EESTI ENERGIA MISSIOONIKS ON KOGU ENERGIA SUUNAMINE INIMESTE HEAKS Suure ettevõtte ja tööandjana on Eesti Energia eesmärgiks panustada ühiskonna üldisesse hea-olusse, olles sotsiaalselt ja ühiskondlikult vastu-tustundlik.

LK 7-10

UURING: KES ON VASTU-TUSTUNDLIK ETTEVÕTJA? CSR Baltic koostöös partneri-tega tundis huvi, millisel tasan-dil ettevõtted oma igapäevatöös vastutustundliku ettevõtluse põ-himõtteid kasutavad.

LK 4

NOORTEKLUBI TEGUTSEB TEIS-MELISTE TÖÖKASVATUSE NIMELEndise turvafirma Falcki eestvedami-sel loodud ja praeguse G4S toel toimiva klubi eesmärgiks on noori tänavatelt ee-male hoida, pakkuda neile koolivaheae-gadel töötamise võimalust ning minna koos vastu erinevatele väljakutsetele. LK 6

VASTUTUSTUNDLIKU ETTE-VÕTLUSE FOORUM EDENDAB VASTUTUSTUNDLIKKU ETTE-VÕTLUST EESTISastutustundliku Ettevõtluse Foorum on kompetentsikeskus, kuhu on koondunud valdkonda tundvad spetsialistid, kes nõusta-vad ja toetavad teemaga seotud algatusi. LK 11

antud väljaanne on mediaplaneti toodetud teemalehtteemaleht teemaleht

KAS VAESEMA INIMESE UNISTUS OMA KODUST JÄÄBKI VAID UNISTUSEKS..Kas keegi suudaks ette kujutada olu-korda, kus Eestis ehitaks täna mõni rikas ettevõtja 99 korteriga maja ja müüks valminud elamispinnad oma-hinnaga vaesematele. LK 7

November 2007

A World of Security Solution

ettevõtte ühis-kondlik vastutus

Käesolev teemaleht on valminud koostöös Eesti Energia AS-ga

2 ettevõtte Ühiskondlik vastutus teemaleht

ettevõtte Ühiskondlik vastutus on Mediaplaneti toodetud teeMaleht, Mis ilMub

postiMehe vahel 20.11.2007 jõudes 237.000 lugejani.

Kaanepilt: nicole waring

PROJEKTIJUHT: delmar Koks, delmar.koks@mediaplanet.com, 6 306 517

TOIMETAJA: Mariel gregor, Mari-liis helvik, Marvi Kaivo, heiki Männik, ruth renter, anti ronk

GRAAFILINE DISAIN JA LAyOUT: Martin härmsalu, martin.harmsalu@mediaplanet.com

JAGATAKSE POSTIMEHE VAHEL: 20.11.2007

LISAINFOT MEDIAPLANET Oü TEEMALEHTEDEST: 6 306 510 Mediaplanet oü, estonia pst 1/3, 10143 tallinn

Tallinn • Helsingi • sTockHolm • london • ZüricH • madriid • oslo • kopenHaagen • Berliin • amsTerdam • milaano • duBlin • Brüssel • new York

www.MEDIAPLANET.COM

PÄEVALEHE ULATUS JA TEEMALEHE FOOKUS.

Kutsumus hoolida ümbritsevast

Kui endal läheb väga hästi, soovitakse tihti pa-nustada ka ümbritsevasse. Nagu Abraham Mas-low´ kuus kümnendit tagasi tutvustatud vajadus-te hierarhia teoorias eeldatakse isiku füsioloogi-liste vajaduste primaarsust eneseteostuse ees, te-kib ka ettevõtete juhtides ja omanikes soov (ning võimalus) ühiskondlikus elus enam kaasa lüüa just siis, kui ettevõte on saavutanud teatud aren-gutaseme.

Majandustudengitele õpetatakse ju kohe stuu-diumi alguses, et ettevõtte eesmärk on teenida kasumit. Punkt. Enamlevinud majandusteoo-riad ongi keskendunud just kasumi maksimeeri-misele, kuna sedakaudu on ettevõtete toimimist lihtsam selgitada kui hoolivuse või ühiskondliku vastutuse kaudu. Bilanss on ettevõtjale märksa

mõistetavam kui õnnetunne. Samas on paarküm-mend aastat ettevõtluse kogemust õpetanud Eesti ettevõtjad lugema bilansi ja kasumiaruande kõr-val ka ühiskonna ootusi. Veelgi enam – leidub ka neid, kes on võtnud ette palju rohkem, kui neilt oodatakse.

