teadlane isearenevate sÜsteemide uurijana
TRANSCRIPT
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
1/21
Pastlapaela paradigmaTalgujate seminar 1.mrtsil 2012
Valdo Ruttas
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
2/21
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
3/21
Vaimne Ida on idealistlik. Ta on orienteeritud
individuaalsele vaimselearengule, oma sisemaailma
tunnetamisele, milles vib leidakigis ksikasjades peegeldunudvlisilma.
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
4/21
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
5/21
Ls on peaasjalikult hivatud vlisilmasefektiivsete kollektiivsete subjektide javimalustmda vrkstruktuuride
konstrueerimisega. Et mista, kuidas on korraldatud maailm,
tee selgeks, kuidas on korraldatud ajuT.Ternigovskaja
Ajus on funktsioneerimise eest vastutavadstruktuurid allutatud arengu eest vastutavatelestruktuuridele.
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
6/21
MURRANG KLASSIKALISELTMITTEKLASSIKALISELE TEADUSELE
lassikaline teadus
Mitteklassikalineteadus
Objekt
Vahendid
Tunnetusesubjekt
V.Lepski 2010
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
7/21
MITTEKLASSIKALISE TEADUSE ARENG
Konfiguraatori idee
..1968 .
Bootstrapi filosoofiaFritjof Capra 1974
Geoffrey Chew, EnricoFermi pilane
V.Lepski 2010
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
8/21
V.Lefevbri poolt pakutud eriline mudelite klass , milliste abi mitmeainelistteadmist on vimalik esitada htse teoreetilise ettekujutusena keerulisestssteemsest objektist.
Olgu mitu erinevat ssteemset ettekujutust hest objektist, kusjuures
elemendid, milleks jaguneb tervik, on printsipiaalselt erinevad erinevatesssteemsetes ettekujutustes.
Objekt justkui projitseeritakse erinevatele ekraanidele. Iga ekraan annab omajaotuse elementideks, snnitades sellega teatud objektistruktuuri. Ekraanid onseotud omavahel selliselt, et uurijal on vimalik krvutada erinevaid pilte, minnesmda objektist endast.
Sellist seadet, mis snteesib erinevaid ssteemseid kujutlusi, nimetas Lefevbrkonfiguraatoriks. Lihtne nide- Cartesiuse koordinaadistik geomeetrias.Konfigureerimine nuab erilist ainelest mtlemist, spetsiifilist metodoloogilistkonfiguratsiooni, mis viib sellisele teoreetiliste skeemide ja teadmistemberkujundamisele, et saab vimalikuks nende sntees. Konfiguraator jbsageli teooria struktuuri kui selle baasmudel
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
9/21
Tervik on primaarne osade suhtes Protsess on primaarne, struktuur (pattern, Muster)
sekundaarne Vaatleja on alati uuritava protsessi osaline!
Heisenberg: On vimatu rkida loodusest,rkimata endast (objektiivselt episteemsele
teadusele) Looduses pole fundamentaalseid olemusi, on
vrgud ja enesekooskla(stus) Looduse kirjeldus on ligikaudne
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
10/21
Ristprismad kui konfiguraator Jussi dissertatsioon Fsikute konfiguraatorid 1987
HISKOND INIMENE LOODUS
KULTUUR
PEDAGOOGIKA
FSIKA
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
11/21
POSTMITTEKLASSIKALINE TEADUS
Reflektiivsetevastasmjude mudelid.. 1970-ndad
Teaduse arenguldistatud etapid.. 1990-ndad
V.Lepski 2010
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
12/21
Projekteeritud mttetalgud -
mitteklassikalised,konfiguratiivsed Isearenevad mttetalgud
postmitteklassikalised
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
13/21
Postmitteklassikalise ratsionaalsuse alusphimtted
Subjektne aspektTeadmised objektist on seotud mitte ainult tegevuse vahendite jaoperatsioonidega, vaid ka subjektide vrtusorientatsiooniliste struktuuridega. Eksplitseeritakse seos teadusesiseste eesmrkide ning teadusvliste vrtuste ja
eesmrkidega.
Keskkondlik aspektKommunikatiivselt (dialoogiliselt)kaasaegsesse teaduslikku maailmapilti kogumaailma kultuurilise arengu vrtuste kogum. Vaid sel universumisarnasel teelvib oodata edu teliste inimmduliste isearenevate ssteemide ehitamisel.Eeldab mistahes teaduslikesse uurimustesse selle keskkonna sisseviimist, mille
foonil uurimusi tehakse. Keskkond haarab endasse nii erinevaid subjekte kui kamaailma kultuurivrtuste kogumit. Keskkonda vaadeldakse kui isearenevat ssteemi.
