tallinna ta È hetorni...

TALLINNA TAHETORNI

KALENDER

2009

TALLINNA TEHNIKAULIKOOL FUUSIKAINSTITUUT TAHETORN

TALLINNA TÄHETORNIKALENDER

2009

Edukatrahvusvahelistastronoomia aastat

Have a fruitfulInternational Year

of Astronomy2009Tallinna Tahetorn Tallinn Observatory

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Tähetorn

c© Toomas Aas Voldemar Harvig

Tallinna Tähetorni Kalender on mõeldud ainult kohalikuks kasutamiseks

ISSN 1736-3829

Sisukord

Kalendris kasutatavast ajast . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4Tallinna Tähetorni koordinaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4Tabelkalender 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5Pühad ja tähtpäevad 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6Aastaajad 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9Varjutused ja kattumised 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9Analemma 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10Meteoorivoolud 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11Eestis nähtavad tähtkujud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13

Päikese ja Kuu tabelid 2009 14Jaanuar 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14Veebruar 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15Märts 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16Aprill 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17Mai 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18Juuni 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19Juuli 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20August 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21September 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22Oktoober 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23November 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24Detsember 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25

Kalendri lisad 27Rahvusvaheline astronoomia aasta 2009 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27Väike Ameerika linn - Pasadena . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3540 aastat esimestest kuulendudest: �Apollo-12� . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41Projekt �Vaatleja� TTÜ FI tähetornis. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49Teadusreis Slovakkiasse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51

3

Kalendris kasutatavast ajastTallinna Tähetorni Kalendris on kõik kellaajad antud II ajavööndi ehk Ida-Euroopa aja järgi. Ida-Euroopa aeg on kohalikust keskmisest päikeseajast Eestis igal pool ees. Täpsemalt on II vööndiaegIda-Euroopa talveaeg, suveaeg on talveajast 1 tunni võrra ees.

Ida-Euroopa talveaeg = UTC + 2h

Ida-Euroopa suveaeg = UTC + 3h

Üleminek kohalikult keskmiselt päikeseajalt Ida-Euroopa talveajale toimub järgmise reegli järgi

Ida-Euroopa talveaeg = kohalik keskmine päikeseaeg + 21m23.s7

vastupidine üleminek, Ida-Euroopa talveajalt keskmisele päikeseajale aga

kohalik keskmine päikeseaeg = Ida-Euroopa talveaeg � 21m23.s7

Päevavalguse paremaks ärakasutamiseks lükatakse suveks (järgi viimasest pühapäevast kuni oktoobriviimase pühapäevani) kellaosutid 1 tunni võrra ette. Seda aega nimetatakse Ida-Euroopa suveajaks.Seega

Ida-Euroopa suveaeg = kohalik keskmine päikeseaeg + 1h21m23.s7

kohalik keskmine päikeseaeg = Ida-Euroopa suveaeg � 1h21m23.s7

NB! Päikese ja kuu tabelite 2.veerus märgitud juuliuse päev (JD) algab kell 14h

Tallinna Tähetorni koordinaadidGeograa�lised koordinaadid, idapikkus λ 24.◦651114

24◦39′04.′′011.h6434081h38m36.s3

põhjalaius ϕ 59.◦38651159◦23′11.′′44

kõrgus h 75 m

Täisnurksed geotsentrilised koordinaadid (WGS84) x 2959411 my 1358119 mz 5466076 m

Raskuskiirendus gϕ 9.81862 m/s2

Magnetkompassi deviatsioon (1.jaan. 2009) Nm 7◦13′E + 0◦08′E aastas

4

Tabelkalender 2009

E T K N R L P E T K N R L P

Mo Tu We Th Fr Sa Su Mo Tu We Th Fr Sa Su

Jaan

uar

Vee

brua

rM

ärts

Apr

illM

aiJu

uni

Juul

iA

ugus

tS

epte

mbe

rO

ktoo

ber

Nov

embe

rD

etse

mbe

r

Janu

ary

Feb

ruar

yM

arch

Apr

ilM

ayJu

ne

July

Aug

ust

Sep

tem

ber

Oct

ober

Nov

embe

rD

ecem

ber

Tallinna Tähetorn Tallinn ObservatoryÓ

29 30 31 1 2 3 4 1

5 6 7 8 9 10 11 2

12 13 14 15 16 17 18 3

19 20 21 22 23 24 25 4

26 27 28 29 30 31 1 5

2 3 4 5 6 7 8 6

9 10 11 12 13 14 15 7

16 17 18 19 20 21 22 8

23 24 25 26 27 28 1 9

2 3 4 5 6 7 8 10

9 10 11 12 13 14 15 11

16 17 18 19 20 21 22 12

23 24 25 26 27 28 29 13

30 31 1 2 3 4 5 14

6 7 8 9 10 11 12 15

13 14 15 16 17 18 19 16

20 21 22 23 24 25 26 17

27 28 29 30 1 2 3 18

4 5 6 7 8 9 10 19

11 12 13 14 15 16 17 20

18 19 20 21 22 23 24 21

25 26 27 28 29 30 31 22

1 2 3 4 5 6 7 23

8 9 10 11 12 13 14 24

15 16 17 18 19 20 21 25

22 23 24 25 26 27 28 26

29 30 1 2 3 4 5 27

29 30 1 2 3 4 527

6 7 8 9 10 11 1228

13 14 15 16 17 18 1929

20 21 22 23 24 25 2630

27 28 29 30 31 1 231

3 4 5 6 7 8 932

10 11 12 13 14 15 1633

17 18 19 20 21 22 2334

24 25 26 27 28 29 3035

31 1 2 3 4 5 636

7 8 9 10 11 12 1337

14 15 16 17 18 19 2038

21 22 23 24 25 26 2739

28 29 30 1 2 3 440

5 6 7 8 9 10 1141

12 13 14 15 16 17 1842

19 20 21 22 23 24 2543

26 27 28 29 30 31 144

2 3 4 5 6 7 845

9 10 11 12 13 14 1546

16 17 18 19 20 21 2247

23 24 25 26 27 28 2948

30 1 2 3 4 5 649

7 8 9 10 11 12 1350

14 15 16 17 18 19 2051

21 22 23 24 25 26 2752

28 29 30 31 1 2 353

5

Pühad ja tähtpäevad 200924. veebruar � iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev

Riigipühad 2009 Lipupäevad1. jaan. Uusaasta 3. jaan. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev

10. apr. Suur reede 2. veeb. Tartu rahulepingu aastapäev12. apr. 1. Ülestõusmispüha 14. märts emakeelepäev1. mai Kevadpüha maikuu 2. pühapäev - emadepäev

31. 1. Nelipüha 9. mai Euroopa päev23. juuni Võidupüha 4. juuni Eesti lipu päev24. Jaanipäev 14. juuni leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)20. aug. Taasiseseisvumispäev 23. juuni võidupüha24. dets. Jõululaupäev 24. juuni jaanipäev25. 1. jõulupüha 20. aug. taasiseseisvumispäev26. 2. jõulupüha 1. sept. teadmistepäev

novembrikuu 2. pühapäev - isadepäev

Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev,rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendivalimise päev.

KirikupühadLiikuvad pühad 2009

25. veebruar Tuhkapäev4. märts Palvepäev5. aprill Palmipuudepüha9. Suur Neljapäev

10. Suur Reede12. 1. Ülestõusmispüha30. Tuuleristipäev7. mai Linnuristipäev

14 Leheristipäev21. Taevaminemispüha31. 1. Nelipüha7. juuni Kolmainu Jumala püha

29. november Kirikuaasta algus, 1. tulemisaja püha, 1. advent

Tähtpäevad6. jaanuar Kolmekuningapäev

14. oktoober Lõikustänupüha31. Usupuhastuspüha9. detsember Rahupüha

6

Eesti rahvakalendri tähtpäevad1. jaan. Näärid 2. juuli Heinamaarjapäev6. Kolmekuningapäev 10. Seitsmevennapäev7. Nuudipäev ehk kanutipäev 22. Madlipäev14. Taliharjapäev 25. Jaagupipäev17. Tõnisepäev 26. Annepäev25. Paavlipäev 29. Olevipäev2. veeb. Küünlapäev e. pudrupäev 1. aug. Makaveipäev9. Luuvalupäev 10. Lauritsapäev14. Valentinipäev e. sõbrapäev 15. Rukkimaarjapäev22. Peetripäev 18. Rollapäev24. Madisepäev 19. Paasapäev1. märts Jevdokiapäev 24. Pärtlipäev8. Naistepäev 29. Ivanoskoroona9. Sorokasveet e. tsirgupäev 1. sept. Esimene koolipäev e. tarkusepäev12. Korjusepäev 8. Ussimaarjapäev14. Emakeelepäev 21. Sügisene madisepäev17. Aleksei-, Patriku-, käädri- 29. Mihklipäev

päev e. ussiliikumise päev 5. okt. Õpetajate päev21. Pendipäev 14. Kolletamispäev25. Maarjapäev ehk 26. Midruskipäev

paastumaarjapäev 28. Simunapäev1. apr. Aprillipäev, naljapäev, 31. Halloween

karjalaskepäev 2. nov. Hingedepäev14. Künnipäev 10. Mardipäev23. Jüripäev 25. Kadripäev24. Markusepäev 30. Andresepäev1. mai Volbripäev, maipüha 6. dets. Nigulapäev9. Kevadine nigulapäev 13. Luutsipäev25. Urbanipäev 21. Toomapäev15. juuni Viidipäev 24. Jõulud24. Jaanipäev 26. Tabanipäev e. tehvanusepäev e. tehvanipäev27. Seitsmemagajapäev 28. Süütalastepäev29. Suvine peetripäev 31. Näärid

Eesti rahvakalendri liikuvad tähtpäevad 200924. veebruar Vastlapäev ehk lihaheitepäev

Emadepäev on maikuu teine pühapäevIsadepäev on novembrikuu teine pühapäev

7

Ülestõusmispühade 1. püha aastatel 2000 kuni 2079

23. aprill 2000 12. aprill 2020 1. aprill 2040 18. aprill 206015. aprill 2001 4. aprill 2021 21. aprill 2041 10. aprill 206131. märts 2002 17. aprill 2022 6. aprill 2042 26. märts 206220. aprill 2003 9. aprill 2023 29. märts 2043 15. aprill 206311. aprill 2004 31. märts 2024 17. aprill 2044 6. aprill 206427. märts 2005 20. aprill 2025 9. aprill 2045 29. märts 206516. aprill 2006 5. aprill 2026 25. märts 2046 11. aprill 20668. aprill 2007 28. märts 2027 14. aprill 2047 3. aprill 2067

23. märts 2008 16. aprill 2028 5. aprill 2048 22. aprill 206812. aprill 2009 1. aprill 2029 18. aprill 2049 14. aprill 20694. aprill 2010 21. aprill 2030 10. aprill 2050 30. märts 2070

24. aprill 2011 13. aprill 2031 2. aprill 2051 19. aprill 20718. aprill 2012 28. märts 2032 21. aprill 2052 10. aprill 2072

31. märts 2013 17. aprill 2033 6. aprill 2053 26. märts 207320. aprill 2014 9. aprill 2034 29. märts 2054 15. aprill 20745. aprill 2015 25. märts 2035 18. aprill 2055 7. aprill 2075

27. märts 2016 13. aprill 2036 2. aprill 2056 19. aprill 207616. aprill 2017 5. aprill 2037 22. aprill 2057 11. aprill 20771. aprill 2018 25. aprill 2038 14. aprill 2058 3. aprill 2078

21. aprill 2019 10. aprill 2039 30. märts 2059 23. aprill 2079

Juhend Eesti liikuvate pühade leidmiseks.Vanematepäevad Emadepäev - mai 2. pühapäev, lipupäev, riiklik tähtpäev.

Isadepäev - novembri 2. pühapäev, lipupäev, riiklik tähtpäev.

Luterlikud tähtpäevad -47 ppÜ - vastlapäev-46 ppÜ - Tuhkapäev-39 ppÜ - Palvepäev-7 ppÜ - Palmipuudepüha-3 ppÜ - Suur Neljapäev-2 ppÜ - Suur Reede, riigipüha ja puhkepäev0 ppÜ - 1. Ülestõusmispüha, riigipüha18 ppÜ - Tuuleristipäev25 ppÜ - Linnuristipäev32 ppÜ - Leheristipäev39 ppÜ - Taevaminemisepüha49 ppÜ - 1. Nelipüha, riigipüha56 ppÜ - Kolmainu Jumala püha4. pühapäev enne 1. Jõulupüha - 1. Advent

ppÜ = päeva pärast Ülestõusmispühade 1. püha.

8

Aastaajad 2009Kevade algus 20. märts 13h44m

Suve algus 21. juuni 7h45m

Sügise algus 22. september 23h18m

Talve algus 21. detsember 19h47m

Päikese minimaalne kaugus vaatlejast 4. jaanuar 12h28m 147 094 673 kmPäikese maksimaalne kaugus vaatlejast 5. juuli 0h20m 152 091 806 km

Varjutused ja kattumised 20092009. aastal ei ole näha ühtegi päikesevarjutust.

KuuvarjutusedPoolvarjuline kuuvarjutus 9. veebruaril

nähtus kellaaeg Kuu kõrgus

Poolvarju lõpp 18h38m 10◦Poolvarju ulatus 0.9

Poolvarjuline kuuvarjutus 6. augustilPoolvarju algus 1h 4m 13◦Keskmoment 2h39m 9◦Poolvarju lõpp 4h14m 2◦Poolvarju ulatus 0.4

Osaline kuuvarjutus 31. detsemberilPoolvarju algus 19h17m 27◦Varjutuse algus 20h53m 38◦Keskmoment 21h23m 42◦Varjutuse lõpp 21h53m 45◦Poolvarju lõpp 23h28m 52◦Varju ulatus 0.08

Tähtede kattumine Kuuga 2009Kattumise algus Kattumise lõpp

kuu- kella- Pos. tähe päikese kella- Pos. tähepäev täht mag aeg nurk kõrgus kõrgus aeg nurk kõrgus

7. jaan. 17 Tau 3.m8 18h49m11s 99.◦0 48.◦2 -21.◦7 19h48m57s 228.◦6 52.◦87. 19 Tau 4.m4 19h16m18s 27.◦8 50.◦8 -25.◦1 20h02m24s 300.◦5 53.◦87. 20 Tau 4.m0 19h19m56s 60.◦4 51.◦0 -25.◦6 20h25m05s 268.◦7 54.◦59. 139 Tau 4.m9 18h40m01s 135.◦1 34.◦4 -20.◦2 19h21m05s 223.◦0 39.◦56. veeb. 139 Tau 4.m9 5h47m58s 77.◦0 5.◦3 -19.◦4 6h31m32s 296.◦7 1.◦96. ε Gem 3.m2 21h58m44s 90.◦1 55.◦7 -37.◦5 23h04m44s 294.◦8 53.◦7

22. λ Psc 4.m6 18h14m37s 46.◦5 12.◦1 -4.◦8 19h12m29s 257.◦6 4.◦929. märts ε Ari 4.m6 21h02m59s 111.◦5 16.◦9 -15.◦6 21h48m58s 227.◦7 11.◦35. sept. λ Psc 4.m6 21h26m30s 72.◦3 19.◦0 -15.◦8 22h32m07s 225.◦1 25.◦59. ε Ari 4.m6 21h24m36s 13.◦3 13.◦3 -17.◦1 21h53m03s 309.◦3 16.◦67. okt. ε Ari 4.m6 4h00m34s 65.◦0 47.◦8 -20.◦7 5h08m43s 265.◦8 41.◦4

30. nov. ε Ari9 4.m6 20h47m37s 14.◦8 46.◦9 -38.◦2 21h26m00s 305.◦6 49.◦64. dets. δ Gem 3.m5 23h18m04s 74.◦1 37.◦7 -51.◦7 0h14m54s 309.◦1 44.◦0

9

Analemma 2009Tallinna Tähetorn N59° 23′ 11″ ,44 E24° 39′ 04″ ,01 kõrgus merepinnast 75m

Päikese keskpunkti taevameridiaanist läbimineku aeg (transiidiaeg)

Ajavõrrand

Päi

kese

kes

kpun

kti k

õrgu

s ho

rison

dist

taev

amer

idia

anis

t läb

imin

ekul

Päi

kese

kää

ne

koha

lik k

eskm

ine

kesk

päev

12h21

m23

s .7

12h 5m 12h10m 12h15m 12h20m 12h25m 12h30m 12h35m

-20m -15m -10m -5m 0m 5m 10m 15m

5°

10°

15°

20°

25°

30°

35°

40°

45°

50°

55°

-25°

-20°

-15°

-10°

-5°

0°

5°

10°

15°

20°

25°

3.1

10.1

17.1

24.1

31.1

7.2

14.2

21.2

28.2

7.3

14.3

21.3

28.3

4.4

11.4

18.4

25.4

2.5

9.5

16.5

23.5

30.5

6.613.6 20.6 27.6

4.7

11.7

18.7

25.7

1.8

8.8

15.8

22.8

29.8

5.9

12.9

19.9

26.9

3.10

10.10

17.10

24.10

31.10

7.11

14.11

21.11

28.11

5.1212.12

19.12 26.12

taevaekvaator 30 ° 36′ 48″ .56

10

Meteoorivoolud 2009Öised meteoorivoolud (visuaalsed)

