tallinna Ülikool kasvatusteaduste instituut · lapse arengu hindamine 7 kasutab kontrollitult...

Tallinna Ülikool

Kasvatusteaduste Instituut

Kerlin Kalda

LAPSE ARENGU HINDAMINE

Iseseisev töö

Juhendaja: Kaja Adra

Tallinn 2015

Kerlin Kalda Lapse arengu hindamine

2

Lapse nimi: Mari Murakas (nimi muudetud)

Lapse vanus: 3 aastat 10 kuud

Vanemad: abielus

Kodune keel: Eesti keel

Laps käib lasteaias alates 2014 aasta sügisest ja 3 hommikupoolikut nädalas, muidu

on kodune. Lasteaeda magama on jäänud mõned üksikud korrad. Kodus kasvab 1 a ja

8 kuune õde. Haigusi põeb harva.

Vaatleja: Kerlin Kalda

Lapse vaatlus toimub kodus ja mänguväljakul, hoidjaga koos olles. Laps tunneb

hoidjat sünnist saati.

Lisainfo

Last tunnen tema sünnist saati, seega saan teha põhjalikuma arengukirjeldusega.

Miinuseks on see, et ma ei näe teda lasteaias ja tema käitumist sellises olukorras.

Lapsega veetsin koos 4 päeva, teda hoides. Olime kodus või käisime õues ja

ühiskondlikul mänguväljakul. Laps puutus päevade jooksul kokku mänguväljakul

olnud lastega, õega, naabritüdrukuga ning vanema eelkooliealise sugulasega.

Toimetasime päeva vältel erinevate koduste tegemistega (söömine, magamine,

multika vaatamine, koristamine) ning mängisime ja meisterdasime. Mari käib kunsti-

ja muusikaringis ning ujumas.

Meetodid

Kasutasin: arengu hindamise tabelit (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsoonikeskus, 2009)

Õppemänge "Pilvekese numbrimäng" ja "Tujumemoriin"

Õppetegevust "Kalakene Vahur"

2x 5- minuti vaaltust õues ja toas

Tahtsin välja selgitada, kas laps vastab eeldatavatele arengutulemustele. Millised on

tema sotsiaalsed-, kognitiivsed-, peenmotoorilised oskused ning emotsionaalne- ja

füüsiline areng.

Arengu hindamise tabelit täites kontrollisin oskuseid erinevate tegevustega:

1. Kirjanduspala "Sipsik ja kevadised veed" ettelugemine

2. Kunst: meisterdamine- kleepimine, lõikamine; joonistamine- guaššidega,

pliiatsitega

3. Pilvekese numbrimäng (lisa 1)


3

4. Tujumemoriin (lisa 2)

5. Jutukene "Kalakene Vahur" (lisa 3)

6. Rollimängud lasteköögis

7. Lego duplost majade ja raudtee ehitamine

8. Mänguväljakul võõraste lastega suhtlemise vaatlus (lisa 4)

9. Kodus rollimängu vaatlus (lisa 5)

10. Pallimängud ja turnimine õues

Lisaks kasutasin REKi "Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad" lapse arengu

eeldatavaid tulemusi kontrolliks.


4

3-5 aastase lapse arengu hindamise tabel

Arenguvaldkond Käitumise iseloomustus Kuupäev

1. Enesehinnang Kodus 04.04.15

Eemaldub esmasest hoidjast

raskusteta

+

Eemaldub, kuna kiindumussuhe

hoidjaga loodud (sugulane)

Loob õpetajaga silmsideme +

Hoidjaga loob

Loob õpetajaga

kiindumussuhte

+

Kiindumussuhe hoidjaga loodud

Leiab tegevust õpetaja abita +

Mängib kööginurgas, vaatab multikat

(paneb ise telekast tööle), joonistab

jne.

Otsib kontakti

mängupartneriga

+

Mängib õega, annab talle esemeid,

suunab õde tegevusele. Mängib

sugulasega rollimängu.

Võtab rollimängus rolle +

Mängib printsessi

Seisab oma õiguste eest +

Kui õde kisub asju ära, siis ütleb

talle, et need on tema omad. Ütleb

sugulasele, et ei taha seda mängida.

