tallinna Ülikool · et juhendaja analüüsiks minu avatud tegevusi ja annaks mulle tagasisidet....

TALLINNA ÜLIKOOL

Kasvatusteaduste Instituut

Alushariduse osakond

Tea Hermann

KOOLIRÜHMA PRAKTIKAÕPIMAPP

Alushariduse pedagoog

Juhendaja: Merle Toompark

Tallinn 2015

2

SISUKORD

1. KOOSTÖÖLEPING ÜLIÕPILASE - PRAKTIKANDI JA JUHENDAJA - ÕPETAJA VAHEL ........................... 3

2. ÕPPEPRAKTIKA ÜLD- JA INDIVIDUAALSED EESMÄRGID .................................................................. 5

3. PRAKTIKA LASTEAED „KIVIKE“ ............................................................................................................ 6

4.LAPSE KOOLIVALMIDUSKAART ............................................................................................................. 7

5. KOOLIPIKENDUST VAJAVA LAPSE ISELOOMUSTUS ............................................................................. 9

6. RÜHMA MÄNGUKESKKONNA VAATLUSKÜSIMUSTIK ........................................................................ 11

7. PRAKTIKA PÄEVIK – 3 LÄBIVIIDUD TEGEVUST JA 3 VAADELDUD TEGEVUST .................................... 12

8.KORRALDATUD ÕPPEKÄIGU KONSPEKT / PILDID ............................................................................... 37

9.PRAKTIKAJUHENDAJA TAGASISIDE ..................................................................................................... 39

10.KOKKUVÕTTEV ENESEANALÜÜS ...................................................................................................... 40

3

1. KOOSTÖÖLEPING ÜLIÕPILASE - PRAKTIKANDI JA JUHENDAJA -

ÕPETAJA VAHEL

Üliõpilane: Tea Hermann

Õpetaja: Maili Voitka

Praktika liik ja aeg: koolirühma praktika, veebruar- juuni

Üliõpilase ootused /soovid: Õpetaja ootused / soovid

et juhendaja saadaks mulle nädalateema

ja eesmärgid hiljemalt eelneva nädala

reede õhtuks.

et juhendaja analüüsiks minu avatud

tegevusi ja annaks mulle tagasisidet.

ootan sõbralikku ja abivalmis koostööd

oma juhendajaga

Ootan üliõpilaselt eelkõige valmisolekut ja

soovi tutvuda koolieelikute

igapäevatoimingute ja õppe- kasvatustööga.

Ootan üliõpilaselt koostöövalmidust ja

motiveeritust, samuti oma seniste erialaste

teadmiste mitmekülgset rakendamist nii

vaatlusi kui enda tegevusi läbi viies

analüüsides.

Ootan üliõpilaselt positiivset suhtumist ja

avatud suhtlemist: julgust küsida, katsetada

ja proovida.

Oleme kokku leppinud järgmises:

Vaatlusepäevad viime läbi ajavahemikus veebruar – märtsi I pool.

Üliõpilane viib läbi 3 tegevust ajavahemikus märtsi II pool – mai.

Juhendaja edastab üliõpilasele nädalateema ja eesmärgid eelneva nädala reedeks.

Üliõpilane esitab 3-5 päeva enne enda tegevust konspekti, mille juhendaja läbi vaatab

ning annab vajadusel nõu.

Mõlemal osapoolel on üksteise e-mail ja telefoninumber, mille kaudu saab alati

ühendust hoida.

Peame kinni kokkulepitud kellaaegadest.

Analüüsime tegevusi vahetult pärast tegevuse lõpetamist ja juhendaja edastab

üliõpilasele tagasiside ka kirjalikult.

Oleme üksteise suhtes positiivsed, toetavad ja avatud.

Üliõpilane .............................. Õpetaja ..............................

4

Kuidas järgisime kokkulepet? Üliõpilase arvamus

Kokkulepped juhendajaga toimisid väga hästi. Nagu eelnevalt kokku lepitud saatis juhendaja

nädalateemad ja eesmärgid eelneva nädala reedeks. Samamoodi saatsin minagi enda avatud

tegevuse konspektid 3-5 päeva enne tegevust. Vastavalt vajadusele toimis omavaheline

suhtlemine hästi nii e-maili kui telefoni teel.

Väga meeldis kuidas vahetult peale tegevusi analüüsisime mis läks hästi ja mida oleks saanud

paremini teha.

Samuti valitses terve praktika aja väga positiivne, toetav suhtlemine mõlema poolselt.

Üliõpilane: ..........................

Kuidas järgisime kokkulepet? Õpetaja arvamus

Eelnevalt kokkulepitu toimis igakülgselt: praktika sai läbitud kokkulepitud aegadel ja

ettenähtud mahus.

Praktikant oli konspektide esitamisel ja aegadest kinnipidamisel täpne ja hoolas.

Tea Hermann tundis huvi lasteaiaõpetaja töö erinevate tahkude vastu, oli positiivne ja avatud.

Lastega suhtles siiralt, käitus nendega professionaalselt: oli tähelepanelik, märkav, toetav.

Praktikant kasutas mitmekülgselt oma teadmisi ja õpitud metoodilisi võtteid. Samuti on tal

hea analüüsioskus.

Õpetaja: ...........................

5

2. ÕPPEPRAKTIKA ÜLD- JA INDIVIDUAALSED EESMÄRGID

Õppepraktika üldeesmärgid.

Lapse füüsilisele, kognitiivsele, sotsiaal- emotsionaalsele arengule kaasaaitamine. Turvalise

keskkonna tagamine, päevakava, isikliku hügieeni ja tervisliku seisundi järgimine ning enese

sotsiaalsete oskuste, isikuomaduste ja hoiakute kujundamine suhtlemisel õpetajate, laste ja

lapsevanematega.

Õppepraktika individuaalsed eesmärgid on:

saada üle oma hirmust viia läbi õppetegevusi vanemate lastega, vanuses 6-7 aastat

saada kogemus koostada koos kogenud juhendajaga rühma kuuplaan

saada kogemusi 6-7 aastaste lastega õppetegevusi läbi viies ja juhendaja tegevusi

jälgides

saada kogemus kuidas täita lapse koolivalmiduskaarti

saada kogemusi kuidas kirjutada koolipikendust vajavale lapsele iseloomustust

saada kogemus kuidas korraldada rühmas õppekäiku vastavalt nädala/kuu teemale

saada kogemus kuidas juhendab 6-7 aastaste laste mängu nii ruumis kui ka õuealal

saada kogemus kuidas analüüsida enda teadmiste ja praktiliste oskuste taset

6

3. PRAKTIKA LASTEAED „KIVIKE“

Lasteaias Kivike on muinasjutuline maailm milles liigub aeg-ajalt ka kuningas kuningannaga.

Majas on 12 rühma (2 sõime- ja 10 aiarühma) mis on saanud nimed lõbusatest

lasteraamatutest: Sipsikud, Kakukesed, Päkapikud, Pokud, Naksitrallid, Muumid, Pöial-liisid,

Põrsad, Krõllid, Puhhid, Pipid ja Naerusuud.

Mina sooritasin koolirühma praktika rühmas nimega „Pokud“, kus on 24 last vanuses 6-

7aastat.

KIVIKESE LASTEAIA LAUL

Ükskord Kivi tänavale

tehti kivist maja

Sinna oli hästi palju kivist lapsi vaja.

Toodi kivist mänguasjad,

toodi kivist voodid,

kivist tädid tegid valmis

kivist söögid-joogid.

Koksadi – koksadi kivikingad

tegid kivist rõõmsad rõngad

ümber Kivi tänava,

igale poole paraja.

Kas Sa usud seda juttu

mis ma räägin sulle?

Selles jutus hästi palju

kivist jutumulle!

Tegelikult pole kivist

peale maja miski,

tore tulla, armas olla,

kõigil läheb hästi!

Koksadi-koksadi kivikingad …

7

4.LAPSE KOOLIVALMIDUSKAART

Üldandmed lapse kohta Koolivalmidus kaart nr 1

Nimi: Katarina Pärli

Sünniaeg: 15.09.2007

Koolieelne lasteasutus: Tartu Tupsiku Eralasteaed

Rühma liik: liitrühm

Kodune keel: eesti keel

Juhtiv käsi: parem

Osales lasteaia tegevustes: 1 aasta ja8 kuud

Lapse arengutulemused üldoskustes

Enesekohased oskused

Katarina saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused.

Võib vajada abi oma emotsioonide kirjeldamisel kuid tugevaid emotsioone (rõõm, viha)

oskab sobival viisil väljendada. Katarina teab kuidas erinevates olukordades käituda ja

muudab oma käitumist vastavalt, tagasisidele. Ta teab, mis võib olla tervisele kasulik või

kahjulik ning kuidas ohutult käituda. Kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning

meeldetuletamise peale koristab enda järelt.