Meteoori- Nähtavuse Maks. Radiandi V∞voolu nimetus ajavahemik aeg α δ km/s r ZHR

Kvadrantiidid (QUA) 1. jaan - 5. jaan 3. jaan 230◦ +49◦ 41 2.1 120Alfa-kentauriidid (ACE) 28. jaan - 21. veebr 7. veebr 211◦ -59◦ 56 2.0 5Delta-leoniidid (DLE) 15. veebr - 10. märts 25. veebr 168◦ +16◦ 23 3.0 2Gamma-normiidid (GNO) 25. veebr - 22. märts 13. märts 239◦ -50◦ 56 2.4 4Lüriidid (LYR) 16. apr - 25. apr 22. apr 271◦ +34◦ 49 2.1 18Pii-puppiidid (PPU) 15. apr - 28. apr 23. apr 110◦ -45◦ 18 2.0 VarEeta-akvariidid (ETA) 19. apr - 28. mai 6. mai 338◦ -01◦ 66 2.4 *85Eeta-lüriidid (ELY) 3. mai - 12. mai 9. mai 287◦ +44◦ 44 3.0 3Juuni bootiidid (JBO) 22. juuni - 2. juuli 27. juuni 224◦ +48◦ 18 2.2 VarPiskiid austriniidid (PAU) 15. juuli - 10. aug 28. juuli 341◦ -30◦ 35 3.2 5Lõuna delta-akvariidid (SDA) 12. juuli - 19. aug 28. juuli 339◦ -16◦ 41 3.2 20Alfa-kaprikorniidid (CAP) 3. juuli - 15. aug 30. juuli 307◦ -10◦ 23 2.5 4Perseiidid (PER)(*) 17. juuli - 24. aug 12. aug 48◦ +58◦ 59 2.6 100Kapa-tsügniidid (KCG) 3. aug - 25. aug 17. aug 286◦ +59◦ 25 3.0 3Alfa-aurigiidid (AUR) 25. aug - 8. sept 1. sept 84◦ +42◦ 66 2.6 7Sept. perseiidid (SPE) 5. sept - 17. sept 9. sept 60◦ +47◦ 64 2.9 5Delta-aurigiidid (DAU) 18. sept - 10. okt 29. sept 82◦ +49◦ 64 2.9 3Drakoniidid (DRA) 6. okt - 10. okt 8. okt 262◦ +54◦ 20 2.6 VarEpsilon-geminiidid (EGE) 14. okt - 27. okt 18. okt 102◦ +27◦ 70 3.0 2Orioniidid (ORI) 2. okt - 7. nov 21. okt 95◦ +16◦ 66 2.5 *30Leo minoriidid (LMI) 19. okt - 27. oct 23. okt 161◦ +38◦ 62 3.0 2Lõuna Tauriidid (STA) 25. sept - 25. nov 5. nov 52◦ +15◦ 27 2.3 5Põhja Tauriidid (NTA) 25. sept - 25. nov 12. nov 58◦ +22◦ 29 2.3 5Leoniidid (LEO) 10. nov - 23. nov 17. nov 152◦ +22◦ 71 2.5 *100+Alfa-monotserotiidid (AMO) 15. nov - 25. nov 21. nov 117◦ +01◦ 65 2.4 VarDets. fööniksiidid (PHO) 28. nov - 9. dets 6. dets 18◦ -53◦ 18 2.8 VarPuppiid/veliidid (PUP) 1. dets - 15. dets (7. dets) 123◦ -45◦ 40 2.9 10Monotserotiidid (MON) 27. nov - 17. dets 9. dets 100◦ +08◦ 42 3.0 2Sigma-hüdriidid (HYD) 3. dets - 15. dets 12. dets 127◦ +02◦ 58 3.0 3Geminiidid (GEM) 7. dets - 17. dets 14. dets 112◦ +33◦ 35 2.6 120Ursiidid (URS) 17. dets - 26. dets 22. dets 217◦ +76◦ 33 3.0 10Koma Berenikiidid (CBE) 12. dets - 23. jaan 30. dets 170◦ +26◦ 65 3.0 5

* meteoorivoolu nimetuse veerus tähendab mitme maksimumi võimalikust.

Sulgudes maksimumi aeg (puppiid-veliidid) tähendab ligikaudset keskmist maksimumi aega.

ZHR: Maksimaalne meteooride arv, mida ideaalne vaatleja võib ideaalselt selge taeva korral tunni jooksulnäha kui radiant on seniidis. Kui suur meteooride aktiivsus püsib alla tunni või kui vaatlustingimused onhalvad siis kasutatakse selle mõõtmiseks mõistet EZHR, mis näitab palju meteoore oleks olnud võimaliknäha ideaalsetes tingimustes kui kõrge aktiivsus oleks püsinud tunni (omab suuremat viga kui normaalneZHR). Kuna ZHR muutub aastast aastasse siis on toodud tõenäolisim väärtus. Võimalike perioodilis-te meteoorivoolude puhul ZHR veerus tähistatud var või * kui ZHR on saadud teoreetiliselt 2009 aastaks.

α, δ: meteoorivoolu radiandi koordinaadid (otsetõus, kääne) on antud maksimumi ajal. Radiandi koor-dinaadid triivivad pidevalt (suhteliselt aeglaselt) Maa orbitaalse liikumise tõttu.

V∞: meteooride kiirus Maa atmosfääri suhtes, km/s. Kiirused saavad olla vahemikus 11 km/s (vägaaeglased) kuni 72 km/s (väga kiired), keskmine kiirus on ligikaudu 40 km/s.

r: populatsiooniindeks, mis näitab voolu meteooride heleduse jaotust, r=2.0 - 2.5 on keskmisest heleda-mad ja r>3.0 keskmisest nõrgemad.

11

Päevased meteoorivoolud (raadio)

Meteoori- Nähtavuse Maksimumi Radiandivoolu nimetus ajavahemik kuupäev α δ T

50◦

NIntensiivsus

Kap/sagittariidid 13 jaan - 4. veebr 1.(*) veebr 299◦ -15◦ 11h - 14h kekmine(*)Hii-kaprikorniidid 29. jaan - 28. veebr 13.(*) veebr 315◦ -24◦ 10h - 13h madal(*)Piskiidid (apr) 8. apr - 29. apr 20. apr 7◦ +07◦ 7h - 14h madalDelta-piskiidid 24. apr - 24. apr 24. apr 11◦ +12◦ 7h - 14h madalEpsilon-arietiidid 24. apr - 27. mai 9. mai 44◦ +21◦ 8h - 15h madalArietiidid (mai) 4. mai - 6. juuni 16. mai 37◦ +18◦ 8h - 15h madalo-Tsetiidid 05. mai - 2. juuni 20. mai 28◦ -4◦ 7h - 13h kekmine(*)Arietiidid 22. mai - 2. juuli 7.(*) juuni 44◦ +24◦ 6h - 14h kõrgeDzeeta-perseiidid 20. mai - 5. juuli 9.(*) juuni 62◦ +23◦ 7h - 15h kõrgeBeeta-tauriidid 5. juuni - 17. juuli 28. juuni 86◦ +19◦ 8h - 15h kekmineGamma-leoniidid 14. aug - 12. sept 25. aug 155◦ +20◦ 8h - 16h madal(*)Sekstantiidid 9. sept - 9. okt 27.(*) sept 152◦ 0◦ 6h - 12h kekmine(*)

* maksimumi kuupäeva veerus tähistab mitut võimalikku maksimumi.

T50◦N veerus on kohaliku keskmise aja vahemik, mille puhul nelja-elemendiline Yagi antenn suunatuna

horisondi suhtes 45◦nurga all üles võtab vastu 85% sobivalt orienteeritud meteoorijälgedelt peegeldunudsignaale, kui signaaliallikaks on umbes 1000 km kaugusel olev 30 kW TV (kanalid E2 - E4) või FMsaatja. Peegelduste arv sõltub tugevalt saatja asimuudist.

* veerus Intensiivsus tähendab varieeruvat väärtust.

Allikas: The International Meteor Organization (IMO), http://www.imo.net/

12

Eestis nähtavad tähtkujudladinakeelne nimetus

��eestikeelne nimetus lühend nimetav kääne omastav kääne ingliskeelne nimetus

Ambur* Sgr Sagittarius Sagittarii ArcherAndromeeda And Andromeda Andromedae AndromedaBereniike Juuksed Com Coma Berenices Comae Berenices Berenice's HairDel�in Del Delphinus Delphini DolphinEriidanus Eri Eridanus Eridani RiverHerkules Her Hercules Herculi HerculesHobu Equ Equuleus Ecuulei Little HorseHüdra Hya Hydra Hydrae Sea SerpentIlves Lyn Lynx Lyncis LynxJahipenid CVn Canes Venatici Canum Venaticorum Hunting DogsJänes Lep Lepus Leporis HareJäär Ari Aries Arietis RamKaalud Lib Libra Librae ScalesKaaren Crv Corvus Corvi CrowKaelkirjak Cam Camelopardalis Camelopardalis Gira�eKaksikud Gem Gemini Geminorum TwinsKalad Psc Pisces Piscium FishKaljukits Cap Capricornus Capricorni Sea GoatKarikas Crt Crater Crateris CupKarjane Boo Bootes Bootis Bear DriverKassiopeia Cas Cassiopeia Cassiopeiae CassiopeiaKefeus Cep Cepheus Chepei CepheusKilp Sct Scutum Scuti ShieldKolmnurk Tri Triangulum Trianguli TriangleKotkas Aql Aquila Aquilae EagleLohe Dra Draco Draconis DragonLuik Cyg Cygnus Cygni SwanLõvi Leo Leo Leonis LionLüüra Lyr Lyra Lyrae LyreMadu Ser Serpens Serpentis SerpensMaokandja Oph Ophiuchus Ophiuchi Serpent HolderNeitsi Vir Virgo Virginis VirginNool Sge Sagitta Sagittae ArrowOrion Ori Orion Orionis OrionPeegasus Peg Pegasus Pegasi PegasusPerseus Per Perseus Persei PerseusPõhjakroon CrB Corona Borealis Coronae Borealis Northern CrownRebane Vul Vulpecula Vulpeculae FoxSekstant Sex Sextans Sextantis SextantSisalik Lac Lacerta Lacertae LizardSkorpion Sco Scorpius Scorpii ScorpionSuur Peni CMa Canis Major Canis Majoris Larger DogSuur Vanker UMa Ursa Major Ursae Majoris Great BearSõnn Tau Taurus Tauri BullVaal Cet Cetus Ceti WhaleVeevalaja Aqr Aquarius Aquarii Water CarrierVeomees Aur Auriga Aurigae CharioteerVähk Cnc Cancer Cancri CrabVäike Lõvi LMi Leo Minor Leonis Minoris Smaller LionVäike Peni CMi Canis Minor Canis Minoris Smaller DogVäike Vanker UMi Ursa Minor Ursae Minoris Little BearÜkssarvik Mon Monoceros Monocreotis Unicorn

* Rasvaselt kirjutatud tähtkujud on Eestis loojuvad

13

täheaeg öölõpp

tõusuaeg

transiidiaeg kõrgus

looj.aeg

ööalgus

tõusuaeg


looj.aeg faas

Päike Kuu

kell 0hku

upäe

v

JD2

454

000+

h m s h m h m s ° ′ h m h m h m s ° ′ h mh m h m

Jaanuar 2009

Tallinna Tähetorn N59° 23′ 11″ ,44 E24° 39′ 04″ ,01 kõrgus merepinnast 75m

833N 1 7 28 17 22 9 18 12 25 3 7 39 15 32 6 21 24 10 53 16 7 15 23 56 21 39 0.16

834R 2 7 28 17 23 9 17 12 25 32 7 44 15 33 6 25 20 10 55 16 49 19 29 44 23 3 0.24

835L 3 7 28 17 24 9 17 12 25 59 7 50 15 35 6 29 17 10 57 17 32 26 35 43 ↓ 0.33

836P 4 7 27 17 25 9 16 12 26 27 7 56 15 36 6 33 13 11 0 18 17 44 41 38 0 30 0.43

837E 5 7 27 17 27 9 15 12 26 53 8 3 15 38 6 37 10 11 5 19 6 41 47 12 2 1 0.54

838T 6 7 27 17 28 9 15 12 27 20 8 10 15 40 6 41 6 11 12 20 0 34 52 2 3 40 0.65

839K 7 7 26 17 29 9 14 12 27 46 8 18 15 42 6 45 3 11 25 21 0 14 55 39 5 23 0.75

840N 8 7 26 17 31 9 13 12 28 11 8 26 15 43 6 49 0 11 52 22 4 34 57 31 7 5 0.85

841R 9 7 25 17 32 9 12 12 28 36 8 34 15 45 6 52 56 12 48 23 11 30 57 15 8 27 0.92

842L 10 7 24 17 34 9 11 12 29 0 8 43 15 47 6 56 53 14 20 ↓ ↓ 9 16 0.98

843P 11 7 24 17 35 9 9 12 29 24 8 53 15 49 7 0 49 16 10 0 17 29 54 47 9 39 1.00

844E 12 7 23 17 37 9 8 12 29 47 9 2 15 51 7 4 46 18 0 1 18 57 50 29 9 51 0.99

845T 13 7 22 17 38 9 7 12 30 9 9 12 15 53 7 8 42 19 44 2 15 24 44 54 9 57 0.95

846K 14 7 21 17 40 9 5 12 30 31 9 23 15 55 7 12 39 21 21 3 6 54 38 38 10 1 0.89

847N 15 7 20 17 42 9 4 12 30 52 9 34 15 57 7 16 36 22 53 3 54 47 32 9 10 4 0.81

848R 16 7 19 17 43 9 2 12 31 13 9 45 16 0 7 20 32 ↓ 4 40 33 25 48 10 7 0.72

849L 17 7 18 17 45 9 1 12 31 33 9 57 16 2 7 24 29 0 22 5 25 17 19 55 10 10 0.62

850P 18 7 17 17 47 8 59 12 31 52 10 9 16 4 7 28 25 1 51 6 10 20 14 41 10 14 0.51

851E 19 7 16 17 49 8 57 12 32 10 10 22 16 6 7 32 22 3 20 6 56 22 10 16 10 20 0.42

852T 20 7 14 17 51 8 56 12 32 28 10 35 16 9 7 36 18 4 47 7 43 59 6 52 10 31 0.32

853K 21 7 13 17 52 8 54 12 32 45 10 48 16 11 7 40 15 6 9 8 33 21 4 35 10 51 0.24

854N 22 7 12 17 54 8 52 12 33 1 11 2 16 13 7 44 11 7 18 9 23 45 3 35 11 27 0.16

855R 23 7 10 17 56 8 50 12 33 17 11 16 16 16 7 48 8 8 5 10 14 34 3 54 12 25 0.10

856L 24 7 9 17 58 8 48 12 33 32 11 31 16 18 7 52 5 8 32 11 4 30 5 31 13 42 0.05

857P 25 7 7 18 0 8 46 12 33 46 11 45 16 21 7 56 1 8 47 11 52 51 8 20 15 7 0.02

858E 26 7 6 18 2 8 44 12 33 59 12 0 16 23 7 59 58 8 56 12 39 19 12 12 16 34 0.00

859T 27 7 4 18 4 8 42 12 34 11 12 16 16 26 8 3 54 9 1 13 23 43 16 54 18 0 0.00

860K 28 7 3 18 6 8 40 12 34 23 12 32 16 28 8 7 51 9 4 14 6 40 22 13 19 25 0.02

861N 29 7 1 18 8 8 38 12 34 33 12 48 16 31 8 11 47 9 7 14 48 56 27 58 20 50 0.06

862R 30 6 59 18 10 8 36 12 34 43 13 4 16 33 8 15 44 9 9 15 31 30 33 55 22 15 0.12

863L 31 6 57 18 12 8 33 12 34 52 13 21 16 36 8 19 40 9 12 16 15 44 39 51 23 45 0.19

Kellaajad on tabelis antud II vööndiaja ehk Ida-Euroopa talveaja järgi, Ida-Euroopa talveaeg võrdub UTC+2 tundi.Öö alguse ja lõpu kellaajad vastavad Päikese keskpunkti kõrgusele -12° .

