide koostoimevõime.
Pikki aastaid unelmana püsinu sai
2010. aastal reaalsuseks. Eesti ID-
kaardi, digi-ID ja mobiil-ID omani-
kud saavad sisse logida välismaistes-
se e-teenustesse ja vastupidi – meie
e-teenused on avatud välismaalaste-
le. Loomulikult ei räägi me kõikidest välismaalastest ega
kõikidest e-teenustest, aga sellest lähemalt allpool.
Kogu süsteem toimib vastastikuse usalduse põhimõttel.
Kõigil riikidel on oma „e-piirivalvurid“ ehk PEPSid (Pan-
European Proxy Service), mis omavahel suhtlevad.
Kodumaine e-teenus aga suhtleb ainult koduse PEPSiga.
Nii ei pea teenuseosutaja välismaisest keerukusest mida-
gi teadma. Kui välismaalane tahab e-teenusesse sisse saa-
da, siis saadetakse ta kodumaise PEPSi kaudu oma maale
tagasi autentima. Autentimistulemus saabub sama teed
mööda tagasi ning e-teenus saab teada kasutaja identi-
teedi. Nii lihtne see ongi.
STORKi konsortsiumis osaleb 17 riiki ja 32 organisatsioo-
ni, nii et juba kõige selle koordineerimine on olnud paras
pähkel. Neli riiki on äsja liitunud ja nende võrkuühen-
damine on veel käimas. Eestist on konsortsiumi täisliik-
meks AS Sertifitseerimiskeskus, kuid ta pole üksi – vaja
on ju ka e-teenuse pakkujaid!
Projektis on kokku kuus rakenduspilooti, millest Eesti
osaleb viies. Meie oleme üks tublimaid – suurem osa rii-
kidest osaleb vaid ühes-kahes piloodis. Samuti lähtume
põhimõttest, et lubame oma teenustesse kõikide konsort-
siumis osalevate riikide kasutajaid, kuigi paberite järgi on
kohustuslik lubada ainult konkreetses rakenduspiloodis
osalejaid. Nüüd aga pilootidest lähemalt.
Esimene rakenduspiloot on üldist laadi e-autentimine,
tüüpiliselt meie eesti.ee-laadsesse riigiportaali. Meie saa-
me siseneda Austria, Belgia, Portugali ja Saksamaa tee-
nustesse, nemad ja veel mõned riigid jälle eesti.ee-sse.
Teine rakenduspiloot räägib turvalisest
suhtluskeskkonnast – tugev autentimine
tagab noortele suhtlejatele pedofiilivaba
elu. Eesti sellest osa ei võta, sest meie ei
ole veel aru saanud, kuidas panna noo-
ri eelistama mingit spetsiifilist suhtlus-
keskkonda ...
Kolmandaks on ülikoolide teenused. Esmaselt räägi-
me sisseastumisavalduste esitamisest autenditud moel.
Mõned ülikoolid pakuvad ka kohalikke teenuseid – näi-
teks autendid ennast Eesti ID-kaardiga ja saad Grazi
Tehnikaülikoolis Austrias e-õppe süsteemis ringi tuusel-
dada (muidugi ainult siis, kui sa seal tudeng oled). Meie
omalt poolt pakume kohalikesse ülikoolidesse sisseastu-
mist www.sais.ee kaudu.
Neljanda piloodi nimi on „e-kättetoimetamine” ehk siis
räägime tähitud posti sarnasest ilmingust elektroonilises
keskkonnas. Kirja vastuvõtmisel tuleb eelnevalt anda di-
gitaalne allkiri. Mitmes riigis on sellist teenust juba kaua
kasutatud ning see asendab ametlikult tähitud posti.
Meie täiendasime oma DigiDoc Portaali nii, et välismaa-
lased sisse saaksid, ja lõime „tähitud jagamise” võimaluse.
Meie saame sisse Austria ja Sloveenia e-kättetoimetami-
se keskkondadesse.
Elukoha registreerimine on igal pool au sees, ka siis, kui sa
välismaale elama lähed. Selleks on viies STORKi raken-
duspiloot ehitanud aadressideklaratsioonide vahetamise
süsteemi. Lähed Portugali elama, kirjutad ennast sisse,
ning saad Portugali e-teenusest Eesti ID-kaardi abil ühe
digitaalselt allkirjastatud PDFi. Sisened seejärel eesti.ee
portaali ning laadid selle PDFi üles. Nii saab rahvastikure-
gister kvaliteetse tõendusmaterjali sinu uuest elukohast.
Piloodis osalevad peale meie veel Portugal, Hispaania,
Rootsi ja Sloveenia.
Viimane, tõenäoliselt kõige suurema kasuteguriga ra-
kenduspiloot on Euroopa Komisjoni e-teenuste ühtse
autentimisportaali – ECAS – STORKifitseerimine. Selle
kaudu pääseb ligi mitmetele olulist huvi pakkuvatele
teenustele, näiteks siseturu infosüsteemile ning Euroopa
Uuringuprogrammide Osalejaportaalile (FP7). Endise
Eesti ID-kaardi, digi-ID ja mobiil-ID
omanikud saavad sisse logida välismaistesse
e-teenustesse.
Meie saame siseneda Austria, Belgia, Portugali ja Saksamaa teenustesse, nemad ja veel mõned riigid jälle eesti.ee-sse.
54
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
on deklareerinud, et ei pane pärast projekti lõppu kohe
pille kokku ega tõmba PEPSe seinast välja. Euroopa Liidu
juhtmõtte – kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumise
toeks on parim vahend e-teenus ning ühtne identifitsee-
rimis- ja autentimissüsteem on üleeuroopaliste teenuste
alustalaks.
Pikka lendu sulle, kurg!
paroolipõhise autentimise asemel saab
siis kasutada tugevat omamaist e-iden-
titeeti, näiteks ID-kaarti.
STORK-projekt lõpeb 2011. aasta lõ-
pus. Hetkel tegeletakse hoolsalt pro-
jekti jätkusuutlikkuse küsimusega.
Enamik partnereid saavad aru loodud
e-autentimise taristu väärtusest ning
Euroopa Liidu juhtmõtte –
kaupade, teenuste ja
inimeste vaba liikumise toeks on
parim vahend e-teenus.
2.1
Ava
liku
sekt
ori t
oim
imis
e tõ
hust
amin
e
55Infoühiskonna aastaraamat 2010
Kristo Mä[email protected]
2.1.6
Kuidas püüda tuult väljal? E-rahvaloenduse kasutuselevõtt Eestis
Eesti inimese soov ajada asju täpselt endale sobival ajal
andis Statistikaametile mõtte viia 2011. aasta rahvaloen-
dus internetti, kus saab ise loendusküsimustikule vastata.
Eelmise, 2000. aasta rahvaloenduse lõpupäevil oli selge,
et üheteistkümnendat korda ei saa loendust viia läbi nii,
nagu on neid Eesti alal alates 1881. aastast tehtud. Kuigi
üksikasjad on alati erinenud, on rahvaloendusi Eestis
korraldatud kahel viisil: inimene on täitnud talle toodud
küsimustiku ja rahvaloendaja on sellele hiljem järele
tulnud, või on rahva loendajad ise inimesi küsitlemas
käinud. Esimest lähenemist kasutati valikuliselt 1920.–
1930. aastate Eesti Vabariigi rahvaloenduste puhul, teine
tüüp juurdus koos Nõukogude korra kehtestamisega.
Ka teistes maailma riikides kasutatakse rahvaloendus-
te puhul väga erinevaid meetodeid alates kirjeldatuist
ja lõpetades juba vaid riiklikes registrites olevatel and-
metel põhinevate rahvaloendustega. Viimast kasutavad
näiteks Põhjamaad, aga ka Eesti on seadnud eesmärgiks
jõuda selleni järgmiseks, 2021. aasta rahvaloenduseks.
Teadaolevalt annab 16 riiki maailmas sel korral (2010.–
2011. aasta loendusvoorus) inimestele võimaluse osale-
da e-loendusel ehk vastata küsimustikule interneti teel.
Mobiilne rahvastikAastal 2000 toimunud kümnes Eesti rahvaloendus näitas
elanike suurt mobiilsust ja raskusi inimeste küsitlemisel –
kes käib teises linnas tööl ja jõuab koju alles hilisõhtul, kes
on läinud ajutiselt välismaale, keda ei õnnestu loendajal
korduvkülastustest hoolimata kodunt tabada. Samas
pole võimalik teha kompromisse, sest kogu elanikkonda
tuleb kindlaksmääratud loendusaja jooksul küsitleda ja
mida enam kordi peab loendaja ühe kodu ukse taha ta-
gasi pöörduma, seda kulukamaks loendus maksumaks-
jale kujuneb. Kui märgatavat osa elanikkonnast aga ei
õnnestu mingilgi kujul loendada, puudub loendusega
saadud andmetel väärtus. Ei saa selgeks, kui suur on te-
gelik rahvaarv, missugused on erinevate vanuserühmade
arvulised vahekorrad, ei saa teha statistikat ka väiksema-
te piirkondade kohta, mida tavapärased valikuuringud
ei võimalda. Mõistagi on elanike mobiilsus piirkonniti
erinev, kuid sellest tingitud raskusi traditsioonilise rahva-
loenduse korraldamisel on kogetud terves Euroopas. See
näitas kätte muutuste möödapääsmatuse Eesti rahvast
hõlmava statistilise suuraktsiooni korraldamisel ühes
kümnendis.
Et märkimisväärse osa elanikkonna
kättesaamine on nagu väljalt tuule
püüdmine, tuli tõdeda ka 2009. aasta
lõpus ja 2010. aasta alguses läbi viidud
2011. aasta rahva ja eluruumide loen-
duse (REL 2011) prooviloendusel, kus katsetasime välja-
töötatud metoodikat, IT-süsteeme ja tööde üldist korral-
dust. Prooviloendus toimus üheksas Eesti omavalitsuses,
kusjuures piirkonnad valiti võimalikult erinevad – suur-
linnad, väikeasulad, korter- ja individuaalelamud, uusra-
joonid ja juba väljakujunenud asustus. Kokku küsitlesime
üle 10 000 inimese. Kõige keerulisem oli jõuda just linna-
ja linnaäärsete uuselamurajoonide elanikeni, kus elavad
enamalt jaolt nooremapoolsed ja väga liikuvad inimesed.
Loendamine olgu mugavTeine selge suundumus on Eesti elanike ootus ja harju-
mus ajada oma asju interneti teel. See väljendub selles,
et üle 90% üksikisikutest täidab tuledeklaratsiooni elekt-
rooniliselt, kord-korralt kasvab e-hääletamise osakaal, et
internetipanku kasutatakse palju, või selles, et inimestel
on võimalik paarikümne minuti jooksul interneti teel et-
tevõte luua. Taolisi näiteid võib tuua veel, kuid need kõik
toetavad ootust lahendada mingi küsimus meelepärasel,
kiirel ja võimalikest variantidest kõige mugavamal viisil.
REL 2011 prooviloendusel katseta-
sime esmakordselt Eesti rahvaloen-
duste ajaloos ka e-loendust ehk või-
malust vastata loendusküsimustikule
interneti teel selleks spetsiaalselt loo-
dud veebikeskkonnas. Prooviloendus
toimuski sellises järjestuses, et es-
malt said inimesed ise internetis loendusküsimustiku
täita ja neid, kes seda ei teinud, külastas hiljem rahva-
loendaja. Tulemus kinnitas suurelt jaolt 2005.–2006.
Märkimisväärse osa elanikkonna kättesaamine on nagu väljalt tuule püüdmine.
REL 2011 prooviloendusel katsetasime esmakordselt Eesti rahvaloenduste ajaloos ka e-loendust.
56
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
Rahvaloenduse tulemus loebElanike suure mobiilsuse ja raskestitabatavusega on puu-
tunud kokku kõik vabade ühiskondade rahvaloenduste
korraldajad. Kuna rahvaloenduse põhiliseks väärtuseks
on kogu elanikkonna küsitlemine, siis on sellel osalemine
enamasti inimestele seadusega kohustuslikuks tehtud ja
mõnel pool on mitteosalemisel võimalus rakendada isegi
rahatrahve (nt Luksemburgis 250–2500 eurot). Seetõttu
otsitakse kogu maailmas rahvaloendusel osalemise suu-
rendamiseks inimeste igapäevase elurütmiga sobivaid
meetodeid, et loenduse tulemusel tekiks usaldusväärne
statistika. Kvaliteedis pole võimalik mööndusi teha, sest
saadud statistikat kasutatakse igapäevaste otsuste tege-
misel ja nii mõjutab loenduse abil kogutav statistika iga
Eesti inimese elu. Eesti on nii väike riik, et tõepoolest iga-
üks loeb.
2011. rahva ja eluruumide loendusKüsitletakse seisuga 31.12.2011 kell 00.00
Loenduse aeg 31.12.2011–31.03.2012
E-loendus 31.12.2011–31.01.2012
Küsitlusloendus 16.02–31.03.2012
aastal läbi viidud turu-uuringu tule-
musi, mille kohaselt oli märgatav osa
inimestest valmis e-loendusel osalema.
Prooviloenduse valimist osales e-loen-
dusel 21,4% ja lisaks üle 3500 huvilise,
kes lihtsalt katsetasid küsimustiku täit-
mist ning andsid vastamiskeskkonna
arendamiseks tagasisidet. Inimeste val-
midus vastata küsimustikule interneti teel on julgustanud
Statistikaametit seadma 2011. aasta rahvaloenduse ees-
märgiks küsitleda e-loenduse abil 25% rahvastikust.
Elu läheb mugavamaks ka e-loendusel mitteosalenud
inimesi küsitleval 2000 rahvaloendajal, sest esmakordselt
täidavad loendajad loendusküsimustiku sülearvutis ja
andmed edastatakse turvakanalite kaudu Statistikaameti
serveritesse. Tavaolukorras ei täideta mingeid paberan-
keete. Ühtlasi tekib loenduse korraldajatel esmakordselt
pidev ülevaade tehtud tööde mahust ja see võimaldab
hinnata, kas töödega ollakse graafikus. Veel eelmisel rah-
valoendusel tähendas see 4600 rahvaloendajale mahu-
kat paberaruandlust.
2011 aasta rahvaloenduse
eesmärk on küsitleda
e-loenduse abil 25%
rahvastikust.
2.1
Ava
liku
sekt
ori t
oim
imis
e tõ
hust
amin
e
57Infoühiskonna aastaraamat 2010
Lauri [email protected] Rahvusarhiiv
2.1.7
Digitaalarhiivi arendamise seis Rahvusarhiivis 2010. aastal
Rahvusarhiivi peamine arendusülesanne aastatel 2008–
2012 on täisfunktsionaalse digitaalarhiivi väljaarendami-
ne. Vähemalt esialgu on digitaalarhiivi funktsionaalsuse
loomine suunatud eelkõige riigiasutustele, et luua neile
võimalus turvaliselt ja kontrollitult digitaalselt saadud ja
loodud dokumente üle anda. Igapäevased arhiivikasu-
tajad tutvuvad tänapäeval digiteeritud või paberkandjal
varasemate aegade kirikuraamatute, hingeloendite, pro-
tokollide või kirjavahetustega valdavalt veebis asuvas
arhiivi virtuaalses uurimissaalis, aga siiski veel ka tavapä-
rastes arhiivide lugemistubades. Nende jaoks muutuvad
nüüdisaegsesse digitaalarhiivi antud dokumendid oluli-
seks ja huvitavaks võib-olla alles aastakümnete või -sada-
de pärast. Aga selleks, et me saaksime asutustes elektroo-
niliselt sündivaid dokumente tulevikus kasutada, nende
säilivuses ja autentsuses kindlad olla, on Rahvusarhiiv
just nimelt praegu loomas korralikku digitaalarhiivi.
Digitaalarhiivi tarkvaraAastatel 2006–2007 läbi viidud digitaalarhiivi tarkvara
süsteemi analüüsi, arhitektuuri ja toimimismudelit alu-
seks võttes viis Rahvusarhiiv 2008. aastal läbi riigihanke
digitaalarhiivi tarkvaramoodulite tarnimise raamle-
pingu sõlmimiseks. Hanke eesmärgiks oli leida kolm
parimat tarkvarafirmat, kes tarniksid Rahvusarhiivile
kolme aasta jooksul loodavad digitaalarhiivi tarkvara
moodulid. Edukaiks osutusid AS Webmedia, AS Helmes
ja AS TietoEnator Eesti (hiljem muudeti nimetus AS
Tieto Estonia) ning nendega allkirjastas riigiarhivaar sep-
tembris 2008 ka raamlepingud. Seoses eelarvekärbetega
ei olnud 2008. aastal raamlepingu raames võimalik digi-
taalarhiivi tarkvaraarendusi tellida.
Digitaalarhiivi tarkvara arendamine kinnitati
Rahvusarhiivi taotluste tulemusel üheks riiklikuks priori-
teetseks IT-investeeringuks, mida rahastatakse struktuuri-
fondide vahenditest iga-aastaste otsustega. Digitaalarhiivi
arendamise projekt on jagatud kolmeks etapiks ning seni
on Vabariigi Valitsus „Majanduskeskkonna arendamise
rakenduskava” prioriteetse suuna „Infoühiskonna eden-
damine” investeeringute kavas kinnitanud kaks esimest:
› 28. mail 2009 kinnitatud Rahvusarhiivi digitaalarhiivi
dokumentide vastuvõtmise funktsionaalsuse projekt
summas 7 miljonit krooni (projekti periood 2009–2010);
› 1. juulil 2010 kinnitatud Rahvusarhiivi digitaalarhiivi
pikaajalise säilitamise funktsionaalsuse projekt summas
8 miljonit krooni (projekti periood 2010–2011).
Kolmanda etapina peab järgnema digitaalarhiivi juur-
depääsu ja kasutamise funktsionaalsuse projekt aastatel
2011–2012.
Digitaalarhiivi raamlepingu raames viidi 2009. aasta suvel
läbi hange digitaalarhiivi vastuvõtumooduli loomiseks.
Raamlepingus osalevate firmade pakkumustest selgus, et
AS Helmes ja AS Webmedia lähtusid vabavaralistel kom-
ponentidel põhineva uue tarkvara loomisest. AS Tieto
Estonia pakkumus sisaldas olemasoleva digitaalarhiivi
tarkvara Tessella Safety Deposit Box 4 (SDB4) juuruta-
mist ja täiendamist vastavalt Rahvusarhiivi vajadustele.
Parimaks osutus Tieto Estonia pakkumus ning 3,195
miljoni krooni suuruse maksumusega leping sõlmiti sep-
tembris 2009. Tööd lõpetati mais 2010.
Vastuvõtumoodulis kasutatav Tessella
SDB tarkvara on välja töötatud Briti tark-
varafirmas Tessella Briti Rahvusarhiivi
tellimusel ning selle peamisteks kasuta-
jateks on Briti, Šveitsi, Malaisia, Hollandi
ja USA rahvusarhiivid, Austria avaliku
sektori keskne digitaalarhiiv, Briti rah-
vusraamatukogu ja Wellcome Trusti raa-
matukogu. Rahvusarhiivi otsus toetuda
oma digitaalarhiivi tarkvara arendamisel
osaliselt valmistarkvarale oli tingitud
soovist kaasata arendustesse autoriteet-
setes digitaalarhiivinduse riikides aasta-
tega kogunenud teavet ja kogemusi ning
ka ise vastava oskusteabe globaalses loo-
mises kaasa rääkida.
Vastuvõtumooduli valmides viidi raamlepingu raames
digitaalarhiivi tehnilise teatmestu mooduli loomiseks
läbi järgmine tarkvarahange. Ka selle võitis AS Tieto
Estonia, kellega koos jätkati Tessella SDB4 tarkvara
Rahvusarhiivi otsus toetuda oma digitaalarhiivi tarkvara arendamisel osaliselt valmistarkvarale oli tingitud soovist kaasata arendustesse autoriteetsetes digitaalarhiivinduse riikides aastatega kogunenud teavet ja kogemusi ning ka ise vastava oskusteabe globaalses loomises kaasa rääkida.
58
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
Rahvusarhiivile üle 660 dokumendi digitaalsed koopiad
(1990. aastate Tartu Linnavalitsuse õigusaktide failid).
2010. aastal liidestati UAM Riigikantselei dokumendi-
haldussüsteemiga (samuti GoPro Case, kuid märksa
erinev seadistus) ning viidi läbi esimene digitaalsete
originaalfailide üleandmine. Üle anti 2009. aastal tege-
vuse lõpetanud rahvastikuministri büroo arhiiviväärtus-
likud materjalid aastatest 1997–2009 (nii paberkandjal
kui digitaalselt sündinud dokumendid). Rahvusarhiivi
jõudis 302 säilikut, millest 192 olid pabersäilikud ja 105
digitaalsed säilikud. Digitaalsed säilikud sisaldasid kok-
ku 232 digitaalset dokumenti ja 493 faili. Arhiiviskeem,
pabersäilikute kirjeldused ja digitaalsed säilikud koos
kirjeldustega anti UAMi abil DVK kaudu üle. Digitaalsed
dokumendid sisaldasid mitmetes erinevates vormingu-
tes faile (DDOC, DOC, PDF, CSV, TXT, XML, RTF). Mitte-
arhiivivormingus failid migreeriti UAMis arhiivivormin-
gusse (reeglina PDF) ning Rahvusarhiivile anti üle nii
originaal- kui migreeritud failid. Üleandmisprojekt kul-
ges Rahvusarhiivi digitaalarhiivi büroo ja Riigikantselei
asjaajamise osakonna koostöös suhteliselt ladusalt, kuigi
tegevuse käigus tuli jooksvalt lahendada mitmeid esma-
kordselt esile kerkinud ja pretsedenti loovaid sisulisi kü-
simusi ning tarkvara rakendamisest tulenevaid tehnilisi
probleeme.
UAMi on kasutusele võtnud ka Rahvusarhiivi arhivaarid
arhiivimaterjalide kirjelduste loomiseks ja ümberkorras-
tamiseks arhiivisisestes toimingutes.
UAM on kõigi maailma rahvusarhiivide ja digitaalarhii-
vide tarkvarade seas unikaalne lahendus. Tarkvara loob
võimaluse standardiseerida dokumentide kirjeldusi ning
anda dokumendid kesksesse digitaalarhiivi üle ühtsel
kujul olevate XML-kapslitena olukorras, kus dokumente
luuakse paljudes erinevates dokumendihaldussüstee-
mides väga erineval mittestandardsel kujul. Teistes riiki-
des on enamasti kasutusel lähenemine, et rahvusarhiiv
nõuab asutuste EDHSidelt dokumentide väljastamist ja
üleandmist rahvusarhiivi kehtestatud vormingus, mis
muudab dokumentide üleandmisel nende valideerimise
ja vastavuse kontrollimise rahvusarhiivi jaoks väga keeru-
liseks, ajamahukaks ja tõenäoliselt vigaderohkeks. UAMi
abil aga luuakse Eesti Rahvusarhiivi digitaaldokumentide
standardile vastavus üks kord – EDHSi UAMiga liidesta-
misel – ning kõik valideerimiskontrollid teeb asutuse ar-
hivaar juba enne üleandmist.
Universaalset arhiveerimismoodulit on tutvustatud teis-
te riikide digitaalarhiivide esindajatele erinevatel kohtu-
mistel ja mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel, kus
see on pälvinud olulist tähelepanu.
kasutuselevõttu ning eestindamist. Leping maksumu-
sega 1 848 600 kr sõlmiti juunis 2010 ning tehtud tööd
ja loodud tarkvara anti üle detsembris 2010. Tehnilise
teatmestu mooduli ülesandeks on hallata digitaalsete ja
digiteeritud säilikute tehnilisi metaandmeid ja võimalda-
da nende andmete kohta päringute ja aruannete loomist
ning käivitamist.
2010. aasta lõpuks saavutas Rahvusarhiiv valmisoleku
asutustelt digitaaldokumente vastu võtta. 2011. aastal
tegeletakse edasi digitaalarhiivi hoiumooduli realiseeri-
misega ning aasta lõpuks on eesmärk tagada digitaalar-
hiivis dokumentide pikaajalise kontrollitud säilitamise
võimekus. Sellele järgneb omakorda arhiivi infosüsteemi
uuendamine ning digitaalarhiivi juurdepääsu mooduli
loomine 2012. aastal.
Universaalne arhiveerimismoodulRahvusarhiivi serverites töötavate digitaalarhiivi tarkvara
moodulite kõrval on Rahvusarhiivis loodud ka oluline
tarkvara, mille eesmärgiks on aidata asutuste arhivaare
digitaaldokumentide ja dokumentide kirjelduste üleand-
misel Rahvusarhiivi. Universaalne
arhiveerimismoodul (UAM) on tark-
vara, mis installeeritakse asutuse ar-
hivaari arvutisse ning kuhu arhivaar
saab asutuse elektroonilisest doku-
mendihaldussüsteemist (EDHS)
importida dokumentide kirjeldused
ja ka dokumentide failid, neid kor-
rastada ja kirjeldada, ning lõpuks
moodustada dokumentide XML-
kapslid ja need Rahvusarhiivi üle
anda. UAMi kasutamise eelduseks
on see, et vastava asutuse EDHS lii-
destatakse juba varem UAMiga, üht-
lustamaks EDHSi eksportandmed
UAMi XML-importvorminguga. UAMi abil on võimalik
edastada ka ainult dokumentide kirjeldusinfot, näiteks
kui paberdokumendid on EDHSis registreeritud, mis või-
maldab paberdokumentide kirjeldusandmed ilma täien-
dava sisestamisvajaduseta AISis kasutatavaks teha.
UAMi loomist alustati 2007. aastal analüüsi koostamise-
ga ning 2008. aastal loodi koostöös AS Webmediaga tark-
vara esimene versioon, mida täiendati 2009. aastal kogu-
nenud tagasiside põhjal. Kokku maksis tarkvara loomine
2,4 miljonit krooni.
UAM liidestati 2008. aastal esmalt Tartu Linnavalitsuse
EDHSiga GoPro Case ning pilootprojekti käigus anti
Rahvusarhiivi serverites töötavate
digitaalarhiivi tarkvara moodulite
kõrval on loodud ka oluline tarkvara, mille eesmärgiks on aidata
asutuste arhivaare digitaaldokumentide
ja dokumentide kirjelduste
üleandmisel Rahvusarhiivi.
2.1
Ava
liku
sekt
ori t
oim
imis
e tõ
hust
amin
e
59Infoühiskonna aastaraamat 2010
Henri [email protected]õgeva Maavalitsus
2.1.8
VOLIS
Omavalitsused on juba mõnda aega otsinud tarkvara-
lahendusi, mis oleks abiks volikogude ja valitsuste töös.
Kasutusele on võetud näiteks X-teega liidestatud do-
kumendihaldustarkvarad, osade volikogude istungitest
tehakse veebiülekandeid ning leidub omavalitsusi, kus
ka planeeritavate õigusaktide eelnõud riputatakse ava-
likkusele arutamiseks veebi üles. Seni on puudunud
aga universaalselt kasutatav ja tänapäevane lahendus,
mis ühendaks need ja paljud teised e-teenused ning
annaks e-omavalitsuse võimaluse kõigile soovijate-
le, sõltumata omavalitsuse võimekusest investeerida
tarkvaraarendusse.
VOLIS (volikogude infosüsteem) on uus
tarkvaralahendus, mis järgib e-valitse-
mise parimaid tavasid ning hõlbustab
Eesti kohalike omavalitsuste asjaajamist.
Infosüsteem võimaldab omavalitsuse
juhtimisse kaasata ka kohalikku elanik-
konda, toimides nii ka elanikele suuna-
tud avaliku teenusena. VOLIS loob oma
töökeskkonna volikogude ja kohalike
omavalitsuste liikmetele ja näitab avalikkusele istungi-
saalis toimuvat koos päevakorramaterjalidega, hääletus-
tulemuste ja protokolliga interneti vahendusel.
Projektiga loodud tarkvaralahendus järgib riigi IT-
arhitektuuri ja IT-koosvõime põhimõtteid, on turvaline
ja täidab isikuandmete kaitstuse nõudeid. VOLIS ühil-
dub X-tee liidestusega dokumendihaldustarkvaradega
ning sobib toimima koos mitmete teiste riigi ja kohaliku
omavalitsuse jaoks välja töötatud tarkvaralahendustega,
näiteks KOVTPiga ehk kohalike omavalitsuste teenus-
portaaliga (volikogu koosseisu automaatne uuendamine,
istungimaterjalide sisestamine jne).
VOLISe peamine testimine viidi läbi ja toimub praegugi
Jõgevamaa omavalitsustes, kus tarkvara kasutatakse ka
tegelikult valitsuste ja volikogude töös.
VOLISe kasutuselevõtt on paindlikVOLISt saab häälestada vastavalt kohapealsele vajadu-
sele, alates paberivaba töökeskkonna kasutuselevõtust
ja lõpetades virtuaalse volikoguistungi läbiviimisega.
Volikogude infosüsteemi saab kasutada ka juhul, kui
kõik volikogu liikmed pole paberivaba töömeetodiga
nõus – nende osaluse saab infosüsteemi sisestada istun-
gi sekretär. Kui aga omavalitsus näiteks ei ole veel valmis
digitaalsete hääletuste läbiviimiseks, siis saab tarkvara
ikkagi kasutada istungite materjalide ja istungil toimu-
va avalikustamiseks ning eelnõude volikoguliikmetele
suunamiseks.
VOLIS loob internetis töökeskkonna
kohalike omavalitsuste volikogude ja
valitsuste liikmetele, mille tulemusel on
võimalik viia läbi kõiki istungitele eel-
nevaid tööprotsesse, sh ka komisjonide koosolekuid.
Tarkvaralahenduses on ette nähtud ka ID-kaardi ja mo-
biil-ID laiendatud kasutusvõimalused, mille abil on või-
malik läbi viia volikogu istungit ja hääletust. Samuti saa-
vad volikogude ja valitsuste liikmed osaleda istungitel
virtuaalselt interneti teel, kasutada grupisiseste sõnumite
vahetamist ja eelnõude kommenteerimise võimalust
ning suhelda elanikega otse turvalise e-kanali kaudu.
Elanikel on VOLISe keskkonnas võimalik jälgida istungite
ülekandeid, lugeda ja kommenteerida istungimaterjale,
teha ettepanekuid ning ka ise eelnõusid ja nende toetu-
seks digiallkirjade kogumist algatada.
Sisaldab terviklikke lahendusiVOLISe ainulaadsus seisneb peamiselt terviklikus kesk-
konnas, mis katab täielikult kõiki volikogu tööprotsesse,
sh linna- ja vallakodanikega suhtlemist. VOLISe funkt-
sioonide eraldiseisvate tarkvaraprogrammide kaudu
kasutamiseks läheks vaja näiteks asjaajamistarkvara,
video- ja konverentskõnede tarkvara, konverentsi või
koosoleku juhtimise, sh hääletuse läbiviimise tarkva-
ra, foorumite keskkonda, andmeregistrit ning turvalist
VOLIS võimaldab läbi viia virtuaalseid volikogu istungeid.
VOLIS võimaldab omavalitsuse
juhtimisse kaasata ka kohalikku elanikkonda,
toimides nii ka elanikele suunatud avaliku teenusena.
60
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
Omavalitsuse dokumendi-haldusega täielikult seotud dokumendimenetlus
VOLISe dokumendihalduse osa on loodud omavalitsu-
ses kasutusel oleva dokumendihaldustarkvaraga koos-
toimimiseks, et andmeid ei dubleeritaks. VOLISe kaustad
sünkroniseerivad ennast omavalitsuse dokumendihal-
dustarkvara kaustadega.
Kes teenust pakub ja mis see maksab?VOLISe arendaja ja selle teenuse omavalitsustele pakku-
ja on Smartlink OÜ. Riigihanke alusel on omavalitsustele
pakutava teenuse maksumuseks koos käibemaksuga 64
eurot kuus. Teenus sisaldab tarkvara majutust, kasutaja-
tuge ning lahenduse hooldust.
Edasised arengusuunadVOLISt hakati täiendama samal hetkel, kui tarkvara
valmis sai, ja see pidev protsess käib praegugi edasi.
Muudatused tehakse loomulikult eraldi arenduskesk-
konnas, kust need viiakse üle testkeskkonda kasutajatelt
tagasiside saamiseks.
Praegused peamised tegevussuunad on järgmised:
› parem multimeedia – arendajad tegutsevad selles
suunas, et videot saaks ilma häireteta üle kanda ka aeg-
laste internetiühenduste korral;
› veel paindlikum seotus omavalitsuse dokumendihal-
dusega – praegu liigutakse selles suunas, et dokumendi
loomeprotsess oleks võimalikult sujuv, saaks alguse
omavalitsuse dokumendihalduses ning liiguks erinevate
rakenduste vahel automaatselt;
› suurem koormustaluvus – arendajad tegelevad
VOLISe serverilahenduse kindlustamisega, et tagada
koormustaluvus olukorras, kus VOLISe teenust asub tes-
tima ja tarbima järjest rohkem omavalitsusi.
VOLISe testkeskkond asub aadressil
https://test.smartlink.ee.
VOLISe live-keskkond asub aadressil
www.volis.ee.
kasutajate autentimise ja autoriseerimise lahendust.
VOLISes on need kõik kokku pandud, sellele on loodud
ühtne disain, mugav kasutusloogika ning liidesed teistele
infosüsteemidele.
VOLISe ülesehitamise käigus loodi mitmeid uuenduslik-
ke lahendusi.
Hääletussüsteem Et tagada objektiivne hääletustulemus, peab hääletus al-
gama kõigi volikogu liikmete jaoks ühel ajal. See tähen-
dab, et hääletussignaal peab jõudma istungi sekretäri
arvutist VOLISe serverisse ning sealt edasi ilmuma juba
hääletusnuppudena volikoguliikmete arvutitesse. Seda
kõike murdosa sekundi jooksul ning kõigile korraga,
sõltumata volikoguliikme asukohast. Erinevate keskkon-
dade, lahenduste ja olukordade testimisel on arendaja
Smartlink hääletamise jaoks loonud nõuetele vastava
süsteemi.
