tallinna Ülikoolhelinap/ba%20t%f6%f6d%202015%20kevad/rt/viktoria… · raamat: oskar luts „...

TALLINNA ÜLIKOOL

EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT

Viktoria Juksar

ÜLEVAADE 2002–2015 TOIMUNUD EESTI KEELE VÕÕRKEELENA

OLÜMPIAADIDEST

Bakalaureusetöö

Juhendaja: lektor Marju Ilves

Tallinn 2015

2

Sisukord

Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3

1. Olümpiaadide tähtsus ........................................................................................................ 5

2. Ülevaade eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoorudest .......................................... 7

2.1 Tallinna ülikooli korraldatud olümpiaadid .................................................................. 7

2.1.1 Aasta 2003 ............................................................................................................ 7

2.1.2 Aasta 2005 ............................................................................................................ 8

2.1.3 Aasta 2007 ............................................................................................................ 8

2.1.4 Aasta 2009 ............................................................................................................ 9

2.1.5 Aasta 2011 .......................................................................................................... 10

2.1.6 Aasta 2013 .......................................................................................................... 12

2.1.7 Aasta 2015 .......................................................................................................... 15

2.2 Tartu ülikooli korraldatud olümpiaadid ..................................................................... 18

2.2.1 Aasta 2002 .......................................................................................................... 18

2.2.2 Aasta 2004 .......................................................................................................... 21

2.2.3 Aasta 2006 .......................................................................................................... 23

2.2.4 Aasta 2008 .......................................................................................................... 26

2.2.5 Aasta 2010 .......................................................................................................... 27

2.2.6 Aasta 2012 .......................................................................................................... 30

2.2.7 Aasta 2014 .......................................................................................................... 33

3. Sarnasused ja erinevused ................................................................................................ 38

Kokkuvõte ........................................................................................................................... 41

Kasutatud allikad ................................................................................................................ 43

Overview of estonian language as a foreign language olympiads from 2002–2015 .......... 45

Summary ............................................................................................................................. 45

3

Sissejuhatus

Igal aastal saavad õpilased aineteadmiste omandamises eakaaslastega mõõtu võtta osaledes

olümpiaadidel. Tartu ülikooli teaduskool defineerib ainevõistlusi kui õpilastele mõeldud

võistlusi, mis toimuvad erinevates vanusegruppides ja on korralduslikult individuaalsed või

meeskondlikud. Olümpiaadid on õpilastele mõeldud ainevõistlused, kus õpilased saavad

oma teadmised proovile panna mõnes kindlas valdkonnas. (Tartu Ülikooli teaduskool)

Teaduskooli veebilehelt võib leida, et Eesti olümpiaadid toimuvad üldiselt

mitmevoorulistena:

hilissügisel toimuvad koolides üle Eesti koolivoorud, kus on võimalik osaleda

kõigil asjasthuvitatud õpilastel;

detsembrist märtsini viiakse maakondades ja suuremates linnades läbi olümpiaadide

piirkondlikud voorud, kus osalevad koolivoorude parimad. Mõnedes ainetes toimub

eelvoor uurimistöö kirjutamise vormis;

alates veebruarist toimuvad Eesti olümpiaadide lõppvoorud, kuhu iga aine üleriiklik

žürii kutsub õpilased eel- ja piirkonnavoorude tulemuste põhjal. (Tartu Ülikooli

teaduskool, Eesti olümpiaadid)

Minu uurimistöö eesmärk on anda ülevaade 2002–2015 toimunud eesti keele võõrkeelena

olümpiaadide lõppvoorudest. Ma ei tee kokkuvõtteid tulemustest ega koosta pingeridu

nende põhjal, vaid tegelen olümpiaadi lõppvooru sisulise poolega ja suulise osa jätan välja.

Esimeses peatükis räägin olümpiaadide tähtsusest, miks nad on olulised ja mida nad

õpilastele annavad. Teises peatükis annan ülevaate 2002.–2015. aastatel toimunud

olümpiaadidest, mida ma kategoriseerin Tallinna ja Tartu ülikooli omadeks, sest ülikoolid

korraldavad olümpiaade üle aasta. Ma toon välja olümpiaadi teema, eesmärgi, iseseisva töö

ülesande ja materjalid, millega õpilased peaksid tutvuma, et olümpiaadi edukalt sooritada.

Toon välja olümpiaadi ülesanded aastatest 2002, 2004, 2006 ja 2008–2015. 2013. ja 2015.

aasta ülesannete puhul toon välja vanema vanuserühma ehk 11.-12. klassi näidisülesanded.

Varasemalt on Tallinna ülikool korraldanud olümpiaade ainult gümnaasiumiastmele. Tartu

ülikooli ülesanded on 9.–12. klassi õpilastele. Kõikide aastate ülesandeid ei õnnestunud

kätte saada, kuna osad korraldajad ei tööta enam koolis ja teistel ei olnud neid enam alles,

sest korraldajad on arvutit vahetanud ja ülesanded on kaduma läinud. Ülesanded toon välja

4

selleks, et anda ülevaade, mis tüüpi ülesanded olümpiaadides on, ja vaadelda, kas need on

vastavuses olümpiaadi teemaga. Kolmandas peatükis analüüsin olümpiaade. Võrdlen, mille

poolest sarnanevad ja erinevad Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli korraldatud olümpiaadid

ning analüüsin, millised ülesandetüübid on levinumad ja millised haruldasemad.

5

1. Olümpiaadide tähtsus

Eestis on olümpiaade korraldatud juba 1956. aastast, kuid neid ei ole alati peetud

vajalikeks. Viire Sepp kirjutab oma artiklis „Võistlus või koostöö“, et Eesti

haridussüsteemi reformimise käigus oli perioode, kui olümpiaadide vajalikkus seati

kahtluse alla, sest arvati, et võistluslikkus vähendab õpimotivatsiooni ja stimuleerib

õppimist üksnes siis, kui kõigil on võrdsed võimalused võita. Demokraatlikus ühiskonnas

oli oluline koostöö, mitte võistlus ja konkurents. (Sepp 2002: 46)

Kuid tegelikult on olümpiaadide korraldamine vajalik õpilaste arendamiseks. Oma artiklis

toob Sepp välja kolm tasandit, millel olümpiaadid positiivset mõju avaldavad:

isiksuslik tasand. Olümpiaadid on andekate laste avastamise ja identifitseerimise

kanal. Nad annavad lastele võimaluse võrrelda end oma eakaaslastega, pakuvad

neile head materjali eneseanalüüsiks. Õpetajad ja lapsevanemad saavad

olümpiaadidelt täiendavat infot laste oskuste ja võimete arengu kohta.

hariduspoliitiline tasand. Olümpiaad on andekatele õpilastele suunatud

haridusprogramm. Aastakümneid on olnud probleemiks, et andekamatel õpilastel

on koolis igav, nad kaotavad õppimise vastu huvi ja muutuvad laisaks.

Olümpiaadid töötavad sellele nähtusele aktiivselt vastu. Olümpiaadid tähendavad

õppetöö individualiseerimist, ainekavade diferentseerimist, õppemeetodite

rikastamist – kõike seda, mille tähtsust tänapäeval väga rõhutatakse.

sotsiaalkultuuriline tasand. Olümpiaadid sisustavad noorte vaba aega

eesmärgistatud intellektuaalse tegevusega. Nad kujundavad noortel positiivse

grupiidentiteedi (sarnaste huvide ja võrdsete võimetega eakaaslaste grupp). (Sepp

2002: 46–47)

Ka 2009. aastal Hariduses ilmunud artiklis väidab Sepp, et olümpiaadide eesmärk pole

mitte ainult selgitada välja parimad ainetundjad, vaid stimuleerida võimekamate õpilaste

arengut. Ta usub, et võimekad õpilased on need, kes hakkavad meie ühiskonna arengut

mõjutama. „Kuidas me suhtume võimekatesse õpilastesse ja nende õpetajatesse, võib

mõjutada meie riigi tulevikku rohkem, kui ehk arvame“. (Sepp 2009: 29–30)

6

Õpilased peavad olümpiaade samuti oluliseks. „Uuringud kinnitavad, et võimekad õpilased

peavad olümpiaade oma ainealase arengu suurimaks stiimuliks ning olümpiaadidest

osavõtt innustab neid tõhusale ja motiveeritud iseseisvale tööle“ (Sepp 2009: 29).

James Campbell, Harold Wagner ja Herbert Walberg, kes kirjutasid töö ainevõistluste

vajalikusest, toovad oma töös välja 5 põhjust, miks on võistlused olulised:

andekaid lapsi tuleb varakult identifitseerida;

enamikes koolides puuduvad spetsiaalsed õppekavad ja vahendid andekate õpilaste

arendamiseks;

võistlused meelitavad ligi andekaid õpilasi;

võistlused motiveerivad ande arengut;

väljaarenenud anne panustab ühiskonna arengusse. (Campbell jt 2000)

Sepp kirjutab, et Robert Franken ja Douglas Brown korraldasid 1990-ndatel uuringu, kus

küsitlesid rohkem kui 500 üliõpilast, et saada teada, mida nad võistlustes naudivad. Selgus,

et paljusid ei motiveerinud võitmine, vaid soov ennast arendada. Paljud ütlesid, et võistlus

innustas neid rohkem õppima ning mõjus harivalt ja arendavalt. Oli muidugi ka neid, keda

huvitas üksnes võit ja kes võtsid kaotust valuliselt. (Sepp 2002; Franken ja Brown 1995

järgi)

Ka Sepa enda uurimistöö raames koostati 2005–2006 aastal olümpiaadide lõppvoorus

osalenud õpilastele ankeet, kus küsiti olümpiaadi kohta arvamust. Uuringu tulemused olid

sarnased Frankeni ja Browni korraldatud uuringule. Õpilased pidasid olümpiaade oluliseks

arengu seisukohalt, samuti väärtustati saadud kogemusi, keeruliste ja huvitavate ülesannete

lahendamist ning võimalust end proovile panna. Ainult üks õpilane arvas, et ta saab

olümpiaadilt madala enesehinnangu ja mõned nimetasid välistele motiividele viitavaid

sõnu, nagu „au ja kuulsus“, „egolaks“, „raha“. (Sepp 2009: 31)

7

2. Ülevaade eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoorudest

Tartu ülikooli teaduskool selgitab, et eesti keele võõrkeelena olümpiaadid toimuvad igal

aastal, neid korraldavad Tartu ja Tallinna ülikool vaheldumisi. Olümpiaadi teema on igal

aastal erinev. Need toimuvad kahes vanuserühmas, milles osalevad 9.–12. klasside

õpilased. Eelvoorus kirjutatakse uurimistöö etteantud teemal ja olümpiaadi lõppvooru, mis

koosneb suulisest ja kirjalikust osast, kutsutakse 40 parimat õpilast. Olümpiaadide eesmärk

on välja selgitada parimad õpilased, koolid ja juhendajad. (Tartu Ülikooli teaduskool)

Selles peatükis toon välja olümpiaadi teema, eesmärgi, iseseisva töö ülesande ja materjalid,

millega õpilased peaksid tutvuma, et olümpiaadi edukalt sooritada ja lõppvooru

näidisülesanded, mille eesmärgiks on tutvustada ülesandetüüpe ja analüüsida, kas

ülesanded katavad need teemad, mida juhendis lubati või küsitakse ka midagi muud.