Kuufaasid

Esimene veerand 4. jaanuar 13h56m

Täiskuu 11. 5h27m

Viimane veerand 18. 4h46m

Noorkuu 26. 9h55m

14

täheaeg öölõpp

tõusuaeg


looj.aeg

ööalgus

tõusuaeg


looj.aeg faas

Päike Kuu

kell 0hku

upäe

v

JD2

454

000+


Veebruar 2009


864P 1 6 55 18 14 8 31 12 35 0 13 38 16 38 8 23 37 9 15 17 2 26 45 28 ↓ 0.28

865E 2 6 54 18 16 8 29 12 35 8 13 55 16 41 8 27 34 9 21 17 52 51 50 27 1 18 0.38

866T 3 6 52 18 18 8 27 12 35 14 14 13 16 43 8 31 30 9 31 18 48 15 54 27 2 57 0.49

867K 4 6 50 18 21 8 24 12 35 20 14 31 16 46 8 35 27 9 50 19 48 14 56 59 4 37 0.60

868N 5 6 48 18 23 8 22 12 35 25 14 49 16 49 8 39 23 10 29 20 51 50 57 40 6 7 0.71

869R 6 6 46 18 25 8 19 12 35 29 15 8 16 51 8 43 20 11 43 21 56 4 56 19 7 9 0.81

870L 7 6 44 18 27 8 17 12 35 32 15 26 16 54 8 47 16 13 24 22 58 31 52 59 7 41 0.90

871P 8 6 41 18 29 8 15 12 35 35 15 45 16 56 8 51 13 15 13 23 56 55 48 5 7 57 0.96

872E 9 6 39 18 32 8 12 12 35 36 16 5 16 59 8 55 9 17 0 ↓ ↓ 8 6 0.99

873T 10 6 37 18 34 8 10 12 35 37 16 24 17 2 8 59 6 18 42 0 51 20 42 4 8 11 1.00

874K 11 6 35 18 36 8 7 12 35 37 16 44 17 4 9 3 3 20 18 1 41 43 35 33 8 14 0.97

875N 12 6 33 18 38 8 5 12 35 37 17 4 17 7 9 6 59 21 52 2 29 39 28 57 8 17 0.93

876R 13 6 30 18 40 8 2 12 35 35 17 24 17 9 9 10 56 23 24 3 16 6 22 39 8 20 0.86

877L 14 6 28 18 43 7 59 12 35 33 17 44 17 12 9 14 52 ↓ 4 2 25 16 55 8 24 0.78

878P 15 6 26 18 45 7 57 12 35 30 18 5 17 14 9 18 49 0 54 4 49 14 12 1 8 30 0.69

879E 16 6 23 18 47 7 54 12 35 27 18 26 17 17 9 22 45 2 24 5 37 15 8 6 8 39 0.59

880T 17 6 21 18 50 7 52 12 35 22 18 47 17 20 9 26 42 3 51 6 26 46 5 20 8 55 0.49

881K 18 6 19 18 52 7 49 12 35 18 19 8 17 22 9 30 38 5 7 7 17 13 3 49 9 24 0.40

882N 19 6 16 18 54 7 46 12 35 12 19 29 17 25 9 34 35 6 3 8 8 9 3 39 10 14 0.31

883R 20 6 14 18 57 7 44 12 35 6 19 51 17 27 9 38 32 6 36 8 58 26 4 47 11 25 0.23

884L 21 6 11 18 59 7 41 12 34 59 20 12 17 30 9 42 28 6 55 9 47 22 7 10 12 47 0.15

885P 22 6 9 19 1 7 38 12 34 51 20 34 17 32 9 46 25 7 6 10 34 38 10 39 14 14 0.09

886E 23 6 6 19 4 7 35 12 34 43 20 56 17 35 9 50 21 7 12 11 19 57 15 4 15 41 0.05

887T 24 6 3 19 6 7 33 12 34 35 21 18 17 37 9 54 18 7 16 12 3 55 20 15 17 7 0.01

888K 25 6 1 19 8 7 30 12 34 26 21 39 17 40 9 58 14 7 19 12 46 51 25 55 18 33 0.00

889N 26 5 58 19 11 7 27 12 34 16 22 1 17 4210 2 11 7 21 13 29 57 31 54 20 0 0.01

890R 27 5 56 19 13 7 24 12 34 6 22 24 17 4510 6 7 7 24 14 14 19 37 57 21 29 0.04

891L 28 5 53 19 16 7 21 12 33 55 22 47 17 4710 10 4 7 27 15 0 39 43 44 23 1 0.08


Kuufaasid

esimene veerand 3. veebruar 1h13m

täiskuu 9. 16h49m

viimane veerand 16. 23h37m

noorkuu 25. 3h35m

15

täheaeg öölõpp

tõusuaeg


looj.aeg

ööalgus

tõusuaeg


looj.aeg faas

Päike Kuu

kell 0hku

upäe

v

JD2

454

000+


Märts 2009


892P 1 5 50 19 18 7 18 12 33 43 23 9 17 5010 14 1 7 32 15 50 10 48 58 ↓ 0.15

893E 2 5 47 19 21 7 15 12 33 32 23 32 17 5210 17 57 7 41 16 43 40 53 16 0 38 0.24

894T 3 5 45 19 23 7 13 12 33 19 23 55 17 5410 21 54 7 56 17 41 16 56 15 2 18 0.34

895K 4 5 42 19 25 7 10 12 33 6 24 18 17 5710 25 50 8 27 18 42 16 57 34 3 51 0.45

896N 5 5 39 19 28 7 7 12 32 53 24 41 17 5910 29 47 9 26 19 44 19 56 58 5 2 0.56

897R 6 5 36 19 30 7 4 12 32 39 25 5 18 210 33 43 10 55 20 45 28 54 30 5 43 0.68

898L 7 5 33 19 33 7 1 12 32 25 25 28 18 410 37 40 12 38 21 43 30 50 22 6 3 0.78

899P 8 5 30 19 35 6 58 12 32 10 25 51 18 610 41 36 14 23 22 38 2 44 59 6 14 0.87

900E 9 5 27 19 38 6 55 12 31 55 26 15 18 910 45 33 16 5 23 29 3 38 49 6 20 0.94

901T 10 5 24 19 40 6 52 12 31 39 26 38 18 1110 49 30 17 43 ↓ ↓ 6 25 0.98

902K 11 5 21 19 43 6 49 12 31 24 27 2 18 1410 53 26 19 17 0 17 50 32 16 6 28 1.00

903N 12 5 18 19 45 6 46 12 31 8 27 26 18 1610 57 23 20 50 1 4 57 25 48 6 31 0.99

904R 13 5 15 19 48 6 43 12 30 51 27 49 18 1811 1 19 22 22 1 51 44 19 43 6 35 0.96

905L 14 5 12 19 50 6 40 12 30 35 28 13 18 2111 5 16 23 55 2 39 10 14 19 6 40 0.90

906P 15 5 9 19 53 6 37 12 30 18 28 36 18 2311 9 12 ↓ 3 27 37 9 52 6 48 0.84

907E 16 5 6 19 55 6 34 12 30 1 29 0 18 2611 13 9 1 25 4 17 32 6 31 7 1 0.75

908T 17 5 3 19 58 6 31 12 29 43 29 24 18 2811 17 5 2 47 5 8 23 4 27 7 25 0.67

909K 18 5 0 20 0 6 28 12 29 26 29 48 18 3011 21 2 3 52 5 59 46 3 43 8 6 0.57

910N 19 4 56 20 3 6 25 12 29 8 30 11 18 3311 24 59 4 35 6 50 31 4 19 9 9 0.48

911R 20 4 53 20 5 6 22 12 28 49 30 37 18 3511 28 55 4 59 7 39 58 6 12 10 27 0.39

912L 21 4 50 20 8 6 19 12 28 31 31 1 18 3811 32 52 5 13 8 27 45 9 14 11 52 0.30

913P 22 4 47 20 11 6 17 12 28 14 31 24 18 4011 36 48 5 21 9 13 34 13 15 13 19 0.22

914E 23 4 43 20 13 6 14 12 27 56 31 48 18 4211 40 45 5 26 9 57 58 18 6 14 44 0.14

915T 24 4 40 20 16 6 11 12 27 38 32 12 18 4511 44 41 5 30 10 41 24 23 34 16 10 0.08

916K 25 4 37 20 19 6 8 12 27 19 32 35 18 4711 48 38 5 32 11 24 47 29 28 17 37 0.04

917N 26 4 33 20 21 6 5 12 27 1 32 59 18 5011 52 34 5 35 12 9 15 35 35 19 6 0.01

918R 27 4 30 20 24 6 2 12 26 43 33 22 18 5211 56 31 5 39 12 55 40 41 34 20 39 0.00

919L 28 4 26 20 27 5 59 12 26 25 33 46 18 5412 0 27 5 44 13 45 10 47 7 22 16 0.02

920P 29 4 23 20 30 5 56 12 26 7 34 9 18 5712 4 24 5 52 14 38 41 51 52 23 57 0.06

921E 30 4 20 20 33 5 53 12 25 49 34 33 18 5912 8 21 6 5 15 36 4 55 20 ↓ 0.12

922T 31 4 16 20 36 5 50 12 25 31 34 56 19 212 12 17 6 31 16 36 37 57 10 1 35 0.21

Kellaajad on tabelis antud II vööndiaja ehk Ida-Euroopa talveaja järgi, Ida-Euroopa talveaeg võrdub UTC+2 tundi.Öö alguse ja lõpu kellaajad vastavad Päikese keskpunkti kõrgusele -12° .NB! kui Eesti Vabariigis on kehtestatud suveaeg, siis rasvaselt kirjutatud kuupäevadel tabelis olevatelekellaaegadele on vaja liita 1 tund. Tabelis antud täheaeg vastab samuti 1 tund hilisemale kellaajale.