Sotsiaalsed oskused

Katarina püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja

vestluses. Talle meeldib suhelda nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega. Katarina käitub

kaaslaste suhtes hoolivalt. Konfliktide lahendamisel pöördub ta abi või nõu saamiseks

täiskasvanu poole. Ta oskab teistega arvestada ja teha koostööd. Katarina mõistab sõnade

oma-võõras-ühine tähendust ja teeb vahet hea ja halva käitumise vahel. Tunneb rõõmu

võidust kuid suudab taluda ka kaotust võistlusmängudes. Katarina mõistab, et inimesed

võivad olla erinevad.

Mänguoskused

Katarina tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma, ta rakendab

mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast (enamjaolt

multifilmidest). Ta eelistab liituda käimasoleva mänguga ning oskab loovalt kasutada

erinevaid vahendeid. Katarina on sõbralik kaaslane, teab kuidas järgida mängureegleid ning

oskab tuttavate mängude reegleid ka teistele selgitada.

Tunnetus- ja õpioskused

Katarina suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja

katsetada. Ta saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi

ja nähtusi tervikuna. Tegutseb sihipäraselt ja on suuteline keskenduma õppetegevusele kuni

pool tundi. Katarina tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi. On võimeline

töötama täiskasvanu suulise juhise või näidise järgi nii grupis kui ka individuaalselt.

Rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel.

Lapse arengutulemused õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades / lapse vaimne areng

Eeloskused emakeeles

Katarina on omandanud eeloskused emakeeles. Talle meeldib lugeda lastekirjandust (nii

8

trüki- kui kirjatähtes) ja ta on omandanud esmased kirjutamise oskused. Ta valdab

suhtlemiseks piisavat sõnavara ning hääldab oma kõnes ja etteöeldud sõnade kordamisel

õigesti kõiki emakeele häälikuid. Katarina teab peast emakeelseid luuletusi ja laule.

Eeloskused matemaatikas

Katarina on osaliselt omandanud eeloskused matemaatikas. Ta oskab öelda kellaaega

täistundides, nimetada nädalapäevi, kuid, aastaaegu, teab oma sünnikuud- ja päeva. Leiab

erinevate kujundite hulgast ringi, kolmnurga, ristküliku, ruudu ning kera ja kuubi, kirjeldab

neid kujundeid. Katarinal on hästi arenenud peast arvutamiseoskus. Võib vahel vajada abi

mõistete rohkem, vähem, võrdselt kasutamisel ja matemaatiliste jutukeste koostamisel ning

mõõtmise ülesannetega.

Kunst

Katarina on oma kunstitöödes loov, talle meeldib joonistades, maalides, voolides väljendada

oma meeleolusid ja fantaasiaid. Ta keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö.

Kujutab inimesi neile iseloomulike tunnuste kaudu. Katarina võib vahel abi vajada ülesande

sisu täpsemal kirjeldamisel.

Muusika

Osaleb muusikalistes tegevustes aktiivselt. Väljendab ennast loovalt muusikalis - rütmilise

liikumise kaudu. Võib vajada abi tämbri ja kõla järgi pillide nimetamisel samas eristab ta

hästi kuulmise järgi laulu ja pillimängu. Katarina eelistab pigem esineda koos rühmaga mitte

üksi.

Füüsilised oskused /füüsiline areng

Üld- ja peenmotoorika

Katarina huvitub liikumisest, füüsilistest tegevustest, jõukohase töö tegemisest. On kehaliselt

aktiivne. Käsitseb õigesti kirjutus- ja töövahendeid: pliiatsit, pintslit, kääre, naasklit,

söögiriistu.

Kokkuvõte lapse koolivalmidusest

Lapse arengu tugevad küljed Lapse arendamist vajavad küljed

Katarina ootab väga kooli minekut ning

üheks tema tugevuseks on see, et talle

meeldib lugeda. Samuti meeldib talle

joonistamine, ning tema tööd on väga

detailirohked.

Katarina võib vajada abi matemaatiliste

jutukeste koostamisel ja lahendamisel nig

vahel ka mõõtmise ülesannetega.

Arvamus koolivalmiduse kohta: Katarina on valdavalt omandanud koolieelse lasteasutuse

riiklikus õppekavas (29.05.2008 nr 87) eeldatavad pädevused.

Kuupäev Allkiri

Pedagoogid

Lasteasutuse direktor

Lapsevanem tutvunud

9

5. KOOLIPIKENDUST VAJAVA LAPSE ISELOOMUSTUS

Üldandmed:

Nimi: Tiit Sukk

Sünniaeg: 25.08.2008

Lasteasutus: Lasteaed

Rühmaliik: liitrühm

Laps tuli Lasteaeda kaks aastat tagasi. Eelnevalt (3 aastat tagasi) on harjutanud teises

lasteaias, kus tekkisid probleemid seoses lapse eripäraga (diabeet) ning seejärel jäänud

koduseks.

1. Üld- ja peenmotoorika

Lapse füüsiline areng ei vasta tema eale, kuna ta ei soorita põhiliikumisi vabalt. Raskusi

tekitavad näiteks põlvest vetrumine, hüplemine, kand- ja varvasastang. Jooksmisel ning

tasakaalu säilitamisel tunneb end vahetevahel ebakindlalt. Samas peenmotoorika on eakohane.

2. Eneseteenindus

Eneseteenindusoskused on üldjoontes eakohased. Mõnikord vajab abi tualetitoimingutes.

3. Huvi ja motivatsioon

Lapsel on välja kujunenud kindlad huvid: raamatute lugemine ja töölehtede täitmine. Suur

huvi on uute teadmiste vastu.

4. Mäng ja sotsiaalsed oskused

Siimule meeldib mängida endast nooremate (3-4 a) rühmakaaslastega rollimänge.

Rollimängudes matkib täiskasvanuid. Ei meeldi tormakad mängud (politsei- ja püssimängud

jms). Raskusi tekitab suhtlemine eakaaslastega (6-7a). Meeldivad väiksemad seltskonnad.

Kohanemine võõraste inimestega võtab aega.

5. Emotsionaalne seisund ja käitumine

Lapse erutus- ja pidurdusprotsessid ei ole tasakaalus. Kardab üksijäämist ja –olemist, ning

sellele reageerib nutuga. Siim kurvastab tihti emast eemaloleku pärast. Ei julge suhelda

eakaaslastega ja võõraste täiskasvanutega. Oma emotsioonide sõnastamisel esineb raskusi.

10

Samas saab hakkama lihtsamate koostööd nõudvate ülesannetega ja probleemide

lahendamisega.

6. Tunnetustegevus

Tähelepanu on hajuv ja kergesti kõrvalejuhitav lärmakates olukordades. Vaikses keskkonnas

keskendumine hea. Kõne mõistmine eakohane, küsimustele vastab korrektselt. Küsimusest

mitte arusaamise korral palub täpsustamist.

7. Väljendusoskus

Lapse sõnavara vastab eale. Raskusi tekitab lugude ümberjutustamine.

Siimu tugevused:

Siim on tugev emakeele ja matemaatika ülesannete lahendamisel. Allub hästi paikapandud

reeglitele ning on teistega suhtlemisel heasüdamlik ja sõbralik.

Kuupäev:

Õpetajad:

Lasteasutuse direktor:

11

6. RÜHMA MÄNGUKESKKONNA VAATLUSKÜSIMUSTIK

Rühma nimi: Pokud

Vaatluse periood: veebruar – mai

Laste vanus: 6 – 7 aastased

Rühmas on 24 last, 11 tüdrukut ja 13 poissi

1.Kes on loonud mängukeskkonna?

Mängukeskkonna on loonud õpetajad koostöös juhtkonnaga.

2.Mis põhimõtetest lähtuvalt on mängukeskkond kujundatud?

Mängukeskkond on kujundatud lähtudes „Hea alguse metoodikast“. Rühmaruumis on lastele

erinevad mängupesad: loovmängupesa, lauamängupesa, lugemispesa, auto- ja rongipesa.

3.Kuivõrd on mänguasjad lastele kättesaadavad?

Mänguvahendeid on lastele kättesaadaval kõrgusel ja vastavalt oma mängusoovile saavad nad

teha oma valikud.

4.Milline on mööbli ja mänguvahendite paigutus rühmaruumis?

Riiulite abil on rühmas tekitatud nurgad erinevateks tegevusteks. Voodid on paigutatud

valdavalt ühte seina ning on kokkulükatavad, et ruumi säästa.

5.Millised võimalused on loodud erinevate mänguliikide mängimiseks?

Erinevate mängude mängimiseks on loodud head tingimused- tegevuspesadega.

6.Kuivõrd toetav mängukeskkond õpetaja poolt kavandatud õppe- ja kasvatustegevusi?