Eesti ettevõtlusmaastik on tervikuna jõudmas arenguetappi, kus ühiskondlike ootuste lugemi-ne on üha levinum ja hinnatum kirjaoskus. Olen veendunud, et täna on Eesti ärieliidi seas liht-sam ja mõjusam silma paista sponsorluse kui jär-jekordse luksusautoga. Ettevõtjad ja ettevõtted, kes paistavad oma tegevuses silma laiema ühis-kondliku vastutuse tunnetamisega, teenivad üha rohkem respekti. Nagu ka need, kes teevad sama märkamatult, taotlemata medaleid ja kiitust.

Sotsiaalne dimensioon ei pea vältimatult olema suunatud ettevõttest välja – võtkem kasvõi kõige peresõbralikuma firma konkurss, mille nominen-did on kõik loonud oma töötajatele palju inimli-kuma keskkonna ja rohkem võimalusi kui häda-päraselt tarvis. Väiksemates kohtades võib ümb-ritseva keskkona suhtes vastutustundlik tegutse-mine olla ettevõtte tegutsemise vältimatu eeldus – selleks, et kutsuda piirkonda uusi töötajaid, on tarvilik luua elementaarsed vaba aja veetmise või-malused, lastehoid või muu säärane.

Kui Austria koolkonna majandusteadlased usu-vad, et pea kõik riigi funtksioonid on võimalik ettevõtete ja mittetulundusühingute vahel ära ja-gada, siis reaalses elus on tasakaal avaliku ja era-sektori vahel kokkulepete ja initsiatiivi haarami-se küsimus. Ehk nagu kirjutas Siim Kallas 1995. aastal avaldatud Kodanike Riigi Manifestis: „Ko-danike riigis peab Kodanik saama ise otsustada, mida ta on nõus ühiskondliku kokkuleppe alusel riigi kaudu finantseerima ning mille finantseeri-misega saab ta ise ning riigist targemini hakka-ma.”

Eesti Energia hoolitseb järelkasvu eest KRISTI LIIVA EESTI ENERGIA KOMMUNI-KATSIOONIJUHT

Kui eelmist sajandit võis nimetada tööstuslikuks ja käesolevat infosajandiks, siis järgmine sajand saab kõi-ge eelduse kohaselt olema energiasajand. Üha kas-vav energiavajadus võib tekitada olukorra kus nõud-lus energia järgi on suurem kui seda suudetakse toota. See nõuabki Eesti Energialt tähelepanu pööramist noorte ja andekate energiaspetsialistide kasvatamise-le. Neile inimestele, kes suudaksid Eesti energiasek-torit konkurentsivõimelisena hoida ja edasi arendada. Täna on lõviosa meie tugevatest energiaspetsialistidest üle keskea või veelgi vanemad ja see panebki hoolitsema järel-kasvu eest. Kuna energiavaldkond puudutab igaüht, siis tuleb see muuta noorte jaoks huvitavaks ja populaarseks. Selleks tehakse koostööd mitme kutse- ja kõrghari-dust andva kõrgkooliga, on loodud ka Eesti Ener-gia poolt Tulevikuenergia Sihtkapital, mille eesmär-giks on leida uusi võimalusi energiatootmiseks ja põ-levkiviressurssi efektiivseimaks kasutamiseks. TTÜ-s on avatud ka uus õppesuund – energiakaubandus. Tulevikku on suunatud ka energiavaldkonna arendami-seks vajalike uuringute tegemine. Korraldatakse füüsika-võistlusi, et äratada energeetika vastu huvi ka üldharidus-koolide õpilastes - sel aastal osales võistlustel 400 õpilast. Energeetikute järelkasvu toetamiseks on loodud sti-pendiumid nii Eestis kui välismaal energia-ala-se hariduse omandamiseks. Täna saavad kolm Ees-ti noort Rootsis tuumaenergia alast haridust. Kõige olulisemaks valdkonnaks peab ettevõte siiski seda, et noortel tekiks huvi tehnikaerialade vastu. Kui huvi on tekkinud, siis kasvab neist ka vääriline järelkasv tänastele energeetikaspetsialistidele.

taavi rõivas, riigikogu liige

EESTI ENERGIA MISSIOONIKS ON KOGU ENERGIA SUUNAMINE INIMESTE HEAKS Suure ettevõtte ja tööandjana on Eesti Energia eesmärgiks panustada ühiskonna üldisesse hea-olusse, olles sotsiaalselt ja ühiskondlikult vastu-tustundlik.