Isekirjutav istungiprotokoll Teave toimuva volikoguistungi kohta jõuab avalikkuse-
ni reaalajas videoülekande ja protokollikirjete kaudu.
Vastavalt sellele, milliseid istungiprotseduure parasjagu
läbi viiakse, kirjutab VOLISe protokolli infosüsteem ise.
Tulemusena kajastuvad kõik istungi jooksul aset leidvad
menetlustoimingud (nt kohaloleku kontroll,
liikmete sisenemised-lahkumised, sõnavõt-
tude pärimised ja andmised, hääletused ja
nende tulemused, parandusettepanekute
menetlused, reaalajas muudetud doku-
mendid, jne) kohe ka volikoguliikmetele ja
avalikkusele näidatavas istungiprotokollis.
Toimingud on seotud kellaaegadega, mille alusel saab
toimunut viia kokku istungi videoülekande salvestuse
vaatamisega. Seetõttu ei ole enam vaja istungi steno-
grammi koostada.
Istungil reaalajas osalemine Peale selle, et istungit saab VOLISe keskkonnas reaalajas
veebis jälgida, võimaldab see istungil ka virtuaalselt osa-
leda – volikogusaali ja avalikku ülekandesse on võimalik
näidata virtuaalselt osaleva volikoguliikme veebikaamera
ülekannet. Nii on füüsiliselt mujal viibivad liikmed siiski
täielikult istungil toimuvaga seotud ja nende panus ka-
jastub lisaks hääletusnupu vajutamisele ka sisulistes
aruteludes osalemises. Arvestama peab vaid umbes ka-
hesekundilise viivitusega videoülekande avalikkusele
edastamisel.
Tänu VOLISele pole enam
vaja istungi stenogrammi
koostada.
2.1
Ava
liku
sekt
ori t
oim
imis
e tõ
hust
amin
e
61Infoühiskonna aastaraamat 2010
VOLIS eestikeelse vaate ekraanikuva.
VOLIS ingliskeelse vaate ekraanikuva.
VOLIS sekretäri vaate ekraanikuva.
62
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
Kaupo Kase [email protected] Maavalitsus
2.1.9
Kohalike omavalitsuste veebilehtedest
Mitmed riiklikud organid (Andmekaitse Inspektsioon,
Riigikontroll) ja paljud kodanikud on viidanud kohali-
ke omavalitsuste veebilehtede kirjule kooslusele. Kuigi
kohalikud omavalitsused pakuvad peamiselt ühesugu-
seid avalikke teenuseid, on nende veebilehed suuremas
jaos nii sisult kui ka ülesehituselt lahendatud eri viisidel.
Kodanikule on see ebamugav, kuna tema jaoks tähendab
mitme erineva kohaliku omavalituse info leidmine keeru-
kat surfamist ja ajakulu.
Siseministeeriumi ellukutsutud projekti „Kohaliku oma-
valitsuse teenusportaal” www.kovtp.ee eesmärk oli ja on
parandada kohalike omavalitsuste pakutava teabe ja tee-
nuste kättesaadavust interneti vahendusel. Kodanikule
peab kohaliku omavalitsuse veebilehel avaldatud teave
hõlpsasti leitav olema. Samas lähtutakse põhimõttest, et
kohaliku omavalitsuse veebileht ei ole üksnes teenuseid
osutav keskkond, vaid see peab pakkuma kohalikele ko-
gukondadele ka tagasiside ja otsustusprotsessides osale-
mise võimalust.
Rohkelt võimalusiNüüdseks on kohalike omavalitsuste jaoks valminud tä-
napäevane veebilehehalduse süsteem.
Lahendus on loodud eesmärgiga üht-
lustada teenuste kättesaadavust oma-
valitsuste kodulehtedel ja pakkuda kõi-
ki avalikke teenuseid ühes keskkonnas
kõigile kodanikele ühtsetel alustel ning
võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt.
KOVTPiga on kohe kaasas palju funktsioone: ID-kaardi
tugi, kaardirakendus, e-vormid, ürituste kalender, foo-
rum, seotus teiste riiklike registritega. Samuti on portaali-
ga võimalik liita allasutuste, seltside, MTÜde, perearstide
jt kodulehed. Nii on side elanikega parem: kõik olulised
teemad on ühes keskkonnas ning asjaajamine senisest
kiirem.
Projekti käigus pakuti välja kohaliku omavalitsuse veebi-
lehe infoarhitektuur, mida kõikidele süsteemiga liitujatele
soovitatakse. Kodaniku vaatepunktist on see ülioluline,
sest praegu on KOVide veebilehtedel
väga erinevad infoarhitektuurid, mis teeb
info leidmise keeruliseks.
Teenustest rääkides luuakse kohalikule
omavalitsusele tehniline võimalus, tänu
millele saavad kodanikud kohalikule
omavalitsusele taotlusi ja avaldusi vee-
bilehe kaudu esitada. Loodi mitmeid
elektroonilisi vorme, mille abil saab iga
kohalik omavalitsus pakkuda kodanikule
võimalust taotlusi ja avaldusi veebilehe
kaudu esitada. Näiteks lasteaiakoha taotlus, 1. klassi astu-
mise taotlus jne.
Projekti käigus kasutati ära mitmete riigi infosüsteemide
juba olemasolevaid funktsionaalsusi (X-tee, dokumen-
divahetuskeskus jne). Lisaks on infosüsteem liidestatud
kohalike omavalitsuste dokumendiregistriga, mis tagab,
et veebilehe kaudu sisestatud elektrooniline vorm jõuab
alati õigesse kohta.
Ühele kohalikule omavalitsusele hakkab antud süsteem
ühes kuus maksma 31,89 eurot, mis sisaldab infosüstee-
mi majutust, infosüsteemi haldust ja kasutajatuge.
Projekti rahastatakse ELi struktuurifondidest ja selle
arendus läks maksma 2,9 miljonit krooni. Projekti täitja-
teks olid OÜ OK Interactive ja OÜ Smartlink.
Kohalikule omavalitsusele luuakse tehniline võimalus, mis võimaldab kodanikel kohalikule omavalitsusele taotlusi ja avaldusi veebilehe kaudu esitada.
Lahendus on loodud eesmärgiga
ühtlustada teenuste kättesaadavust
omavalitsuste kodulehtedel.
2.1
Ava
liku
sekt
ori t
oim
imis
e tõ
hust
amin
e
63Infoühiskonna aastaraamat 2010
Ivar [email protected] Multimedia OÜ
2.1.10
Ülevaade avaliku sektori veebilehtede käideldavuse uuringust 2010
Aastatel 2010–2011 korraldati avaliku sektori veebilehte-
de käideldavuse uuring, mille raames analüüsiti riigiasu-
tuste ja kõigi kohalike omavalitsuste veebilehti. Uuringu
eesmärk oli koguda teavet selle kohta, mil määral on
avaliku sektori veebilehed ligipääsetavad (kasutatakse
ka mõistet kättesaadavad) puuetega inimestele ja millisel
tasemel on nende tehniline teostus aastal 2010 üldiselt.
Uuringu korraldas Riigi Infosüsteemide
Arenduskeskus (RIA) koostöös Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga ning uuringu tegi
Axis Multimedia OÜ. Uuring viidi läbi Euroopa Liidu
struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlik-
kuse tõstmine” raames ning seda finantseeris Euroopa
Regionaalarengu Fond. Programmi „Infoühiskonna tead-
likkuse tõstmine” üks prioriteete on üldise teadlikkuse
tõstmine avalike e-teenuste ligipääsetavuse ning kasuta-
jasõbralikkuse suurendamiseks.
Kasutatavatest mõistetest Artiklis kasutatakse kitsamas tähenduses järgmisi mõis-
teid, mis vajavad täpsemat piiritlemist:
› VEEBILEHT – asutuse veebileht kui lehekülgedest
koosnev tervik;
› LEHEKÜLG ehk ALAMLEHT – üks konkreetne lehek-
ülg, mida saab korraga (ekraanile) laadida;
› TELLIJA ehk OMANIK – veebilehe valmistamise tee-
nust ostev või veebilehte omav asutus;
› ARENDAJA – veebilahenduse (raami) looja, ena-
masti firma, kellelt OMANIK on tellinud veebilehe
üldlahenduse;
› HALDAJA ehk SISUTOIMETAJA – veebilehe sisu
sisestaja (sisutekstid, pildid jmt), enamasti OMANIKU
töötaja;
› KASUTAJA – veebilehe külastaja.
Veebilahendus on lai mõiste, mis hõlmab tervet hul-
ka erinevaid tehnoloogiaid, mis omakorda jagunevad
serveripoolseteks (server-side) ja kliendipoolseteks
(client-side). Uuring piirdus kliendipoolsete tehnoloo-
giate uurimisega ehk uuriti veebilehtede seda osa, mis on
kogu maailmale avatud.
Täpsemalt uuriti vastavust World Wide Web
Consortium’i (W3C)80 standarditele WCAG 2.0 ja
HTML/XHTML ning koguti statistikat veebilehtedel
kasutatavate kodeeringute (character encoding) koh-
ta. Lisaks sisaldab uuringu tulemus soovitusi olukorra
parandamiseks.
Uuritavaid veebilehti oli kokku 293, sealhulgas 6 põhisea-
duslike institutsioonide, 11 ministeeriumite, 23 ametite,
5 inspektsioonide, 242 maavalitsuste ja kohalike omava-
litsuste ning 6 muude asutuste oma. Iga veebilehe puhul
tuli hinnata vähemalt avalehte, otsingut (sh otsingutule-
musi) ja kontaktandmeid. Kui need leheküljed vastasid
miinimumnõuetele, siis tuli lisaks kontrollida üle uudi-
sed vm jooksev info (kui on avalehest eraldi lehena), tea-
benõue ja dokumendiregister (avaleht ja otsing).
Veebilehtede HTMLi valideerimineHTML on veebitehnoloogiatest kõige olulisem, sest see
kannab endas kogu leheküljel olevat informatsiooni
(sisu) ja moodustab lehekülje struktuuri ehk kandev-
konstruktsiooni. Korrektne HTML-kood on mis tahes
veebilehe kvaliteedi ja ligipääsetavuse vältimatuks eeldu-
seks. Uuringu tulemustest selgus, kui suurel osal vaadel-
davatest veebilehtedest on korrektne HTML ning missu-
gused on peamised süstemaatilised probleemid.
HTML-koodi hindamise aluseks on W3C HTML keele
standardid. Automatiseeritud abivahenditest kasutati
HTML-koodi analüüsimiseks W3C HTML validaatorit81
Peale formaalse, validaatori abil läbi viidud koodisüntak-
si hindamise uuriti HTML-dokumendi semantilist struk-
tuuri, elementide ja atribuutide kasutamise eesmärgipä-
rasust, eristati nn näpuvigu ja põhimõttelisi vigu.
Hinnanguid anti kolmes kategoorias:
1. korrektne;
80 http://www.w3.org 81 http://validator.w3.org
64
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
2. korrektne* (põhimõtteliselt korrektne, st loogilise
struktuuriga, kuid väiksemate süntaksivigadega);
3. ebakorrektne.
Täiesti korrektse HTML-koodiga
veebilehti oli üldarvestuses vaid neli
(1,4%) ja valitsusasutuste arvestuses
samuti neli (7,8%), kuid kohalike oma-
valitsuste seas ei leidunud ühtegi päris
korrektse HTML-koodiga veebilehte.
Põhimõtteliselt korrektse (korrektne*)
HTML-koodiga veebilehti oli üldar-
vestuses 34 (11,6%), valitsusasutus-
te arvestuses 11 (21,6%) ja kohalike
omavalitsuste arvestuses 20 (8,8%).
Ebakorrektse HTML-koodiga veebi-
lehti oli üldarvestuses 255 (87,0%), va-
litsusasutuste seas 36 (70,6%) ja kohalike omavalitsuste
seas 207 (91,2%).
Lühidalt öeldes olid olulisemateks süstemaatilisteks
HTMLiga seotud probleemideks loogilise HTML-
dokumendi struktuuri puudumine,
HTML-elementide väärkasutus ja
nende vajalikes kohtades kasutamata
jätmine, samuti sisu ligipääsetavuse
seisukohast väga oluliste atribuutide
lisamata jätmine piltidele ja muudele
mittetekstilistele sisuelementidele.
Varasemaid andmed arvesse võttes võib järeldada, et suu-
rem osa arendajatest ei valda HTML-keelt. Veebilehtede
HTML-koodi analüüsides on näha, et enamik arendajaid
on kasutanud visuaalseid HTML-redaktoreid ega ole läh-
tekoodi ise kirjutanud, mistõttu ei saagi tulemuseks olla
läbimõeldud ja loogilise struktuuriga kood. Teise levinud
variandina hakkas silma HTML-koodi kirjutamise viis,
mis lähtub programmeerimiskeelte loogikast. Kuid kuna
HTML ei ole programmeerimiskeel, siis on tulemuseks
lahendused, mis on ebasobivad nii HTMLi kui ka ligipää-
setavuse seisukohast. Samuti märgati paljusid veebilehti
analüüsides, et arendaja ei valda ka CSS-keelt.
Ülevaade Eesti avaliku sektori veebilehtede vastavusest WCAG 2.0 nõuetele Ligipääsetavuse hindamise aluseks on W3C standard
WCAG 2.0 (Web Content Accessibility Guidelines
2.0)82.
Veebilehtede analüüsimisel kombineeriti inimvaatlust
ja automatiseeritud abivahendeid. Põhirõhk on eksperdi
käsitsi tehtaval kontrollil, mida aitavad lihtsustada vali-
daatorite poolt genereeritud raportid. Automatiseeritud
abivahendina kasutati peamiselt Accessibility Valet’d 83.
WCAG 2.0 koosneb 61 vastavuskriteeriumist, mis on
jagatud neljaks valdkonnaks – tajutavus (perceivable),
töötavus (operable), arusaadavus (understandable),
töökindlus (robust) ja kolmeks vastavustasemeks:
1. A (sisaldab 25 vastavuskriteeriumit);
2. AA (sisaldab 13 vastavuskriteeriumit);
3. AAA (sisaldab 23 vastavuskriteeriumit).
Kui hinnatav veebileht ei vasta ühelegi tasemele, on hin-
deks „ei vasta miinimumnõudmistele”.
Tase A ehk miinimumtase määratleb nõuded, millele iga
veebileht peab vastama. Tase AA määratleb nõuded, mil-
lele veebileht peaks vastama ja tase AAA määratleb nõu-
ded, millele veebileht võiks vastata. Kuna Eesti oludes on
miinimumnõudmistele mittevastavate veebilehtede seas
väga erineva kvaliteediga näiteid, on uuringus lisatud
mööndustega vastavustaseme andmise võimalus.
Vastavustaseme hindamisel kontrolliti iga veebilehe pu-
hul kõiki 61 vastavuskriteeriumit ja
vastavalt sellele anti ka hinnang.
Üldarvestuses said 293 uuritavast vee-
bilehest vähemalt WCAG 2.0 vastavus-
taseme A kokku 12 (4,1%), millest 10
juhul anti tase mööndustega. Lisaks oli
nende 12 hulgas kaks veebilehte, mis
saavutasid ka taseme AA, ja üks, mis
saavutas taseme AAA.
Põhiseaduslike institutsioonide ja va-
litsusasutuste veebilehti oli uuritava-
test kokku 51, millest viis veebilehte ehk 9,8% sai vähe-
malt WCAG 2.0 vastavuse taseme A. Lisaks sai üks neist
taseme AA ja üks taseme AAA. Parimate tulemustega
võiks välja tuua Vabariigi Valitsuse84 AAA ja RISO85 A,
mille tasemed teeniti välja mööndusteta. Võrreldes eel-
mise analoogse uuringuga „Valitsusasutuste veebide käi-
deldavus (2006)” paranes tulemus ühe veebilehe võrra.
Samuti ei olnud varasemas tulemuses ühtegi lehte, mis
oleks saanud parema taseme kui A. Samas on peaaegu
täielikult muutunud vastavustaseme saanute nimekiri,
milles on mõlemal korral ainsana esindatud RISO.
Kohalike omavalitsuste veebilehti oli uuritavatest kokku
242, millest vähemalt WCAG 2.0 vastavuse taseme A sai
Täiesti korrektse HTML-koodiga
veebilehti oli üldarvestuses
vaid neli, kuid kohalike
omavalitsuste seas ei leidunud
ühtegi päris korrektse
HTML-koodiga veebilehte.
Enamik arendajaid on kasutanud
visuaalseid HTML-redaktoreid ega
ole lähtekoodi ise kirjutanud.
Põhiseaduslike institutsioonide ja valitsusasutuste veebilehti oli uuritavatest kokku 51, millest viis veebilehte ehk 9,8% sai vähemalt WCAG 2.0 vastavuse taseme A.
2.1
Ava
liku
sekt
ori t
oim
imis
e tõ
hust
amin
e
82 WCAG 2.0 spetsifikatsioon asub aadressil ,http://www.w3.org/TR/
WCAG20 vastavuskriteeriumite nimekiri koos selgituste ja näidistega aadressil
http://www.w3.org/WAI/WCAG20/quickref/Overview.php
83 http://valet.webthing.com/access/url.html
84 http://www.valitsus.ee
85 http://www.riso.ee
65Infoühiskonna aastaraamat 2010
seitse veebilehte ehk 2,89%. Neist sai vastavustaseme AA
üks veebileht ehk 0,41%. Päris „puhtalt” ei saanud vasta-
vustaset ükski kohaliku omavalitsuse veebileht – parima-
tele anti tasemed mööndustega. Parimate tulemustega
võiks välja tuua Valga Linnavalitsuse ning Hiiu ja Rapla
maavalitsused. Võrreldes eelmise analoogse uuringuga
„Eesti kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste/maakon-
dade veebilehtede käideldavuse hindamine WCAG me-
toodikaga” (2007) langes tulemus nelja veebilehe võrra,
üheteistkümnelt seitsmele. Suuremas osas on muutunud
vastavustaseme saanute nimekiri, millest ainsatena on
mõlemal korral esindatud Hiiu ja Rapla maavalitsused.
Vastavustaseme AA sai eelmisel korral Hiiu Maavalitsuse,
sel korral Valga Linnavalitsuse veebileht.
Nagu selgus, ei vastanud 95,9% uuritavatest veebilehte-
dest isegi miinimumnõudmistele. Lühidalt öeldes olid
peamised WCAG nõuete vastu eksimised mittetekstili-
se sisu puhul tekstilise alternatiivi puudumine, tekstilise
sisu puhul inimkeele määratlemata jätmine ning erine-
vad probleemid seoses HTML-koodi loogilise struktuu-
ri puudumisega. Viimane tulenes enamasti arendajate
monitorikesksest mõtteviisist, mis ei sobi
kokku veebi algupärase kontseptsiooni-
ga – selle kohaselt on veeb väljundsead-
mest sõltumatu meediavorm (device-in-
dependent media).
Uuring näitas, et valdavalt põhjustavad
probleeme ebapädevad arendajad, kuid
vigu teeb ka enamik sisutoimetajaid.
Omanike seas võis täheldada huvipuu-
dust oma veebilehe seisukorra suhtes. Uuringu käigus
saadeti parandusettepanekud nende veebilehtede koh-
ta, mille puhul piisaks WCAG vastavustaseme saavuta-
miseks paaritunnisest parandustööst. 22 asutusest 18 ei
vaevunud isegi kirjale vastama.
Uuringutulemustest lähtuvad soovitused edasisteks tegevusteks Uuringu käigus kogutud teavet arvesse võttes võib teha
järelduse, et suurem osa arendajatest ei valda HTML-
keelt, mis on teatavasti iga veebilehe kandev osa. Samuti
hakkas paljusid veebilehti analüüsides silma, et arendaja
ei valda ka CSS-keelt. Lisades siia WCAG 2.0 vastavuse
kehvad tulemused, võib kokkuvõtteks öelda, et suurem
osa arendajatest ei valda kõige olulisemaid veebiteh-
noloogiaid HTML ja CSS, ei ole kursis vastavate W3C
standardite ega WCAG põhimõtetega. Sisutoimetajatelt
ei saa oodata, et nad oleksid pädevad kõigis neis vald-
kondades, kuid sellegipoolest peaksid nad olema kursis
vähemalt elementaarsete tekstitöötluspõhimõtetega,
mis kehtivad ühtmoodi nii veebis kui ka kõigis tavalistes
tekstitöötlusprogrammides. Kahjuks ei olnud enamik si-
sutoimetajatest uuringu põhjal nimetatuga kursis.
Sellest lähtuvalt sisaldavad uuringutulemused soovitu-
si, et peale asjaosaliste teadlikkuse tõstmise tuleks W3C
standardite HTML, CSS ja WCAG järgimine muuta avali-
ku sektori veebilehtede puhul kohustuslikuks, mida on ka
mitmes riigis juba edukalt tehtud. Ühtlasi antakse soovi-
tusi, kuidas nõuete täitmist võiks kontrollida ning kuidas
arendajatele teatud vastutus panna. Sisutoimetajate pu-
hul oleks soovitatav kasutusele võtta kaks meedet:
1. luua kirjalik eestikeelne lihtne, piisavalt lühike ja
arusaadavas populaarteaduslikus stiilis õppematerjal,
mis on kõigile tasuta kättesaadav;
2. korraldada kursusi, mis lähtuvad üldjoontes kõne-
alusest kirjalikust õppematerjalist, kuid milles võib lek-
tor vastavalt osalejate vajadustele käsitleda täiendavaid
teemasid.
Ülevaade Eesti avaliku sektori veebilehtedes kasu-tatavatest kodeeringutest (character encoding) Kõige populaarsemaks kodeeringuks osutus utf-8 (44%).
utf-8 on siin kasutatavatest kodeeringutest ainsana mit-
mebaidine (multi-byte), tänu millele toetab see kõiki te-
gelikult vajaminevaid tähestikke. Ühtlasi on Utf-8 seatud
Eesti avaliku sektori veebilehtede soovituslikuks standar-
diks veebide koosvõime raamistikus86. Uuritud veebi-
lehtedest 50,6% kasutab kõikvõimalikke vanamoodsaid
(ühebaidiseid) kodeeringuid, 15 (5,1%) veebilehel on ko-
deering üldse kindlaks määramata ja ühel (0,3%) on see
määratud vigaselt.
Täismahus uuring on kättesaadav RISO koduleheküljel
http://www.riso.ee.
Valdavalt põhjustavad
probleeme ebapädevad
arendajad, kuid vigu teeb
ka enamik sisutoimetajaid.
86 http://www.riso.ee/et/koosvoime/internet/veebid
66
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
Toomas [email protected] Infosüsteemide Arenduskeskus
2.1.11
Küberturvalisuse alastest tegevustest aastal 2010
Riikide majandused ja ühiskonnad toetuvad enam
ja enam IT-lahendustele. Äriettevõtted kasutavad IT-
lahendusi, et võimalikult tõhusalt äriprotsesse korralda-
da ja kvaliteetseid äriteenuseid pakkuda. Riigi ja kohalike
omavalitsuste asutused kasutavad IT-lahendusi, et või-
malikult efektiivselt asutustevahelist asjaajamist korral-
dada ja kodanikke parimal võimalikul moel teenindada.
Kodanikud aga kasutavad erinevaid e-teenuseid, et või-
malikult mugavalt ja kiiresti igapäevaseid toimetusi teha,
nt internetipangas arveid tasuda, elektrinäite teatada, e-
maksuametis makse deklareerida, riigilt vajalikke toetusi
taotleda, parkimise eest mobiiliga tasuda, elektrooniliselt
hääletada jms.
Viimaste aastate jooksul on meie sõltuvus IT-lahendustest
oluliselt suurenenud. Järgnevateks aastateks ei ole ette
näha, et meie sõltuvustase IT-lahendustest väheneks –
pigem kasvab see jätkuvalt. Mõne infosüsteemi mitte-
toimimine võib avaldada olulist mõju äriettevõtte ja/
või riigiasutuse toimimisele ja selle kaudu ka klientide/
kodanike teenindamisele. Riigi toimimise seisukohast on
eriti oluline elutähtsate teenuste toimimine – vähemalt
nende teenuste, mida iga päev vajame.
Mis on Eesti riigis KII?2009. aastal vastu võetud hädaolukorra seadus loetleb
41 elutähtsat teenust, millest paljude toimimiseks on
vaja, et ka IT- ja/või sidelahendused toimiksid. See, kui-
das ja missugusel määral toetavad elutähtsaid teenuseid
ka IT-lahendused, selgitati välja 2010. aastal läbi viidud
kriitilise informatsiooni infrastruktuuri (edaspidi KII)
kaardistamise projekti raames. Projekti käigus külastati
ja intervjueeriti elutähtsate teenuste osutajate ja teenu-
seid korraldavate asutuste esindajaid. Selle tulemusena
saadi üsna korralik ülevaade sellest, kuidas toimub äri-
teenuse ja/või avalike teenuste pakkumine ning milleks
IT-lahendusi kasutatakse.
Nimetatud andmete kogumine ei saa olla ühekordne te-
gevus, kuivõrd äriprotsessid muutuvad ja arenevad aja
jooksul, tehnoloogilised lahendused arenevad ja muutub
see, kuidas IT-lahendusi teenuste pakkumisel kasutatak-
se. Seetõttu hakkavad elutähtsate teenuste osutajad neid
andmeid tulevikus uuendama, st nad koostavad toimepi-
devuse riskianalüüse, milles muuhulgas kirjeldatakse ka
eelpool nimetatud asjaolusid.
KII riskidViimastel aastatel küberruumis aset leidnud arenguid
jälgides ja analüüsides on üsna üheselt selge, et olukord
on hullemaks läinud. Pahavara levik on oluliselt suure-
nenud, küberrünnakud on muutunud järjest professio-
naalsemaks, küberkuritegevuse kasv
jätkub, rünnakute organiseerituse ja
korralduse tase on tõusnud, ründajad
spetsialiseeruvad senisest enam konk-
reetsetele tegevustele jms.
2010. aastal toimunud sündmustest
on raske tähelepanuta jätta Stuxneti-nimelise pahava-
ra avastamist. Stuxneti87 näol on tegemist teadaolevalt
esimese ja suhteliselt laialdaselt leviva pahavaraga, mis
on suunatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide (SCADA
– Supervisory Control and Data Acquisition)88 vastu.
Sellise pahavara loomist ja levimist ennustati juba mitu
aastat ette. Riikide kriitilise infrastruktuuri kaitsega tege-
levad inimesed peaksid võtma seda väga ohtliku märgina.
Pahavara levik on oluliselt suurenenud ja küberrünnakud on muutunud järjest professionaalsemaks.
2.1
Ava
liku
sekt
ori t
oim
imis
e tõ
hust
amin
e
87 http://en.wikipedia.org/wiki/Stuxnet 88 http://en.wikipedia.org/wiki/SCADA
Arstiabi
Toit ja vesi Avalik haldus
Finants Transport
IKT Energeetika
KRIITILISE INFRATEENUSED
67Infoühiskonna aastaraamat 2010
Rangemalt on vaja üle vaadata senised turvameetmed ja
hinnata, kas neist piisab elutähtsate teenuste pakkumist
tagavate süsteemide kaitseks või mitte. Kui piisav kaitstu-
se tase ei ole tagatud, tuleks rakendada täiendavaid tur-
vameetmeid, et minimeerida või välistada Stuxneti või
sellega sarnase pahavara levikut.
Elutähtsa teenuse osutajad peavad vastavalt hädaolu-
korra seadusele koostama toimepidevuse riskianalüüsi
ja toimepidevuse plaani. IT-süsteemidega seotud ris-
kide hindamine on üks osa suuremast riskianalüüsist.
Elutähtsa teenuse osutaja koostatud
riskianalüüsidest teevad elutähtsat
teenust korraldavad asutused kok-
kuvõtted, mis esitatakse omakorda
Siseministeeriumile.
Riskianalüüsi tulemusena peaks sel-
guma, millised riskid erinevate elu-
tähtsate teenuste osutamisega seoses
eksisteerivad ja kas me soovime neid
riske aktsepteerida või mitte. Kui ei
soovi, siis tuleks piisava kaitstuse saavutamiseks arenda-
da ja rakendata täiendavaid turvameetmeid.
Hädaolukord: ulatuslik küberrünnakVastavalt hädaolukorra seadusele tuleb koostada häda-
olukorra „Ulatuslik küberrünnak” riskianalüüs ja lahen-
damise plaan. 2010. aastal valmistati ette kava, milles
sisuliselt kirjeldatakse, mida loetakse ulatuslikuks kü-
berrünnakuks, millised on erinevate osapoolte rollid ja
ülesanded hädaolukorra lahendamisel, kuidas toimub
omavaheline infovahetus, kuidas toimub avalikkuse
teavitamine jms. 2011. aasta esimeses pooles alustatak-
se hädaolukorra „Ulatuslik küberrünnak” riskianalüüsi
koostamist.
Küberõppused2010. aastal toimus kaks olulist kriitilise informatsiooni
infrastruktuuri kaitsega seotud õppust. Novembris toi-
musid esimesed üleeuroopalised küberõppused Cyber
Europe 2010. Õppus korraldati Euroopa Liidu ja EFTA
liikmesriikide osalusel. Õppust korraldas ja juhtis ENISA
(Euroopa Liidu Võrgu ja Infoturbe Agentuur) ning teh-
niliselt toetas seda Euroopa Liidu Teadusuuringute
Ühiskeskus (Joint Research Centre). Õppuse eesmärgid
olid eelkõige seotud riikidevaheliste kontaktide ja kom-
munikatsiooni testimisega suurema küberrünnaku toi-
mumise juhul.
Lisaks toimus Eesti-sisene õppus Tallinn CIIP 2010, mis
oli eelkõige seotud kriitilise informatsiooni infrastruktuu-
ri kaitse teemadega. Õppuse korraldajate sõnul kesken-
duti esmajoones juhtimistaseme otsuste tegemise prot-
sessi testimisele küberrünnaku ajal. Õppustest võttis osa
nii enamik olulisemaid Eesti riigiasutusi kui ka mitmed
tähtsamad erasektori asutused. Kuivõrd tegemist oli esi-
mese taolise õppusega, siis saadi ka mitmeid õppetunde
järgmiste õppuste korraldamiseks.
Mitmed arenenud riigid peavad küber-
õppuste korraldamist väga oluliseks ja
mõned on neid korraldanud juba mit-
meid aastaid. Eestiski tuleks senisest
enam tähelepanu pöörata ja ressursse
panustada erineval tasemel küberõp-
puste korraldamisele – olgu tegemist
elutähtsat teenust osutava asutuse tase-
mel korraldatava õppusega, riigitasemel
õppusega või hoopis riikidevahelise õppusega.
KII kaitse infopäev ja koolitusedKII kaitse süsteemi ja tegevuste käivitamisel on oluline
infot omavahel jagada. Vajalik on elutähtsa teenuse osu-
taja ja elutähtsa teenuse osutamist korraldava asutuse
esindajate omavaheline suhtlus, kuid ka teenuseosutaja-
te omavaheline kogemustevahetus ei tee paha.
Sellel eesmärgil sai korraldatud ka KII kaitse infopäev,
mis oli eelkõige suunatud elutähtsa teenuse osutajate
riskijuhtidele. Infopäeval jagasid riskijuhid kogemusi ris-
kianalüüside koostamise ja teavet lähiaja plaanide kohta.
2010. aastal alustati IT-riskianalüüsi koolitustega, mis jät-
kuvad kindlasti ka 2011. aastal.
Nii nagu turvalisuse tagamine on pidev protsess, on ka
KII kaitse tegevused ka järgmistel aastatel olulised. Meie
sõltuvus IT-st on suhteliselt suur ja kasvab üha, kasvavad
ka küberruumis valitsevad ohud, ning selleks, et kaitsta
riigi jaoks olulisi süsteeme, tuleb KII kaitse teemadega
jätkuvalt ja tõsiselt tegeleda.
MõistedKriitiline infrastruktuur – varad, teenused ja süsteemid
või nende osad ja süsteemidevahelised ühendused, mille
hävitamine, kahjustamine või hõivamine võib ohustada
inimeste elu või tervist või tuua kaasa vara, teenuse, süs-
teemi või nende osade hävimise või ulatusliku majandus-
liku kahju ning põhjustada ühiskonna turvatunde vähe-
nemist, vähendada riigi usaldusväärsust, kahjustada riigi
mainet ja halvata riigi toimimise.
Riskianalüüsid näitavad, missugused
riskid erinevate elutähtsate teenuste osutamisega seoses
eksisteerivad ja kas me soovime neid
riske aktsepteerida või mitte.
Eestiski tuleks senisest enam tähelepanu pöörata ja ressursse panustada erineval tasemel küberõppuste korraldamisele.
68
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
Kriitilise informatsiooni infrastruktuurid hõlmavad pal-
jusid majandussektoreid, kaasa arvatud pangandust ja
rahandust, transporti, energeetikat, kommunaalmajan-
dust, tervishoidu, toiduga varustamist ja sidet, aga ka mit-
meid valitsusasutuste pakutavaid teenuseid.
Kriitiline informatsiooni infrastruktuur – informat-
siooni infrastruktuuri komponendid, mis on kas ise krii-
tilised või mis on kriitilise infrastruktuuri toimimiseks
hädavajalikud.
2.1
Ava
liku
sekt
ori t
oim
imis
e tõ
hust
amin
e
69Infoühiskonna aastaraamat 2010
Kasutajasõbralike e-teenuste arendamine
Kadri Lü[email protected]öötukassa
2.2.1
Infosüsteemid peavad töötama töötukassa ja töötute heaks
Alates 2009. aastast on töötutele teenuste osutamisel ja
toetuste maksmisel toimunud mitu infotehnoloogilist
hüpet. 2009. aasta mais sai varem vaid kindlustusvahen-
deid hallanud ja kindlustushüvitisi välja maksnud töö-
tukassa endale uue olulise ülesande – osutada töötutele
töölesaamiseks vajalikke teenuseid. Otsustasime kohe,
et tööturuteenuseid saab tõhusalt ja kvaliteetselt osuta-
da vaid tipptasemel infosüsteemi toel. See otsus on end
nüüdseks selgelt õigustanud: tänu infotehnoloogilistele
lahendustele säästame nii klientide kui töötajate aega,
hoiame kokku paberit ning saame pakkuda klientidele
mugavaid iseteenindusvõimalusi.