Mängukeskkond on õppe- ja kasvatustegevusi toetav, loodud on eraldi kunstiriiul,

lugemisriiul ja lauamänguriiul.

7.Kuivõrd on mängukeskkonna loomisel arvestatud laste soolise, vanuselise, arengulise

ja kultuurilise eripäraga?

Mängukeskkonna loomisel on arvestatud soolise eripäraga, näiteks eraldi on loodud nukunurk

ja autonurk, samas lapsi jälgides märkasin, et nad mängivad igal pool. Rühmas olevad

mänguasjad vastavad laste vanusele ja on valitud lapse arengut toetaval põhimõttel.

12

7. PRAKTIKA PÄEVIK – 3 LÄBIVIIDUD TEGEVUST JA 3 VAADELDUD

TEGEVUST

I ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VAATLUSE LEHT

Lasteaed: Tartu Lasteaed Kivike Rühm: Pokud

Laste vanus: 6 – 7 aastased Laste arv: 18 last

Tegevuse liik: Keel ja kõne ; vaatlemine ja uurimine. Õpetaja nimi: Maili Voitka

Nädala teema: „Maad ja rahvad – Lõunamaa“ Vaatleja(d):Tea Hermann

Kuupäev: 02.02.2015

Nädala eesmärgid:

V/U: Laps oskab kirjeldada lõunamaa loomi; teab elutingimusi lõunamaal (varem nähtud

filmide , pildiraamatute ja fotode abil).

K/K: Laps oskab esitada peast õpitud luuletust

L/K: Laps kuuleb ja eristab sõnas P-häälikut ja kirjutab õigesti vastavat tähemärki

V/A: Laps oskab õigesti kirjutada numbrit 7; mõistab arvu ja numbri seost.

K/T: Laps oskab kujutada krokodilli (voolib vorstikest, venitab sellest pea ja saba ning ja

teeb näpistamise teel soomused).

K / K (keel / kõne)

L / K (lugemine / kirjutamine)

V / A (võrdlemine / arvutamine)

K / T (kunsti tegevus)

V / U (vaatlemine / uurimine)

ÕPETAJA TEGEVUS – õpetaja tegevuse juures on rõhuasetus õppe-kasvatustegevuse

kavandamise ja ettevalmistamise hindamisel

Õpieesmärgid

V / U - laps oskab kirjeldada lõunamaa loomi; teab elutingimusi

lõunamaal (varem nähtud filmide , pildiraamatute ja fotode abil).

KK - laps oskab esitada peast õpitud luuletust

Tegevuse planeerimine,

integratsioon

Keel ja kõne, mina ja keskkond, matemaatika, kunst

Uue õpetamine luuletuse õppimine, eksootilised loomad vaatlemine

Õpetaja ainetundmine

õpetaja valdas teemat ja oskas laste küsimustele vastata

Õpimeetodid kuulamine, rääkimine, vaatlemine

Koostöö, kaasamine õpetaja tegi koostööd teise rühmaõpetajaga ja õpetaja abiga

Aja kasutamine

Koku tegevus kestis kokku umbes 45 minutit

1. Hommikuring

2. Luuletuse tutvustus ja kordamine. Tahvlil kirjas 3 rida:

I A U – tingel – tangel - tungel, kära täis on džungel

sünnipäev on Bumbul,

elevandijumbul.

13

A U I - tangel-tungel-tingel, pidulaual kringel,

ahvid pistsid vahvleid,

krokodillid kahvleid.

U I A – tungel-tingel-tangel, limonaad on kange!

Jookseb mööda lonti,

justkui sada tonti.

3. Häälikute häälimine plaksude abil, n: mai, kolm häälikut.

M (plaks paremale) – A (plaks rinnale) – I (plaks

vasakule)

4. Eksootiliste- ja kõrbeloomade piltide vaatamine ning

nende elukeskkonna uurimine

5. Rühmalaste soojamaareisi piltide vaatamine ja ümbruse

kirjeldamine

6. Laste enda valmistatud kalendritesse Mai kuu tegevmine

(päevad, numbrid ja pilt)

7. Kordamine, lõpetamine

Õppevahendid

Magnettahvel, lõunamaa- ja eksootiliste loomade pildid, arvuti

(soojamaareisi piltidega), joonitud paber kalendri jaoks,

värvilised pliiatsid, vildikad

Eesmärgi saavutamise

hindamine

lapsed oskasid nimetada ja kirjeldada lõunamaaloomi ; enamus

lapsi oskasid luuletust

LAPSE TEGEVUS - siin on rõhuasetus laste käitumise näidetel, mis aitavad hinnata, kuidas

õpetajal õnnestus planeeritu ellu viia ning kuidas planeeritu jõudis lapse tasandile

Uute teadmiste ja

oskuste omandamine

Laps õppis uue luuletuse.

Laps tuttvus eksootiliste loomade välimusega

Õpimeetodite

lastepärasus (mängulisus

ja huvi)

Luuletus oli lõbus ja tahvlil olevate tähtede spikker oli lastele

mänguline.

Eksootliste- ja lõunamaaloomade pildid olid lastele huvitavad

Koostöö, suhted Vajadusel kasutas juhendaja teist õpetajat

Laste valikuvõimalused lapsed said valida mis pildi Mai kuu juurde joonistada

Tegevuse

individualiseerimine

Lapsed kes soovisid said lugeda luuletust üksi või siis valis õp

mõned lapsed kes koos luuletust lugesid.

„Mai“ kuu valmistamisel kalendrisse said lapsed õp märku andes

vajalikku abi.

Õppevahendite

kasutamine

Magnettahvel, lõunamaa- ja eksootiliste loomade pildid, arvuti

(soojamaareisi piltidega) olid paigutatud nii, et kõik lapsed

näeksid. Eelnevalt joonitud A3 paber kalendri jaoks, värvilised

pliiatsid, vildikad olid lastele õpetajaabi poolt eelnevalt valmis

pandud.

KOKKUVÕTE

Minule antud tegevus väga meeldis ja sain häid mõtteid mida

edaspidi kasutada. Usun, et tegevus meeldis ka lastele kuna

luuletuse õppimine oli nende jaoks lõbus.

14

II ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VAATLUSE LEHT



Tegevuse liik: . Nädala teema: „ Rahvalooming“

Õpetaja nimi: Maili Voitka Vaatleja (d): Tea Hermann

Kuupäev: 04.02.2015

Nädala eesmärgid:

V/U: Laps saab hakkama pildi järgi jutustamisega (täislaused)

K/K: Laps teab Eesti talurahva eluolust XIX sajandil.

L/K: Laps teab ja tunneb häälikut ja tähte B ning oskab seda kirjutada ja hääldada


K/T: Laps püüab omandada heegeldamise algoskused (keti heegeldamine); meisterdab

vilepilli.



Õpieesmärgid K/K: Laps teab Eesti talurahva eluolust XIX sajandil.


integratsioon

Tegevus on seotud keele ja kõne, mina ja keskkonnaga ja

matemaatikaga

Uue õpetamine Lapsed tutvusid rahvariietega ning Eesti talurahva eluoluga

XIX sajandil

Õpetaja ainetundmine Õp. valdas teemat ja oskas laste küsimustele vastata.

Õpimeetodid kuulamine, rääkimine, vaatlemine

Koostöö, kaasamine õpetaja tegi koostööd õpetaja abiga

Aja kasutamine

Tegevus kestis umbes 45 minutit

1. Hommikuring (laul, võimlemine, eelmise tunni õpitu üle

kordamine, kohalolijate kontroll)

2. Võimlemine – kus on sinu: varbad, põlved, õlad, selg,

naba, nina

kus on naabri: varbad, põlved, õlad, selg, naba, nina

Eesti kaardi vaatlemine – erinevad maakonnad.

Meie elame Tartumaal. Erinevatel maakondadel on

erinevad rahvariided, n: Setomaal on Seto rahvariided.

3. Meeste ja naiste rahvariiete erinevuste vaatlemine

piltide abil

4. Pildi vaatlus erineva suurusega sõled

5. Õpetajal olid jalas bastlad, mis olid tehtud seanahast

6. Piltide pealt erinevate seeliku mustrite vaatlemine

7. Rahvariide pluusi vaatamine. Kaunistused on tikitud ja

kinnituseks olid paelad, sest nööpe ei olnud (nööpe tehti

loomaluudest)

8. Mõnikord on presidendil Vabariigi sünnipäeva

vastuvõtul seljas mulgi-kuub. Abielu naistel on põlled

15

ees ja tanud peas.

9. Kohalolijate kontroll.

10. Iga laps ütleb: Tere, minu nimi on …., ma elan (kodune

aadress), minu sünnipäev on …, minu ema / isa

telefoninumber on…

11. Õp. valib erinevad lapse kes loendavad kohalolijad; kui

palju on kohal poisse ja tüdrukuid. Poisse 11 ja

tüdrukuid 7. Mitme võrra on poisse rohkem, 4 võrra.