LK 7-10

UURING: KES ON VASTU-TUSTUNDLIK ETTEVÕTJA? CSR Baltic koostöös partneri-tega tundis huvi, millisel tasan-dil ettevõtted oma igapäevatöös vastutustundliku ettevõtluse põ-himõtteid kasutavad.

LK 4

NOORTEKLUBI TEGUTSEB TEIS-MELISTE TÖÖKASVATUSE NIMELEndise turvafirma Falcki eestvedami-sel loodud ja praeguse G4S toel toimiva klubi eesmärgiks on noori tänavatelt ee-male hoida, pakkuda neile koolivaheae-gadel töötamise võimalust ning minna koos vastu erinevatele väljakutsetele. LK 6

VASTUTUSTUNDLIKU ETTE-VÕTLUSE FOORUM EDENDAB VASTUTUSTUNDLIKKU ETTE-VÕTLUST EESTISastutustundliku Ettevõtluse Foorum on kompetentsikeskus, kuhu on koondunud valdkonda tundvad spetsialistid, kes nõusta-vad ja toetavad teemaga seotud algatusi. LK 11

ANTUD VÄLJAANNE ON MEDIAPLANETI TOODETUD TEEMALEHTTEEMALEHT TEEMALEHT

KAS VAESEMA INIMESE UNISTUS OMA KODUST JÄÄBKI VAID UNISTUSEKS..Kas keegi suudaks ette kujutada olu-korda, kus Eestis ehitaks täna mõni rikas ettevõtja 99 korteriga maja ja müüks valminud elamispinnad oma-hinnaga vaesematele. LK 7

November 2007

A World of Security Solution

Käesolev teemaleht on valminud koostöös Eesti Energia AS-ga

ETTEVÕTTE ÜHISKONDLIK VASTUTUS

teemaleht ettevõtte Ühiskondlik vastutus 3

4 ettevõtte Ühiskondlik vastutus teemaleht

Hasartmänge pakkuva ettevõtte sotsiaalne roll ühiskonna eesüha sagedamini räägitakse ettevõtete rollist ja vastu-

tusest ühiskonnas. ettevõtte peamise eesmärgina ei

nähta enam pelgalt kasumi teenimist, vaid edukuse

mõõdupuuks on ka firma võime vastata sotsiaalsetele

ja keskkonnaalastele nõuetele ning ootustele.

TEKST: MEELIKE TAMMEMÄGI

Rääkides kasiinodest, me sageli ei mõtle, et tegemist võib olla organi-satsiooniga, millest ühiskonnale ka kasu võib olla. Tavaline inimene ei pruugi teada, et paljud kasiinod te-gelevad erinevate heategevusprog-rammidega ning on nii mõnelegi suurele ettevõtmisele õla alla pan-nud.

Milline on Olympic Casino Eesti AS sotsiaalne roll ja

vastutus ühiskonna ees, sellest räägib ettevõtte turundusjuht Helen Tarmas.Rääkige Olympic Casino sponsorlus- ja heategevus-programmidest! Millesse panustate?

Meie sponsorlussuundadeks on sport, kultuur ja sotsiaalvaldkond. Spordi puhul oleme toetanud eel-kõige tuntumaid ja armastatumaid spordialasid (nt korvpall ja suusa-tamine), mitmes riigis teeme koos-

tööd riiklike olümpiakomiteedega. Sotsiaalvaldkondade puhul eelis-tame lastega seotud projekte ning kultuurivaldkonna puhul lähtu-me üldjuhul ettevõtmise ulatuslik-kusest. Reeglina ei toeta Olympic Casino üksikisikuid.