2.1 Tallinna ülikooli korraldatud olümpiaadid

Alates 2002. aastast on Tallinna ülikool korraldanud seitse olümpiaadi. Need olid aastatel

2003, 2005, 2007, 2009, 2011, 2013 ja 2015.

2.1.1 Aasta 2003

2002/2003 aasta olümpiaadi juhend ütleb, et olümpiaad on pühendatud Eesti filmi 90.

aastapäevale. Olümpiaad toimub kahes voorus. Esimeses voorus peavad osalejad kirjutama

5–8 leheküljelise võrdleva analüüsi ühe eesti ilukirjandusliku teose ja selle põhjal tehtud

filmi kohta. Selle ülesande eesmärk on suunata osalejaid tutvuma lähemalt eesti kultuuriga.

Ka lõppvooru ülesanded on seotud eesti filmiga. Lõppvoor koosneb suulisest ja kirjalikust

osast. (Tartu Ülikooli teaduskool, 2002/2003 juhend)

8

Õpilased saavad valida teosed ja filmid järgmiste hulgast:

Raamat: Oskar Luts „ Suvi“;

Anton Hansen Tammsaare

„Kõrboja peremees“;

Veera Saar „Ukuaru“;

Eduard Bornhöhe „Vürst

Gabriel ehk Pirita kloostri

viimsed päevad“ .

Film: „Suvi“;

„Kõrboja peremees“,

„Ukuaru“;

„Viimne reliikvia“.

(Tartu Ülikooli teaduskool, 2002/2003

juhend)

2.1.2 Aasta 2005

2004/2005 aasta olümpiaadi juhendis seisab, et eelvooru tööks on uurimistöö kirjutamine

teemal „Minu kool“, mis peab andma lühiülevaate kooli ajaloost ja traditsioonidest,

kuulsaimatest direktoritest ja õpetajatest ning nendega või kooliga seotud legendidest. Töö

pikkus on 3–4 lehekülge. Lõppvooru ülesanded on seotud tänapäeva eesti keele erinevate

valdkondadega. (Tartu Ülikooli teaduskool, 2004/2005 juhend)

Edu tagamiseks olümpiaadil on soovitatud üle vaadata Martin Ehala õpik „Eesti keele

struktuur“ (Tartu Ülikooli teaduskool, 2004/2005 juhend).

2.1.3 Aasta 2007

2006/2007 aasta olümpiaadi juhendis puudub info teema ja eesmärgi kohta, kuid on ära

seletatud eelvooru ülesanne. Õpilased peavad koostama ja läbi viima intervjuu kodukohast

pärit või seal töötava kunstnikuga. Intervjuu võib esitada nii paberkandajal kui lindil või

CD-l, mille pikkus on vastavalt 3–4 lehekülge või 15–20 minutit. Parimate tööde autorid

9

kutsutakse lõppvooru, mille ülesanded hõlmavad tänapäeva eesti keele ja kultuuri

valdkondi. (Tartu Ülikooli teaduskool, 2006/2007 juhend)

Juhend soovitab üle vaadata järgmised teosed:

M. Ehala “Eesti keele struktuur”;

J. Kangilaski, L. Vahtre ”Eesti kultuuri ajalugu”;

J. Adamson ja A. Adamson ”Kunstiõpik gümnaasiumile”. (Tartu Ülikooli

teaduskool, 2006/2007 juhend)

2.1.4 Aasta 2009

2008/2009 aasta olümpiaadi juhendis pole öeldud, mis on olümpiaadi seekordne teema ja

eesmärk. Juhend selgitab, et eelvooru ülesandena tuleb kirjutada ETV teatrietenduse kohta

arvustus, mis on suunatud laiale publikule või professionaalsele lugejale ja selle maht peab

olema 2–3 lehekülge. (Tartu Ülikooli teaduskool, 2008/2009 juhend)

Arvustuse kirjutamiseks saab näpunäiteid järgmistest allikatest:

Arne Merilai, Anneli Saro, Epp Annus „ Poeetika“. Tartu Ülikooli Kirjastus 2007;

„Meediaõpetus üldhariduskoolis“. KEA 2004;

Maaja Hage „Tekstiõpetus“. Koolibri 2000;

Martin Ehala „Kirjutamise kunst“. Künnimees 2000;

Märt Hennoste „Tekstiõpetuse õpik“. Avita 1996. (Tartu Ülikooli teaduskool,

2008/2009 juhend)

Lõppvooru ülesanded on seotud tänapäeva eesti keele ja kultuuri erinevate valdkondadega

ja nende ülesannete edukaks sooritamiseks on soovitatud tutvuda järgmiste materjalidega:

„Eesti teatrialased kirjutised“;

Heino Aassalu, Kalju Haan ja Vilma Paalma „Eesti teatri biograafiline leksikon“.

Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000;

10

M. Ehala “Eesti keele struktuur”;

J. Kangilaski, L. Vahtre ”Eesti kultuuri ajalugu“. (Tartu Ülikooli teaduskool,

2008/2009 juhend)

Lõppvooru kirjalikus osas on viis ülesannet. Esimeses ülesandes peavad õpilased panema

rasvaselt ja kaldkirjas oleva sõna õigesse käändesse.

Näide: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter

Süda pärandi kogumisega seotud liikumine (1) liikumisest.

Teises ülesandes tuleb tõmmata joon alla õigele vormile.

Näide: Kõigepealt tuli (1) tutvuma/tutvuda etendusega statsionaaris.

Kolmandas ülesandes peab tõmbama joone alla õigele sõnale.

Näide: Teatrikülastus on meeldiv ajaviide/menu/heaolu.

Neljandas ülesandes tuleb täita lüngad.

Näide: 1960. aastate revolutsioon peegeldus teatris muu hulgas ka vormimässu(1) na , sest

endiseid vorm(2) e tajuti õigustatult kodanlikena

Viiendas ülesandes tuleb õpilastel kirjutada väljenditele sobivad sünonüümsed vasted.

Näide: Ei paku pinget – ei huvita.

Olümpiaadiülesanded katavad enamjaolt seda, mida juhendis lubati – need on seotud eesti

keele ja kultuuri erinevate valdkondadega, kuid erandiks on viimane ülesanne, kus tuleb

väljenditele kirjutada sobivad sünonüümid, mis ei ole teemaga niivõrd tugevalt seotud.

2.1.5 Aasta 2011

2010/2011 õppeaasta olümpiaadi juhendist võib välja lugeda, et selle teema on „Kaasaegne

eesti noortekirjandus“. Olümpiaad toimub kahes voorus. Esimese vooru iseseisva tööna

peavad õpilased kirjutama essee, mis on mahult 3–4 lehekülge. Essee tuleb kirjutada mõne

kirjandusteose põhjal, soovituslikku nimekirja kuuluvad järgmised raamatud:

Altmart, Kerli 2009. „Makaagid ja majad“. Tallinn: Tänapäev;

11

Ernits, Marje 2009. „Hei, Dima!“ Tallinn: Tänapäev;

Henno, Sass 2005. „Mina olin siin.“. Tallinn: Eesti Päevaleht;

Karu, Margus 2010. „Nullpunkt“. Tallinn: Pegasus;

Kivirüüt, Kersti 2009. „Okultismiklubi“. Tallinn: Tänapäev;

Kurema, Kristiine 2009. „Jäätunud võõras“. Tallinn: Tänapäev;

Leesalu, Diana 2006. „Mängult on päriselt“. Tallinn: Tänapäev;

Nirti 2009. „Ja anna meile andeks meie võlad...“ Tartu: Petrone;

Sepp, Ene 2009. „Medaljon“. Tallinn: Tänapäev;

Tangsoo, Jaan 2003. „Hanejaht“. Tallinn: Tänapäev. (Tartu Ülikooli teaduskool,

2010/2011 juhend)

Valitud teose põhjal tuleb kirjutada essee ühel järgmistest teemadest:

noor olla on tänapäeval nii mõnus/keeruline;

tahaksin/ei tahaks olla nagu... (vali ühe teose kangelane);

ütle, kes on su sõbrad, siis ütlen, kes sa ise oled;

kas igaüks on oma õnne sepp? (Taru Ülikooli teaduskool, 2010/2011 juhend)

Esseesid hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

argumentatsiooni ülesehitus;

valitud teoses tõstatatud võtmeküsimus(t)e sidumine oma (elu)kogemusega;

valitud tekstistrateegia sihipärane kasutamine;

asjakohane sõnavara ja õige keelekasutus;

valitud teose sisuline mõistmine/interpreteerimine. (Tartu Ülikooli teaduskool,

2010/2011 juhend)

Lõppvooru ülesanded hõlmavad tänapäeva eesti keele ja noortekirjanduse erinevaid

valdkondi. (Tartu Ülikooli teaduskool, 2010/2011 juhend)

Olümpiaadi lõppvooru kirjalikus osas on neli ülesannet. Esimeses ülesandes peab panema

rasvases ja kaldkirjas olevad nimisõnad õigesse käändesse ja verbid õigesse infinitiivi.