12. Kordamine – õp küsis küsimusi ja lapsed vastasid

13. Lõpetamine

Õppevahendid

Õpetaja oli enda riietusse lisanud rahavriide esemeid, n: sõlg,

bastlad, rahvariidevöö, Eestimaa kaart, pildid erinevate

maakondade rahvariietega.

LAPSE TEGEVUS - siin on rõhuasetus laste käitumise näidetel, mis aitavad hinnata,

kuidas õpetajal õnnestus planeeritu ellu viia ning kuidas planeeritu jõudis lapse tasandile

Uute teadmiste ja oskuste

omandamine

Lapsed omandasid uusi teadmisi Eesti rahvariietest ja nende

nimetustest.

Õpimeetodite lastepärasus

(mängulisus ja huvi)

Lõbus ja huvitav oli lastele, et õpetaja oli enda riietusele juurde

lisanud rahvariiete esemeid.

Koostöö, suhted Vajadusel kasutas juhendaja teise õpetaja abi

Laste valikuvõimalused

Lapsed said valida kas nad soovisid vastata õpetaja küsimustele

või mitte (õp küsis lapsi kes tõstsid käe)

Tegevuse


Jälgitud tegevus oli rohkem rühmategevus kuid lastel oli

võimalus rääkida enda kogemustest rahvariietega ja samuti oli

neil võimalus vastata küsimustele.

Õppevahendite

kasutamine

erinevate rahvariietega pildid, sõlg, bastlad, rahvariidevöö,

Tagasiside lapsele

Õp kiitis lapsi kes teadsid küsimustele vastuseid

KOKKUVÕTE

Õp küsis millest me rääkisime (rahvariietest); kas kõigil on

samasuguse mustriga rahvariided (ei igal maakonnal on

erinevad); mis erineva maakonna rahvariietel veel erinevat on

(tikandid / kaunistused); millised on peakatted mis rahvariiete

juurde käivad (kõigil maakondadel on erinevad peakatted,

abielu naine kannab tanu, lapsed panevad pähe lillepärjad); mis

on meestel seljas (kuub – mulgikuub, kuue juurde käib kaabu.

Saare peal kannavad mehed veste ja kootud muhumütse);

millega saab rahvariietel põlle ja seelikut kinnitada

(rahvariidevööga); millistel pidulikel sündmustel saab

rahvariideid kanda (laulu- ja tantsupeol, jaanipäeval).

Rahvariided on pidulikud riided.

Minule jälgitud tegevus väga meeldis ja jälgimise tulemusena

usun, et ka lastele.

16

III ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE VAATLUSE LEHT



Tegevuse liik: . Nädala teema: „Rahvalooming“

Õpetaja nimi: Maili Voitka Vaatleja (d): Tea Hermann

Kuupäev: 06.02.2015

Nädala eesmärgid:

V/U: Laps saab hakkama pildi järgi jutustamisega (täislaused)

K/K: Laps teab Eesti talurahva eluolust XIX sajandil.

L/K: Laps teab ja tunneb häälikut ja tähte B ning oskab seda kirjutada ja hääldada


K/T: Laps püüab omandada heegeldamise algoskused (keti heegeldamine); meisterdab

vilepilli.



Õpieesmärgid L/K: Laps teab ja tunneb häälikut ja tähte B ning oskab seda

kirjutada ja hääldada


integratsioon

Matemaatika, keel ja kõne

Uue õpetamine Laps võrdleb häälikuid P ja B: häälikutugevust (plaks huultega)

Õpetaja ainetundmine Õpetaja valdas teemat ja oskas laste küsimustele vastata.

Õpimeetodid

kuulamine, rääkimine, vaatlemine, läbi tegemine

Koostöö, kaasamine õpetaja tegi koostööd teise rühmaõpetajaga, individuaalsete tööde

kontrollimisel

Aja kasutamine

Tegevus kestis umbes 45 minutit

1. Hommikuring (rühmalaulu abil kohalolijate kontrollimine)

2. Eelmisel nädalal õpitud Heljo Männi „Tingel, tangel“

luuletuse kordamine. Õp. oli tahvlile kirjutatud

I A U A U I U I A

Õp tutvustas Sudoku ristsõna erinevate tähtede

kustutamisega. Alguses lugesid lapsed kõik koos luuletuse

siis kutsus õpetaja kolm last kes soovisid teistele luuletust

esitada. Õp juhendamisel ütlesid lapsed koos: luuletuse

pealkirja ja autori. Siis esitasid nad kõik korraga luuletuse.

Järgmiseks tulid teiste ette järgmised kolm last kes samuti

kõik koos ütlesid luuletuse pealkirja ja autori seejärel luges

iga laps luuletusest ühe salmi. Siis järgmised kolm last kes

proovisid õpetaja abiga igaüks ühe sõna kaupa luuletust

esitada.

3. Õp jagas igale lapsele tüki paberit, mille abil proovisid

lapsed häälida P ja B tähte. B tähte häälides paberitükk ei

liikunud kuid P tähte häälides liikus.

4. Õpetaja kirjutas tahvlile B tähe ja küsis „Mitu liigutust ma

17

B tähe kirjutamisel tegin? Kaks. Mitmest osast B täht

koosneb? Kolmest.“

5. Siis palus õp lastel liikuvasaabitsas (LA) noobidest sõna

tibu luua.

T (pikk roheline noob), I (lühike punane noob), B (lühike

roheline noob), U (lühike punane noob). Järgmiseks palus

õp lastel muuta sõna tibu noobid tippuks. T (pikk roheline

noob), I (lühike punane noob), PP (väga lai pikk roheline

noob), U (lühike punane noob).

NB! Kõige pisemad rohelised noobid: G, B, D. Keskmise

suurusega rohelised noobid üksikud: K, P, T. Suured

rohelised noobid topelt: KK, PP, TT.

Siis palus õpetaja lastel laduda järgmised sõnad tähtede ja

noobide abil: ABI – APPI ; SABA – SAPPA

6. Õp luges lastele „Mõmmi aabitsast“ B tähe jutu. Lapsed

pidid jutu kohta küsimustele vastama täislausetega.

7. Õ / M „Kus on B/P“

Kui B/P täht on sõna alguses siis peavad lapsed patsutama

vasakule. Kui B/P täht on sõna keskel siis peavad lapsed

patsutama kõhule. Kui B/P täht on sõna lõpus siis peavad

lapsed patsutama paremale. Koos hääliti sõna patsutamise

abil läbi.

8. Õpetaja palus lastel TV otsida B tähe lehekülg ja öelda lk

number kõvasti ka teistele ette. Õp küsis kas lk 28 asub tv

alguses, keskel või lõpus.

9. Lapsed täitsid ja õpetajad kontrollisid TV.

10. Kui TV täidetud siis palus õpetaja lastel endaga koos

pliiatsi abil B täht joonistada.

11. Lõpetamine. Õp kiitis lapsi ja palus lastel Mõmmi aabitsad

võtta ning lugeda B tähe juttu. Kes oli valmis luges jutu

õpetajale ette (teistest eraldi). NB! Lause lõpus kui on

punkt siis läheb hääletoon alla.

Õppevahendid tahvel, igale lapsele- liikuv aabits , pliiatsid, töövihikud, Mõmmi

aabitsad.

LAPSE TEGEVUS - siin on rõhuasetus laste käitumise näidetel, mis aitavad hinnata, kuidas

õpetajal õnnestus planeeritu ellu viia ning kuidas planeeritu jõudis lapse tasandile

Uute teadmiste ja

oskuste omandamine

Laps võrdleb häälikuid P ja B: häälikutugevust (plaks huultega)

Õpimeetodite

lastepärasus

B ja P tähe häälimisel oli lastele lõbus kuidas paberitükid ühe tähe

puhul liikusid ning teise puhul mitte. Samuti meeldis neile

luuletusega teistele esineda.

Koostöö, suhted Vajadusel kasutas juhendaja õpetaja abi asjade laiali jagamisel

Laste valikuvõimalused

Vaadeldud tegevus oli valdavalt tähe õppimine rühmatööna

Tegevuse


Iga laps luges individuaalselt tegevuse lõpus õpetajale Mõmmi

aabitsast B tähe jutu.

18

Õppevahendite

kasutamine

iga laps kasutas liikuvat aabitsat , pliiatseid, töövihikuid ja

Mõmmi aabitsat

Tagasiside lapsele Õp kiitis lapsi kes teadsid küsimustele vastuseid

KOKKUVÕTE

Minule jälgitud tegevus väga meeldis, sain mõtteid kuidas liikuvat

aabitsat kasutada. Samuti sain uusi nippe kuidas lastele häälimise

abil B ja P tähte õpetada.