Millised on Teie tuleviku-plaanid heategevusvald-konnas, mida oluliseks peate?

Eelkõige jätkame praegusi toetus-projekte, mis on end õigustanud ning millede puhul näeme, et raha läheb õigesse kohta. Üks viimase aja suuremaid ja südamelähedase-maid ettevõtmisi on olnud Maarja Küla toetamine – nii rahaline (600 000 krooni) kui organisatoorne abi, mis väljendub selles, et aita-

me korraldada toetuskontserte in-tellektipuuetega noortele mõeldud küla jätkuvaks ülesehitamiseks.

Väga hästi on töötanud ka see, kui oleme oma kasiinoüritus-te käigus heategevusraha kogunud – korraldanud spetsiaalseid mänge, teinud oksjoneid, eraldanud heate-gevuseks teatud protsendi mängu-rahast. Viimati kogusime raha nt paraolümpialiikumisele, Eesti Vä-hiliidule, Pelgulinna sünnitusma-jale, Kristiine noortekeskusele, loo-made hoiupaigale jne.

Rääkige lähemalt oma kollektiivisisesest heatege-vusprogrammist!

Mõte ühiselt midagi head teha tek-kis tänavu kevadel ja nii käivitasi-megi liikumise, mille käigus kat-sume iga kuu ühiselt vähemalt ühe heateo ette võtta. Siinjuures pea-me oluliseks just seda, et töötajad panustaksid oma aega ja energiat, mitte ei koguks vaid raha. Peab ütlema, et siseheategevus on vä-ga hästi käivitunud ning mõjunud ühendavalt ka organisatsiooni kul-tuurile. Asjad, mida ühiselt teinud

Uuring: Kes on vastu-tustundlik ettevõtja?csr Baltic koostöös juhtimiskonsultatsioonifirma pw partnersi (pwp), Vastutustundliku ettevõtluse Fooru-mi (VeF) ning alfa-omegaga ühinesid Balti initsiatiiv grupiga ja tundsid huvi, millisel tasandil ettevõtted oma igapäevatöös vastutustundliku ettevõtluse põhi-mõtteid kasutavad.

TEKST: MEELIKE TAMMEMÄGI, ALLI-KAS: RIIN SAADJÄRV, Pw PARTNERS

Selleks viidi 2007 aasta kevadel Bal-ti riikide keskmise ja väikese suuru-sega ettevõtetes läbi küsitlus, mil-les osales kokku ligi 1500 ettevõtet, Eestist oli vastajaid 500. Uuringu käigus selgitatakse välja ettevõtte op-timaalsuse funktsioonid, efektiivis-tatakse juhtimise ja kogu personali tööd, optimeeritakse infoliikumist, töötatakse välja töötajate motivat-sioonisüsteem ning luuakse progres-siivse firmakultuuri alused. Uurin-gust ja selle tulemustest räägib lähe-malt Riin Saadjärv PW Partnersist.

Mis oli vastutustundliku ettevõtluse uuringu eesmär-giks, millist informatsiooni andsid uuringu tulemused ettevõtjale?

Uuringu eesmärgiks oli uurida, mil-lisel tasandil kasutavad väike- ja kesk-mise suurusega ettevõtted Eestis, Lä-tis ja Leedus oma igapäevatöös vastu-tustundliku ettevõtluse põhimõtteid. Lisaks sooviti uuringu läbiviimise-ga tõsta ettevõtjate teadlikkust neist Lääne-Euroopas laialdaselt aktsep-teeritud ja omaks võetud tegevuspõ-himõtetest, kuivõrd Baltimaades on senini vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted olnud ettevõtjate tege-vuses suhteliselt teisejärgulisel kohal.

Milliste kriteeriumite järgi te uuringusse ettevõtteid kaasasite?

Kvantitatiivse uuringu jaoks koosta-ti meie uurimiskriteeriumitele vas-tav statistiline valim, mille alla kuu-lusid kõikidest tegevusaladest väike-se- ja keskmise suurusega ettevõtted üle kogu Eesti. 1500 valimisse kuu-luval ettevõttel paluti täita interneti-põhine ankeet. Kvalitatiivse uuringu jaoks valiti välja 50 ettevõtet, kes olid oma tegevuses juba vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid ellu viinud üle kogu Eesti.