Näide: Nii naljakas kui see ka ei ole, tutvusime Eevaga Lindakivi kultuurikeskus (1)

kultuurikeskuses sellisel seminaril nagu „Murelaps 2000“.

12

Teises ülesandes tuleb leida tabeli alt, missugused eesti kirjanike nimed peidavad end

nende nimede taga. Seejärel peab ühendama teosed nende autoritega.

Näide:

1. PAUL TÕNNEÕUN nt Tõnu Õnnepalu J J. Piiririik

Kolmandas ülesandes peavad õpilased ühendama vanasõna lõpu ja alguse. Korrektne

vanasõna tuleb välja kirjutada ja oma sõnadega selgitada, mida see tähendab.

Näide:

1. Küsija suu pihta... E E. ei lööda

1. Küsija suu pihta ei lööda – rumalaid küsimusi ei ole olemas, küsida võib kõike.

Neljandas ülesandes tuleb tõlkida laused eesti keelde.

Näide: Поставленные в театрах Эстонии пьесы собирают полные залы зрителей.

.

Ülesanded on enamjaolt seotud noortekirjanduse erinevate valdkondadega, nagu juhend

lubab, kuid erandiks on kolmas ülesanne, kus tuleb ühendada vanasõna algus ja lõpp.

2.1.6 Aasta 2013

2012/2013 aasta juhendis on kirjas, et olümpiaadi teema on „Eitus“. Olümpiaadi eesmärk

on suurendada noorte huvi eesti keele vastu ja tunnustada ladusas eesti keeles rääkivaid

õpilasi. (Tartu Ülikooli teaduskool, 2012/2013 juhend)

Olümpiaadi juhend soovitab valmistumisel tähelepanu pöörata järgmistele eitusviisidele:

eitus liht- ja liitöeldises;

eituslause sihitis;

eitavad asesõnad;

leksikaalne eitus (sõna muutevormi ja tuletuslik eitus). (Tartu Ülikooli teaduskool,

2012/2013 juhend)

13

Esimese vooru iseseisva tööna tuleb kirjutada motivatsioonikiri teemal „Minust paremat

pole“, kus tuleb põhjendada, miks just kirja autor peaks pääsema olümpiaadi lõppvooru.

Töö pikkus on 300–350 sõna ja see peab sisaldama vähemalt 15 eituselementi, mis tuleb

tekstis alla joonida ja teisele leheküljele eraldi välja tuua ning märkida juurde, millise

eituselemendiga on tegemist. (Tartu Ülikooli teaduskool, 2012/2013 juhend)

Motivatsioonikirjas peab kasutama järgmisi eituselemente:

eitav umbmäärane asesõna erinevates vormides (nt mitte keegi; mitte miski);

eitav asemäärsõna (nt mitte kusagil; mitte kuhugi);

asesõna kumbki mõni vorm eitavas lauses (nt kumbki ei tööta; kummastki pole

asja);

kindla kõneviisi isikulise tegumoe oleviku eitus (nt ei tea);

kindla kõneviisi isikulise tegumoe lihtmineviku eitus (nt ei käinud);

tingiva kõneviisi isikulise tegumoe eitus (nt ei tahaks; ei oleks tahtnud);

liitaja isikulise tegumoe eitus ükskõik millises kõneviisis (nt ei oleks tahtnud; ei ole

käinud);

umbisikulise tegumoe eitus (nt ei tehta; ei nähtud);

käskiva kõneviisi eitus (nt ärge minge; ära mine);

sihilise verbi eitus (nt ei anna lilli; ei söönud saia);

liiteline eitus eesliitega mitte- või eba- (nt mitteametlik; ebatervislik);

liiteline eitus järelliitega -tu või -matu (nt keeletu; andestamatu);

ei … ega konstruktsioon (nt ei lind ega loom);

mitte … vaid konstruktsioon (nt mitte bioloogia, vaid anatoomia);

ega rõhumäärsõnana hüüd- või küsilause algul (nt Ega ma hull ole! Ega teie ei

tea?). (Tartu Ülikooli teaduskool, 2012/2013 juhend)

Olümpiaadiks valmistumiseks on soovitatud tutvuda järgmiste teostega:

Ehala, Martin 2000. Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Tallinn: Künnimees.

Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Kolmas,

täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://www.eki.ee/books/ekk09/

(19.10.2012)

Kasik, Reet; Mati Erelt; Tiiu Erelt 2007. Eesti keele väljendusõpetus kõrgkoolidele.

Tartu; lk 91-92.

14

Kerge, Krista 2000. Eesti keele süntaks võõrkeele praktikule. Käsiraamat. Tallinn:

TEA Kirjastus; lk 178-186.

Kitsnik, Mare 2007. Õppijakeele uurimise ja arendamise võimalusi eesti vahekeele

korpuse põhjal (eituse väljendamise näitel). Magistritöö. Tallinna Ülikool

http://evkk.tlu.ee/pdfs/mag_too_mare.pdf; lk 27-40; 71-72; 84-85; 93-97; 109.

(19.10.2012)

Õpilase ÕS = Tiiu Erelt, Tiina Leemets 2004. Õpilase ÕS. Tallinn: Eesti Keele

Sihtasutus.

Eesti Keele Instituudi Keelenõuanne http://keeleabi.eki.ee

Lõppvoor koosneb suulisest ja kirjalikust osast (Tartu Ülikooli teaduskool, 2012/2013

juhend).

Olümpiaaditöös on kümme ülesannet. Esimeses ülesandes tuleb kirjutada sõnade

antonüümid, nii et sõna tüvi ei muutu.

Näide: Sõbralik ↔ ebasõbralik

Teises ülesandes peab valima vanasõnasse õige (jaatav või eitav) verbivormi.

Näide: On / ei ole

Kõik ei ole kuld, mis hiilgab.

Kolmandas ülesandes peavad õpilased alla joonima õige(d) sõna(d).

Näide: Ega me siis selles süüdi pole / ole

Neljandas ülesandes peab täitma lüngad sõnadega EGA, EI ja MITTE.

Näide: Olen kindel, et ei lähe mitte iialgi kodumaalt ära.

Viiendas ülesandes tuleb sulgudes olev asesõna panna õigesse vormi.

Näide: Mida sa arvad kvantfüüsikast ja lõvide populatsioonist Lõuna-Aafrikas? Ma ei

oska kummastki (kumbki) midagi arvata.

Viiendas ülesandes peab alla joonima lausesse sobivad sõnad.

Näide: Mitte Meelis ei teinud / tegi seda, vaid Jüri.

Kuuendas ülesandes tuleb lünka valida sobiv fraas.

Näide: Arvutitest ja internetist (1) ei teatud siis (2) mitte midagi , vaba aega sisustati

teisiti.

15

(1) ei teadnud; ei teata; ei tea; ei teatud (2) mitte midagi, midagi, seda, mitte seda.

Seitsmendas ülesandes tuleb asendada kõik lauseliikmed ja seejärel peab otsustama, kas

kahe lause tähendus on täiesti erinev.

Näide: Käitu viisakalt! > Ära käitu ebaviisakalt!

Kas kahe lause tähendus on täiesti erinev? Jah / Ei

Kaheksandas ülesandes peab muutma laused eitavaks.

Näide: Ma panin raamatud lauale. Ma ei pannud raamatuid lauale.

Üheksandas ülesandes tuleb valida eitusega vanasõnasse õige sõna või sõnapaar.

Näide: homme / hilja / kohe

Parem hilja kui mitte kunagi.

Kõik ülesanded on seotud olümpiaadi teemaga. Õpilased peavad erinevates ülesannetes

oskama eitust korrektselt kasutada .

2.1.7 Aasta 2015

2014/2015 olümpiaadi juhend teeb teatavaks, et selle aasta teema on „Küsimused“.

Olümpiaad võtab fookusesse teema, millega puutume kokku igapäevaselt ja mis on oluline

oskus õppimisel. Olümpiaadil osalejad peavad teadma küsisõnu, tundma küsilause

sõnajärge, oskama moodustada eri funktsiooniga küsimusi ning tajuma keeleregistrit,

nägema seoseid küsimuste ja vastuste vahe. Olümpiaad toimub kahes voorus: 9.–10.

klassid ja 11.–12. klassid. Lõppvoor koosneb suulisest ja kirjalikust osast. (Tartu Ülikooli


Olümpiaadiks valmistumisel peaks tähelepanu pöörama järgmistele teemadele:

küsisõnad.

küsilause moodustamine.

küsilause funktsioonid.

küsilause erinevates keeleregistrites. (Tartu Ülikooli teaduskool, 2014/2015 juhend)

16

Iseseisva tööna tuleb esitada olümpiaadi korraldajatele viisteist küsimust olümpiaadi kohta.

Kümme küsimust peab algama järgmiste küsisõnadega (küsifraasiga): Mispärast?, Mille

eest?, Kuivõrd?, Missugust?, Ega?, Kumb?, Kustpoolt?, Mismoodi?, Milleni?, Kelle?

Ülejäänud viis küsisõna saab õpilane ise valida. Üks küsimus peab sisaldama küsijätku (nt

kas pole). Küsimused tuleb esitada loogilises järjekorras alustades lihtsamatest ja lõpetades

raskematega. Üks küsimus peab olema retooriline ja see tuleb alla joonida. Töö peab

sisaldama sissejuhatavat osa ja lõpetust. (Tartu Ülikooli teaduskool, 2014/2015 juhend)

Õpilastel soovitatakse tutvuda järgmiste teostega:

Ehala, Martin, Kristi Saarso, Silvi Vare, Jaan Õispuu 1997. Eesti keele

suhtluslävi. Kultuurikoostöö Nõukogu. Council of Europe Publishing. Lk 20–66.

Ehala, Martin, Külli Habicht, Petar Kehayov, Anastassia Zabrodskaja 2014. Keel

ja ühiskond (õpik gümnaasiumile). Teine, parandatud trükk. Tallinn: Künnimees.