Menetlussüsteem, mitte toimingute registerJuba enne 2009. aasta lõppu võtsime kasutusele uue info-
süsteemi, mida töötukassas kutsutakse lühendiga EMPIS.
Esialgu oli süsteemis võimalik küll vaid arvele võtta, töö-
tutoetuse ja arveloleku lõpetamise otsuseid teha ning
individuaalseid tööotsimiskavasid hallata. Võit sellest oli
aga kohe märgatav. Kui varem pidi tööotsija enese arvele
võtmiseks või töötutoetuse taotlemiseks kõigepealt pabe-
ril täidetud avaldusega konsultandi juurde minema, kes
kontrollis ja sisestas selle infosüsteemi, siis nüüd ei pea
tööotsija enam paberavaldust täitma. EMPIS toob X-tee
kaudu teistest registritest avaldusele üle nii palju andmed
kui võimalik ning muud vajalikud andmed sisestab do-
kumentide ja vestluse alusel konsultant. Seejärel prindib
konsultant EMPISest avalduse välja, et klient saaks selle
läbi vaadata ja allkirjastada. Iseenesestmõistetavalt tagab
teiste registrite andmete maksimaalne ärakasutamine
varasemast paremini otsuse õiguspärasuse ning säästab
ka kliendi aega. Ka peab ta esitama vähem pabertõen-
deid. Tagantjärele tundub suisa uskumatu, et kuni 2009.
aasta novembrini puudus tööturuasutusel süsteemne
võimalus kontrollida näiteks seda, kas
avalduse esitaja õpib või saab töötasu,
ning seetõttu tuli aeg-ajalt teha otsuseid
lihtsalt heas usus.
EMPIS aitab konsultandil teha ka ot-
suseid – seda kuni otsuse teksti moo-
dustamiseni. Varem pidi konsultant
tekstiredaktoris ise otsuse teksti valmis
kirjutama. Uus infosüsteem oskab ot-
sustada, kas inimesel on õigus end töö-
tuna arvele võtta, moodustada vajaliku otsuse teksti ja
saata see pärast digitaalset allkirjastamist kohe taotleja
e-posti aadressile. Nii hoiab uus infosüsteem paberite
täitmise arvelt oluliselt kokku kliendi aega ning konsul-
tandi aega, kes ei pea ise otsuseid sõnastama ja postita-
ma. Kuid sama oluline on ka paberi kokkuhoid – kui va-
rem pidi kõik otsused kahes eksemplaris välja printima,
siis kliendi e-posti aadressile saadetavaid digitaalselt
allkirjastatud otsuseid ei pea üldse välja printima. EMPIS
edastab töötutele väljamakstavate hüvitiste ja toetuste
andmed automaatselt raamatupidamise infosüsteemile.
Tagantjärele tundub suisa uskumatu, et kuni 2009. aasta novembrini puudus tööturuasutusel võimalus kontrollida näiteks seda, kas avalduse esitaja õpib või saab töötasu.
2.2
70
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
Lõime uuele infosüsteemile iseteeninduseKui EMPISe tuumik oli loodud, olime valmis kolmandaks
infotehnoloogiliseks hüppeks – töötukassa iseteenindu-
se rajamiseks. Iseteeninduse arendamise eesmärgiks on
internetis luua töötukassa klienditeenindusbüroo, kus
töötu, tööandja ja töötukassa lepingupartner saaksid in-
fot hallata ja erinevaid e-teenuseid kasutada. Sarnaselt
EMPISega valmis iseteeninduses kõigepealt põhilisi
otsuseid ja töövahendust puudutav osa, mida saab ka-
sutada alates 2011. aasta jaanuarist. Uued võimalused
tekivad iseteeninduskeskkonda järk-järgult koos töötu-
kassasiseste infosüsteemide arendamisega.
2011. aasta jaanuarist saab tööotsija iseteeninduses
tööpakkumisi otsida, luua endale CV, kandideerida töö-
pakkumistele, vaadata enda poolt töötukassale esitatud
avaldusi ja nende kohta tehtud otsuseid ning teavitada
töötukassat andmete muutumisest või tööleasumisest.
Kui tööotsija on töötukassas töötuna arvel, saab ta CV
täitmisel hõlpsasti kasutada tema kohta EMPISesse si-
sestatud andmeid. Võrreldes varasemaga, kui tööpakku-
misi sai otsida töötukassa kodulehel olnud Exceli tabelist,
on iseteeninduse võimalused märksa paindlikumad ja
kasutajasõbralikumad. Kuigi iseteenindust saab ja peab
veel oluliselt täiendama, on tööotsija-
te esmane tagasiside väga positiivne.
Seepärast oleme kindlad oma otsuses
lähitulevikus iseteeninduskeskkonda
täiendada, lisades sinna võimaluse bro-
neerida töötukassas esmast külastusae-
ga, esitada avaldusi (nt töötuskindlus-
tushüvitise, ettevõtlusega alustamise
toetuse, sõidutoetuse jt avaldusi), halla-
ta korduvkülastuste aegasid jms.
Tööandja saab iseteeninduses praegu
lisada ja hallata tööpakkumisi, otsida
sobivaid kandidaate iseteeninduse ka-
sutajate hulgast, hallata kandideerinud
tööotsijate infot ja paberivabalt taotle-
da koondamishüvitist92. Tulevikus lisandub tööandjale
iseteeninduskeskkonnas võimalus allkirjastada töötu-
kassa ettevalmistatud palgatoetuse või tööpraktika lepin-
gut, hallata lepinguid ja esitada palgatoetuse saamiseks
vajaliku palgatõendi andmeid. Samuti saavad tulevikus
iseteeninduse kaudu oma lepinguid allkirjastada ja hal-
lata teiste teenuste lepingupartnerid.
Liialdamata võib öelda, et uus infosüsteem oli väga olu-
line edutegur selleks, et töötukassa tuleks toime plahva-
tuslikult suurenenud klientide arvuga, ilma et peaks oma
konsultantide arvu samavõrra suurendama.
õpetasime infosüsteemile selgeks sobiva tööpakkumise ja töötu kokkuviimise ja teenuse osutamise lepingute tegemiseTeine infotehnoloogiline hüpe toimus 2010. aasta keskel,
mil EMPISes valmis töövahenduse ja palgatoetuse maks-
mise moodul. Sellele järgnesid sügisel juba tööpraktika,
ettevõtluse alustamise toetuse jt teenuste moodulid.
Töövahenduse uuest moodulist võitis enim töötu, sest
EMPIS otsib automaatselt sobivaid tööpakkumisi ning
saadab need tema e-posti aadressile89. Kui töötul e-posti
pole, võib ta avaldada soovi pakkumiste saamiseks tele-
foni teel või vastuvõtul. Nii saab töötu varasemast mär-
gatavalt operatiivsemalt infot uute tööpakkumiste koh-
ta. Seda, kuivõrd oluline on töötule otse talle saadetud
tööpakkumine või konsultandi kiire telefonikõne, näitab
töötute positiivne tagasiside. Kuid peale töötute võida-
vad sobivate kandidaatide paremast sõelumisest ja töö-
pakkumise kiirest edastamisest kindlasti ka tööandjad.
Võimalik, et tõus teenuse kiiruses ja kvaliteedis on üks
põhjuseid, miks tööandjad usaldasid meile eelmisel aas-
tal vahendada rekordiliselt suure arvu tööpakkumisi90.
2010. aasta suveks õpetasime EMPISele selgeks ka pal-
gatoetuse maksmiseks vajalike lepingute tekstide moo-
dustamise ja toetuse arvutamise. Taas tuli infosüsteem
konsultantidele appi viimasel hetkel. Alates 2010. aasta
algusest oli palgatoetuslepingute maht järjest kasvanud
ning ilma EMPISe toeta poleks aasta kokkuvõttes olnud
võimalik suurendada palgatoetusega tööle saanud töötu-
te arvu 10 772 inimeseni (2009. aastal oli neid vaid 161).
Nii toetas infotehnoloogiline hüpe oluliselt meie sisulis-
te eesmärkide saavutamist, aidates töötud ja tööandjad
omavahel kiiremini kokku viia ning võimalusel sõlmida
töökoha täitmise toetamiseks palgatoetusleping.
Järjestikku on EMPISes valminud erinevate teenuste
osutamist toetavad moodulid, millest igaüks on toonud
kaasa ajakulu säästu. Siiski pole praeguseks veel kõigi tee-
nuste moodulid EMPISes91, sest töötukassa pakub töötu-
tele niivõrd palju erinevaid teenuseid ning igal teenusel
on oma n-ö äriloogika.
Tööotsija saab iseteeninduses tööpakkumisi otsida, luua oma CV, kandideerida tööpakkumistele, vaadata enda poolt töötukassale esitatud avaldusi ja nende kohta tehtud otsuseid ning teavitada töötukassat andmete muutumisest või tööleasumisest.
infosüsteemi toel, mille töötukassa 2009. aasta mais koos teenuste osutamisega
enda kasutusse sai
92 Koondamishüvitise taotlemise e-teenus on kasutusel juba 2009. aasta
keskpaigast. Nüüd saab lihtsalt sama e-teenust kasutada ka uue iseteeninduse
kaudu
89 Kuus saadab EMPIS enamasti 14 000–15 000 e-kirja sobiva tööpakkumisega
90 Kindlasti mõjutasid 2010. aastal töötukassa vahendatavate tööpakkumiste
arvu ka palgatoetuse maksmise soodsamad reeglid ja tööandjatele suunatud
aktiivne teavitustöö töötukassa võimaluste kohta
91 Väiksema mahuga teenuseid pakutakse endiselt tööturuteenuste ja -toetuste
2.2
Kas
utaj
asõb
ralik
e e-
teen
uste
are
ndam
ine
71Infoühiskonna aastaraamat 2010
mahus ja ajavahemikus arendamine on küll tähendanud
ülimalt pingelist arendustempot, kuid jätkame samas vai-
mus, kuni kõigil meie teenustel ja protsessidel on tõhus ja
kvaliteetne infotehnoloogiline tugi.
Kokkuvõttes on nii EMPISe kui iseteeninduse aren-
damine end õigustanud ja aidanud töötukassal oma
sisulisi eesmärke saavutada. Oleme näinud, kui palju
võidavad nutikatest infotehnoloogilisest lahendustest
töötukassa ja selle kliendid. Infosüsteemide sellises
72
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
Pille [email protected]
2.2.2
Digiretsepti võlu
Jaanuarist 2010 võeti Eestis kasutusele digiretsept, st
retseptiravimite menetlemisel hakati kasutama riiklikku
andmekogu – retseptikeskust. Selle tulemusena saavad
arstid koostada retsepte oma infosüsteemis või vastavas
veebikeskkonnas ning retsept edastatakse retseptikesku-
sesse. Apteegis töötavatel proviisoritel ja farmatseutidel
on ligipääs digitaalsetele retseptidele kas oma infosüstee-
mi või retseptikeskuse veebikeskkonna kaudu ning ravi-
mid väljastatakse inimesele isikut tõendava dokumendi
alusel. Projekti rakendamine, nagu iga suure muudatuse
teostamine, on olnud väljakutseks kõikidele osapooltele.
Järgnevalt püüamegi anda ülevaate loodud infosüsteemi
tehnilisest lahendusest ning kasudest, mida selle juuruta-
mine on kaasa toonud.
Retseptikeskuse osapooled ja tehniline lahendusRetsepti kui dokumendi aspektist on digiretsepti infosüs-
teem hajus süsteem, mis hõlmab nii raviasutuste kui ka
apteekide rakendusi ning liidestab omavahel mitmeid
riiklikke andmekogusid/registreid. Kesksel kohal on ret-
septikeskus, mis haldab erinevate osapoolte informat-
siooni põhjal kõiki loodud ja realiseeritud digitaalseid
ravimiretsepte.
Retseptikeskus, mis on realiseeritud
SAP ERP- ja PI-platvormil, on va-
hetult liidestatud Eesti Haigekassa
finantsarvestuse infosüsteemiga.
Viimatinimetatus tasutakse apteekide-
le koondarveid. Välisteks infosüsteemi-
deks, millega andmevahetusest retsep-
tikeskuse töö sõltub, on Terviseameti
juures peetavad tervishoiuteenuste
osutajate tegevuslubade ning tervis-
hoiutöötajate ja proviisorite/farmatseutide registrid,
Ravimiameti koodikeskus ja ravimikäitlejate register,
haiglate ning apteekide infosüsteemid. Riigiportaali ja
tervise infosüsteemi patsiendiportaali kaudu pakutakse
retseptide vaatamise teenuseid ka kodanikele.
Digiretsepti infosüsteem on hajus süsteem, mis hõlmab nii raviasutuste kui ka apteekide rakendusi ning liidestab omavahel mitmeid riiklikke andmekogusid/registreid.
Erki Laidmä[email protected] Haigekassa
MEDITSIINISEADMED
KOONDARVE SOODUSRETSEPTIDEGA
RETSEPTIDREALISEERITUD RETSEPTID
RAVIMIPREPARAATIDE, TOIMEAUNETE,SOODUSTUSTE ANDMED
AEGKRIITILISTESSE ANDMETESSE RETSEPTIDE OSA
PATSIENDI POOLT ANTUD VOLITUSED
ISIK
(RAVIMIAMET)
KOODIKESKUS
(E-TERVIS)
DIGILUGU
APTEEK
(SOTSIAALMINISTEERIUMI HALDUSALA)
MUUD KLASSIFIKAATORID
(EESTI HAIGEKASSA)
SR MENETLEMINE
(EESTI HAIGEKASSA)
KINDLUSTUSTE REGISTER
RAVIASUTUSKOOSTATUD v REALISEERIMATA RETSEPTID
RETSEPTIDE ARUANDLUS
KOONDARVE SOODUSRETSEPTIDEGA
KINDLUSTUS
KINDLUSTUS
RETSEPTIKESKUS
RETSEPTID
2.2
Kas
utaj
asõb
ralik
e e-
teen
uste
are
ndam
ine
Retseptikeskuse väline kontekst.
73Infoühiskonna aastaraamat 2010
erand – 2010. aasta esimeses pooles
esinenud tõrked näitasid kiiresti kät-
te mitmed nõrgad kohad kogu ahela
erinevates osades. Palju kajastust leid-
nud koormustaluvuse probleem õnnestus kõrvaldada
administreerimistööde käigus vajakajäämiste likvidee-
rimistega ning ka mõningase tarkvara optimeerimisega.
Kahjuks ei ole me tulevikus aga kuidagi kaitstud olukor-
dade eest, kus näiteks ühe suure internetiteenuse pakku-
ja võrk ei tööta. Digiretsept vajab toimimiseks kogu ahela
korralikku tööd.
Milleks meile digiretsept?Digiretseptist saavad kasu nii patsiendid, arstid, apteek-
rid kui ka kogu riik.
Patsiendile tagab süsteem senisega võrreldes paindliku-
ma olukorra. Kui seni pidi patsient pärast telefonikon-
sultatsiooni (näiteks hästi kontrollitud ning perearsti
jälgitavate krooniliste haiguste korral) enne apteeki mi-
nekut retsepti saamiseks arstivisiidile minema, siis nüüd
ei ole see enam ilmtingimata vajalik. Apteegist digitaalse
retsepti alusel ravimi saamiseks tuleb esitada pildi ja isi-
kukoodiga isikut tõendav dokument. Juhul, kui minnakse
välja ostma teisele isikule kirjutatud ravimit, tuleb ostjal
samuti dokument esitada, kuid peale selle tuleb teada ka
patsiendi isikukoodi. Nõnda jääb süsteemi ka ravimi te-
gelikust väljaostjast alati märge.
Arstid hindavad enim süsteemi oma-
dust leida ise retseptile õige, haigekassa
poolt ravimi osalise hüvitamise juures
aluseks võetav soodusmäär. Varem
esines selles suhtes sageli eksimusi ja
vahe tuli korvata raviasutusel või arstil.
Samuti meeldib arstidele võimalus, mis
lubab saada ülevaate patsiendile teiste
arstide väljakirjutatud retseptidest ning veelgi olulisema-
na teavet ravimi tegeliku väljaostmise kohta. Tulevikus
on selle info automaatse töötlemise tulemusena või-
malik hinnata erinevate arstide väljakirjutatud ravimite
koostoimeid, patsiendi ravisoostumust, ravimite kuri-
tarvitamise võimalust jms, mis kokku loovad võimaluse
patsiendile antava ravi kvaliteedi tõstmiseks.
Apteekri jaoks teeb elu kergemaks tõsiasi, et suur osa
patsiendi retseptiandmeid on süsteemis juba olemas
ning neil tuleb retseptile lisada vaid andmed tegelikult
väljastatud ravimi koguse ja maksumuse kohta. Paljudel
juhtudel toimub seegi ravimikarbilt ribakoodi lugeja abil.
Varem tuli haigekassale arve esitamiseks paberretsepti
andmed apteegi infosüsteemi käsitsi sisestada.
Andmevahetus erinevate osapoolte (tervishoiuteenuste
osutajad, apteegid, patsiendid, riiklikud registrid) vahel
käib üle X-tee. Asutuse turvaserveri kaudu X-teel andme-
te edastamiseks peab arstidel ja apteekritel olema spet-
siifiline, nende vajadustele vastav tarkvaralahendus või
saavad nad oma ID-kaardi abil spetsiaalselt seadistatud
portaali kaudu vajalikke päringuid sooritada. Viimane
variant võimaldab vältida turvaserveri installeerimist ja
haldamist ning loob kõigile raviasutus-
tele ja apteekidele võimaluse kasutada
retseptikeskuse teenuseid väiksemate
kulutustega.
Enamik arste ja apteeke kasutab tööks
spetsiaalselt nende vajadustest lähtu-
valt loodud kommertstarkvara. Eestis
on kasutusel hinnanguliselt viis erine-
vat haiglatele mõeldud tarkvara ja kaks perearstidele loo-
dud infosüsteemi, lisaks veel mitmeid eriarstide tarkvara-
sid ning kolm apteekidele mõeldud infosüsteemi.
Muudatuste juurutamineUue süsteemi juurutamisega tehti tõsisemalt algust 2005.
aastal. Retseptikeskuse tarkvaralise lahenduse loomise
riigihanke võitnud ettevõtte esimene ülesanne oli täpsus-
tada eelanalüüsi. Detailanalüüsi vastuvõtmisele kaasati
ka seotud osapoolte esindusorganisatsioonid, et tagatud
oleks terviku mõistmine ja kõigile sobiva lahenduse loo-
mine. Tarkvaraliste testimistega, sh erinevate osapoolte
vahelise andmevahetusega, alustati 2008. aastal ning
2009. aasta keskpaigast lõpuni toimus pilootfaas, mille
käigus said süsteemi katsetada ka ars-
tid ja apteekrid koos patsientidega.
Süsteemi juurutamisel arvestati asja-
oluga, et lõplikult ei kao paberkandjal
retseptid kunagi. Objektiivsete asja-
olude korral võivad arstid alati paber-
retsepti koostada ning sellisel juhul
digiteeritakse see apteegis. Juhuks, kui
tõrked ilmnevad aga apteegi poolel, on käivitatud ka nn
operaatorliin, mille abil saavad apteekrid vajadusel elekt-
roonilise retsepti alusel ravimeid väljastada. Loomulikult
nõustatakse elementaarsemates küsimustes selle kanali
kaudu ka arste.
Vaatamata pingutustele juba juurutamise alguses kõiki
osapooli kaasata esineb uute asjade rakendamisel suu-
remaid ja väiksemaid tagasilööke. Ühest küljest tuleb
hakkama saada inimeste tööharjumuste ja tööprotsessi
muutmisega läbi teavitus-koolitustegevuse, teisalt on vaja
maandada kõik tehnilised riskid. Ei olnud ka digiretsept
Eestis on kasutusel hinnanguliselt viis
erinevat haiglatele mõeldud tarkvara
ja kaks pere-arstidele loodud
infosüsteemi.
Digiretsept vajab toimimiseks kogu ahela korralikku tööd.
Arstid võivad vajadusel paber-
retsepti koostada ning sellisel juhul
digiteeritakse see apteegis.
Arstid hindavad enim süsteemi omadust leida ise retseptile õige, haigekassa poolt ravimi osalise hüvitamise juures aluseks võetav soodusmäär.
74
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
KokkuvõteVaatamata infosüsteemi käivitusfaasis ilmnenud raskus-
tele, oleme esimese tegevusaasta lõpuks jõudnud olukor-
rani, kus üle 95% apteekidest on süsteemiga liitunud ning
hinnanguliselt ¾ retseptidest on digitaalsed. Ravimeid
väljastati kokku 4,1 miljoni digiretsepti alusel.
Oktoobris 2010 tehtud üleriigilisest elanikkonnaküsitlu-
sest, mille eesmärgiks oli saada ülevaade elanike hinnan-
gutest erinevatele tervishoiuga seotud valdkondadele,
selgus, et 41% kõigist vastanutest arvab, et digiretsept
muudab retseptiravimite väljakirjutamise ja väljaostmise
lihtsamaks. Nende hulgas aga, kel oli digiretseptiga isiklik
kogemus, oli rahulolu koguni 92%.
Infosüsteemi täiustatakse ja arendatakse ka edaspidi, et
laiendada süsteemi funktsionaalsust erinevates lõikudes.
Riigi jaoks tekib võimalus
saada parem kontroll ravi-
mite vallas toimuva üle –
sealhulgas ka soodustuseta
retseptiravimite kohta. Kuigi
ravimistatistika oli erinevates
andmebaasides olemas ka
varem, ei saanud seda nii operatiivselt kasutada. Uue süs-
teemi abil on andmed tulevikus alati ühepäevase viiteaja-
ga kasutusvalmis. Näiteks tekib järelevalveorganil võima-
lus sõeluda välja teatud piirkonna apteekidest väljastatud
retseptid ja teha järgmisel päeval vastavates apteekides
inspektsioon ravimi väljastamise seaduslikkuse järeleval-
ve huvides. Nn retseptivabrikute tööd saab lihtsamini ja
kiiremini avastada.
Riigi jaoks tekib võimalus saada parem
kontroll ravimite vallas toimuva
üle – sealhulgas ka soodustuseta
retseptiravimite kohta.
2.2
Kas
utaj
asõb
ralik
e e-
teen
uste
are
ndam
ine
75Infoühiskonna aastaraamat 2010
Ene [email protected]ööde AS
2.2.3
Muutuv eKool
Septembris 2010 muutusid eKooli tegemised üleöö väga
populaarseks – sadadele tuhandetele inimestele igapäe-
vaseks infoallikaks olev teenus sai uue näo. Kuigi endiselt
said õpetajad ainetunde päevikusse kanda ja lapsed ning
lapsevanemad hindeid ja puudumisi vaadata, tundus
paljudele, et nende tavapärane teenus on nüüd „mingi
Facebook”, harjumatu ja järelikult kõlbmatu. Siiski ei tei-
nud eKooli arendav Koolitööde AS sellist muudatust ilma
tõsise vajaduseta. Järgnevalt selgitan, mis uut versiooni
välja töötama ajendas ja miks muudatus nii põhjalik oli.
eKool on infosüsteem, mis järgib oma arengus klassi-
kalist skeemi – ülesande püstitamisele ja probleemi
määratlemisele järgneb selle lahendamine ning tegelik
kasutus, mille käigus jõuavad kasutajate vajadused ning
arusaamad uuele tasemele. Seejärel peab infosüsteem
muutunud nõudmistele vastamiseks tegema läbi uue
arendustsükli või oma toimimise lõpetama. Kui eKool
2002. aastal algatati, küsisid koolid administratiivset in-
fosüsteemi – oluline oli viia koolis tekkiv info paberilt
arvutisse ja saada ülevaade koolis toimuvast. Koolijuhid
tahtsid muuta arvuti iga õpetaja töövahendiks ja vähen-
dada „paberite täitmist”. Mõned koolid soovisid õpilastele
ja lapsevanematele infot jagada. Just sellisena eKool pla-
neeriti ja üles ehitati. Lapsevanematest said kiiresti eKoo-
li toetajad, kuna neile meeldisid võimalused näha hin-
deid enne nende õpilaspäevikusse kandmist ja vaadata
igapäevast õppimist ilma õpetajat tülitamata. Õpilastele
meeldis, et õpetaja täitis nende eest õpilaspäevikut, aga
ei meeldinud, et vanemad nägid hindeid ilma nende endi
vahenduseta.
Esialgne Vaata Maailma SA realiseeritud paari kooli idee
ja unistus osutus elujõuliseks. eKooli kasutajate arv kas-
vas, õpetajad harjusid arvuti kui igapäevase töövahendiga
ja arvutid jõudsid klassidesse, IKT-vahendite kasutamine
aitas koolil paremini õpetada. Sellise protsessi tulemus
oli loogiliselt see, et koolid jõudsid uuele tasemele: õpe-
tajad on õppinud olemasolevaid väheseid töövahendeid
hästi kasutama ja oskavad nõuda teisigi võimalusi, mida
tänapäevane õppeinfosüsteem peab pakkuma.
Aastad 2010 ja 2011 on Eesti koolide jaoks muutuste aas-
tad. Juba kehtib uus põhikooli- ja gümnaasiumi seadus,
2011. aasta sügisest alustavad koolid üleminekut uuele
riiklikule õppekavale, mille keskmes on õpilane ja õppe-
kava fookus on viidud õpetamiselt õppimisele. Seda toe-
tavad uued koolidele esitatavad nõudmised nagu näiteks
kujundav hindamine − kasutatav metoodika peab olema
last arvestav ja asjakohane. Üle tuleb vaadata koolide
õppekavad, osaliselt muutuvad õpikud. Kooli ees seisab
suur ülesanne, mille täitmist saab toetada tehnoloogiliste
vahenditega. Muudatuste eesmärgiks on kool kui õppiv/
õpetav kogukond ja kooli e-keskkond saab aidata seda
kujundada ja koos hoida.
Niisiis muutsid eKooli uue arengutsük-
li vajalikuks ühelt poolt koolide muu-
tunud ülesanded ja nõudmised, teisalt
aga olid 2002. aastal loodud süsteemi
arhitektuur ja kasutatud tehnoloogili-
ne lahendus vananenud ega suutnud
hakkama saada sadu kordi kasvanud
andmemahtude ja kasutusaktiivsusega. Kui 2003/2004.
õppeaastal kanti eKooli kokku 4,6 miljonit hinnet, siis
2009/2010. õppeaastal lisati 54 miljonit hinnet. Õpetaja
ja õpilase jaoks oli selle tagajärjeks eKooli aeglus vee-
randilõpu nädalatel, infosüsteemi administraatori jaoks
aga tekkis pidevalt häireolukordi. Uus versioon sai seni-
sest väga erinev, sest muuta oli vaja kogu andmehalduse
loogikat. Esimese versiooni eKool oli „pehme” – kool sai
kindlaks määrata väga erinevaid õppimis- ja klassisüstee-
me, ainus kindel andmeelement oli isikukood. Õpilase
õppekava, klass, ained, hinded olid vabalt määratavad ja
koolid kasutasid väga erinevaid lahendusi. Selline kooli-
dele meeldinud mugavus muutis võimatuks suhtlemise
teiste, andmete selget kindlaksmääramist nõudvate in-
fosüsteemidega. Uues versioonis sai eKooli tegevusi si-
duvaks elemendiks õppekava, mille kaudu saab siduda
Kui 2003/2004. õppeaastal kanti eKooli kokku 4,6 miljonit hinnet, siis 2009/2010. õppeaastal lisati 54 miljonit hinnet.
76
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
lisatud jooniselt – kõik eKooli arendusplaanides olevad
või juba koostatud moodulid on keskendunud õppimise-
le ja õpetamisele. Kooli jaoks sobiva ja koolile vajalikke
lisateenuseid pakkuva e-keskkonna tulevik on liidestami-
ses – kool ise otsustab, millist funktsionaalsust kasutab ja
milliseid teenuseid rakendab. See võtab kindlasti maha
nende koolide pingeid, kes kinnitavad, et vajavad ainult
päevikut ja kõik muu tuleks eemaldada.
ÕPPEKAVA, ÕPITEE
PÄDEVUSTE TUNNISTUSED
VANEMATE JA RIIGI JUURDEPÄÄS
KONTAKTID, KOOSTÖÖ, SUHTLUS
ARUANDED, SAAVUTUSED, ARENG
ÕPPEMATERJAL, ÕPIISU LEVITAMINE
HINDED, TAGASISIDE, ÜLESANDED
PUUDULIKUD, PUUDUMISED, DISTSIPLIIN
NIMEKIRJAD, KORRALDAMINE
FUNKTSIO-NAALSUS
eKool ei ole muutumist lõpetanud, sest koolisüsteemgi
muutub pidevalt ja nii ei saa arengut lõpetada ka koo-
lidele töövahendeid pakkuv teenus. Kindlasti püüame
arendust edaspidi juhtida sujuvamalt – et igal aastal li-
sanduks uusi põnevaid võimalusi nii lastele kui ka nende
õpetajatele!
erinevate aastate tulemusi, andmeid koolide vahel jaga-
da, ja vahetada infot riiklike registritega.
Uue eKooli koostamine algas 2009. aasta kevadel. Koolile
vajalike tegevuste uutmoodi läbimõtlemisel püüdsime la-
hendada seniseid valupunkte
juba süsteemi projekteerides.
Sellise lähenemise tulemu-
seks on ka eKooli modulaar-
ne ülesehitus – igal kasutajal
on tema enda infot sisaldav
leht ning vastavalt tema rol-
lidele ja õigustele kooli (või
koolide) ja lapse (või laste)
lehed. Kõik ülejäänud tegevu-
sed avanevad nendelt lehtedelt eraldi akendena ja tege-
vuse akent sulgedes saab kasutaja tagasi algusesse. Lisaks
lihtsamale navigeerimisele võimaldab selline ülesehitus
liidestada eKooli arendatavaid lisateenuseid (näiteks õp-
pematerjalide jagamist või arenguvestluste korraldamist)
ning kolmandate osapoolte teenuseid.
Eelmise versiooni eKool vähendas õpetaja rutiinset tööd.
Uues eKoolis oli rohkem võimalusi: nelja kuu jooksul on
õpetajad lisanud kodustele ülesannetele ja kontrolltöö-
dele 14 000 õppematerjalifaili; alguses vastuseisu tekita-
nud hinnetele kommentaaride kirjutamine on praegu-
seks paljude õpetajate tööprotsessi sulanud ja lisatud on
üle 500 tuhande kommentaari. Uute õpetamisvõimaluste
rakendamiseks käivitati pilootprojekt koostöös kirjastus-
tega koolidele õppematerjalide jagamiseks. Edaspidi
peab sel moel ligi pääsema nii kontrollitud kvaliteediga
tasulisele õpisisule kui ka õpetajate endi loodule.
Iga kool on omanäoline, seega ei saa olla olemas uni-
versaalseid lahendusi. Tulevikus keskendub eKool nagu
praegugi õppimisele ja õpetamisele ega ürita muutuda
hiigelsüsteemiks, mis kõike teeb. Sellist suunda on näha
Tänaseks on eKoolil modulaarne ülesehitus – igal kasutajal on tema enda infot sisaldav leht
ning vastavalt tema rollidele ja õigustele kooli (või koolide) ja
lapse (või laste) lehed.
2.2
Kas
utaj
asõb
ralik
e e-
teen
uste
are
ndam
ine
77Infoühiskonna aastaraamat 2010
Eneli [email protected] ja Infosüsteemide Keskus
2.2.4.
E-kinnistusraamatu 2010. aasta arendused
2010. aasta on Eesti e-kinnistusraamatu93 jaoks olnud
erakordselt teguderohke. Kui seni oli peamiseks eesmär-
giks süsteemi uuendamine ning töökorras hoidmine,
siis eelmisel aastal astusime täielikult paberivaba kinnis-
tusraamatu suunas mitu sammu edasi. Arendustööde
käigus valmisid teenused seni paberil olnud kinnistus-
raamatu dokumentide digiteerimiseks ning digiteeritud
dokumentidega tutvumiseks. Lisaks liidestati e-kinnis-
tusraamat ka ehitisregistriga, mille tulemusena on ko-
danikel võimalik kinnistul paikneva ehitise üldandmeid
lihtsalt ja mugavalt järele pärida.
Dokumentide digiteerimine Kuigi kinnistusraamatusse tehakse elektroonilisi kandeid
juba aastaid, sai 2010. aastal alguse kogu kinnistusraama-
tu arhiivi digiteerimine. Selleks täiendati Euroopa Liidu
Regionaalarengu Fondi rahastusega kinnistusosakon-
dades kasutusel olevat menetlustarkvara ning soetati
fotografeerimislahendused (peegelkaamerad koos jalga-
de ja ringvälkudega, tahvlid dokumentide paigutuseks)
suuremõõtmeliste dokumentide digiteerimiseks. Lisaks
võeti kasutusele lame- ning kiirsöötjaga skannerid ning
KodakPro tarkavara.
Alates 2010. aasta juunikuust on tänu arhiivi digiteerimi-
sele kõigil võimalik kinnistudokumentidega internetis
tutvuda.
Kodanike jaoks loodi e-kinnistusraamatu teenus „Soovin tutvuda toimikuga”Toimikuga tutvumise tellimiseks peab klient veebilehel
ennast tuvastama, tegema päringu ning avama regist-
riosa prindi. Kinnistudokumentidega tutvumise soov
peab olema põhjendatud. Kinnistu omanikud saavad ka
dokumentide e-teenuse „Telli digiteerimine” abil digitee-
rimist tellida, juhul kui dokumente ei ole veel digiteeritud.
Kui taotlus on esitatud ning kinnistusosakond leiab, et
huvi on põhjendatud, saab klient viie tööpäeva möödu-
des soovitud dokumentidega e-kinnis-
tusraamatus tutvuda. Peale digiteeri-
mise on kinnistu omanikel võimalik
enda kinnistu dokumentidega tutvu-
misõigus anda ka teistele füüsilistele
isikutele. Volituse andmisega tagatakse
ligipääs nendele isikutele, kellel muidu
selleks õigust ei ole.
