tapa lahiharjutusala keskkonnam ju eksperthinnang 08.02 ......2016/02/08 · tapa linnaku...

Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee rekonstrueerimise eelprojekti, Tapa lähiharjutusala (LHA) eelprojekti ning Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni (KVKP) rasketehnika ühendustee

eelprojekti keskkonnamõjude eksperthinnang 08.02.2016

Tellija: Kaitseministeerium

Töö koostaja: OÜ Alkranel Projektijuht: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

Tartu 2016

2 Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee rekonstrueerimise eelprojekti, Tapa lähiharjutusala eelprojekti ning Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni rasketehnika ühendustee eelprojekti

keskkonnamõjude eksperthinnang – OÜ Alkranel



SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ................................................................. 5

1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja lähiümbrus ............................................................. 5

1.2 Pinnas (sh maavarad) ja veekeskkond ......................................................................... 5

1.3 Ülevaade loodus- ja kultuuriväärtustest ...................................................................... 8

2. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE VAJADUS ..................................................... 10

3. VÕIMALIKUD KESKKONNAMÕJUD, LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE ... 12

3.1. Mõju pinnasele, põhja- ja pinnaveele ........................................................................ 12

3.2. Mõju kaitstavatele objektidele ................................................................................... 14

3.3. Mõju rohevõrgustikule .............................................................................................. 18

3.4. Mõju metsale ja elustikule ......................................................................................... 22

3.5. Muud mõjud ja küsimused ........................................................................................ 27

3.5.1 Inimeste heaolu (sh müra, õhukvaliteet) ja turvalisus ........................................ 27

3.5.2 Pärandkultuuriobjektid ....................................................................................... 29

3.5.3 Ohepalu turbamaardla ........................................................................................ 30

3.6. Seire ........................................................................................................................... 31

KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 33

KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................... 36



SISSEJUHATUS

Käesoleva töö eesmärgiks on koostada eksperthinnang Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee rekonstrueerimise eelprojekti, Tapa lähiharjutusala (LHA) eelprojekti ning Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni (KVKP) rasketehnika ühendustee eelprojektiga kavandatavate tegevuste ellu viimisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Projektidega hõlmatav ala (edaspidi projektala) paikneb Lääne-Virumaal Tapa vallas Kaitseväe Tapa linnakus ja selle ümbruses. Eksperthinnangu koostajaks on OÜ Alkranel ning töö tellijaks Kaitseministeerium. Tapa LHA eelprojekti koostamise raames on Keskkonnaameti Viru regioon andnud seisukoha, milliseid teemasid tuleb eksperthinnangus lähtuvalt Tapa lähiharjutusala kavandamisest käsitleda. Alljärgnevalt on esitatud väljavõte Keskkonnaameti Viru regiooni 30.11.2015 kirjast nr V 6-8/15/25694-2: Keskkonnaamet on tutvunud esitatud informatsiooniga ning märgib järgmist:

Arvestades asjaoluga, et planeeritav riigikaitse õppemaa jääb kohaliku tasandi rohevõrgustiku

tuumalale on metsa harvendamise ja metsa raadamise keskkonnamõju eksperthinnangus

vajalik analüüsida kavandatava tegevuse mõju rohelise võrgustiku säilitamisele ja toimimisele

arvestades ka olukorda, kus Tapa valla üldplaneeringus ja KSH aruandes esitatud

leevendavaid meetmeid ei ole täismahus võimalik arvestada. Eksperthinnangu koostamisel

tuleb leida sellele alternatiive, nt rohelise võrgustiku piiride muutmine (nihutamine) lõuna

suunas.

Lisaks tuleb analüüsida metsa harvendamisel ja metsa raadamisel võimaliku keskkonnamõju

vältimise ja minimeerimise meetmeid ning välja selgitada parima võimaliku tehnika võimalusi.

Samuti peab eksperthinnangu tulemusel selguma, kas ja milliseid piiranguid on vaja kehtestada

kavandatud tegevuse läbiviimisel ning mis liiki seiret on vaja teostada.

Lisaks Tapa lähiharjutusala eelprojektile käsitletakse käesoleva eksperthinnangu raames ka Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee rekonstrueerimise eelprojekti ning Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni (KVKP) rasketehnika ühendustee eelprojektiga kavandatavaid tegevusi. Eksperthinnangus analüüsitakse kavandatavate tegevuste ellu viimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning tehakse ettepanekuid leevendavate meetmete rakendamiseks ja seire teostamiseks. Eksperthinnangu koostasid OÜ Alkranel keskkonnaekspert Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) ja OÜ Alkranel keskkonnaspetsialist Tanel Esperk.



1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja lähiümbrus

Projektala paikneb Lääne-Virumaal Tapa vallas Kaitseväe Tapa linnakus ja selle ümbruses (joonis 1.1). Projektala läheduses paikneb Tapa linn. Kavandatav rasketehnika ühendustee ristub Pärnu – Rakvere – Sõmeru maantee (nr 5), Tapa – Lehtse – Jäneda maantee (nr 15123) ja Tallinn – Tapa raudteega.

Joonis 1.1. Projektala (ümbritsetud punase joonega) paiknemine. Aluskaart: Maa-amet, 2016. Elamud jäävad valdavas mahus projektalast eemale, v.a lähiharjutusala, kus paiknevad üksikud majapidamised. Tapa linnaku piires on projektala sihtotstarve Maa-ameti kaardirakenduse alusel riigikaitsemaa, ülejäänud osas on valdavalt tegemist maatulundusmaaga.

1.2 Pinnas (sh maavarad) ja veekeskkond

Projektala paikneb moreentasandikul, kus maapinna reljeef on valdavalt tasane. Tuginedes piirkonna puurkaevude geoloogilistele läbilõigetele ja Maa-ameti Geoloogia ning Ehitusgeoloogia kaardirakendustele (2016) moodustavad projektala pinnakatte mittemoreensed savipinnased (saviliiv, liivsavi), moreen (sh saviliivmoreen) ning paiguti ka soosetted. Pinnakatte paksused jäävad valdavalt vahemikku 2-5 m. Paiguti (Tapa linnaku piirkonnas) esineb piirkonnas ka väga õhukese pinnakattega (alla 1 m) alasid ning ka üle 5 m paksuse pinnakattega alasid (eelkõige soode piirkonnas). Pinnakatte all lasub aluspõhjakivimina lubjakivi. Pinnakatte paksusest tulenevalt asub projektala valdavalt kaitsmata või nõrgalt



kaitstud põhjaveega alal (joonis 1.2). Pinnaseveetase jääb keskmiselt 1,5-2 m sügavusele maapinnast, maapinna madalamates osades ulatub paiguti ka maapinnani. Projektala paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal.

Joonis 1.2. Projektala (ümbritsetud sinise joonega) põhjaveekaitstus: lilla – kaitsmata põhjaveega ala; roosa – nõrgalt kaitstud põhjaveega ala; kollane – keskmiselt kaitstud põhjaveega ala. Alus: Maa-amet, 2016. Tuginedes Maa-ameti kaardirakenduse (2016) mullakaardile levivad projektala kõrgema maapinnaga piirkondades valdavalt leostunud (Ko) ja leetjad (KI) ning rähkmullad (K; sh koreserikkad rähkmullad (Kr)), madalamates piirkondades alaliselt liigniisked siirdesoo- (S) ja rabamullad (R) ning küllastunud (Go1) ja küllastumata (GI1) turvastunud mullad (joonis 1.3). Kaitseväe keskpolügooni ja Tapa linnaku vaheline ühendustee on kavandatud osaliselt turbakarjääri alale, seetõttu on muldadest esindatud ka eemaldatud rabamuld (TxR). Maa-ameti kaardirakenduse (2016) alusel esineb maaparandussüsteemidega kaetud piirkond vaid projektala edelaosas (joonis 1.4). Nimetatud alal paiknevad Suuga – Jootme MK (4108700020080) ja Suuga (4108700020090) maaparandussüsteemid, mille eesvooluks on Soodla jõgi (VEE1087000; piirneb projektalaga). Vastavalt EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur, 01.01.2016) andmetele jääb projektala osaliselt endise Tapa sõjaväelennuvälja petroolireostuse jääkreostusega piirkonda (joonis 1.4; põhjavesi on reostunud naftasaadustega).



Joonis 1.3. Projektala (ümbritsetud punase joonega) piirkonnas levivad mullad. Muldade nimetused on esitatud joonisele eelnevas tekstiosas. Alus: Maa-amet, 2016.

Joonis 1.4. Projektalal (ümbritsetud rohelise joonega) ja selle ümbruses paiknevad maaparandussüsteemid (pruunikad alad) ja eesvoolud (punased ja tumesinised jooned) ning jääkreostusobjekt (Tapa sõjaväelennuvälja petroolireostus; lilla viirutus). Alus: Maa-amet, 2016.



Maa-ameti kaardirakenduse (2016) alusel jääb projektala põhjaossa Ohepalu turbamaardla (joonis 1.5), kus aktiivne kaevandamine toimub Tapa turbatootmisalal. Lisaks on esitatud taotlus Ohepalu turbatootmisalal kaevandustegevuse alustamiseks (tegemist on karjääriga, kus juba varasemalt on turvast kaevandatud).

Joonis 1.5. Projektala piirkonnas paiknev Ohepalu turbamaardla. Alus: Maa-amet, 2016.

1.3 Ülevaade loodus- ja kultuuriväärtustest

Vastavalt EELISe andmetele (01.01.2016) jäävad kaitstavatest loodusobjektidest projektalale III kaitsekategooria taimeliigi – kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) kasvukoht ning mitmed karstilehtrid (joonis 1.6). Teistest looduväärtustest jäävad projektalale metsaseaduse alusel kaitstavad vääriselupaigad (VEP-id nr 104007, 104013, 104014, 104015; joonis 1.6). Projektalal ega selle läheduses ei asu kaitse- või hoiualasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele (2016) ei jää projektalale muinsuskaitseobjekte. EELISe andmete (01.01.2016) alusel jäävad projektalale pärandkultuuriobjektidena (joonis 1.6) märgitud Tapa külakooli asukoht, Kõrts-hobusetall Suugal ja Suuga karjamõis. Kõikidest nimetatud objektidest on alles vaid varemed. Lisaks paikneb Tapa linnakus Tapa mõis, millest säilinud on vaid peahoone (ümberehitatud). Lääne – Viru (2006) ja Järva (2002) maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused kohaselt ei jää projektalale väärtuslikke maastikke. Küll aga jäävad nimetatud teemaplaneeringute alusel projektalale rohevõrgustiku



elemendid: kohaliku tasandi tuumalad (T3) ja koridorid (K3) ning piirkondliku tähtsusega koridorid (K2; joonis 1.6).

Joonis 1.6. Projektalal ja selle ümbruses paiknevad loodus- ja kultuuriväärtused ning roheline võrgustik. Aluskaart: Maa-amet, 2016.



2. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE VAJADUS

Riigikaitse arengukava aastateks 2013-2022 näeb ette arendada välja soomusmanöövervõime, mis viib Eesti riigikaitse uuele tasemele. Võime peamiseks asukohaks on valitud Tapa vald seoses laienemisvõimalusi pakkuva kaitseväe linnaku ning lähedal asuva keskpolügooniga. Kavandatavate tegevustena nähakse ette:

1. Lähiharjutusala (LHA). Soomusmanöövervõime paiknemine Tapal eeldab täiendavate väljaõppevõimaluste loomist kaitseväe linnaku lähistele. Nimelt tuleb soomusmanöövervõime igapäevasteks harjutusteks rajada vahetult linnakuga piirnev lähiharjutusala. Kaitseväe keskpolügooni kasutamine igapäevasteks rasketehnika harjutusteks pole otstarbekas, kuna pidev liikumine harjutusväljale kulutaks liigselt masinate ressurssi ja vähendaks sellega oluliselt masinate eluiga ning tehtud suure investeeringu tasuvust. Samuti vajavad masinad pidevat hooldust ning sobivaid hoiutingimusi, mis tähendab, et nende igapäevane vedamine eemal paiknevale harjutusalale ja tagasi ei ole mõeldav.

Kaitseministeeriumi ettepaneku kohaselt hakkaks lähiharjutusala osaliselt paiknema endise lennuvälja territooriumil, sellega piirnevatel riigimaadel (riigimetsad) ning hetkel eraomandis olevatel põllu- ja metsamaadel. Ala pindala on u 1260 ha. Alale on vajalik rajada teedevõrk (kruusakattega), erinevad sõiduelemendid, lagedad alad sihtimise harjutamiseks (sh vajalik metsaala osaline raadamine) ning manöövrite teostamiseks. Kasutatakse nii teid kui maastikku. Alal ei toimu laskmisi lahingmoonaga ning seega ei teki ka ohualasid. Kasutusel on imitatsioonivahendid, mis tekitavad müra ja suitsu. Kavandatavad rajatised ja tegevuskohad on toodud joonisel 2.1. Seejuures on joonisel toodud raadatav metsaala. Raadatavast alast välja jäävad, kuid metsaga kaetud aladel paiknevatel kavandatud taktika harjutuse aladel nähakse ette metsa harvendamist.

2. Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni (KVKP) rasketehnika ühendustee. Tapa linnakust Kaitseväe keskpolügoonile liikumiseks tuleb liikuda läbi Tapa kesklinnas paikneva raudteeülesõidu või kasutada Lehtse raudteeülesõitu. Esimene põhjustab probleeme linnakeskkonnale ja tänavatevõrgule, teine põhjustab ressursi- ja ajakulu kaitseväele. Lahendusena nähakse ette Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni ühendamine otseteega, mis suundub läbi Tapa vana linnaku (käesolevas eksperthinnangus toodud joonistel esitatud põhjapoolne „Tapa linnak“) üle raudtee keskpolügooni kagunurka. Tee on kavandatud vaid kaitseväe rasketehnika liikumiseks (veoautod, soomukid, lahingmasinad) ning suletud tsiviilliikluse jaoks. Tee rajamise keerulisim sõlm on uue raudtee ülesõidu rajamine, samuti ristumised maanteedega, seda eelkõige ohutuse tagamise aspektist. Samas omab uue tee ja ülesõidu rajamine olulisi positiivseid mõjusid: lühem distants – vähem kütusekulu ja õhuheitmeid, raskeliikluse väljasuunamine tiheasulast, väiksem koormus teedele ja tänavatele ning paranev liiklusohutus. Teekatteks on kavandatud kruus, vaid raudtee ja maanteedega ristumistele eelnevad lõigud kavandatakse u 50 m ulatuses kõvakattega. Kavandatav tee asukoht on toodud joonisel 2.1. Joonisel 2.1 on toodud Tapa linnaku juures tee asukoha kohta ka alternatiivne variant (variant 2).



3. Tapa linnaku alternatiivne juurdepääsutee. Tapa linnakule täiendavaks juurdepääsuks kavandatakse Pärnu – Rakvere – Sõmeru maanteelt (nr 5) juurdepääsutee (joonis 2.1). Sisuliselt on tee antud asukohas olemas, ette nähakse vaid selle osaline rekonstrueerimine, mis on vajalik kaitseväe tehnika liikumise võimaldamiseks.

Joonis 2.1. Kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet, 2016.



3. VÕIMALIKUD KESKKONNAMÕJUD, LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE

3.1. Mõju pinnasele, põhja- ja pinnaveele Lähiharjutusala (LHA). LHA tegevused on põhimahus kavandatud kõrgema maapinnaga piirkonda ehk välditud on ala kagu- ja lõunaosas paiknevaid alaliselt liigniiskete muldadega (siirdesoo-, raba-, ja turvastunud mullad; vt ptk 1.2) piirkondi. Vaatamata eelnevale paikneb LHA nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal (vt joonis 1.2 ptk 1.2). Lisaks paikneb lähiharjutusalal mitmeid karstilehtreid, mille kaudu jõuab võimalik reostus kiiresti põhjavette. Rasketehnika liikumine alal kahjustab paratamatult pinnast. Samas on oluline vältida pinnase kahjustamist eelkõige karstilehtrite ümbruses. Arvestades eelnevat tuleb vältida nii ehituse kui kasutuse ajal alale jäävate karstilehtrite kahjustamist ja keelata sõidukite liikumine 50 m tsoonis ümber karstilehtri. Nimetatud tingimusega on eelprojekti koostamisel ka arvestatud ning kujundatavad taktika harjutuse alad ja kavandatavad teed jäävad karstilehtritest eemale. Seega kui 50 m tsoonis ümber karstilehtri masinate liikumise keelust peetakse kinni ka ala kasutuse ajal ei ole olulist ebasoodsat mõju ette näha. Tulenevalt nõrgast põhjavee kaitstusest tuleb vältida õppustel kasutatava tehnika kütusega tankimist ja suuremaid hooldustöid lähiharjutusala loodusliku pinnakattega alal. Tankimine ja hooldamine tuleb korraldada väljaspool lähiharjutusala paiknevates spetsiaalselt selleks otstarbeks kujundatud kohtades (nt Tapa linnakus). Kui regulaarne tankimine ja hooldustegevus on siiski vajalik korraldada lähiharjutusalal, tuleb selleks ette näha vastavad kõva kattega alad ning tagada alalt formeeruva sademevee kokku kogumine ja puhastamine õli-, muda- ja liivapüüduris. LHA kirdeossa ulatub ka endise Tapa sõjaväelennuvälja maapinna petroolireostuse jääkreostusega piirkond. Eelprojektiga nähakse LHA kirdeosas ette teede rajamist ja taktika harjutuse alade kujundamist I etapis. Eelkõige teede rajamise käigus osutub vajalikuks pinnase teatav eemaldamine ja tagasitäide. Ehitustööde käigus võimalike jääkreostusnähtude ilmnemisel pinnases või pinnase(põhja)vees tuleb see vastavalt reostuse iseloomule likvideerida või lokaliseerida ning peatada seniks reostuse levikut soodustavad tegevused. Üks II etapis kavandatav taktika harjutuse ala paikneb täielikult Suuga – Jootme MK maaparandussüsteemi alal ning väikeses mahus ka Suuga maaparandussüsteemi alal (joonis 3.1). Suuga – Jootme MK maaparandussüsteemi alal paikneb põhimahus drenaažkuivendus (torud u 1 m sügavuse maapinnas), mille lokaalseteks eesvooludeks on ala servadest ja keskelt kirde-edela suunaliselt kulgevad ja kohaliku tee ääres paikneva kraaviga ristuvad kraavid. Suuga maaparandussüsteemi alal taktika harjutuse ala alla jääval osal paiknevad kuivendusvõrgu kraavid. Kui taktika harjutuse ala rajamisel osutub vajalikuks pinnastööde tegemine mahus, kus kahjustada võivad saada alal paiknevad drenaažitorud või osutub vajalikuks kraavide sulgemine vms tegevus, tuleb maaparandussüsteem selle toimimise tagamiseks vajadusel rekonstrueerida. Teine võimalus on maa võõrandamine riigiomandisse ja maaparandussüsteemi registrist väljaarvamine (kui ala kasutusel puudub otsene vajadus maaparanduse toimimiseks).



Joonis 3.1. Maaparandussüsteemi alaga (viirutatud ala) kattuva taktika harjutuse ala (ümbritsetud laiema punase joonega) asukoht. Oranž joon – LHAle kavandatav tee; heleroheline joon – LHA eelprojekti ala piir. Aluskaart: Maa-amet, 2016. Tapa linnaku ja KVKP rasketehnika ühendustee (sh variant 2) ning Tapa linnaku alternatiivne juurdepääsutee. Kavandatavate teedega rajamisega kaasnevad mõjud pinnasele ja veekeskkonnale on ehitusaegsed ja lokaalsed. Nii ühendus- kui juurdepääsutee jäävad kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, seejuures karstilehtreid läheduses teadaolevalt ei paikne. Kavandatavate teede asukohtades puudub vajadus vooluveekogude ületamiseks, v.a paiguti lokaalsed kuivenduskraavid. Samuti ei läbita maaparandussüsteemidega kaetud alasid. Eeldusel, et teede (sh variant 2 korral) kasutamisel arvestatakse tööohutus- ja keskkonnanõudeid ei ole olulise põhja- ja pinnavee reostuse teket ette näha. Teed (sh variant 2) jäävad osaliselt võimaliku pinnase jääkreostusega piirkonda. Seega on ka teede rajamisel asjakohane lähiharjutusala alamjaotises kirjeldatud jääkreostust puudutav leevendav meede.. LHA lääneosaga piirneb Soodla jõgi (joonis 3.1). Soodla jõe lähedusse tegevusi ei kavandata, v.a LHA tee. Nimetatud tee on kavandatud olemasoleva tee baasil. Seega ei rajata täiendavaid Soodla jõe ületuskohti ehk oluline mõju puudub.



Kokkuvõtvalt ei ole pikaajalisi olulisi mõjusid pinnasele ning põhja- ja pinnaveele ette näha. Ehitusaegsed ehk lühiajalised mõjud on peamiselt seotud jääkreostuse võimaliku esinemisega teede (sh variant 2) ehitustsoonis ja taktika harjutusaladel, samas on mõju võimalik leevendada. Leevendavad meetmed:

� Tulenevalt nõrgast põhjavee kaitstusest tuleb vältida õppustel kasutatava tehnika kütusega tankimist ja suuremaid hooldustöid lähiharjutusala loodusliku pinnakattega alal. Tankimine ja hooldamine tuleb korraldada väljaspool lähiharjutusala paiknevates spetsiaalselt selleks otstarbeks kujundatud kohtades (nt Tapa linnakus). Kui regulaarne tankimine ja hooldustegevus on siiski vajalik korraldada lähiharjutusalal, tuleb selleks ette näha vastavad kõva kattega alad ning tagada alalt formeeruva sademevee kokku kogumine ja puhastamine õli-, muda- ja liivapüüduris.

� Taktika harjutuse alade kujundamise või teede ehitustööde käigus võimalike jääkreostusnähtude ilmnemisel pinnases või pinnase(põhja)vees tuleb see vastavalt reostuse iseloomule likvideerida või lokaliseerida ning peatada seniks reostuse levikut soodustavad tegevused.