Lk 188–193. Internetis aadressil

http://www.kynnimees.ee/ue/images/stories/keeljayhiskond/19pt.pdf

Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Kolmas,

täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Internetis aadressil

http://www.eki.ee/books/ekk09/

Eesti keele seletav sõnaraamat. 2009. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Internetis

aadressil http://www.eki.ee/dict/ekss


juhend).

2015. aasta olümpiaadi lõppvooru kirjalikus osas on üheksa ülesannet. Esimeses ülesandes

peab esitama etteantud lausete kohta võimalikult palju küsimusi. Küsimuse vastus peab

olema lauses.

Näide: 23. märtsil toimub Tallinna Ülikoolis eesti keele olümpiaad, kus osalevad eesti

keelt hästi oskavad õpilased.

Millal toimub Tallinna ülikoolis eesti keele olümpiaad?

Kes osalevad olümpiaadil?

Teises ülesandes tuleb esitada allajoonitud sõna või fraasi kohta küsimus.

Näide: Eile sadas päev läbi.

Kui kaua sadas eile?

17

Kolmandas ülesandes peab muutma küsilaused eitavaks, nii et küsisõna alguses oleva kas?

asemel oleks ega.

Näide: Kas sa laenad mulle pastakat? > Ega sa mulle pastakat ei laena?

Neljandas ülesandes peab panema sõnad õigesse järjekorda, et tekiks küsimus.

Näide: Veidrat millega otsust te põhjendate sellist > Millega te põhjendate sellist veidrat

otsust?

Viiendas ülesandes tuleb küsimusest teha palve.

Näide: Kas sa saaksid mulle leiba anda?

PALVE: Palun anna mulle leiba!

Kuuendas ülesandes peab kirjutama küsisõna kumb? või missugune? sobivas käändes.

Näide: Kumb on tähtsam, kas mineviku meenutamine või tulevikule mõtlemine?

Seitsmendas ülesandes tuleb kirjutada võimalikult palju sobivaid küsisõnu või -fraase.

Näide: ... sa seda raamatut laenad?

Kas? Kellele? Millal? Kui kauaks? Kust? Milleks? Kellelt?

Kaheksandas ülesandes tuleb tabelisse kirjutada õige vastuse ees olev täht.

Näide:

KÜSIMUS VASTUS

1) Kas sa ei saanud siis õigeks ajaks tulla? A

a) Kiireks läks. Anna andeks.

b) Mõlemad on tegelikult päris vahvad

Üheksandas ülesandes tuleb pildi kohta küsida võimalikult palju küsimusi. Iga küsisõna

võib kasutada ainult üks kord.

18

Kus sa oled? Mis juhtus? Miks sa pea alaspidi oled? Kas see on kaheksajalg? Mida sa

teed? Millal see juhtus?

Kõik olümpiaadi ülesanded on seotud küsimuste küsimisega. Õpilased peavad näitama

oma oskust, küsida ja koostada küsimusi.

2.2 Tartu ülikooli korraldatud olümpiaadid

Tartu ülikool on alates 2002. aastast korraldanud seitse olümpiaadi, need olid aastatel

2002, 2004, 2006, 2008, 2010, 2012 ja 2014.

2.2.1 Aasta 2002

2001/2002 aasta olümpiaadi juhendis on öeldud, et olümpiaadi teemaks on „Eesti keele

sõnavara“ ja olümpiaadi eesmärgiks on huvi äratamine eesti keele sõna- ja

sõnavaraõpetuse vastu. Olümpiaadil on kaks vooru, kus esimeses tuleb esitada üks seotud

jutt, milles tuleb kasutada ja tekstis alla joonida vähemalt 10 fraseologismi, kõnekäändu

või vanasõna. Teksti pikkus on maksimaalselt 350 sõna. (Tartu Ülikooli teaduskool,

2001/2002 juhend)

Olümpiaadiks valmistumisel on soovitatud üle vaadata alljärgnevad teemad:

sünonüümid ja antonüümid, homonüümid ja polüseemilised sõnad;

metafoorid ja fraseologismid;

hinnangusõnad ja kirjeldavad sõnad;

sõnamoodustus: liitmine ja tuletamine. (Tartu Ülikooli teaduskool, 2001/2002

juhend)

19

Soovitatud kirjandus:

Saarsoo, K. Sõnavara õpetamine. Keeleõpetaja metoodikavihik. Kirjastus TEA

2000.

Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus,

1997, lk 315–369; 473–576.

Ehala, M. Eesti keele struktuur. Õpik gümnaasiumile. Kirjastus Künnimees, 1997,

lk. 19–26;179–219.

Valgma, J., Remmel, N. Eesti keele grammatika. Käsiraamat. 2.tr.. Tallinn, 1970.

Õim, A. Sünonüümisõnastik. Tallinn, 1991.

Õim, A. Fraseoloogiasõnaraamat. Tallinn, Eesti Keele SihtasutusEesti Keele

Sihtasutus 1993.

Õim, A. Antonüümisõnastik. Tallinn 1998. (Tartu Ülikooli teaduskool, 2001/2002

juhend)

Olümpiaaditöö sisaldab kolmteist ülesannet, kus esimeses ülesandes peavad õpilased

teadma vanasõnu. Õige vastuse ees olevale tähele tuleb ring ümber tõmmata.

Näide:

1. Töö kiidab a) nägijat

b) tegijat

c) magajat

Teises ülesandes tuleb täita lünk sobiva omadussõnaliitega.

Näide: Riik lik programm

Kolmandas ülesandes peab moodustama võimalikult palju allajoonitud sõnast lähtuvaid

tuletisi.

Näide: Sõnast sõber lähtuvad tuletised

Sõber – sõbralik, sõprus, sõbranna, sõbrannalik, sõbrunema, sõbrustama, sõbrustaja jne.

Neljandas ülesandes peavad õpilased moodustama 10 liitsõna, mille täiend- ja põhiosa

ümber tõstes saab uue liitsõna.

Näide: Lihaloom, loomaliha

Viiendas ülesandes tuleb sulgudes olevatele sõnadele leida antonüümid.

20

Näide: 1.(Soe suvi) Külm talv on nagu juba unustusse vajunud.

Kuuendas ülesandes peavad õpilased teiste omadussõnadega täpsustama, mida tähendab

hea ja halb.

Näide: Hea inimene - abivalmis, sõbralik

Seitsmendas ülesandes on igas lauses üks sõna asendatud vastandsõnaga (antonüümiga),

mistõttu on kadunud lause algupärane mõte. Vastandsõna tuleb üles leida ja lause õigesti

välja kirjutada. Seejärel peab kirjutama lause parafraasi (sama mõtte teiste sõnadega).

Näide: See toit viib keele üles. See toit viib keele alla. See toit on väga maitsev.

Kaheksanda ülesande tekstis on 10 sõna asendatud antonüümidega. Õpilased peavad need

sõnad leidma, maha tõmbama ja kirjutama peale samas vormis õige sõna.

Näide: juba

Sünnipäeva eelõhtul läksin alles kell seitse voodisse – noh ikka

kiiremini

selleks, et sünnipäev aeglasemalt kätte jõuaks.

Üheksandas ülesandes tuleb kasutada ekspressiivseid omadussõnu.

Näide: Pükstel on väga väiksed taskud. Pükstel on imeväikesed taskud.

Kümnendas ülesandes peab valima, missugune paksus kirjas sõnaühend sobib lausesse.

Õige vastuse ees olevale tähele tuleb ring ümber tõmmata.

Näide: Kes neist on selle röövlijõugu a) ninatark

b) ninamees

c) ninasarvik

Üheteistkümnendas ülesandes tuleb leida, keda või mida tavaliselt võrdluseks kasutatakse.

Näide: Loll nagu lauajalg.

Kaheteistkümnendas ülesandes peab väljendile valima variantide hulgas sünonüümi. Õige

vastuse ees olevale tähele tuleb ring ümber tõmmata.

Näide: Silmi maha lööma a) silmi puhkama

b) piinlikkust tundma

c) kaklema

d) häbenema

21

Viimases ülesandes tuleb valida lausesse sobiv sõna, tõmmates sobimatud sõnad maha.

Näide: Nende näod läikisid/särasid/paistsid rõõmust.

Kõik olümpiaadi ülesanded vastavad teemale ja on seotud eesti keele sõnavaraga. Õpilased

peavad näitama oma laia sõnavara, leides etteantud sõnadest õige sõna, kirjutama

antonüüme, moodustama liitsõnu jne.

2.2.2 Aasta 2004

2003/2004 aasta olümpiaadi juhendi järgi on seekord teemaks „Eesti keele vormiõpetus“.

Olümpiaadi eesmärgiks on äratada noorte huvi astmevaheldussüsteemi ja morfoloogilise

mitmekesisuse vastu. Iseseisva töö voorus tuleb esitada seotud tekst, milles peab kasutama

vähemalt 15 laadivahelduslikku sõna, mida tuleb kasutada nii nõrgas kui tugevas astmes, ja

need tuleb tekstis alla joonida. Teksti pikkus on üks lehekülg. (Tartu Ülikooli teaduskool,

2003/2004 juhend)

Õpilastel on soovitatud üle vaadata järgmised teemad:

sõnaliigid;

vormiõpetuse põhimõisted;

tüvevaheldused;

käänamine ja pööramine. (Tartu Ülikooli teaduskool, 2003/2004 juhend)

Juhend soovitab tutvuda järgneva kirjandusega:

Erelt, M., Erelt, T., Ross, K. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele

SihtasutusEesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 121–292.

Valmis, A., Valmis, L. Õigekeelsuse käsiraamat gümnaasiumile. Tallinn: TEA,

2001, lk 45–117.

Kraut, E.,Liivaste, E., Tarvo, A. Eesti õigekeel. Gümnaasiumi õigekeelsusõpik.

Tallinn: Koolibri, 2000, lk 149–172.

22


lk 15, 77–131 ja 157–178.

Valmis, A, Valmis, L. Lihtne eesti keele grammatika harjutuste ja võtmega.