Milline oli protsessi tulemus ja millega tulemused üllatasid?

Tulemused üllatasid mitmes mõt-tes: osad ettevõtjad hindasid oma tegevust üle (näiteks arvati, et vas-tutustundliku ettevõtluse põhimõt-ted on ausalt maksude maksmine ja töötajatele kätepesemise võimaluse loomine) või siis ei teadnud ette-võte, et tema tegevus järgib vastu-tustundliku ettevõtluse põhimõt-teid (näiteks toetati kohaliku kooli jalgpallistaadioni ehitamist). Eesti tänast olukorda peegeldas tulemus, mille kohaselt kõige rohkem panus-tatakse äri tegemise kõrval oma töö-tajate hoidmisele ja motiveerimise-le, pakutakse võimalusi enese aren-damiseks, toetatakse sporditegemis-võimalusi. Kõige vähem seostavad ettevõtted ennast ühiskonnaga ja seetõttu ei leita, et ühiskonna aren-gusse peaks eraettevõtja panustama. Kohaliku kogukonna arnegusse pa-nustavad rohkem sellised ettevõtted, mis tegutsevad väiksemates asulates.

Kas ettevõtete juhid on tänaseks piisavalt teadlikud vastutustundliku ettevõt-luse uuringu olemusest ja efektiivsusest? Vastutustundliku ettevõtluse põhi-mõtetest väga teadlikud ei olda, pi-gem tunnistatakse vajadust neid põ-himõtteid järgida, kuid ei olda siiski valmis seda tõsisemalt ette võtma.

Kes nimetatud uuringutest kõige enam kasu lõikavad? Uuringust lõikavad kasu kõik, kel-lele teema huvi pakub: juba neid põhimõtteid ellu viivad ettevõtted saavad kinnitust selle kohta, et ol-lakse õigel teel, alles põhimõtete omaks võtmist kaaluvad ettevõtjad näevad, et ka väikeettevõte saab mi-dagi oma kogukonna, keskkonna ja töötajate jaoks ära teha viisil, mil-lest ka ise pikaajalist tulu saab. Li-saks annab uuring väärtuslikku in-fot neile, kes soovivad Baltimaades seda teemat edasi uurida. •

RIIN SAADJÄRV, Pw PARTNERS

oleme: doonorlus (kokku 40 liitrit verd), riiete kogumine ja kinkimi-ne turvakodule, talgud Haiba laste-kodus ja Maarja külas, ühine matk lastekodulastega, puuistutami-ne, helkurite tootmine ja jaotami-ne koolidesse, abistamine loomade hoiupaigas jne. Kindlasti soovita-me sisemist heategevust juuruta-da ka teistes ettevõtetes. Meie ko-gemus kinnitab, et rahast olulisem on abivajajatele pühendatud ning nendega koos veedetud aeg.Hasartmängude sõltuvuse prob-leem on tänapäeval üsna laialt levi-nud. Kas ja mil moel Olympic Ca-sino sõltlaste probleemiga tegeleb? Olympic Casino tajub ja tunnis-tab, et hasartmängudega liialda-mine võib saada probleemiks ning kindlasti ei ole see meie soov. Samas puudutab sõltuvus ca 1-1,5% täis-kasvanud elanikkonnast ning aeg-ajalt tundub, et probleemi ulatus-likkust on võrreldes nt alkoholis-miga ületähtsustatud. Omalt poolt saame inimesi, kel võib olla prob-leeme enesedistsipliiniga, teavitada ja hoiatada. Kõikides meie kasii-nodes on saada infomaterjale, mis kutsuvad üles mõistlikule mängi-

misele ning suunavad, kuhu pöör-duda abi saamiseks. Lisaks läbivad meie töötajad sõltuvusteemalise koolituse ja teeme koostööd mit-mete psühholoogidega, kes män-gusõltlasi abistada suudavad. Väga praktilist abi pakub endale kasiino-keelu kehtestamine. Seda saab teha läbi Eesti Hasartmängude Korral-dajate Liidu (EHKL) ning endale sellise keelu kehtestanud mängijat kasiinosse ei lubata.

Mida ja kui palju ühiskond kaotaks kasiinode puudu-mise näol?