19

Kooskõlastatud

..........................

(juhendaja)

I ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA

Kuupäev: 31.03.2015 Lasteaed: Tartu Kivikese lasteaed

Rühm: Pokud Laste vanus: 6-7 aastased lapsed

Eesmärgid: Üliõpilane: Tea Hermann

Mina ja keskkond: laps teab kodulinde ning eristab neid välimuse ja hääle järgi.

Keel ja kõne: laps õpib luuletust „Lihavõtted“

Matemaatika: laps harjutab liitmist ja lahutamist 10ne piires.

Kunst: laps harjutab piirjoonte sees värvimist

Teema : KODUAIA SULELISED

Vahendid: kana-, pardi-, hane-, kukepildid, arvuti, lindude häältega helifailid arvutist, tööleht

„Kodulinnud“, kana, kuke, hane, pardi elupaikade pildid, värvilised pliiatsid

Ruumi ette valmistus: piltide peitmine, vajalikud vahendid lastele lauale

Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus

5-10

min. Sissejuhatus

1. Õpetaja kutsub lapsed vaibale

istuma

2. Laste kohaloleku kontroll laulu

abil

„Kes on täna meiega“ lisa1

3. Õpetaja küsib:

Mis aastaaeg on?

Mis kuu on?

Mis on tänane kuupäev?

1.Lapsed kogunevad ja istuvad vaibale

2.Lapsed istuvad vaibale, laulavad

kaasa ja kordavad kaaslaste nimesid.

3.Lapsed tõstavad käe ja vastavad

küsimustele.

20 – 30 Põhiosa 1. Õpetaja küsib laste käest milliseid

1.Lapsed vastavad küsimustele

20

min.

kodulinde nad teavad?

2. Õp näitab ükshaaval kana-, pardi-,

hane-, kukepilte ja küsib kes on

pildil

3. Õp küsib kas lapsed teavad

milliseid hääli need linnud

teevad?

4. Õp ütleb lastele, et nüüd mängime

mängu „Kelle hääl see on?“

Õp mängib arvutist kana-, pardi-,

hane-, kukehääli.

5. Õp jagab lapsed 4 grupiks

(loendades neljani) ja annab igale

gupile ühe linnu pildi.

6. Nüüd palub õp lastelt

rühmaruumis leida üles nende

käes oleva linnu elupaiga pilt

7. Õp laseb igal grupil rääkida miks

nad just selle pildi / koha valisid

8. Õp loeb ette luuletuse

„Lihavõtted“

9. Õp palub lastel istuda laua taha

10. Õp tutvustab lastele töölehtedel

olevaid ülesandeid

2.Lapsed vastavad küsimustele ja

häälivad sõnu

3.Lapsed matkivad lindude häälitsusi

4.Lapsed arvavad millist linnu häält

nad kuulevad

5.Lapsed loendavad 4ni ja

moodustavad grupid.

6.Lapsed otsivad eelnevalt õpetaja

poolt rühmaruumi peidetud pilte

lindude elupaikadest

7.Lapsed seletavad oma valikut (kas

nad teavad seda kuskilt või on ise

näinud)

8.Lapsed kordavad õp järgi luuletust

9.Lapsed istuvad laua taha

10.Lapsed täidavad töölehti ja

vajadusel küsivad abi

5 min.

Lõpetamine

1.Õp kutsub lapsed ringi, kordab mis me

täna tegime? Piltide abil korratakse kana,

kuke, pardi ja hane välimust ning

elupaika. Kõik koos loevad töölehelt

luuletust „Lihavõtted“

2.Õp kiidab lapsi ja kõik plaksutavad

kõigile

1.Lapsed kordavad õpitut ja loevad

luuletust

2.Lapsed plaksutavad koos õpetajaga

Lisa 1

Kes on täna meiega?

Hanna / Oliver on täna meiega.

Laulu korratakse nii kaua kuni kõigi nimed

on laulus ühe korra nimetaud.

Lisa 2

PAJUTIBUD PEHMED, HALLID

OKSAL REAS ON NAGU PALLID.

JÄNESED JA TIBUD KOOS,

TANTSIVAD NÜÜD

TANTSUHOOS.

21

KODULINNUD

1.KIRJUTA PILDI ALLA LINNU NIMI. KASUTA ALL OLEVAID

TÄHTI.

A A A A H I U N N K K K K P R T

2.ARVUTA JA VÄRVI ÕIGE ARV MUNE

9 - 3 =

2 + 5 =

4 + 1 =

22

3.LISA PUUDUV TÄHT JA VÄRVI PILT

LIHAVÕTTED

PAJUTIBUD PEHME , HAL ID

OKS L REAS ON N GU PALLID.

JÄN SED JA TIBUD K OS,

TANTSIVAD N D TANTSUHOOS.

23

I õppe- ja kasvatustegevuse tagasiside

Kohal 19 last.

Nädalateema: Kodulinnud

Tegevuse teema: Koduaia sulelised

Ettevalmistatud õppe- ja kasvatustegevus oli lastele sobiva eakohasuse järgi

planeeritud. Konspektiga tutvumise järel sai praktikant mõned soovitused nii

eesmärkide kui sisu osas:

kuna Poku rühma lapsed on enamuses väga hea lugemisoskuse ja hea

mäluga, siis võiks luuletuse päheõppimine kuuluda tegevuse põhiossa,

tegevuse lõpuosas saavad lapsed sellesama luuletuse tähelünki töölehel

täita.

Liitmine ja lahutamine peaks jääma 10 piiresse, sest hetkel olime oma

järjega jõudnud arvu ja numbrini 10. Samuti soovitasin lahutamistehte 12-

3 asendada lihtsama tehtega. Enamus lastele valmistab hetkel lahutamine

veel raskusi – iseäranis on tehe erinevate 10-ndite vahel.

Soovitasin eelnevalt läbi mõelda ja siis konspekti lisada „ruumi

ettevalmistuse“ (vahendid ja nende paigutus ruumis), mis hõlbustab

kindlasti tegevuse läbiviimist.

Leida võimalusi sõnade häälimiseks - see kinnistab lugemise (eel-)oskust.

Ruumi kasutamise planeerimine: arvutiekraani ette pole mõttekas kutsuda

korraga tervet rühma, sest osal lastest jääb sel juhul vajalik teave saamata.

Soovitan tööd alagruppides, kasutades seejuures õpetaja abi.

Praktikant kasutas nimetatud soovitusi ja tegevus õnnestus igati. Lastele meeldis

kuulata ehedat kodulindude häält arvutist ja erinevad mõistatamisküsimused.

Tööleht oli peale matemaatikaosa korrigeerimist lastele jõukohane ning nad

täitsid seda meeleldi. Värvimispildi jõudsid ära värvida pooled lastest, ülejäänud

värvisid edasi õhtupoolikul. Vahva luuletus jäi lastele kohe meelde ja seda

lugesime veel edaspidigi.

Maili Voitka

Tartu Kivikese lasteaia

vanemõpetaja

24

Kooskõlastatud

..........................

(juhendaja)

II ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA

Kuupäev: 09.04.2015 Lasteaed: Tartu lasteaed Kivike



Mina ja keskkond: laps teab sibula osasid ja istutab ise sibula. Laps teab sibula kasulikke

omadusi.

Keel ja kõne: laps õpib luuletust „Lumikelluke“

Kunst: laps õpib lillepoti kaunistamist

Teema : LÕBUS SIBUL

Vahendid: sibula pilt, sibul, ~2 l plastikpudel korgiga ( laps toob kodust), muld, sibulamugul

(~24tk), silmade kleepsud, PVA liim, punast värvi veekindel marker.

Ruumi / tegevuse ette valmistus: plastikpudelite lõikamine sobivaks, plastikpudeli

kaunistamiseks vajalikud vahendid lastele lauale (PVA liim, silmadega kleepsud, pudeli

korgid, muld, sibula mugul),


5-10

min. Sissejuhatus

4. Õpetaja kutsub lapsed vaibale

istuma

5. Laste kohaloleku kontroll Pokude

laulu abil „Siin on…“ lisa1

6. Õpetaja küsib:

Mis aastaaeg on?

Mida võiks tähendada vanasõna

„Mida külvad kevadel seda lõikad

1.Lapsed kogunevad ja istuvad vaibale



3.Lapsed tõstavad käe, vastavad

küsimustele ja arutlevad vanasõna üle

20 – 30

min.

Põhiosa 11. Mis kuu on?

12. Täna õpime Heljo Männi luuletust

„Lumikelluke“ lisa2

13. Mõista – mõista mis see on ?

Silmad paneb nutma, aga

1.Lapsed vastavad Aprill.

2.Lapsed õpivad luuletust. Õpetaja

loeb 1 rea ette siis kordavad lapsed

koos temaga.