Tallinn: TEA, 2001, lk. 11–12, 19–25, 48–85 ja 202–209.

Liivaku, U. Väike soovitussõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001.

Mägi, R., Raudvere, K., Vaba, M. Eesti keele raskete sõnade sõnaraamat. Kuidas

sõnu õigesti kirjutada ja kasutada. Tallinn: TEA, 2001.

Erelt, T., Leemets, T. , Mäearu, S., Raadik, M. Eesti keele sõnaraamat: ÕS 1999.

Tallinn, 1999. (Tartu Ülikooli teaduskool, 2003/2004 juhend)

2004. aasta olümpiaaditöös oli üksteist ülesannet. Esimeses ülesandes peavad õpilased

parandama vigu.

Näide: Lõpupidu

Lõppupidu on alles ees.

Teises ülesandes tuleb moodustada sõnapaaridest vokaallõpuline (lühike) mitmuse osastav.

Näide: Suur pesa – suuri pesi

Kolmandas ülesandes peab moodustama sõnade võrdlusastmed ja võimaluse korral ka i–

ülivõrde.

Näide: Ilus – ilusam – kõige ilusam ehk ilusaim.

Neljandas ülesandes tuleb muuta jaatavad laused eitavaks.

Näide: Eile hommikul sõi ta võileibu ja jogurtit. – Eile hommikul ei söönud ta võileibu ja

jogurtit.

Viiendas ülesandes peab kirjutama iga esitatud vormi ette kaks sõna, millest see vorm

moodustatud on. Nimisõna puhul tuleb kirjutada nimetav kääne ja tegusõnade puhul ma-

tegevusnimi.

Näide: 1) sugu

soost

2) soo

Kuuendas ülesandes tuleb sulgudes olevad sõnad panna õigesse vormi.

Näide: Ühel (kirgas) kirkal kevadhommikul jalutas N. linnakese (park) pargis keegi

vanahärra.

23

Seitsmendas ülesandes peab kirjutama sõnapaarides rasvaselt trükitud sõnade

paralleelvormid.

Näide: Enda mõte - enese mõte

Kaheksandas ülesandes tuleb täita tabel, kus igas reas on üks vorm ette antud.

Näide:

ma-tegevusnimi da-tegevusnimi oleviku 1. pööre

tõmbama tõmmata tõmban

Üheksandas ülesandes peab laused muutma umbisikulisteks.

Näide: Lapsed lugesid raamatuid – Raamatuid loeti

Kümnendas ülesandes tuleb jagada sõnad kaheksasse rühma lähtudes tüvevaheldusest.

Tuleb kirjutada ka omastava ja osastava käände vormid.

Näide: kukk, õpe, sepp, mõte

I sepp, sepa, seppa II mõte, mõtte, mõtet

1. Kukk, kuke, kukke

2.

1. Õpe, õppe, õpet

2.

Üheteistkümnendas ülesandes peab taastama teksti, lisades sõnadesse puuduvaid tähti.

Näide: Sellest näda last peavad linnava litsuse hoonetes tööt avad ametnikud tek kiva

prügi sorte erima kolme kas sti.

Olümpiaadi ülesanded on seotud eesti keele vormiõpetusega. Õpilased peavad oskama

kirjutada sõnu õiges vormis ja parandama vigu.

2.2.3 Aasta 2006

2005/2006 aasta olümpiaadi juhend märgib teemaks „Omadussõna eesti keeles“ ning

olümpiaadi eesmärk on süvendada õpilaste huvi eesti keele vastu. Olümpiaad toimub kahes

voorus. Esimeses voorus peavad õpilased esitama kujuteldava asutuse või isiku

24

soovituskirja kellegi kandidatuuri toetuseks. Soovituskirjas tuleb kirjeldada kandidaadi

positiivseid omadusi ja see peab sisaldama 10–15 omadussõna, mis tuleb alla joonida.

(Tartu Ülikooli teaduskool, 2005/2006 juhend)

Tähelepanu soovitatakse pöörata alljärgnevatele teemadele:

omadussõnade käänamine;

omadussõnade võrdlusastmed;

omadussõnaline täiend, öeldistäide ja täiend;

omadussõna moodustus: liitmine ja tuletamine;

metafoorid, fraseologismid, sünonüümid, antonüümid, hinnangusõnad. (Tartu

Ülikooli teaduskool, 2005/2006 juhend)


Erelt, M., Erelt,T., Ross, K. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus,

2000, lk 129–139; 220–223; 240–266; 330–338; 384–386; 409–411; 470–489;

507–523.

Ehala, M. Eesti keele struktuur. Õpik gümnaasiumile. Kirjastus Künnimees,

1997,lk 79; 126–128; 133–136; 139–146; 158; 199–201; 214–216; 231–234; 254–

255.


Õim, A. Fraseoloogiasõnaraamat. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 1993.


juhend)


juhend).

2006. aasta olümpiaaditöös on kümme ülesannet. Esimeses ülesandes tuleb loetelust maha

tõmmata see, mis ei ole omadussõna.

Näide: Kaine, naine, raudne, teine, soine, paene, varane, töine, laine, vaene;

Teises ülesandes peab seletama liitomadussõnade tähendust sõnaühendites, kasutades

seletustes sama omadussõna.

Näide: Suhkrumaias herilane: herilane, kes on suhkru peale maias.

25

Kolmandas ülesandes tuleb tähenduse poolest teiste hulka mitte sobiv sõna maha tõmmata.

Näide: julm

toores

jõhker

metsik

vapper

Neljandas ülesandes peab kirjutama võrdlusesse sobiva omadussõna.

Näide: Peenike nagu piitsavars.

Viiendas ülesandes tuleb allajoonitud omadussõnad asendada sünonüümiga ja kirjutada see

sulgudesse.

Näide: Tuttpütt pesitseb taimerohketel ( taimerikastel ) veekogudel, kus toitub pisikestest

( väikestest ) kaladest.

Kuuendas ülesandes peab taastama teksti, valides ette antud sõnadest sobiva vastandsõna ja

kirjutades selle sobivas käändes iga omadussõna kohale.

Näide: tugevam

Põder on kõige nõrgem loom metsas.

Seitsmendas ülesandes on vaja panna õigesse käändesse sulgudes olevad sõnad.

Näide: Peeter oli (pikk jooks) pikast jooksust hingetu.

Kaheksandas ülesandes tuleb lisada sõnaketti neli omadussõna ja iga järgmine sõna peab

algama eelmise sõna viimase tähega.

Näide: Ülbe- edev-vali-isekas-sõbralik -kuri

Üheksandas ülesandes peab kirjutama lünka antud sõnast liite abil tuletatud omadussõna.

Näide: Riik, riiklik programm

Kümnendas ülesandes tuleb kirjutada lünka sobiv omadussõna sobivas käändes. Kasutama

peab keskvõrret.

Näide: Minu vanaisa on vana, aga vanaema on pisut noorem

Ülesanded vastavad olümpiaadi teemale. Õpilased peavad kirjutama lünka sobivaid

omadussõnu, neid õigesse käändesse panema ja teadma omadussõnade vastandsõnu.

26

2.2.4 Aasta 2008

2007/2008 aasta olümpiaadi juhend ütleb, et olümpiaadi teema on „Vead eestikeelsetes

reklaamides, tooteinfos ja muudes tarbetekstides“. Eelvooru ülesandeks on leida, esitada ja

kirjeldada eestikeelsetes reklaamides, tooteinfos ja muudes tarbetekstides esinevaid

keelevigu. Selle eesmärgiks on suurendada õpilase huvi nende tekstiliikide keelekasutuse

vastu, pidades silmas eesti kirjakeele norme. Töö maht on 3–5 lehekülge. (Tartu Ülikooli


Juhendis soovitatakse üle vaadata järgmised teosed:

Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross „Eesti keele käsiraamat“;

Raili Pool, Elle Vaimann „Vead kõrgtasemel eesti keele kõnelejate kirjalikus

keelekasutuses. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 1“;

Raili Pool „Keelevigade parandamisest eesti keelt teise keelena õppijate kirjalikes

töödes. – Emakeel ja teised keeled V“;

Tiiu Erelt „Eesti ortograafia“. (Taru Ülikooli teaduskool, 2007/2008 juhend)

Lõppvoor koosneb suulisest ja kirjalikust osast (Taru Ülikooli teaduskool, 2007/2008

juhend).

2008. aasta olümpiaaditöös on üksteist ülesannet. Esimeses ülesandes tuleb valida

sulgudest sobiv sõna. Õigele sõnale tuleb joon alla tõmmata.

Näide: Sellel nädalavahetusel on (ball / baar / paar) suletud.

Teises ülesandes on vaja valida sulgudes õige variant.

Näide: Õ pp (p/pp)isime tundma li n (n/nn)de ja loomi.

Kolmandas ülesandes tuleb kirjutada nimed ümber vene-eesti transkriptsioonireeglite järgi.

Näide: Сергей Рахманинов Sergei Rahmaninov

Neljandas ülesandes peab leidma vead ja kirjutama parandatud sõna paremale poole

joonele.

Näide: Riisipudru 15.- riisipuder

Viiendas ülesandes tuleb kirjutada arvsõnad sõnadega.

27

Näide: 12 õpilast - kaksteist õpilast

Kuuendas ülesandes peab tõmbama vigasele sõnale joone alla ja kirjutama sõna õigesti rea

lõpus olevale joonele.

Näide: Näitleja pälvis prestiižse premia preemia

Seitsmendas ülesandes on vaja parandada kokku- ja lahkukirjutamise vigu.

Näide: Mehe firma kahe kordistas kasumit.

Kaheksandas ülesandes peab lisama lünkadesse puuduvad h, i, j, ij või jj.

Näide: Kan j oni servalt avanes i lus vaade.

Üheksandas ülesandes tuleb parandada suure ja väikese algustähe vigu.

Näide: Telesaate „E/eesti otsib superstaari“ eelvoorudes osales umbes 1500 noort.

Kümnendas ülesandes peab lisama puuduva tähe või tähed.

Näide: Politsei sulges krimin aa lse p ubi.