Teeb meeleldi midagi enda

jaoks

Olukorda ei teki

2. Emostionaalne areng Kodus 04.04.2015

Väljendab stressi lubatud viisil +

Kisab kui õde segab

Väljendab viha sõnades, mitte

tegudes

–/+

Ütleb küll sõnadega, kuid ikkagi

lükkab

Tuleb toime kurbusega +


5

Nutab ära ja mängib edasi

Tuleb toime üllatust tekitavate

olukordadega

Olukorda ei teki

Tunneb huvi ja

tähelepanelikkust teiste suhtes

+

Küsib küsimusi hoidja tegemiste

kohta, tahab aidata. Küsib teiste

sugulaste kohta.

Naeratab, on enamasti lõbus +

3. Sotsiaalne areng Mänguväljakul 05.04.2015

Vaatleb teiste mängu +

Mängib oma esemetega +

Mängib paralleelselt sarnaste

esemetega

+

Mängib teiste lasteg grupis +

Mänguväljakul seltsib teistega

Omab sõprussuhteid +

Sõbrad lasteaiast ja naabrid,

sugulased

Suudab liituda käimasoleva

mänguga

+

Ütleb "Mina tahan ka mängu"

Leiab endale rolli

käimasolevasse mängu

+/–

Teeb seda, mida vanemad lapsed

ütlevad

Lahendab mängukonflikte

lubatud viisil

+

Teeb seda nii sõnadega, või hakkab

nutma

4. Prosotsiaalne käitumine Mänguväljakul 05.04.2015

Väljendab muret teiste pärast +

Õde kukkus, oli mures kas ta sai

haiget

Suudab öelda, kuidas teine end

tunneb konfliktisituatsioonis

+

Mõistis, et teine tahtis ka seda

kühvlit


6

Jagab midagi teistega +

Annab midagi teistele +

Ootab oma järjekorda

rahulikult

+

Niheleb, aga ootab

Täidab reegleid rahulikult +

Aitab teisi ülesannete

lahendamisel

Olukorda ei tekkinud

Aitab abivajajat Olukorda ei tekkinud

5. Üldmotoorika areng Kodus/õues 7.05.2015

Jalutab trepist alla vahelduvate

sammudega

+

Jookseb, omades kontrolli

kiiruse ja suuna üle

+

Hüppab koos jalgadega +

Ronib vahenditel üles ja alla +

Viskab, püüab ja lööb palli +

Sõidab rattaga, tõukerattaga +

Kolmerattalisega

Liigutab jalgu rütmis +

Liigutab käsi rütmis +

6. Peenmotoorika areng Kodus 07.05.2015

Näitab käe eelistust, mis on... +

Haarab/joonistab jne parema käega

Kasutab vahendeid, mis

nõuavad käe liigutamist

randmest

+

Valab vett klaasi -

Avab ja kinnitab lukud, nööbid

ja krõpsud

+/-

Nööpidega ja lukuga vajab abi

Topib vahendeid avasse +

Kasutab kontrollitult

joonistamise/kirjutamise

vahendeid

+


7

Kasutab kontrollitult kääre +

Oskab lüüa haamriga naelu Ei proovinud

7. Kognitiivne areng Kodus 07.05.2015

Sorteerib objekte kuju ja värvi

järgi

+

Klassifitseerib objekte suuruse

järgi

+

Paneb objektid järjestusse,

seeriatesse

+

Tunneb ja loob mustreid +

Lihtsamaid

Loendab 20ni +

Leiab hulgale numbrilise vaste +

Kuni 15ne piires

Lahendab probleeme

konkreetsete vahenditega

??

Lahendab probleeme arvuti

abiga

Ei kasuta arvutit üldse

8. Kõnekeel Kodus 07.05.2015

Kuulab, ei räägi –

Küsib küsimusi

Annab 1-sõna vastuseid –

Annab pikemaid vastuseid

Annab lühivastuseid, fraase +

Ümiseb ja laulab +

Osaleb vestluses +

Räägib laiendatud lausetega +

Küsib küsimusi +

Oskab jutustada lugu +

9. Arenev kirjakeel Kodus 15.05.2015

Matkib kirjutamist +

Kirjutab nii laineid, kui tähti

Tõmbab horisontaalseid jooni +


8

Lisab tähesarnaseid kujundeid

oma kritseldustesse

+

Kirjutab üksikuid tähti, nime,

initsiaale

+

Kirjutab enda, isa, ema, õe nime ja

tähti

Hoiab raamatut õiget pidi,

keerab lehti

+

Matkib lugemist, kasutades

pilte

+

Jutustab pildi järgi kuuldud lugu

Jutustab lugusid suureneva

täpsusega

+

Eelmine kord loetud lugu korrates,

on lugu muutunud lapse jutustuses

täpsemaks

Teab, et trükitud tekst jutustab

lugu

+

10. Kujutavad tegevused Kodus 15.04.2015

Teeb üksikuid märke paberile -

Kontrollitud kritseldused ??