Kasiinod pakuvad meelelahutust – võimalust turvalises keskkonnas põnevalt aega veeta. Kasiinode ka-dumisega kaoks üks alternatiivne võimalus nende jaoks, kes ei soo-vi ööklubis või pubis meelt lahu-tada. Samuti jääks riigil saamata kasiinode tegevusest laekuv hasart-mängumaks ning töö kaotaks pal-jud inimesed. 2006. aastal maksis Olympic Casino Eesti riigile ainu-üksi hasartmängumaksu 67 miljo-nit krooni, selle raha eest toetakse eelkõige sporti ja kultuuri. •

teemaleht ettevõtte Ühiskondlik vastutus 5

Ettevõte Keskkond

Ühiskond

KeskkondÜhiskond

Ette-võte

traditsiooniline ning uue aja ettevõtte, ühiskonna ja keskkonna vaheliste seoste käsitlus (charlie o’Malley)

Noorteklubi tegutseb teismeliste töökasvatuse nimelkuuendat aastat tegutsev g4s noorteklubi ühendab noori üle terve eesti. endise turvafirma Falcki eest-vedamisel loodud ja praeguse g4s toel toimiva klubi eesmärgiks on noori tänavatelt eemale hoida, pakku-da neile koolivaheaegadel töötamise võimalust ning minna koos vastu erinevatele väljakutsetele.

TEKST: MARI-LIIS HELVIK

Noorteklubi pole aga ainus sotsiaals-ponsorluse väljund G4Sis, lisaks an-takse koostöös Ajakirjade Kirjastu-sega välja Eesti suurimat noorteaja-kirja Semu, mis mõeldud eelkõige noortele vanuses 7 - 12. MTÜ G4S Noorteklubi juhatuse liikme Andres Lemberi sõnul püüab tasuta ajakiri, mille tiraaž on 10 000 eksemplari, olla õpetlik ja moraaliga, kuid mitte moraalitsev. Teisisõnu hea kaaslane, kes suunab õigetele otsustele ja pa-kub huvitavat seltskonda. Viimast pakub sadadele lastele üle Eesti ka G4S Noorteklubi.

Lemberi sõnul peab turvafirma hoolitsema selle eest, et noored oma vaba aega turvaliselt sisustaksid ja oleksid turvalise ühiskonna turvali-sed liikmed. „Suurettevõttena tun-neme, et meil on ühiskonna ees ko-hustus,“ tunnistab ta.

Taanlaste eeskuju

Idee luua noorteklubi tuli kuue aas-ta eest tollase Falcki turvafirma ko-

dumaalt Taanist, kus töö laste ja noortega juba käis. Idee võeti üle ning kohandati Eesti oludele.

Klubi põhirõhk on noortele ak-tiivse tegevuse pakkumisel ja se-da igal aastaajal ja üle terve Eesti. Omad harud on klubis peale Tal-linna veel Tartus, Rakveres, Jõhvis, Pärnus ja Võrus.Andres Lember ütleb, et klubi ees-märgiks on noortele pakkuda erine-vaid ennetus- ja huviüritusi. Samuti aitab noorteklubi lõbusalt veeta va-ba aega.

Suvel pööratakse suurt tähele-panu töölaagritele ja töökasvatuse-le. „Meie eesmärk tekitada noortes töötegemistahe ja aita neil mõista, et töö on möödapääsmatu,“ rõhu-tab Lember ja muigab, et kuigi G4S oma spetsiifika tõttu pole lastele just sobivaim töötegemise koht, siis õn-neks leidub hulganisti ettevõtteid, kelle juures on ka noorel võimalik oma (tihti esimest) palka teenida.

Eesmärgiks aktiivne ajaviide

Noorteklubi projektijuhi Triin Ma-

ripuu sõnul on praegu juba 800liik-meline klubi mõeldud 7-15aastas-tele noortele, kuid klubis on ka va-nemaid ning nooremaid liikmeid. Paar-kolm korda kuus toimuvate klubiürituste põhirõhk on suunatud turvalisusele. Koos on käidud külas Politseis, ujulas, toimunud on pääs-te- ning vetelpäästealaseid loenguid.