Viimases ülesandes on vaja kirjutada iga antud häälikuühendiga kaks sõna ja koostama iga

sõnaga ühe lause.

Näide: -lss-

valss

a) Tantsisime peol valssi.

Suurem osa ülesanded on seotud olümpiaadi teemaga. Õpilased peavad lausetes parandama

vigu. Viimane ülesanne, kus õpilased peavad etteantud häälikühendiga kirjutama kaks sõna

ja koostama lause, ei ole teemaga kuigi tugevalt seotud.

2.2.5 Aasta 2010

2009/2010 aasta juhend annab teada, et seekordse olümpiaadi teemaks on „Tegusõna eesti

keeles“. Iseseisva töö voorus peab kirjutama ühe olukorra seletuskirja, kus tuleb selgitada

juhtunut ja oma käitumist. See peab sisaldama 10–15 ühend- ja väljendverbi, mis tuleb

28

tekstis alla joonida. Kirja maksimaalne pikkus on 1800 tähemärki. (Tartu Ülikooli


Olümpiaadi osalejad peavad teadma:

liht-, ühend- ja väljendtegusõnu;

tegusõna pöördelisi ja käändelisi vorme;

tegusõnade süntaktilist käitumist;

tegusõnade tuletamist;

tegusõnade põhitähendusi ja tähendusvarjundeid;

tegusõnade semantilisi suhteid muude sõnadega. (Tartu Ülikooli teaduskool,

2009/2010 juhend)


Erelt, M., Erelt,T., Ross, K. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus,

2000, lk 125–127, 199–207, 299–309, 480–489, 496–504.


lk 80–81, 168, 174–176, 202–206, 230–238, 261–262.

Pool, R. Eesti keele verbirektsioone. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006.

Pool, R. Rektsiooniharjutusi. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2001, lk 7–37.

Rammo, S. Eesti keele sõnavara harjutusi. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2003.



juhend)


juhend).

2010. aasta olümpiaaditöös on kaksteist ülesannet. Esimeses ülesandes tuleb jagada verbid

kahte rühma.

29

Näide:

Väljendverbid Ühendverbid

jalga laskma

üles lööma

alla kukkuma

kinni panema

Teises ülesandes peab sobitama sünonüümseid väljendeid.

Näide: 1. varvast viskama pulli tegema

2. nalja tegema jalga laskma

Kolmandas ülesandes tuleb koostada kes? küsimus ja sellele vastata.

Näide: (prääksuma) Kes prääksub? Part.

Neljandas ülesandes tuleb panna sulgudes olevad sõnad õigesse vormi.

Näide: Peeter ei ostnud bussipiletit (kassa) kassast, vaid (bussijuht) bussijuhilt.

Viiendas ülesandes peab igast tulbast maha tõmbama tegusõna, mis sinna tähenduse

poolest ei sobi.

Näide:

punuma

liduma

lippama

silkama

kannustama

Kuuendas ülesandes on vaja kirjutada sulgudes olevad tegusõnad õiges vormis nii, nagu

need vanasõnas on.

Näide: Üheksa korda (mõõtma) mõõda, üks kord (lõikama) lõika.

Seitsmendas ülesandes peab valima lausesse sobiva etteantud tegusõna ja kirjutama selle

lünka õiges vormis.

Näide: Lõrisema, podisema, krabisema, pinisema, sulisema, särisema, kihisema.

Mannapuder juba podiseb, varsti võib sööma hakata.

2

1

30

Kaheksandas ülesandes on vaja panna sulgudes olev tegusõna sobivasse käändelisse vormi.

Näide: Möödunud aasta märtsis kostitas ööklubist (väljuma) väljuv prints Harry

väidetavalt fotograafi hoobiga, mis mehe pikali paiskas.

Üheksandas ülesandes tuleb kirjutada teise lausesse sobiv samast tüvest tuletatud tegusõna

ja avada sulud.

Näide: Vanaema aias kasvavad ilusad lilled. Vanaema kasvatab aias (ilusad lilled) ilusaid

lilli.

Kümnendas ülesandes peab kirjutama lünka sobiva verbi õiges vormis.

Näide: Kas Nokia mobiiltelefone (tooma / tootma) toodetakse Soomes?

Üheteistkümnendas ülesandes tuleb kirjutada lause uuesti, asendades poolpaksult trükitud

tegusõnad ühend- või väljendverbiga.

Näide: Nad pidutsesid hommikuni. > Nad pidasid hommikuni pidu.

Kaheteistkümnendas ülesandes peab märkima tekstis ära need kohad, kust tegusõna

puudub ja kirjutama sobiva tegusõna õiges vormis iga rea kõrvale.

Näide:

1. ? kord tolmuimeja. See tolmuimeja

neelas iga

1. Oli

päev hoolega tolmu – aina surises ja

vurises ja tolm...

Olümpiaadi üks ülesanne ei vasta teemale. Neljandas ülesandes tuleb teatud sõnad panna

õigesse vormi, kuid need ei ole tegusõnad. Ülejäänud ülesanded on seotud tegusõnaga.

2.2.6 Aasta 2012

2011/2012 aasta juhend selgitab, et selle aasta olümpiaadi teema on „Muutumatud sõnad

eesti keeles“. Osalejad peavad teadma määrsõnu, kaassõnu, sidesõna ja hüüdsõnu – nende

sõnade tähendust, kasutamist lauses, moodustamist ja vahekorda muude sõnaliikidega.

31

Eesmärk on suurendada osavõtjate huvi eesti keele vastu. Iseseisva tööna peavad õpilased

kirjutama uudisloo ajalehele, milles tuleb tutvustada ühte koolisündmust. Sündmus võib

olla ka välja mõeldud. Selle pikkus peab olema 300–350 sõna ja see peab sisaldama

vähemalt 15 muutumatute sõnade hulka kuuluvat sõna, mis tuleb tekstis alla joonida.

Allajoonitud sõnad tuleb eraldi tulbana välja tuua ja iga sõna juurde peab kirjutama selle

sõnaliigi. (Tartu Ülikooli teaduskool, 2011/2012 juhend)


Erelt, Mati; Kasik, Reet; Metslang, Helle; Rajandi, Henno; Ross, Kristiina; Saari,

Henn; Tael, Kaja; Vare, Silvi 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia.

Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, lk 18;

23–26; 32–41; 84–90; 597–612.

Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina 2000. Eesti keele käsiraamat. Teine,

täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 83–87; 132–134; 139–149;

339–342.

Ehala, Martin 1997. Eesti keele struktuur. Õpik gümnaasiumile. Künnimees, lk 77–

84.

Muru, Enna; Pappel, Virve 1999. Eesti keele töövihik venekeelsele koolile IV.

Määrsõna. Kaassõna. Sõnamoodustus. Lausemoodustus. Tallinn: Avita, lk 3–34.

Valmis, Aavo; Valmis, Lembetar 2004. Eesti keele harjutusvara koos võtmega.

Tallinn: TEA, lk 79–85.

Õim, Asta 1993. Fraseoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti

Keele Instituut.

Õim, Asta 1995. Antonüümisõnastik. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti

Keele Instituut.

Õim, Asta 1991. Sünonüümisõnastik. Tallinn. (Tartu Ülikooli teaduskool,

2011/2012 juhend)


juhend)

2012. aasta olümpiaaditöös on kümme ülesannet. Esimeses ülesandes tuleb kirjutada lünka

sobiv määrsõna. Selleks peab liitma etteantud tüvele määrsõnaliite.

Näide: Poisid läksid (rind) rinnutsi kokku.

32

Teises ülesandes on igas lauses üks sõna asendatud vastandiga, mistõttu on kadunud lause

algupärane mõte. Tuleb leida see sõna ja kirjutada lause õigesti välja.

Näide: See toit viib keele üles. – See toit viib keele alla. See toit on väga maitsev.

Kolmandas ülesandes peab valima lünka sobiva määr- või kaassõna.

Näide: tigedalt – teravalt

Koer haugub tigedalt, otsekui tahaks meid lõhki kiskuda.

Neljandas ülesandes peab valima lünka sobiva sidesõna.

Näide: et / ja / sest

Müüdav korter on soe, hubane ja valgusküllane.

Viiendas ülesandes tuleb jagada hüüdsõnad kolme rühma selle järgi, kes või mis seda heli

tekitab või seda ütleb.

Näide: Atsihh! Tuut! Krooks!

Loomad/linnud Inimene Elutud objektid

Krooks! Atsihh! Tuut!

Kuuendas ülesandes tuleb valida igasse lünka sobiv hüüdsõna.

Näide: Tss! Ennäe!

, kes tuli! – Ennäe, kes tuli!

Seitsmendas ülesandes tuleb lisada lünka sobiv ees- või tagasõna.

Näide: Suvel sõidame kogu perega mere suvitama. – Suvel sõidame kogu perega

mere äärde suvitama.

Kaheksandas ülesandes peab lõpetama laused, kasutades sulgudes olevaid sõnu sobivas

järjekorras ja õiges vormis.

Näide: Läbi

Evelin (läbi kukkuma, eksam). – Evelin kukkus eksamil läbi.

Laps (kukkuma, jää, läbi). – Laps kukkus läbi jää.

Üheksandas ülesandes tuleb valida sobiv sõna ja kirjutada lünka.

Näide: imelik / imelikult / imelikumalt

Võib-olla paistab see arvamus kellelegi imelik.

33

Kümnendas ülesandes peab leidma kõrvalolevast tulbast sünonüümid ja kirjutama iga sõna

ette sama tähendusega sõna ees oleva numbri.

Näide:

1. valesti 2. õhinal

2. innukalt 1. vääriti

3. salaja 3. vargsi

Ülesanded vastavad olümpiaadi teemale, milleks on muutumatud sõnad. Õpilased peavad

kirjutama välja õige hüüdsõna, sidesõna, kaas- või määrsõna jne. Toon välja ka selle, et

ülesanne number kaks oli ka 2002. aasta töös sellesama näitega.

2.2.7 Aasta 2014

2013/2014 õppeaasta olümpiaadi juhendi järgi on teemaks „Nimisõna eesti keeles“.