Teise olulise projektina toimus kinnistusraamatu liidesta-
mine maakatastri digiarhiiviga, mille tulemusena ei pea
notarid, Maa-amet jt enam kinnistusosakonda kinnistute
kaarte ega plaane saatma, kuna kohtunikuabide käsutu-
ses olevasse menetlustarkvarasse on lisatud otselingid
maatükkide plaanidele ja kaartidele.
Mugavam otsingOlulise muudatusena liidestati 2010.
aastal kinnistusraamat aadressand-
mete süsteemiga. Üleminek toimus
ühe tööpäeva jooksul ladusalt ja prob-
leemideta. Liidestuse tulemusena on
kinnistusraamatu menetlustarkvaras isikute aadresside
lisamine ning e-kinnistusraamatu veebiportaalis aadressi
järgi kinnistute otsimine oluliselt lihtsam.
Kui seni pidi kinnistu leidmiseks valima maakonna, valla
ja linna, siis nüüd piisab selleks, et süsteem vajaliku üles
otsiks, aadressi ühele reale sisestamisest. Mugavam ja tõ-
husam otsing on kliendimugavuse mõttes samm edasi.
Kinnistu omanikel on võimalik enda kinnistu dokumentidega tutvumise õigus anda ka teistele füüsilistele isikutele.
Katrin [email protected] ja Infosüsteemide Keskus
93 https://kinnistusraamat.rik.ee
2010. aastal liidestati kinnistusraamat aadressandmete süsteemiga.
78
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
Andmevahetus ehitisregistrigaNovembris valmis e-kinnistusraamatu arendus, mis või-
maldab kinnistul asuvate ehitiste üldandmetega tutvuda
e-kinnistusraamatu portaali kaudu. Varem pidid inime-
sed, kes soovisid leida andmeid kinnistul paiknevate ehi-
tiste kohta, opereerima ehitisregistri ja kinnistusraamatu
veebilehe vahel, mis oli aeganõudev ja ebamugav.
Nüüd on kasutajatel võima-
lik lisaks kinnistusregistriosa
detailandmetele näha ka kin-
nistul paikneva ehitise üldand-
meid ja vajadusel siirduda täp-
semate andmete vaatamiseks
ehitisregistri veebilehele.
Ehitisregistrist päritakse and-
meid katastritunnuse alusel.
Kui ehitisregistrist otsitavat
katastritunnust ei leita, on tõe-
näoline põhjus selles, et kinnis-
tul kas ei paikne ehitisi või ei ole
otsitud ehitist/katastritunnust ehitisregistrisse kantud.
Kui inimene teab, et tema kinnistul on hooneid, mida
mingil põhjusel ehitisregistri andmetesse ei ole kantud,
saab ta põhjuste uurimiseks või lisainformatsiooni päri-
miseks saata e-kinnistusraamatu kaudu avalduse ehitise
asukohajärgsesse omavalitsusüksusesse.
Ehitisregister liidestati maakatastrigaProjekti raames liidestati muuhulgas ka ehitisregister
maakatastriga. Maakatastri andmete alusel tehti analüüs
ja korrastati ehitisregistri andmeid. Registris olevad ehi-
tised seoti maakatastris olevate katastriüksustega. Lisaks
kontrolliti ehitisregistrisse kantud katastritunnuste kehti-
vust ning kehtetute tunnuste kohta lisati ehitisregistrisse
Kui inimene teab, et tema kinnistul on
hooneid, mida mingil põhjusel ehitis-
registri andmetesse ei ole kantud, saab ta
põhjuste uurimiseks või lisainformatsiooni
pärimiseks saata e-kinnistusraamatu
kaudu avalduse ehitise asukohajärgsesse
omavalitsusüksusesse.
2011. aasta suurem projekt on kinnistuportaali loomine, mille eesmärk on lihtsustada avalduste esitamist kinnistusosakonnale, luues selleks eraldi internetikeskkonna.
94 Kinnistamisavalduste esitamise portaal
vastav märge. Registrite liidestamine ja korrastamine sai
teoks tänu Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondile.
Ehitisregistri andmete kvaliteedi parandamine võimal-
dab ehitiste andmeid nii e-kinnistusraamatust kui ka
ehitisregistrist kiiremini ja efektiivsemalt leida. Registrite
liidestamise tulemusena on nüüd kodanikul ühtne üle-
vaade kinnistu ja kinnistul asuvate ehitiste andmetest ja
nende esindatusest registrites.
Järgmised sammudEelmise aasta projektid olid e-asjaaja-
mises suur samm edasi. Tänu uutele
teenustele ja liidestustele saavad koda-
nikud hõlpsalt kogu teabe oma kinnis-
tu kohta ühest kohast ja paberivabalt.
Samuti on tänu digitaalsele andme-
vahetusele maakatastri digiarhiiviga
oluliselt lihtsustunud kinnistuosakon-
dade töö. Tulenevalt aadressandmete
süsteemiga liidestamisest saab kinnis-
tusraamatu aadresse võrrelda teiste registrites olevate
andmetega ning seeläbi on praeguseks suhtlus teiste süs-
teemidega paranenud.
2011. aasta suurem projekt on kinnistuportaali94 loo-
mine, mille eesmärk on lihtsustada avalduste esitamist
kinnistusosakonnale, luues selleks eraldi internetikesk-
konna. Portaali loomisega muutuvad protsessid nii ko-
danikele kui ka ametnikele lihtsamaks, mugavamaks
ning loogilisemaks. Kinnistuportaali loomine on suur
ja laiaulatuslik projekt, mille raames koolitatakse muu-
hulgas nii tavakasutajaid kui ka ametnikke, et tagada
elektroonilise menetlusprotsessi valutu rakendamine.
Kasutajamugavuse tõstmine ning loogiliste süsteemide
arendamine on pidev ja pikaajaline protsess, mis on meie
eesmärk nii praegu kui edaspidi.
2.2
Kas
utaj
asõb
ralik
e e-
teen
uste
are
ndam
ine
79Infoühiskonna aastaraamat 2010
Ingmar [email protected] ja Infosüsteemide Keskus
2.2.5
Andmete visualiseerimine äriregistri näitel
Andmete kogumine ja talletamine on ühe tulevikku vaa-
tava riigi ülesanne olnud juba aastasadu. See tegevus ei
ole tänapäevaks väga palju muutunud. Andmeid kogu-
takse ikka, need pannakse hoiule ning aeg-ajalt kasuta-
takse neid riigiaparaadi tõhustamiseks. Äriregister ongi
selline kogum, milles registreeritakse kõik ettevõtted ning
nendega seotud andmed ja õigused. Mida täpsemad on
kogutud andmed, seda paremini kaitsevad need ettevõt-
jate õiguskindlust oma vara suhtes.
Kuidas andmeid maksimaalselt ära kasutada?Andmete mõistetavaks tegemine ja visuaalselt kuvamine
ehk visualiseerimine on trend, mida üha enam hakatakse
kasutama mõtete ja seoste, tegude ja tagajärgede selgita-
misel. Eesti äriregistri visualiseerimise süsteem on üks
näide sellest (vt ka joonist allpool).
Visualiseeritud äriregister on teenus, mis annab ülevaate
äriregistris registreeritud juriidiliste ja füüsiliste isikute
omavahelistest seostest.
Visualiseeritud äriregister võimaldab
teha päringuid ettevõttega seotud isi-
kute kohta nii, et tulemused kuvatakse
piltliku joonisena. Avanevast interak-
tiivsest pildist on näha, kuidas ettevõt-
ted ja ettevõtjad on omavahel seotud
ning millised on erinevad omandiosa-
lused. Samad andmed saab kätte ka tavapärasel moel,
kuid visualiseerimine teeb seosed kergestimõistetavaks
ja hoomatavaks. Seega lihtsustab visualiseeritud e-ärire-
gister kõikide kasutajate tööd ja vähendab päringutele
kuluvat aega.
Süsteemi loomisel lähtuti eesmärgist, et see peab olema
tööd lihtsustav ja kasutajasõbralik. Neid eesmärke täidab
loodud lahendus suurepäraselt.
E-äriregistri andmetel on õiguslik tähendus. Nendele
andmetele tuginedes saab teha asjakohaseid otsuseid,
sest riik garanteerib e-äriregistri andmete ajakohasuse
ning õigsuse.
Visualiseeritud äriregistri vahendusel on võimalik
Visualiseerimine on trend, mida kasutatakse üha enam mõtete ja seoste, tegude ja tagajärgede selgitamisel.
Visualiseeritud äriregistri ekraanikuva (https://www.rik.ee/visuaalne).
80
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
teostada päringuid ka e-kinnis-
tusraamatust või Ametlikest
Teadaannetest. Võimalus
vaadata infot mitmest erine-
vast allikast korraga muudab
visualiseeritud äriregistri eriti
tõhusaks töövahendiks tausta-
uuringu tegemise, rahapesu tõkestamise ja korruptsioo-
nivastase võitluse jaoks.
Tänu visualiseeritud äriregistrile on ettevõtjatel lihtsam
uurida nii koostööpartnerite kui ka võlglaste tausta.
Samas muutus lihtsamaks ka
nende riigiametnike töö, kes
uurivad erinevaid seoseid ja
rahapesuskeeme. Kindlasti
lihtsustab visualiseeritud
äriregister ka ajakirjanike ja
uurimisorganite tööd. Kuid
eelkõige on teenus loodud finantsasutustele rahapesu
tõkestamiseks.
Tulevikus on plaanitud ühendada visuaalse äriregistri kül-
ge ka teiste Euroopa riikide äriregistrid. Rahvusvaheline
mõõde visualiseerimislahenduses täidaks eesmärki teha
lihtsamaks ka globaalse rahapesu jälgimine.
Kust andmed tulevad?Riigi poolt kogutud andmete tõhus kasutamine on täh-
tis teema, kuid sama tähtis on ka andmete kogumine.
Iga uue ideega tekib kiusatus küsida ettevõtjatelt veel
täiendavaid andmeid. Mida rohkem me kogume, seda
uuemaid vajadusi me avastame, ja lõpptulemusena on
ettevõtja bürokraatiaga koormatud.
Kord aastas tuleb ettevõtjal esitada majandusaasta aru-
anne. Aruanne on oluline eelkõige ettevõtte jätkusuut-
likkuse hindamiseks. Peale äriregistri on veel teisigi
riigiasutusi, mis sama informatsiooni küsivad (näiteks
Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet). Informatsiooni riigi-
le üha uuesti esitamine koormab ettevõtjat ja selle arvelt
jääb tal põhitegevuseks vähem aega.
Kas oleks kuidagi võimalik ettevõtja elu lihtsustada ja vä-
hendada riigi dubleerivat andmekogumist?
Alates 1. jaanuarist 2010 hakkas kehtima uus majan-
dusaasta aruannete esitamise kord. Aruanded esitatak-
se äriregistrile e-aruandluse keskkonna kaudu XBRL-
vormingus. Tegemist oli riikliku tasandi projektiga, mis
oma ulatuselt ja mahult oli üks 2010. aasta suurimaid.
Projekt puudutas enam kui 120 000 ettevõtjat.
Loodud ühtne aruandluskeskkond teeb andmete sises-
tamise ja edastamise ettevõtjatele oluliselt mugavamaks
Visualiseeritud ärire-gistri vahendusel on
võimalik teha päringuid ka e-kinnistusraama-
tust või Ametlikest Teadaannetest.
Tänu visualiseeritud äriregistrile on ette-
võtjatel lihtsam uurida nii koostööpartnerite
kui ka võlglaste tausta.
ja lihtsamaks, sest kõikide nõu-
tud andmete esitamiseks on
olemas üks kindel koht, vorm
ja viis. Jääb ära ka andmete
topeltesitamine ehk dubleeri-
mine. Riigiasutustele muutus
ettevõtlusandmete töötlemine
lihtsamaks, sest andmed on
kohe võrreldavad, ja kiiremaks,
kuna need on kättesaadavad
riigi andmevahetuse raamistiku
X-tee kaudu.
Seega aitab aruannete elektrooniline töötlemine jõuda
olukorrani, kus kord juba riigile esitatud andmeid saab
kasutada kogu ulatuses nii era- kui ka avalikus sektoris.
Samuti ei tarvitse ettevõtjal samu andmeid korduvalt
mitmele riigiasutusele esitada.
Tervikliku keskkonna plussiks on automaatkontroll, mis
annab ettevõtjale andmete sisestamisel tekkinud viga-
dest teada. Selline kontroll aitab vähendada hoiatuste ja
trahvide hulka, mida ettevõtjad majandusaasta aruande
puuduste eest igal aastal äriregistrilt arvukalt saavad.
Uues keskkonnas on võimalik majandusaasta aruan-
net mitte ainult edastada, vaid ka täies mahus koostada.
Etteantud vormide alusel saab koostada majandusaas-
ta aruande põhiaruanded ja kõik aruandelisad. Samuti
saab aruande luua ja allkirjastada, auditeerida ning loo-
mulikult elektroonilisel kujul otse äriregistrile edastada.
Senine tagasiside kasutajatelt näitab, et uut aruandlus-
keskkonda hinnatakse kõrgelt nii kasutajamugavuse kui
ka loogika poolest.
XBRL-vorming, milles majandusaasta aruandeid esita-
takse, on maailmas laialdaselt kasutatav majandusin-
fo aruandluskeel. Eesti on suutnud XBRL-aruandluse
lahenduse juurutada ja kasutusele võtta kiiresti ning
täieulatuslikult. E-aruandluse arendamist rahastati
Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ning seega
on tulemused tasuta kasutatavad ka kõikidele teistele
Euroopa riikidele.
Tulemused on niivõrd head, et seda käivad uurimas
erinevad kõrgetasemelised delegatsioonid teistest rii-
kidest. Ja projekt ei ole jäänud märkamata ka rahvus-
vahelisel tasandil – ülemaailmsel e-lahenduste kon-
kursil World Summit Award 2011 valiti enam kui 460
projekti seast oma kategooria parimaks lahenduseks
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt loodud
e-aruandluskeskkond.
E-aruandluse projekti näol on tegemist hea näitega rii-
gi initsiatiivist, mille tulemusena väheneb nii riigi kui ka
ettevõtja koormus. Loomulikult ei ole tegemist ainult
Ühtne aruandluskeskkond teeb andmete sisestamise ja edastamise ettevõtjatele mugavamaks ja lihtsamaks, sest kõikide nõutud andmete esitamiseks on olemas üks kindel koht, vorm ja viis.
2.2
Kas
utaj
asõb
ralik
e e-
teen
uste
are
ndam
ine
81Infoühiskonna aastaraamat 2010
IT-lahendusega. IT-ga peab käsikäes käima ka seadus-
andlus. Eestis on kehtestatud erinevaid seaduseid ja
määruseid, millega tõkestatakse ettevõtjate koormami-
ne topeltaruandlusega. Lühidalt sõnastades kõlab see
nii: ükski riigiasutus ei tohi ettevõtjalt teavet küsida, kui
seda on korra juba teinud mõni teine riigiasutus või kui
riigiametnik saab selle info kätte riigi andmebaasidest.
Nimelt on riigi andmed riigiasutuse töötajatele tasuta
kättesaadavad. Sel juhul ei ole ametnikel raske kont-
rollida näiteks allkirjaõiguslikke isikuid äriregistrist ega
notaril raske kontrollida isikule kuuluvaid kinnistuid
kinnistusraamatust.
Riigi registrite koosvõime on riigi ülesannete ja kohustus-
te lihtsustamise jaoks oluline alustala. Sarnane koosvõi-
me peaks toimima ka Euroopa riikide registrite vahel.
Eesti on võtnud eesmärgiks lihtsustada ettevõtjate ja ko-
danike ligipääsu riigi andmetele, muutes riigi läbipaistva-
maks ja turvalisemaks. Sarnast eeskuju võiksid järgida ka
teised liikmesriigid, sest siis hakkaksid paremini tööle ka
Euroopa Liidu piiriülesed süsteemid. Selline teenus nagu
visualiseerimine üle Euroopa äriregistrite oleks praegu
tõeline väljakutse, sest sellest oleks kasu ka kõikidele ra-
hapesu tõkestamisega tegelevatele organisatsioonidele.
Loodetavasti ei takerdu sellised vajalikud teenused erine-
vate liikmesriikide registrite andmekoosseisude eripära-
de või andmekaitseliste piirangute taha.
Näited Eestis kehtestatud reeglitest, mis teevad riigi IT-
koosvõimet paremaks:
› igale kodanikule on tema kohta käivad andmed riigi-
portaali kaudu tasuta kättesaadavad;
› andmete päringud riiklikest registritest on kõikidele
riigiametnikele tasuta;
› riigi registrid ja infosüsteemid on ühendatud riikliku
andmevahetus raamistikuga (X-tee)95, mis võimaldab
neil omavahel turvaliselt suhelda; iga register saab oma
andmetele ligipääsemise õiguste üle ise otsustada.
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) on
Justiitsministeeriumi haldusala asutus, mille eesmärk
on luua integreeritud e-teenuseid pakkuv uuenduslik
keskkond riigihaldus-, õigus- ja kriminaalpoliitika tõhu-
samaks toimimiseks.
RIK haldab ja arendab mitmeid riigile ja kodanikule oluli-
si registreid ja infosüsteeme. Seal hulgas on nii e-äriregis-
ter, e-notar ja e-kinnistusraamat kui ka mitmed õigusala-
sed infosüsteemid.
RIK on üks Eesti suurimaid IT-le orienteeritud riigiasu-
tusi. Meie meeskonnas töötab 150 erialaprofessionaali.
Tegeleme riiklike projektide läbiviimise ja juhtimisega.
Video: http://www.youtube.com/user/
justiitsministeerium#p/u/3/shjqb5E_0QU.
Juhend: https://ariregister.rik.ee/files/
Kasutusjuhend_visuaalne_AR.pdf.
Tehnilised nõudedVisualiseeritud äriregistri kasutamiseks tuleb arvutisse
installeerida Microsoft Silverlight. Programm on tasuta
allalaaditav ja vajaliku lingi leiab ka visualiseeritud äri-
registri käivitamisel, juhul kui Microsoft Silverlight ei ole
veel installeeritud. Varasemaks installeerimiseks saab
programmi alla laadida ka alljärgnevalt veebiaadressilt:
http://www.microsoft.com/getsilverlight/get-started/
install/default.aspx.
95 http://www.ria.ee/x-tee
82
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
Ave [email protected] Linnaplaneerimise Amet
2.2.6
Virtuaalne Tallinna vanalinn
Tallinn kui reisisihtkoht on unikaalne oma hästisäilinud
keskaegse vanalinna poolest. 2009. aasta lõpus käivitus
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eestvedamisel projekt
„Tallinna vanalinna 3D-mudeli loomine ja avalikku kasu-
tusse andmine“ eesmärgiga tutvustada meie pealinna kõi-
gile huvilistele ning tekitada potentsiaalses turistis soov
ise kohale tulla. Projekti raames luuakse vanalinna muin-
suskaitseala reaalselt kajastav virtuaalne maailm, mis si-
saldab kõiki seal asuvaid hooneid ning neid ümbritsevat.
Lisaks on kasutajal võimalik 3D-keskkonnas liikudes tut-
vuda huviväärsuste infoga ning nautida erinevas vormis
multimeediat: panoraamfotosid, virtuaaltuure, videoid,
audiogiide, kaasaegseid ja ajaloolisi fotosid. Virtuaalselt
saab siseneda UNESCO maailmapärandisse kuuluvasse
vanasse linna olenemata huvilise füüsilisest asukohast –
eelduseks on vaid internetiühendusega arvuti.
Ideest teostuseniVirtuaalse Tallinna loomise mõte oli kohtumiste ja arute-
lude teemaks juba mitu aastat enne käimasoleva projekti
algust. Ideid, mida virtuaalne linn peaks endast kujuta-
ma, oli mitmeid – nii ajaloolist Tallinna kajastav vanalinn,
kultuuriobjekte tutvustav virtuaalmaailm kui ka arhitek-
tuurile keskenduv lahendus. Praeguse projekti kõige ot-
sesemaks eelkäijaks oli mõte Tallinna arhitektuurigiidist.
Selle, Tallinna linna ja Eesti Arhitektide Liidu 2008. aasta
suve algul planeeritud koostööprojekti sisuks oli interak-
tiivne kaart, mis aitaks tutvustada nii Tallinna vana kui ka
uut arhitektuuri. Lõplik lahendus kujutab endast aga kil-
lukest igast varem väljakäidud ideest.
2008. aasta suve lõpul kinnitati Tallinna Linnavolikogus
vanalinna arengukava aastateks 2008–2013, mille üheks
tegevuseks oli vanalinna põhjaliku 3D-mudeli koostami-
ne. Selle eesmärgiks oli tutvustada Tallinna vanalinna in-
terneti kaudu ning töö eest vastutavaks asutuseks määra-
ti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) geomaatika
teenistus koostöös Tallinna teiste seotud ametitega.
2009. aastal hakkas TLPA geomaatika teenistuse di-
rektor aktiivselt otsima lahendusi ja rahastust eesmär-
gi elluviimiseks. Sama aasta suvel tuli teave Euroopa
Regionaalarengu Fondi rahastamisvõimalusest, mis
oli suunatud kohalikele omavalitsustele infoühiskonna
edendamiseks. See pakkus suurepärase võimaluse pikalt
meeles mõlkunud idee teoks teha. Veel sama aasta suvel
kirjutati TLPAs valmis projekti eeltaot-
lus, mis sai tänu oma huvipakkuvale
sisule rakendusüksuse poolehoiu juba
kolme kuu pärast. Täistaotluseni jõuti
seitse kuud hiljem.
Oma uuenduslikkuse ja mitmetahuli-
suse tõttu vajas projekt võimalike läbi-
viijate leidmiseks tõsist eeltööd. Nii pi-
did projekti eesmärkide saavutamiseks
koostööd alustama laserandmete kogujad, 3D-tehnikud
ja -arhitektid, aga ka meediafirma ja andmebaasidega
tegelev ettevõte. Tegijatele võis see kogemus tähendada
pikaks ajaks uue niši või koostööpartneri leidmist.
2010. aasta mais algas töö lepinguliste partnerite-
ga, korraga nelja partneriga viiest. Ühe partneri taha
koondus üldjuhul mitu tegijat. Tööd hakkas juhtima
TLPA geomaatika teenistuse geoinformaatika osa-
kond, kaasates partneritena töösse sama ameti linna-
disaineri, geodeesia- ja kartograafia osakonna, Tallinna
Kultuuriväärtuste Ameti (TKVA) muinsuskaitse osakon-
na ja Tallinna Ettevõtlusameti (TEVA) turismiosakonna
spetsialiste. Juhtrühma näol hakkas otsuseid vastu võtma
TLPA, TEVA, TKVA ja linna IT-tuumik koos SA Tallinn
2011 esindajaga.
Eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed ja rakendusVanalinna (~121 ha) terviklik kolmemõõtmeline visuali-
seerimine ja turisti jaoks huvipakkuva informatsiooni ole-
masolu lasevad 3D-rakenduse kasutajal virtuaalse mu-
deli abil Tallinna linna ainulaadsust ja linnas pakutavaid
võimalusi tunnetada. Lahendus koosneb 3D-liidesest
ja panoraamfotode liidesest. Rakendus luuakse kol-
mes keeles (eesti, inglise, vene) ja selles saab kasutada
asukohapõhiseid teenuseid (aluskaart, teemainfo- ja
Projekti raames luuakse vanalinna muinsuskaitseala reaalselt kajastav virtuaalne maailm, mis sisaldab kõiki seal asuvaid hooneid ning neid ümbritsevat.
2.2
Kas
utaj
asõb
ralik
e e-
teen
uste
are
ndam
ine
83Infoühiskonna aastaraamat 2010
aadressotsing).
Rakenduses esitletavad andmed võib suuresti jaga-
da kahte rühma – 3D-andmestik ja infoandmestik.
3D-andmestik jaguneb omakorda 3D-hooneteks, muuks
linnakeskkonnaks ja maastikuks, ning infoandmestiku
sisuks on panoraamfotod, ajaloolised ja tänapäevased fo-
tod, audio- ja videofailid, audioekskursioonid, huviväär-
suste kirjeldused, turisti huvitav info asutuste ja objektide
kohta.
Tallinna vanalinnas on hästi säilinud ajaloolised ja oma-
pärased hooned, müürid, hoovid, põnevad skulptuurid
ja erilised uksed, aknad, fassaadid. Vanalinnas liikumise
teevad huvitavaks eriilmelised tänavad – osa neist on
nagu kvartalite kaupa kokku ehitatud tunnelid hoonete
vahel. Seetõttu puudub mõnele kohale tavapärane li-
gipääs. Teised jälle on aga nii kitsad, et ka hea tahtmise
korral pole seal võimalik autoga liigelda. Lisaks katavad
tänavaid munakivid, mis piiravad liikumist. Allpool kirjel-
datud 3D-andmestik aga suudab seda kõike rakenduses
ilma takistusteta ja interaktiivselt edasi
anda.
› Umbes 700 hoone 3D-mudelid.
Hoonete ja maapinna 3D-kujude jaoks
saadi algandmeid nii õhust helikop-
teriga kui maapinnalt auto ja statiiviga
skaneerides. Andmete salvestamise
tiheduseks olid seatud nõuded – punk-
titihedus ruutmeetrile 35 õhust ja 1000
maapinnalt (erinev punktitihedus ku-
jutatud joonisel 1 lk 84). Lisaks kon-
trolliti töö käigus kogutud andmete
asukohatäpsust. Hoonete ja maapinna
lõplike mudelite saamiseks tehti foto-
sid hoonete fototekstuuriga katmiseks
ja aerofotosid maapinna kujutamiseks. Hooned jaotati
vastavalt oma tähtsusele ning omapärale erinevatesse
detailsusklassidesse. Kõige detailsemate hoonete model-
leerimisel tuli välja tuua hoone osi, mis on suuremad kui
15 cm, vähemdetailsemate hoonete puhul 50 cm. Kolmas
klass vektoriseeritavaid mudeleid olid aga üldisemad.
Näide detailsest hoonemudelist on toodud joonisel 2
lk 84 Tallinna Raekoja näol. Peale detailsuse erinevad
hooned ka suuruse poolest. Nii näiteks on Toompea
hoone puhul tegemist pea terve kvartaliga, kuid samas
loetakse hooneks ka üksikut kioskit. Eespool toodud
näide kehtib ka prioriteetse ja vähemdetailse hoone
kõrvutamiseks.
› Maapinnamudel, ortofoto ning 3D-skulptuurid, ra-
jatised, valgustid, haljastus ja muud objektid, mis loo-
vad linna keskkonnast reaalse pildi. Skulptuurid on
mudeldatud samamoodi nagu hooned ja kaetud vasta-
valt materjalile õige tekstuuriga. Teistele linnakeskkon-
naelementidele nagu puud, põõsad, ja valgustid loodi
tüüpsümbolmudelid, millega neid virtuaalses maailmas
esitada. Siin pakuvad huvi nn vanalinna laternad, mis on
just selle piirkonna erandiks ja mis selle eriliseks teevad.
Tänapäevast reisihuvilist mõjutab reisiotsuse tegemisel
huviobjekti kohta kättesaadav info. Tallinna vanalinnast
annab potentsiaalsele külastajale kiiresti kõige parema
ettekujutuse hea pildi- (sh panoraamfotod), audio- ning
videomaterjali olemasolu ning sinna juurde ka seletav
tekstiline osa. Kogu kirjeldatud materjal on väga oluline,
kuna tihti soovitakse erinevate hoonete, skulptuuride ja
teiste rajatiste kohta teada palju enamat kui seda, milline
see konkreetne objekt välja näeb. 3D-rakenduses on hu-
viobjektidega lähemalt tutvumiseks järgmised andmed:
› 101 panoraamfotot, mis on tehtud nii tänavatel, kõr-
gete ja kaunite vaadetega ehitiste pealt kui ka omapäraste
ja hinnaliste hoonete sees. Panoraamfotosid on raken-
duses kahte tüüpi: silindrilised ja sfäärilised. Esimesed
annavad piisavalt hea ülevaate sellest, mida seisupunk-
tist ringvaates näeb. Sfäärilise panoraamfoto puhul saab
lisaks silmitseda näiteks nii taevast kui maapinda. Seda
pilditüüpi oli oluline kasutada just interjööride puhul,
kuna seal võib tähtsaid elemente leida näiteks hoone laes;
› 30 kaasaegset fotot, mida on kõrvutatud 70 ajaloolise
skaneeritud fotoga. Tänu õigele asupaigale virtuaalses
maailmas on kasutajal võimalik tabada sarnasus nii
varajasemas kui tänapäevases vaates. Näiteks Vabaduse
väljaku kohta on eri aegadel ja eri nurkade alt tehtud mit-
meid ülesvõtteid;
› 9 ringkäiku erinevate teemadega, mis tutvustavad
näiteks rakenduse esmakülastajale 3D-maailma ilma
seal ise navigeerimata. Kasutajat lennutatakse virtuaalses
keskkonnas ühest asupaigast teise ning räägitakse iga ob-
jekti kohta oma lugu. Ringkäigud on mitmekülgsed ning
hõlmavad teemades mitmekümneid objekte nagu muu-
seume, kirikuid, linnamüüre jms;
› 3 videot vanalinna suuremate huviväärsuste kohta, et
piiluda korraks päris reaalsesse maailma, kuid jättes iga
objekti puhul ka alati midagi kohapeal avastamiseks;
› 66 detailset kirjeldust vanalinna oluliste objektide
kohta, mis on näiteks huvitavad turistile ja harivad kas või
kooliõpilasele;
› 10 audioklippi huvitavate objektide kohta vanalinnas,
mida tahetakse rakenduses lausa heliliselt paljude teiste
huvipakkuvate objektide seast esile tuua;
› umbes 300 infopunkti vanalinna alal asuvate ob-
jektide kohta. Need sisaldavad kultuuripealinna
Vanalinna terviklik kolmemõõtmeline
visualiseerimine ja turisti jaoks
huvipakkuva informatsiooni
olemasolu lasevad 3D-rakenduse
kasutajal virtuaalse mudeli abil Tallinna linna ainulaadsust
ja linnas pakutavaid võimalusi
tunnetada.
2.2
Kas
utaj
asõb
ralik
e e-
teen
uste
are
ndam
ine
84
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
Avalikus kasutuses on juba projekti üks osa − Tallinna vanalinna panoraamfotode rakendus.
jaoks peamisi sündmuskohti, turistile suunatud teenin-
dusasutuste põhiinfot ja huviväärsuste kultuuriajaloolist
lühiinfot.
Informatiivseks ja kõige üldisemaks lahenduseks vana-
linna 3D-rakenduse tutvustamisel on animatsioon, mida
hakatakse levitama rakenduse populariseerimiseks.
Peale eeltoodu valmivad projekti käigus lisaväärtused,
mida on tulevikus võimalik organisatoorselt projekti
arendamiseks kasutada. Nendeks on näiteks väljatööta-
tavad tehnilised lahendused 3D-andmete uuendamiseks.
Kindlasti on Tallinna vanalinna virtuaalne mudel sellisel
kujul eeskujuks ka paljudele teistele organisatsioonidele,
kes tahavad enda 3D-andmeid või huviväärsusi tänapäe-
vasel moel esitleda.
Suurepärane kogemusProjektiga alustades oli avalikkuse, potentsiaalsete tegija-
te ja organisaatorite huvi selle uudse töö vastu väga suur.
Projekti käigus on nii tellijal kui täitjatel tulnud teha tööd,
mille tegemise kogemus seni Eestis puudus. Partnerite
koostööle ärgitamine ning nende tulemite vastastiku-
ne sõltuvus on suurepärane näide koostööprojektist.
Ettearvamatused on saatnud projekti selle algusest saati,
olgu nendeks ootamatusteks siis ilmastikuolud või va-
nalinna liiga kitsad tänavad. Andmete kogumisel tekitas
raskusi isegi suveperioodil tavapärane pidev ja aktiivne
tegevus vanalinnas. Kuid kõigest saadi üle ning tulemu-
seks on suurepärane ja ainulaadne kogemus.
Nüüd, kui projekti lõplik tulemus on peatselt avalikkuse
ette jõudmas, oleme ootusärevuses. See, kui populaar-
seks väljapakutud lahendus saab, pole veel teada. Usume
ise ning ka 3D-maailma tendentsid on näidanud, et selle-
le lahendusele on oodata suurt tulevikku. Lisaks loodud
rakendusele ning selle andmestikule
tõi projekt endaga kaasa lisaväärtusi,
mille üle on meil tõeliselt hea meel.
Antud ajahetkel on avalikus kasutuses
projekti üks osa – Tallinna vanalinna
panoraamfotode rakendus aadressilt
360.tallinn.ee.
Arvame, et oleme koostöös toredate inimestega loonud
midagi tõeliselt head. Midagi sellist, mis pakub rõõmu
ning annab infot üha rohkem globaliseeruvale ja interne-
tist sõltuvale inimkonnale ning tõstab seeläbi teadlikkust
Eestist, Tallinnast ja selle vanalinnast. Tere tulemast vana-
linna virtuaalselt avastama!
2.2
Kas
utaj
asõb
ralik
e e-
teen
uste
are
ndam
ine
Skaneerimise tulem – Tallinna Raekoda punktpilvena.
Mudeldamise tulem –Tallinna Raekoja hoone.
85Infoühiskonna aastaraamat 2010
Ingmar [email protected]
2.2.7
Ühistranspordi reaalaja infosüsteem
Maanteeamet on projekti „Ühistranspordi infosüsteemi
arendamine” (ÜTRIS) raames välja töötamas ühissõidu-
kite reaalaja infosüsteemi. Nimetatud süsteemi abil tekib
võimalus jälgida ühissõidukite sõiduplaani järgset tee-
nindamist ning tuvastada kõrvalekalded plaanilistest sõi-
dugraafikutest. Samuti aitab reaalaja infosüsteem (RIS)
reaalaja andmete põhjal tuvastatud liinilõikude läbimise
aegade põhjal planeerida optimaalseid sõidugraafikuid,
mille puhul arvestataks teede ja tänavate läbilaskevõime
vähenemisega tipptunnil.