� Kui lähiharjutusala edelaossa kavandatud taktika harjutuse ala (joonis 3.1) rajamisel osutub vajalikuks pinnastööde tegemine mahus, kus kahjustada võivad saada alal paiknevad drenaažitorud või osutub vajalikuks kraavide sulgemine vms tegevus, tuleb maaparandussüsteem selle toimimise tagamiseks vajadusel rekonstrueerida. Teine võimalus on maa võõrandamine riigiomandisse ja maaparandussüsteemi registrist väljaarvamine (kui ala kasutusel puudub otsene vajadus maaparanduse toimimiseks).

3.2. Mõju kaitstavatele objektidele

Tapa linnaku ja KVKP rasketehnika ühendustee (sh variant 2) ning Tapa linnaku alternatiivne juurdepääsutee asukohtades kaitsealused objektid puuduvad. Seega olulist mõju ei ole ette näha. Lähiharjutusala. Lähiharjutusalale jäävatele karstilehtritele avalduvat mõju on käsitletud peatükis 3.1. LHA keskosas paiknevad kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata; III kaitsekategooria) kasvukohad ja neli vääriselupaika (VEPid nr 104007, 104013, 104014, 104015; joonis 3.2). Riigikaitsealaste tegevuste planeerimisel ja teostamisel tuleb vältida antud kasvukohtade kahjustamist ja hoiduda vääriselupaikade majandamisest (sh puude eemaldamist). Seejuures tuleb vältida väljakujunenud keskkonnatingimuste muutmist (metsa raadamine, kuivenduskraavide ja teede rajamine jms) kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades ja vääriselupaikades. Kavandatavad taktika harjutuse alad ja teed jäävad kaitsealuse taimeliigi kasvukohast eemale. Lähim objekt – kavandatav tee asub u 60 m kaugusel (joonis 3.2). Seega olulist mõju kasvukoha keskkonnatingimustele ette näha ei ole. LHAle kavandatav üks taktika harjutuse ala ning kaks rajatavat teed jäävad osaliselt vääriselupaikadesse või läbivad neid (joonis 3.2). Metsaseaduse § 23 alusel on vääriselupaik kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Külvik (2015) alusel annab vääriselupaik looduskaitsesse oma lisaväärtuse, sageli on tegemist väga kõrge ökoloogilise väärtusega metsatükkidega, tervikliku loodusmaastiku jäänustega.



Vääriselupaikade abil on võimalik ohustatud liike kaitsta ka väljaspool kaitseala – majandusmetsade vahel – kuni sobivate alade (taas)tekkeni. Vääriselupaikade kohta keskkonnaregistris kajastuvaid andmeid on viimati muudetud aastal 2012. Arvestades vääriselupaikade tunnuseid (tabel 3.1) ja asjaolu, et piirkonna vääriselupaigad paiknevad põhimahus riigimetsas, võib eeldada, et vääriselupaikade väärtused ei ole ka käesoleva aruande koostamise ajaks oluliselt muutunud. Siiski on soovitatav vääriselupaikade inventeerimise andmeid ajakohastada. Järgneva analüüsi koostamisel on lähtutud keskkonnaregistris (sh EELISes) olevatest andmetest (vt ptk 1.3). Taktika harjutuse ala ulatub servapidi (u 0,03 ha) vääriselupaigale nr 104014 (VEP104014; pindala 0,85 ha). Keskkonnaregistri (2016) andmete alusel on VEP104014 (tabel 3.1) põhitüübiks määratud ojaäärsed lammid ning kaitse eesmärgi täitmiseks on vajalik: hoiduda majandamisest, puhvertsoon, surnud ja lamapuitu mitte eemaldada ning mitte kuivendada.

Joonis 3.2. Kavandatav tegevus vääriselupaikade ja kaitsealuse taimeliigi kasvukoha piirkonnas. Punased „X“ tähistavad ettepanekut mitte kavandada antud asukohta teed. Aluskaart: Maa-amet, 2016. Eelnevat arvestades moodustaks taktika harjutuse ala alla jääv osa vääriselupaiga pindalast u 3,5%. Taktika harjutuse ala rajamiseks on vajalik metsa harvendamine ning arvestades, et taktika harjutuse alal toimuks rasketehnika liikumine on tõenäoline, et määratud ala ulatuses häviks vääriselupaik. Kuna vääriselupaigale ulatub vaid taktika harjutuse ala serv (joonis 3.2), siis teeb käesoleva eksperthinnangu koostaja ettepaneku nihutada kavandatav taktika harjutuse ala vääriselupaigaks määratud ala piiridest välja.



Kaks kavandatavat teed (8 m lai ja 5 m lai) läbivad vääriselupaiku nr 104013 (VEP104013; pindala 0,82 ha) ja nr 104007 (VEP104007; pindala 4,31 ha; joonis 3.2). Keskkonnaregistri (2016; tabel 3.1) andmete alusel on nii VEP104013 kui ka VEP104007 põhitüübiks määratud teised järsakumetsad ning kaitse eesmärgi täitmiseks on vajalik: hoiduda majandamisest ja puhvertsoon.

Tabel 3.1. Lähiharjutusalal paiknevate vääriselupaikade iseloomustus. Alus: EELIS, 2016 ja Keskkonnaregister, 2016.

Vääriselupaik Pindala Põhitüüp Kaitse

tagamiseks vajalik

Peamised vääriselupaiga

tunnused

EELISes registreeritud kaitsealused

liigid

VEP104007 4,31 Teised

järsakumetsad

Hoiduda majandamisest;

puhvertsoon

Erivanuseline puistu;

järsk ojakallas; järsk nõlv (>25

kraadi)

Puuduvad

VEP104013 0,82 Teised

järsakumetsad

Hoiduda majandamisest;

puhvertsoon


madal ojakallas; järsk nõlva (>25

kraadi)

Puuduvad

VEP104014 0,85 Ojaäärsed lammid

Hoiduda majandamisest; puhvertsoon;

surnud ja lamapuitu mitte

eemaldada; mitte

kuivendada


mahalangenud puud; erinevas

lagunemisstaadiumis lamapuit; puutüükad;

madal ojakallas; karst

Puuduvad

VEP104015 0,61 Ojakaldad Hoiduda

majandamisest; puhvertsoon

Erivanuseline puistu; erinevas

lagunemisstaadiumis lamapuit;

madal ojakallas

Puuduvad

Kavandatav 5 m laiuse tee näol on tegemist samalt teelt lähtuva tee lisaharuga (joonis 3.2). Tee on kavandatud kulgema läbi VEP104007 põhjaosa. Seejuures jääks tee alla u 0,02 ha vääriselupaigast ehk u 0,5% vääriselupaiga pindalast. Tee tuleks rajada üle või läbi kitsa (u 35 m lai) ja u 6 m kõrguse järskude servadega loodusliku valli (joonis 3.3). Võib eeldada, et rasketehnika liikumiseks üle valli, tuleb valli teatud ulatuses tasandada. Seetõttu võib osutuda vajalikuks rajada valli piirkonda laiem teekoridor kui 5 m. Lisaks põhjustab kasutusaegne rasketehnika liikumine üle valli juba iseenesest valli nõlvade teataval määral laugemaks muutumist. VEP104007 üheks peamiseks väärtuseks ongi järsud maastikuelemendid ja nendel kasvav taimestik. Lisaks kuulub ala rohevõrgustiku koosseisu, kus tuleb säilitada looduslikud pinnavormid (vt ptk 3.3). Kuna tegemist on kavandatava tee lisaharuga, siis eelnevast lähtuvalt teeb eksperthinnangu koostaja ettepaneku loobuda nimetatud teeharu rajamisest ning tagada sõidukite liikumine teise väljaspool vääriselupaika paikneva teeharu kaudu.



Kavandatav 8 m tee on kulgeks läbi VEP104013. Teekoridor hõlmaks u 0,04 ha ehk 4,9% vääriselupaiga pindalast. Maa-ameti kaardirakenduse (2016) LIDAR andmete alusel on teekoridori jääv maapind tasane ehk teekoridoris puudub üks vääriselupaiga tunnus – järsk nõlv. Samas häviks teekoridoris vääriselupaigale iseloomulik kooslus. Seetõttu, et tagada vääriselupaiga terviklikkus ning ühtlasi ka piirkonna vääriselupaikade ühtne terviklik vöönd teeb eksperthinnangu koostaja ettepaneku kaaluda tee viimist vääriselupaikadest välja ning kasutada maksimaalses mahus piirkonnas juba olevaid teid ja sihte. Üks võimalik alternatiivne tee asukoht on esitatud joonistel 3.2 ja 3.3.

Joonis 3.3. Kavandatav tegevus vääriselupaikade ja kaitsealuse taimeliigi kasvukoha piirkonnas reljeefikaardi taustal. Punased „X“ tähistavad ettepanekut mitte kavandada antud asukohta teed. Aluskaart: Maa-amet, 2016. Kui eelnimetatud taktika harjutuse ala ja teede rajamine vääriselupaikadesse on riigikaitse väljaõppe vajadusest lähtuvalt vältimatu, tuleb ala/tee kasutamise ajal tingimata vältida sõidukite liikumist vääriselupaigas väljaspool rajatavat ala/teed. Samuti tuleb läbi viia iga-aastast seiret vääriselupaikades (vt ptk 3.6). Kokkuvõtvalt vähendab kavandatava tegevuse ellu viimine lähiharjutusalale jäävate vääriselupaikade pindala, avaldades ebasoodsat mõju vääriselupaikade säilimisele. Mõju on võimalik leevendada. Leevendavad meetmed:

� Soovitatav on LHA-le jäävate vääriselupaikade inventeerimise andmeid ajakohastada; � Taktika harjutuse ala ulatub vääriselupaigale nr 104014 (VEP104014). Kuna

vääriselupaigale ulatub vaid taktika harjutuse ala serv (joonis 3.2), siis teeb käesoleva



eksperthinnangu koostaja ettepaneku nihutada kavandatav taktika harjutuse ala vääriselupaigaks määratud ala piiridest välja. Kui harjutuse ala rajamine vääriselupaika on riigikaitse väljaõppe vajadusest lähtuvalt vältimatu, tuleb ala kasutamise ajal tingimata vältida sõidukite liikumist vääriselupaigas väljaspool harjutuse ala. Samuti tuleb läbi viia iga-aastast seiret vääriselupaikades (vt ptk 3.6).