Kuufaasid

esimene veerand 4. märts 9h46m

täiskuu 11. 4h38m


noorkuu 26. 18h 6m

16

täheaeg öölõpp

tõusuaeg


looj.aeg

ööalgus

tõusuaeg


looj.aeg faas

Päike Kuu

kell 0hku

upäe

v

JD2

454

000+


Aprill 2009


923K 1 4 13 20 38 5 47 12 25 14 35 19 19 412 16 14 7 21 17 38 26 57 9 2 53 0.31

924N 2 4 9 20 41 5 44 12 24 56 35 42 19 612 20 10 8 41 18 39 23 55 15 3 43 0.42

925R 3 4 6 20 44 5 41 12 24 38 36 5 19 912 24 7 10 19 19 37 11 51 42 4 8 0.53

926L 4 4 2 20 47 5 39 12 24 21 36 28 19 1112 28 3 12 1 20 31 27 46 51 4 22 0.65

927P 5 3 59 20 50 5 36 12 24 3 36 51 19 1312 32 0 13 41 21 22 6 41 8 4 30 0.75

928E 6 3 55 20 54 5 33 12 23 46 37 13 19 1612 35 56 15 17 22 10 17 34 53 4 35 0.84

929T 7 3 52 20 57 5 30 12 23 29 37 36 19 1812 39 53 16 49 22 56 50 28 32 4 38 0.91

930K 8 3 48 21 0 5 27 12 23 13 37 58 19 2112 43 50 18 21 23 42 59 22 23 4 42 0.97

931N 9 3 45 21 3 5 24 12 22 56 38 21 19 2312 47 46 19 53 ↓ ↓ 4 46 0.99

932R 10 3 41 21 6 5 21 12 22 40 38 43 19 2512 51 43 21 25 0 29 57 16 43 4 50 1.00

933L 11 3 37 21 10 5 18 12 22 24 39 5 19 2812 55 39 22 56 1 17 56 11 51 4 57 0.98

934P 12 3 33 21 13 5 15 12 22 8 39 27 19 3012 59 36 ↓ 2 7 39 8 0 5 9 0.94

935E 13 3 30 21 16 5 12 12 21 53 39 49 19 3313 3 32 0 22 2 58 36 5 22 5 28 0.89

936T 14 3 26 21 20 5 9 12 21 38 40 10 19 3513 7 29 1 36 3 50 15 4 5 6 2 0.82

937K 15 3 22 21 23 5 6 12 21 23 40 32 19 3713 11 25 2 28 4 41 47 4 9 6 56 0.74

938N 16 3 18 21 27 5 3 12 21 9 40 53 19 4013 15 22 3 0 5 31 55 5 32 8 9 0.65

939R 17 3 14 21 30 5 1 12 20 55 41 14 19 4213 19 19 3 17 6 20 17 8 6 9 31 0.56

940L 18 3 10 21 34 4 58 12 20 42 41 35 19 4513 23 15 3 28 7 6 27 11 41 10 56 0.47

941P 19 3 6 21 37 4 55 12 20 29 41 56 19 4713 27 12 3 34 7 50 49 16 7 12 21 0.37

942E 20 3 2 21 41 4 52 12 20 16 42 16 19 4913 31 8 3 39 8 34 7 21 16 13 45 0.28

943T 21 2 58 21 45 4 49 12 20 4 42 37 19 5213 35 5 3 42 9 17 2 26 55 15 10 0.20

944K 22 2 53 21 49 4 46 12 19 52 42 57 19 5413 39 1 3 45 10 0 42 32 53 16 37 0.12

945N 23 2 49 21 53 4 43 12 19 41 43 17 19 5613 42 58 3 49 10 46 23 38 56 18 9 0.06

946R 24 2 45 21 57 4 41 12 19 30 43 37 19 5913 46 54 3 53 11 35 3 44 44 19 46 0.02

947L 25 2 40 22 1 4 38 12 19 20 43 56 20 113 50 51 4 0 12 27 59 49 56 21 27 0.00

948P 26 2 36 22 5 4 35 12 19 10 44 16 20 413 54 48 4 12 13 25 20 54 0 23 9 0.01

949E 27 2 31 22 9 4 32 12 19 0 44 35 20 613 58 44 4 34 14 26 51 56 32 ↓ 0.04

950T 28 2 27 22 13 4 30 12 18 52 44 54 20 814 2 41 5 16 15 30 0 57 9 0 37 0.10

951K 29 2 22 22 18 4 27 12 18 43 45 12 20 1114 6 37 6 28 16 32 54 55 48 1 38 0.18

952N 30 2 17 22 22 4 24 12 18 36 45 31 20 1314 10 34 8 3 17 32 32 52 41 2 11 0.28


Kuufaasid

esimene veerand 2. aprill 16h34m

täiskuu 9. 16h56m


noorkuu 25. 5h22m

17

täheaeg öölõpp

tõusuaeg


looj.aeg

ööalgus

tõusuaeg


looj.aeg faas

Päike Kuu

kell 0hku

upäe

v

JD2

454

000+


Mai 2009


953R 1 2 12 22 27 4 22 12 18 28 45 49 20 1514 14 30 9 46 18 28 7 48 10 2 28 0.39

954L 2 2 7 22 32 4 19 12 18 21 46 7 20 1814 18 27 11 26 19 19 25 42 43 2 38 0.50

955P 3 2 2 22 37 4 16 12 18 15 46 25 20 2014 22 23 13 1 20 7 37 36 42 2 44 0.62

956E 4 1 57 22 43 4 14 12 18 9 46 42 20 2314 26 20 14 32 20 53 40 30 30 2 49 0.72

957T 5 1 52 22 48 4 11 12 18 4 46 59 20 2514 30 17 16 2 21 38 56 24 25 2 52 0.81

958K 6 1 46 22 55 4 9 12 18 0 47 16 20 2714 34 13 17 32 22 24 38 18 42 2 56 0.89

959N 7 1 40 23 1 4 6 12 17 56 47 33 20 3014 38 10 19 2 23 11 25 13 38 3 0 0.95

960R 8 1 33 23 8 4 4 12 17 52 47 49 20 3214 42 6 20 32 23 59 55 9 27 3 7 0.98

961L 9 1 27 23 15 4 2 12 17 49 48 5 20 3414 46 3 22 0 0 0 2 9 26 3 17 1.00

962P 10 1 19 23 24 3 59 12 17 47 48 21 20 3714 49 59 23 19 0 48 38 6 27 3 33 0.99

963E 11 1 11 23 34 3 57 12 17 45 48 36 20 3914 53 56 ↓ 1 41 55 4 35 4 1 0.97

964T 12 1 1 23 46 3 55 12 17 44 48 51 20 4114 57 52 0 19 2 33 47 4 9 4 47 0.93

965K 13 0 48 3 52 12 17 43 49 6 20 4415 1 49 0 58 3 24 36 5 3 5 54 0.87

966N 14 0 25 0 8 3 50 12 17 43 49 21 20 4615 5 46 1 21 4 13 43 7 12 7 14 0.80

967R 15 3 48 12 17 44 49 35 20 4815 9 42 1 34 5 0 26 10 24 8 37 0.72

968L 16 3 46 12 17 45 49 49 20 5115 13 39 1 42 5 45 0 14 29 10 1 0.63

969P 17 3 43 12 17 46 50 2 20 5315 17 35 1 47 6 28 2 19 17 11 24 0.54

970E 18 3 41 12 17 49 50 15 20 5515 21 32 1 51 7 10 9 24 38 12 46 0.44

971T 19 3 39 12 17 51 50 28 20 5715 25 28 1 54 7 52 30 30 21 14 10 0.34

972K 20 3 37 12 17 55 50 41 21 015 29 25 1 57 8 36 22 36 16 15 38 0.25

973N 21 3 35 12 17 59 50 53 21 215 33 21 2 1 9 22 51 42 7 17 11 0.16

974R 22 3 33 12 18 3 51 5 21 415 37 18 2 7 10 13 28 47 35 18 49 0.09

975L 23 3 31 12 18 8 51 16 21 615 41 15 2 17 11 8 56 52 13 20 32 0.04

976P 24 3 29 12 18 14 51 27 21 815 45 11 2 34 12 9 42 55 31 22 10 0.01

977E 25 3 27 12 18 20 51 38 21 1015 49 8 3 7 13 14 1 57 1 23 26 0.00

978T 26 3 26 12 18 26 51 49 21 1215 53 4 4 8 14 19 32 56 26 ↓ 0.03

979K 27 3 24 12 18 33 51 59 21 1415 57 1 5 39 15 22 25 53 52 0 10 0.08

980N 28 3 22 12 18 41 52 8 21 1616 0 57 7 24 16 21 24 49 40 0 33 0.16

981R 29 3 21 12 18 49 52 18 21 1816 4 54 9 7 17 15 23 44 20 0 45 0.26

982L 30 3 19 12 18 57 52 27 21 1916 8 50 10 45 18 5 21 38 22 0 53 0.36

983P 31 3 18 12 19 6 52 35 21 2116 12 47 12 19 18 52 17 32 10 0 58 0.47


Kuufaasid

esimene veerand 1. mai 22h44m

täiskuu 9. 6h 1m


noorkuu 24. 14h11m

esimene veerand 31. 5h22m

18

täheaeg öölõpp

tõusuaeg


looj.aeg

ööalgus

tõusuaeg


looj.aeg faas

Päike Kuu

kell 0hku

upäe

v

JD2

454

000+


Juuni 2009


984E 1 3 16 12 19 15 52 43 21 2316 16 44 13 49 19 37 39 26 2 1 2 0.59

985T 2 3 15 12 19 24 52 51 21 2516 20 40 15 18 20 22 50 20 15 1 6 0.69

986K 3 3 13 12 19 34 52 59 21 2616 24 37 16 46 21 8 40 15 3 1 10 0.78

987N 4 3 12 12 19 44 53 6 21 2816 28 33 18 15 21 55 59 10 39 1 16 0.86

988R 5 3 11 12 19 55 53 12 21 2916 32 30 19 44 22 45 16 7 16 1 25 0.92

989L 6 3 10 12 20 5 53 18 21 3016 36 26 21 5 23 35 59 5 4 1 38 0.97

990P 7 3 9 12 20 16 53 24 21 3216 40 23 22 12 ↓ ↓ 2 2 0.99

991E 8 3 8 12 20 28 53 30 21 3316 44 19 22 58 0 26 42 4 12 2 42 1.00

992T 9 3 7 12 20 39 53 35 21 3416 48 16 23 25 1 18 53 4 40 3 42 0.99

993K 10 3 6 12 20 51 53 39 21 3516 52 13 23 41 2 8 41 6 25 4 58 0.96

994N 11 3 6 12 21 3 53 44 21 3616 56 9 23 50 2 56 10 9 17 6 20 0.91

995R 12 3 5 12 21 16 53 47 21 3717 0 6 23 56 3 41 18 13 5 7 44 0.85

996L 13 3 5 12 21 28 53 51 21 3817 4 2 ↓ 4 24 29 17 38 9 7 0.78

997P 14 3 4 12 21 41 53 54 21 3917 7 59 0 0 5 6 12 22 44 10 28 0.69

998E 15 3 4 12 21 54 53 56 21 4017 11 55 0 3 5 47 31 28 13 11 50 0.60

999T 16 3 4 12 22 7 53 59 21 4017 15 52 0 6 6 29 30 33 56 13 13 0.50

1000K 17 3 3 12 22 20 54 0 21 4117 19 49 0 10 7 13 32 39 41 14 41 0.40

1001N 18 3 3 12 22 33 54 2 21 4117 23 45 0 15 8 0 54 45 13 16 14 0.30

1002R 19 3 3 12 22 46 54 3 21 4217 27 42 0 22 8 52 43 50 10 17 54 0.20

1003L 20 3 3 12 22 59 54 3 21 4217 31 38 0 35 9 49 56 54 7 19 35 0.12

1004P 21 3 3 12 23 12 54 3 21 4217 35 35 0 59 10 52 33 56 32 21 3 0.05

1005E 22 3 4 12 23 25 54 3 21 4217 39 31 1 45 11 58 27 56 58 22 3 0.01

1006T 23 3 4 12 23 38 54 2 21 4217 43 28 3 4 13 4 11 55 17 22 35 0.00

1007K 24 3 4 12 23 51 54 1 21 4217 47 24 4 47 14 7 5 51 39 22 52 0.02

1008N 25 3 5 12 24 4 53 59 21 4217 51 21 6 35 15 5 4 46 34 23 1 0.07

1009R 26 3 6 12 24 17 53 57 21 4217 55 18 8 20 15 58 28 40 36 23 8 0.14

1010L 27 3 6 12 24 29 53 55 21 4217 59 14 9 59 16 47 55 34 14 23 12 0.23

1011P 28 3 7 12 24 42 53 52 21 4118 3 11 11 32 17 34 55 27 54 23 16 0.33

1012E 29 3 8 12 24 54 53 49 21 4118 7 7 13 3 18 20 56 21 53 23 20 0.44

1013T 30 3 9 12 25 6 53 45 21 4018 11 4 14 32 19 6 54 16 26 23 26 0.55


Kuufaasid

täiskuu 7. juuni 20h12m


noorkuu 22. 21h35m


19

täheaeg öölõpp

tõusuaeg


looj.aeg

ööalgus

tõusuaeg


looj.aeg faas

Päike Kuu

kell 0hku

upäe

v

JD2

454

000+


Juuli 2009


1014K 1 3 10 12 25 17 53 41 21 4018 15 0 16 2 19 53 50 11 47 23 33 0.65

1015N 2 3 11 12 25 29 53 37 21 3918 18 57 17 30 20 42 25 8 5 23 45 0.74

1016R 3 3 12 12 25 40 53 32 21 3818 22 53 18 54 21 32 25 5 33 ↓ 0.82

1017L 4 3 13 12 25 51 53 27 21 3718 26 50 20 6 22 23 27 4 17 0 4 0.89

1018P 5 3 14 12 26 1 53 21 21 3618 30 47 20 58 23 14 33 4 21 0 38 0.94

1019E 6 3 16 12 26 11 53 15 21 3518 34 43 21 30 ↓ ↓ 1 33 0.98

1020T 7 3 17 12 26 21 53 9 21 3418 38 40 21 48 0 4 55 5 43 2 44 1.00

1021K 8 3 19 12 26 30 53 2 21 3318 42 36 21 59 0 53 8 8 15 4 6 1.00

1022N 9 3 20 12 26 39 52 55 21 3218 46 33 22 6 1 39 3 11 47 5 30 0.98

1023R 10 3 22 12 26 47 52 48 21 3018 50 29 22 10 2 22 51 16 7 6 52 0.94

1024L 11 3 23 12 26 55 52 40 21 2918 54 26 22 14 3 4 51 21 3 8 14 0.89

1025P 12 3 25 12 27 3 52 31 21 2718 58 22 22 17 3 45 53 26 25 9 35 0.83

1026E 13 3 27 12 27 10 52 23 21 2619 2 19 22 20 4 26 57 32 0 10 56 0.74

1027T 14 3 28 12 27 17 52 14 21 2419 6 16 22 24 5 9 16 37 40 12 20 0.65

1028K 15 3 30 12 27 23 52 4 21 2319 10 12 22 30 5 53 52 43 10 13 49 0.55

1029N 16 3 32 12 27 28 51 54 21 2119 14 9 22 40 6 42 14 48 15 15 23 0.45

1030R 17 3 34 12 27 34 51 44 21 1919 18 5 22 57 7 35 15 52 33 17 1 0.34

1031L 18 3 36 12 27 38 51 34 21 1719 22 2 23 29 8 33 42 55 38 18 35 0.24

1032P 19 3 38 12 27 43 51 23 21 1619 25 58 ↓ 9 36 32 57 3 19 49 0.15

1033E 20 3 40 12 27 46 51 12 21 1419 29 55 0 30 10 41 55 56 26 20 33 0.07

1034T 21 3 42 12 27 49 51 0 21 1219 33 51 2 3 11 46 21 53 46 20 56 0.02

1035K 22 3 44 12 27 52 50 48 21 1019 37 48 3 51 12 47 42 49 19 21 9 0.00

1036N 23 3 46 12 27 54 50 36 21 819 41 45 5 41 13 44 29 43 36 21 16 0.01

1037R 24 3 48 12 27 55 50 23 21 519 45 41 7 25 14 37 20 37 10 21 22 0.05

1038L 25 3 50 12 27 56 50 10 21 319 49 38 9 4 15 26 58 30 34 21 26 0.11

1039P 26 3 52 12 27 56 49 57 21 119 53 34 10 39 16 14 56 24 10 21 30 0.20

1040E 27 3 55 12 27 55 49 44 20 5919 57 31 12 11 17 2 10 18 20 21 35 0.29

1041T 28 3 57 12 27 54 49 30 20 5720 1 27 13 44 17 49 49 13 16 21 42 0.40

1042K 29 3 59 12 27 52 49 16 20 5420 5 24 15 14 18 38 37 9 10 21 52 0.50

1043N 30 0 44 23 54 4 1 12 27 50 49 1 20 5220 9 20 16 40 19 28 34 6 13 22 9 0.60

1044R 31 1 2 23 42 4 3 12 27 47 48 46 20 5020 13 17 17 57 20 19 37 4 32 22 37 0.69


Kuufaasid

täiskuu 7. juuli 11h21m


noorkuu 22. 4h34m

esimene veerand 28. 0h 0m

20

täheaeg öölõpp

tõusuaeg


looj.aeg

ööalgus

tõusuaeg


looj.aeg faas

Päike Kuu

kell 0hku

upäe

v

JD2

454

000+


August 2009


1045L 1 1 13 23 33 4 5 12 27 43 48 31 20 4720 17 14 18 56 21 10 45 4 10 23 25 0.78

1046P 2 1 23 23 25 4 8 12 27 39 48 16 20 4520 21 10 19 34 22 1 17 5 7 ↓ 0.85

1047E 3 1 31 23 17 4 10 12 27 34 48 0 20 4220 25 7 19 56 22 49 58 7 17 0 32 0.91

1048T 4 1 38 23 10 4 12 12 27 29 47 44 20 4020 29 3 20 9 23 36 42 10 30 1 51 0.96

1049K 5 1 45 23 4 4 14 12 27 23 47 28 20 3720 33 0 20 16 ↓ ↓ 3 15 0.99

1050N 6 1 51 22 58 4 17 12 27 16 47 12 20 3520 36 56 20 22 0 21 27 14 38 4 38 1.00

1051R 7 1 56 22 52 4 19 12 27 9 46 55 20 3220 40 53 20 25 1 4 8 19 25 6 0 0.99

1052L 8 2 2 22 46 4 21 12 27 1 46 38 20 3020 44 50 20 29 1 45 36 24 40 7 22 0.97

1053P 9 2 7 22 41 4 24 12 26 53 46 21 20 2720 48 46 20 32 2 26 41 30 13 8 43 0.92

1054E 10 2 12 22 36 4 26 12 26 44 46 3 20 2420 52 43 20 36 3 8 28 35 53 10 6 0.86

1055T 11 2 17 22 31 4 28 12 26 34 45 45 20 2220 56 39 20 41 3 51 48 41 24 11 32 0.79

1056K 12 2 21 22 26 4 31 12 26 24 45 27 20 1921 0 36 20 49 4 38 4 46 35 13 2 0.70

1057N 13 2 26 22 21 4 33 12 26 13 45 9 20 1621 4 32 21 2 5 28 2 51 5 14 36 0.59

1058R 14 2 30 22 16 4 35 12 26 2 44 51 20 1421 8 29 21 26 6 22 43 54 35 16 10 0.48

1059L 15 2 35 22 12 4 38 12 25 51 44 32 20 1121 12 25 22 11 7 21 42 56 39 17 32 0.37

1060P 16 2 39 22 7 4 40 12 25 38 44 13 20 821 16 22 23 28 8 24 6 56 57 18 27 0.27

1061E 17 2 43 22 3 4 42 12 25 26 43 54 20 621 20 19 ↓ 9 27 11 55 17 18 58 0.17

1062T 18 2 47 21 59 4 45 12 25 12 43 34 20 321 24 15 1 8 10 28 56 51 45 19 15 0.09

1063K 19 2 51 21 55 4 47 12 24 59 43 15 20 021 28 12 2 56 11 27 18 46 42 19 25 0.03

1064N 20 2 55 21 51 4 49 12 24 45 42 55 19 5721 32 8 4 43 12 22 15 40 34 19 31 0.00

1065R 21 2 59 21 46 4 52 12 24 30 42 35 19 5521 36 5 6 25 13 14 0 33 57 19 36 0.01

1066L 22 3 3 21 42 4 54 12 24 15 42 15 19 5221 40 1 8 4 14 3 52 27 16 19 41 0.03

1067P 23 3 6 21 38 4 57 12 23 59 41 55 19 4921 43 58 9 41 14 52 41 20 59 19 46 0.09

1068E 24 3 10 21 34 4 59 12 23 43 41 34 19 4621 47 54 11 16 15 41 33 15 24 19 52 0.16

1069T 25 3 13 21 30 5 1 12 23 27 41 13 19 4321 51 51 12 49 16 31 18 10 45 20 1 0.25

1070K 26 3 17 21 26 5 4 12 23 10 40 53 19 4121 55 47 14 19 17 21 56 7 17 20 15 0.34

1071N 27 3 20 21 22 5 6 12 22 53 40 32 19 3821 59 44 15 43 18 13 31 5 5 20 39 0.44

1072R 28 3 24 21 18 5 8 12 22 35 40 10 19 3522 3 41 16 49 19 5 10 4 14 21 20 0.54

1073L 29 3 27 21 15 5 11 12 22 17 39 49 19 3222 7 37 17 35 19 56 16 4 43 22 20 0.64

1074P 30 3 30 21 11 5 13 12 21 59 39 28 19 2922 11 34 18 1 20 45 44 6 28 23 36 0.72

1075E 31 3 33 21 7 5 15 12 21 40 39 6 19 2622 15 30 18 17 21 33 11 9 20 ↓ 0.80


Kuufaasid

täiskuu 6. august 2h55m


noorkuu 20. 12h 1m


21

täheaeg öölõpp

tõusuaeg


looj.aeg

ööalgus

tõusuaeg


looj.aeg faas

Päike Kuu

kell 0hku

upäe

v

JD2

454

000+


September 2009


1076T 1 3 36 21 3 5 18 12 21 21 38 44 19 2322 19 27 18 26 22 18 29 13 8 0 58 0.87

1077K 2 3 40 20 59 5 20 12 21 2 38 22 19 2022 23 23 18 32 23 1 55 17 41 2 22 0.93

1078N 3 3 43 20 56 5 22 12 20 42 38 0 19 1722 27 20 18 37 23 44 3 22 49 3 45 0.97

1079R 4 3 46 20 52 5 24 12 20 22 37 38 19 1422 31 17 18 40 ↓ ↓ 5 7 0.99

1080L 5 3 49 20 48 5 27 12 20 2 37 16 19 1122 35 13 18 44 ↓ ↓ 6 28 1.00

1081P 6 3 52 20 45 5 29 12 19 42 36 54 19 822 39 10 18 48 ↓ ↓ 7 52 0.98

1082E 7 3 54 20 41 5 31 12 19 21 36 31 19 522 43 6 18 53 1 50 54 39 38 9 17 0.95

1083T 8 3 57 20 37 5 34 12 19 1 36 9 19 222 47 3 19 0 2 36 31 44 57 10 46 0.89

1084K 9 4 0 20 34 5 36 12 18 40 35 46 18 5922 50 59 19 11 3 25 17 49 41 12 19 0.82

1085N 10 4 3 20 30 5 38 12 18 19 35 23 18 5622 54 56 19 31 4 18 5 53 29 13 52 0.73

1086R 11 4 6 20 27 5 40 12 17 58 35 1 18 5322 58 52 20 7 5 14 39 56 0 15 17 0.63

1087L 12 4 8 20 23 5 43 12 17 37 34 38 18 5023 2 49 21 11 6 14 28 56 54 16 20 0.52

1088P 13 4 11 20 20 5 45 12 17 15 34 15 18 4723 6 45 22 39 7 15 23 56 1 16 59 0.40

1089E 14 4 14 20 17 5 47 12 16 54 33 52 18 4423 10 42 ↓ 8 15 44 53 19 17 20 0.29

1090T 15 4 16 20 13 5 49 12 16 33 33 29 18 4123 14 39 0 21 9 13 31 49 2 17 32 0.19

1091K 16 4 19 20 10 5 52 12 16 11 33 6 18 3823 18 35 2 6 10 8 30 43 31 17 40 0.11

1092N 17 4 22 20 7 5 54 12 15 50 32 42 18 3523 22 32 3 48 11 0 37 37 15 17 46 0.05

1093R 18 4 24 20 3 5 56 12 15 29 32 19 18 3223 26 28 5 27 11 50 51 30 38 17 51 0.01

1094L 19 4 27 20 0 5 58 12 15 7 31 56 18 2923 30 25 7 4 12 40 20 24 7 17 55 0.00

1095P 20 4 30 19 57 6 1 12 14 46 31 33 18 2623 34 21 8 40 13 29 46 18 7 18 1 0.02

1096E 21 4 32 19 54 6 3 12 14 25 31 9 18 2323 38 18 10 16 14 20 8 12 56 18 9 0.06

1097T 22 4 35 19 50 6 5 12 14 4 30 46 18 2023 42 14 11 50 15 11 29 8 51 18 22 0.12