Seega on RISi näol tegemist töövahendiga, mille abil on
võimalik parandada ühistransporditeenuse kvaliteeti
kõrvaldades süsteemi abil tuvastatud kitsaskohad.
RIS põhineb ühissõidukitele paigaldata-
vatel GPS-positsioneerimisseadmetel, mis
on leidnud laia kasutust autokaubaveo
valdkonnas. Kui kaubaveol on jälgimissüs-
teemi kasutamise peaeesmärgiks sõiduki-
te sihipärase kasutamise ning kütusekulu
jälgimine, siis ühistranspordi reaalaja jäl-
gimissüsteemi puhul on teenuse tellija
vaatevinklist tähtsaimaks ülesandeks
graafikujärgse teenindamise tagamine.
Seejuures ei ole RISi arendamise põhiline
eesmärk luua vahendit liinivedu teostavate vedajate üle
järelevalve teostamiseks või sanktsioneerimiseks, vaid pi-
gem on tegemist lahendusega, mis võimaldab tuvastada
kitsaskohti liinide planeerimises.
Võimalus lisateenuste pakkumiseksSõiduplaanijärgse teenindamise kontrollimine ei ole sa-
mas ainuke võimalus, mida RIS pakub. Kuna plaaniliste
sõidugraafikute ja ühissõidukite tegeliku asukoha võrdle-
mise tulemusena on võimalik välja arvutada ka sõidukite
eeldatavad järgmistesse peatustesse saabumise ajad, siis
loob RISi kasutuselevõtmine eeldused selleks, et teave
jõuaks reisijate teavitamise vahendite abil ühistrans-
pordi kasutajateni. Näiteks on RISi kalkuleeritud and-
mete abil võimalik juhtida peatustesse paigaldatavaid
infotabloosid, mis teavitavad sõitjaid ühissõidukite täpse-
test väljumisaegadest ning informeerivad neid ka sõidu-
graafikutest kõrvalekadumise või reisi ärajäämise korral.
Nimetatud infotabloode juhtimiseks luuakse RISi vastav
avalik teenus, mis võimaldab kasutada RISi infot erine-
vatel tehnilistel platvormidel põhinevate infotabloode
juhtimiseks.
RIS võrdleb positsioneerimisseadme-
tega varustatud busside tegelikku liiku-
mist riiklikku ühistranspordiregistrisse
kantud liinide plaaniliste sõidugraafi-
kutega. Sõidukitele paigaldatud GPS-
anduritega varustatud kontrollerid
edastavad liikuva sõiduki puhul 2-4 kor-
da minutis andmed sõiduki asukoha
kohta ning vastavaid andmeid võrrel-
dakse liini plaanilise sõidugraafiku ruumilise kirjelduse-
ga. Juhul, kui süsteem tuvastab kõrvalekalde üle lubatud
tolerantsi, loetakse sõiduk kas graafikust ette sõitnuks
või maha jäänuks. Samuti on võimalik tuvastada liini
kõrvalekaldumised marsruudist, ärajäänud väljumised
ning muud juhtumid, kus tegelik teenindamine ei vasta
plaanitule.
Kuna Eestis tegutseb mitmeid GPS-positsioneerimis-
teenusega tegelevaid ettevõtteid, kes on vastavas vald-
konnas väga pädevad ning paljud bussiettevõtted on
juba oma sõidukid positsioneerimisseadmetega varus-
tanud, ei alustatud RISi arendamist nullist. Süsteemi juh-
tiv reaalajaserver ei võta positsioneerimisandmed vastu
vahetult sõidukitele paigaldatud GPS-kontrolleritelt, vaid
andmed liiguvad RISini positsioneerimisteenuse pakku-
ja vahendusel. Selleks on süsteemi arendamisel arvesta-
tud kahe võimalusega. Esimese variandi kohaselt algatab
andmete edastamise jälgimisteenuse pakkuja, kes edas-
tab standardiseeritud kujule viidud andmeid veebitee-
nuse REST abil RISi reaalajaserverile. Alternatiivseks
võimaluseks on see, kui positsioneerimisandmete edas-
tamise algatab RISi reaalajaserver – sellisel juhul pärib
RIS andmeid positsioneerimisteenuse pakkuja poolt sel-
leks otstarbeks avatud liidese vahendusel.
Praeguseks on arenduse testimiseks liidestatud RISiga
RIS võrdleb positsioneerimis-seadmetega varustatud busside tegelikku liikumist riiklikku ühis-transpordiregistrisse kantud liinide plaaniliste sõidugraafikutega.
RIS põhineb ühissõidukitele paigaldatavatel
GPS-posit-sioneerimis-
seadmetel, mis on leidnud
laia kasutust autokaubaveo
valdkonnas.
2.2
Kas
utaj
asõb
ralik
e e-
teen
uste
are
ndam
ine
Mudeldamise tulem –Tallinna Raekoja hoone.
86
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
kaks Järvamaa maakonnaliine teenindavat bussi ning
kaks Tartu linnaliine teenindavat bussi. Nimetatud piir-
kondade puhul on linnaliinide ja maakonnaliinide eri-
nevast spetsiifikast tingituna positsioneerimisandmete
kogumiseks kasutatud mõnevõrra erinevat tehnilist la-
hendust. Tartu busside puhul edastatakse positsioneeri-
misandmed bussiuste avamise ja sulgemise hetkel. Sellise
lahenduse abil saab täpselt analüüsida peatuses kuluvat
aega ning võtta seda arvesse sõidugraafikute koostami-
sel. Puuduseks on siinjuures aga asjaolu, et peatustevahe-
lisel lõigul positsioneerimisandmeid ei edastata, mistõttu
ei ole graafikust kõrvalekaldumiste tuvastamine piisavalt
operatiivne. Järvamaa bussid edastavad andmeid enda
asukoha kohta iga 15 sekundi järel. Seeläbi saab bussi
reaalset teenindamist sõiduplaaniga täpsemalt võrrelda.
Uste avamisest sõltumatu andmete edastamise intervall
on maakonnaliinide puhul so-
biv ka seetõttu, et siseneda või
väljuda soovivate sõitjate puu-
dumisel võib maakonnaliinidel
esineda järjest mitu peatust, kus
bussil ei ole põhjust peatuda
ega uksi avada. Peale uste ava-
mise ja sulgemise on võimalik
koos GPS-koordinaatidega reaalaja serverile edastada
ka muid teenindamist iseloomustavaid näitajaid. Näiteks
on teoreetiliselt võimalik ühendada kontrolleriga sõitjate
loendamise süsteem ning saavutada seeläbi reaalajaline
ülevaade sõiduki täituvusest.
RISi toimimise oluliseks eelduseks on jälgitavate sõidu-
kite ja liinide sõidugraafikute vaheliste seoste olemasolu,
milleta ei ole tegelikku ja plaanilist teenindamist võrrelda
võimalik. Ühissõidukeid kasutatakse nii erinevatel näda-
lapäevadel kui ka ühe päeva jooksul erinevatel liinidel ja
sageli on sõidukeid vaja operatiivselt suunata esialgu pla-
neeritust erinevale liinile, mistõttu on sõidugraafikute ja
sõidukite seoste haldamine pidev protsess. RISi puhul on
seoste haldamise hõlbustamiseks loodud kolm erinevat
funktsionaalset võimalust, mille vahel saab veoettevõtte
valida vastavalt enda vajadustele ja infotehnoloogilisele
suutlikkusele. Esimene sõidukite ja liinide sõidugraafi-
kute vaheliste seoste haldamise võimalus on kasutada
harilikus internetibrauseris toimivat RISi dispetšerraken-
dust. Arvestades, et mitmed vedajad kasutavad juhtide
tööaja planeerimiseks ning sõidukite liinile määrami-
seks spetsiaaltarkvara, tähendaks RISi dispetšerraken-
duse abil seoste loomine nende jaoks asjatut lisatööd.
Seetõttu on sõidukite ja liinide vaheliste seoste esitamise
teise võimalusena välja arendatud REST veebiteenus,
mis võimaldab vedajal liidestada juba kasutatav tarkvara
RISiga. Lihtsaimaks lahenduseks sõiduki ja teenindatava
liini vahelise seose olemasolu tagamiseks on aga variant,
kus laekuvate positsioneerimisandmetega edastatakse
reaalajas ka teenindatava liini ja veootsa number. Vastav
lahendus tuleb kõne alla siiski üksnes juhul, kui bussile
on paigaldatud positsioneerimisseadmed, mis võimalda-
vad bussijuhil enne liinile asumist sisestada teenindatava
liini ja veootsa numbri. Juhul kui bussides võetakse kasu-
tusele kaasaegsete GPS-jälgimissüsteemiga varustatud
piletimüügiseadmed, oleks viimatinimetatud lahendus
just eelistatuim.
Reaalaja infosüsteem valmib 2011. aasta jooksul.
Praeguseks on süsteemi kasutamise suhtes avaldanud
suurt huvi Tartu linn, kus plaanitakse juba lähiajal ligi
kolmandik linnaliinide bussipeatustest varustada sõitjaid
teavitavate elektrooniliste infotabloodega. Samuti tekib
seoses kaasaegsete piletimüügiseadmete kasutusele-
võtmisega võimalus liidestada RISiga ka Tartu maakon-
naliinide bussid. Projekti „Ühistranspordi infosüsteemi
arendamine” rahastatakse Islandi, Liechtensteini ja Norra
poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehha-
nismi vahendusel Süsteemi arendab Maanteeameti telli-
musel konsortsium, millesse kuuluvad AS Cybernetica,
Affecto Estonia OÜ ja EOMap Geodata AS.
RISi toimimise oluliseks eelduseks
on jälgitavate sõidukite ja liinide
sõidugraafikute vaheliste seoste
olemasolu.
2.2
Kas
utaj
asõb
ralik
e e-
teen
uste
are
ndam
ine
87Infoühiskonna aastaraamat 2010
Siim [email protected]
2.2.8
Kiiruskaamerad Tallinna–Tartu maanteel
Liiklusohutusprogrammi ühe meetmena paigaldati
2009. aastal esimest korda Eestis maanteedele sõidukite
kiirust mõõtvad statsionaarsed automatiseeritud kiirus-
kaamerad, mis salvestavad sõiduki kiiruse, liikluseeskirja
rikkumise aja ja koha ning teevad kiirust ületavast juhist
ja sõidukist foto.
2009. aasta jooksul paigaldati kokku 16 kiiruskaamerat,
kõik Tallinna–Tartu maantee ligikaudu 65-kilomeetrisele
lõigule. Oktoobrikuu lõpuks olid kiiruskaamerate mõõte-
kabiinid paigaldatud, novembris järgnes lisaseadistami-
ne ja testimine.
Tallinnast Tartusse teel olevaid liiklejaid jälgivad kiirus-
kaamerad ligikaudu 65-kilomeetrisel teelõigul (Sõmerust
Kiigevereni). Tartust Tallinna suunduvat liiklusvoogu
seiravad kaamerad ligikaudu 33-kilomeetrilisel teelõigul
(Koigist Matsimäeni). Kiiruskaameraid leidub kõige tihe-
damalt Matsimäe ja Kükita vahelisel lõigul, kuhu on neid
üles pandud üheksa.
Kuni novembrikuu keskpaigani olid enamik mõõtekabii-
ne tühjad – testkaamerad olid paigaldatud vaid üksiku-
tesse kabiinidesse. 27. novembriks paigaldati kaamera
igasse kiiruskaamerakabiini ning vastavatele teelõiku-
dele lisati automaatkontrollist teavitavad liiklusmärgid.
Kiiruskaamerate sekkumiskünnis oli testperioodil seatud
kiirusele 97 km/h ning menetlust kiiruse ületamisele esi-
algu ei järgnenud.
Eesmärk liiklust rahustadaKiiruskaamerate asukoha valimisel on silmas peetud
teelõigul inimkannatanutega juhtunud liiklusõnnetuste
viimase viie aasta statistikat, liiklussagedust, sõidukite
kiirusi, elektri kättesaadavust ja muid kohalikke olusid.
Kiiruskaamera paigaldatakse eesmärgiga rahustada liik-
lust ja vähendada sel moel õnnetuste arvu. Kaamerad oh-
jeldavad kihutajaid ja aitavad langetada kiiruse lubatud
piiridesse, tänu millele muutub ohtlikel teelõikudel liiklus
turvalisemaks. Teiste riikide kogemuste kohaselt aitavad
kiiruskaamerad langetada inimkannatanutega liiklusõn-
netuste arvu hinnanguliselt 20 protsendi võrra.
Kaamera fikseerib kõikide möödu-
vate sõidukite kiiruse. Kui mõni juht
ületab lubatud sõidukiirust, teeb kaa-
mera tema sõidukist foto, kuhu jääd-
vustatakse ka sõidukijuht. Kaamera
salvestatud andmed, sh foto, edasta-
takse politsei menetluskeskusesse,
kus fotole jäänud sõiduki numbrimärgi alusel tuvastatak-
se mootorsõiduki kasutamise eest vastutav inimene.
Mõõtesüsteemi mõõteprintsiip põhineb valgusim-
pulsside mõõteobjektini ja sealt tagasi levimise aja
erinevuste mõõtmisel. Selle alusel arvutatakse kiirus,
edasi võrreldakse arvutatud kiirust etteantud pildikäi-
vituse piirväärtusega ja selle ületamisel koostatakse
pildidokumentatsioon.
Hoiatustrahv määratakse isikule, kes
vastutas mootorsõiduki eest väärteo
toimepanemise ajal. Juhul, kui moo-
torsõiduki eest vastutav isik teatab
kohtuvälisele menetlejale sõidukit
kasutanud isiku andmed, tühistatak-
se hoiatustrahv ning trahviteade saadetakse tegelikult
sõidukit kasutanud isikule. Kirjaliku hoiatamismenetluse
kohaldamisega kaasnev hoiatustrahv ei too endaga kaasa
karistusõiguslikku tagajärge, kuna see pole süüteo eest
kohaldatav karistus ja seda ei kanta karistusregistrisse.
Sellele ei või ka tugineda süüteo korduvuse arvestami-
sel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite
kohaldamisel.
Testperioodi keskmine sõidukiirus oli 85 km/h2009. aasta sügisel ja talvel kestnud testperiood ei too-
nud liiklejatele kaasa mingisuguseid karistusõiguslikke
tagajärgi, st väärteomenetlusi ei alustatud ning juhte ei
trahvitud. 2010. aasta veebruaris hakati kiiruseületajatele
saatma kirjalikke hoiatusi seaduse rikkumise kohta.
Testperioodi jooksul selgus kaheksa kiiruskaamera mõõ-
tetulemustest, et sõidukite keskmine kiirus vaadeldud
Kiiruskaamerad aitavad langetada inimkannata-nutega liiklusõnnetuste arvu hinnanguliselt 20 protsendi võrra.
Mõõteprintsiip põhineb valgusimpulsside mõõteobjektini ja sealt tagasi levimise aja erine-vuste mõõtmisel.
88
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
lõikudel oli 85 km/h. 90 km/h alas oli sõidukite keskmine
kiirus 88 km/h ning 70 km/h alas sõideti keskmiselt kiiru-
sega 70 km/h.
Kiiruskaamera sekkumiskünnis on 90 km/h alas seatud
kiirusele 97 km/h. Pildistamise ajal on näha kiiruskaame-
ra punase välklambi sähvatust, mis on juhile signaaliks
selle kohta, et sõidukiirust tuleks vähendada. Välklambi
punane filter aitab välistada sõidukijuhi pimestamise
ohtu.
Kiiruskaamerate süsteem käivitus täielikult 2010. aasta 10. maistMajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis aprillis
toimunud liikluskomisjoni koosolekul anti teada, et kii-
ruskaamerate süsteem käivitub täielikult alates 10. maist.
Kui seni olid kiiruskaamera silma ette jäänud kihutajad
pääsenud kõigest hoiatusega, siis alates 10. maist käivitus
kiiruskaamerate süsteem täielikult. Eelkõige tähendas
see seda, et kiiruskaamera tuvastatud seaduserikkujaid
hakati trahvima.
Samuti kiitis liikluskomisjon heaks järgmiste kiiruskaa-
merate paigaldamise. Võimalike asukohtadena nähti
Tallinna-Narva maanteel Jõhvi-Narva ning Tallinna-
Pärnu maanteel Pärnu maakonna lõiku.
25. ja 26. novembril paigaldati Tallinna-Pärnu-Ikla maan-
tee Pärnu maakonna Pallika küla ja Reiu küla vahelisele
lõigule kaheksa kiiruskaamerakabiini.
Detsembrikuu jooksul paigaldati osa olemasolevaid
kiiruskaameraid Tartu mnt kabiinidest ümber Pärnu
maanteele ning viidi läbi süsteemi testimine. Alates 22.
detsembrist hakkasid Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel (92.–
142. km) liiklevate sõidukite kiirust mõõtma kõik kaheksa
kiiruskaamerat koos seaduserikkujate trahvimisega.
2011. aasta arendused2011. aasta I poolaastal on planeeritud viie mõõtekabiini
paigaldamine Tallinna-Tartu maantee Jõgevamaa teelõi-
gule (122.–151. km) ning ühe lisamõõtekabiini paigalda-
mine Harjumaale. Sellega on Tartu maanteel siis kokku
24 kiiruskaamera mõõtekabiini. Kasutusele võetakse nn
rotatsioonimeetod, mis tähendab, et kiiruskaameraid tõs-
tetakse regulaarselt mõõtekabiinide vahel ümber.
2011. aastaks on kavas uue hankega soetada umbes 10
kiiruskaamerat ja paigaldada need Tallinna-Narva mnt
Ida-Virumaa piirkonda. Jõhvi ja Narva vaheline teelõik
paistab jätkuvalt silma inimkannatanutega juhtunud
liiklusõnnetuste suure arvu poolest. Praeguste plaanide
kohaselt paigaldatakse esimesed kiiruskaamerad Narva
maanteele 2011. aasta sügisel.
2.2
Kas
utaj
asõb
ralik
e e-
teen
uste
are
ndam
ine
89Infoühiskonna aastaraamat 2010
2.2.9
Riigis juurdub e-arve
2010. aastal lõpetas Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
(RIA) e-arvelduse valdkonnas tehniliste ettevalmistuste
tegemise. Aasta lõpuks võis tõdeda, et Eesti avalik sek-
tor on Pareto 80/20 reegli järgi valmis e-arveid reaalselt
juurutama.
2009. aasta lõpus valmis 40-liikmelise eksperdirüh-
ma tööna Eesti avaliku sektori vajadusi arvestav e-arve
XML-standardi uus versioon. Sama eksperdirühm kiitis
heaks ka alloleva avaliku sektori e-arve ringluse tehnilise
platvormi.
Eesti avaliku sektori e-arve tehniline platvorm.
Selle mudeli puhul on hõlmatud võimalikult palju juba
olemasolevatest teenustest ja süsteemidest. Eelkõige
võib välja tuua X-tee96 turvalisuse tagamiseks, dokumen-
divahetuskeskus (DVK)97 kui dokumendihalduse üks põ-
hilistest andmevahetuskanalitest ning e-arve operaatorid
erasektori näol.
2010. aastal sõlmis RIA e-arvete
funktsionaalsuse kasutuselevõtmi-
seks e-arvete operaatoritega koos-
töölepped. Lepe võimaldab avalikul
sektoril e-arveid saada ilma kuludeta
ja tulevikus juurutada ka kahepool-
set suhtlust erasektoriga ehk e-arve
saatmist avaliku sektori poolt.
E-arve avaliku sektori asutuse poolt
turvaliselt ja kontrollitult vastuvõtmiseks on tarvis vaid
liidestada oma dokumendihaldussüsteem DVKga (selle
protseduuri on varasematel aastatel läbi teinud ligi 500
asutust). E-arve saatja peab liituma mõne e-arve operaa-
toriga, mida mõnel juhul saab, teenusepakkujast olene-
valt teha tasuta.
Arvet menetletakse olemasolevas dokumendi- haldus- ja raamatupidamis- süsteemisE-arveldusele ülemineku tehnilise toe korraldajaks sai
RIA, mis on Euroopa Liidu struktuurifondidest rahasta-
tud e-arve projekti eestvedaja. RIA valis projekti lähte-
kohaks põhimõtte, et dokumentide menetlemine peab
olema võimalikult lihtne ja automatiseeritud ning samas
sobituma igapäevasesse tööprotsessi. 2010. aasta alguses
valmis RIA tellimusel e-arve menetlusinfo andmekirjel-
dus, mis võimaldab infosüsteeme omavahel ühendada
ning menetleda ja edastada e-arveid olemasolevates do-
kumendihaldussüsteemides (DHS) ja raamatupidamis-
süsteemides (RPM):
Arve
Menetlus(DHS)
DimensioonidHankijadKontod
Konteering
RPM
AVALIKU SEKTORI ASUTUS
Makse
Arve menetluseks vajalike andmete liikumine asutuse sees.
E-arve avaliku sektori asutuse poolt turvaliselt
ja kontrollitult vastuvõtmiseks on
tarvis vaid liidestada oma dokumendi-
haldussüsteem DVKga.
Marko [email protected]
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Triin [email protected]
Hannes [email protected]
Ope
raat
or 1
klie
ndid
Ope
raat
or 2
klie
ndid
Operaator 1
Operaator 2
Avaliku sektoriasutused
DV
K (R
IA)
2.2
Kas
utaj
asõb
ralik
e e-
teen
uste
are
ndam
ine
96 http://www.ria.ee/x-tee 97 http://www.ria.ee/dokumendivahetus
90
II IS
IKU
KESK
SE, L
äb
IPA
ISTV
A JA
Tõ
HU
SALT
TO
IMIV
A A
VALI
KU S
EKTO
RI A
REN
DA
MIN
E
Kui digiteerimist vajavaid arveid on vähe (kuni mõnisa-
da aastas), siis on mõistlik kasutada majasisest tööjõu-
du, kui aga palju (näiteks allasutuste kaudu tugitegevuse
konsolideerimise), siis on majanduslikult mõistlikum
osta teenust sisse mõnelt turul tegutsevalt e-arve ope-
raatorilt. Arve saaja ülesanne oleks sel juhul ainult arveid
menetleda.
Valmislahendused ootavad kasutuselevõttuRahandusministeerium on algatanud e-arvete menet-
lusteenuse hanke, mis pakub lahendust DHSi mittekasu-
tatavatele asutustele. See teenus käivitatakse 2011. aasta
märtsis-aprillis. Kindlasti aitab teenus neid asutusi, kes
teevad alles esimesi samme digitaalsele asjaajamisele
üleminekul, ja neid, kellele sobib kasutada väljatöötata-
vat täisteenust. Juba DHSi omavad
asutused saavad aga kasutada RIA
e-arve projekti tulemiks olevaid
e-arve mooduleid.
2010. aasta lõpu seisuga on RIA e-
arve projekti käigus välja töötatud
liidesed tarkvaradele Amphora,
GoPro, Livelink, Webdesktop ning
Pmen ja SAP. 2011. aasta käigus luuakse liidesed tarkvara-
dele Alfresco ja Postipoiss ning võimalusel veel Axaptale,
samuti on plaan lõpetada arendused Tresooriga.
Teadlikkus e-arvest kasvabKokkuvõttes võib öelda, et 2010. aasta oli varasemate
aastatega võrreldes teadmiste ja parimate praktikate
rakendamise aasta, mil ehitati üles riigiüleselt toimiv
e-arvelduse infrastruktuur. Nüüd, kui on saavutatud
koosvõime asutuste ja infosüsteemide vahel, võib haka-
ta tegema edasisi plaane, mille põhirõhk on suunatud
teavitamisele. 2010. aasta lõpus korraldati avaliku sektori
asutuste (sh kohalike omavalitsuste) dokumendihalduse
ja raamatupidamise spetsialistidele kaks e-arvete info-
päeva. 2011. aastal on plaanis palju suuremas ulatuses
teavitada erasektori ettevõtjaid, et nad teaksid, mis on
e-arve, mida avalik sektor nõudma hakkab, ja kuidas seda
esitada. Kindlasti tuleb täielikult e-arvetele ülemineku
puhul võtta arvesse ajalist mõõdet, kuna see on mitme-
tele asutustele esimene reaalne samm digimaailmas ning
selle digilõhe ületamisel tuleb riigil neid edasi aidata.
Kogu süsteemi saab auditeerida
nii DHSi kui RPMi poolelt
ning nõnda on tagatud
rahavoogude läbipaistvus.
Skeemi loetavuse parandamiseks on jäetud välja nüanss,
et tegelikult vahetavad DHS ja RPM omavahel andmeid
üle DVK. Arve menetluseks DHSis on vajalik finants-
andmete (sh info hankijate, kontode, käibemaksumää-
rade, finantsdimensioonide kohta) vahetus RPMiga.
Menetluse lõppedes saadetakse DHSist RPMi kinnitatud
konteeringuandmed, mille alusel saab RPMis ilma lisa-
toiminguteta makse teostada. Kogu süsteemi saab audi-
teerida nii DHSi kui RPMi poolelt ning nõnda on tagatud
rahavoogude läbipaistvus. Taoline ülesehitus võimaldab
vahetada hetkel kasutuseloleva tarkvara mõne teise vas-
tu ilma, et menetlusloogika sellest muutuks. Viimane
aitab kindlasti turukonkurentsi kindlustada ning tagada
e-arvete juurutajatele mõistliku hinnaga toode või tee-
nus. Samuti on see kooskõlas Rahandusministeeriumi
tugiteenuste tsentraliseerimise projektiga98, mille käigus
viiakse riigiasutused üle ühisele finantsarvestuse ning
personali- ja palgaarvestuse süsteemile SAP. Süsteemi
juurutamiseks on asutusel vaja paigaldada oma DHSile
ja RPMile e-arve moodul (tarkvara on tasuta, arendatud
RIA finantseerimisel) ning seadistada need vastavalt asu-
tuse asjaajamisprotseduuridele.
Arveid on vaja digiteerida ainult üleminekuprotsessi käigusOleme seisukohal, et e-arve tekitamise põhikulu peab
jääma teenuse/toote müüjale (erasektori tarnija) ning
ostja (riik) peaks võimalikult vähe paber-
arvete digiteerimisega tegelema. Et ostja
on eelisseisus, on tal õigus nõuda müüjalt
e-arvet, vastasel korral tellimust ei toimu.
Selleks, et üleminek täiselektroonilisele ar-
veldusele oleks võimalikult sujuv, on juba
varem tutvustatud mudelite alusel võima-
lik andmeid digiteerida paindlikult nii ma-
jasisese skaneerimisena, aga ka osta seda
teenusena sisse erasektorist.
Arve digiteerimine ja hõlmamine.
2010. aasta lõpuks on e-arve projekti käigus välja töötatud liidesed tarkvaradele Amphora, GoPro, Livelink, Webdesktop ning Pmen ja SAP.
Teksti-tuvastus
Skaneerimine
PDFarve
XMLarve
(+PDF)
XMLarve
(+PDF)
MENETLUS E-ARVEOPERAATOR
DVK(RIA)
Paberarve
DIGITALISEERIMISTEENUSE KASUTAMINEVÕI MAJASISENE TEGEVUS
E-post
Tavapost
(DHS)
98 http://www.fin.ee/tugiteenused
2.2
Kas
utaj
asõb
ralik
e e-
teen
uste
are
ndam
ine
91Infoühiskonna aastaraamat 2010
92
93
III Teadmistepõhise
majanduse arendamine
Infoühiskonna aastaraamat 2010
IKT kasutuselevõtu edendamine muudes eluvaldkondades 3.1
Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine 3.2
94
III T
EAD
MIS
TEPõ
HIS
E M
AJA
ND
USE
AR
END
AM
INE
IKT kasutuselevõtu edendamine muudes eluvaldkondades
3.1
Aimi Püüa [email protected] Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
3.1.1
Eksamite infosüsteem – ühe IT-lahenduse valmimise valu ja ilu
IT-õppija arengu toetajaÕppides omandab inimene teadmisi ja oskusi, mis aita-
vad tal ümbritsevat maailma paremini mõista. Inimese
arenemise eelduseks olevad teadmised jõuavad tema
teadvusse suhtluse kaudu. Viimase kümne aasta jook-
sul on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng
tundmatuseni muutnud seda keskkonda, kus inimesed
teavet hangivad ja omavahel vahetavad. Tänapäevane
infotehnoloogia annab võimaluse viia õpiprotsess kvali-
tatiivselt uuele tasemele.
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse ülesanne on
korraldada õpitulemuste välishindamist üldharidus-
koolides. Eesmärgiks on anda õppijatele, õpetajatele,
koolidele ning õppetöö korraldajatele sõltumatut taga-
sisidet kooliastmete lõpus saavutatud õpitulemustest ja
õppetöö kvaliteedist. Traditsiooniliselt on välishindami-
se põhilisteks viisideks olnud tasemetööd ja eksamid.
Väishindamist viiakse läbi kord aastas, kuna kvaliteetsete
testide ettevalmistamine ja korraldamine on pabermaa-
ilmas kallis ja aeganõudev. Tasemetöö, eksami või mõne
muu testi eelduseks on piisav hulk kvaliteetseid üksik-
ülesandeid, mille kohta on teada, mida ja kuidas nendega
mõõdetakse.
Elektroonilised (e-)ülesandedE-ülesanded, e-õppematerjalid, e-raamatud ei ole ees-
märk omaette. „e-” on omadus, mis annab õppeprot-
sessis parema võimaluse õpilase arengu toetamiseks.
IT võimaldab sootuks teistsugust keskkonda, mis nõuab
e-õppekeskkonna arendajatelt märksa avaramat ja uuen-
duslikumat lähenemist, kui seda on pabermaailmas hästi
toiminud materjalide arvutisse kandmine.
Õpetajad on e-õppematerjalide loo-
misel teinud ära suure ja tänuväärse
töö. Palju leiab erinevaid materjale
Miksikesest ja Tiigrihüppe Koolielu por-
taalist, aga ka õpetajate ainekogukon-
dade veebilehtedelt. Need materjalid
on loonud küll oma ala professionaalid,
kuid ikkagi on seejuures lähtutud isikli-
kest kogemustest. Seega ei pruugi need
olla mõne teise inimese jaoks samal moel kasutatavad.
Samuti on materjalid enamasti Powerpointi-esitlused,
milles kasutatakse vaid murdosa IT-lahenduste pakuta-
vatest võimalustest.
õKVA2008. aasta septembris allkirjastas haridus ja teadusmi-
nister ESF programmi „Õppe kvaliteedi parendamine
õppeasutuste sise- ja õpitulemuste välishindamissüstee-
mi kaudu” ehk lühendatult ÕKVA. Programmi elluviijaks
sai eksamikeskus. ÕKVA üheks alaeesmärgiks on eksami-
te infosüsteemi ehk EISi loomine. Programmi allkirjasta-
misele eelnes rohkem kui kaks aastat ettevalmistustööd.
Nii nagu siis, on ka praegu eksamikeskuses neid, kes
pooldavad testimises e-lahenduste kasutamist tuliselt,
kuid on ka neid, kes kahtlevad.
Tasemetöö, eksami või mõne muu testi eelduseks on piisav hulk kvaliteetseid üksikülesandeid, mille kohta on teada, mida ja kuidas nendega mõõdetakse.
95Infoühiskonna aastaraamat 2010
kasutavad tänapäeval nagunii laialt arvuteid. Kui testida
õpilasi õpitava teabe suhtes autentsemas keskkonnas
huvitavamate ja mitmekesisemate, kõrgemal tasemel
mõtlemist nõudvate ülesannetega, siis muutub koolides
ka õpetamisviis.
EISi roll kujundava hindamise toetajana üldhariduskoolisElektroonilises ülesannetebaasis olevatest kvaliteetsetest
ülesannetest saab kiiresti kokku panna teste, tuvastada
õpetamise edukust ning vajadusel teha õppeprotses-
si käigus korrektiive. EIS sisaldab ülesandeid, millele
vastamise järel saab õpilane kohe oma tulemused tea-
da ning õpetajate koormus kodutööde parandamisel
väheneb. Ülesandepangas on lisaks testidele ka teisi
toetavaid materjale, et õpilane kujuneks iseseisev õppi-
jaks – küsimustikud, tagasisidelehed ja hinnangud oma
tööle. Ülesandepangas olevaid ülesandeid saavad kasu-
tada kõik huvipooled: õppematerjalide arendajad, aine-
õpetajad, õpilased. Süsteem võimaldab põhimõtteliselt
ka õpilastele kodutöid anda ja neid kontrollida. Samuti
saavad lapsevanemad vaadata, millega lapsed on üles-
annete lahendamisel kimpu jäänud ning pakkuda neile
oma abi. Süsteemist saab ka otsida ülesandeid kodus
harjutamiseks.
EIS – väljakutse eksamikeskuseleProjektiga alustamine oli suureks väljakutseks kogu
organisatsioonile, kuna:
1. Eksamikeskusel puudusid varasemad kogemuse
nii suuremahulise IT-projekti läbiviimiseks.
2. Projektiga oli seotud suur hulk inimesi kolmest
eksamikeskuse osakonnast. Nii lai kaasatud isikute ring
esitas väljakutse projekti edukale juhtimisele. Saime aru
– selleks, et kokkulepetest ka tegelikult kinni peetaks, tu-
leb koostada tegevuskava. Seda tuleb perioodiliselt läbi
vaadata ja vajadusel õigeaegselt korrigeerida.
3. Vaatamata ligi 15-aastasele paberülesannete koos-
tamise kogemusele puudus eksamikeskuse spetsialisti-
del e-ülesannete loomise kogemus. Tuli kujundada üht-
ne arusaam sellest, mis on e-ülesanne, millist lisaväärtust
arvuti testimisprotsessi toob ja millised ohud sellega
kaasnevad.