� Kavandatav 5 m laiune tee läbib vääriselupaiga nr 104007 (VEP104007) põhjaosa. Kuna tegemist on kavandatava tee lisaharuga (joonis 3.2), siis vältimaks vääriselupaika jääva järskude nõlvadega loodusliku valli kahjustamist (üks peamisi vääriselupaiga tunnuseid) teeb eksperthinnangu koostaja ettepaneku loobuda nimetatud teeharu rajamisest ning tagada sõidukite liikumine teise väljaspool vääriselupaika paikneva teeharu kaudu. Kui tee rajamine vääriselupaika on riigikaitse väljaõppe vajadusest lähtuvalt vältimatu, peab teekoridor olema minimaalse võimaliku laiusega. Lisaks tuleb tingimata vältida sõidukite liikumist vääriselupaigas väljaspool rajatavat teed. Samuti tuleb läbi viia iga-aastast seiret vääriselupaikades (vt ptk 3.6);

� Kavandatav 8 m tee on kulgeks läbi vääriselupaiga nr 104013 (VEP104013). Et vältida vääriselupaiga pindala vähenemist, tagada vääriselupaiga terviklikkus ning ühtlasi ka piirkonna vääriselupaikade ühtne terviklik vöönd teeb eksperthinnangu koostaja ettepaneku kaaluda tee viimist vääriselupaikadest välja ning kasutada maksimaalses mahus piirkonnas juba olevaid teid ja sihte. Üks võimalik alternatiivne tee asukoht on esitatud joonistel 3.2 ja 3.3. Kui tee rajamine vääriselupaika on riigikaitse väljaõppe vajadusest lähtuvalt vältimatu, peab teekoridor olema minimaalse võimaliku laiusega. Lisaks tuleb tingimata vältida sõidukite liikumist vääriselupaigas väljaspool rajatavat teed. Samuti tuleb läbi viia iga-aastast seiret vääriselupaikades (vt ptk 3.6);

3.3. Mõju rohevõrgustikule Rohevõrgustik on eluslooduse ökoloogilist toimimist tugevdav seotud võrgustik, mis parandab looduslikku mitmekesisust, tagab levikuvõimalusi ja -teid looduslike piirkondade vahel. Need on piirkonna looduslikud ja poollooduslikud alad, milledel on prioriteediks väärtuslike metsa- ja sooalade säilimine, erinevate liikide ja elupaikade hoid ning alade jätkusuutlik kasutamine. Rohevõrgustik koosneb tuumaladest (tugialadest), mis on liikide leviku ja populatsioonidünaamika seisukohalt tähtsad alad (metsa- ja sooalad) ning neid ühendavatest koridoridest, mis toetavad tuumalade toimimist, liites need terviklikuks ja toimivaks võrgustikuks. Rohevõrgustiku toimimise tagamise üldpõhimõtted on:

� rohevõrgustiku eesmärk on hoida alade looduslikku seisundit; � tuumala aitab tagada piirkonna looduslike protsesside toimimise ja jätkumise; � rohekoridorid aitavad tagada tuumalade ühendatuse; � rohevõrgustiku tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toimimist.

Lääne – Viru (2006) ja Järva (2002) maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused kohaselt jäävad lähiharjutusalale nii rohevõrgustiku kohaliku tasandi tuumaala kui ka koridorid, lisaks ka piirkondliku tähtsusega koridor (vt ptk 1.3). Tapa linnaku ja KVKP rasketehnika ühendustee (ka variant 2 korral) ristub piirkondliku tähtsusega rohekoridoriga. Eelnimetatud teemaplaneeringutest ja selles seatud rohevõrgustiku maa-ala kasutustingimustest lähtuvad üldjoontes ka Tapa valla üldplaneering (eelnõu seisuga jaanuar 2016) ning naabervalla – Ambla valla üldplaneering (2009).



Eeltoodud strateegiliste arengudokumentides on rohevõrgustiku säilimiseks seatud põhiliselt tabelis 3.2 toodud tingimused (toodud vaid käesoleva töö kontekstist lähtuvalt asjakohased). Tabelis on esitatud ka võimalik seos kavandatava tegevusega. Tabel 3.2. Lääne – Viru (2006) ja Järva (2002) maakonnaplaneeringute teemaplaneeringutes Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ning Ambla valla üldplaneeringus ja Tapa valla üldplaneeringu eelnõus rohevõrgustiku toimimise tagamiseks seatud tingimused ning nende seos kavandatava tegevusega.

Rohevõrgustikul kehtiv tingimus Kavandatava tegevuse seos/mõju Tuumalade ja koridoride terviklikkuse ning looduslike alade säilitamine.

Projektalal säilib küll looduslik maastik, kuid seda muudetakse nii õppuste käigus rasketehnika liikumise tulemusena kaasneva pinnase kahjustamisega kui ka teede rajamise ja metsa raadamisega. Lisaks kaasneb õppustest tulenev häiring (masinate liikumine, müra jms) elustikule. Nimetatud tegurid vähendavad piirkonna rohevõrgustiku toimimist.

Looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei tohi langeda alla 90%.

Tuleb säilitada haruldasi taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku.

Projektala rohevõrgustikule jääval alal esineb kaitsealuse kahkjaspunase sõrmkäpa kasvukoht. Kavandatava tegevusega ei avaldata mõju kasvukoha säilimisele (vt ptk 3.2). Projektala rohevõrgustikule jääval alal esinevad vääriselupaigad, millele kavandatav tegevus avaldab mõju. Vajalik on rakendada leevendavaid meetmeid. Täpsem teema käsitlus peatükis 3.2.

Hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest. Metsamaa raadamine (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa kasvatamise) rohevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud.

Kavandatav tegevus näeb ette metsa raadamist. Metsa raadamise mõju on käsitletud peatükis 3.4.

Mitte rajada rohevõrgustiku aladele uusi maaparandussüsteem.

Maaparandussüsteemide rajamise vajadus teadaolevalt puudub. Kohati võib esineda vajadus rajatavate teede mulde kuivendamiseks teega paralleelsete kraavide rajamine. Mõju on lokaalne ega mõjuta rohevõrgustikku.

Säilitada looduslikud pinnavormid.

Kavandatava tegevuse ellu viimise järgselt mõjutatakse teatud määral looduslikke pinnavorme seoses rasketehnika liikumisega maastikul (sh taktika hajutuse aladel). Samas ei ole mõjutused üldjuhul sellised, mis takistaksid rohevõrgustiku toimimist (vt ka järgmine punkt).

Teede ehitusel negatiivsete ja positiivsete pinnavormide (ürgorgude ja jõeorgude-järsakute servad, voored, oosid, mõhnad jms) säilitamine.

Rasketehnika liikumisteede rajamiseks võib osutuda vajalikuks kavandatavate teede koridorides pinnavormide muutmine (nt tasandamine). Eelkõige on oluline vältida pinnavormide kahjustamist vääriselupaikades (vt täpsemalt ptk 3.2).

Säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus.

Looduslikest veekogudest piirneb projektala Soodla jõega. Jõe kallastel ja nende läheduses ei muudeta senist maakasutust. Raadataval alal



Rohevõrgustikul kehtiv tingimus Kavandatava tegevuse seos/mõju Hoida veekogude kuju, kuna kuju (voolusängi) muutmine (lihtsustamine) enamasti vähendab veekogude ökoloogilist tähtsust rohelise võrgustiku osana.

puudub kuivenduskraavide võrk. Teede ehitusel arvestatakse olemasolevate kraavidega ning vajadusel tagatakse nende toimimine. Ette ei ole näha kuivenduskraavide sängide ulatuslikku muutmist.

Ojade, jõgede ja järvede kaldad säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni (kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist) olemasolu ning säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena.

Tuumaladele ja suurtele koridoridele on reeglina vastunäidustatud teatud infrastruktuuride (kiirteed, prügilad, sõjaväepolügoonid, jäätmehoidlad, mäetööstus, kõrge keskkonnariskiga rajatised) rajamine. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja rakendada vajalikke keskkonnameetmeid võimaliku ebasoodsa mõju leevendamiseks.

Kavandatakse kaitseväele mõeldud lähiharjutusala. Samas on lähiharjutusala asukoht arvestades Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni lähedust optimaalne ning selle rajamine vajalik. Leevendavat meedet on käsitletud tabeli järgselt.

Lähiharjutusala. Tabeli 3.2 põhjal on näha, et kavandatavast tegevusest lähtuvad rohevõrgustiku toimimist vähendavad tegurid on seotud metsa raadamise, loodusliku maastiku muutmise ja võimaliku kasutusaegse elustiku häiringuga. Leevendusmeetmena on arvestades maakasutust (sh Ambla valla üldplaneering ja Tapa valla üldplaneeringu eelnõu) võimalik rohevõrgustiku piire korrigeerides säilitada piirkonnas olemasolevale sarnaste parameetritega kohaliku tähtsusega tuumala ja piirkondlikud koridorid (joonis 3.4). Rohevõrgustiku piiride korrigeerimisel on ala kasutusaegsete võimalike elustikule avalduvate häiringute vähendamiseks taktika harjutuse alade ja tuumaala vahele jäätud vähemalt 100 m laiune puhvervöönd. Korrigeerimise tulemusena:

1. nihkub kohaliku tasandi tuumaala (T3) kese lõuna suunas. Põhituumiku moodustab Hiljasoo. Osaliselt laieneb tuumala Ambla valla territooriumile, kuid Ambla valla üldplaneeringu maakasutus (määratletud kui mets, sh riigimets) ei sea selleks otseseid takistusi. Muudetud piiridega tuumala pindala on u 478 ha, algsete piiridega tuumala pindala on 477 ha;

2. nihkub piirkondliku tähtsusega koridor (K2) Näo küla keskusest lõuna suunas, algselt kulges koridor Näo küla keskusest põhja suunas. Koridor säilitab oma algse laiuse (1 km);

3. LHA projektalast läänes kulgev piirkondlik koridor (K2) jääb põhimahus samasse asukohta, vaid teatav piiri muudatus on vajalik taktika harjutuse ala asukohast lähtuvalt. Siiski säilitab koridor oma algse laiuse (1 km);

4. kaks kohaliku tähtsusega koridori (K3) jagunevad: lõunapoolne liitub korrigeeritud piiridega tuumalaga (T3), põhjapoolset ei ole võimalik ega ka vajalik säilitada.



Põhjapoolne koridor seob omavahel piirkondliku koridori ja algsete piiridega tuumala. Tuumala (T3) piiride korrigeerimise tulemusena kaotaks antud koridor otstarbe. Lisaks on koridori (K3) alale kavandatud taktika harjutuse alad.

Rohevõrgustiku piiride korrigeerimise tulemusena on tagatud piirkonna rohevõrgustiku toimimine ning vajalik puhvervöönd (100 m) taktika harjutuse alade vahel. Muudetud piiridega rohevõrgustiku korral jääb kavandatavast tegevusest tuumalale vaid üks 5 m laiune tee. Nimetatud tee peamine eesmärk on siduda LHA läbiva põhiteega (8 m laiune tee) kaks kõige lõunapoolsemat taktika harjutuse ala. Arvestades tee laiust ning selle eesmärki (sh asjaolu, et tee on kasutusel vaid kaitseväe tehnika liikumiseks) ei ole tee kasutamisega ette näha olulisel määral rohevõrgustiku killustamist. Tapa linnaku ja KVKP rasketehnika ühendustee (sh variant 2) ning Tapa linnaku alternatiivne juurdepääsutee. Väljaspool LHA kavandatavatest teedest läbib Tapa linnaku ja KVKP rasketehnika ühendustee (ka variant 2 korral) piirkondliku tähtsusega koridori (K2; joonis 3.4). Ühendustee on rohekoridori piires kavandatud maksimaalselt olemasolevate teede ja radade baasi. Arvestades, et ühendusteel toimub vaid kaitseväe tehnika liikumine ei ole olulist tee kasutamisega kaasnevat barjääriefekti rohevõrgustiku toimimisele ega rohevõrgustiku alade killustamist ette näha.