Baaskujundite joonistamine +

Joonistab ringi ja ovaali ja ruutu

Kombineerib ringe/ruute

joontega

+

Joonistab päikest +

Joonistab peajalgset +

Joonistab loomi, puid ja lilli +

Kombineerib kujundeid pildiks +

Taevas, maa, tegevus keskel

11. Fatnaasia, kujutlus Kodus 15.04.2015

Mängib rolli endaga, ise on

koer, konn

+

Võtab tuntud rolle või mõtleb

ise rolle välja

+

Mängib ema ja printsessi

Vajab kindlaid vahendeid rolli +


9

esitamiseks vajab Türgi printsessi riideid

Kasutab rollile omaseid

käitumismustreid ja iseloomu

+

Annab beebinukule ja õele süüa, teeb

süüa, vahetab nuku mähkmeid jne

Imiteerib kõhutantsu

Mängib kujuteldavate

esemetega

+

Katab hoidjale kujuteldava toiduga

laua

Kasutab keelt vajaminevate

vahendite loomiseks

+

Selgitab millist jooki ja sööki ette

paneb

Näitleb põnevaid ja ohtlikke

teemasid

-

Laiendab olemasolevaid

teemasid, ideid, detaile

+


10

Arengukirjeldus

Mari on väga aktiivne ja rõõmsameelne kolme aastane tüdruk. Talle meeldib

tegutseda erinevate mänguasjadega, meisterdada, joonistada ning mängida

rollimänge. Palju toimetab ta mänguköögis ning lego duplo klotsiega.

Sotsiaalsed oskused on Maril omandatud eale vastavalt. Mari on harjunud oma asju

jagama. Kui Mari satub konflikti olukorda, tõstab ta häält, võib hakata nutma.

Füüsiliselt ta üldjuhul haiget ei tee, kuid võib lükata. Eakaaslastega suhtleb aktiivselt

ning tahab nendega koos tegutseda. Samas oskab Mari üksinda mängida. Seda teges

räägib ise endaga, oma mänguasjadega ja annab ka neile rolli.

Kognitiivsetes oskustes on Mari pigem 5 aastase lapse tasemel. Oskab lugeda

lihtsamaid sõnu, kirjutada lihtsamaid sõnu. Loendab numbreid 100ni ning tunneb

numbreid 15ni. Mari paneb kokku 5-6 aastastele mõeldud puslesid. Mari teab

nädalapäevade nimetusi ning järjekorda.

Marile meeldib laulda ja ümiseda. Ta kuulab huviga muinasjutte, esitab küsimusi kui

miski jääb segaseks. Vastab küsimustele lausungitega. Mari mäletab palju asju, mis

juhtusid temaga kui ta oli noorem. Tal on elav ettekujutlusvõime ning ta mõtleb ise

lugusid välja.

Peenmotoorika on arenenud eale vastavalt. Saab hakkama liimi ja kääride

kasutamisega, hoiab õigesti pliiatsit. Guaššidega maalimisel tuleb meeldetuletada, et

pintslit peab loputama. Nööpide ja lukkudega vajab abi. Füüsiliselt on Mari liikuv ja

aktiivne. Talle meeldib joosta, hüpata ja palliga mängida. Püüab palli ja viskab seda.

Hüppab kahel- ja ühel jalal.

Enesekohased oskused on eale vastavad. Mari käib ise tualetis ja peseb käsi ning

kuivatab neid. Mari hoiab lusikat õigesti käes, suppi süües võib vajada põlle.

Emotsionaalselt on Mari rõõmsameelne. Kurbusest oskab ise üle saada. Mari mõistab

teiste tundeid ning tahab teisi abistada. Talle on iseloomulikud üsna tugevad

reaktsioonid, nii rõõmsad kui vihased. Armukadedust õe vastu esineb. Marile meeldib

olla iseseisev ning ta tahab asju ise teha. Mari satub ärevusse, kui peab jääma üksinda

võõramasse keskkonda (nt lauluring ja kunstiring). Kui lasteaias käimine on

muutunud rutiiniks on Maril sinna jäämine lihtne, siis kui rutiin katkeb (haigused,

reisid), siis ei taha ta enam sinna jääda, hakkab nutma.