Projektile eelnesid ettevalmistustööd:
1. viisime end kurssi teiste riikide
e-testimiskogemustega;
EIS jaguneb kolmeks mooduliks: üles-
andepank, haldusmoodul ja testikor-
raldusmoodul. Infosüsteemi loomisel
lähtuti põhimõttest, et hiljem on vaja-
dusel võimalik arendustööde käigus
uusi mooduleid lisada. EIS tugineb
põhimõttele, et kõik ülesanded infosüsteemis on loodud
oma ala spetsialistide poolt, neid on eeltestitud ning nen-
de kvaliteet on tagatud.
Projekti alustades tutvusime ka teiste riikide katsetustega
samas vallas. Uurisime Inglismaal läbi viidud esimese IT-
tasemetöö kogemust ning külastasime Taanit, kus e-testi-
misega on tegeldud juba kümmekond aastat.
Rahvusvahelisel tasandil tähtsustatakse üha enam elekt-
rooniliste ülesannete arendamist ja kasutamist. PISA
2009. aasta rahvusvahelises uuringus osalesid paljud
riigid elektroonilise lugemise hindamisel. Euroopa 2011.
aasta keeleuuringus SurveyLang ning PISA 2012. aasta
uuringus osaleb elektroonilisel testimisel ka Eesti. PISA
2015. aasta test on juba täielikult elektrooniline, mis esi-
tab Eestile tõsise väljakutse viia koolide IT-infrastruktuur
nõutud tasemele.
Tänapäeval kerkivad õpetamisel fookusesse uued tee-
mad nagu funktsionaalse lugemisoskuse arendamine.
Peale tavalise funktsionaalse lugemisoskuse räägitakse
ka elektrooniliste materjalide funktsionaalsest lugemis-
oskusest, mis on tulevikus elus eduka hakkamasaamise
jaoks üha olulisem ning mida on keeruline tavalise paberi
ja pliiatsiga kontrollida.
Välishindamist automatiseerima asudes otsustasime
keskenduda just sellele, kuidas IT-võimalusi maksimaal-
selt ära kasutada ja mida on vaja teha praeguses testiprot-
sessis teistmoodi, et lahendus tõepoolest kõiki osapooli
parimal viisil aitaks. Samuti pidasime silmas seda, kui-
das leida tekkivatele uutele tehnilistele võimalustele lai
kasutusala.
Loodavas infosüsteemis on kesksel ko-
hal ülesannete pank, mis on süstemati-
seeritud kvaliteetsete üksikülesannete
kogum. Ülesandepangas olevaid üles-
andeid saab välja valida ja kasutada vastavalt vajadusele.
Ülesande juurde kuuluvad tööjuhis ja õiged lahendused
ning igal ülesandel on nn kvaliteedinäitajaid – ülesande
raskusaste, eristusjõud, ülesande tüüp.
Loodame, et EIS aitab ka omalt poolt kaasa e-õppe laial-
dasemale kasutamisele koolides. Õpetaja saab võimaluse
e-ülesandeid kasutada, ise teste kokku panna ja neid õpi-
lastele nii tunnis kui kodus lahendamiseks anda. Samuti
saab õpetaja tulemuste kohta kiiresti tagasisidet. Õpilased
EIS jaguneb kolmeks mooduliks:
ülesandepank, haldusmoodul ja
testikorraldusmoodul.
Eksamite infosüsteemis on kesksel kohal
ülesannete pank.
96
III T
EAD
MIS
TEPõ
HIS
E M
AJA
ND
USE
AR
END
AM
INE
2. kujundasime eksamikeskuse testimisega seotud
spetsialistide seas ühtse arusaama e-ülesannetest ja
e-testimisest;
3. sõlmisime e-ülesannete ja e-testimisega seon-
duvaid eelkokkuleppeid; mõistsime – selleks, et tagada
plaanitava ettevõtmise edukus, tuleb kõigil osapooltel
maksimaalselt panustada nii oma aega kui ka teadmisi;
pidasime oluliseks enne arendajaga töö alustamist rääki-
da läbi ja sõlmida omavahelised kokkulepped;
4. pidasime vajalikuks kaasata kõik olulised osapoo-
led; ettevalmistusprotsessi olid kaasatud kõigi kolme si-
suosakonna esindajad: esindatud olid nii spetsialistid kui
juhid, samuti eksamikeskuse IT-kompetentsi esindajad;
lähteülesande koostamist juhtis IT-taustaga inimene väl-
jastpoolt eksamikeskust;
5. arendajale koostati üksikasjalik lähteülesanne:
kuue kuu jooksul tulid sisuesindajad iga nädala kahel töö-
päeval kokku eesmärgiga panna arendajale kirja võima-
likult põhjalik ja täpne analüüsidokument; lähteülesande
koostamine aitas meil endil ühtlustada oma arusaama
EISist, teiselt poolt aga oli see sisendiks EISi arendajale.
Mida õppisime?Oleme jõudnud projektiga juba teise kolmandikku.
Programmi tegevused lõpevad 2012. aasta detsembris.
Praeguseks on valminud kaks moodulit – ülesandepank
ja haldusmoodul. Tööd käivad korraldusmooduliga, mis
on moodulitest kõige mahukam. Oleme mõistnud, et kõi-
ki rahuldava tulemuse saavutamiseks on oluline pöörata
tähelepanu järgmistele tõsiasjadele:
› Enne arendajaga töö alustamist peab tellija võimali-
kult täpselt läbi mõtlema ja kirja panema tulemuse, mida
soovib saada. Oluline on ka kogu protsessi jooksul pidev
suhtlus ja kontakt tellija ja arendaja vahel.
› Kui tellijal endal puudub IT-pädevus, ja sageli see nii
on, siis on mõistlik juba päris alguses kaasata projekti nn
erapooletu ekspert, kes nõustab tellijat tehnoloogilistes
küsimustes ja on vajadusel „tõlgiks” arendaja ja sisupoole
vahel.
› Kuna sisuinimeste nn põhitöö pole arendustöö, siis on
mõistlik kohe alguses koostada üksikasjalik tegevuskava:
tegevused, tähtajad, vastutajad. Graafikus püsimist tuleb
kindlate ajavahemike tagant kontrollida.
› Tellijal on mõistlik tööle võtta projektijuht, kellele
antakse projektiperioodiks nn erivolitused.
› Kui tekivad probleemid, siis tuleb need kohe lahen-
dada, mitte aga edasi lükata või loota, et küll need aja
jooksul ise kaovad – need ei kao.
› Õppisime ka seda, et vaatamata põhjalikule etteval-
mistustööle on arendusperiood organisatsiooni jaoks
väga pingeline ja keeruline. Kõigi osapoolte mõistev ja
asjalik suhtumine tuleb eesmärgi saavutamisel ainult
kasuks.
ÕKVA-programmi lõppedes peab EIS töötama. See tä-
hendab, et selles peab saama koostada e-ülesandeid ja
luua teste ning avalikkusel peab olema sellele kõigele
juurdepääs.
Praegu muretseme selle pärast, et saame küll info-
süsteemi õigeaegselt valmis, kuid eksamikeskusel
ei ole suutlikust. Meil ei jätku raha, aega, ega ka
piisavalt e-ülesandekoostajaid, et täita EISi ülesande-
panka kõikides õppeainetes kvaliteetsete e-ülesannetega.
Loodame, et ei teki olukorda, kus infosüsteem on tehno-
loogiliselt vananenud enne, kui jõuame selle täies mahus
kasutusele võtta. Seda, kas suudame süsteemi tehnilist
võimekust ja inimeste teadlikust sedavõrd tõsta, et testi-
miskeskkond EIS ka reaalselt rakenduks, näitab aeg.
3.1
IKT
kasu
tuse
levõ
tu e
dend
amin
e m
uude
s el
uval
dkon
dade
s
97Infoühiskonna aastaraamat 2010
Enely [email protected]üppe Sihtasutus
3.1.2
Konkurss „Innovaatiline kool 2010”
Kevadel 2010 viis Tiigrihüppe Sihtasutus läbi IKT õp-
petöös rakendamise arendusprojektide konkursi
„Innovaatiline kool 2010”, mille eesmärgiks oli innustada
ja toetada haridusuuenduslike lahenduste katsetamist.
Konkursile oodati uusi infotehnoloo-
gilisi lahendusi õppetöö kaasajastami-
seks ning sellel võisid osaleda kõik üld-
hariduskoolid. Konkursi kogueelarve
oli 1,9 miljonit krooni, rahastuse võitsid
18 kooli projektid.
Konkursi korraldusKoolid võisid taotleda rahalisi vahendeid IKT-
arendusprojektidele vastavalt vajadusele tingimusel, et
koolipidaja/omanik lisab juurde vähemalt 20% taotleta-
vast summast. Koolipidaja panus võis olla ka suurem kui
20% ning taotletava summa suurus ei olnud piiratud.
Eelistatud olid arendusprojektid, mida iseloomustas:
› kompaktsus, st tegu oli konkreetse arendusprojektiga,
mille käigus valmiks õppetööd toetav uus terviklik IKT-
teenus/lahendus/süsteem vms;
› innovaatilisus;
› uut õppekava läbivate teemade ehk tehnoloogia ja in-
novatsiooni käsitlemise toetamine koolis.
Projektikonkursi eesmärgiks ei olnud toetada:
› baasinfrastruktuuri loomist;
› vananenud IKT-vahendite väljavahetamist;
› olemasoleva infrastruktuuri ajakohastamist, paren-
damist või remontimist.
Koolijuht pidi taotlused digitaalselt allkirjastama ja esita-
ma 31. maiks 2010. Lepingud võitjatega ja rahaülekanded
neile tehti juunis 2010. Alates 2008. aastast aetakse asju
koolidega paberivabalt, kasutades vaid digitaalallkirju.
Konkursile laekunud taotlusedTähtajaks laekus 229 taotlust. Kokku taotleti ligikaudu
22,1 miljonit krooni ja omapanust garanteeriti enam kui
5,1 miljoni krooni ulatuses. Puudulike taotlusdokumen-
tide või kolme viimase aasta jooksul Tiigrihüppe SAga
sõlmitud lepingu rikkumise tõttu lükati tagasi 59 taotlust.
Hindamisele läks 170 taotlust, milles taotleti kokku ligi-
kaudu 15,5 miljonit krooni. Projekti kogueelarve oli 1,9
miljonit krooni. Seega oli konkurents projektide rahasta-
misele ääretult pingeline.
Kui vaadelda, milleks raha taotleti, siis väga mitmed
taotlused kirjutati andmesidevõrgu ehitamise ja paren-
damise jaoks; arvutite, sülearvutite, serverite, arvutipro-
jektorite, interaktiivsete tahvlite, vastamissüsteemide,
dokumendikaamerate, tunniplaanitarkvara, infokioskite,
pilditöötlustarkvara või õpitarkvara ostmiseks. Suhteliselt
palju projekte oli ka meediaklassi loomise ja meediaõpe-
tuse sisseviimise, samuti erinevate e-kursuste loomise
kohta. Oli ka videoõppe ja e-õppe võimaluste, e-õppe-
keskkondade, infosüsteemide loomist, tahvelarvutite
muretsemist ning nende jaoks tarkvara ja sisu loomist,
katsevahendite ostmist LTT-ainete õpetamise tarvis.
Taotluste hindamineTaotluste hindamisel oli kõige
tähtsamaks kriteeriumiks projekti
kompaktsus ja uuenduslikkus. Kas
teistel koolidel on sellest midagi õp-
pida? Kas oleks huvitav valminud
projekti vaatama minna? Kas hiljem
oleks teistel koolidel huvitav sellest
eduloost konverentsil kuulda? Teise
olulise kriteeriumina hinnati pro-
jekti mõju õppetööle. Kas õpetamis-
meetod muutub tänu kirjeldatud projektile paremaks,
huvitavamaks? Hinnati ka seda, kas kool näeb projektil
seost uue õppekava rakendamisega, eesmärgipüstituse
ja loodetud mõju adekvaatsust, tegevuskava otstarbekust
Hinnati ka seda, kas kool näeb projektil seost uue õppekava rakendamisega, eesmärgipüstituse ja loodetud mõju adekvaatsust, tegevuskava otstarbekust ja jõukohasust ning eelarve põhjendatust.
Konkursi „Innovaatiline Kool 2010” eesmärgiks oli innustada ja toetada
haridusuuenduslike lahenduste katsetamist.
98
III T
EAD
MIS
TEPõ
HIS
E M
AJA
ND
USE
AR
END
AM
INE
Gustav Adolfi Gümnaasium
Kanepi Gümnaasium
Kihelkonna Kool
Kolga Keskkool
Kuressaare Gümnaasium
Mikitamäe Kool
Päinurme Internaatkool
Rannu Keskkool
Saue Gümnaasium
Tallinna I Internaatkool
Tallinna Inglise Kolledž
Tallinna Lilleküla Gümnaasium
Tallinna Reaalkool
Tapa Gümnaasium
Tartu Erakool
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium
Turba Gümnaasium
Viimsi Keskkool
KOKKU
Kool TAOTLETAV SUMMA(EEK) PROJEKTI SISU KOMMENTAAR
Fotoaparaatide ja GPS-seadmete kasutamine loodusainete õpetamisel
Virtuaaltuur ajaloolises koolimajas ja muuseumis
Väikekoolide konsortsium, videokonverentsi kasutamine ühistundide läbiviimisel
Tahvelarvutite kasutuselevõtt õppetöös
Väikekoolide konsortsium, videokonverentsi kasutamine ühistundide läbiviimisel
Interaktiivse õpikeskkonna tarkvaralahenduste väljatöötamine, prototüübi loomine
LTT-ainete õpetamiseks vajalikud andmekogujad ja erinevad sensorid, mis töötavad arvutiga ühendatult, spetsiaalne tarkvara
Fotomäluga GPS-seadmete kasutaminegeograafia ja teiste sellega seotud aineteõpetamisel
LTT-ainete õpetamiseks vajalikud andmekogujad ja erinevad sensorid, mis töötavad arvutiga ühendatult, spetsiaalne tarkvara
LTT-ainete õpetamiseks vajalikud andmekogujad ja erinevad sensorid, mis töötavad arvutiga ühendatult, spetsiaalne tarkvara
Puutetahvel ja spetsiaalsed hiired puuetega lastele
Luuakse koostööl põhinev rühmatöö- ja tagasisidekeskkond õpilastele ja õpetajatele
Luuakse meediaõpetuse e-õpik
Andekatele õpilastele ülikoolist video vahendusel loengute tellimine
Õppetöö käigus Tapa Muuseumi digiteerimine, piirkonna objektide pildistamine, interaktiivse kaardi ja veebilehe loomine
Tahvelarvutite kasutuselevõtt õppetöös
LTT-ainete õpetamiseks vajalikud andmekogujad ja erinevad sensorid, mis töötavad arvutiga ühendatult, spetsiaalne tarkvara
Väikekoolide konsortsium, videokonverentsi kasutamine ühistundide läbiviimisel
194 080
1 869 837,8
200 000
96 371
175 000
100 000
112 200
16 000
11 760
100 000
93 000
57 450
116 000
53 357
65 020
110 000
205 000
82 031
82 568
Rahuldatakse osaliselt, kuna kogu eelarve ei olnud otseselt projekti tööga seotud
Rahuldatakse osaliselt, kuna kogu eelarve ei olnud otseselt projekti tööga seotud
Rahuldatakse osaliselt, kuna kogu eelarve ei olnud otseselt projekti tööga seotud
3.1
IKT
kas
utus
elev
õtu
eden
dam
ine
muu
des
eluv
aldk
onda
des
99Infoühiskonna aastaraamat 2010
ja jõukohasust ning eelarve põhjendatust.
Kõik esitatud lahendused olid omal moel vajalikud ja
huvitavad, kuid siiski paljudes meie koolides juba ra-
kendatud ja seetõttu mitte väga uudsed. Rahastuse said
kõige innovaatilisemad lahendused, millest oleks ka teis-
tel koolidel midagi õppida. Rahastada otsustati 18 kooli
arendusprojekte.
Näiteks Kihelkonna Kooli projekti tulemustest sai luge-
da ka 17. novembri Maalehest99. Selles koolis testiti küll
tahvelarvutit iPad, ent teistes koolides testitakse muid
põnevaid infotehnoloogilisi lahendusi.
Kõik koolide arendusprojektid viidi ellu 2011. aasta al-
guseks. 21. veebruaril 2011 tutvustati võitnud projekti-
de tulemusi Tiigrihüppe Sihtasutuse aastakonverentsil
haridusavalikkusele. Seejärel sai hinnata nende mõju
õppetööle ja analüüsida, millises suunas võiksime hari-
dusuuenduse teel edasi minna.
99 Artikkel „Kihelkonna kool testis esimesena Eestis õppetöös tahvelarvutit“ Maalehes: http://www.maaleht.ee/news/uudised/kylauudised/kihelkonna-
kool-testis-esimesena-eestis-oppetoos-tahvelarvutit.d?id=35122119
100
III T
EAD
MIS
TEPõ
HIS
E M
AJA
ND
USE
AR
END
AM
INE
3.1.3
Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus
Targa Maja Kompetentsikeskus ja VirumaaIgal külal, vallal või maakonnal tuleb leida oma nišš, oma
eriline väärtus, mis tõmbab ligi turiste, pakub tööd koha-
likele ettevõtjatele ning meelitab tagasi haritud noored.
Virumaa on traditsiooniliselt olnud eeskätt tööstuspiir-
kond, kus kasutatavad tehnoloogiad on praeguseks pal-
juski amortiseerunud või mitte eriti tõhusad. Ettevõtjate
peamine konkurentsieelis tuleneb kas tööjõukuludest või
keskkonna- ning ressursitasudest, mis on peamiste siht-
turgudega võrreldes madalamad.
Rakvere Targa Maja Kompetentsi-
keskus moodustus mitme idee
hindamise tulemusel. Algselt kaa-
luti kompetentsi loova ja arendava,
tarkust hoidva ja koondava kes-
kuse loomine, sh raamatukogude,
kohalike haridusasutuste ja aren-
duskeskuste koondamine ühte majja. Praegu on kand-
vaks ideeks luua ja käivitada Rakveres targa maja teh-
noloogiaid arendav kompetentsikeskus ehk Targa Maja
Kompetentsikeskus.
Nüüdseks on Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus
enam kui 30 osapoolest koosnev initsiatiivgrupp, kuhu
kuuluvad muuhulgas Lääne-Viru Maavalitsus, Rakvere
linn, SA Virumaa Kompetentsikeskus, Eesti Maaülikool,
AS Erahariduskeskus, Rakvere Ametikool, Lääne-Viru
Rakenduskõrgkool, Narva Kutseõppekeskus, Lääne-
Viru Omavalitsuste Liit, SA Lääne-Viru Arenduskeskus,
Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ, Yoga OÜ, ITVilla
OÜ, Visioline OÜ, Wiseman Interactive OÜ, PT Mikro
OÜ, Zoroaster OÜ, Conviso OÜ, Säästva Renoveerimise
Infokeskus MTÜ, Tallinna Ülikool, AS Võrguvara,
Energiasäästubüroo OÜ, AS E-Betoonelement, Tallinna
Ülikooli Rakvere Kolledž, EA Reng AS, Tallinna
Tehnikaülikool, Elion Ettevõtted AS, OÜ Reminet.
Targa Maja Kompetentsikeskuse moodustamist Eestisse,
täpsemalt Rakverre toetavad mitmed asjaolud. Eeskätt
on olulised Eesti IKT-valdkonna tugevus ja mitmekesisus,
Virumaa piirkonna haridusasutustes õpetatavad erialad
(infotehnoloogia, ehitus, automaatika, keskkonnateh-
nika, mehhatroonika, sotsiaalhooldus jt), Virumaa piir-
konna mitmekesine ettevõtluskeskkond, mis võimaldab
tarkade lahenduste toodetesse ja teenustesse integreeri-
misega suurendada nende lisandväärtust ning Rakvere
linna eriline positsioon nii Eestis kui kogu maailmas.
Rakvere linn on ühena esimestest Euroopa Liidu (EL) lin-
nadest saavutanud süsinikdioksiidi emissiooni vähenda-
mise 20% võrra ning teinud rohkemgi,
et hoida keskkonda ning vältida mõju
kliimale. Suurendatud on linnale kuu-
luvate hoonete energiatõhusust ning
osaletud on rahvusvahelistes kliima- ja
energiaprojektides.
Euroopa Liidu ja maailma prioriteedid
on praegu suunatud eeskätt kliima-
mõjude vähendamisele ning energia-
tõhususe suurendamisele. Aastaks
2020 plaanitakse vähendada kasvu-
hoonegaaside emissiooni 20%, suu-
rendada taastuvenergia osatähtsust
20% ning parandada energiakasutuse efektiivsust 20%
võrra. Ligikaudu 40% energiakasutusest ning 36% CO2
emissioonidest on seotud just hoonetega ja seetõttu nä-
hakse selles valdkonnas ka olulisi vajadusi muutusteks.
Muutuste elluviimiseks on seatud nõue, et hiljemalt aas-
taks 2018 oleksid kõik avaliku sektori kasutuses olevad
uued hooned ning aastaks 2020 kõik uued hooned pea-
aegu null-energia hooned. Olulist rolli nähakse siin just
informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia vald-
konnal, mis suudaks hoonete tehnosüsteeme säästlikult
ja kasutaja vajadusi arvestades targalt juhtida.
Rakvere linn on ühena esimestest linnadest Euroopa Liidus saavutanud süsinikdioksiidi emissiooni vähendamise 20% võrra ning teinud rohkemgi, et hoida keskkonda ning vältida mõju kliimale.
Tõnu [email protected]äl OÜ
Kalle [email protected] Virumaa Kompetentsikeskus
Rene [email protected] Maja Kompetentsikeskus
Praegu on kandvaks ideeks luua ja käivitada
Rakveres targa maja tehnoloogiaid arendav
kompetentsikeskus.
3.1
IKT
kas
utus
elev
õtu
eden
dam
ine
muu
des
eluv
aldk
onda
des
101Infoühiskonna aastaraamat 2010
Peamised probleemid, mille lahendamisele Targa Maja Kompetentsikeskus võiks kaasa aidataKompetentsikeskuse algse idee täpsustamisel on üles
kerkinud mitu olulist probleemi, mille lahendamisele
keskus peaks kaasa aitama.
Üheks oluliseks küsimuseks on targa maja valdkon-
na piiritlemine ja määratlemine. Kompetentsikeskuse
huvialasse kuuluvad mitmed valdkonnad, esmajoo-
nes informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia,
kuid ka ehitus, automaatika, energeetika, elektroonika
jt. Meil on vaja spetsialiste, kes suudavad teha koostööd
projekteerijate ja ehitajatega ning panna hoones olevad
tehnosüsteemid toimima nii, et need vastaksid hoone ka-
sutajate vajadustele. Viimasest tulenevalt on Targa Maja
Kompetentsikeskuse peamiseks pädevus- ehk kompe-
tentsivaldkonnaks arendada selline juhtimistarkvara
ning terviksüsteemid, mis suudavad erinevate andurite
ja seireseadmete ning seadmetevaheliste kommunikat-
sioonisüsteemide abil suurendada hoone energiatõhu-
sust, kasutusmugavust ning ohutust.
Teisalt on Targa Maja Kompetentsikeskuse koostööpart-
nerite seas läbi viidud küsitluse kohaselt tänapäevaste
automatiseeritud/tarkade hoonete põhiprobleemiks
nende mittevastavus püstitatud eesmärkidele. See tähen-
dab, et näiteks paigaldatud ventilatsiooni
või küttesüsteeme juhitakse valesti ning nad
ei anna oodatud energiasäästu. Probleemi
üheks põhjuseks võib olla erinevate huvi-
poolte ebapiisav koostöö. Parema tulemuse
saamiseks tuleks rohkem kasutada hoone
kavandamist hõlbustavaid abivahendeid.
Projekteerijatele on abiks mitmesugused
ehitusinfo modelleerimise programmid,
kuid praegu kasutatakse neid arhitektide ja
projekteerijate seas vähe, veelgi vähem kasu-
tatakse modelleerimisvahendeid hoone eri-
osade projekteerimiseks. Näiteks, kui praegu on iga hoo-
ne kavandamisel oluline energiasääst ja energiatõhusus,
mida hinnatakse vastavalt seaduses toodud energiatõhu-
suse klassidele, siis arvestamata on jäetud täiendav sääst
ja tõhusus, mida on võimalik saada hoone automaatika-,
kontrolli- ja juhtimissüsteemide õige paigaldamise ja sea-
distamise abil. Standardi EVS-EN-15232:2007 kohaselt
on võimalik ainuüksi automatiseeritud kontrolli- ja juh-
timissüsteemidega saavutada suuremat energiasäästu.
Kütteenergia puhul oleks energiatõhusate automaati-
kasüsteemidega võimalik saavutada kuni 40% suurune
kokkuhoid mitteeluhoonetes ning kuni 19% suurune
eluhoonetes. Elektrienergiat võimaldaksid hästitoimivad
kontroll- ja juhtimissüsteemid säästa mitteeluhoonetes
kuni 14% ja eluhoonetes kuni 8%. Energiat hoitakse kok-
ku kütte, ventilatsiooni, jahutuse ning valgustuse kontrol-
litud ning vajadusepõhise juhtimisega. Võttes arvesse ELi
seatud nõuet 2020. aastaks uutele hoonetele, on oskus
hoone tehnosüsteeme kontrollida ja juhtida määrava
tähtsusega. Hoone hea soojustamine ning läbimõeldud
planeering päikese suhtes suurendab küll hoone kütte-
energiatõhusust, kuid ei taga süsteemide optimaalsust
ega arvesta hoone kasutajate muude vajadustega.
Kolmandaks oluliseks väljakutseks Targa Maja
Kompetentsikeskusele on piirkonnas teadus- ja aren-
dustegevuse aktiivsuse tõstmine ja suurendamine ning
piirkonna ettevõtjate sellesse kaasamine. See nõuab fi-
nantsressursse, teadus- ja arendustööks vajalikku infra-
struktuuri, kompetentseid teadustöötajaid ning jätkusuut-
likku ja eesmärgipärast arendustegevust. Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Siseministeeriumi toe-
tusel on võimalik järgmise nelja aasta jooksul selle poole
püüelda, sest regionaalse arendustegevuse käivitamiseks
eraldatakse kompetentsikeskuste arendamise program-
mist vastavat toetust.
Peamised eesmärgid ja ootused Targa Maja KompetentsikeskuseleKompetentsikeskuse arendamisel
lähtutakse eesmärkidest, mis on
seatud EASi ja Siseministeeriumi
toetatavate regionaalsete kom-
petentsikeskuste arendamisele.
Regionaalsete kompetentsikes-
kuste üldeesmärgiks on kujunda-
da väljaspool Harju ja Tartu maa-
kondi välja piirkondlikud kompetentsikeskused, millel on
potentsiaali saada vähemalt ühel valdkondlikult piiritle-
tud suunal rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja
seeläbi tõsta kogu piirkonna konkurentsivõimet.
Targa Maja Kompetentsikeskuse jaoks tähendab see sisu-
list keskendumist kolmele arendustegevuse põhisuunale,
mis hõlmavad juhtimis- ja terviksüsteemide arendamist:
1. kodu- ja töökeskkonnale (näiteks vanuritele mõel-
dud seadmed ja abivahendid, kodumasinad, kodutehni-
ka, kontoritehnika);
2. hoone tehnosüsteemidele (kütte-, ventilatsiooni,
jahutus- ning valgustussüsteemid);
3. hoonele ja seda ümbritsevale ruumile kui tervikule
Koostööpartnerite seas läbi viidud
küsitluse kohaselt on tänapäevaste
automatiseeritud/tarkade hoonete põhiprobleemiks
nende mittevastavus püstitatud
eesmärkidele.
Esmärgiks on kujundada väljaspool Harju ja Tartu maakondi välja piirkondlikud kompetentsikeskused, millel on potentsiaali saada rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks.
102
III T
EAD
MIS
TEPõ
HIS
E M
AJA
ND
USE
AR
END
AM
INE
(hoone üldine seisukord, hoone haldus, hoonet ümbrit-
seva keskkonna ning keskkonnast olenevate vajaduste
arvestamine, sh parkimine, välisvalgustus).
Eesmärkide saavutamiseks on kavas käivitada koolitus-
programm teadmiste ja oskuste ühtlustamiseks. Samuti
on plaanis ajakohastada piirkonna haridusasutustes õpe-
tatavate Targa Maja Kompetentsikeskuse pädevusvald-
kondadega seonduvate erialade õppekavad ning pakku-
da täienduskoolitust vastavate erialade õppejõududele.
Arendustööks vajaliku infrastruktuuri täiendamiseks on
plaanis moodustada nn eluslabor, mis koosneb erineva-
test katseobjektidest Rakvere linnas. Peamiseks katseob-
jektiks saab Rakvere Linnavalitsuse uus ja renoveeritav
haldushoone, kus hakatakse katsetama erinevaid süstee-
me ning testima neid reaalses elu- või töökeskkonnas.
Samuti on järgnevaks neljaks aastaks plaanitud uurin-
guid ja analüüse ning potentsiaalseid rakendusuurin-
guid või tootearendusprojekte, mille temaatika täieneb
pidevalt. Peamiste uuringutena selgitatakse erinevate
sotsiaalsete rühmade vajadusi, nende hinnanguid ning
huvi erinevate tehniliste abivahendite kasutamise vastu.
Prioriteetseks uurimissuunaks on ka majandusanalüüsi-
de metoodika, et osata hinnata arendatavate või kasuta-
tavate lahenduste majanduslikku tasuvust, elutsüklit või
erinevat liiki tulusid ja kulusid.
Targa Maja Kompetentsikeskuse peamised saavutusedAlates 2009. aastast on Targa Maja Kompetentsikeskus
olnud seotud oma ideekavandi väljatöötamise ning
strateegia koostamisega. Keskuse loomisega moodus-
tati kõikidest koostööpartneritest regulaarselt kohtuv
ja arendustegevust nõustav koostöökogu. Targa Maja
Kompetentsikeskuse seni kõige olulisemaks suursünd-
museks oli 2010. aasta aprillis Rakveres toimunud ka-
hepäevane Targa Maja Konverents, kus osales enam
kui 100 inimest. Konverentsi peaesinejaks oli CABA
(Continental Automated Buildings Association
ehk Automatiseeritud Hoonete Kontinentaalne
Organisatsioon) peadirektor Ron Zimmer Kanadast.
Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus sõlmis nimeta-
tud organisatsiooniga ka koostöölepingu. Lisaks külastati
2010. aasta sügisel Soome targa maja valdkonnaga seo-
tud kompetentsikeskusi ning lepiti kokku ühiste rahvus-
vaheliste koostööprojektide käivitamises.
Milline on Targa Maja Kompetentsikeskus 5 aasta pärastTarga Maja Kompetentsikeskuse visiooniks on 5 aasta
jooksul saada rahvusvaheliselt tunnustatud arendus- ja
koostöökeskuseks, kus töötavad rahvusvahelised eksper-
did ning on võimalik teha kõrgetasemelist teadus- ning
arendustööd. Keskuse üheks oluliseks eeliseks saab
eluslabori põhimõttel rakenduv katsekeskkond, mis
hõlmab mitmeid erineva eesmärgi ja kasutusotstarbega
katseobjekte ning kus saavad arendustööd teha mitte
ainult kohalikud ettevõtjad või teadus- ja haridusasu-
tused, vaid ka rahvusvahelised ettevõtted. Targa Maja
Kompetentsikeskuse mõju piirkonnale peab võimalda-
ma nii uute ettevõtete tekkimist kui ka uute töökohtade
loomist. Samuti saab Targa Maja Kompetentsikeskusest
Rakvere linna jaoks peale teatri, vallimäe ning Tarva olu-
line sümbol, kus on võimalik omal käel proovida ja kat-
setada tarku juhtimissüsteeme ja terviklahendusi, mis
aitavad muuta elu mugavamaks, energiasäästlikumaks
ning ohutumaks.
3.1
IKT
kasu
tuse
levõ
tu e
dend
amin
e m
uude
s el
uval
dkon
dade
s
103Infoühiskonna aastaraamat 2010
Eesti IKT-sektori konkurentsivõime suurendamine
Seth [email protected] Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
3.2.1
Maailmas unikaalne e-kviitung aitab tšekkidest vabaneda
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni
Liidu (ITL) poolt IKT-klastri projekti raames algata-
tud e-kviitungi kontseptsioon on maailmas ainulaad-
ne ja sellest saaks tulevikus kujundada eduka Eesti
ekspordiartikli. Praeguseid pabertšekke elektroonilise
andmebaasiga asendav lahendus jõuab 2011. aasta
suvel loodetavasti esimese juhtprojektini. 2014. aas-
tast võiksid pooled Eestis sooritatud kaardimaksete-
hingud sisalduda e-kviitungi üldises infokogumis.
E-kviitungi kontseptsioon tugineb iga kodaniku vabale
tahtele registreerida oma oste üldises multifunktsionaal-
ses andmebaasis. Seeläbi väheneksid tüütute pabertšek-
kide virnad oluliselt. Kasutaja saaks sooritatud ostude
kohta vajalikku teavet hankida arvuti või mobiiltelefoni
kaudu ning pretensiooni või garantiinõude korral kaup-
mehe poole pöörduda. Peamiseks väärtuseks kliendile
ongi kindlustunne ostutšeki olemasolu kohta koos või-
malusega isiklikule andmestikule mistahes ajal juurde
pääseda. Kontseptsiooni kohaselt hõl-
mab e-kviitung üksnes kaardimakseid
konkreetse isiku nõusolekul ega kes-
kendu sularahatehingutele.
Lahendus riigi ja erasektori koostöösEttevõtetel omakorda avaneks võimalus edastada ku-
lud ja komandeeringute aruanded raamatupidajale
elektrooniliselt. Samuti saaksid e-kviitungit pakkuvad
kaubandusketid, pangad ja teised ettevõtted atrak-
tiivse tarbijale suunatud rakendusega konkurentidest
selgelt eristuda ning ammutada lisaväärtust uuest
usaldusväärsest otseturunduskanalist kliendi ja kaup-
mehe vahel.