1098K 23 4 37 19 47 6 7 12 13 43 30 22 18 1723 46 11 13 19 16 3 57 6 2 18 42 0.20

1099N 24 4 40 19 44 6 10 12 13 22 29 59 18 1423 50 8 14 33 16 56 34 4 37 19 16 0.28

1100R 25 4 42 19 41 6 12 12 13 1 29 36 18 1123 54 4 15 28 17 48 33 4 34 20 10 0.38

1101L 26 4 45 19 38 6 14 12 12 41 29 12 18 923 58 1 16 2 18 39 9 5 51 21 21 0.47

1102P 27 4 47 19 35 6 16 12 12 20 28 49 18 6 0 1 57 16 22 19 27 29 8 17 22 40 0.56

1103E 28 4 50 19 32 6 19 12 12 0 28 26 18 3 0 5 54 16 34 20 13 38 11 44 ↓ 0.66

1104T 29 4 52 19 28 6 21 12 11 40 28 2 18 0 0 9 50 16 41 20 57 32 15 59 0 3 0.74

1105K 30 4 55 19 25 6 23 12 11 20 27 39 17 57 0 13 47 16 47 21 40 5 20 52 1 26 0.82


Kuufaasid

täiskuu 4. september 18h 3m


noorkuu 18. 20h44m


22

täheaeg öölõpp

tõusuaeg


looj.aeg

ööalgus

tõusuaeg


looj.aeg faas

Päike Kuu

kell 0hku

upäe

v

JD2

454

000+


Oktoober 2009


1106N 1 4 57 19 22 6 26 12 11 1 27 16 17 54 0 17 43 16 51 22 22 2 26 14 2 48 0.89

1107R 2 5 0 19 19 6 28 12 10 42 26 53 17 51 0 21 40 16 55 23 4 5 31 52 4 10 0.94

1108L 3 5 2 19 16 6 30 12 10 23 26 29 17 48 0 25 37 16 59 23 47 25 37 34 5 33 0.98

1109P 4 5 5 19 13 6 33 12 10 4 26 6 17 45 0 29 33 17 4 ↓ ↓ 6 58 1.00

1110E 5 5 7 19 10 6 35 12 9 46 25 43 17 42 0 33 30 17 11 0 32 57 43 5 8 27 0.99

1111T 6 5 9 19 7 6 37 12 9 28 25 20 17 39 0 37 26 17 21 1 21 29 48 5 10 0 0.97

1112K 7 5 12 19 4 6 40 12 9 11 24 57 17 37 0 41 23 17 39 2 13 55 52 15 11 35 0.92

1113N 8 5 14 19 1 6 42 12 8 54 24 34 17 34 0 45 19 18 10 3 10 0 55 11 13 3 0.85

1114R 9 5 16 18 59 6 44 12 8 37 24 12 17 31 0 49 16 19 5 4 9 14 56 35 14 13 0.76

1115L 10 5 19 18 56 6 47 12 8 21 23 49 17 28 0 53 12 20 25 5 9 32 56 14 14 59 0.66

1116P 11 5 21 18 53 6 49 12 8 6 23 26 17 25 0 57 9 22 2 6 9 15 54 7 15 24 0.55

1117E 12 5 23 18 50 6 52 12 7 50 23 4 17 22 1 1 6 23 43 7 6 25 50 26 15 39 0.43

1118T 13 5 26 18 47 6 54 12 7 36 22 41 17 19 1 5 2 ↓ 8 0 43 45 29 15 48 0.32

1119K 14 5 28 18 44 6 56 12 7 22 22 19 17 16 1 8 59 1 22 8 52 6 39 41 15 55 0.22

1120N 15 5 30 18 42 6 59 12 7 9 21 57 17 14 1 12 55 2 58 9 41 30 33 23 16 0 0.13

1121R 16 5 33 18 39 7 1 12 6 56 21 35 17 11 1 16 52 4 33 10 30 7 26 59 16 5 0.07

1122L 17 5 35 18 36 7 4 12 6 43 21 13 17 8 1 20 48 6 8 11 18 44 20 51 16 10 0.02

1123P 18 5 37 18 34 7 6 12 6 32 20 51 17 5 1 24 45 7 43 12 8 26 15 19 16 18 0.00

1124E 19 5 39 18 31 7 9 12 6 21 20 29 17 2 1 28 41 9 18 12 59 28 10 44 16 29 0.01

1125T 20 5 42 18 28 7 11 12 6 10 20 8 16 59 1 32 38 10 49 13 51 56 7 20 16 46 0.04

1126K 21 5 44 18 26 7 14 12 6 1 19 46 16 57 1 36 34 12 11 14 45 23 5 17 17 14 0.08

1127N 22 5 46 18 23 7 16 12 5 51 19 25 16 54 1 40 31 13 16 15 38 29 4 40 18 0 0.14

1128R 23 5 48 18 21 7 18 12 5 43 19 4 16 51 1 44 28 13 59 16 30 23 5 25 19 5 0.22

1129L 24 5 50 18 18 7 21 12 5 35 18 43 16 48 1 48 24 14 24 17 19 57 7 25 20 22 0.30

1130P 25 5 53 18 16 7 23 12 5 28 18 22 16 46 1 52 21 14 39 18 7 4 10 28 21 44 0.39

1131E 26 5 55 18 14 7 26 12 5 22 18 2 16 43 1 56 17 14 49 18 51 40 14 23 23 6 0.49

1132T 27 5 57 18 11 7 28 12 5 16 17 42 16 40 2 0 14 14 55 19 34 26 18 59 ↓ 0.58

1133K 28 5 59 18 9 7 31 12 5 11 17 21 16 38 2 4 10 15 0 20 16 9 24 6 0 27 0.67

1134N 29 6 1 18 7 7 33 12 5 7 17 2 16 35 2 8 7 15 4 20 57 46 29 34 1 48 0.76

1135R 30 6 3 18 5 7 36 12 5 4 16 42 16 32 2 12 3 15 8 21 40 20 35 12 3 10 0.84

1136L 31 6 5 18 2 7 38 12 5 1 16 22 16 30 2 16 0 15 13 22 25 4 40 48 4 33 0.90


Kuufaasid

täiskuu 4. oktoober 8h10m


noorkuu 18. 7h33m


23

täheaeg öölõpp

tõusuaeg


looj.aeg

ööalgus

tõusuaeg


looj.aeg faas

Päike Kuu

kell 0hku

upäe

v

JD2

454

000+


November 2009


1137P 1 6 8 18 0 7 41 12 4 59 16 3 16 27 2 19 57 15 20 23 12 49 46 3 6 1 0.96

1138E 2 6 10 17 58 7 43 12 4 58 15 44 16 25 2 23 53 15 29 ↓ ↓ 7 33 0.99

1139T 3 6 12 17 56 7 46 12 4 58 15 25 16 22 2 27 50 15 45 0 4 52 50 39 9 9 1.00

1140K 4 6 14 17 54 7 48 12 4 58 15 7 16 20 2 31 46 16 11 1 0 56 54 7 10 42 0.98

1141N 5 6 16 17 52 7 51 12 5 0 14 49 16 17 2 35 43 16 59 2 0 50 56 7 12 2 0.94

1142R 6 6 18 17 50 7 53 12 5 2 14 31 16 15 2 39 39 18 14 3 2 24 56 20 12 56 0.88

1143L 7 6 20 17 48 7 56 12 5 5 14 13 16 13 2 43 36 19 48 4 3 39 54 42 13 28 0.79

1144P 8 6 22 17 46 7 58 12 5 9 13 55 16 10 2 47 32 21 27 5 2 7 51 26 13 45 0.69

1145E 9 6 24 17 44 8 0 12 5 14 13 38 16 8 2 51 29 23 6 5 57 14 46 49 13 56 0.58

1146T 10 6 26 17 42 8 3 12 5 20 13 21 16 6 2 55 26 ↓ 6 48 46 41 19 14 3 0.47

1147K 11 6 28 17 41 8 5 12 5 26 13 5 16 4 2 59 22 0 41 7 37 43 35 17 14 9 0.35

1148N 12 6 30 17 39 8 8 12 5 34 12 49 16 1 3 3 19 2 14 8 25 20 29 3 14 14 0.25

1149R 13 6 32 17 37 8 10 12 5 42 12 33 15 59 3 7 15 3 46 9 12 33 22 59 14 20 0.16

1150L 14 6 34 17 36 8 13 12 5 51 12 17 15 57 3 11 12 5 18 10 0 41 17 21 14 26 0.09

1151P 15 6 36 17 34 8 15 12 6 1 12 2 15 55 3 15 8 6 51 10 50 13 12 30 14 36 0.04

1152E 16 6 38 17 32 8 17 12 6 12 11 47 15 53 3 19 5 8 22 11 41 34 8 40 14 50 0.01

1153T 17 6 40 17 31 8 20 12 6 24 11 32 15 51 3 23 1 9 49 12 34 34 6 5 15 14 0.00

1154K 18 6 42 17 29 8 22 12 6 36 11 18 15 49 3 26 58 11 1 13 27 59 4 54 15 53 0.01

1155N 19 6 44 17 28 8 25 12 6 49 11 4 15 47 3 30 55 11 53 14 20 51 5 7 16 51 0.05

1156R 20 6 46 17 27 8 27 12 7 4 10 50 15 46 3 34 51 12 24 15 11 42 6 40 18 4 0.09

1157L 21 6 48 17 25 8 29 12 7 19 10 37 15 44 3 38 48 12 43 16 0 4 9 20 19 25 0.16

1158P 22 6 50 17 24 8 32 12 7 34 10 24 15 42 3 42 44 12 55 16 45 35 12 56 20 46 0.23

1159E 23 6 51 17 23 8 34 12 7 51 10 11 15 40 3 46 41 13 3 17 28 46 17 15 22 7 0.31

1160T 24 6 53 17 22 8 36 12 8 8 9 59 15 39 3 50 37 13 8 18 10 26 22 7 23 27 0.40

1161K 25 6 55 17 20 8 38 12 8 26 9 47 15 37 3 54 34 13 13 18 51 21 27 22 ↓ 0.50

1162N 26 6 57 17 19 8 40 12 8 45 9 36 15 36 3 58 31 13 17 19 32 33 32 49 0 46 0.59

1163R 27 6 58 17 18 8 43 12 9 4 9 25 15 34 4 2 27 13 22 20 15 31 38 21 2 7 0.69

1164L 28 7 0 17 17 8 45 12 9 24 9 14 15 33 4 6 24 13 27 21 1 9 43 42 3 32 0.78

1165P 29 7 2 17 17 8 47 12 9 45 9 4 15 31 4 10 20 13 35 21 50 43 48 35 5 1 0.86

1166E 30 7 3 17 16 8 49 12 10 7 8 54 15 30 4 14 17 13 48 22 45 11 52 38 6 35 0.92


Kuufaasid

täiskuu 2. november 21h14m


noorkuu 16. 21h14m


24

täheaeg öölõpp

tõusuaeg


looj.aeg

ööalgus

tõusuaeg


looj.aeg faas

Päike Kuu

kell 0hku

upäe

v

JD2

454

000+


Detsember 2009


1167T 1 7 5 17 15 8 51 12 10 29 8 45 15 29 4 18 13 14 9 23 44 16 55 22 8 11 0.97

1168K 2 7 6 17 14 8 53 12 10 52 8 36 15 28 4 22 10 14 47 ↓ ↓ 9 40 1.00

1169N 3 7 8 17 14 8 55 12 11 15 8 27 15 27 4 26 6 15 53 0 47 15 56 23 10 46 0.99

1170R 4 7 9 17 13 8 57 12 11 39 8 19 15 26 4 30 3 17 24 1 50 47 55 28 11 28 0.96

1171L 5 7 11 17 12 8 58 12 12 4 8 12 15 25 4 34 0 19 6 2 52 44 52 40 11 50 0.91

1172P 6 7 12 17 12 9 0 12 12 29 8 4 15 24 4 37 56 20 48 3 50 49 48 21 12 3 0.82

1173E 7 7 13 17 12 9 2 12 12 55 7 58 15 23 4 41 53 22 26 4 44 57 42 57 12 12 0.73

1174T 8 7 14 17 11 9 3 12 13 21 7 51 15 22 4 45 49 ↓ 5 35 24 36 57 12 18 0.62

1175K 9 7 16 17 11 9 5 12 13 47 7 45 15 22 4 49 46 0 0 6 23 36 30 43 12 24 0.50

1176N 10 7 17 17 11 9 6 12 14 15 7 40 15 21 4 53 42 1 32 7 10 35 24 37 12 29 0.39

1177R 11 7 18 17 11 9 8 12 14 42 7 35 15 21 4 57 39 3 3 7 57 47 18 55 12 35 0.29

1178L 12 7 19 17 10 9 9 12 15 10 7 30 15 20 5 1 35 4 33 8 45 56 13 54 12 44 0.20

1179P 13 7 20 17 10 9 10 12 15 38 7 26 15 20 5 5 32 6 4 9 35 45 9 48 12 56 0.13

1180E 14 7 21 17 10 9 11 12 16 7 7 23 15 20 5 9 29 7 31 10 27 25 6 50 13 16 0.07

1181T 15 7 22 17 11 9 13 12 16 36 7 20 15 20 5 13 25 8 48 11 20 5 5 11 13 48 0.03

1182K 16 7 23 17 11 9 14 12 17 5 7 17 15 20 5 17 22 9 47 12 12 58 4 55 14 39 0.00

1183N 17 7 23 17 11 9 15 12 17 34 7 15 15 20 5 21 18 10 25 13 4 29 5 59 15 48 0.00

1184R 18 7 24 17 11 9 15 12 18 4 7 13 15 20 5 25 15 10 48 13 53 48 8 16 17 7 0.02

1185L 19 7 25 17 12 9 16 12 18 34 7 12 15 20 5 29 11 11 2 14 40 32 11 34 18 28 0.05

1186P 20 7 25 17 12 9 17 12 19 3 7 11 15 21 5 33 8 11 11 15 24 32 15 39 19 50 0.10

1187E 21 7 26 17 12 9 17 12 19 33 7 10 15 21 5 37 4 11 17 16 6 32 20 19 21 10 0.16

1188T 22 7 27 17 13 9 18 12 20 3 7 11 15 22 5 41 1 11 22 16 47 10 25 23 22 28 0.24

1189K 23 7 27 17 14 9 18 12 20 33 7 11 15 22 5 44 58 11 26 17 27 29 30 42 23 47 0.32

1190N 24 7 27 17 14 9 19 12 21 3 7 12 15 23 5 48 54 11 31 18 8 41 36 7 ↓ 0.42

1191R 25 7 28 17 15 9 19 12 21 33 7 14 15 24 5 52 51 11 35 18 51 46 41 26 1 7 0.51

1192L 26 7 28 17 16 9 19 12 22 2 7 16 15 25 5 56 47 11 42 19 38 4 46 26 2 31 0.61

1193P 27 7 28 17 16 9 19 12 22 32 7 18 15 26 6 0 44 11 51 20 28 44 50 49 4 1 0.71

1194E 28 7 28 17 17 9 19 12 23 1 7 21 15 27 6 4 40 12 7 21 24 28 54 11 5 34 0.80

1195T 29 7 28 17 18 9 19 12 23 30 7 25 15 28 6 8 37 12 35 22 25 14 56 7 7 7 0.88

1196K 30 7 28 17 19 9 19 12 23 59 7 28 15 29 6 12 33 13 27 23 28 59 56 12 8 26 0.95

1197N 31 7 28 17 20 9 18 12 24 28 7 33 15 30 6 16 30 14 47 ↓ ↓ 9 21 0.99


Kuufaasid

täiskuu 2. detsember 9h30m


noorkuu 16. 14h 2m


täiskuu 31. 21h13m

25

NOAO/AURA/NSF

M16

Rahvusvaheline astronoomia aasta 2009(International Year of Astronomy 2009)

RAA2009/IYA2009Toomas Aas ja Voldemar Harvig

ASTRONOMY

YOURS TO DISCOVER

THE UNIVERSE

INTERNATIONAL YEAR OF

2009. aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks astronoomia aas-taks, mille eesmärk on rahva hulgas kõigi võimalike meetodi-tega tekitada huvi astronoomia ja loodusteaduste vastu üldse.Ettevalmistused RAA-ks algasid väga ammu. Kohe kui Gali-leo Galilei kuulis (mais 1609), et on valmistatud toru kahesotsas olevate läätsedega, millest läbi vaadates tunduvad kau-ged objektid olevat lähedal, alustas ta sarnase seadme �sõl-tumatut leiutamist�. Selle tulemusena loetakse 1609. aastatüldiselt teleskoobi leiutamise aastaks. International Astrono-mical Union'i (IAU) 25. Peaassambleel, mis toimus 23. juulil2003. aastal Sydney's, kiideti heaks resolutsioon toetada iga-külgselt 2009. aasta kuulutamist rahvusvaheliseks astronoo-mia aastaks. UNESCO peakonverentsi 33. sessioon soovitas2005. aasta oktoobris toetada eelnimetatud IAU resolutsioo-ni. ÜRO 62. Peaassamblee kuulutas 20. detsembril 2007. aastalvälja rahvusvahelise astronoomia aasta 2009.

Järgnevalt vaatleme globaalseid üritusi, mis jagunevad 11.�nurgakiviks�: 100 tundi astronoomiat, �galileoscope�, astronoomi päevaraamat, väravUniversumi saladustesse, naisastronoomid, valgusreostuse projekt, astronoomia ja maa-ilma kultuuripärand, õpetajate õpetamise programm, UNAWE programm, Vaade Uni-versumile mitte-astronoomi pilguga, astronoomia kõigile!

Uhinenud Rahvaste Organisatsioon

UNESCO

IAU (Taitevkomitee)

IAU Tk IYA2009 Toogrupp

IYA2009 Sekretariaat

Rahvuslikudkeskused

Eesti keskus

Kalju Annuk RAA2009 organisatsiooniline struktuur

Ametlikud

partnerid ja

uleilmsed

toetajad

Organisatoorsed

keskused ja

uhendused

Erialased

toogrupid

11 "Nurgakivi"

toogruppi

27

1. 100 tundi astronoomiat

Kõige suurejoonelisem (ka murettekitavam) üritus, mis peaks toimuma globaalselt100 tundi järjest. Arvetades meie olematuid inimressursse, püüame me sellesse kaasatakeda vähegi võimalik. Seoses sellega, et tähetorn ei ole sellel ajal kasutatav, loodameürituse võimaluse piires korralda Tallinna Tehnikaülikooli peahoones ja selle ümbruses.

2. Galileoscope

Eeesmärgiks on näidata taevast (taevakehi) teleskoobiga võimalikult paljudele ini-mestele. Üheks loosungiks on ka esmakordselt näidata taevast teleskoobiga 10 000 000inimesele. Teiseks kavatsetakse inimesi õpetada ise valmistama lihtsat teleskoopi. KunaTallinna Tähetorn on enamus aastast (vastavalt plaanile) remondis, kavatseme taevastnäidata Tallinna Tehnikaülikooli peahoone juures. Kuigi meie käsutuses olevad teisal-datavad teleskoobid on väiksemad statsionaarsetest, ei ole see alati eriti oluline. Kuuvaatlemisel jätab ka mõõdukas teleskoop esimesel korral küllaltki sügava mulje. Eelisekson see, et me saame kasutada korraga kuni kuut teleskoopi. Lihtsa teleskoobi valmista-mine on iseenesest küllalt õpetlik. Seda eriti tänapäeval, kus peaaegu kõik asjad tehaksekusagil Aasias. Arvatavasti läheb lihtsa teleskoobi valmistamine tunduvalt kallimaks kuiostmine, kuid siiski ...

28

3. Astronoomi päevaraamat

Astronoomide elu kirjeldav blogi, kus kirjeldataks mitte teadust, vaid astronoomiagategelevate inimeste elu. Me ei kahtlusta, et me oleksime sedavõrd hiilgavad isiksused, etmeie elu kirjeldus võiks eriti kedagi huvitada ja seetõttu ei oma antud suhtes plaane.Kuid kindlasti võiksid astronoomiahvilised selles osaleda.

4. Värav Universumi saladustesse

Portaal kujuneb arvatavasti eriti hinnaliseks vahendiks, võimaldades kiiret ja muga-valt organiseeritud ligipääsu kõikvõimalikele internetiallikatele, mis on seotud astronoo-miaga.

29

5. Naisastronoomid

Naisastronoomidele pühendatud projekt. See projekt on teatud mõttes anakronismajast, kui naised oluliselt vähem kuulusid palgaliste astronoomide hulka kui mehed. Olu-lisem oleks, kui ema oskaks lapsele selgitada milline vahe on astronoomial ja astroloogial.Samuti võib just ema tekitada lapsel huvi astronoomia vastu, nagu juhtus Wernher vonBraun'iga, kellele kinkis astronoomiahuviline ema teleskoobi. Kuid loomulikult on jubakaua astronoomide hulgas väga silmapaitvaid naisatronoome. Arvastades seda, et kunagioli Eesti arvestatav astronoomiamaa ja et ka Eesti riigivõimu hierarhias tähtsuselt teinemees (naissoost) on astronoomiadoktor (täpsemalt füüsika-matemaatika) võib loota, etka Eestis mingil määral ÜRO üritusele tähelepanu pööratakse. Loomulikult langeb põ-hikoormus Tartu Observatooriumile (asub Tõraveres), kuna praktiliselt on elukutselineEesti astronoomia koondutud sinna.

6. Valgusreostuse projekt

Valgusreostuse projekt on eriti aktuaalne Eestis. Sellist arutut taeva valgustamist kuimeil, kohtab harva ja pealegi on see ka enamasti mõttetu elektrienergia raiskamine. Jääbaga arusaamatuks, miks ei pöörata mingit tähelepanu raadiodiapasooni saastamisele.Raadioreostus on palju ohtlikum vaatluste sisukohalt, kuna leviulatus on palju suuremkui nähtavas valguses. Hoolimata sellest, et raadiovaatlused on Eestis mittevajalikeks japerspektiivituteks kuulutatud, häirime oma saastamisega meie naaberriikide vaatlejaid.

30

7. Astronoomia ja maailma kultuuripärand

Selle projektiga tahetakse igati jäädvustada ajaloolist mälestust isikutest, kes on ol-nud olulised astronoomia ajaloos. Näiteks on meie kandist (Naissaarelt) pärit maailmaskõige tuntum eestlaseks peetav astronoomiaoptik Bernhard Schmidt. Meil ei ole olnudjuhust välismaal kohata kedagi kes selles kahtleks ja on ka olnud juhuseid, kus teatakse, etSchmidt oli eestlane, kuid ei omata mingit ettekujutust Eestist. Kuna Schmidti sünnisttäitub 130 aastat oleks ka kohane sellele erilist tähelepanu pöörata. Näiteks paigalda-sid Tallinna astronoomiaentusiastid Schmidti sünnimajale mälestustahvli, kui Naissaaroli veel okupatsioonivõimude sõjaline keelutsoon. Nüüdseks on küsitav, kas selle majaasukohtagi on kuigi kerge leida.

8. Õpetajate õpetamise programm.