Mina ja keskkond: Mari teab enda ees ja perekonnanime, oma sugu ning vanust.

Nimetab oma pereliikmeid, Vastab küsimiustele oma kodu kohta. Mari nimetab oma


11

lasteaia ja rühma nime, ning teab õpetajate nimesid ning nimetab rühmakaaslasi. Mari

nimetab pereliikmete tegevusi ja matkib lihtsamaid töövõtteid. Mari nimetab

kodumaisnaid ja sõidukeid. Mari teab Eesti lipuvärve. Mari rääib oma sünnipäevast.

Mari teab hea ja paha tähendust. Tervitab ja jätab hüvasti, palub ja tänab. Mari

lohutab sõpra, kes on haiget saanud. Mari teab hammaste hooldamise vahendeid ning

nimetab toiduaineid. Mari tunneb kehaosi ning osutab nimetamisel neile. Mari teab

reegleid ning ohtlikke esemeid, mida tema ei tohi üksinda võtta. Mari oskab nimetada

metsa, muru, lille ja puud, putukaid, tuttavaid loomi. Mari teab, et öösel on pime ja

päeval valge (eristab ööd ja päeva). Mari oskab nimetada talve ja suve iseloomulikke

nähtusi ning erinevaid ilmanähtusi. Mari tunneb mõningaid liiklusmärke ja seda,

milleks on vajalik helkur.

Keel ja kõne: Mari osaleb dialoogis, esitab küsimusi ja vastab rohkem kui ühe

lausungiga. Kasutab erinevat intonatsiooni vastavalt vajadusele (nt kui väike õde

magab, räägib vaiksemalt). Mõistab teksti, mis seotud tema kogemusega ja

tegevusega. Loeb peast ja kordab luuletust. Mari kirjutab lihtsamaid sõnu (ema, isa,

perekonnaliikmete nimed jne), loeb lihtsamaid sõnu. Kuuleb ära hääliku sõna alguses

või lõpus. Mari kasutab kõnes õigesti enamikku käändevorme. Kasutab käskivat

kõneviisi ja tegusõnu. Mari vaatab täiskasvanuga koos pildiraamatut ja keerab lehte,

jutustab piltide järgi ning kuuldud juttu.

Matemaatika: Mari osutab, kas ese kuulub hulka või mitte,. Moodustab paare.

Loendab 100 piires ning teab numbreid 15ni. Võrdleb kahte eset suuruse ja kuju

alusel. Eristab geomeetrilisi kujundeid. Leiab aastaaegadele iseloomulikke tunnuseid.

Määrab esemete ja teiste asukohta üleval, all, ees, taga.

Kunst: Mari tunneb rõõmu kunstitegevusest. Kritseldab ja jutustab oma pildi järgi.

Kaunistab ruumilisi ja tasapinnalisi esemeid. Muljub, näpistab ja veeretab

voolimismaterjali. Teeb sinna jäljendeid. Tõmbab horisontaalseid- ja vertikaalseid

jooni. Tõmbab pintsliga erineva suunaga jooni ja katab meeldetuletusel pinda.

Kortsutab paberit, kuid vajab abi rebimisega. Katab aluspinna liimiga. Vaatleb

raamatuillustratsioone. Näitab teistele oma kunstitöid ja kirjeldab neid.


12

Kasutatud kirjandus

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. (2009). Õppe- ja kasvatustegevuse

valdkonnad. (E. Kulderknup, Toim.) Tallinn: Studium.

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. (2009). Üldoskuste areng koolieelses eas.

(E. Kulderknup, Toim.) Tallinn: Studium.

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsoonikeskus. (2009). Lapse arengu hindamine ja

toetamine. (E. Kulderknup, Toim.) Tallinn: Studium.