Joonis 3.4. Projektalal ja lähiümbruses paiknev rohevõrgustik ja selle muutmise ettepanek. Aluskaart: Maa-amet, 2016.



Kokkuvõtvalt vähendab kavandatud tegevuse ellu viimine lähiharjutusalal senisel kujul rohevõrgustiku toimimist. Seetõttu tuleb kasutusele võtta leevendav meede. Leevendav meede:

� Lähiharjutusalale jääva rohevõrgustiku toimimine ja terviklikkus on võimalik tagada senisega võrreldavas mahus ka väljaspool taktika harjutuse alasid. Ettepanek rohevõrgustiku piiride korrigeerimiseks on esitatud joonisel 3.4.

3.4. Mõju metsale ja elustikule

Lähiharjutusala. Metsale ja elustikule kaasneb kavandatud tegevuse ellu viimisega peamine mõju seoses metsa raadamise ja harvendamise vajadusega ning kasutusaegse elustiku häirimisega. Kuna õppustel ei kasutata lahingmoona ei ole laskemoona kasutusest tingitud võimalike puude kahjustuste ilmnemist ette näha. Metsa raadamine on metsaseaduse alusel raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Taktiliste harjutusalade rajamiseks ja õppuste läbi viimiseks on vajalik metsa raadamine lähiharjutusala põhjaosas. Projektiga on esialgseks raadatava ala kogu suuruseks määratud 134 ha (kaks eraldiseisvat ala; vastavalt 94 ha ja 40 ha; joonis 3.5). Käesoleva töö raames täpsustati projektiga ette nähtud raadatava ala piires kasvava metsa piire. Seejuures võeti aluseks 1. jaanuari 2016 seisuga metsaregistris vaadeldava ala kohta esitatud andmed. Raadatavast alast arvati maha metsaregistris „lageda alana“ määratud piirkonnad. Täpsustatud raadatava ala kogu suuruseks kujuneb 102 ha (kaks eraldiseisvat ala: vastavalt 69 ha ja 33 ha). Vastavad raadatava ala piirid on esitatud joonisel 3.5. Raadatavast alast välja jäävad, kuid metsaga kaetud alal paiknevatel kavandatud taktika harjutuse aladel nähakse ette metsa harvendamist. Metsaregistri (register.metsad.ee, 01.01.2016) alusel on raadatava metsa valdavaks arenguklassiks „keskealine mets“, vähemal määral ka „valmiv mets“, „noorendik“ ja „küps mets“. Valdavalt on levinud sinilille, vähemal määral ka angervaksa ja naadi kasvukohatüüp ning puuliikidest moodustavad enamuse kuusk, kask, vähemal määral ka haab, hall lepp, remmelgas jt. Kohati on kuuskedel esindatud ulukite poolt tekitatud kahjustused, põhjapoolsemal alal lisaks ulukitele paiguti ka juurepessi kahjustused. Raadatav ala ei ole kuivendatud. Ala boniteet on vahemikus I-II ehk tegemist on puistute kiiret kasvu soodustava pinnasega. Metsa raadamine on kavandatud kahes eraldi asuvas piirkonnas. Seejuures toimub väiksemas mahus (põhjapoolne ala joonisel 3.5) metsa raadamine endise Tapa sõjaväelennuväljaga piirneval alal ehk olemasoleva lageda ala laiendusena. Suurem raadatav ala jääb endisest lennuväljast mõnevõrra eemale lõuna suunda. Mõlemal alal on varasematel aastatel tehtud erinevatel raielankidel lageraieid, paiguti on teostatud ka raiejärgset metsa istutamist. Seega ei ole raadatavate alade näol tegemist lageraiest puutumatute metsapiirkondadega.



Joonis 3.5. Kavandatava tegevuse käigus raadatav ala. Alus: metsaregister, 2016 ja Maa-amet, 2016. Raadatavatele aladele ei jää väärtuslikke metsaelupaiku ehk vääriselupaiku (harvendatava metsa kohta vt ptk 3.2). Samuti on alade valikul välditud alaliselt liigniiskete metsade (sood; paiknevad valdavalt LHA lõunaosas) raadamist ja harvendamist. Lisaks ei paikne raadataval alal vooluveekogusid ega kuivenduskraave, mille veekvaliteedile võiks mõju avalduda raadamise käigus (heljum) ja selle järgselt (lämmastiku ja fosfori leostumine pinnasest). Vaatamata eelnevale hävib raadataval alal metsakooslus ja sellega seotud taimestik ning muutub perspektiivselt inimese poolt tugevasti mõjutatud avatud maastikuks. Ka metsa harvendamise tulemusena muutub metsakooslus, kuid mõju ulatus on võrreldes raadamisega väiksem. Raadamise tulemusena võib suureneda pinnase niiskuse sisaldus, kuna puud on suure transpiratsioonivõimega ning puude hävitamisel vee aurustumine pinnasest ja taimestikust väheneb. Valdavas mahus raadatavast alast on tegemist sinilille kasvukohatüübiga, kus põhjavesi on maapinnast enam kui 2 m sügavusel. Seega on võimalikust pinnase niiskuse sisalduse suurenemisest tingitud mõju põhjaveetasemele väike. Eelkõige võib raadamine põhjustada pinnase liigniiskuse suurenemist juba ajutiselt või alaliselt liigniisketel aladel, antud juhul angervaksa (ka tarna-angervaksa) kasvukohatüübina määratletud piirkonnad lõunapoolse raadatava ala kaguservas (joonis 3.5). Nimetatud piirkonnas puudub kraavitus, seetõttu võib raadamise järgselt ala kasutusele võtmiseks osutuda vajalikuks kuivendussüsteemi rajamine. Siiski jääb kavandatav taktika harjutuse ala liigniiskele alale vaid osaliselt ning eeldusel, et ülejäänud liigniiskel alal teostatakse vaid lageraie ja ala harjutuste läbiviimiseks kasutusele ei võeta, siis puudub eelduslikult ka vajadus piirkonnas kuivendussüsteemi rajamiseks.



Kuna raadamise järgselt jääb ala avatud loodusmaastikuks, mis on suuremal või vähemal määral ümbritsetud metsaga (sh harvendatud metsaga), tuleb õppuste läbiviimisel arvestada tuleohutusnõuetega ning vajadusel võtta kasutusele võimaliku tule levikut takistavad meetmed (tuletõkkeribad, taktika harjutuse alade niitmine jms). Lisaks tuleks võimalusel vältida õppuste läbiviimist pikalt kestnud põueperioodidel, kui piirkonnas on suurenenud metsade tuleohtlikkus (vastav info Riigi Ilmateenistusest). Kavandatud tegevuse ellu viimise järgselt säilib lähiharjutusalal väljaspool raadamisalasid suures ulatuses metsamaa. Säiliva metsamaa majandamiseks on vajalik koostada metsamajanduskava. Metsa raadamisel ja harvendamisel tuleb lähtuda heast metsa majandamise tavast. Seejuures tuleb metsa raietöid vältida kevadisel raierahu perioodil, mis kattub ka lindude peamise pesitsusperioodiga. Pinnase kahjustuste (harvendamise korral ka metsa kasvutingimuste halvenemise) vähendamiseks tuleb võimalusel metsa raadamise ja harvendamise töid teostada talvisel perioodil külmunud pinnasel. Metsa harvendamisel tuleb võimalusel kujundada alale erivanuseline ja –liigiline puistu. Lisaks tuleb raadamise ja harvenduse tööde käigus ning ka säilitatava metsa metsamajanduskava koostamisel jälgida asjakohaseid vastutustundliku metsamajandamise juhiseid, mida kajastab Eesti FSC standard (2010), sh näiteks:

� jäätmetekke minimeerimine raietöödel; � raiete tegemisel ning metsamaterjali kokku- ja väljaveol mullakahjustuste

minimeerimine; � metsatööde käigus tuleb maksimaalselt säästa metsa ja avatud maastiku (lageala, nt

harjutusala) vahelist üleminekukooslust (ökoton), säilitades seal alusmetsa ja põõsarinnet ning jättes kontsentreeritult alles säilikpuid, lamapuitu ja jalalkuivanud puid;

� metsamasinatel ei tohi olla kütuse või õlileket; � jne.

Elustikule avalduvad mõjud on seotud metsa raadamisega (vähemal määral ka metsa harvendamisega), mille käigus hävineb metsakooslus. Positiivseks saab lugeda, et taktika harjutuse aladele ei rajata reaalseid füüsilist barjääri tekitavaid ehitisi (hooneid) ehk ala säilib avatud loodusmaastikuna, mis omakorda pakub elupaiku. Teisalt kaasneb taktika harjutuse alade kasutamisega mürarikkaid tegevusi, mis võivad häirida piirkonna loomastikku ja peletada neid hetkel inimese poolt vähekasutuses olevatelt aladelt eemale. OÜ Hendrikson & Ko (2003) alusel on loomastiku tundlikkus müra, kui harjutusalaga kaasneva ohuteguri suhtes, pälvinud erinevaid hinnanguid. Välisriikides, kus sõjaväe polügoonid on aastaid eksisteerinud näib valitsevat seisukoht, et loomastik suudab müraga pikapeale harjuda. Loomulikult on selline „kohanemine“ keerukam nähtus, olles seotud liigisisese konkurentsi, populatsioonidünaamika, naabruses asuvate elupaikade kvaliteedi jms.

Näite võib siinkohal tuua müra suhtes tundlike liikide osas. Kaitseväe senises praktikas pole teada juhtumeid, kus nt kotkad oleksid oma pesa hüljanud laskeharjutuste tõttu. Praktika ja keskkonnaregister näitavad, et harjutusväljadel ja lasketiirudel toimub pigem kotkaste lisandumine kui nende kadumine. Nursipalu harjutusvälja ühele teadaolevale merikotka elupaigale on kümnekonna aasta (2004–2013) jooksul lisandunud mitmed kulliliste (merikotkas, kalakotkas, kanakull) ja musta-toonekure elupaigad. Lisaks leiti 2011. a Nursipalu



harjutusvälja kohta tehtud linnustiku uuringu käigus uus merikotka pesa, kus oli kaks poega. Pesa oli tekkinud harjutusvälja intensiivse kasutusperioodi ajal. Samuti asub Eesti kõige tihedam kalakotka esinemisala, kus kotkaste pesadevaheline kaugus jääb alla ühe kilomeetri, Kalakotka kaitse tegevuskava (2012) andmetel Nursipalu harjutusvälja ja Tsiatsungõlmaa lasketiiru lähistel. Seega saab välja tuua, et harjutusväljadel, kus kasutuskoormus on intensiivne ja kasutatakse mürarikkaid relvi (tankitõrjerelvad), ei häiri militaartegevus kotkaid vaid võib-olla pigem soodustab nende pesitsemist, kuna inimeste liikumine alal on piiratud (OÜ Alkranel, 2014).