Õpetajate õpetamise programm on kaasajal ka meil muutunud veel hädavajalikumakskui varem. Esiteks on astronoomia eraldi õppeainena mitmete lääneriikide eeskujul kõr-valdatud keskkooli programmist ja muutunud veel vähem märgatavaks. Kuigi TallinnaÜlikoolis on mõnel erialal astronoomia kohustuslik õppeaine, on vastava kursuse läbinutekooli sattumise protsent väike.

31

9. UNAWE programm

UNAWE on kõige noorematele suunatud programm. Selleks, et mõjutada noorte huvimingi suuna vastu on viimane aeg enne murdeiga. Ilma eriliste mõjutusteta kujunebreeglina arusaam, et kõik, mis vähegi meenutab täppisteadusi on vastik. Omalt pooltloodame saada valmis põhikoolile suunatud õppematerjali.

10. Vaade Universumile mitte-astronoomi pilguga

Eesmärgiks on pöörata laia üldsuse tähelepanu kosmiliste objektide ilule. Selleks ka-vatsetakse eksponeerida fotosid kosmosest paljudes avalikes kohtades nagu kunstikes-kustes, metroojaamades ja mujal. Sellega püütakse äratada inimeste tähelepanu, kestavaliselt kõike teadusega seotut ignoreerivad.

32

11. Astronoomia kõigile!

Põhieesmärgiks on levitada astronoomiaalaseid teadmisi eriti nendes regiooonides,kus ei ole traditsioonilist tugevat astronoomiahuvilist kogukonda.

Eriprojektid.Maailm öösel, üks inimene üks taevas

Öiste piltide kollektsioon. Seal leidub kõrgetasemelisi pilte kogu maailmast. Kuid sellekasutamisel ei tohi unustada, et tegemist on litsenseeritud materjaliga.

33

Teleskoobi 400 aastane arengulugu.

Jupiteri kaaslaste vaatlemine.

Viited:http://www.astronomy2009.orghttp://www.astronomy2009.ee

34

Väike Ameerika linn - PasadenaKairi Harvig

Traditsiooniliselt algab aasta Pasadenas rooside paraadiga. Pasadena linn on ammukuulus esimese jaanuari rooside paraadi poolest, mis sai alguse 1890.-ndal aastal. Enamusinimesi (hinnanguliselt 40 miljonit) imetleb rooside paraadi kodumugavustes televiisoriees üle kogu USA, aga umbes üks miljon inimest tuleb ise kohale, sageli juba eelmiselõhtul, et hommikul kella kaheksaks paraadi jälgimiseks platsis olla.

Foto 1: JPL'i ja Caltech'i ühisatraktsioon 2008 aasta rooside paraadil.

Sajaneljakümne tuhande elanikuga väike linn Pasadena asub Los Angelesi kesklin-nast 16 km kirde pool. Suuruse poolest on Pasadena saja kuuekümnes linn AmeerikaÜhendriikides. Pasadena on tuntud paljude kultuuri- ja teadusinstitutsioonide poolest.Neist märkimisväärsemad on eraülikool Caltech (The California Institute of Techno-logy) ja selle juhitav JPL (The Jet Propulsion Laboratory), NASA keskus mis tegelebkosmoseaparatuuri konstrueerimise ja valmistamisega. JPL'is on umbes 5000 Caltech'itäiskoormusega töötajat ja lisaks neile mõned tuhanded eri projektidega seotud osalisekoormusega töötajat. Kosmoseprojekte, millega JPL on seotud, on sedavõrd palju, etisegi nende loetlemine läheks liiga mahukaks. JPL on veidi müstiline organisatsioon, ku-na vaid ühel korral aastas (maikuus) on see üldsusele kahe päeva jooksul avatud. Sedateadmata lõppes katse JPL'i lihtsalt nädalavahetusel vaatama minna, vaid tõdemusega,et objekti valvatakse korralikult.

JPL'i alguseks võib pidada eelmise sajandi 30.-daid aastaid, kui Caltech'i professorTheodore von Karman tegeles reaktiivliikumise probleemidega.

Theodore von Karman oli ka esimene JPL'i direktor (aastatel 1938 - 1944). Theodorevon Karman sündis Budapestis 11. mail 1881. aastal juudi perekonnas ja ta esialgnenimi oli Todor Karman. Üks tema esivanemaid oli Judah Lew ben Bezael, kuulus juudiskolastik.

Teiseks JPL'i direktoriks (1944 - 1946) oli Frank Malina, kes oli sündinud Teksases1912. aastal ja kelle isa oli pärit Boheemiast. Lisaks raketitehnikale tegeles ta ka kunstigaja elas elu lõpus Prantsusmaal.

35

Foto 2: Autor miski müüri ääres.

Aastatel 1966 - 1954 oli JPL'i direktoriks Luis Dunn, kes oli sündinud Lõuna-Aafrikas1908. aastal.

Ajavahemikus 1954 - 1976 oli JPL'i direktoriks William Hayward Pickering. Ta olisündinud Uus-Meremaal 1910. aastal.

Bruce C. Murray sündis New York'is 1931. aastal ja oli JPL'i direktoriks aastatel1976 - 1982.

Lew Allen, Jr (kindral) oli JPL'i direktoriks aastatel 1982 - 1990. Ta sündis 1925.aastal Floridas.

1991 - 2001 oli JPL'i direktoriks Edward C. Stone.Alates 2001. aastast on JPL direktoriks Liibanoni päritoluga Charles Elachi (Charles

Asshur Al-Wadad Elachi).JPL'i direktorite puhul ei ole märgitud, et nad kõik olid/on doktorikraadiga ja Cal-

tech'i professorid. Nende elulugusi detailsemalt vaadatates jääb mulje nagu oleks püütudvalida võimalikult erineva taustaga inimesi.

Soojal novembrikuu pärastlõunal Pasadena puudega palistatud vaikseil linnatänavailringi sõites on raske mitte märgata ülimodernset Astronoomia ja Astrofüüsika keskust,mis on kerkimas Caltech'i parki teiste tunduvalt eakamate hoonete ümbruskonda. TheCalifornia Institute of Technology, mis asutati aastal 1891. aastal, on suhteliselt väikeuurimustöö eraülikool, kus saab õppida põhiliselt loodusteadusi ja inseneriteadusi. Täna-päevast nime kannab Caltech alates 1921. aastast. Õppemaks bakalaureuse kraadi oman-damiseks on jalustrabav, $50 000 USA dollarit aastas. Selles ülikoolis on uurimustöölepühendunud 900 Ph.D. kraadiga teadlast, ülikoolis on 900 bakalaureuse kraadi ja 1000kõrgemat kraadi taotlevat üliõpilast. Caltech'i viiekümne hektariline park on meeldivaltrahulik. Väikeses tiigis päevitavad kivide peal kilpkonnad, linnud laulavad hiigelsuur-te puude latvades, mis pakuvad varju kuuma Kalifornia päikese käest. Pargis jalutadeshakkab mu fantaasia ekslema: �Huvitav, kes on harilik Caltechi üliõpilane?�. Hiljem lä-hemalt asja uurides selgub, et sellesse ülikooli on konkurs võrreldav teiste mainekateõppeasutustega nagu näiteks Harvard ja Yale. 2008-ndal aastal pääses õppima vaid 241üliõpilast umbes neljatuhandest sisseastumisavalduse esitanust. Kuuskümmend protsentiüliõpilastest, kes lõpetavad Caltech'i jätkavad õpinguid kõrgema kraadi omandamiseks.Keskmisel Caltechi üliõpilasel on ka hirmuäratavalt kõrged riigieksamite tulemused, mison ligi 100% võimalikust. Mnjah, ülalnimetatule mõeldes hakkan tajuma, kuidas on või-

36

malik, et nii mõnigi Nobeli preemia laureaat on just sellest ülikoolist tulnud. 2006. aastaseisuga oli Caltech'iga seotud 31 Nobeli preemia laureaati. Neist 17 Caltech'is õppinutja 14 professorit. Preemiate arv osutub 32-ks, kuna Linus Pauling sai keemia- ja rahu-preemia. Kuna lõpetajate koguarv on olnud umbes 25 000, siis seni on keskmiselt iga1400-s lõpetaja saanud Nobeli preemia. Taolist tulemust ei ole ühelgi teisel ülikoolil ettenäidata.

Foto 3: Teekond algas lootustand-valt.

Foto 4: Hästivalvatud sissepääs JPL'i.

Foto 5: Uus Caltech'i Astronoomia ja Ast-rofüüsika keskus.

Foto 6: Väikeses tiigis kivide peal päevita-vad kilpkonnad ja linnud laulavad hiigel-suurte puude latvades mis pakuvad varjusooja Kalifornia päikese käest.

37

Foto 7: Kahur mida alatasa �varas-tatakse� st. veeretatakse teise koh-ta. Hiljem selgus, et selle suurtükiüle 130-aastane ajalugu on erekord-selt täpselt dokumenteeritud.

Foto 8: Konkureeriva MIT'i (Massachusetts Insti-tute of Technology) jõugu vaimustus, kui õnnestusvarastada Caltech'i kahur 2006. aastal - foto autorteadmata.

Foto 9: Caltech'i kampuse plaan. Plaanivaadates, aga eriti kampuses liikudes tun-dub, et hooneid on arvult siiski natuke vä-hem kui ülõpilasi. Kampuse plaanil on näha125 nummerdatud hoonet.

Foto 10: George Ellery Hale (1868-1938)eriliseks teeneks oli mitme (näiteks Yerks,Mount Wilson, Palomar) observatooriumirajamine. Samuti oli ta erakordse orga-nisaatorina paljude astronoomiaorganisat-sioonide ja ajakirjade asutamise algataja.Hale oli ka keskseks isiksuseks Caltechiarendamisel juhtivaks teaduskeskuseks.

38

Foto 11: Bioloogialaboratoorium. Foto 12: Füüsikalaboratoorium.

Foto 13: Millikan'i raamatukoguon kampuse kõrgeim ehitis.

Foto 14: Robinson Hall - esialgne kodu astronoomia-osakonnale.

Foto 15: Pasadena raekoda. Foto 16: Vaade Caltech'ile linnulennult.

39

Foto 17: Norton Simon'i muuseum onkuulus kogude ja arhitektuuri poolest.

Foto 18: Kiletatud Kalifornia kunstimuuseumPasadenas.

Foto 19: Pasadena konservatiivses elura-joonis on miljöö muutmine keelatud.

Foto 20: Vaade aknast.

Foto 21: Nüüd vist aitab küll. Foto 22: Aeg sõba silmale lasta!

40

40 aastat esimestest kuulendudest: �Apollo-12�V.-V. Pustõnski

Foto 1: President Kennedy esinemineKongressi ees 25. mail 1961. a. ettepa-nekuga saata ameeriklased kümnendi lõ-puks Kuule.

40 aasta eest, 1969. aasta juulis jõudis kätteameerika kuuprogrammi kulminatsioon. Presi-dent J. F. Kennedy poolt 1961. aastal väljakuu-lutatud suurejooneline ettevõtmine (saata ini-mesed Kuule aastakümne lõpuks) oli jõudnudeesmärgini määratud tähtajast poolteist aastatvarem: nagu teada, aastakümne lõppes 1970.aasta detsembris.

Esimesele maandumisele Kuule eelnes 8aastat pingelist ettevalmistustööd. Need olidettevalmistavad lennud �Gemini� programmiraames (10 lendu aastatel 1965-66), �Apol-lo� kosmoselaeva, kuumooduli, hiigelraketi�Saturn-V� ja tema �nooremate vendade��Saturn-I� ning �Saturn-IB� konstrueerimineja maapealse katsekompleksi ja infrastruktuu-ri ehitamine. 1968. aasta jõulude ajal jõud-sid kolm inimest esmakordselt kuuorbiidile�Apollo-8� pardal ja nägid meie planeedi kaas-lase pinda lähedamalt kui keegi varem.

Foto 2: Neil Armstrong kuumoodulis pä-rast maailma esimest jalutuskäiku Kuul.

1969. aasta mais suundus järgmine kolmikKuu poole, et katsetada kuumoodulit kuuor-biidil. Ja siis, 20. juulil 1969 aastal astusid esi-mesed inimesed Kuu pinnale: need olid NeilArmstrong ja Edvin (Buzz) Oldrin. Kolmasastronaut, Michael Collins, ootas neid kuuor-biidile jäänud orbitaallaevas.

Möödunud 40 aasta jooksul on palju rää-gitud ja kirjutatud esimesest maandumisestKuule. Tuleb aga silmas pidada, et vaatama-ta selle tohutu sümboolsele tähtsusele, oli seemaandumine tegelikult kogu kuukompleksi vii-mane katsetus. Selle lennu jooksul pidid inime-sed ja tehnika tõestama, et loodud raketid jakosmoselaevad võivad tõesti meeskonna Kuuleviia ja Maale tagasi tuua. See oli lennu põhiees-märk. Teaduslikud ülesanded olid sihilikult piiratud. Astronaudid tegid vaid ühe lühiaja-lise väljumise kuupinnale kestusega kaks ja pool tundi (viimases kuuekspeditsioonis agaväljuti kolm korda kuupinnale, kokku enam kui 22 tundi). Astronautidele lubati eemal-duda kuumoodulist mitte rohkem kui mõnikümmend meetrit (viimastes ekspeditsiooni-des eemaldusid astronaudid elektrisõidukiga kuumoodulist mitme kilomeetri kaugusele).Teaduslik uurimisaparatuur oli väga piiratud ja sisaldas vaid selle osa, mida sai kasutadaväljumise lühikese aja jooksul. Vaatamata südmuse tähtsusele otsustati ohverdada isegitelevisioonikujutise kvaliteet - aja säästmiseks transleeriti signaal kuumooduli väikeseantenni abil, suur vihmavarjakujuline antenn jäeti kasutamata.

41

�Apollo-11� ekspeditsioon õnnestus täielikult. Kuid põhiline programm oli veel ees.Täna meenutatakse harva järgnevaid maandumisi, kui aga meenutatakse, siis aga kõikiüldiselt, vahet tegemata erinevatel lendudel. Vilksatavad segamini erinevad stardid, kuu-sõiduki fotod, äratundmatud �guurid skafandrites Kuu pinnal. Mõnikord meenutatakseeraldi vaid �Apollo-13� ebaõnnestunud lendu: kosmoses toimuvat draamat jälgis siis pi-nevalt kogu maailm. Aga esimesele Kuule maandumisele järgnesid veel viis õnnestunudlendu, igaüks omaette huvitav. Meie räägime siin veidi detailsemalt teisest ekspeditsioo-nist Kuule, ehk �Apollo-12� lennust; selle lennu 40. aastapäeva tähistatakse 2009. aastal.1969. aasta oli kosmonautika sündmustega rikkas: �Apollo-9� katselend maaorbiidil, 3lendu Kuu poole kahe maandumisega, samuti NSVL lennud: esimene mehitatud laevadepõkkamine jaanuaris, kolme �Soyuz� laevade kollektiivlend oktoobris...

Foto 3: �Apollo-12� meeskond. Vasa-kult paremale: Charles Conrad, Ric-hard Gordon, Alan Bean. Tagaplaanil�Saturn-V� rakett stardipositsioonil.

Teadaolevalt planeeriti �Apollo� program-mi raames 10 maandumist Kuule. Finantseeri-mist hakati aga vähendama juba enne seda, kuiArmstrong jõudis meie kaaslasele. 1970. aastalvähendati programmi mahtu ja kolm lendu jäe-ti ära. �Apollo-12� ülesanded jäid ikkagi veelsuurel määral tehnilisteks. Kuigi kuupinnaleväljumiste arvu suurendati kaheni, astronauti-dele lubati eemalduda kuumoodulist kuni poolkilomeetrit, neil oli kaasas täielik teadusapa-ratuuri komplekt, aga väljumiste aeg jäi piira-tuks (seekord iga väljumine kestis umbes 4 tun-di) jäid teaduslikud ülesanded veel tagaplaani-le. �Apollo-12� ekspeditsiooni peamiseks tehni-liseks ülesandeks oli täpse maandumise taga-mine. Täpsus oli hädavajalik tulevastes lendu-des, kus mõnikord tuli maanduda keeruka mä-

gimaastikuga piirkondades väikestele sobilikele platsidele (nt. �Apollo-15�). �Apollo-11�lennul kerkis esile seoses sellega probleem: kuumooduli navigatsioonivigade tõttu orbi-taalkiiruse vähendamise etapil toimus mitmekilomeetriline ülelend ja sattumine maan-dumisellipsi äärele, kive täis kraatri kõrval. Armstrong pidi aktiivselt manööverdama ot-sides maandumiseks sobiva platsi, kulutades ära peaaegu kogu kütusevaru. �Apollo-12�meeskonna ees seisis ülesanne maanduda valitud punktile võimalikult lähedal. Sihtmär-giks valiti automaatjaam �Surveyor-III�, mis maandus Kuule 2,5 aastat varem ja töötasumbes 2 nädalat. Lisaülesandeks oli jalutuskäik jaamani ja selle osade lahtimonteeriminening Maale toimetamine, et teadlased saaksid uurida kuidas mõjutab tehnikat pikaajalineviibimine kuutingimustes. Jaama täpne asukoht oli määratud kuuorbiidilt tehtud fotodepõhjal: fotosid võrreldi �Surveyor�-i poolt saadetud panoraamidega, samastati ümbritsevamaastiku detaile ja nii leiti väike kraater, mille nõlvale maandus jaam. Hiljem nimetatisee 200-meetriline kraater �Surveyor�-i kraatriks.

�Apollo-12� meeskonnaliikmed olid komandör Charles (Pete) Conrad, kuumoodulipiloot Alan Bean ja orbitaallaeva piloot Richard Gordon. Conrad oli juba kaks kordakosmoses käinud �Gemini� programmi raames. Bean'i jaoks see oli esimene lend. Gordonoli varem koos Conrad'iga �Gemini-11� pardal lennanud. Ja siis, 14. novembril 1969.aastal oli hiiglaslik rakett (stardimass peaaegu 3000 tonni) stardivalmis. See oli esimenekord kui starti tuli jälgima USA president Nixon ja mitusada aukülalist. Oli pilvine javihmane ilm, aga kuna nii tähtsad tegelased olid kohal, otsustati starti mitte edasi lükata:kuna äikesepilvi ei olnud ja stardiaken oli ka kitsas (muidu ei õnnestuks tagada täpsetmaandumist).

42

Foto 4: �Apollo-12� väljalennutamisegaesilekutsutud välk lööb stardiplatformi.