Lisa 1

Pilvekese numbrimäng

Laste vanus: 3-7 aastat

Mäng sisaldab:

12 pilvekujulist lamineeritud numbrikaarti

78 lamineeritud lumehelbekest

78 lamineeritud vihmapiiska

4 lamineeritud + märki

4 lamineeritud - märki

4 lamineeritud = märki

Lamineeritud numbrikaardid vastuste kirjutamiseks

Tahvlimarker

Mängujuhis:

Tegemist on lihtsa matemaatilise mänguga, mida saab kasutada vastavalt vanusele ja

muuta mängu raskustaset. Mänguga saab õpetada nii numbreid, arve kui ka arvujada

ning kontrollida laste teadmisi. Esimest korda tuleks mängu lapsega koos mängida,

seejärel saab laps mänguga ise toimetada.

Kontollelement: Pilvede tagaküljel on tehtud täpid vastavalt numbrile, mis on pilve

peal, seega saab laps ise oma arvujada ja õiget vastust kontrollida.

Mänguvahendeid saab kasutada mitmel otstarbel ning mängul on mitu erinevat

varianti.

Mõned neist:

I variant: laps loendab lumehelbekesi/vihmapiisku (oleneb ilmastikust ja aastajast)

Eesmärk: Laps loendab arve (-12).

II variant: Õpetaja räägib lapsele, et tulnud on suur torm, mis on ajanud kõik pilved

segamini ja palub lapsel järjestada pilved numbrite järgi. Numbreid kasutada vastavalt

seatud eesmärgile või vanusele ja oskustele. Kui laps on näiteks 4-aastane, siis võiks

laps järjestada pilved numbritega 1-5. Kui laps on 6-aastane siis 1-12.

Eesmärk: Laps tunneb numbreid ning oskab järjestada numbreid.

III variant: Õpetaja räägib lapsele, et tulnud on suur torm ja ajanud kõik pilved sassi

ja palub lapsel järjestada pilved numbrite järgi. Seejärel ütleb õpetaja, et ka kurvad

lumehelbed/vihmapiisad tuleks oma koju tagasi aidata ja iga pilve külge kinnitada nii

mitu helvest/piiska kui pilvekene näitab. Kasutada numbreid vastavalt vanusele.

Eesmärk: Laps järjestab numbreid. Laps oskab loendada. Laps võtab vastava arvu

esemeid.

IV variant: Pilveid saab omavahel liita/lahutada ning vastused numbrikaardile

kirjutada.

Eesmärk: Laps loendab arve. Laps tunneb numbreid. Laps oskab võtta esemeid

vastavalt arvule. Laps liidab või lahutab arve. Laps kirjutab numbreid.

Iga õpetaja saab kasutada kaarte vastavalt oma soovile ning seatud eesmärkidele.

Võib kasutada ka numbrikaarte numbrite õpetamisel või täppidega kaardipoolt

loendamise õpetamiseks. Laske fantaasial lennata!

Lisa 2

TUJUDE MEMORIIN

Laste vanus: 3-7

Mänguvahendid: 12 komplekti nägudega pildikaarti

Mängujuhis:

MEMORIIN: Sega ära pildikaardid ja laota need pildid allpool lauale. Mängukäik on

nagu tavalisel memoriinil, kus tuleb leida ühesugused paarid, kuid kui laps on paarid

leidnud, tuleks tal kirjeldada, milline on pildil olev laps ning mida ta võib tunda.

EESMÄRK: Laps leiab samasuguse kaardi ning kirjeldab, mida tunneb laps pildil.

PILDIKAARDID: Pildikaarte saab kasutada ka vestlustes lastega. Arutleda, mida

tunnevad lapsed kaartidel, millised näevad nad välja, millised on nende ilmed jne.

EESMÄRK: Laps kirjeldab pilti ja arutleb pildikaardi sisu üle.

Lisa 3

Oli kord üks kalake. Tema nimi oli Vahur. Vahur elas oma perega koos ühes jõekeses,

mille nimi oli Põhjajõgi. Vahuri peres elasid emme, issi, väike vend Joosep ja suur

õde Miia. (Kes sinu peres elavad?) Kord juhtus selline kurb-kurb lugu, et Vahur

kaotas suures jõevoolus ära oma pere. Ta otsis vasaku kivi juurest (näita oma vasakut

kätt) ja paremalt pilliroo vahelt (näita oma paremat kätt), kuid ei leidnud ta ei ema,

isa, suurt õde Miiat ega väikest venda Joosepit. (Mis sa arvad, mis tunne Vahuril siis

oli kui ta pere kadunud oli?) Vahur muutus nii-nii kurvaks ja ta hakkas lausa nutma!