Osavõtjad peavad oskama nimisõnu ainsuses ja mitmuses käänata ja peavad tundma:

nimisõnade süntaktilist käitumist (ka rektsiooni); nimisõnade tuletamist ja

liitnimisõnade moodustamist;

nimisõnade põhitähendusi ja tähendusvarjundeid;

sobivust eri stiilidesse; nimisõnade semantilisi suhteid muude sõnadega. (Tartu

Ülikooli teaduskool, 2013/2014 juhend)

Valmistumisel on soovitatud tähelepanu pöörata järgmistele teemadele:

nimisõnade käänamine ainsuses ja mitmuses;

nimisõnade kasutamine lauses, sh nimisõnad erinevate lauseliikmetena ning

nimisõnade rektsioon;

nimisõnamoodustus: liitmine ja tuletamine;

metafoorid, fraseologismid, sünonüümid, antonüümid, hinnangusõnad, võõr- ja

omasõnad. (Tartu Ülikooli teaduskool, 2013/2014 juhend)


34

Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina 2007. Eesti keele käsiraamat. Kolmas,

täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Internetis aadressil

http://www.eki.ee/books/ekk09/

Pool, Raili 2006. Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi. Tartu: Tartu Ülikooli

Kirjastus, lk 45–54. Internetis aadressil

http://www.ut.ee/keeleweb2/kursused/lauseopetuse-harjutused

Rammo, Sirje 2003. Eesti keele sõnavara harjutusi. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Internetis aadressil http://www.ut.ee/keeleweb2/kursused/sonavaraharjutused-

korgtasemele.

Ehala, Martin 1997. Eesti keele struktuur. Õpik gümnaasiumile. Künnimees.

Muru, Enna; Pappel, Virve 1999. Eesti keele töövihik venekeelsele koolile II.

Käändsõna. Tallinn: Avita.

Valmis, Aavo; Valmis, Lembetar 2004. Eesti keele harjutusvara koos võtmega.

Tallinn: TEA.

Eesti keele seletav sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2009. Internetis

aadressil http://www.eki.ee/dict/ekss/

Väike paronüümisõnastik. Koostanud Helen Plado ja Katrin Mandra. Tartu 2008.


Keele Instituut.


Keele Instituut.

Õim, Asta 1991. Sünonüümisõnastik. Tallinn. (Tartu Ülikooli teaduskool,

2013/2014 juhend)

Esimeses voorus tuleb esitada seotud tekst, milleks on päevikusissekanne või blogipostitus,

mille pikkuseks on 300–350 sõna. Teema saab iga õpilane ise valida. Õpilane võib

päevikusissekandena kirjutada ühest või mitmest enda päevast. Samuti võib kirjutada mõne

temaatilise blogipostituse. Tekst peab sisaldama vähemalt 12 liitsõna järgmisest loendist:

hiirekuningas, inimõigus, kangelastegu, laiskvorst, lobasuu, mälupulk, nutitelefon,

patuoinas, prügikast, päikesekiir, raamatukoi, rahvahääletus, silmakirjateener, suitsumees,

tahtejõud, taimetoit, verivorst, õudusunenägu, öötöö. Valitud sõnad tuleb tekstis alla

joonida. (Tartu Ülikooli Teaduskool, 2013/2014 juhend)

35


juhend)

2014. aasta olümpiaaditöös on neliteist ülesannet. Esimeses harjutuses tuleb loetelust maha

tõmmata sõnad, mis ei ole nimisõnad.

Näide: labane, naine, kuldne, vanne, paine, paene, laine, teine

Teises ülesandes peab maha tõmbama igas tulbas ühe sõna, mis tähenduse poolest teiste

hulka ei sobi.

Näide:

nördimus

meelepaha

pahameel

meeletus

meelehärm

Kolmandas ülesandes tuleb tuletada sulgudes olevatest sõnadest teksti sobiv nimisõna

õiges käändes.

Näide: Eesti (vesi) veestik on kalade poolest üsna liigivaene.

Neljandas ülesandes tuleb kirjutada homonüümide ainsuse omastava ja osastava vorm ning

valida harjutuse lõpust homonüümide erinevad tähendused.

Näide: värss, värsi, värssi

a) noor härg

b) luulerida

Viiendas ülesandes peab panema sulgudes olevad sõnad õigesse vormi.

Näide: Millised on teie esimesed muljed (Tartu linn) Tartu linnast?

Kuuendas ülesandes peab väljendama sama sisu liitsõnaga.

Näide: Kapsastest toituv uss > kapsauss

Seitsmendas ülesandes tuleb muuta ainsuslikud sõnapaarid mitmuslikuks ja mitmuslikud

ainsuslikuks.

Näide: Vana kaardi > vanade kaartide

Kummalisi vigu > kummalist viga

36

Kaheksandas ülesandes tuleb kirjutada igasse lünka konteksti sobiv nimisõna käändes,

mida lause nõuab.

Näide: Kindlasti on olemas inimesi, kes esimese valguskiire või äratuskella helina peale

silmad lahti teevad ja krapsakalt voodist välja hüppavad.

Üheksandas ülesandes peab muutma tugevas astmes olevad sõnad nõrgaastmeliseks ja

nõrgas astmes olevad sõnad tugevaastmeliseks. Seejärel tuleb märkida kõigi sõnade järele

sulgudesse, kas tegemist on tugeva astmega (TA) või nõrga astmega (NA).

Näide: Tuba (TA) > toa (NA)

Kümnendas ülesandes peab leidma etteantud sõnadest võrdlusesse sobiva sõna või

sõnaühendi.

Näide: Selle talu peremees teeb tööd nagu hobune.

Üheteistkümnendas ülesandes tuleb moodustada etteantud nimisõnast isikut märkiv tuletis.

Näide: Laat > laadaline

Kaheteistkümnendas ülesandes peab moodustama 10 liitsõna, mille täiend- ja põhiosa

ümber tõstes saab uue liitsõna.

Näide: Lihaloom, loomaliha,

kaupmees, meestekaup

Kolmeteistkümnendas ülesandes peab kirjutama eesti vanasõnadesse sobivad

loomanimetused õiges vormis.

Näide: Ära müü enne karu nahka, kui karu kodus.

Neljateistkümnendas ülesandes tuleb liigitada loetelus antud nimisõnad nelja rühma

mitmuse omastava käände moodustamise järgi. Sõnad tuleb kirjutada tabelisse mitmuse

omastava käände vormis.

Näide: Madalik, küülik, kõne, auto

roosade loomade ajakirjanikkude ehk

ajakirjanike

õpikute

kõnede autode madalikkude ehk

madalike

küülikute

37

Nagu olümpiaadi juhend ütleb, on kõik ülesanded seotud nimisõnaga. Õpilased peavad

kirjutama nimisõnu õiges vormis, õiges astmes, mitmuses jne. Kaheteistkümnes ülesanne

oli samuti 2002. aasta töös koos sama näitega.

38

3. Sarnasused ja erinevused

Olümpiaadide ülevaadet lugedes võib tähele panna, et aastast aastasse on nende vahel

sarnasusi ja erinevusi. Juhendeid ning olümpiaaditöid analüüsides selgub, et Tartu ülikooli

ja Tallinna ülikooli poolt korraldatud olümpiaadide käekiri eristub ehk üle aasta on

märgata teatud sarnasusi. Järgnevalt vaatame lähemalt, mille poolest olümpiaadid

sarnanevad ja erinevad. Esmalt analüüsin juhendeid ja seejärel olümpiaaditöid. Samuti

toon välja, millised ülesandetüübid on kõige levinumad ja millised on haruldasemad.

Kui vaadata olümpiaadide juhendeid, selgub, et esimene sarnasus, mida võib märgata, on

see, et olümpiaadide põhieesmärk on igal aastal samasugune: selgitada välja aine parimad

õpilased, juhendajad ja koolid. Kuid erinev on olümpiaadi teine eesmärk, millega püütakse

igal aastal süvendada õpilaste huvi ühe kindla valdkonna (kultuuri, sõnavaraõpetuse,

astmevaheldussüsteemi jm) vastu.

Teine sarnasus on seotud olümpiaadi korraldamisega. Olümpiaad toimub alati kahes

voorus. Esimene on iseseisva töö voor ning teine on lõppvoor, mis koosneb suulisest ja

kirjalikust osast.

Kolmas sarnasus on olümpiaadi esimese vooru iseseisev töö. Õpilased peavad alati esitama

ühe seotud teksti, kus peab tihti kasutama kindlatele kriteeriumitele vastavat keeleainest,

mis on tööülesandes välja toodud ning mis tuleb tekstis alla joonida.

Esimene erinevus, mida võib koolide vahel korraldatud olümpiaadides märgata on see, et

Tartu ülikooli korraldatud olümpiaadid toimuvad alati kahes vanuserühmas: 9.–10. ja 11.–

12. klassid, ent Tallinna ülikool korraldas kuni 2011. aastani olümpiaade alati ühes

vanuserühmas: 10.–12. klassid. Alates 2013. aastast korraldab ka Tallinna ülikool

olümpiaade samuti kahes vanuserühmas.

Teine erinevus tuleb välja esimese vooru iseseisva töö voorus. Tartu ülikool esitab igal

aastal ülesande, kus tuleb kasutada kindlaid sõnu ja need tuleb ka alati alla joonida.

Tallinna ülikooli olümpiaadides on vaid 2013. aastal selline ülesanne. Tallinna ülikool

annab õpilastele vabamad käed.

39

Kolmandat erinevust võib näha lõppvooru kutsutud õpilaste arvus. Tartu ülikool kutsub

esimesest voorust lõppvooru alati 40 parimat õpilast. Kuni 2011. aastani Tallinna ülikool ei

anna ühte kindlat arvu, kuid lõppvooru kutsutud õpilaste nimekirja vaadates on näha, et

lõppvooru on kutsutud igal aastal erinev arv õpilasi alates 20-st kuni 30-ni. Aastal 2013 on

lõppvooru kutsutud 30 õpilast ja 2015. aastal 40 õpilast.