Sihtgrupiks loetakse üle Ees-ti kõiki noori. Liikmeks saab as-tuda näiteks kodulehel www.g4s-klubi.ee, kus tuleb täita vastav an-keet. Klubil on ka sümboolne aas-tamaks - 100 krooni – mille eest saab klubisse kuuluja nimekaardi. Klubi tegevuse muudab eriliseks see, et iga liige saab osa võtta kõiki-dest üritustest. Maripuu sõnul on nii aktiivsemaid klubilasi, kes käi-vad kõikidel üritustel üle Eesti kui ka neid, kes käivad harva ent siiski järjepidevalt.

Läbi erinevate klubisiseste töö-malevate on lapsed olnud tööl näi-teks rannavalve abilistena. Mari-puu väitel eelnes sellele koolitus ja paika olid pandud teatud reeg-lid, näiteks see, et laps ise ei toh-tinud töö ajal vette minna. Tööte-gijad teadsid, mida võib rannas te-ha ja mida mitte. Kõige suuremaks koolituseks peab ta aga tööd ennast - meedik räägib töö käigus esma-abist, teised töötajad teistest tege-misest.

Eelnevatel aastatel on lapsed ol-nud abiks Veskimetsa ratsaspor-

dibaasis, Lõuna-Eestis on oldud rannavalve abilised juba mitu aas-tat järjest. Lisaks on noored olnud töömaleva raames ametis parkimis-piletite müüjatena, supermarketi-tes kaubapaigutajate ja kärulükka-jatena, erinevates hotellides toako-ristajatena, muruniitjatena, samuti rannas ajalehemüüjatena.

Klubi eestvedajatel on hea meel, et klubi tõepoolest ka toimib. Juba on klubiliikmete seas üks elupäästja, Timo Teder, tänu kellele sai eelmi-sel suvel Pühajärve rannas traagiline õnnetus ära hoitud. Säärased faktid on kõnekad. „See näitab, et noorte-ga on tehtud tööd, mis on vajalik ja konkreetselt vilja kandnud,“ sõnab Lember.

Lapsed ise on töömalevatest vä-ga huvitatud ja paljud on ametis iga-aastaselt. Maripuu meenutab, et ka tema läks 16-aastaselt ran-da korda hoidma. Täna meenutab projektijuht, et oli ise Falck Noor-teklubi kuues liige.Klubi teadvustab, et olemas on iga-suguseid lapsi, ka neid, kes eelista-vad supermarketites aega surnuks lüüa või hommikust õhtuni arvuti taga mänge mängida. G4S eesmärk on noori koondada, pakkuda neile võimalust kuhugi kuuluda ning ak-tiivselt ning tõhusalt nende vaba aja tegevustesse värvikat lisa pakkuda.•

Lisainfot vaata www.g4sklubi.ee

Vastutada või mitte ?mida tähendab ettevõtte ühiskondlik vastutus? kui mõtleme ettevõtete tegevuse eesmärgile, seostub see tõenäoliselt kõigepealt kasumi teenimisega. ettevõtte ühiskondliku vastutuse puhul küsime, millisel viisil ettevõte oma kasumit teenib.

TEKST: TRIIN NOORKÕIV, PAAVO PIIK

Traditsiooniline lähenemine kä-sitleb ettevõtteid üksustena, mis omavad teatud puutepunkte ümb-ritseva keskkonna ja ühiskonna-ga. Keskkonda ja ühiskonda näh-ti “vahenditena” kasumi teenimisel – toormaterjali, tööjõu või tarbija-tena. Nüüdsel ajal vaadeldakse et-tevõtteid osana laiemast süsteemist – nad on osa ühiskonnast, mis on omakorda osa keskkonnast. Iga et-tevõtte tegevus avaldab ühiskon-nale ja keskkonnale mingisugust mõju.

Traditsiooniline ning uue aja et-tevõtte, ühiskonna ja keskkonna vaheliste seoste käsitlus (Charlie O’Malley)Siit sünnibki ettevõtte ühiskondliku vastutuse (mida mõ-nikord nimetatakse ka vastutus-tundlikuks ettevõtluseks) määrat-

lus: see on nii keskkondliku kui ka sotsiaalse mõõtme integreerimine ettevõtte juhtimisse. Ettevõte võ-tab vastutuse ja aktiivse rolli oma mõju eest ning see saab ettevõtte kasumi teenimise.protsessi osaks. Ettevõtte ärilisi eesmärke ei vaada-ta enam eraldiseisvana, vaid tihedas seoses ühiskonna ja keskkonnaga.