Kõige tundlikum periood lindude puhul on nende pesitsusperiood. Kikepera harjutusvälja kasutusega seotud linnustikule avalduva mõju eksperthinnangus (MTÜ Tormipoeg, 2011) on jõutud järeldusele, et kui harjutusväljal ei korraldata õppusi kesksel pesitsusalal, ei ole põhjust eeldada kaudtulerelvade kasutamise ega militaarmüra kui iseseisva häiringu olulist ebasoodsat mõju kaitsealustele linnuliikidele. Teadaolevalt (EELISe andmebaas, 01.01.2016) ei ole kaitsealused loomaliike (sh linnuliike) LHA piirkonnas registreeritud. Lähimad kaitsealused loomaliigid (linnud ja nahkhiired) on registreeritud LHA projektala piirist enam kui 2 km kaugusel. Vastavalt peatükis 3.3 toodule on võimalik säilitada piirkonnas olemasolevas mahus rohevõrgustiku elemendid, mille peamine kese langeks Hiljasoole (ptk 3.3 alusel korrigeeritud rohevõrgustiku tuumala). Tuumala keskosast jäävad kavandatavad taktika harjutuse alad enam kui 1 km kaugusele. Seega avaldab metsa raadamine ja harvendamine ning LHA kasutus ebasoodsat mõju metsaga seotud elustikule, kuid LHA arendamise järgselt säilib siiski olulisel määral piirkonna metsasus ning metsaelupaigad. Tapa linnaku ja KVKP rasketehnika ühendustee (sh variant 2) ning Tapa linnaku alternatiivne juurdepääsutee. Tapa linnaku ja KVKP rasketehnika ühendustee (sh variant 2) ning Tapa linnaku alternatiivne juurdepääsutee on kavandatud valdavalt avatud maastikus ning olemasolevate teede ja radade baasil. Metsa raadamise vajadus kaasneb vaid varasemalt turba tootmiseks kasutatud raba (vt ptk 1.2 joonis 1.5 taotletav Ohepalu turbatootmisala) serva tee rajamisel, u 550 m pikkusel lõigul. Piirkonna maapinna niiskusrežiimi kujundavad turbarabasse rajatud kuivenduskraavid. Tee rajamisega ei muudeta kuivenduskraavide toimimist. Lisaks on tee kasutusel vaid kaitseväe tehnika liikumiseks ehk puudub avalik kasutus. Piirkonnas puuduvad vääriselupaigad. Arvestades eelnevat, tee asukohta ja metsaga kaetud alale jääva rajatava teelõigu pikkust siis ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju piirkonna metsale seoses ühendustee rajamise ja kasutamisega. Ühendustee rajamisel variant 2 asukohta tuleb eemaldada mõned puud (joonis 3.6). Samas ei ole tegemist metsana registris arvel oleva alaga ning teadaolevalt puuduvad tee asukohas ka vanemad väärtuslikumad puud. Seega ei ole puude eemaldamisega seoses variant 2 asukohas olulist ebasoodsat mõju ette näha. Kokkuvõtvalt kaasneb metsale ja elustikule ebasoodne mõju nii metsa raadamise ja harvendamise kui LHA kasutuseaegse häiringu läbi. Mõju on võimalik leevendada. Samas ei ole teadaolevalt LHA ega ka kavandatavate ühendus- ja juurdepääsuteede piirkonnas kaitsealuseid loomaliike registreeritud. Lisaks on võimalik säilitada praegusega võrreldes ligikaudu samas mahus rohevõrgustik. Samuti on võimalik säilitada LHA piirkonna vääriselupaiku kui arvestatakse peatükis 3.2 toodud meetmeid.



Joonis 3.6. Puude eemaldamise piirkond (viirutatud ala) Tapa linnaku ja KVKP rasketehnika ühendustee (kollane joon - põhivariant) variant 2 (roheline joon) suhtes. Aluskaart: Maa-amet, 2016.

Leevendavad meetmed: � Õppuste läbiviimisel tuleb arvestada tuleohutusnõuetega ning vajadusel võtta

kasutusele võimaliku tule levikut takistavad meetmed (tuletõkkeribad, taktika harjutuse alade niitmine jms). Lisaks tuleks võimalusel vältida õppuste läbiviimist pikalt kestnud põueperioodidel, kui piirkonnas on suurenenud metsade tuleohtlikkus (vastav info Riigi Ilmateenistusest).

� Kavandatud tegevuse ellu viimise järgselt säilib lähiharjutusalal väljaspool raadamisalasid suures ulatuses metsamaa. Säiliva metsamaa majandamiseks on vajalik koostada metsamajanduskava.

� Metsa raadamise ja harvendamise töid tuleb vältida kevadisel raierahu perioodil, mis kattub ka lindude peamise pesitsusperioodiga. Pinnase kahjustuste (harvendamise korral ka metsa kasvutingimuste halvenemise) vähendamiseks tuleb võimalusel metsa raadamise ja harvendamise töid teostada talvisel perioodil külmunud pinnasel.

� Metsa harvendamisel tuleb võimalusel kujundada alale erivanuseline ja –liigiline puistu; � Metsa raadamise ja harvenduse tööde käigus ning ka säilitatava metsa

metsamajanduskava koostamisel tuleb jälgida asjakohaseid vastutustundliku metsamajandamise juhiseid, mida kajastab Eesti FSC standard (2010), sh näiteks:

o jäätmetekke minimeerimine raietöödel; o raiete tegemisel ning metsamaterjali kokku- ja väljaveol mullakahjustuste

minimeerimine;



o metsatööde käigus tuleb maksimaalselt säästa metsa ja avatud maastiku (lageala, nt harjutusala) vahelist üleminekukooslust (ökoton), säilitades seal alusmetsa ja põõsarinnet ning jättes kontsentreeritult alles säilikpuid, lamapuitu ja jalalkuivanud puid;

o metsamasinatel ei tohi olla kütuse või õlileket; o jne.

3.5. Muud mõjud ja küsimused

3.5.1 Inimeste heaolu (sh müra, õhukvaliteet) ja turvalisus Lähiharjutusala. Lähiharjutusalal õppuste läbi viimisega kaasneb piirkonna mürataseme tõus. Müra allikateks on lisaks rasketehnika liikumisele ka imitatsioonivahendite kasutamine. Peamine rõhk on soomusmanöövervõime arendamisel. Seega erinevad lähiharjutusalal aset leidvad tegevused harjutusväljadel toimuvast. Seetõttu ei ole võimalik siinkohal tuua välja ka analoogiaid seoses tekkivate müratasemete ja müra levikuga. Lähiharjutusalale kavandatud taktika harjutuse alad paiknevad tiheasustatud piirkondadest eemal. Samas jäävad lähiharjutusalale üksikud majapidamised (joonis 3.7). Nii normatiivse mürataseme tagamise kui ka turvalisuse aspektist lähtuvalt on oluline saavutada Kaitseministeeriumil kokkulepped lähiharjutusalale jäävate majapidamiste võõrandamiseks, millega Kaitseministeerium ka tegeleb. Lähim tihedama hoonestusega piirkond asub lähiharjutusalast idas – Näo küla keskus (joonis 3.7). Näo küla keskusele lähim taktika harjutusala paikneb külast minimaalselt u 300 m kaugusel. Arvestades kaugust ja asjaolu, et taktika harjutusala ja külakeskuse vahele jääb ka metsaga kaetud ala on ülenormatiivse mürataseme esinemine küla keskuse majapidamiste juures vähetõenäoline. Samas paikneb küla keskus valdavaid tuulesuundi (edela- ja läänetuuled) arvestades LHAst allatuult, mis võib soodustada teatud tingimustel müralevikut küla keskuse suunas. Kuna soomusmanöövervõime arendamisega seotud aladelt Eesti tingimustes müraleviku kohta andmed puuduvad, siis oleks otstarbekas teostada Näo küla keskuse lähimate hoonete juures suuremate õppuste korral mürataseme mõõtmisi. Mõõtmiste nö segavaks faktoriks võib osutuda Näo küla majapidamiste ja LHA vahele jääv Tapa – Koigi kõrvalmaantee (17148). Samas on Maa-ameti Maanteeameti kaardirakenduse (2016) alusel Tapa – Koigi maantee liiklussagedus minimaalne (2014. a 139 a/ööp), mistõttu on eelduslikult võimalik eristada müra mõõtmiste käigus LHAst ja maanteelt lähtuvat müra. Müra mõõtmistele alternatiivne lahendus – müra modelleerimine võib osutuda ebatäpseks tulenevalt asjaolust, et tegevus on peamiselt seotud masinate ebakorrapärase liikumisega ulatuslikul maa-alal (sh väljaspool teid). Soovituslik on müra mõõtmisi teostada ka LHA kirdeosale lähimate Tapa linna piiri lähistel asuvate elamute juures (kaugus lähimast taktika harjutusalast u 500 m). Antud asukoht paikneb LHAst allatuult ning puudub ka metsa müralevikut takistav efekt (avatud maastik; vt ka ptk 3.6). Kavandatava tegevuse korral põhjustavad õhusaastet eelkõige masinate liikumine alal, aga ka imitatsioonivahendite kasutamine. Rasketehnika liikumisega kaasneva õhusaaste osas võib tuua näite OÜ Hendrikson & Ko (2003) tööst, kus analüüsiti tankide liikumise poolt põhjustatud



õhusaastet. Hajumisarvutuste tulemused näitasid, et peamise probleemse saasteaine – lämmastikoksiidide (NOx) korral esineb hetkel (2016) kehtiva NOx ühe tunni keskmise piirväärtuse (200 µg/m3) ületamine halbade ilmastikuolude (inversioon, nt talvine päev või nõrga tuulega selge öö) ja tangi liikumisel reljeefsel maastikul või tankikolonni korral maksimaalselt u 400 m kaugusel saasteallikast. Heade hajumistingimuste korral (konvektsioon, nt suvine päikesepaisteline päev) on piirväärtus tagatud u 100 m kaugusel saasteallikast. Teiste võimalike saasteainete piirväärtused on tagatud väiksematel kaugustel kui NOx puhul.