Kõrvulukustava mürinaga tõusis seitsmes�Saturn-V� stardiplatformilt ning kadus kiirestipilvedesse. Ja kohe algasid ka probleemid. Ra-kettmootorite leek moodustas pilvedes elektritjuhtiva samba ja poole minuti pärast lõi välk.Välk lõi nii teenindustorni, kui ka kosmoselae-va. Välgulöögi tõttu lülitusid välja kosmose-laeva kütuselemendid, aga õnneks kanderaketi-süsteemid ei kannatanud. Esimese lennuminutilõpus toimus teine välgulöök, seekord pilvedevahel. See põhjustas kosmoselaeva güroplatfor-mi väljalülitamise, mis kontrollib kosmoselae-va orientatsiooni kosmoses. Aga ka seekord ve-das: tõrked olid ainult kosmoselaeva süsteemi-des, kanderaketi �Saturn-V� kõik süsteemid jätkasid korralikult funktsioneerimist pealemõnede telemeetriaandurite rikkeid. Juhtunu oli selge vedamine: 1987. aastal �Atlas-Centaur� raketi väljalennutamise põhjustatud välgulahendus põhjustas häireid pardaar-vutis, seetõttu anti vale käsk juhtimisseadmetele ja raketi lend lõpes avariiga.

Joonis 5: �Apollo-12� komp-leksi skeem: 1, 2: orbitaal-laev �Apollo� (meeskonna-ja abimoodul); 3. Kuumoo-duli adapter; 4. Kuumoodul;5. Raketi kolmas aste S-IVB

Lend jätkus, varsti õnnestus taastada telemeetriaside jakäivitada kütuseelemendid. 2,5 minutit hiljem kui esime-ses astmes oli ligi 2200 tonni petrooleumi ja vedelhapnikkuotsa saanud, eraldati esimene aste. Veidi hiljem eraldatipäästesüsteem - nõel raketi peal. 6,5 minuti pärast eralduska teine aste, milles kasutati kütusena vedelvesinikku ja ve-delhapnikku. Seejärel käivitati kaheks minutiks kolmandaastme mootor (milles kasutati kütusena samuti vesinikkuja hapnikku) viies raketikoorma maalähedasele orbiidile.Orbiidil olles taastas laevameeskond güroplatformi orien-tatsiooni tähtede järgi, mille algne orientatsioon oli väl-gulöögiga rikutud. Kuna muid probleeme ei ilmnenud siisotsustas ekspeditsiooni juhtkond jätkata lendu Kuule. Oliveel jäänud oht, et välgulöök võis kahjustada elektrisüs-teeme langevarjude sektsioonis, põhjustades nt. püroluk-kude rakendumist. Siis oleks Maale naasmisel meeskonnahukkumine vältimatu. Loobumine lennust Kuule oleks agamõttetu, kuna see ei muudaks asja. Pärast kahe tiiru Maaümber, käivitati raketi kolmas aste uuesti, mis suunas or-bitaallaeva ja kuumooduli Kuu poole teele. Mõne aja pä-rast toimus moodulite ümberasetamine: orbitaallaev eral-dus raketi kolmandat astet ja orbitaalmoodulit ühendavaadapteri küljest, adapteri ülemise osa katted eemaldati,orbitaallaev tegi 180-kraadilise pöörde ja põkkus kuumoo-duliga ja tõmbas siis selle ettevaatlikult adapteri alumisestosast välja. Juhtimismootorite käivitamisega suunati rake-ti kolmas aste ohutule kaugusele eemale ülejäänud komp-leksist. Plaanis oli viia kolmas aste heliotsentrilisele orbii-dile ümber Päikese. Vajalik kiirus saavutati juhtimismoo-torite tõuke ja kolmandasse astmesse allesjäänud vedelhap-niku osalise pumpamisega läbi peamootori düüsi. Kõikidesjärgnevates ekspeditsioonides kukutati raketi kolmandad

43

astmed Kuule: nende põrkel Kuupinna vastu kiirustel ligi 3 km/s eraldus energia, mis onvõrreldav 10 tonni trotüüli plahvatusega. Selle plahvatuse registreerisid seismoandurid,mille jätsid Kuule eelnevad ekspeditsioonid: nii uuriti meie kaaslase sisemist struktuu-ri. Aga �Apollo-12� Kuule saatnud raketi kolmas aste ei kadunud igaveseks kosmosesse.Kõigile üllatuseks leiti see aste palju aastaid hiljem uuesti üles. Kanada amatöörast-ronoom avastas 2002. aastal objekti mida esialgu peeti väikseks, umbes 30-meetriliseläbimõõduga asteroidiks. Objekti omapära seisnes mitte ainult kiires pöörlemises vaidpeamiselt ka selles, et ta oli maaorbiidil umbes 50-ne päevase tiirlemisperioodiga. Kuidselline orbiit ei saa olla püsiv, kuna Kuu poolt tekitatavad gravitatsioonihäired suunavadta peagi orbiidile ümber Päikese. Seega J002E3 (sellise tähistuse sai avastatud objekt) onsaanud Maa kaaslaseks alles hiljuti, arvutuste järgi, mõnikümmend aastat tagasi. Spekt-raalmõõtmised näitasid, et selle spekter on sarnane titaanvalgega, mida kasutati S-IVBastme värvimiseks. Ainsaks võimaluseks oli see, et J002E3 on �Apollo-12� kolmas aste,mis oli jäänud ebastabiilsele maaorbiidile. 2003. aasta juunis lahkus objekt maaorbiidiltja sai Päikese kaaslaseks, kuigi umbes 2032. aastal võib ta jõuda uuesti Maa lähedale.

Foto 6: Lehed skafandri vööle kinnita-tud käsiraamatust, kuhu dublöörid lisa-sid pilte �Playboy�-st. Pildi allkiri: �Kason näha huvitavaid mägesid ja orge?�.

Kolm esimest lendu Kuule (�Apollo-8�,�Apollo-10� ja �Apollo-11� ) toimusid ohutusekaalutlustel vaba naasmise trajektooril: kui lae-va peamootor ei käivituks, lendaks laev ümberKuu ballistilisel trajektooril ja pöörduks Maaletagasi: kõike vajalikke orbiidi korrektsioone saiteha väikeste juhtimismootoritega. �Apollo-12�ekspeditsiooniks oli juba kindlustunne tehni-kasse kasvanud ja ülelend Kuule toimus trajek-tooril, mis lubas viia Kuule suuremat koormistning täpsemalt juhtida kuumooduli maandu-mist. Ilma korrektsioonideta liiguks laev 3000kilomeetri kaugusel Kuu pinnast ja siis, lenna-tes peaaegu 100 000 kilomeetri kaugusel Maastmööda, saaks Päikese kaaslaseks. Et suunata

kosmoselaeva Maale tagasi, on vaja korrigeerida lennutrajektoori kas laeva või kuumoo-duli peamootoriga. Nende mootorite tõrge tähendaks meeskonna surma. Kuid �Apollo-12�peamootor töötas teel Kuu poole oodatult ning see manööver viis kompleksi uuele traek-toorile, mis möödus 120 kilomeetri kauguselt Kuu nähtamatust poolest. Seal, neljandalpäeval peale starti, käivitati peamootor uuesti, pidurdades kompleksi ja viies see peaaeguringikujulisele orbiidile Kuu ümber. Conrad ja Bean sisenesid kuumoodulisse ja lülitasidsisse juhtimiseadmed ja kontrollisid üle kõigi süsteemide funktsioneerimise. Viienda päevaalguses sulges kuumooduli meeskond luugi enda taga ja eraldus orbitaallaevast. Kuumoo-dul läks üle elliptilisele orbiidile periseleeniga 15 km kõrgusel maandumiskoha lähedal.Umbes 500 km kaugusel maandumiskohast alustati juhitavat laskumist Kuule. Pidurda-mise käigus saadeti trajektoori parameetreid Maale, kus arvutati välja vajalikke parandidkorrektsioonide jaoks. Parandid saadeti piloodile tagasi ja Bean sisestas need kuumoo-duli pardaarvutisse. Pikaajalised treeningud maandumiskoha maastikumaketiga lubasidConradil, kes juhtis maandumist, kiiresti kindlaks teha tuntud Kuu pinna orientiire, kuikuumoodul lähenes ettenähtud maandumiskohale. Kõrgusel umbes 200 meetrit lülitasConrad välja automaatjuhtimise ja läks üle käsijuhtimisele. Valides sobiva platsi, maan-dus ta peaaegu pimesi, kuna kuumooduli mootor tõstis üles palju tolmu, mis varjutaskõik pinnadetailid. Ekspeditsiooni peamine eesmärk oli saavutatud: kaugus �Surveyor�-iniei ületanud 200 meetrit. Kuumoodul maandus kraatri nõlval automaatjaama vastas.

4,5 tundi peale maandumist, olles ettevalmistunud väljumiseks, lasksid astronaudid44

kuumoodulist õhu välja ja avasid luugi. Nagu �Apollo-11� ekspeditsioonilgi kandis kuu-mooduli külge kinnitatud kaamera üle astronautide esimesed sammud Kuu pinnal. Just-kui meenutades Armstrong'i kuulsat fraasi �See on väike samm inimese jaoks, kuid tohutusamm inimkonnale�, hüüdis Conrad Kuule astudes: �Ohoh! See võis olla väike samm Neil'ijaoks, kuid see on pikk samm minule!� . Tõepoolest, Conrad oli Neil'ist kasvult tunduvaltlühem. Hiljem tunnistas Conrad, et ütles nii sellepärast kuna oli sõlminud kihlveo itaaliaajakirjanikuga 500 dollari peale, kes väitis, et astronaudid rääkivat vaid neid sõnu, midaNASA neile suhu paneb. Muide, Conrad'i sõnul ta oma raha kätte ei saanud. Ringivaada-tes märkas Conrad �Surveyor� ja teatas sellest rõõmsalt Maale. Komandöri ülev meeleoluaga ei jäänud Maal märkamata. Pärast tagasitulekut Maale viidi läbi eriuuring, ega ast-ronaudid salaja alkoholi polnud tarvitanud. Peale maandumist Kuule ootas astronauteveel üks üllatus. Teatavasti olid kõik nende tegevused kokkuköidetud sedelitele kirjapan-dud, et ükski oluline asi ei ununeks. Need käsiraamatud olid astronautidel alati kaasas,ning nad kontrollisid oma tegevust nende järgi. Ja siis, Kuul olles avastasid Conrad jaBean nende skafandrite vöödele kinnitatud tegevusjuhenditesse oli dublantmeeskonnaastronautide poolt lisatud pilte ajakirjast �Playboy�.

Foto 7: Lahtivõetav 3-meetriline antennkuumooduli kõrval. Teadusaparatuurisektsiooni juures on komandör Conrad.

Astronautide esimeseks ülesandeks Kuul olikivimite ja regoliiti varuproovide koguminemaandumiskohal ja nende viimine kuumoodu-lile juhuks kui mingil põhjusel tekib vajadusviivitamatult startida. Pärast heisati pidulikultUSA lipp � iga ekspeditsiooni kohustuslik at-ribuut. Sellele järgnes suure vihmavarjukuju-lise lahtivõetava antenni ülesseadmine (anten-ni läbimõõt oli umbes 3 meetrit) Maaga pa-rema side tagamiseks. (Analoogne antenn sea-ti üles ka �Apollo-14� ekspeditsioonis. �Apollo-11� oli ka niisugugune antenn kaasas, kuid se-da otsustati mitte kasutada kuna side kvali-teeti peeti piisavaks. Viimastes ekspeditsioo-nides oli sarnane väiksema läbimõõduga an-tenn monteeritud kuusõidukile, televisioonisig-naali sai Kuult edastada vaid peatustel, kunaantenni tuli piisava täpsusega suunata Maale).�Apollo-11� ekspeditsioonil televisioonipilt mustvalge, nüüd aga oli neil kaasas värvikaa-mera. Telesaateid Kuult vaatajad aga kahjuks ei näinud. Kaamerat statiivile kinnitadessuunas Bean selle kogemata Päikesele ning piisas vaid hetkest, et rikkuda kaamera vi-dikon. Nüüd ei saanud jälgida astronautide tegevust ei televaatajad ega ka lennujuhid.Muidugi toimetas �Apollo-12� meeskond Maale palju mustvalgeid ja värvifotosid, millekvaliteet oli telepildi omast palju parem. Avanud kuumooduli teadusaparatuuri sektsioo-ni, seadsid astronaudid üles seismomeetri, magnetomeetri, päikesetuule spektromeetrija teisi mõõteriistu ning radioaktiivsetel isotoopidel töötava energiaallika. Pärast astro-nautide lahkumist töötasid kuupinnale jäetud seadmed veel mitu aastat, mis edastasidteaduslikke andmed Maale kuni nende väljalülitamiseni 1970-ndate aastate keskel. Eks-peditsiooni juhid lubasid veeta väljas lisaks veel pool tundi, mis andis meeskonnale või-maluse kaugeneda moodulist mitmesaja meetri kaugusele, teha rohkem pilte ja kogudarohkem proove. Seejärel pöörusid astronaudid kuumoodulisse tagasi, sulgesid luugi, täit-sid kuumooduli hapnikuga ja asusisd päevatööst puhkama. Kuna skafandreid ei lubatudneil ohutuse kaalutlustel seljast võtta, pidid nad magama skafandrites.

45

Foto 8: Conrad uurib jaama �Surveyor-III� tele-kaamerat. Selle kaamera võtsid astronaudid Maa-le kaasa (vt. järgmine joonis). Tagaplaanil 160m kaugusel on näha kuumoodul, mooduli juuresvõib märgata vihmavarjakujulist antenni ja USAlippu.

Teine väljumine Kuule algas 12tundi peale esimest. Astronaudidkontrollisid aparatuuri ja alustasidümbruskonna uurimist pildistamise japinnaseproovde võtmisega. Nende si-hiks oli jõuda �Surveyor-III� juurde.Ohutult kraatrisse laskumiseks oli ast-ronautidel kaasas tross kuid pinnasoli piisavalt tugev, et ilma vaevata�Surveyor-III� juurde jõuda. Astro-nautidele oli antud käsk mitte lähe-neda �Surveyor-III�-le altpoolt kunajaam võis alla libiseda ja astronau-te vigastada. Astronaudid pildistasidhoolikalt �Surveyor�-it ning ekskavaa-torikopaga kaevatud kraave. Siis asutijaama detailide demonteerimise juur-de. Kopp murti jaama küljest lahti,lõigati ära telekaamera ja mõne muuddetailid, võeti värvi ja tolmuproove.Oli rangelt keelatud puutuda rakett-mootorite detaile. Maal avastati tele-kaamera seest eluvõimelisi baktereid- streptokokke. Esialgu seda loetleti

tõestuseks, et mõned bakterid võivad aastaid säilitada elujõudu ka Kuul valitsevatestingimustes. Aga oli jäänud võimalus, et bakterid sattusid kaamerasse kas kuumoodulisvõi juba peale kaamera naasmist Maale. Niiviisi jäi bakterite ellu jäämine Kuul kinnita-mata. Astronaudid võtsid kaasa lisaks veel mitu kivi, mida �Surveyor� oli peale maandu-mist pildistanud ja tulid kuumooduli juurde tagasi. Veel Maal olles plaanis �Apollo-12�meeskond ühte kelmust. Conrad võttis salaja Kuule kaasa fotokaamera jaoks iseavaja.Astronaudid tahtsid kaamera panna statiivile ning iseavaja abil teha �ühispildi�: nemadkahekesi �Surveyor�-i taustal, et hiljem Maal kerkiks üles küsimus, kes küll võis neid Kuulpildistada. Kahjuks ei leidnud nad iseavajat Conrad'i kotist kohe üles vaid alles hiljemkui polnud enam aega pildistada. Lõpuks hakkasid astronaudid kuumoodulisse proovelaadima (kokku üle 30 kg), �Surveyor�-lt lahti võetud detaile, �lmikasette ja sisenesidmoodulisse. Nüüd pidid nad pakkima ja oma kohtadele paigutama kõik materjalid, ko-guma kokku prügi ja mittevajalikud asjad. Nende asjade hulgas olid ka fotokaamerad -ülikallid �Hasselblad�-id. Need ei olnud vajalikud tagasilennul, ja neid Kuule jättes võissäästa kütusevaru. Kõik tarbetud asjad visati läbi luugi Kuule tagasi. 6,5 tundi pealeteise väljumise lõppu olid astronaudid valmis Kuult startima. Nüüd katkestati püropol-tidega mehaanilised kinnitused maandumis- ja tõusastme vahel, giljotiniga lõigati läbiühenduskaablid, käivitati tõusastme mootor ja 7 minutiga jõudis tõusuaste kuuorbii-dile. Mõne tunni pärast, pärast mitmeid mänöövreid tõusastmega põkkusid Conrad jaBean orbitaallaevaga kus neid ootas Richard Gordon. Poole tunniga viidi kõik proovidja materjalid tõusastmest orbitaallaeva ning astronaudid sulgesid orbitaamooduli luugi.Tõusaste eraldati orbitaallaevast ja Maalt juhituna kukutati Kuu pinnale. Tõusuastmekontrollitud kukutamine Kuule oli seismilise eksperimendi osa: astme kukkumist Kuuleregistreerivad pinnale jäetud seismomeetrid, saadud andmete põhjal tehti järeldusi Kuusisemisest ehitusest.

46

Foto 9: �Surveyor-III� telekaamera,mille �Apollo-12� astronaudid Maa-le tagasi tõid ja mille seest avastatielusaid baktereid.