Kui Vahur natukene maha rahunenud oli otsustas ta, et otsib oma pere üles. Ta

kahtlustas, et tema pere oli läinud vasakule ja tema ise paremale kui jõgi hargnes.

(milline on sinu parem käsi? Milline on sinu vasak?) Nüüd pidi ta aga vastuvoolu

ujuma, et õige teeots kätte leida. Vahur teadis, et vanarahvas räägib, et kes proovib

kõigest väest, saab üle igast mäest! (mis sa arvad, mida see tähendab?, mis asi on

vanasõna?). Vahur treenis päeva-kaks ja kui õige hetk tuli sööstis kõigest jõust

vastuvoolu jõest üles. Tema pingutused kandsid vilja (mis see võiks tähendada?).

Vahur leidiski õige koha üles ja keeras ruttu vasakule jõekääru. Kuid teekond oli ees

veel pikk. (loeme koos) Üks-kaks-kolm-neli-viis-kuus-seitse päeva pidi veel Vahur

reisima, et oma pere üles leida (mitu päeva on nädalas? Nimetame kõik

nädalapäevad). Ja siis ta nägi, eemal vetikate vahel oma emmet ja issit, suurt õde

Miiat ja väikest venda Joosepit, kes kõik igatsesid Vahurit (mis see igatsus on?). Nad

olid Vahurit nähes nii õnnelikud ja tänulikud ja Vahur lubas, et ta on tähelepanelikum.

(miks peavad lapsed olema tähelepanelikud näiteks poes, või muudes kohtades, kus

on palju rahvast?)

EESMÄRK:

Laps jutustab, kes elavad temaga koos ja on tema pereliikmed.

Laps näitab oma paremat ja vasakut kätt.

Laps kirjeldab (oma) tundeid ning oskab neid põhjendada.

Laps teab, mis tähendab vabasõna.

Laps loendab seitsmeni.

Laps nimetab nädalapäevi.

Lisa 4

5-minuti vaatlus mänguväljakul, Mari ja 4 teist last

15.32-15.37

5.04.2015

Mari jookseb mänguväljakule. Astub liivakasti ja võtab erineva kujuga vormid. Teeb

liivakooke. Seab need liivakasti äärele ritta. Räägib midagi tüdrukuga enda kõrval.

Annab talle ämbri ja võtab talt veoauto. Paneb ühe liivakoogi veoauto kasti.

Liivakook laguneb. Mari noogutab suunurgad allapoole. Vaatab oma kooki ja kallab

selle kastist välja. Teeb uue koogi ja tõstab selle kasti. Kook läheb katki. Mari paneb

koogi peale rohulible. Võtab liivakasti äärest kühvli ja kaevab augu. Teine laps võtab

kühvli ära. Mari ütleb: "Anna tagasi, mina sain". Teine laps ei anna. Mari ütleb uuesti.

Teine kõnnib eemale. Mari läheb talle järgi. Teine ütleb talle, et kühvel on tema oma.

Mari hakkab nutma, ütleb, et tema mängis sellega ja tuleb ütlema hoidjale.

Lisa 5

5-minuti rollimängu vaatlus, kodus, Mari ja vanem eelkooliealine sugulane Liisa

11.30-11.35

4.04.2015

Mari istub mänguauto peal ja lehvitab Liisale (nimi muudetud). Liisa läheb Mari

juurde ja annab talle mängu jäätise. Mari naerab ja imiteerib jäätise söömist. Liisa

läheb mängukööki ja hüüab Marile: "Söök on valmis!". Mari sõidab autoga

mänguköögi juurde. Tuleb auto pealt maha ja istub tooli peale. Tõuseb püsti ja ütleb:

"Oota, ma olen ju printsess, ma toon need kõlinad!". Mari läheb vannituppa ja võtab

riiulist printsessi riided. Paneb endale seeliku selga. Kõnnib tagasi mängukööki pluus

käes. Paneb pluusi ette, üritab paelu siduda. Liisa kõnnib tema juurde ja seob paelad

kinni. Mari istub tagasi ja Liisa annab talle kausi. Mari imiteerib söömist. "Aitäh

emakene, nii hea supp", ütleb Mari ja tõuseb püsti. Paneb kausi pliidi peale. "Lähme

nüüd tööle emakene". Mõlemad istuvad auto peale.

tallinna Ülikool kasvatusteaduste instituut · lapse arengu hindamine 7 kasutab kontrollitult...

Documents