Joonis 3.7. Kavandatava tegevuse lähistele jäävad üksikud majapidamised või elamumaad. Aluskaart: Maa-amet, 2016. Eeltoodud arvutused on tehtud avatud maastiku tingimustes. Käesoleval juhul jäävad lähimad väljaspool LHA paiknevad elamud Näo küla keskuses minimaalselt u 300 m kaugusele. Seejuures jääb taktika harjutusalade ja elamute vahele mets, mis aitab oluliselt vähendada saasteainete levikut. Arvestades metsa takistavat efekti ning asjaolu, et reaalselt jääb tankide liikumisest tingitud lämmastikoksiidide piirväärtusele vastav kaugus 100 m ja 400 m vahele,



siis on vähetõenäoline, et õhusaaste piirväärtusi lähimate majapidamiste juures Näo küla keskuses ületatakse. Põuaperioodidel võib kaasneda masinate liikumisega maastikul tolmu teke, kuid ka seejuures ei ole eelnevalt toodud aspekte arvestades ülenormatiivse tolmu esinemist väljaspool LHA paiknevate lähimate majapidamiste juures ette näha. Lähiharjutusalal kasutatakse imitatsioonivahendeid (lõhkepaketid jms), mitte päris laskemoona. Imitatsioonivahendite näol on tegemist pürotehnilise toimega lahingumoona matkiva õppevahendiga, milles olevat toimeainet on võrreldes lahingmoonaga oluliselt vähendatud. Seega on plahvatuste käigus eralduvate heitgaaside (peamiselt NO2, CO; Hendrikson & Ko OÜ, 2007) kontsentratsioon väiksem võrreldes lahingmoonaga (kasutatakse nt harjutusväljadel). Kuna lähimad väljaspool LHA paiknevad majapidamised jäävad minimaalselt u 300 m kaugusele ning on eraldatud taktika harjutuse aladest metsaga, siis ei ole majapidamiste juures ette näha võimalike saasteainete piirväärtuste ületamisi. Küll aga võib piirväärtuste ületamisi (nii masinate liikumisest kui imitatsioonivahendite kasutamisest tingitud õhusaaste korral) esineda lähiharjutusala sees paiknevate majapidamiste juures, mis on lisaargumendiks (lisaks mürale ja turvalisusele) majapidamiste võõrandamiseks Kaitseministeeriumi poolt. Turvalisuse temaatikale laiemalt lähenedes on riigikaitsealane tegevus vajalik üldsuse turvalisuse suurendamiseks. Tapa linnaku ja KVKP rasketehnika ühendustee (sh variant 2) ning Tapa linnaku alternatiivne juurdepääsutee. Tapa linnaku ja KVKP rasketehnika ühendustee (sh variant 2) ning Tapa linnaku alternatiivne juurdepääsutee jäävad elamutest eemale. Seega ei ole ette olulist teede ehituse ega kasutuse aegset mõju inimeste heaolule ja turvalisusele. Kokkuvõtvalt kaasneb lähiharjutusala kasutusele võtmisega piirkonnas mürataseme tõus, mis võib avaldada ebasoodsat mõju lähimate majapidamiste elanike heaolule. Mõju on võimalik leevendada. Samas ülenormatiivse mürataseme ja õhusaaste esinemine väljaspool lähiharjutusala piire paiknevate majapidamiste juures on vähetõenäoline. Positiivseks saab lugeda riikliku turvalisuse suurenemist, millele kavandatav tegevus kaasa aitab. Leevendavad meetmed:

� Lähiharjutusalale jäävad üksikud majapidamised (joonis 3.7). Nii normatiivse mürataseme ja õhukvaliteedi tagamise kui ka turvalisuse aspektist lähtuvalt on oluline saavutada Kaitseministeeriumil kokkulepped lähiharjutusalale jäävate majapidamiste võõrandamiseks;

� Soovituslik on teostada nii Näo küla keskuses kui ka LHA kirdeosast põhja suunas Tapa linna piiri lähistel paiknevate lähiharjutusalale lähimate majapidamiste (joonis 3.7) juures suuremate õppuste korral mürataseme mõõtmisi (vt ka ptk 3.6).

3.5.2 Pärandkultuuriobjektid

EELISe andmete (01.01.2016) alusel jäävad projektalale pärandkultuuriobjektidena (vt ptk 1.3 joonis 1.6) märgitud Tapa külakooli asukoht, Kõrts-hobusetall Suugal ja Suuga karjamõis.



Kõikidest nimetatud objektidest on alles vaid varemed. Lisaks paikneb Tapa linnakus Tapa mõis, millest säilinud on vaid peahoone (ümberehitatud). Reaalselt jääb nimetatud pärandkultuuriobjektidest kavandatud tegevuse (taktika harjutuse ala) maa-alale osaliselt vaid Kõrts-hobusetall Suugal (joonis 3.8). Teised nimetatud objektid paiknevad küll projektala piires kuid jäävad reaalselt kavandatavate tegevuste asukohtadest eemale.

Joonis 3.8. Pärandkultuuriobjektide (oranžid täpid) paiknemine lähiharjutusalale kavandatud taktika harjutuse alade (lilla joonega piiratud alad) suhtes. Oranž joon – lähiharjutusalale kavandatav 8 m laiune tee. Aluskaart: Maa-amet, 2016. Kuigi kõrts-hobusetall ei ole kultuuriväärtuste nimekirjas ehk muinsuskaitse all, on tegemist siiski pärandkultuuriobjektiga. Seega tuleks võimalusel kõrts-hobusetalli hoone varemed maastikus säilitada. Leevendav meede:

� Võimalusel säilitada maastikus pärandkultuuriobjekti – kõrts-hobusetall Suugal hoone varemed.

3.5.3 Ohepalu turbamaardla

Kavandatavatest tegevustest jääb registrisse kantud maardlale (Ohepalu turbamaardla) vaid Tapa linnaku ja KVKP rasketehnika ühendustee (sh variant 2). Ühendustee on kavandatud kulgema läbi töötava Tapa turbatootmisala mööda olemasolevat teed ning läbi Ohepalu turbatootmisala (kaevandamisluba taotlemisel), osaliselt mööda olemasolevat teed (vt ptk 1.2 joonis 1.5).



Maapõueseaduse § 62 sätestab maapõue kaitse põhinõuded, mille lõike 1 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada: arvelevõetud maavara ja maavaravaru kaevandamisväärsena säilimine, juurdepääs maavaravarule ning maavaravaru optimaalne kasutamine. Lõike 2 kohaselt võib Keskkonnaministeerium lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust, kui kavandatav tegevus ei ole püsiva iseloomuga, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul, mille kohaselt võib maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat püsiva iseloomuga tegevust Keskkonnaministeerium lubada üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Keskkonnaregistris arvel olevatele maardlatele kavandatavate tegevuste (sh planeeringud) kooskõlastamiseks on keskkonnaminister andnud volituse Maa-ametile. Maa-amet on Tapa valla üldplaneeringu eelnõule 29.04.2015. a koostatud seisukoha kirjas (kiri nr 6.2-3/5391) seoses kavandatava Tapa linnaku ja KVKP rasketehnika ühendusteega muuhulgas märkinud järgmist: Palume planeeringu koostamisel arvestada arveloleva maavara säästliku kasutamise

vajadusega. Tee rajamisel on vajalik arvelolev maavara väljata selliselt, et oleks tagatud

maavara kasutuskõlblikkus ning väljatud maavara tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Teede

rajamise käigus maapõuest väljatud maavara käitlemisel on vajalik arvestada MaaPS peatükis

„Maapõue muud kasutamise viisid“ toodud nõuetega. Seega osutub enne ühendustee rajamist Ohepalu turbamaardlale (sh Tapa ja Ohepalu turbatootmisalale) vajalikuks väljata tee alla jäävas mahus arvele võetud maavara (turvas) ning tagada selle sihtotstarbeline kasutus.

3.6. Seire

Kavandatava tegevuse ellu viimise järgsete keskkonnaseisundi muutuste jälgimiseks rakendatakse seiret. Kuna kaitseväel on pikaajalised kogemused harjutusväljade keskkonnaseire korralduses, siis on otstarbekas rakendada juba kasutusel olevaid seire metoodikaid ka lähiharjutusalal. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ja käesolevas eksperthinnangus käsitletud teemadest teeb eksperthinnangu koostaja ettepaneku järgmiste seirete teostamiseks lähiharjutusalal:

1. Tallamiskoormuse ja puude kahjustuste hindamine. Tallamiskoormuse ja puude kahjustuste (masinate liikumisest tingitud füüsilised kahjustused puudel) hindamist tuleb rakendada taktika harjutusaladel, kus nähakse ette metsa harvendamist mitte raadamist. Võrreldavate andmete saamiseks on vajalik määratleda nö null-punkt ehk hinnata tallamiskoormust peale metsa harvendamist, soovituslikult sügisel (septembris). Ala kasutusele võtmise järgselt hinnata kord aastas sügisel (septembris) harvendatud metsaga taktika harjutuse alade tallamiskoormust ja sellega kaasnevaid taimestiku muutusi ning puude kahjustusi (sh kahjustuste mõju puude elujõulisusele).

2. Vääriselupaikade ja kaitsealuste liikide seire. Kui arvestatakse käesolevas eksperthinnangus toodud vääriselupaiku puudutavaid leevendavaid meetmeid (vt ptk 3.2) ehk välditakse taktika harjutuse ala ja teede rajamist vääriselupaikadesse, siis on soovitatav vääriselupaikade ja kaitsealuste liikide kasvukohtades teostada seiret kord



aastas iga kolme aasta tagant alates LHA kasutusele võtmisest. Seire eesmärk on jälgida vääriselupaiga taimestiku ja kaitsealuste taimeliikide kasvukohas asetleidvaid muutusi.

Kui riigikaitse väljaõppe vajadustest lähtuvalt on taktika harjutuse ala ja teede rajamine vääriselupaikadesse vältimatu tuleb vääriselupaikade seiret teostada iga-aastaselt kord aastas.

3. Müraseire. Soovituslik on teostada nii Näo küla keskuses kui ka Tapa linna piiri

lähistel paiknevate lähiharjutusalale lähimate majapidamiste (vt ptk 3.5.1 joonis 3.7) juures suuremate õppuste korral mürataseme mõõtmisi. Kui vähemalt kahe õppuse ajal teostatud müra mõõtmised ei näita ülenormatiivse mürataseme esinemist lähimate majapidamiste juures ei ole regulaarne seire vajalik ning müra hindamisega tuleb tegeleda vaid konkreetsete kaebuste korral või ala kasutuskoormuse suurenemisel. Kui õppuste käigus esineb ülenormatiivne müratase lähimate majapidamiste juures tuleb kasutusele võtta müra levikut vähendavad meetmed, eelkõige mürarikaste tegevuste vähendamine või vältimine majapidamistele lähimatel taktika harjutusaladel. Teatud olukordades võib olla lahenduseks kaitsevallide rajamine vahetult müra allikate läheduses. Täpsemad võimalused ja lahendused tuleb selgitada välja vastava töö käigus.