V.Lepski 2010
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
14/21
RTM
EMOTSIOON SNA
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
15/21
Keerulised isearenevad ssteemid on avatud,neil on aine, energia ja infovahetusvliskeskkonnaga. Sellistes ssteemidesmoodustuvad erilised informatsioonilisedstruktuurid, mis fikseerivad ssteemiterviklikkuse jaoks thtsaid vastasmju
iserasusi keskkonnaga (eelmistevastasmjude kogemusi). Need struktuuridesinevad ssteemi kitumisprogrammifunktsioonis.
Informo-lad. -kuju andma, kujundama, kujutlema
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
16/21
tugineb suletule, hineb suletuga. Nide: Stamata knal onsuletud ssteem vaha ja tahi aglomeraat. Prast stamist muutubvaha leegi avatud ssteemi toitvaks reservuaariks, aga taht suhteliseksinvariandiks, mis on vajalik leegi psimiseks.
Nide 2: Veekeeris omandab psivuse ja teatud eksisteeerimisepsivuse , kui ta korrastab oma liikumise mingi liikumatu ja stabiilse ,materiaalselt suletud elemendi kivi vi jekru mber.
Seega on meil mitteaktiivne suhteline invariant, mis mis informeeribtoimingut, mittepraktiline invariant, mis teeb vimalikuks praktika,mitteproduktiivne invariant, mille mber veekeeris toodab iseennast,
ta ei reorganiseeri ennast, aga teeb vimalikuks reorganiseerimise, ta eitransformeeru, kuid teeb vimalikuks transformeerumise, ta on naguvarras, mille mber prleb generatiivne silmus.
. . . .: -, 2005. 464
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
17/21
Keerulisi isereguleeruvaid ssteeme vibvaadata kui veel keerulisemate tervikute isearenevate ssteemide psivaid olekuid.See ssteemsete objektide tp oniseloomustatav arenguga, mille kigustoimub leminek helt iseregulatsiooni
tbilt teisele. Isearenevatele ssteemideleon omane elementide tasemeliseorganisatsiooni hierarhia, vime luua arenguprotsessis uusi tasemeid.
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
18/21
Iga uus nivoo avaldab tagasimju varemkujunenutele, korraldab neid mber, mille
tulemusena ssteem omandab uueterviklikkuse. Uute organisatsiooni tasemeteilmnemisega ssteem diferentseerub, temasformeeruvad uued, suhteliselt iseseisvadallssteemid. Koos sellega korraldub mberka juhtimisplokk, tekivad uued korrastatuseparameetrid, uued otse- ja tagasisidetbid.
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
19/21
Koostis Omadused
Struktuur Funktsioonid
Organisatsioon Otstarve
Iseorganiseeruv ssteem Kitumine
Arendav ssteem Tegevus
Vorm
Materjal Sisu
Isearenev ssteem Harmoonia
MAAILMSISULISE MISTMISE ASTMED
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
20/21
EPOHHAALSED-
PARADIGMALISEDIDEEDE
ISE-
ARENGU
ASTMED
I
EPOHI/PARADIGMA MISTMISASTMED:
Mehhanitsistlik
determinism
XIX sajand
(klassikaline
ratsionaalsus)
II
EPOHI/PARADIGMA MISTMISASTMED:
Iseregulatsioon
XX sajand
(mitteklassikaline
ratsionaalsus)
III
EPOHI/PARADIGMA MISTMISASTMED:
Orgaaniline
harmoonia.
XXI sajand
(postmitteklassika-
line ratsionaalsus)
IDEE TAGASI-
PRDUNUNA OMATEISITIOLEMISEST
KOKKUHOID
(optimeerimine)Vahendite piiratus
KOKKUMNG
(dnaamiline tasakaal)
Inimesed omavahel.Vrtused. Klbelisus.
KOKKUKLAMINE
(AUTOPOIESIS)
Inimkond looduses-loodusega.
Vimekusehpe.
Vabanemine.
IDEE OMA
TEISITIOLEMISES
FUNKTSIONAALSUS
UUENDUSLIKKUS
(tegevuslik)
RESONEERUVUS ,
HAAKUVUS, SIDUSUS
(omavnkesagedustega
Universumis)
IDEE ISEENESES
MRATLETUS
(kvalitatiiv-kvantitatiivne)
Ruumiline. Aeg on
igavene
KESTLIKKUS
(ajaline mratletus)Protsessuaalsus
MUUTLIKKUS
(DNAMISM)(Rtm, tempo, pulss,
dnaamika)
-
7/29/2019 TEADLANE ISEARENEVATE SSTEEMIDE UURIJANA
21/21
Vastupidine sgavale tele on samuti tde!Nils Bohr