3.Lapsed pakuvad mõistatuste

vastuseid ja esitavad õpetajale

25

südant ei liiguta?

Seest siiruviiruline, pealt

kullakarvaline? 14. Häälime sõna S-I-B-U-L

B-millist tähte kasuame selle

märkimiseks? Aga mis saab kui

paneme hoopiski P? S-I-P-U-L 15. Mida on sibulal kasvamiseks vaja

16. Mis juhtub sibulaga kui mulda,

õhku, vett, valgust või sooja pole

17. Millise kujuga on sibul:

ümmargune. Meie ring on ka

ümmargune. Teeme nüüd pooliku

sibula kujulise ringi .

18. Sibula osade vaatlemine.

SIBULAPEALSED ON

MAAPEALSED LEHED

SIBULASOOMUSED ON

MAA-ALUSED PAKSENENUD

LEHED

SIBULAKAND ON SIBULA

VARS

JUURED

19. Õp küsib kas keegi teab miks on

kasulik sibulat süüa (tugevdab

südant, muudab luud tugevaks,

pakub kaitset paljude haiguste

vastu).

20. Täna istutab igaüksteist endale

sibula aga enne seda kaunistame

pudelid kuhu sisse me sibulad

istutame. Õp palub lastel lauda

oma kohale istuda (eelnevalt on

õp lauale kõik vajalikud asjad

valmis pandud)

21. Õp räägib lastele mida nad

tegema peavad: „PVA liimiga

liimige oma pudelile silmad ja

korgist nina. Värvilise markeriga

saate ka suu joonistada.

22. Kui pudelid on valmis siis täitke

pudel märgistatud triibuni

mullaga.

23. Nüüd vaadake tähelepanelikult

oma mugulaid. Te peate vajutama

mugula mulda juured all pool,

muidu ei lähe sibul kasvama. Kui

mõistatuse

4.Lapsed häälivad sõnu. Alguses kõik

koos siis eraldi.

5.Lapsed vastavad: mulda, õhku, vett,

valgust, (sooja temperatuuri).

6.Lapsed vastavad: sibul ei kasva /

sibul närtsib ära

7.Lapsed istuvad kaarjalt

8.Lapsed vaatlevad sibulat ja arvavad

millise osaga on tegu.

9.Lapsed tõstavad käe kui teavad

vastust

10.Lapsed istuvad laua taha oma

kohale.

11.Lapsed kuulavad ja alustavad

tegevust

12.Lapsed täidavad pudeli mullaga

13.Lapsed vajutavad sibulamugulad

mulda.

26

abi on vaja tõsta käsi.

24. Kui sibulamugul on mullas siis on

teda natuke kasta vaja.

25. Õp palub lastel oma laud ära

koristada ja vaibale istuma tulla.

14.Lapsed kastavad oma mugulaid

15.Lapsed koristavad oma laua ja

istuvad vaibale.

5 min.

Lõpetamine

1.Õp kutsub lapsed ringi ja kordab mis

me täna tegime / teada saime?

Saime teada vanasõna „Mida

külvad kevadel seda lõikad

sügisel“ tähenduse

Kordame „Lumikellukese“

luuletust

Tutvusime mõistatustega

„Sibulast“

Õppisime sibula osasid

Saime teada miks on kasulik

sibulat süüa

Kaunistasime pudeli ja istutasime

sibulamugula

2.Õp kiidab lapsi ja plaksutab lastele

1.Lapsed kordavad õpitut ja loevad

luuletust

lapsed kuulavad

lapsed kordavad luuletust

lapsed kuulavad

lapsed kuulavad

lapsed kuulavad

lapsed kuulavad


Lisa 1

Pokude laul „Siin on….“

Lisa 2

LUMIKELLUKE

Heljo Mänd

Tilistades õiekuljust,

Ilmub esimene lill,

Vaatab ringi, tulvil uljust -

Ma ei karda sind, aprill.

28

II õppe- ja kasvatustegevuse tagasiside

Kohal 22 last.

Nädalateema: Kevadised tööd ja tegemised aias ja põllul

Tegevuse teema: Lõbus sibul

Praktikant Tea Hermann planeeris lastele eakohase ja haarava integreeritud

õppe- ja kasvatustegevuse. Laste kohalolek oli sel päeval 92% ja kuna kõik

tahtsid aktiivselt tegevuses osaleda, tekkis mõningaid probleeme rühma

distsiplineerimisega. Juhtisin praktikandi tähelepanu järgmistele nüanssidele:

näitvahenditele, mis peavad olema lastele hästi nähtavad ja mõistetavad

ning nii palju kui võimalik naturaalsed;

enamasti on vajalik ka kunstitegevuses näidistööd lastele tutvustada;

vahendite ettevalmistusele (lõikumine, jagamine jmt.) tuleb planeerida

aeg – soovitavalt väikese varuga.

soovitan tööd alagruppides: 1 osa kaunistab istutus potte, 2.osa tegeleb

mulla potti panemisega, 3.osa istutab sibulat ja kastab. Eriti saab seda

kasutada kui lastega tegeleb korraga 3 töötajat.

Tegevus õnnestus osaliselt – vajaka jäi sedapuhku viidatud nüansside mitte ette

nägemine. Samas õppis praktikant sellest tegevusest ise väga palju ja pean seda

kogemust väga positiivseks.

Maili Voitka


vanemõpetaja

29

Kooskõlastatud

..........................

(juhendaja)

III ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA

Kuupäev: 07.05.2015 Lasteaed: Tartu lasteaed Kivike



Mina ja keskkond: laps õpib juniste järgi orienteeruma Tartu linnas; laps tunneb ära Jaani

kiriku, Tartu Ülikooli, Raekoja – Raekoja platsi, Kaarsilla ja „Kivikese“ lasteaia; laps

kinnistab teadmisi kodukoha loodusest (tutavad puud / lilled tee peal); laps kirjeldab

võimalikke ohte liikluses

Keel ja kõne: laps tutvub luuletus / mõistatus / legend kohtadest kuhu me läheme; laps

harjutab / oskab häälida kohanimetusi; laps harjutab / oskab veerida / lugeda kohanimetusi

Matemaatika: laps orienteerub juhiste järgi paremale, vasakule; laps harjutab loendamist (mitu

last täna kohal on)

Tunnetus ja õpioskused: laps tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi

Sotsiaalsed oskused: laps järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme

Kunst: laps valib tööst lähtuvalt sobivad motiivid või vahendid oma pildi joonistamiseks; laps

keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstitöö

Teema : GPS KUNST TARTU KESKKLINNAS

Vahendid: mobiiltelefon / tahvelarvuti ENDOMONDO programmiga,arvuti, valged paberid /

kaardil oleva mustriga paberid igale lapsele, pliiatsid igale lapsele, helkurvestid, printer kaardi

välja printimiseks.

Tegevuse ette valmistus: eelnevalt marsuut läbi kõndida, paberid ja pliiatsid laste lauale

valmis panna, kaart välja printida.


5-10

min. Sissejuhatus

7. Õpetaja kutsub lapsed enda juurde

8. Laste kohaloleku kontroll Pokude

laulu abil „Siin on…“ lisa1

1.Lapsed kogunevad ja istuvad õp

juurde ringi



30

9. Õpetaja küsib:

Mis aastaaeg on?

Mis päev on?

Mis on tänane kuupäev?

3.Lapsed tõstavad käe, vastavad

küsimustele ja arutlevad vanasõna üle

20 – 30

min.

Põhiosa Gps kunst. Kõnnid punktikd läbi

orienteerudes õpetaja juhistest (paremale-

vasakule).

1. Täna läheme teiega jaluama Tartu

kesklinna ja uudistame mis meile

tee peale jääb

2. Mõnes kohas räägin ma teile loo

või legendi sellest kohast

3. Terve see aeg kui me jalutame

jäädvustab meie teekonda üks

programm „Endomondo“

4. Kui me tagasi lasteaeda jõuame

siis te saate endale pildid meie

teekonnast ning siis te saate

joonistada mingi kujundi vms

mida see teekonna kujutis teile

meenutab 5. Lapsed paneme nüüd õueriided

selga ja läheme Tartu linna

seiklema 6. Õp juhendamisel liigutakse

lasteaiast – Jaani kiriku juurde –

siis edasi Ülikooli juurde– siis

Raekoja platsi – kaarsilla juurde –

ning lõpetame Kivikese lasteaia

juures

1 – 4. Lapsed kuulavad ja küsimuste

tekkimisel tõstavad käe.

5.Lapsed panevad õueriided selga

6.Jaani kiriku juures kuulavad lapsed

legendi. Ülikooli juures häälivad

lapsed Ülikooli sildilt Ülikooli nime.

Raekoja platsis, kaarsilla juures räägib

õpetaja nende kohtade kohta legendi,

lapsed kuulavad.