Loodav lahendus teenib paberi ja tindi säästmise abil
rohelise tuleviku huve. Keskkonnasõbralike toodete
ostjatele saaks e-kviitungi kaudu luua tulevikus täien-
davaid soodustusi.
Loomulikult on taolise keskandmebaasi opereeri-
misel vajalik riigi osalus. Nii saame rääkida e-kvii-
tungist kui public-private partnership põhimõttel
toimivast lahendusest. Käimasoleva arutelu ja kont-
septsiooni koostamisse on kaasatud ka riigiasutused
nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Tarbijakaitseamet ja Andmekaitse Inspektsioon.
ITLi ja partnerorganisatsioonide kaudu on e-kvii-
tungi kontseptsiooniga ning loodava Eesti E-teenuste
Sihtasutusega seotud Eesti
Kaupmeeste Liit, SEB, Swedbank,
Eesti Post, Elion, Ericsson, eArvekes-
kus, Itella, Webmedia ja mitmed tei-
sed firmad.
Ühtne kviitungite andmebaas või-
maldaks tulevikus välja arendada
mitmeid uusi lisateenuseid nagu
e-tähtkiri, e-kindlustuspoliis ja e-vo-
likiri, kus sõlmitakse leping eraisiku
Ühtne kviitungite andmebaas võimaldaks tulevikus välja arendada mitmeid uusi lisateenuseid nagu e-tähtkiri, e-kindlustuspoliis ja e-volikiri, kus sõlmitakse leping eraisiku ja äriühingu vahel.
E-kviitungi lahendus asendab pabertšekid
elektroonilise andmebaasiga.
3.2
104
III T
EAD
MIS
TEPõ
HIS
E M
AJA
ND
USE
AR
END
AM
INE
välistada võimalus, et inimese ostuandmed võik-
sid tema loata kolmanda osapoole kätte sattuda.
Toomas Türk Eesti Posti Infologistika divisjoni juht, eArvekeskuse nõukogu liige
E-kviitungi lahendus on unikaalne,
sest see on väga laia tarbijaskonnaga
ning positiivse imago loob keskkon-
nasäästlik ja uuenduslik mõtteviis.
Laiatarbelahenduste loomise alga-
tustega on alati põnev kaasa minna
ja me teeme seda hea meelega, kuid
selles on ka oluline äriline mõte. Post, kui kõige laiema
teenindusvõrguga ettevõte Eestis, suhtleb klientidega
iga päev tihedalt. Uued võimalikud teenused ei säästa
mitte ainult loodust ja kviitungi väljastajate kulusid, vaid
saavad nii äridele kui eraisikutele üheks osaks meie pa-
kutavatest uue põlvkonna mugavatest ja lihtsatest posti-
teenustest. Samuti saavad Eesti edusammud e-arveldu-
sele üleminekul nüüd kindlasti järgmise positiivse tõuke
just tänu e-kviitungi võimalustele ja arengutele. Vaadates
erinevaid dokumendiliike, mis veel paberil liiguvad või
mida veel paberi kasutatakse, ei pruugi see kindlasti
ja äriühingu vahel. Samuti oleks võimalik e-kviitungit kui
toodet edasi müüa teistesse Euroopa Liidu ja maailma
riikidesse, kuna Invent Balticsi tehtud uuringu põhjal ei
kasutata taolist rakendust üheski riigis.
E-kviitung lähendab ettevõtjaidMul on väga hea meel, et oleme kõikide projekti kaasatud
osapooltega vabas õhkkonnas probleeme arutanud ja
neile lahendused leidnud. Koostöö on kulgenud edukalt
ja loodetavasti viib see meid peagi eesmärgini, milleks on
e-kviitungi juhtprojekti käivitamine eeloleval suvel.
Mõningad murevaldkonnad ja hirmud tuleb veel ületa-
da – näiteks peab loodava e-kviitungi rakenduse puhul
arvestama tehingu kiiruse tagamist, et see ei põhjustaks
pangakontorites ega kauplustes pikki
järjekordi. Samuti ei rakenda kauban-
dusketid triipkoodide standardiseeri-
mist tootegruppide kaupa.
E-kviitungit võib lugeda oluliseks tee-
tähiseks IKT-klastri projektis, mille ees-
märgiks on süvendada koostööd IKT-
valdkonna ning teiste elualade ettevõtete
ja organisatsioonide vahel. Kindlust an-
nab töögrupi läbiviidud uuringu tule-
mus, mille käigus avaldas e-kviitungi
projektile toetust ligi 2000 inimest ning
koguni 70% küsitletutest ilmutas valmisolekut maksta tu-
levikus sellise teenuse kasutamise eest mõõdukat kuutasu.
Ragnar Toomla, SEB Panga interneti- ja mobiili- panganduse äriarendusjuht
SEB uus Rahapäevik annab meie klien-
tidele igakuistest kuludest väga hea
ülevaate. E-kviitung sobiks sellele suu-
repäraseks täienduseks. Praegu rühmi-
tab Rahapäevik tehinguid automaatselt
kaupluse või raha saaja alusel. Näiteks
kui klient sooritab ostu Kaubamajas,
liigitame selle tehingu kuluks riietele
hoolimata sellest, et osteti hoopis kodu-
masin. Kui Rahapäevik teaks kviitungi
detailset sisu, saaks kasutaja oma kulu-
tuste kohta senisest veelgi täpsema pildi.
Väga oluline on tagada kasutaja andmete pri-
vaatsus ja kaitse. See on e-kviitungi projekti suu-
rim risk. Seepärast tuleb lahenduse loomisel
E-kviitungit võib lugeda oluliseks teetähiseks IKT klastri projektis,
mille eesmärgiks on süvendada koostööd
IKT-valdkonna ning teiste elualade
ettevõtete ja organisatsioonide
vahel.
JAH
EI
Kas maksad tavaliselt kaardiga?
Kas kontrollid kviitungit? Ei kontrolli üldse
Kohe kaasas
Pärast kodus
48%31%
22%
94%
6%
3.2
Ees
ti IK
T-se
ktor
i kon
kure
ntsi
võim
e su
uren
dam
ine
105Infoühiskonna aastaraamat 2010
sihtasutuse, mille põhieesmärk oleks aidata kaasa uuen-
duslike e-teenuste arendamisele, luues eelduseid uud-
sete ärilahenduste tekkeks, ühendades ettevõtete info-
süsteeme ning lihtsustades nende juurdepääsu riiklikele
registritele. Loodava sihtasutuse üheks esimeseks üles-
andeks ongi e-kviitungi projekti elluviimine.
jääda viimaseks algatuseks. E-teenuste kiire areng in-
nustab muutusi kogu klassikalises postimaailmas ning
annab just meile suurepärase võimaluse olla tulevikus
edukas lahenduste ekspordil ning ärimudelite ja teenuste
standardimisel.
2011. aastal plaanivad IKT, panganduse ja kaubandu-
se valdkonna ettevõtted luua ühiselt Eesti e-teenuste
Foto autor Kalev Lilleorg.
106
III T
EAD
MIS
TEPõ
HIS
E M
AJA
ND
USE
AR
END
AM
INE
Martin [email protected] Sihtasutus
3.2.2
Garage48 – ideest toimiva teenuseni 48 tunniga
Garage48 on 2010. aasta kevadel Eesti Startupi Juhtide
Klubist (ESJK) välja kasvanud algatus, mille eesmärgiks
on praktiliste tegevuste ja eeskuju andmise kaudu inime-
si julgustada ja ärgitada neid ettevõtlusega alustama.
ESJK on 2009. aastal loodud start-up-ettevõtete (iduette-
võtete) juhte ja asutajaid ühendav klubi. Paljudel idufir-
madel on sarnased mured, väljakutsed ja rõõmud, mida
klubi liikmed ühiselt jagavad ning lahendavad. Olgu sel-
leks sobivate töötajate leidmine ja motiveerimine, lisa-
kapitali kaasamine, tootearendus, ärikontaktid või nipid
müügitegevuse paremaks korraldamiseks. Praeguseks
on klubis u 35 aktiivset liiget, kes kõik üritavad oma nišis
jõuda maailma kolme parima firma hulka.
2010. aasta märtsis leidsid viis noort Eesti ettevõtjat (Jüri
Kaljundi, Rain Rannu, Martin Villig, Ragnar Sass ja Priit
Salumaa), et on paras aeg luua Eestis toimuvate äriplaa-
ni hindamise võistluste ja muude pigem teoreetilist laadi
konkursside kõrvale üks praktiline ettevõtmine. Algatuse
käivitamisel juhinduti märksõnadest tootearendus, kii-
rus, säästlikkus, meeskonnatöö, rahvusvahelisus ja suht-
lemine. Algatuse nimi Garage48 tekkis
töö käigus – IT-valdkonna start-up-ette-
võtteid on tihtilugu alustatud paari sõb-
raga vanemate garaažist ja üritus kestab
täpselt 48 tundi.
Garage48 sobib hästi inimestele, kellel
on erinevaid tehnoloogiaga seotud äri-
ideid, kuid kes ei ole erinevatel põhjustel
seni oma ideede elluviimisega alustanud.
Garage48 on uute ideede „kiirendatud
katselava”, kus lühikese ajaga on võimalik luua ideest
töötav prototüüp, saada kasutajate-klientide tagasisidet
ja seejärel otsustada, kas antud ideel on ikkagi reaalseid
maksvaid kasutajaid ja suurem reaalne äripotentsiaal.
Mis on Garage48?Garage48 eesmärgiks on jõuda ideest töötava teenuseni
(või prototüübini) 48 tunni ehk ühe nädalavahetusega.
Üritusele registreerimisel on 100 kohta jagatud erinevaid
rolle arvestades järgmiselt: 50 programmeerijat, 20 disai-
nerit, 15 projektijuhti ja 15 turundajat.
Reede õhtul kogunevad 100 hakkajat ja ettevõtliku mõt-
telaadiga inimest ühte ruumi, kus igaüks võib välja pak-
kuda erinevate teenuste ideid. Idee esitluseks on aega
vaid 90 sekundit ja tavaliselt pakutakse välja u 30–40
erinevat ideed. Seejärel üritavad idee autorid ideed või-
malikult paljudele inimestele „müüa”
ja samal ajal peavad kõik osalejad leid-
ma endale kõige meelepärasema idee,
mille kallal ülejäänud nädalavahetuse
jooksul aktiivselt töötada.
Enamasti leiavad 30 ideest sobiva
koosseisuga meeskonna pooled ehk
umbes 15 ideed. Ürituse formaat näeb
ette, et igas meeskonnas peavad olema
tasakaalus kõik idee teostamiseks vaja-
likud rollid – projektijuht, disainerid, tarkvaraarendajad
ja turundaja. Ideede esitlemine ja meeskondade moo-
dustamine kestab tavaliselt 2–3 tundi ning seejärel algab
juba reede õhtul aktiivne töö valitud projekti elluviimise
nimel.
Laupäeval ja pühapäeval leiab aset aktiivne tootearendus
ja programmeerimine. Nädalavahetuse jooksul külasta-
vad meeskondi mentorid, kellest mõned on tehnilise ja
teised ärilise tausta ning kogemusega. Projektijuhid ja tu-
rundajad töötavad koos mentoritega projekti ärimudeli
ja turundamistaktikate kallal. Formaat näeb ette osalejate
toidu ja karastusjookidega varustamist – kõik selleks, et
meeskonnad saaksid võimalikult hästi valitud toote aren-
damisele pühenduda.
Aeg tiksub halastamatult ja pühapäeva õhtul kell 6 pea-
vad kõik projektid olema sellises seisus, et neid saaks
laval kõigile osalejatele ja kohaletulnud publikule live
demo kujul esitleda. Seni on valdav osa meeskondadest
selle väljakutsega hakkama saanud ja oma tooteid-teenu-
seid esitlenud. Paremad saavad žürii tunnustuse ja lisaks
valib oma lemmiku ka publik.
Üritusele registreerimisel on 100 kohta jagatud erinevaid rolle arvestades järgmiselt: 50 programmeerijat, 20 disainerit, 15 projektijuhti ja 15 turundajat.
Algatuse käivitamisel
juhinduti märksõnadest tootearendus,
kiirus, säästlikkus, meeskonnatöö,
rahvusvahelisus ja suhtlemine.
3.2
Ees
ti IK
T-se
ktor
i kon
kure
ntsi
võim
e su
uren
dam
ine
107Infoühiskonna aastaraamat 2010
IPO48 all koostöös HumanIPOga.
Garage48 plaanib 2011. aastal korraldada vähemalt seit-
se üritust Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis. Lisaks veel viis
üritust erinevates Aafrika riikides. Seega võib öelda, et
osalejad on Garage48 väga hästi vastu võtnud ning sellest
on saanud Eestist välja kasvanud praktiliste ettevõtlusüri-
tuste formaat. Lisainfo: http://garage48.org
Garage48 HUb2010. aasta sügisel tekkis Garage48
meeskonnal idee luua Tallinnasse iduet-
tevõtete, mobiili- ja veebirakendustega
tegelevatele inimestele mõeldud avatud
kontor ehk HUB. Põhjuseks asjaolu, et
väga paljudes maailma linnades ja kõiki-
des Eesti lähiriikide pealinnades on sel-
lised üheskoos töötamise (coworking)
võimalused olemas. Ideest HUBi avami-
seni kulus 480 tundi ehk u 2 nädalat.
Garage48 HUB on mõeldud start-up-
meeskondadele, ettevõtjatele, vabakut-
selistele programmeerijatele või disai-
neritele ja teistele, kes soovivad sarnase mõttelaadiga
inimestega kas osalise või täistööajaga avatud kontoris
koos töötada. Vahel on üksi kodus või ühetoalises kon-
toris töötamine tore, kuid pärast pikemat perioodi tekib
vajadus teistega suhtlemise ja oma ideedele tagasiside
küsimise järele. Peale hea seltskonna pakub HUB kon-
toritehnikat, nõupidamisruume, kööginurka ja muid ka-
sulikke lisavõimalusi, mida säästlikult mõtlevad ja alles
alustavad ettevõtted ei pea vajalikuks kohe oma kontoris-
se hankida.
Mis saab pärast nädalavahetust edasi?Tugevamad meeskonnad töötavad projektiga edasi ka
pärast intensiivset nädalalõppu, näiteks Kratid.com,
Defolio.com, Quotista.com, Laplab.net ja Ordimo.com.
Samas toimivad mitmed loodud teenused praeguseni
hoolimata asjaolust, et meeskonnad neid aktiivselt eda-
si ei arenda: Localvortex.com, Smashr.net, Iseehitaja.ee,
Prygikast.com, Blurt.at, Richrats.com, Moistatus.ee jmt.
Osalejate tagasisidest lähtuvalt on Garage48 suuri-
mad väärtused järgmised:
› väga intensiivne ja praktiline tootearenduse koge-
muse, kus on vaja jõuda 48 tunniga ideest töötava
teenuseni; pingeline tähtaeg sunnib osalejaid kesken-
duma vaid kõige olulisemale, sest väheoluliste asjadega
tegeledes ei saa teenus lihtsalt valmis;
› uute inimestega tutvumine ja nendega 48 tundi pinge-
liselt koos töötamine annab meeskonnaliikmete iseloo-
must ja kogemustest põhjaliku ülevaate; sarnase mõt-
telaadiga uute tuttavate leidmine loob head eeldused
mõne tulevase äriprojekti üheskoos alustamiseks ja edu-
kaks arendamiseks;
› töine, kuid samas rõõmus meeleolu pakub mõnusat
vaheldust igapäevasele töö- või õppimisrutiinile; peale
selle on osalejatel võimalus kohtuda uute ettevõtlike ini-
mestega nii Eestist kui lähiriikidest – need on põhjused,
miks paljud inimesed on osalenud mitmel erineval
Garage48 nädalavahetusel.
Garage48 formaadiga üritusi toimus 2010. aastal kolm:
esimene aprillis Tallinnas, teine augustis Tartus ja kolmas
oktoobris Nairobis, Keenias. Viimane üritus toimus nime
Garage48 HUB on mõeldud start-up-meeskondadele, ettevõtjatele, vabakutselistele programmeerijatele või disaineritele ja teistele, kes soovivad sarnase mõttelaadiga inimestega kas osalise või täistööajaga avatud kontoris koos töötada.
Esimesel Garage48 üritusel aprillis 2010 osalejad annavad marku, et soovivad ka edaspidi sellistes ettevotmistes osaleda.
108
III T
EAD
MIS
TEPõ
HIS
E M
AJA
ND
USE
AR
END
AM
INE
Garage48 tulevikuplaanid Garage48 tulevikuplaanides on tähtsal kohal laiendada
koostööd start-up’ide arendamisest huvituvate ettevõte-
te ja organisatsioonidega Põhja-Euroopas või Aafrikas.
Koostöövormidena nähakse mentorlust, eriauhindade
väljapanemist oma valdkonnas, turundamisega sõnumi
levitamist või rahalist toetust. Garage48 on uutes riikides
ürituste korraldamise suhtes avatud meelega, kuid sel-
leks on vaja kohalike inimeste algatust ja nende aktiivset
osalemist kogu korraldusprotsessis.
HUB soovib kujuneda Eesti start-up-ettevõtete „pesaks”,
kus regulaarselt toimuksid ettevõtluse ja start-up-te-
maatikaga seotud praktilised seminarid, tootearenduse
arutelud, uute teenuste testimise töötoad, kohtumised
erinevate mentorite ja Eestit külastavate ettevõtjatega
jne. HUB pakub Eestit külastavatele inimestele head või-
malust ajutiseks tööks, ärikohtumiste korraldamiseks ja
samuti kohalike ettevõtjate ning tehnoloogiavaldkonna
inimestega kontaktide loomiseks.
Nüüdseks on HUBis üle 35 erineva staatusega liikme
ja see arv kasvab stabiilselt. HUB pakub oma liikme-
tele paindlikke liikmelisuse pakette: ühe päeva pilet,
viie või kümne päeva pakett ja lõpuks lausa oma stat-
sionaarne töölaud. Lisainfo: http://hub.garage48.org/.
3.2
Ees
ti IK
T-se
ktor
i kon
kure
ntsi
võim
e su
uren
dam
ine
109Infoühiskonna aastaraamat 2010
Andrus [email protected] Estonia esindus Silicon Valley’s
3.2.3
Jalaga Silicon Valley ukse vahel – Eesti tehnoloogia- ettevõtete läbimurre maailmaturule
Räniorus ehk Silicon Valley’s tegutsemine on tehnoloo-
giasektoris kui „kulla standard”. See on maailma tunnusta-
tuim keskus, mis pakub parimaid võimalusi start-up’idele,
eriti just innovatsioonidele, mis suudavad turgu raputada
(disruptive innovations). Näitena võib tuua Google’i,
Apple’i, Yahoo, Facebooki ja ka meie Eestiga seostatava
Skype’i. Need ettevõtmised on sündinud Silicon Valley’s
või on sinna hiljem kolinud, et saada globaalseks tegijaks.
Miks on Silicon Valley unikaalne ja miks peab seal nähtav olema? Silicon Valley’s on tekkinud ettevõtluskeskkond, mis
õigustab riski. Läbikukkumisi peetakse teeks õnnestu-
mistele. Siia on koondunud oma valdkonna juhtivad
globaalsed tehnoloogiaettevõtted, tuhanded start-up’id,
riskikapitalistid ning ettevõtlusele tugiteenuste pakkujad
(advokaadid, juristid, finantskonsultandid, raamatupida-
jad jpt). Silicon Valley ei ole maailma mastaabis üldsegi
suur. Siin elab u 3 miljonit inimest. San Francisco, maa-
ilma üks tuntumaid „ikoonlinnu” sellest põhjas, San Jose
lõunas ja nende vahel veel mitu väikelinna nagu Palo
Alto, Mountain View, Sunnyvale, jne. Ja kõik see mahuks
Eesti mõistes Tallinna ja Paide vahele. Silicon Valley:
› toodab 3% USA SKPst (18% Kalifornia SKPst –
Kaliforniat üksi peetakse maailma kaheksandaks
majanduseks);
› hõlmab 15% kogu maailma riskikapitalist (u 40% USA
riskikapitalist);
› on koduks 20 protsendile kogu maailma tarkvara- ja
riistvarafirmadest (üle 6 600 ettevõtte, kus töötab rohkem
kui 300 000 töötajat);
› on tunnustatud ülikoolide ja uurimiskeskuste asukoht
(11% USA patentidest) – Stanford University, University
of California (Berkeley), University of San Francisco,
San Jose State University; SRI International (endine
Stanford Research Institute).
› on üks rahvusvahelisemaid piirkondi USAs: 55%
siinsetest teaduritest on välismaal sündinud (USA
keskmisest kolm korda suurem arv); 48% elanikest on
mitmekeelsed (USA keskmine 19%); 52,4% Silicon Valley
tehnoloogiaettevõtetest on loonud immigrandid (võrdlu-
seks 38,8% kogu Kalifornias, 25,3% kogu USAs).
Silicon Valley kui maailma rikkaim ja olulisim tehnoloo-
giavaldkonna turg on koht, kus kõik on kohal. Nii eraet-
tevõtted kui ka mitmete riikide ettevõtlusagentuurid. Ja
kas või ainult selleks, et jälgida tootearendusi ja turulii-
kumisi. Suhtlemine ja teabevahetus
on väga avatud ja toimub igal tasan-
dil. Riskikapital ideede elluviimiseks
ja turu hõivamiseks on käeulatuses ja
lisaks on olemas suurepärased võima-
lused ettevõtlusest väljumiseks ehk
exit’iks, et alustada uute ideedega uut
ringi.
Enterprise Estonia Silicon ValleyEesti sihiks on kujuneda teadmismahukaks majanduseks.
Selle saavutamiseks on vaja intensiivset rahvusvahelist
suhtlemist ehk maailma tehnoloogiavaldkonna tõm-
bekeskusteni viivate sildade ehitamist. EAS/Enterprise
Estonia, üks Eesti ettevõtluse arendamise peamine tugi-
struktuur, laiendas 2007. aastal oma rahvusvahelist võr-
gustikku, avades esinduse ka Silicon Valley’s. Peale selle
on EASi esindusi Hamburgis, Helsingis, Londonis, Kiievis,
Moskvas, Peterburis, Shanghais, Stockholmis ja Tokios.
Enterprise Estonia Silicon Valley põhiülesandeks on
Eesti ja Ameerika tehnoloogiaettevõtete ning teadus- ja
uurimisasutuste omavaheliste kontaktide ja partnersu-
hete loomine. Osutame igakülgset abi Eesti ettevõtete-
le Ühendriikide turule tulekul, sealhulgas virtuaal- või
püsikontori rajamisel. Silicon Valley aadress ja füüsiline
kohalolek Silicon Valley’s on kliendisuhetes väga oluline,
seda nii klientide saamisel kui ka riskikapitali kaasamisel.
Ameerika ettevõtetele tutvustame loomulikult ka Eestit
kui Põhja-Euroopa piirkonnas asuvat head paika ettevõt-
luse jaoks (välisinvesteeringute kaasamine).
Enterprise Estonia Silicon Valley teeb tihedat koostööd
Silicon Valley kui maailma rikkaim ja olulisim tehnoloogiavaldkonna turg on koht, kus kõik on kohal.
110
III T
EAD
MIS
TEPõ
HIS
E M
AJA
ND
USE
AR
END
AM
INE
Enterprise Estonia Silicon Valley
eksisteerimise algusest ehk viimase nelja
aasta jooksul oleme suutnud teha piisavalt müra, et Silicon Valley
erinevates võrgustikes pildile jääda.
Tehnopoliga tehtud koostöö. Mitmed meie ettevõtted
on Silicon Valley’s juba tihedad külalised. Massi Milano
võitis Fits.me esitlusega rahvusvahelisel idufirmade kon-
kursil (International Investment Forum, the Plug and
Play Acceleration and Collaboration Track) 2009. aas-
ta oktoobris esikoha. Oma esinduskontorid on Silicon
Valley’sse loonud Modesat, Fortumo, Mikromasch ja
Artec Group. Kõige pikema kohalolekukogemusega ja
kindlasti ka kõige edukamad on eGeen, mis teeb USA
farmaatsiatööstustele kliinilisi katseid/analüüse ja
FusionOne, mis pakub mobiilsideseadmetele veebipõ-
hiseid rakendusi. Mõlemad on kaasanud ka kohalikku
riskikapitali: eGeen DFJst (Draper Fisher Jurvetson) ja
FusionOne BlueRunVentures’ist.
Õppevisiitide korraldamine koos Tehnopoliga jätkub
kindlasti. Plaanis on Eesti ettevõtetele välja töötada ka
pikemaajalisem inkubatsiooniprogramm Silicon Valley’s.
Üheks variandiks on korraldada seda Plug and Play Tech
Center’is, laiendades olemasolevat Enterprise Estonia
Silicon Valley esindust. Selles keskuses on juba mitmete
Euroopa riikide ettevõtlusinkubaatorid. Sinna on tekki-
nud kriitiline mass rahvusvahelisi start-up’e, mis omakor-
da tõmbavad ligi teisi Silicon Valley turul tegutsejaid.
Lõpetuseks ka mõned soovitused Silicon Valley’sse mi-
nekuks. Esiteks, nagu igas ettevõtmises, tuleb teha kõ-
vasti kodutööd ja aru saada, mida turg vajab või kus on
probleem, ja siis pakkuda lahendust. Lahendus ei pea
olema ideaalne – seda annab paremaks voolida just tänu
esimestelt klientidelt saadud tagasisidele. Ja teiseks, karta
ei tohi suuri väljaminekuid, vaid väikeseid sissetulekuid.
Silicon Valley on igas mõttes kallis piirkond. Kohalolek
tasub aga ära, sest rikkalt turult on või-
malik teenida suuri kasumeid. Ja loo-
mulikult on siin ka suurepärased või-
malused uute ettevõtmistega rikkust
edasi kasvatada. Esimese ebaõnnes-
tumise pärast ei tasu kohe käega lüüa.
Optimism on alati kasuks. Surf’s up, dudes!
Eestiga seotud ettevõtted Silicon Valley’s › Artec Group, www.artecgroup.com – multidist-
siplinaarne tootearendus: mikrokiipidest elektroonsete
seadmeteni
› Booking Shark, www.bookingshark.com – meelela-
hutustööstuse sotsiaalvõrgustik (garaažibändid, klubid,
fännid)
teiste Põhjamaa riikide samalaadsete esinduste ja ettevõ-
tetega. Sotsiaalvõrgustik Silicon Vikings100 koondab tu-
handeid inimesi ja ettevõtteid, pakkudes neile erinevaid
kontaktüritusi ja uudiseid.
Mis on Eesti ettevõtmised ja kordaminekud Silicon Valley’s? Öeldakse, et kapitalil ei ole rahvust. See käib ka ettevõt-
luse/start-up’ide kohta Silicon Valley’s. Loeb see, mida sa
teed ja kui hästi sa seda teed, mitte see, kust sa pärit oled.
Enterprise Estonia Silicon Valley eksisteerimise algusest
ehk viimase nelja aasta jooksul oleme suutnud teha piisa-
valt müra, et Silicon Valley erinevates võrgustikes pildile
jääda.
Näiteks Stanfordi Ülikoolis on esi-
nenud ja oma ettevõtmisi tutvus-
tanud Allan Martinson (MTVP),
Andrus Aaslaid (Microsoft
Eesti), Priit Vimberg (Yoga), Sten
Tamkivi (Skype), Kalev Kask
(eGeen), Andrus Viirg (Enterprise
Estonia) ja sellel aastal (2011) on
tulemas Rain Rannu (Fortumo).
Nendel meestel on Silicon Valley’s
ukse vahel juba rohkem kui ainult jalg. Stanfordi semina-
riprogrammis101 osalemine on olnud heaks võimaluseks,
mille abil tõsta Stanfordi üliõpilaste ja laiemalt ka Silicon
Valley ettevõtjate teadlikkust Eesti kui e-riigi ja meie ette-
võtluskeskkonna kohta.
Teiseks heaks näiteks on Silicon Valley’s Põhjamaade et-
tevõtlusesindustega (Tekes, Innovation Center Denmark,
Innovation Center Norway) tehtav taastuvenergeetika ja
energiatõhususe koostöö. Nordic Green’i kaks suurüri-
tust on meie start-up’idele nagu Yoga, Crystalsol, Goliath,
Elcogen ning ka suurettevõttele Eesti Energia uksi ava-
nud ja andnud neile kontakte edasiseks koostööks nii
Põhjamaades kui ka Ameerika mandril.
Kolmandaks on koos ettevõtjatega Silicon Valley’sse
organiseeritud mitmeid kõrgetasemelisi Eesti valitsus-
visiite. Siin on käinud peaminister Andrus Ansip (avas
2007. aasta novembris Enterprise Estonia Silicon Valley
kui Eesti tehnoloogiasaatkonna esinduse), majandusmi-
nister Juhan Parts (avas Nordic Green’i 2008); president
Ilves (Eesti start-up’ide tutvustus, 2009) ja kaitseminis-
ter Aaviksoo (avasõnad Stanfordi Ülikooli Küberkaitse
Konverentsil, 2010).
Ja kindlasti vajab mainimist õppereiside korraldamiseks
Karta ei tohi suuri väljaminekuid, vaid väikeseid sissetulekuid.
100 www.siliconvikings.com 101 www.europeanentrepreneursatstanford.com
3.2
Ees
ti IK
T-se
ktor
i kon
kure
ntsi
võim
e su
uren
dam
ine
111Infoühiskonna aastaraamat 2010
› EGeen, www.egeeninc.com – kliinilised katsed ja
analüüsid farmaatsiatööstustele
› Fortumo, www.fortumo.com – mobiilteenused ja
maksed
› Fusion One, www.fusionone.com – veebipõhised
rakendused mobiilsideseadmetele
› Fotki, www.fotki.com – fotode ja videote jagamise
sotsiaalvõrgustik
› Guardtime, www.guardtime.com – krüpteeritud
ajatempel andmesides
› Modesat, www.modesat.com – raadiosideteh-
noloogia modulaator-demodulaator tarkvara
› SPMTimps, www.spmtips.com – (endine
Micromasch) elektronmikroskoopide mikronõelad
(nanotehnoloogia)
› Yoga, www.yogasystems.com – targa ja iseõppiva
maja terviklahendus (energiatõhusus, turvalisus)
112
III T
EAD
MIS
TEPõ
HIS
E M
AJA
ND
USE
AR
END
AM
INE
3.2.4
Artefaktikeskne teenuste koosvõime
SissejuhatusÄri toetamiseks vajalike infosüsteemide viimine online
keskkonda tähendab mitmesugustest e-teenustest sõltu-
mist. Koordineerimaks selliste e-teenuste kasutamist nii
standardiseeritud kui standardiseerimata platvormidel
võib olla tarvis teadmisi, mis pole väikese ja keskmise
suurusega ettevõtete jaoks kättesaadavad. Ka suured et-
tevõtted, kus on olemas IT-alane kompetents suurema
hulga platvormide integreerimise jaoks, leiavad sageli,
et e-teenuste tehnoloogiate juhtumipõhine käsitlemi-
ne ei võimalda piisavalt kuluefektiivselt maksimaalselt
ära kasutada nende potentsiaali. EL 7. raamprogrammi
teadusarendusprojekti ACSI (Artifact-Centric Service
Interoperation), mille üheks põhitäitjaks on Tartu
Ülikooli arvutiteaduse instituut, eesmärgiks on välja töö-
tada platvorm e-teenuste tehnoloogiate rakendamise
automatiseerimiseks viisil, mis võimaldaks ühelt poolt
tagada eraldiseisvate e-teenuste koosvõime ja teiselt
poolt lihtsustada nende teenuste pakkujate äriliste ees-
märkide saavutamist.
E-teenuste koosvõime on üks aina enam globaliseeruva ja
detsentraliseeruva majanduse suurimaid ja olulisemaid
väljakutseid nii era- kui avalikus sektoris. Üleeuroopaliste
avaliku sektori initsiatiividest rõhutatakse vastavat koos-
võime aspekti näiteks ISA (Interoperability Solutions for
European Public Administrations) programmis, kus kä-
sitletakse e-teenuste koosvõimet üleeuroopaliste e-tee-
nuste loomise võtmes. Näitlikustamaks, milliseid koos-
võime aspekte ACSI platvorm käsitleb, vaatleme juhtumit
ürituste organiseerimise vallas. Seminare ja konverentse
korraldav organisatsioon vajab näiteks toitlustamise, ma-
jutuse, transpordi jms organiseerimiseks laia ampluaad
e-teenuseid, millest paljusid omavad ja haldavad kol-
mandad osapooled. Nende e-teenuste integreeritud ka-
sutamine ei ole seetõttu triviaalne ning tavaliselt on vaja
ürituse jooksul teha integreeritud süsteemis täiendusi,
et selle kasutajate vajadusi rahuldada ning muudatusi
protsessides toetada. Kaasaegseid tehnoloogiaid kasuta-
des luuakse sel moel suletud ad hoc süsteem vaid konk-
reetsete e-teenuste koordineerimiseks. See süsteem on
konkreetse rakenduse ja organisatsiooni spetsiifiline ja
ei ole piisavalt paindlik uute e-teenuste lisamise, olemas-
olevate eemaldamise või muutmise suhtes, rääkimata
selle kasutamise võimaldamisest vajadusel mõnes teises
organisatsioonis. Eelnev tähendab, et loodud infosüstee-
mi loomiseks ja haldamiseks on vaja spetsiifilisi teadmisi,
mida valdab vaid limiteeritud hulk eksperte, ning süstee-
mi edasiarendamine ja haldamine pole üldiselt piisavalt
kuluefektiivne.