Orbitaallaev viibis kuuorbiidil veel enam kui öö-päev, pildistati kuupinda, kaasa arvatud järgmis-te lendude jaoks planeeritud maandumiskohti. Ka-heksandal päeval pärast starti Maalt kui orbitaal-moodul oli Kuu tagaküljel, käivitas Gordon pea-mootori kaheks minutiks ning �Apollo-12� suundustagasi Maa poole. Veidi hiljem korrigeeriti esimestkorda tagasilennu trajektoori. Kaks päeva hiljem,enne atmosfääri sisenemist tehti veel üks trajek-toori korrektsioon. Veerand tundi enne atmosfää-ri sisenemist eraldati meeskonnamoodulist abimoo-dul. Nüüd seisis meeskonnamoodulil - 5,5-tonniselkoonusekujulisel kapslil - ees juhitav pidurdami-ne atmosfääris. Sisenedes atmosfääri kiirusel peaae-gu 11 km/s, kuumakaitsekilbiga (koonuse põhjaga)ees, juhtis pardaarvuti moodulit nii, et minimaal-selt võimaliku ülekoormuse puhul tagada võimali-kult täpne maandumine ettenähtud kohta Vaiksesookeanis, kus neid juba ootasid päästelaevad. Kuikiirus oli piisavalt vähenenud, avati pidurduslange-vari ja hiljem kolm pealangevarju. Enne maandu-mist lõid päästelaev ja lennuk astronautidega ra-dioside. Televisiooniülekandes oli näha kuidas kol-me langevarjuga meeskonna moodul laskub vetteettenähtud nurga all, et vähendada vettekukkumi-sel lööki. Aga siis juhtus veel üks ebameeldivus, mis

Foto 10: �Apollo-12� meeskonnamoodulmõni hetk enne maandumist Vaikses oo-keanis.

kroonib üldiselt igati edukat lendu. Löök vas-tu vett osutus siiski väga tugevaks, registree-riti kuni 15-kordne ülekoormus (vette maan-dumise ajaloos tugevaim). Löögi tõttu pää-ses kinnitusest lahti 16-millimeetriline kinokaa-mera ning kukkus Bean'le nii tugevasti vastupead, et astronaut kaotas teadvuse ja hiljemoli vaja haav kinni õmmelda. Kohe peale maan-dumist hüppasid helikopterist meeskonnamoo-duli juurde päästemeeskonna ujujad, kes aita-sid astronautidel selga panna bioloogilise kait-se ülikonnad ning siirduda päästepaati. Ja siisootas �Apollo-12� meeskonda ees pidulik vastu-võtt lennukikandjal �Hornet� ning üle kahenä-dala pikkune karantiin (karantiin lõpetati pä-rast �Apollo-14� ekspeditsiooni, kui Kuu ste-riilsus oli lõplikult kinnitust leidnud).

Peale lendu oli �Apollo-12� meeskonna liik-mete elutee erinev. Charles Conrad sai orbi-taaljaama �Skylab� esimeseks komandöriks jaosales selle väljalennutamisel tekkinud riketeremondis. Lahkudes NASA-st 1973. aastal, töötas ta televisioonikompaniis, suures ae-rokosmilises �rmas, mängis �lmis taustarolli. 1999. aastal tegi ta mootorrattaga sõitesavarii ja suri vigastustesse haiglas. Ta oli 69-aastane.

47

Foto 11: �Suurepärane pilt, mida me ei ole kunagi teinud�(�The fabulous photo we never took� ) - pani Alan Beanoma maali nimeks, kus ta oli koos Conradiga �Surveyor-III� taustal. Sellist fotot ei saanud nad teha, kuna ei suut-nud üles leida Kuule salaja viidud iseavajat. Foto on aval-datud Alan Bean'i loal.

Alan Bean lendas sa-muti �Skylab�-l, aga teisesmeeskonnas. Ta oli dublöö-riks �Soyuz-Apollo� projektiskuid kosmosesse ta ei len-nanud. Ta lahkus NASA-st1981. aastal ja pühendas en-nast maalimisele, nagu Alek-sei Leonov, esimene inimeneavakosmoses. Paljudel pilti-del kujutas Bean kosmoselen-de ja muidugi ka Kuud.

Richard Gordon sai dub-lööriks �Apollo-15� ekspedit-sioonis, siis määrati ta ekspe-ditsiooni �Apollo-18� koman-döriks, aga see lend jäeti ära(nagu kaks järgmistki). Kos-mosesse Gordon enam ei len-nanud. 1972. aastal lahkus taNASA-st ja töötas erinevatel

ametikohtadel erinevates ettevõtetes, mis tegelesid insener-tehniliste lahendustega. Pea-le �Apollo-12� meeskonda said veel 8 inimest käia Kuul, enne kui �Apollo� programmlõpetati.

Kasutatud allikad

NASA, http://www.nasa.govWikipedia, http://en.wikipedia.org«Mirova� pilotiruema� kosmonavtika», pod red. �. M. Baturina,

«Moskva», 2005Apollo by the numbers, R. W. Orlo�, NASA, 2000Astronaut Alan Bean'i maalide galerii http://www.alanbeangallery.com

48

Projekt �Vaatleja� Tehnikaülikooli FüüsikainstituudiTähetornis.

Veljo Sinivee

Tähetorn Glehni lossi pargis Nõmme põliste mändide all on eriline koht. Läbi pea-teleskoobi toru saab vaadata universumi kõige kaugemaid paiku, milledest lähtuv valguson olnud teel miljardeid aastaid. Süsimustadest kaugustest paistvaid tähti ei pruugi tä-napäeval enam olemaski olla, kuid maailmaruumi algusaegadest saabunud pilt paistabveel. Ka meie kosmilised naabrid - Marss ja Jupiter paistavad hästi.

Nagu vana-Kreekas, käivad ka tornis Teadus ja Kunst käsikäes - fuajees on tihtimaalide näitused.

Seega on tegu igati sobiva paigaga atmosfääri parameetrite vaatluste organiseeri-miseks. Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituudi kodulehel on juba mõnda aega olnudvõimalik jälgida eksperimentaalse välistemperatuuri serveri graa�kuid. Oleme katsetanudka gammapektromeetri näitude visualiseerimisega.

Tekkis idee teha laiahaardelisem ümbritseva keskkonna parameetrite jälgimise ja sal-vestamise jaam.

Torni suhteliselt kõrget asendit arvestades saab sinna edukalt paigutada ilmajaama.Tõsi, säärased seadmed pole tänapäevale enam mingi haruldus kuid pahatihti piirdutaksevaid temperatuuri ja õhuniiskuse mõõtmisega. Plaanime konstrueerida seadme enamateparameetrite monitoorimiseks. Peale nimetatud kahe, hakkab jaam mõõtma tuule tuge-vust ja suunda, valgustatust ning sademeid. Erinevalt EMHI andmetest lisame huvilisterõõmustamiseks ka välguradarid.

Viimase aja sündmuste taustal võib olla huvi pakkuv ja isegi oluline lisada ka kesk-konna kiirgustaseme mõõtmiste võimalus. Loo autor on selleks sobivate (portatiivsete)seadmete konstrueerimisega tegelenud juba mõnda aega. Ühe sellise gammaspektromeetriinfo kavatseme lisada Vaatleja süsteemi tehes nii kõigile huvilistel üle võrgu kättesaada-vaks koduse Maarjamaa ioniseeriva kiirguse taseme info. Kasutajaliidesest saab validahuvi pakkuva ajahetke spektri, seda suurendada sobiva tasemeni ja salvestada.

Erinevalt tavalise dosimeetriga mõõdetust pakub energiaspekter rohkem infot kunaspektri järgi saab öelda, millise kiirgusallikaga on tegu ja võtta vastavaid meetmeid.Dosimeetri tulemused on integreeriva iseloomuga, kasutaja ei saa midagi teada võimalikukiirgusallika ohtlikkuse kohta.

Välgudetektoreid on ehitanud paljud hobielektroonikud kuid ka suured �rmad. Meieilmajaam ostis ajakirjanduse andmetel samuti ühe säärase kallihinnalise seadme. Esialguei pürgi meie konstrueeritav mõõteriist EMHI konkurendiks kuid kogemuste lisandudes...öeldakse, et iga sõduri seljakotis olla marssalikepp.

TTÜ peahoone keldris Ehitajate teel asub rakendusfüüsika eriala lõpetanud tudengiRiina Rõa konstrueeritud digitaalne seismograaf. Sellelt seadmelt laekuvat infot olemepidevalt salvestanud. Mõõteriist töötab hästi, ka Eestimaa pinnal suhteliselt hiljuti toi-munud nõrga maavärina graa�kud on olemas. Kurioosum kuid...samal ajal olla muudekodumaiste serti�tseeritud jaamade seadmed olnud rivist väljas?

Info omab tähtsust vaid siis, kui ta on kättesaadav paljudele. Seepärast plaanimelisada �Vaatleja� baasi ka meie eksperimentaalse seismograa� kõverad.

Tähetorni otsene ülesanne on astronoomiliste vaatluste läbiviimine. Pilte universumimustadest kaugustest koos astronoomi kommentaaridega sooviksid saada paljud. Parakupole ammustel aegadel ehitatud peateleskoop mitte lihtne seade üle viimiseks digitaalsele

49

juhtimisele. Õnneks on tornis ka �rma �Meade� elektroonselt juhitav väiksem toru. Kau-gemaks eesmärgiks on anda torni võrgulehekülje külastajatele võimalus jälgida teleskoobiläbi nähtut reaalajas ja teaduslike vaatluste vaheajal anda ehk isegi teleskoobi juhtimineüle võrgukasutajatele. Ambitsioonikas mõte kuid tööd selles suunas käivad.

Nagu eespool mainitud, plaanime teha kõikide sensorite info kasutajasõbraliku jaintuitiivse kasutajaliidese abil üle võrgu kättesaadavaks kõigile huvilistele. Võimalusekorral lisame raskemini mõistetavatele mõõtmistele arusaamist hõlbustavad spetsialistikommentaarid.

Paraku on Torn ka jumalast maha jäetud paik. Ehitise kandekonstruktsioonidest va-risevad kivid... muinsuskaitse all olev ehitis on tunnistatud varisemisohtlikuks. Kes teab,kas teda järgmisel kevadel enam ongi.

Vaatleja

Andmebaas

Midagi vist kiirgab javariseb

Seismograaf

GammaMapper

GPS

TallinnaTahetorn

Ilmajaam

Magnetomeeter

ElektrivaliAikeVLF faas ja amplituudSchumann’iresonantsMuuon teleskoop

50

Teadusreis SlovakkiasseMario Mars

�Astronomy is a measure of a nation's culture�.Milan Rastislav �tefánik - Slovakkia poliitik, diplomaat ja astronoom (1880 - 1919).

Antud jutu teemaks on vaatlusreis Slovakkiasse ajavahemikul 08.09 - 31.10.2008. Looautor jagab muljeid ja pilte Hlohoveci observatooriumis viibimisest ning sealsest teadus-alasest koostööst Tallinna Tähetorniga.

EelluguKoostöö sai alguse juba 2007. aastal, mil mind kutsuti rahvusvahelisele konverentsileKOLOS 2007, mis toimus Snina linna lähedal puhkekeskuses 05.12 - 09.12.2007. Kon-verentsi eesmärgiks oli astronoomiaalase koostöö edendamine Slovakkia ja teiste riikidevahel. Mainitud konverentsil tutvusin Karol Petrikuga, kes vastutab vaatluste teostamiseeest Hlohoveci observatooriumis. Peale Tallinna Tähetorni vaatlusprogrammiga tutvu-mist leidis Petrik, et meie vaatlusprogrammi kuuluvad objektid on huviäratavad ningpakkus lahkelt võimalusi vaatluste teostamiseks Hlohovecis. Loomulikult kaasnevad sel-liste ettevõtmistega teatavad kulutused. Kulutuste katmiseks sai kandideeritud sihtasu-tuse Archimedes poolt rahastatavale Kristjan Jaagu stipendiumile. Peale taotluserahuldamist olid kõik võimalused olemas Hlohoveci observatooriumi juures vaatluste lä-biviimiseks.

ReisimuljedLähtudes põhimõttest, et lennusõit on ajavõit, siis sai sõitu alustatud peagi Lennart Merinime kandma hakkavast lennujaamast. Reis sai igati ladusa alguse, mis on täiesti ootus-pärane Lufthansa poolt välja valitud kogu maailma kõige täpsema teenindusega lennujaa-malt. Slovakkiasse pole võimalik paraku otse lennata, seetõttu tuli Prahas ümber istuda,kus pidi aega veetma ligi viis tundi. Seega pole ime, et Bratislava võttis mind vastu allesöise tuledesäraga. Kuna Hlohovec on umbes 70 km kaugusel Slovakkia pealinnast, siis tulikiirustada raudteejaama, et jõuda viimasele rongile. Transpordivahendiks sai kasutatudtaksot (540 SKK - slovakkia krooni). Pilet Hlohoveci kõrval asuvasse linna Leopoldovissemaksis 90 SKK. Sinna lubati vastu tulla ja mind lähedalasuvasse Hlohoveci toimetada.Umbes südaööl leidsin end koos oma varandusega inimtühjast Leopoldovi jaamast. Sealselgus ka esimene probleem, et telefon ei taha mitte kohalikus võrgus välja helistada.Seetõttu sai kasutatud enda nahaalsust ja ehmatatud üles kohalik jaamaülem, kellel eijäänud muud üle kui helistada Karol Petrikule. Peagi jõudsimegi Hlohoveci planetaarium-observatooriumi kompleksi juurde. Seal asub ka kontorihoone, kus on võimalik viibidakõigil observatooriumi külalistel.

Kohalik eluHlohoveci linn asub 67 km kaugusel Bratislavast. Hlohovecis elab umbes 25000 elanik-ku. Esimest korda on seda linna mainitud kirjalikes allikates 1113. aastal. Ajalooliseltasus selles paigas Ungari tähtis sõjaväe- ja administratiivkeskus koos kindlusega, mis

51

kandis nime Golguz. Observatoorium asub linna servas kõrgemal mäenõlval. Seetõttu onenamus linna kui peo peal. Võib öelda, et enamik hoonetest on küllalt kõrged paneel-ehitised. Ehitusmaterjalina on kõikjal kasutatud vaid kivi ja betooni. Individuaalelamudasetsevad suurte tõusude ja langustega tänavate ääres. Iseloomulikud on metallist aiadja piirded, mida harva vahetavad välja kividest laotud müürid. Aedades on palju rohelistning paistab, et paljudel on viitsimist ka ilupuude ja lilledega tegeleda. Individuaalela-mute rajoonis oli palju koeri, kuid erinevalt näiteks Odessast ei paistnud seal ühtegihulkuvat koera. Kõige populaarsem automark paistis olevat �koda. Suurimaks kohapeal-seks vaatamisväärsuseks on endise kindluse park, kus kasvavad hästi vanad puud. Neednäevad välja nagu vahtrad, kuid täpset liiki on minusugusel võhikul raske kindlaks mää-rata. Nende tähelepanuväärsete puude kõrval asetses am�teater, kuid erilist muljet seemulle ei jätnud.

Sihipärane tegevusVaatlusi õnnestus teostada kokku 20-l ööl, millest 18-l vaatlusööl vaadeldi tähti. Kunavarem polnud täpset aimu kohapealse aparatuuri ja vaatlustingimuste kohta, siis tuliobjekte valida teatud strateegia kohaselt. Vaatluste käigus kujunes kõige vaadeldumaksobjektiks EM Cephei. Ülejäänud vaadeldud tähtedeks said RX Cassiopeiae ja SX Cas-siopeiae, mida sai vaadeldud tagasihoidlikumalt. Kokku sai vaatlustunde ligemale 120ehk neljandiku teoreetilisest maksimaalsest arvust. Vaatlustingimuste kohta võib öel-da, et see ei olnud ootuspärane. Slovakkia Kolonice observatooriumi statistika kohaseltoleks pidanud september-oktoober palju kuivem ja selgem olema. Seetõttu tekkis esimesekolme nädala jooksul täielik masendus, kui ei õnnestunud peale paari proovivaatlust te-leskoopi töölegi panna. Õnneks paranes olukord oktoobris ja tuli ette öid, mis olid suisaideaalilähedase kvaliteediga antud tingimuste juures.

KokkuvõteHlohovecis viibimise ajal õnnestus saada juurde vaatluskogemusi ja mõõtetulemusi, mi-da mindigi otsima. Samuti andis see ettekujutuse vaatluskliimast Slovakkias ja sealsestpotentsiaalist teostada fotomeetriat. Kindel on see, et liigne entusiasm ja suurte plaa-nide püstitamine on põhjendamatu ja viib varem või hiljem ülearuse stressini. See saienda nahal ära kogetud. Edaspidi tuleb kriitilisemalt kaaluda ees ootavate aparatuurija muude tegurite võimalusi. Näitena võib tuua, et vaatlusobjekte tuleks valida pigemoptimaalselt-minimaalselt kui maksimaalselt-optimistlikult. See väldib hilisemaid valiku-te tegemisi. Tuleb ära märkida, et Slovakkiaga võrreldes on Tallinnas küll vähem vaatlustevõimalusi, kuid erinevused ei ole nii kolossaalsed kui esialgu võib paista. Võib veendunultväita, et operatiivse-automaatse tehnikaga oleks võimalik vaatluste efektiivsust oluliselttõsta. Suurim puudujääk, mida Slovakkiaga võrdluses saab tuua Eesti kahjuks, on see,et seal väärtustatakse oluliselt rohkem astronoomia populariseerimist.

52

Foto 1: VaadeHlohovec'ile obser-vatooriumi juurest.Vasakul kaugusespaistavad Tatramäed. Esiplaanilon värskelt ehita-tud vaatlusmajakepäikeseteleskoobija 30-sentimeetriseMeade teleskoobiga.Vasakul suuremasmajas on obser-vatooriumi kontorja külalistetubaning paremal onnäha Hlohovec'iplanetaarium.

Foto 2: Toa aknastpaistis tasandik ku-ni mägedeni ja kõigesilmatorkavamaksobjektiks oli 9 kmkaugusel asuv 12000GW JaslovskeBohunice tuuma-elektrijaam. Hetkelon Slovakkia kahetuumaelektrijaamapoolt toodetavelekter selle riigiüheks suurimakseksportkaubaks.

53

Foto 3: Hlohoveci kindlus. Foto 4: Park iidsete puudega. Hlohovecikindluse kõrval asus park koos am�teatri-ga.

Foto 5: Vaatlustorn. Seal asub 0,6-meetrineZeissi teleskoop, millega sai teostatud Tal-linna Tähetorni vaatlusprogrammi kuulu-vate muutlike tähtede vaatlusi.

Foto 6: Hommik peale vaatlusi. Väga tihtikerkis päikesetõusu ajal üles udu. Tol öölsai mõõdetud RX Cas heleduse miinimumi.

Foto 7: Vaatleja töökoht. Foto 8: Koduvalvur.

54

Foto 9: Põhiteleskoop. Peapeegli läbimõõt 60 cm. Kiirgusvastuvõtjaks on ST-9 CCD-kaamera.

55

Foto 10: Solaarium.

Foto 11: Viimane päikeseloojang Hlohovecis.

56

Tagakaane illustratsioon:Talvi Johani „Torn“, 1999, 39×23 cm, õli lõuendil.

tallinna ta È hetorni...

Documents