5 min.

Lõpetamine

1.Kui lapsed lasteaeda jõuavad siis

võtavad nad õueriided seljast ning istuvad

oma kohale laua taga.

2.Õp näitab lastele kaardil olevat kujundit

ning küsib mida see neile meenutab.

3.Õp palub, et lapsed hakkaksid seda pilti

joonistama / lõpetama / värvima mida see

kujutis neile meenutab.

4.Samal ajal kui lapsed joonistavad küsib

õp lastelt:

nimeta Tartu linna kohti, mida

1.Lapsed võtavad lasteaeda jõudes

õueriided seljast ja istuvad laua taha.

2. Lapsed pakuvad näiteks : teekannu,

sussi, mootorsaage, „pöial püsti“ pilti /

like, siili, pika koonuga hunti vms. 3. Lapsed joonistavad

4.Lapsed vastavad küsimustele

31

nägid tee peal

5.Õp kiidab lapsi ja plaksutab lastele


Lisa 1

Pokude laul „Siin on….“

LEGENDIDE VALIKUD

JAANI KIRIK.

Mitukümmend aastat peale Tartu linna asutamist kui see linn kandis veel Tarbatu nime,

otsustati sellesse paika kirik rajada. Ehitustöid oli väga raske teostada, sest ei olnud sobilikku

materjali. Majad olid tehtud puidust, kuid kirikut taheti ehitada kividest. Linnaelanikud

kurtsid oma muret kõikjal. Ühel päeval jõudis see jutt linnast küllaltki kaugel metsade ja

põldude vahel elava talumees Jaanini.

Jaan oli töökas mees ja otsustas linnarahvale appi minna. Selleks läks ta kõigepealt oma

lemmikloomade juurde ja asus nendega läbirääkimisi pidama. Kõhe sai ta hobuse nõusse, et

viimane hakkaks linna kive vedama. Koeral palus ta tulla ehitusplatsile valvuriks. Kassi

kutsus Jaan kaasa linnas elavate hiirte peletamiseks, sest muidu oleks võinud närilised ehitust

lõhkuma hakata. Väsimuse peletamiseks ja meeleolu rõõmsamaks muutmiseks palus ta

ehituplatsi köhale oma metsatuka linnukesed laulma. Ehitus kestis vaatamata loomade

abistamisele aastaid. Sellest sai linna kõige ilusam ehitis, sest Jaan oli sinna pannud oma

südame ja hinge.

Kirikut nähes, tahtsid ka linnaisad Jaani kuidagi tänada. Tänutäheks tehtud töö eest hakkas see

kirik Jaani nime kandma ja kannab seda tänaseni. Nii tugev kui oli ehitaja Jaan ,on olnud ka

see ehitis, mis on kõigi aegade kiuste ikka püsti püsinud. Sellest kaugest ajast peale on Jaani

kirikut üheks erilisemaks selle linna ehitiseks peetud

EMAJÕGI

Ükskord vanal hallil ajal elas maakolkas üks pere. Nad olid väga õnnetud, sest kõdu ümbruses

olid kõik veekogud ara kuivanud ning nad pidid vett väga kaugelt tassima. Juhtus nii, et peres

jäid kõik peale ema haigeks ning vett oli väga hädasti vaja. Ema võttis siis selle pika teekonna

üksi ette ja läks jala kaugelt järvest vett tooma. Jõudis õnnelikult järveni, ammutas ämbrid

vett täis ja hakkas kõdu poole minema. Ta oli aga nii väsinud, et magas lausa kõndimise peal.

32

Ta kõmistas ning ämbrid kalli veega läksid ümber. Ema hakkas lohutamatult nutma. Tema

pisaratest ja ümberläinud veest hakkas tekkima jõgi. Ema nuttis ning jõgi muudkui kasvas.

Järsku nägi ta oma lapsi, kes tõttasid talle vastu. Eapsed teatasid rõõmsat uudist, et nende

koduõuest voolab jõgi läbi. Jõgi on kristallselge veega ning nad ei pea enam kunagi vee pärast

muretsema. Ema auks, kellest jõgi alguse sai, nimetati see Emajõeks.

RAEKOJA PLATS

Elas kord vanal ajal Tartu linnas üks mees,kelle nimi oli Gustav Rae.Kuna talle meeldis väga

puhtus, siis oli ta teada tuntud Tartu kojamees. Gustav erines väga teistest inimestest, kuna

talle meeldis, kui tema asjad olid teiste inimeste jaoks haruldased. Kuna Gustav tahtis olla

teistest erinev, pidi ta leiutama pidevalt uusi asju, mida ta aga teha ei osanud. See-eest

uuendas ta teiste leiutajate leiutatud asju.

Kõigepealt leiutas ta telliskivi. Kõik inimesed ehitasid endale maju kividest, need olid küll

ilusad, aga Gustav tahtis midagi muud. Lõpuks leiutanud telliskivi, ehitas ta nendest endale

suure maja. Ja kõik inimesed käisid vaatamas tema erilist maja ning Gustav oli endaga rahul.

Ta hoidis maja ümbruse väga puhta ja oli rahul, et teised imetlesid seda maja.

Natukese aja pärast hakkasid ka teised selliseid maju ehitama ja Gustavi tuju läks ara, polnud

ta ju enam eriline. Siis otsustas ta ehitata elumajale torni, ikka hästi kõrge ja uhke. Olid ju

ennem tornid vaid kirikutel. Ja jälle oli ta endaga rahul, sest linnarahvas käis jälle ümber ta

maja ja imetles seda. Ikka igal hommikul koristas ta oma maja ümbruse hästi puhtaks.

Möödus veel mõni aeg ja jälle ei tundunud härra Raele, et ta on kuidagi eriline ning ta

otsustas torni ehitada kella. Ta nuputas välja samasuguse kella kui teistel inimestel laual või

seinal rippus, kuid iga viieteist minuti tagant häält tegija igal täistunnil ka muusikat mängis.

Ta pani suure ja uhke kella torni ning jälle olid inimesed üllatunud ja ikka käisid ja jalutasid

ümber härra Rae maja. Gustav Rae oli endaga rahul.

Kuna ta aga iga päev maja ümbert ikka natuke maad kaugemalt ja kaugemalt kõik väga

puhtaks tegi, siis ei julgenud inimesed ka tema maja lähedale omale maju ehitada. Nii tekkiski

suur, avar ja väga korralikult hooldatud majaesine.

Linnarahvale meeldis sellel platsil puhkepäevadel jalutamas käija, vaadata ilusat maja ja

kuulata kellamuusikat. Tänutäheks hakkasid nad kutsuma härra Gustav Rae maja Rae-Kojaks.

Sellepärast on tänini keset Tartu linna raekoda uhke kellatorniga ja ilus ning suur raekoja

plats, mida tänutäheks väga korralikule kojamehele Gustavile, püütakse alati sama puhta j a

korralikuna hoida, kui kunagi vanal ajal, kui härra Rae seda ehitas.

33

KIVISILD

Palju aastaid tagasi elas Tartus üks maffiaperekond, kes pidasid siin oma ärisid ja võimutsesid

linnas. Nad pidasid ka teistel aaridel silma peal, et kõik ausat teed läheks. Linnas oli ka neid,

kes ei tahtnud ausat äri ajada ja proovisid varastada firma tagant, et oma taskuid täita.

Maffiaperekond otsustas varastajaid ja valetajaid käristada, uputades nad Emajõkke, mis oli

Tartu ainus veekogu. Nii olid teinud nende esivanemad ammustest aegadest ja nii tegid

nemadki.

Kord läksid maffiapere käsilased jälle üht ebaausat töölist uputama. Jõudes Emajõe aarde

hakkasid nad mehele kivi jala külge siduma, kui avastasid, et jõgi on suve pika põua järel

madalaks jäänud, isegi kõige sügavamas köhas ei ulatanud vesi rinnuni. See oli katastroof,

sest maffiabossi käsku täitmata ei julenud keegi jätta, see oleks maksnud nende enda elu.

Käsilased läksid siis maffiaemanda juurde, kes andis neile nõu ehitada sild. Osteti siis puitu ja

kutsuti meistrid, sild sai valmis. Õige pea tulid aga suured sajud ning jõevesi tõusis kõrgele ja

viis silla minema. Nüüd soovitas emand osta paat, millega ohvrid jõe peale saaks viia. Maffia

käsilased ostsid kalameestelt suure ja uhke paadi, kuid ilusad paadid meelitavad vargaid ja

varsti oli paat jäljetult kadunud.

Käsilased valmistusid juba meeleheites oma hukuks, kui tulid mõttele ehitada kividest sild,

sest kivid on tugevad, seda ei saaks ara viia ei vesi ega vargad. Uus sild saigi nimeks Kivisild.