Eelnimetatud probleemidest lähtudes pakub ACSI ava-
tud lähtekoodiga platvormi, kus organisatsioonid saavad
lihtsal moel uusi e-teenuste komplekte luua või olemas-
olevaid kasutusele võtta. Kuna erinevaid teenuseid hal-
davad erinevat liiki organisatsioonid oma tuumkompe-
tentsidega, oleks kõiki neid teenuseid kooskõlalisel moel
ühendava rakenduse käsitsi loomine ja haldamine liialt
keeruline ning mitte piisavalt kuluefektiivne. Ükski kõigi
nende teenuste võimaluste täielikuks toetamiseks piisa-
valt keeruline rakendus ei oleks nii paindlik, et toetada
pakutavate teenuste ja loodud rakenduse geograafilisest
paiknemisest, kultuuri- ja keeleruumist tulenevad iseära-
susi. ACSI ületab need takistused, kombineerides kaht
fundamentaalset ideed: koosvõime keskus (i.k. interope-
ration hub) ja dünaamilised artefaktid (i.k. dynamic ar-
tifacts). Kui koosvõime keskus on mitmete ühise eesmär-
gi suunas töötavate teenuste virtuaalne kohtumispaik,
siis artefaktid on ühtne vaade andmetele ja protsessidele,
mis on peamisteks ehituskivideks teenuste ja äriprotses-
side modelleerimisel, spetsifitseerimisel ja realiseerimi-
sel, kasutades koosvõime keskuse funktsionaalsust.
ACSI struktuurACSI projekt on Euroopa Liidu 7. raamprogrammi sihi
1.2 (FP7-ICT-2009-5-Objective 1.2 – „Internet of Services,
Software and Virtualization“) raames rahastatav kolme-
aastane projekt, mis algas 2010. aasta juunis ja viiakse
lõpule 2013. aasta maiks. Projekti konsortsiumisse kuulu-
vad Università degli Studi di Roma La Sapienza (Itaalia),
Libera Università di Bolzano (Itaalia), Imperial College of
Science, Technology and Medicine (Ühendkuningriik),
Technische Universiteit Eindhoven (Holland), Tartu
Peep Kü[email protected] Ülikool
Viara [email protected] Ülikool
3.2
Ees
ti IK
T-se
ktor
i kon
kure
ntsi
võim
e su
uren
dam
ine
113Infoühiskonna aastaraamat 2010
Ülikool (Eesti), Indra Software Labs SLU (Hispaania),
Collibra NV/SA (Belgia) ning koordinaator IBM (Iisrael).
ACSI koosvõime keskuste süsteemi kontseptuaalne arhi-
tektuur on kokku võetud joonisel 1, millel on välja toodud
järgnevad põhikomponendid. Projekteerimise tööpink
koosneb neljast põhikomponendist, mis toetavad skee-
mide projekteerimist, teenuste sidumist kasutatavate
skeemidega, skeemide kohandamist ja evolutsiooni.
Koosvõime keskuse mootor pakub koosvõime keskusele
käitustuge. Semantilise kihi tööriista komponent võimal-
dab konfigureerida teadmuste ja tegevuste baasi (KAB -
Knowledge and Action Base) ja seda siis seoses ühe või
enama artefakti tüübiga kasutada, eriti artefakti skeemide
arengu toetamiseks. Verifitseerimise tööriista kompo-
nent sisaldab staatilise ja dünaamilise verifitseerimise
mootoreid ning sünteesimootorit. Vaatluspõhise tööriis-
ta komponent koosneb vastavuse analüüsijast, adapteri-
te dünaamilisest generaatorist, mida kasutatakse käitus-
adapterite genereerimiseks, ja artefaktide kaevajast.
Joonis 1. ACSI keskuse süsteemi kontseptuaalne arhitektuur.
Vaatluspõhised tehnikad ja tööriistadACSI projekti raames on Tartu Ülikool koos Eindhoveni
Tehnikaülikooliga Hollandist kaasatud vaatluspõhiste
tehnikate ja tööriistade väljatöötamisse. Nimetatud uuri-
misharu peamiseks eesmärgiks on kohandada, üldistada
ja rakendada protsessikaeve ja -seire tehnikaid artefakti-
kesksete koosvõime keskustele. See tähendab teenuste
ja artefaktikesksete koosvõime keskuste protsessikaeve
tehnikate ja tööriistade väljatöötamist kooskõlalisuse
kontrollimise, adapterite automaatse genereerimise ja
teenuste käitumise aluseks olevate artefaktikesksete mu-
delite avastamise toetamiseks.
Protsessikaeve on üsna uus uurimisvaldkond, millele
pööratakse hetkel palju tähelepanu ning mis on nüüdseks
jõudmas oma arengus küpsesse järku. Protsessikaeve ka-
sutab peamiselt andmekaevet infosüsteemide sündmus-
te logidest protsessimudelite eraldamiseks. Sündmuste
logid koosnevad jälgedest (i.k. trace), millest igaüks tä-
histab ühe äriprotsessi läbiviimist. Iga jälg on ajaliselt
järjestatud sündmuste kogum oma ajatempli ja muude
seonduvate andmetega. Sündmused võivad tähistada
protsessi tegevuste käivitamisi, sõnumite edastamisi ja
olulisi transaktsioone. Näiteks võib tööle värbamise prot-
sess alguse saada ametikoha kirjelduse koostamisest,
millele järgnevad töökuulutuse avaldamine, avalduste
kogumine ja töötlemine, kandidaatide valimine ja interv-
jueerimine ja nii edasi, kuni valitud kandidaat töökoha
vastu võtab või ametikoht muudel põhjustel suletakse.
Üks jälg tähistab ühe vaba töökoha käsitlemist ja kõiki
sellega seotud tegevusi.
Mõned näited küsimustest, mille lahendami-
seks saab protsessikaeve tehnikaid kasutada, on
järgnevad:
› protsesside nõuetele vastavuse kontrollimine, st kont-
rollimine, kas töötava (salvestatud logidega esindatud)
süsteemi käitumine vastab ootustele, näiteks protses-
simudeli kirjeldustele, eeskirjadele või lepingutele;
› protsesside avastamine ja parendamine, st sünd-
muste logidest protsessimudelite pöördprojektee-
rimine ja/või nende baasil äriprotsesside mudelite
ümberprojekteerimine;
› teenuste kvaliteedi jälgimine, st kitsaskohtade tuvas-
tamine protsessides, ressursside kasutuse, reaktsiooniae-
gade, vigade esinemise määrade jms jälgimine.
Värbamise näite puhul oleksid mõned spetsiifilised
küsimused näiteks: Kas protsess vastab ettevõtte prot-
seduurireeglitele? Missugused on kõrvalekalded kirjel-
datud protsessist? Juhul, kui kõrvalekalded puudutavad
SEMANTILISE KIHI TÖÖRIISTAD
VERIFITSEERIMISE TÖÖRIISTAD
VAATLUSPÕHISED TÖÖRIISTAD
KAB määratlemine
Semantiline/artefaktide tõlgendamine
KAB/artefaktide kaardistamine
Adapterite dünaamiline generaator
Vastavuse analüüsija
Artefaktide kaevaja
Verifitseerimismootor (staatiline)
Verifitseerimismootor (dünaamiline)
Sünteesimootor (staatiline)
Adapteri käitamine
Osalevad teenused
Osalevad organisatsioonid
PROJEKTEERIMISE TÖÖPINK
KOOSTÖÖVÕIME KESKUSE MOOTOR
Artefaktide skeemide projekteerimine
Teenuste seosed
Skeemide kohandamine
Skeemide evolutsioon
Kohandamise haldus
Sündmuste haldus
Arendamise haldus
Teostamise haldus
Juurdepääs andmetele ja andmehaldus
Ülesannete teostamise haldus
Artefaktide skeemid
Osalejad ja juurdepääsuõigused
Artefaktide snapshot’id
114
III T
EAD
MIS
TEPõ
HIS
E M
AJA
ND
USE
AR
END
AM
INE
ettenägematuid asjaolusid, siis kuidas tuleb protsessimu-
delit muuta nende käsitlemiseks? Millised on protsessi
kitsaskohad? Milliste protsessi tegevuste läbiviimiseks on
vaja kõige rohkem jõupingutusi teha? Missugune on kaa-
satud osapoolte töökoormus? Missugused on osapoolte
vahelise suhtlemise mustrid?
Suur valik protsessikaeve tööriistu on integreeritud ava-
tud lähtetekstiga raamistikku ProM102, mis võimaldab
uusi meetodeid, tulemuste visualiseerimise lahendusi ja
mitmesugustesse vormingutesse importimise ja ekspor-
timise funktsionaalsust lihtsal viisil lisada.
Joonis 2. Protsessikaeve, artefaktide ja koosvõime keskuste vaheline seos.
Joonisel 2 on näidatud seos protsessikaeve, artefaktide
ja koosvõime keskuste vahel ACSI projekti kontekstis.
Projektis käsitletakse kaht peamist teemat: protsessi-
de avastamise ja protsesside vastavuse kontrollimise
automatseerimist. Neid käsitletakse lähemalt järgne-
vates lõikudes.
Üheks oluliseks äriprotsessi mudeleid puudutavaks küsi-
museks on tuvastada, kas protsessi tegelik realisatsioon
vastab spetsifitseeritud mudelile. Mittevastavus võib tek-
kida mitmesugustel põhjustel, näiteks vigade tõttu raken-
damises, mudeli ebapiisavuse tõttu, väliste tegurite poolt
põhjustatud muutuste tõttu jne. Kui seni on vastavuse
kontrollimist uuritud ainult traditsiooniliste Petri võrku-
dena esitatud protsessimudelite puhul, siis ACSI projek-
tis vaadeldakse seda küsimust artefaktikesksete mude-
lite kontekstis. Võrreldes traditsiooniliste äriprotsesside
mudelitega peab vastavus artefaktikesksetele mudelitele
arvesse võtma täiendavaid aspekte nagu artefakti struk-
tuuri, interaktsiooni ja andmeid. Käesoleva uurimuse
eesmärgiks on välja töötada meetrika ja metoodika sünd-
muste logide artefaktikesksele mudelile vastavuse mõõt-
miseks ning realiseerida tööriistad vastavate tulemuste
arvutamiseks ja visualiseerimiseks.
Artefaktikesksete mudelite vastavuse kontrollimisel
vaatleme järgnevaid aspekte:
› struktuurne vastavus annab vastuse artefakti ja sünd-
muste logides kajastatud üksuse struktuuride vastavuse
määra suhtes;
› elutsükli vastavus analüüsib artefakti elutsüklite vasta-
vuse määra sündmuste logides kajastatu suhtes;
› interaktsiooni vastavus analüüsib vastavuse määra
mudelis määratletud artefaktide vahelise interaktsioo-
nide ja sündmuste logidest leitud interaktsioonide vahel;
› andmete vastavus analüüsib vastavust artefaktides
sisalduvate andmete atribuutide ning nendega teostatud
operatsioonide osas sündmuste logides salvestatud väär-
tuste suhtes.
Tartu Ülikooli poolt hetkel läbiviidavas uurimuses kes-
kendutakse strukturaalse vastavuse küsimusele. Joonisel
3 on toodud strukturaalse vastavuse kontrollide üldine
protsess, mis algab süsteemi rakendamisest salvestatud
töötlemata logidega ning nende struktureeritud andme-
baasiks muundamisest, mida seejärel kasutatakse struk-
turaalse vastavuse meetrika arvutamiseks.
Teisendamise samm hõlmab üksuste tuvastamist koos
nende juurde kuuluvate sündmuste ja andmetega ning
üksuste ja vastavate kardinaalsuste vahel. Seejärel saab
vastavuse meetrikaga hinnata, kuidas nendesse kuuluvad
üksused ja sündmused artefaktide ja nende ülesannete-
ga mudelis kokku sobivad. Üksuste ja artefaktide kok-
kuviimisel võetakse aluseks nende identifikaatorid, mis
üksuste puhul vastavad teisendamise faasis tuvastatud
võtmeatribuutidele.
Seejärel kasutame me nii üksustevahelisi sõltuvusi kui
üksuse enda suhtelist tugevust vastavuse astme kalib-
reerimiseks. Sõltuvused hõlmavad olemasolevate suhete
kardinaalsust ja logides kajastatavatest sündmustest ilm-
nevat üksustevahelist ajalist järjestust. Lihtsaks näiteks
on kliendi poolt tehtud tellimuse mõistele vastav üksus ja
tellimuse eest maksmise mõistele vastav üksus, kus ühe
tellimuse tulemuseks võib olla null või üks makset, sõl-
tuvalt sellest, kas tellimus täideti või mitte. Üldiselt iden-
tifitseerib makse tellimuse unikaalselt ja eelneb sellele
ajaliselt. Seega, kui makseüksus ei ole mudelis eraldiseis-
va artefaktina esindatud, on see märk mittevastavusest.
See on antud juhul siiski vähem tõsine mittevastavus kui
tellimuse üksuse kui eraldiseisva artefakti puudumine.
Üksuse tugevus peegeldab sellega seotud sündmuste
arvu ja esindab mõnes mõttes selle tegelikku elutsük-
lit. Loomupäraselt viitab suur tugevus keerukamale
TUVASTUS
SALVESTABSÜNDMUSED,nt SÕNUMID,TEHINGUDJNE
TOETAB /KONTROLLIB
MÄÄRATLEBKONFIGUREERIBRAKENDABANALÜÜSIB
MODELLEERIBANALÜÜSIB
(PROTSESS)MUDEL
SÜNDMUSTELOGID
ÄRIPROTSESSINIMESEDORGANISATSIOONID
ARTEFAKTID KOOSVÕIMEKESKUSED
VASTAVUS
102 http://prom.win.tue.nl/research/wiki
3.2
Ees
ti IK
T-se
ktor
i kon
kure
ntsi
võim
e su
uren
dam
ine
115Infoühiskonna aastaraamat 2010
Joonis 3. Struktuurse vastavuse mõõtmise üldine protsess.
VASTAVUSE KONTROLLIMINE
Hinnapakkumisekoostamine
Päringukoostamine
Hinnapakkumisesaatmine
Vastuvõtmine
Tellimuse koostamine
Kohaletoimetamise võimalikkuse kontrollimine
Xvõi-poolita
Ja-ühenda
Xvõi-ühenda
Tellimuse lõpetamine
Ja-poolitaCD-poe teavitamine kohaletoimetamise võimatusest
Tellimuse saatmine CD-poodi
Arve koostamine
Oota
Või-poolita
Tagasilükkamine
Kliendi teavitaminekohaletoimetamisevõimatusest
Ja-poolita
Kliendi maksekoostamine
Arve saatminekliendile
Makselaekumine
Kliendi makselõpetamine
CD-poe maksekoostamine
Arve saatmineCD-poele
Makselaekumine
CD-poe makselõpetamine
Arvekoostamine
Hinnapakkumisesaatmine kliendile
Ja-ühenda
1,1
1,1
+,1 1,1
1,1
1,1
1,11,1
1,*
1,*
Või-ühenda
Hinnapakkumise lõpetamine
10.. 1
• Id: sisestamine • Päringu koostamine: kuupäev• Hinnapakkumise saatmine: kuupäev• Hinnapakkumise heakskiitmine: kuupäev• Hinnapakkumise tagasilükkamine: kuupäev• Kohaletoimetamise võimatusest teavitamine: kuupäev• Hinnapakkumise saatmine kliendile: kuupäev
HINNAPAKKUMINE TELLIMUS
KLIENDI MAKSECD-POE MAKSE
10.. 1
1 1..*
• Id: sisestamine • Arve koostamine: kuupäev • Arve saatmine kliendile: kuupäev • Makse laekumine: kuupäev
• Id: sisestamine • Tellimuse koostamine: kuupäev • Kohaletoimetamise võimalikkuse kontrollimine: kuupäev • Tellimuse saatmine CD-poodi: kuupäev • Kohaletoimetamise võimatusest teavitamine: kuupäev • Tellimuse saatmine CD-poodi: kuupäev
• Id: sisestamine • Arve koostamine: kuupäev • Arve saatmine CD-poodi: kuupäev • Makse laekumine: kuupäev
VÄLJAVÕTE
MUUNDAMINE
KOOSVÕIMEKESKUS
TOORLOGID (RAW LOGS)
116
III T
EAD
MIS
TEPõ
HIS
E M
AJA
ND
USE
AR
END
AM
INE
3.2
Ees
ti IK
T-se
ktor
i kon
kure
ntsi
võim
e su
uren
dam
ine
elutsüklile ja on seega heaks põhjenduseks eraldiseisva
artefakti omamiseks mudelis.
Struktuurse vastavuse hinnangud võimaldavad analüü-
sida vastavust nii artefakti enda mudeli seisukohast kui
üksuse mudeli poolt esindatavate sündmuste logide
seisukohast. Selle artikli kirjutamise hetkel on väljatööta-
misel logide struktureeritud andmebaasiks teisendamise
ja vastavuse meetrika automaatse arvutamise tööriist,
mis integreeritakse ProM raamistikku. Tartu Ülikooli
projektipartnerid Eindhoveni Tehnikaülikoolist uurivad
paralleelselt elutsükli mõiste vastavust artefaktikeskse-
tele mudelitele. Lähitulevikus hakatakse Tartu Ülikooli ja
Eindhoveni Tehnikaülikooli koostöös uurima ka interakt-
siooni ja andmete vastavuse mõõtmist.
Vaatluspõhiste tehnikate uurimisvaldkonna teiseks faa-
siks on fookuse nihutamine pelgast mittevastavuste avas-
tamisest nende parandamisele, töötades välja meetodid
mittevastavuste lahendamiseks süsteemi töötamise ajal
dünaamiliselt adapterite sünteesimisel.
ACSI projekti viimases faasis on plaanis töötada välja
lahendus artefaktide endi avastamiseks, st artefaktide
skeemi loomiseks sündmuste logide komplektist. Selles
projektis positsioneerime artefaktide avastamise kui
koosvõime keskuste keskse hooldustegevuse. Teenuse
interaktsiooni logide põhjal keskuse tegeliku käitumise
töömudeleid rajades saame analüüsida keskuse aren-
gut ja keskuses aja jooksul tehtavaid muudatusi. Eeskätt
saame täpselt määratleda, kuidas teenuste saabumine
või lahkumine mõjutab keskuse poolt toetatud protsesse,
ning jälgida jooksvalt andmete kvaliteeti.
KokkuvõteACSI projekti oodatavaks tulemiks on tehnoloogia, mis
lihtsustab e-teenuste omavahelist liidestamist keeruka-
matesse rakendustesse. Projekti tulemusena peaks val-
mima platvorm, mis võimaldab seesuguste ühenduste
loomise maksumuse vähendamist ligikaudu 40% võrra
võrreldes nende käsitsi loomisega ning samal ajal või-
maldab saavutada täiendavalt ligikaudu 90% kokkuhoi-
du ühenduste toetamiseks vajalike andmete teisenda-
mise osas läbi selle osa automatiseerimise. Nimetatud
kokkuhoid tekib läbi tarkvaraarendusprotsessi lihtsus-
tamise võrreldes tavapäraste meetoditega e-teenuste
rakendamisel.
ACSI platvorm saab olema saadaval SaaS realisatsioo-
nina, võimaldades pay-per-use mudeli rakendamist.
Saavutatav skaleeritavus ja rakendamise lihtsus teevad
ACSI väikestele organisatsioonidele e-teenuste kasuta-
mise platvormina sama sobivaks kui suurtele. Mõlemad
saavad ACSI platvormi kasutades keskenduda oma põ-
hitegevusele ja -eesmärkidele, samal ajal kui e-teenuste
tehnilise liidestamise eest hoolitseb platvorm ise.
Veelgi enam, ACSI ei võimalda mitte ainult e-teenuste
komplektide koostamise lihtsustamist, vaid ka äriprot-
sessides kui tervikutes kasutatavate andmete efektiivset
haldamist. Selles kontekstis, vaadeldes ACSI koosvõime
keskuseid kui andmete hoidmise ja e-teenuste automaat-
se rakendamise platvormina, on mõeldav ka ACSI ra-
kendamine pilvearvutuse kontekstis. Viimane omakorda
laiendab nii era- kui avaliku sektori võimalusi ACSI kasu-
tamisel koosvõimeliste e-teenuste pakkumisel ja kasuta-
misel sõltumata organisatsioonide endi suurusest.
117Infoühiskonna aastaraamat 2010
Sigrid [email protected] Kolledž
3.2.5
10 aastat IT Kolledžit
IT Kolledži loomise idee sündis 1999. aasta suvel Tallinnas
Sonera OY ja Eesti Telekomi korraldatud seminaril
„Teleakadeemia”. Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool
tutvustasid ideed haridusministrile, kes moodustas
septembris 1999 IT Kolledži käivitamiseks töörüh-
ma. 29. detsembril 1999 sõlmiti Eesti Infotehnoloogia
Sihtasutuse asutajate Haridusministeeriumi, Tartu
Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, AS Eesti Telekomi ja
MTÜ Eesti Arvutifirmade Assotsiatsiooni vahel kokkule-
pe IT Kolledži asutamiseks.
29. märtsil 2000 loodi IT Kolledži haldamiseks Eesti
Infotehnoloogia Sihtasutus ning 17. mail 2000 väljastati
IT Kolledžile esimene koolitusluba.
IT Kolledž on Eesti esimene ra-
kenduslik IT-kõrgkool, mis pak-
kus infotehnoloogia süsteemide
õppekavaga alustades kolmeaas-
tast diplomiõpet kahel erialal: IT-süsteemide arendus
ja IT-süsteemide administreerimine. Nüüd on kolledžis
võimalik õppida neljal õppekaval päevases, õhtuses ja
kaugõppes – lisandunud on infosüsteemide analüüsi ja
tehnosuhtluse erialad, kusjuures viimast on praegu või-
malik õppida vaid IT Kolledžis.
2000–2010 oli IT Kolledži rektoriks Kalle Tammemäe.
2011. aasta jaanuaris asus rektori ametikohuseid täitma
kolledžiga 10 aastat seotud olnud Linnar Viik, kes on pi-
kaajaline IT Kolledži õppejõud ja selle nõukogu liige. IT
Kolledži näo on ainulaadseks kujundanud seal töötavad
inimesed ja mitmetes erinevates ärivaldkondades tegut-
sevad tuntud tippspetsialistid. Paljud töötajad ja õppe-
jõud on IT Kolledži ridades olnud selle asutamisest alates
ning saavutanud tudengite erilise poolehoiu.
2000. aasta 1. septembril rääkis kolledži esimene rektor
Kalle Tammemäe avaaktusel värskelt õppima tulnud tu-
dengitele, et nende õlgadel on suur vastutus kujundada
mitte ainult IT Kolledži tulevikku, vaid teha ajalugu kogu
infotehnoloogia ärisektoris. Kalle Tammemäe andis oma
esimeses avakõnes üliõpilastele mõista, et IT Kolledžisse
õppima tulles tuleb siin hakkama saamiseks teha usinas-
ti tööd. Oma kümne aasta taguses kõnes innustas äsja
ametisse astunud rektor tudengeid õppima ja pidevaks
juurde- ja ümberõppeks valmis olema.
Tööturul püsiv IT-spetsialistide nõud-
lus tõestab infotehnoloogia kiiret aren-
gut ja sellest tulenevat üha suurenevat
vajadust IT-kõrghariduse omandanud
spetsialistide järele. 2008. aastal valmis
TTÜ vahetus läheduses Mustamäe
mändide all IT Kolledži uus õppehoo-
ne, mis on nüüdisaegse õppe mate-
riaalse baasi ja kvalifitseeritud persona-
liga esinduslik õppekeskkond. Mitmed
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
ettevõtted, mis kolledži asutamisele õla alla panid, on
tänaseni meie head toetajad ja sõbrad. Näiteks Elioni
ja Ericssoni komplekteeritud kommunikatsiooni- ja
Tööturul püsiv IT-spetsialistide nõudlus tõestab infotehnoloogia kiiret arengut ja sellest tulenevat üha suurenevat vajadust IT-kõrghariduse omandanud spetsialistide järele.
IT Kolledž on Eesti esimene rakenduslik
IT-kõrgkool.
2000–2010 oli IT Kolledži rektoriks Kalle Tammemäe.
118
III T
EAD
MIS
TEPõ
HIS
E M
AJA
ND
USE
AR
END
AM
INE
infotehnoloogia arenduskeskus võimaldab tundma õppi-
da tänapäevaseid interneti- ja digi-TV-tooteid ning aren-
dada uusi rakendusi.
IT Kolledži pikaajaliste toetajate hulka kuuluvad sellised
tuntud nimed nagu TeliaSonera, Nutek, Microsoft, Oracle,
Sun, Cisco, Sybase, SPSS, Swedbank, EMT, Hewlett-
Packard ja veel mitmed teised suurettevõtted.
Liigume rahvusvahelisema kooli pooleIT Kolledž on rahvusvaheliselt tunnustatud. Sel on part-
nerkõrgkoolide võrgustik Leedus, Poolas, Portugalis,
Saksamaal, Soomes, Taanis, Türgis, Slovakkias,
Saksamaal, Austrias ja Rootsis. Partnerkõrgkoolidele va-
hendusel saavad IT Kolledži tudengid end täiendada õpi-
rändes ja välispraktikal ning õppejõududel on võimalik
anda külalisloenguid info- ja kommunikatsioonivaldkon-
nas tunnustatud kõrgharidusasutustes.
Koostöös rahvusvaheliste partne-
ritega lõime 2010. aastal kolm uut
Erasmuse intensiivkursust. Kursustel
osaledes saavad tudengid süvenda-
tult omandada ja praktiseerida eri-
alateadmisi sellistel põnevatel tee-
madel nagu sardsüsteemide riist- ja
tarkvara koosdisain, teenuste uuenduslik disain ning
andmete haldamise modelleerimine veebipõhistes in-
fosüsteemides. Intensiivkursused on igal aastal erinevas
EÜ riigis toimuvad kuni paarinädalased kursused, mille
käigus on võimalik omandada praktilisi oskusi ja tead-
misi IT-spetsiifilistes valdkondades ning kus vähemalt
kümme osalejat peavad pärinema kursuse asukohariigist
väljastpoolt. Tudengid armastavad intensiivkursuseid,
kuna need võimaldavad lisaks erialateadmiste omanda-
misele praktiseerida multikultuurset meeskonnatööd.
Intensiivkursustel osalevad tudengid on pärit vähemalt
kolmest erinevast riigist. Erasmuse intensiivkursused on
ka õppejõududele suurepäraseks võimaluseks kogeda
õpetamist teises kultuuriruumis, vahetada kogemusi,
saada uusi ideid ja luua professionaalseid suhteid oma
eriala inimestega. Seda seetõttu, et õppetööd viivad läbi
erinevate riikide lektorid.
Rahvusvahelistumine ei ole IT Kolledžis pelgalt uus
moodne sõna. Pigem on see eluviis – avatus uuele, inno-
vaatilisele, isemoodi mõtteviisile ja teadmistele. Inglise
keeles on IT Kolledžis õpetatud juba pea kümnendi
vältel. IT Kolledži akadeemilisse perekonda kuuluvad
kaks õppejõudu, kes peavad loenguid inglise keeles:
CISCO õppejõud Truls Ringkjob ja arvutiteaduste doktor
Andrea Corradini. Lisaks on aastate jooksul ülikooli kü-
lastanud USA, Soome ja Hollandi välislektorid, kes on
oma avalike ja külalisloengutega pälvinud elavat huvi ka
nende tudengite ja spetsialistide seas, kes IT Kolledžis
ei õpi. Praeguse seisuga on IT Kolledžis võimalik inglise
keeles ained omandada 173 EAP (Euroopa ainepunkt)
ulatuses. See on taas üks samm rahvusvahelisema kooli
suunas. Järgmiste aastate tegevus on suunatud välistu-
dengite arvu suurendamisele, millega loodame mit-
mekesistada tudengielu ja luua tõeliselt multikultuurse
õppekeskkonna.
2001. aastal sai IT Kolledž Eestis esimesena Cisco
Võrguakadeemia staatuse, alustades praktilise suunitlu-
sega rahvusvaheliselt tunnustatud arvutivõrkude baas-
koolitust. Selle aja jooksul on IT Kolledž aidanud asutada
ja ette valmistada terve hulga kohalikke Cisco akadee-
miaid üle Eesti. Sertifitseeritud Cisco programmid vas-
tavad üle maailma tunnustatud standarditele ja annavad
selle omanikule võrguadministraatorina tööleasumiseks
kõik vajalikud teadmised ja oskused.
2002/2003. õppeaastal loodi eraldi õppekavadena IT-
süsteemide administreerimine ja IT-süsteemide
arendus, mis on praeguseni kõige populaarsemad eri-
alad. 2003/2004. õppeaastast lisandus uue õppekavana
infosüsteemide analüüs.
2004/2005. õppeaastal avati esmakordselt tehnosuhtlu-
se õppekava, kus alustasid õpinguid Eesti esimesed teh-
nosuhtlejad. Praeguseni saab ainult IT Kolledžis oman-
dada spetsiifilist tehnosuhtluse eriala, mis annab lisaks
tugevdatud IT-baasõppele kirjaliku ja suulise eneseväl-
jendamise oskusi ning teadmisi disainist, trükitehnoloo-
giast ja turu-uuringutest. Tehnosuhtluse õppekaval val-
mistatakse ette spetsialiste, kes tunnevad tasakaalustatult
nii infotehnoloogiat kui ka suhtluses toimivaid protsesse
ning suudavad tutvustada Eesti tehnoloogilist toodet
kodu- ja välismaisele tarbijale.
Õppurite hulka on märkimisväärselt suurendanud alates
2006/2007. õppeaastast pakutav kaugõpe. Esimesel aas-
tal alustati IT-süsteemide administreerimise õppekavaga
ja järgmisel õppeaastal lisandus IT-süsteemide arenduse
õppekava. Huvi kaugõppes õppimise vastu on igal aastal
kasvanud, mis teeb head meelt nii kolledži juhtkonnale
kui IT-sektoris tegutsevatele ettevõtjatele. Just ümberõpe
võimaldab leevendada suurt tööjõudefitsiiti, mis tööturul
IT-spetsialistide suhtes valitseb.
2010. aasta detsembri seisuga õpib IT Kolledžis 850 õp-
purit ja tööturule on suundunud 418 vilistlast.
Peale uuenenud õppekavade ja igal aastal kasvava tuden-
gite arvu pakub IT Kolledž täiskasvanute täiendõpet. 2010.
aasta sügisest alustasid küberkaitse täiendõpet esimesed
Koostöös rahvusvaheliste
partneritega loodi 2010. aastal kolm
uut Erasmuse intensiivkursust.
3.2
Ees
ti IK
T-se
ktor
i kon
kure
ntsi
võim
e su
uren
dam
ine
119Infoühiskonna aastaraamat 2010
huvilised, kelleks olid kohalike
omavalitsuste ja avalik-õiguslike
organisatsioonide IT-spetsialistid.
Samuti saavad küberturbe alal
ennast täiendada äriettevõtete IT-
süsteemide administraatorid ja IT
Kolledži tudengid. Täiendusõppes
omandatakse väga laias valikus
infotehnoloogiateadmisi alates kujundusprogrammide
tundmaõppimisest kuni programmeerimiseni.
IT Kolledži lõpetajad on silma paistnud rahvusvaheli-
sel areenil, tuues koju suurepäraseid auhindasid. 2010.
aastal osales Portugalis Euroopa kutsemeistrivõistlustel
infotehnoloogia valdkonna spetsialistina IT Kolledži vi-
listlane Tuuli Zahvatkin, kes lõpetas möödunud kevadel
IT-süsteemide administreerimise eriala cum laude.
Samuti osales võistlusel projektijuhina IT Kolledžis õp-
pinud Laur Mõtus. Eesti meeskonnaga kaasas olnud
Cisco eksperdi ja õppejõu Truls Ringkjob toetusel võitis
Tuuli EuroSkills võistlusel Cisco spetsialistina pronksi.
Euroopas teist korda korraldatud kutsemeistrivõistlus-
tel saavutatud kolmas koht on suurepärane näide IT
Kolledžis õpetatavate kursuste tasemest.
IT Kolledžis tegutseb ka tudengite loodud robootika-
klubi. Kolledži tudengite robotid on pikaajalise tradit-
siooniga Robotexi võistlustelt toonud kõrgeid kohti alates
2002. aastast. Robootikaklubi ei ole ainult tudengitele
– suur osa seal toimetajatest on juba vilistlased. Samuti
on võimalik klubisse astuda veel enne, kui IT Kolledžisse
õppima tullakse. 2010. aasta detsembris peeti TTÜs küm-
nendat korda Robotexi juubeliüritust, kus esikoha võitis
2010. aasta detsembri seisuga
õpib IT Kolledžis 850 õppurit ja
tööturule on suundunud 418
vilistlast.
IT Kolledži meeskond Neve koosseisus Kristjan Mölder,
Valdur Kaldvee ja Mikk Pärast. Teisele kohale tuli võist-
kond Madistajad, keda esindasid Tiia Tänav, Tiina Laast,
Allan Vein, Madis Toom ja Janek Sarjas. 10 aasta jooksul
on saavutatud kokku 7 esikohta, 6 teist ja 5 kolmandat
kohta. IT Kolledži õppejõud ja robootikaklubi eestvedaja
Margus Ernits innustavad klubis kooskäijaid nakatava ro-
bootikaalase entusiasmiga, mis võimaldab nii üli- kui ka
kooliõpilastel saada uusi teadmisi huvitaval ja mängulisel
moel.
IT Kolledž tähistas oma 10. aastapäeva 17. mail 2010,
millele eelnesid kogu sünnipäevanädala jooksul aset
leidnud juubeliüritused. Pidulikul aktusel esinesid sõna-
võttudega haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, TÜ en-
dine rektor Jaak Aaviksoo ja teised kolledži alguse juures
viibinud inimesed.
Mida toob tulevik?Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimehe
Toomas Sõmera sõnul on lähiaastate eesmärgiks koha-
neda pidevalt muutuvas keskkonnas ja hoida sisseastu-
jate huvi endiselt kõrgena. Hoolimata tulevikku varju-
tavast demograafilisest langusest küpsusikka jõudvate
noorte seas on kolledži soov pakkuda infotehnoloogilist
kõrgharidust endises mahus. IT Kolledži 2010. aasta aas-
taraamatus soovis EITSA nõukogu esimees Jaak Anton
muutunud demograafilise ja majandusliku olukorraga
toimetulemiseks kolledžiperele „nutikust ja järjekindlust”.
Samade mõtetega võiks koos tudengite ja vilistlastega tu-
levikku vaadata.
IT Kolledži hoone.