Neljas erinevus ilmneb soovitatud kirjanduses. Tallinna ülikool soovitab valmistumiseks

peaaegu igal aastal erinevaid teoseid, kuid Tartu ülikooli poolt soovitatud teosed korduvad,

neist kõige sagedamini soovitatakse järgmisi materjale, millest esimesed kaks korduvad iga

aasta:

Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti

Keele Sihtasutus;

Ehala, Martin 1997. Eesti keele struktuur. Õpik gümnaasiumile. Künnimees;


Keele Instituut;


Keele Instituut;

Õim, Asta 1991. Sünonüümisõnastik. Tallinn.

Tallinna ülikooli soovitatud teostest kordub ainult Ehala „Eesti keele struktuur“ ja teised

teosed on valitud vastavalt teemale.

Erinev on igal aastal ka olümpiaadi teema. Kaetud on sellised valdkonnad nagu eesti keele

sõnavara, eesti film, kunst, teater, eesti keele vormiõpetus, omadussõna eesti keeles, vead

eestikeelsetes reklaamides, tooteinfos ja muudes tarbetekstides, tegusõna eesti keeles,

kaasaegne eesti noortekirjandus, muutumatud sõnad eesti keeles, eitus, nimisõna eesti

keeles ning küsimused. Tallinna ülikool kaasab teemadevalikus enam kultuuriga seotud

teemasid (nt film, kunst, kohapärimus, ilukirjandus) ja Tartu ülikool keskendub enamasti

kindlale sõnaliigile.

Olümpiaadi lõppvooru ülesandeid analüüsides selgub, et Tallinna ülikooli korraldatud

olümpiaadides on kõige levinumad ülesanded, kus sõna tuleb panna õigesse käändesse või

vormi. On ka palju ülesandeid, kus tuleb õige sõna alla joonida. Haruldasemad

ülesandetüübid on tõlkimise ülesanded ning vanasõnade, sünonüümide ja antonüümidega

seotud ülesanded.

40

Tartu ülikooli korraldatud olümpiaadides on kõige levinumad ülesanded, kus tuleb panna

sõna õigesse käändesse või vormi, nagu ka Tallinna ülikooli töödes. Veel on palju selliseid

ülesandeid, kus tuleb etteantud sõnadest valida õige sõna ja sünonüümidega seotud

ülesandeid. Loetelusse mittesobivate sõnade mahatõmbamise ülesandeid leidub ainult

Tartu ülikooli töödes. Allajoonimis- ja ringitamisülesandeid leidub Tallinna ja Tartu

ülikooli töödes üsna võrdselt. Tartu ülikooli töödes leidus avatud vastustega küsimusi

leidus väga vähe. 2015. aasta Tallinna ülikooli töös oli neid üsna mitu. Haruldasemad on

transkriptsiooni, tüvevahelduse ja astmevahelduse ülesanded.

Tartu ülikooli korraldatud olümpiaaditöödes on juba algusaastatest rohkem ülesandeid –

kümme kuni neliteist ülesannet, kuid Tallinna ülikooli töödes on algusaastatel neli kuni

viis ja alles 2013. aastast rohkem ülesandeid.

41

Kokkuvõte

Käesoleva töö uurimisobjektiks olid 2002.–2015. aastal toimunud eesti keele võõrkeelena

olümpiaadid. Töö andis ülevaate toimunud olümpiaadidest ning võrdles neid. Esimeses

peatükis tõin välja arvamusi, miks on olümpiaadid vajalikud ja mida need annavad

õpilastele. Tuli välja, et olümpiaadide eesmärk pole lihtsalt selgitada välja parimad

õpilased, koolid ja juhendajad, vaid stimuleerida õpilaste arengut.

Teises peatükis andsin alapeatükkidena igal aastal toimunud olümpiaadide ülevaate, igas

alapeatükis tõin välja olümpiaadi teema, eesmärgi, esimese vooru iseseisva töö ülesande,

nõudmised õpilaste teadmistele ja lõppvooruks valmistumiseks soovitatud materjalid.

Esitasin peatükis lõppvooru kirjaliku osa ülesannete näiteid ja lühikese analüüsi, milles

selgus, et ülesanded vastavad olümpiaadi teemale, kuid esineb väikseid kõrvalekaldeid.

Tõin välja üheteistkümne aasta olümpiaaditööde näidisülesanded, millest neljas töös esines

mõni ülesanne, mis ei olnud vastavuses olümpiaadi teemaga (aastatel 2008, 2009, 2010 ja

2011).

Kolmandas peatükis tõin välja, mille poolest eesti keele võõrkeelena olümpiaadid

sarnanevad ja mille poolest erinevad ning mis tüüpi ülesanded olid levinumad ja millised

haruldasemad. Olümpiaade analüüsides leidsin kolm sarnasust: 1) olümpiaadi peaeesmärk

oli alati sama, 2) olümpiaadid toimusid kahes voorus ning 3) iseseisva tööna pidi esitama

seotud teksti, milles tuli tihti midagi alla joonida või kasutada etteantud sõnu. Analüüsi

käigus ilmnes ka viis erinevust: 1) Tallinna ülikool korraldas olümpiaade kuni 2013.

aastani ühes vanuserühmas, Tartu ülikool on korraldanud alati kahes vanuserühmas, 2)

Tartu ülikooli olümpiaadil pidi iseseisvas töös alati midagi alla joonima, 3) Tallinna

ülikool ei öelnud kindlat lõppvooru kutsutavate õpilaste arvu, Tartu ülikool kutsus alati 40

parimat, 4) Tartu ülikoolis kordub soovitatud kirjandus ja 5) olümpiaadi teema on igal

aastal erinev.

Tallinna ülikooli korraldatud töödes on levinumad ülesanded, milles tuleb panna sõna

õigesse käändesse või vormi, ja ülesandeid, kus tuleb ette antud sõnadest valida õige sõna.

Haruldasemad ülesandetüübid on tõlkimise ülesanded ning vanasõnade, sünonüümide ja

antonüümidega seotud ülesanded. Tartu ülikooli töödes on levinumad ülesanded, kus tuleb

panna sõna õigesse käändesse või vormi, sünonüümi ülesanded ja loetelusse mitte sobivate

42

sõnade mahatõmbamise ülesanded. Haruldasemad on transkriptsiooni, tüvevahelduse ja

astmevahelduse ülesanded.

Olümpiaadide erinevused tulenevad sellest, et Tartu ülikool ja Tallinna ülikool korraldavad

olümpiaade vaheldumisi ja mõlemal koolil on välja kujunenud oma käekiri.

43

Kasutatud allikad

Campbell, James, Harold Wagner, Herbert Walberg 2000. Academic Competitions

and Programs Designed to Challenge the Exceptionally Talented.

http://www.olympiadprojects.com/v2/pubs_web/Hdbk.pdf (15.04.2014)

Sepp, Viire 2002. Võistlus või koostöö? – Haridus 3, 46–51.

Sepp, Viire 2009. Olümpiaadid peegeldavad haridussüsteemi ja ühiskonda. – Haridus 9–

10, 29–31.

Tartu Ülikooli teaduskool. Eesti olümpiaadid.

http://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/eesti-olumpiaadid (14.03.2014)

Tartu Ülikooli teaduskool. Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi 2001/2002 juhend.

http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ekvk_2001_02_

juhend.pdf (15.03.2014).



juhend.pdf (15.03.2014).



juhend.pdf (15.03.2014).



juhend.pdf (15.03.2014).



juhend.pdf (15.03.2014).



juhend.pdf (16.03.2014).

http://www.olympiadprojects.com/v2/pubs_web/Hdbk.pdf

http://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/eesti-olumpiaadid

http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ekvk_2001_02_juhend.pdf












44



juhend.pdf (16.03.2014).



juhend.pdf (16.03.2014).



juhend_0.pdf (16.03.2014).



juhend.pdf (16.03.2014).



juhend.pdf (16.03.2014).



juhend.pdf (04.04.2014).



juhend.pdf (04.04.2014).

Tartu Ülikooli teaduskool. Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi 2014/2015 juhend


juhend_zurii.pdf (09.03.2015).





http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ekvk_2009_10_juhend_0.pdf

http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ekvk_2009_10_juhend_0.pdf









http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ekvk_2014_15_juhend_zurii.pdf

http://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ekvk_2014_15_juhend_zurii.pdf

45

Overview of estonian language as a foreign language olympiads

from 2002–2015

Summary

Estonian language as a foreign language olympiads take place every year and they are

organized in turns by Tallinn university and Tartu university. The subjects of this research

were Estonian language as a foreign language olympiads that took place from 2002 to

2015. This paper consists of an overview of the olympiads, their comparison and analysis.

In the first chapter I discuss the importance of academic olympiads and why they are

necessary for students. It turned out, that the purpose is not just to identify the best

students, schools and tutors, but to stimulate students´ progress.

In the second chapter I give an overview of the olympiads, which discusses their theme,

purpose, independent work assignment and which materials should students review to pass

successfully. I also bring out tasks from olympiads to provide an overview of what kind of

tasks students have to do and show if they are in accordance with the theme. Mostly the

tasks were in accordance but there were also some minor exceptions.

In the third chapter I analyze the olympiads. I compare olympiads that were organized by

Tallinn university and Tartu university to see what kind of similarities and differences they

have. There were three similarities. Firstly, the main purpose was always the same.

Secondly, olympiads were organized in two rounds and thirdly, in their independent work

assignment students had to write a text where they usually had to underline something or

use the words given. There were five major differences. First of all, until 2013 Tallinn

university had only one age group and Tartu university has always had two age groups.

Secondly, in olympiads that were organized by Tartu university students always had to

underline something in their independent work. Thirdly, in Tartu university olympiads are

always 40 students in final round, but in Tallinn university there is no exact number.

Fourthly, in Tartu university the recommended literature is usually the same, while in

Tallinn university it changes a lot. And fifthly, the theme is different every year.

Differences arise from the fact, that olympiads are organized in turns by Tallinn university

and Tartu university, because each has developed its own handwriting.

tallinna Ülikoolhelinap/ba%20t%f6%f6d%202015%20kevad/rt/viktoria… · raamat: oskar luts „...

Documents