Kui Kivisillalt oli vette heidetud juba palju varganägusid, mõistis linnarahvas, et nüüd enam

karistuseta ei pääse ja hakkasid ausateks inimesteks. Sellest peale hakati silda käsutama jõe

ületamiseks ja sellest sai side kähe käida vahele.

36

III õppe- ja kasvatustegevuse tagasiside

Kohal 22 last.

Nädalateema: Kevadised tööd ja tegemised aias ja põllul

Tegevuse teema: GPS kunst Tartu kesklinnas

Praktikant Tea Hermann valmistas ette põneva ja uudse tegevuse, mis oli

avastamisrõõmu pakkuv ka mulle, juhendajale. Tegevuse sisu osas jäin

praktikandi looduga rahule ja jäin huviga kokkulepitud päeva ootama.

Jalutuskäigu ajal sadas küll pisut vihma, kuid see ei seganud meid. Meie

lasteaed asub Tartu linnas väga soodsas asukohas – lähedal on kesklinn, teatrid,

pargid, Emajõgi, muuseumid jne. Oleme seni käinud Pokudega palju

ümbruskonda vaadelnud ja uurinud, sest pean koduloolist printsiipi õppe- ja

kasvatustöös väga oluliseks. Lapsed kuulasid huviga Tea poolt etteloetud

põnevaid legende ja arvasid ära, mis kohaga tegu.

Tagasi jõudes said lapsed endale teekonna kujutisega paberid, mille põhjal

pakuti väga vahvaid mõtteid, mida see kujutis tekitas. Näited: koletis, lind,

orav, inimene hoiab lilli käes, lipp, pöial püsti, hambahari, mootorsaag, laev,

kobras. Usinalt hakati saadud kujutist erinevate joonistusvahenditega

täiendama. Tulemuseks olid väga toredad pildid, mida lapsed kõigile

tutvustasid.

Antud tegevus läks igati korda, pakkudes elamuse nii lastele kui mulle.

Maili Voitka


vanemõpetaja

Praktikant Tea Hermanniga oli väga meeldiv koos töötada, kindlasti saime

mõlemad sellest ohtralt uusi mõtteid ja kogemusi. Soovin Teale edaspidiseks

uudseid mõtteid, tegusaid teostusi, jõudu kooli lõpetamiseks, toredaid ja

toAetavaid kolleege ja ikka samasugust sära silmisse!

Aitäh!

Praktika juhendaja Maili Voitka

37

8.KORRALDATUD ÕPPEKÄIGU KONSPEKT / PILDID

Õppekäigu sidusin 3 avatud tegevusega. Käisime lastega Tartu linnas GPS kunsti tegemas

ning linna legendidega tutvumas. All pool on mõned pildid laste töödest ning õppekäigu

kuulutus.

38

TARTU LINNALEGENDID LÄBI GPS KUNSTi

7. mai külastame lastega kohti Tartu linnas ja räägime nende kohtade

tekkelegendidest.

Linnas läbitud teekond salvestatakse Endomondo prgogrammiga

mille abil saavad lapsed hiljem enda teekonnast pilte joonistada.

39

9.PRAKTIKAJUHENDAJA TAGASISIDE

Analüüs praktikant Tea Hermanni tegevuse kohta

Tartu Kivikese lasteaia Pokude rühmas.

Kohtusime praktikndiga esmakordselt veebruari algul, mil Tea tutvustas

eesseisva praktika olemust: dokumentatsiooni ja eesmärke. Leppisime esmalt

kokku praktikandi poolt vaadeldavate päevade kuupäevad veebruaris-märtsis

ning selle, et praktikant viib oma tegevused läbi mõlemale osapoolele sobivatel

kuupäevadel aprillis-mais.

Esimesel kokkulepitud vaatluspäeval veebruarikuus tutvus praktikant Tea

Hermann laste ja rühmatöötajatega, samuti viis end kurssi Pokude rühma

päevakava, nädala- ja aastaplaaniga. Lisaks sai praktikant uurida meie rühmas

läbiviidavat lapse arengu hindamise viise ja arengumappi ühe lapse põhjal.

Praktikant Tea Hermann on väga kohusetundlik, pidades kinni kõikidest

sõlmitud kokkulepetest.

Tööks koolieelikutega ja kolleegidega lasteaias on Tea Hermannil väga head

eeldused. Ta on avatud, positiivne, koostlööaldis, julgeb küsida-uurida, omab

head analüüsioskust. Lastega leidis kohe ühise keele ja lapsed võtsid ta ruttu

omaks.

Praktikant Tea Hermann viis Kivikese lasteaia Pokude rühmas (6-7-aastased

lapsed) läbi 3 vaatlust ja 3 enda poolt ettevalmistatud integreeritud tegevust. Ta

esitas 5 päeva enne tegevuste läbiviimist tegevuse konspekti – see oli piisav aeg,

mis võimaldas minul tutvuda planeerituga ja praktikandil teha mõned

soovituslikud muudatused. Peale tegevusi arutlesime läbiviidu üle.

Lisaks koostas praktikant ühe koolivalmiduskaardi, mille juures andsin

mõningaid nõuandeid nii sisulise poole kui sõnastuse osas. Sisulise poole

täpsemal kirjeldamisel palusin praktikandil veelkord tähelepanu pöörata lapse

eeloskustele matemaatikas ja emakeeles. Praktikant toimis vastavalt nõuannetele

ja koostas lõpuks nõuetekohase koolivalmiduskaardi.

Maili Voitka


vanemõpetaja

40

10.KOKKUVÕTTEV ENESEANALÜÜS

MINA

ÕPETAJANA

KOGEMINE UUE TEGEVUSE

RAKENDAMINE. Enda jaoks kõige

suurema kogemuse sain viimast

tegevust / õppekäiku läbi viies.

Mõistsin kui huvitav on GPS kunsti

tegevuse planeerimine ja läbi

viimine. Kavatsen kindlasti seda ka

edapidi teha.

KAVANDAMINE, MIDA TEEN JÄRGNEVALT. Praktika

käigus jõudsin selgusele, et praeguse rühma vanus kus

töötan ei sobi minule hetkel. Lapsed vanuses 2-7 on liiga

suure vanuse vahega ning arvan, et mul on hetkel selleks

liiga väha kogemusi. Soovin töötada rühmas kus on

lapsed väiksema vanuse vahega. Nii siis kandideerisin ja

sekkest sügisest alustan tööd lastega 2-3 ning

loodetavasti saan nende õpetaja olla kuni nad kooli

lähevad. KIRJELDUS. Selle praktika

jooksul vaatlesin 3 avatud

tegevust ja viisin läbi 3 avatud

tegevust. Kolmanda tegevuse

sidusin õppekäiguga, tehes

koos lastega GPS kunsti Tartu

keskklinnas. Vaadeldud

tegevused andsid mulle

mõtteid ja inspiratsiooni kuidas

olla parem õpetaja.Tegevuste

läbi viimine andis mulle

kogemuse kuidas olla

koolirühma õpetaja ja läbi

viidud tegevuste analüüsimine

koos juhendajaga andis mulle

mõtteid kuidas mõnda asja /

tegevust paremini teha.

HINDAMINE. Praktikale minnes oli mul hirm kuidas selles

vanuses suure lasterühmaga hakkama saada, kuidas nendes

huvi tekitada ja smas ennast kehtestada. Juba praktika

esimesel päeval võtsid lapsed mind omaks ja juhendaja oma

sõbralikku suhtumisega suutsid minus hirmu vähendada.

Muidugi alguses oli raske tegevusi paberile panna kuid

praktika lõppedes mõistsin, et saan sellega hakkama ning

mida rohkem tegevusi teen seda paremaks need muutuvad.

PÕHJENDAMINE. Teist avatud

tegevust läbi viies oli mul raskusi

laste korrale kutsumisega. Peale

tegvust ennast analüüsides arvan,

et see juhtus kuna koolis, tööl ja

isiklikus elus oli raske periood

ning olin sel hetkel väsinud.

Lapsed tajuvad pingeid ning usun,

et see võis ollagi põhjus kuna

kolmas tegevus õnnestus mul

väga hästi

TÄHENDUSE LOOMINE, MIDA

ÕPPISIN. Kõike mida ma õppisin

ja kogesin pole võimalik

sõnadesse panna, kuid sain

kogemusi kuidas 6-7a lastele

õppetegvusi planeerida ja läbi

viia ning samuti sain suurepärase

kogemuse. Mul vedas väga

juhendajaga ning tänu temale

sain ka enda tulevikule uusi

plaane. Nimelt minu juhendaja oli

selles lasteaias ka

muusikaõpetaja ning kuna mulle

väga muusika meeldib siis

kavatsen ka ise edasi õppima

minna

tallinna Ülikool · et juhendaja analüüsiks minu avatud tegevusi ja annaks mulle tagasisidet....

Documents