KOKKUVÕTE

Käesoleva töö eesmärgiks oli koostada eksperthinnang Tapa linnaku alternatiivse juurdepääsutee rekonstrueerimise eelprojekti, Tapa lähiharjutusala (LHA) eelprojekti ning Tapa linnaku ja Kaitseväe keskpolügooni (KVKP) rasketehnika ühendustee eelprojektiga kavandatavate tegevuste ellu viimisega kaasneva keskkonnamõju kohta. Eksperthinnangus analüüsiti kavandatavate tegevuste ellu viimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid (sh metsa raadamise ja harvendamisega seotud mõjud) ning tehti ettepanekuid leevendavate meetmete rakendamiseks ja seire teostamiseks. Kavandatava tegevuse ellu viimine avaldab ebasoodsat mõju kõigis eksperthinnangus käsitletavates valdkondades. Samas on mõju võimalik leevendada. Alljärgnevalt on toodud eksperthinnangu koostamise käigus väljatöötatud leevendavad meetmed, mis on oma olemuselt jaotatud kaheks: tingimused ja soovitused. Tingimuste täitmine on vajalik olulise ebasoodsa mõju vältimiseks, soovitused on antud eesmärgiga ebasoodsat mõju vähendada, kuid ei ole tingimata vajalikud olulise ebasoodsa mõju vältimiseks. Leevendavad meetmed: 1. Tingimused:

� Tulenevalt nõrgast põhjavee kaitstusest tuleb vältida õppustel kasutatava tehnika kütusega tankimist ja suuremaid hooldustöid lähiharjutusala loodusliku pinnakattega alal. Tankimine ja hooldamine tuleb korraldada väljaspool lähiharjutusala paiknevates spetsiaalselt selleks otstarbeks kujundatud kohtades (nt Tapa linnakus). Kui regulaarne tankimine ja hooldustegevus on siiski vajalik korraldada lähiharjutusalal, tuleb selleks ette näha vastavad kõva kattega alad ning tagada alalt formeeruva sademevee kokku kogumine ja puhastamine õli-, muda- ja liivapüüduris;

� Lähiharjutusala taktika harjutuse alade kujundamise või teede ehitustööde käigus võimalike jääkreostusnähtude ilmnemisel pinnases või pinnase(põhja)vees tuleb see vastavalt reostuse iseloomule likvideerida või lokaliseerida ning peatada seniks reostuse levikut soodustavad tegevused;

� Kui lähiharjutusala edelaossa kavandatud taktika harjutuse ala (vt ptk 3.1 joonis 3.1) rajamisel osutub vajalikuks pinnastööde tegemine mahus, kus kahjustada võivad saada alal paiknevad drenaažitorud või osutub vajalikuks kraavide sulgemine vms tegevus, tuleb maaparandussüsteem selle toimimise tagamiseks vajadusel rekonstrueerida. Teine võimalus on maa võõrandamine riigiomandisse ja maaparandussüsteemi registrist väljaarvamine (kui ala kasutusel puudub otsene vajadus maaparanduse toimimiseks);

� Taktika harjutuse ala ulatub vääriselupaigale nr 104014 (VEP104014). Kuna vääriselupaigale ulatub vaid taktika harjutuse ala serv (vt ptk 3.2 joonis 3.2), siis teeb käesoleva eksperthinnangu koostaja ettepaneku nihutada kavandatav taktika harjutuse ala vääriselupaigaks määratud ala piiridest välja. Kui harjutuse ala rajamine vääriselupaika on riigikaitse väljaõppe vajadusest lähtuvalt vältimatu, tuleb ala kasutamise ajal tingimata vältida sõidukite liikumist vääriselupaigas väljaspool harjutuse ala. Samuti tuleb läbi viia iga-aastast seiret vääriselupaikades (vt ptk 3.6);

� Kavandatav 5 m laiune tee läbib vääriselupaiga nr 104007 (VEP104007) põhjaosa. Kuna tegemist on kavandatava tee lisaharuga (vt ptk 3.2 joonis 3.2), siis vältimaks vääriselupaika jääva järskude nõlvadega loodusliku valli kahjustamist (üks peamisi vääriselupaiga tunnuseid) teeb eksperthinnangu koostaja ettepaneku loobuda nimetatud



teeharu rajamisest ning tagada sõidukite liikumine teise väljaspool vääriselupaika paikneva teeharu kaudu. Kui tee rajamine vääriselupaika on riigikaitse väljaõppe vajadusest lähtuvalt vältimatu, peab teekoridor olema minimaalse võimaliku laiusega. Lisaks tuleb tingimata vältida sõidukite liikumist vääriselupaigas väljaspool rajatavat teed. Samuti tuleb läbi viia iga-aastast seiret vääriselupaikades (vt ptk 3.6);

� Kavandatav 8 m tee on kulgeks läbi vääriselupaiga nr 104013 (VEP104013). Et vältida vääriselupaiga pindala vähenemist, tagada vääriselupaiga terviklikkus ning ühtlasi ka piirkonna vääriselupaikade ühtne terviklik vöönd teeb eksperthinnangu koostaja ettepaneku kaaluda tee viimist vääriselupaikadest välja ning kasutada maksimaalses mahus piirkonnas juba olevaid teid ja sihte. Üks võimalik alternatiivne tee asukoht on esitatud joonistel 3.2 ja 3.3 (vt ptk 3.2). Kui tee rajamine vääriselupaika on riigikaitse väljaõppe vajadusest lähtuvalt vältimatu, peab teekoridor olema minimaalse võimaliku laiusega. Lisaks tuleb tingimata vältida sõidukite liikumist vääriselupaigas väljaspool rajatavat teed. Samuti tuleb läbi viia iga-aastast seiret vääriselupaikades (vt ptk 3.6);

� Lähiharjutusalale jääva rohevõrgustiku toimimine ja terviklikkus on võimalik tagada senisega võrreldavas mahus ka väljaspool taktika harjutuse alasid. Ettepanek rohevõrgustiku piiride korrigeerimiseks on esitatud joonisel 3.4 (vt ptk 3.3);

� Õppuste läbiviimisel lähiharjutusalal tuleb arvestada tuleohutusnõuetega ning vajadusel võtta kasutusele võimaliku tule levikut takistavad meetmed (tuletõkkeribad, taktika harjutuse alade niitmine jms);

� Kavandatud tegevuse ellu viimise järgselt säilib lähiharjutusalal väljaspool raadamisalasid suures ulatuses metsamaa. Säiliva metsamaa majandamiseks on vajalik koostada metsamajanduskava;

� Lähiharjutusala ning Tapa linnaku ja KVKP rasketehnika ühendustee tarbeks vajalikke metsa raadamise ja harvendamise töid tuleb vältida kevadisel raierahu perioodil, mis kattub ka lindude peamise pesitsusperioodiga;

� Metsa raadamise ja harvenduse tööde käigus ning ka säilitatava metsa metsamajanduskava koostamisel tuleb jälgida asjakohaseid vastutustundliku metsamajandamise juhiseid, mida kajastab Eesti FSC standard (2010), sh näiteks:

o jäätmetekke minimeerimine raietöödel; o raiete tegemisel ning metsamaterjali kokku- ja väljaveol mullakahjustuste

minimeerimine; o metsatööde käigus tuleb maksimaalselt säästa metsa ja avatud maastiku (lageala,

nt harjutusala) vahelist üleminekukooslust (ökoton), säilitades seal alusmetsa ja põõsarinnet ning jättes kontsentreeritult alles säilikpuid, lamapuitu ja jalalkuivanud puid;

o metsamasinatel ei tohi olla kütuse või õlileket; o jne;

� Lähiharjutusalale jäävad üksikud majapidamised (vt ptk 3.5.1 joonis 3.7). Nii normatiivse mürataseme ja õhukvaliteedi tagamise kui ka turvalisuse aspektist lähtuvalt on oluline saavutada Kaitseministeeriumil kokkulepped lähiharjutusalale jäävate majapidamiste võõrandamiseks.

2. Soovitused:

� Soovitatav on lähiharjutusalale jäävate vääriselupaikade inventeerimise andmeid ajakohastada;

� Võimalusel tuleks vältida õppuste läbiviimist lähiharjutusalal pikalt kestnud põueperioodidel, kui piirkonnas on suurenenud metsade tuleohtlikkus (vastav info Riigi Ilmateenistusest);



� Pinnase kahjustuste (harvendamise korral ka metsa kasvutingimuste halvenemise) vähendamiseks tuleb võimalusel metsa raadamise ja harvendamise töid teostada talvisel perioodil külmunud pinnasel;

� Metsa harvendamisel lähiharjutusalal tuleb võimalusel kujundada alale erivanuseline ja –liigiline puistu;

� Soovituslik on teostada nii Näo küla keskuses kui ka LHA kirdeosast põhja suunas Tapa linna piiri lähistel paiknevate lähiharjutusalale lähimate majapidamiste (vt ptk 3.5.1 joonis 3.7) juures suuremate õppuste korral mürataseme mõõtmisi (vt ka ptk 3.6);

� Võimalusel säilitada maastikus lähiharjutusalal paikneva pärandkultuuriobjekti – kõrts-hobusetall Suugal hoone varemed (vt ptk 3.5.2 joonis 3.8).

Kavandatavatest tegevustest jääb registrisse kantud maardlale (Ohepalu turbamaardla) Tapa linnaku ja KVKP rasketehnika ühendustee (sh variant 2). Ühendustee on kavandatud kulgema läbi töötava Tapa turbatootmisala mööda olemasolevat teed ning läbi Ohepalu turbatootmisala (kaevandamisluba taotlemisel), osaliselt mööda olemasolevat teed (vt ptk 1.2 joonis 1.5). Lähtuvalt maapõueseadusest osutub enne ühendustee rajamist Ohepalu turbamaardlale (sh Tapa ja Ohepalu turbatootmisalale) vajalikuks väljata tee alla jäävas mahus arvele võetud maavara (turvas) ning tagada selle sihtotstarbeline kasutus. Eksperthinnangu koostaja teeb keskkonnaseisundi seireks järgmised ettepanekud (täpsem kirjeldus peatükis 3.6):

� Tallamiskoormuse ja puude kahjustuste hindamine; � Vääriselupaikade ja kaitsealuste liikide seire; � Müraseire.

Eksperthinnangus käsitletud valdkondade lõikes ei selgunud asjaolusid, mis annaksid Tapa linnaku ja KVKP rasketehnika ühendustee variantide (põhivariant ja variant 2) osas selge eelistuse. Ühendustee rajamisel variant 2 asukohta tuleb eemaldada küll mõned puud. Samas ei ole tegemist metsana registris arvel oleva alaga ning teadaolevalt puuduvad tee variant 2 asukohas ka vanemad väärtuslikumad puud. Seega on keskkonnakaalutlustest lähtuvalt realiseeritavad mõlemad variandid.



KASUTATUD ALLIKAD

� Alkranel OÜ, 2014. Kaitseliidu Jõgeva maleva olemasoleva 200 m täisohualaga lahtise Utsali lasketiiru 300 m täisohualaga lahtiseks lasketiiruks arendamise keskkonnamõju hindamine;

� Ambla valla üldplaneering, 2009; � EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur,

01.01.2016); � Eesti FSC standard, 2010; � Hendrikson & Ko OÜ, 2003. Üleriigilise tähtsusega kaitseväe keskpolügooni

keskkonnamõju hindamise aruanne; � Hendrikson & Ko OÜ, 2007. Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne; � Järva maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused, 2002; � Külvik, M., 2015. Vääriselupaiga kaitse – kontseptsiooni muutmise vajaduse hinnang; � Lääne – Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused, 2006; � Keskkonnaregister, 2016; � Maa-ameti kaardirakendus, 2016; � Metsaregister, 01.01.2016; � Riigikaitse arengukava aastateks 2013-2022, 2013; � Tapa valla üldplaneering (eelnõu seisuga jaanuar 2016); � Tormipoeg MTÜ, 2011. Linnustiku eksperthinnang Kikepera harjutusvälja

arendusprogrammi KSH aruandele.

tapa lahiharjutusala keskkonnam ju eksperthinnang 08.02 ......2016/02/08 · tapa linnaku...

Documents