Suurim positiivne mõju sün-nib vastutustundlikust tegevusest ettevõtte, ühiskonna ja keskkon-na jaoks siis, kui see toimub läbi-mõeldult ettevõtte strateegia jär-gi ning ettevõtte töötajate ja teiste osapoolte üheselt mõistetud põhi-mõtete alusel.

Nagu Tallinna linn

Vastutustundlik ettevõte on na-gu Tallinna linn, mis kunagi päris valmis ei saa. Tegemist on pideva õppimise protsessiga, kus eelneva-

tele kogemustele ja teadmistele tu-ginedes leitakse üha nutikamaid ja läbimõeldumaid lahendusi. Need väljenduvad selles, et saavutatakse nö võidan-võidad efekt – ettevõ-tete tegevus toetab sotsiaalse kesk-konna ja looduskeskkonna jätku-suutlikkust ning samas on kasulik ka ettevõttele endale. Mõned näi-ted positiivsetest mõjudest, mi-da ettevõtted on nimetanud: tege-vuskeskkonna parem tundmine ja innovatsiooni kasv (läbi erinevate osapoolte kaasamise ettevõtte tege-mistesse), rahaline kokkuhoid (nt energiat säästes), motiveeritud töö-tajaskond (tunnetades, et nende et-tevõte hoolib), hea maine klientide ja ühiskonna silmis laiemalt (tea-des, et ettevõte on usaldusväär-ne ning panustab jätkusuutlikku arengusse).

Eesti ettevõtete ühiskond-lik vastutus

Koos meie ühiskonna arenguga pärast taasiseseisvumist ja seotuse

tõttu Euroopa Liidus toimuvaga on ettevõtte ühiskondliku vastu-tuse teemad Eestis järjest aktuaal-semaks muutunud. 2005. aastal leidsid Vastutustundliku Ette-võtluse Foorumi (vt www.csr.ee) poolt kokku kutsutud mitme-te ühiskonnasektorite esindajad, et oleme jõudmas faasi, kus „ra-ha on juba teenitud” ning aeg on küps järgmisteks sammudeks.

Kuigi ettevõtte ühiskondliku vastutuse mõiste ja strateegiline terviklähenemine on Eestis veel mõnevõrra võõrad, rakendavad paljud ettevõtted oma tegevuses selle mitmeid tahke. Hiljuti aval-das Eesti Kaubandus-Tööstusko-da (vt www.koda.ee) kogumiku Eesti ettevõtete ühiskondlikult vastutustundliku tegevuse näide-tega .

2007. aastal on asunud vastu-tustundlikke ettevõtjaid tunnus-tama ka kohalikud omavalitsu-sed – vastavad auhinnad on nii Tartu linnal kui ka Tallinna lin-nal. Vastutustundliku Ettevõtlu-

se Foorumi ja Äripäeva koostöös käivitatakse oktoobrikuus vastu-tustundliku ettevõtluse indeks, mille eesmärk on aidata ettevõ-tetel mõtestada, hinnata ja eden-dada oma tegevuse majanduslik-ku, sotsiaalset ja keskkondlikku mõju.

2007. aastal viis PW Partners läbi vastutustundliku ettevõtluse uuringu väike- ja keskmise suu-rusega ettevõtete seas, mille jär-gi hindasid ettevõtted kõrgeimalt vajadust tegutseda töötajate hea-olu parendamise nimel (sh koo-litused, töökeskkond, peresõb-ralikkus, paindlik tööaeg) ning aktiivset osavõttu kogukonnas toimuvast. Vastutustundlikke te-gevusi võetakse ette peamiselt et-tevõtte juhtide ja töötajate isik-likest vaadetest lähtuvalt, samuti ka soovist tõsta ettevõtte konku-rentsivõimet. Vastutustundlikule toimimisele suurema tähelepa-nu pööramise tulemustena nä-hakse töötajate motivatsiooni ja meeskonnatunde suurenemist,

Ettevõtjate toel tuleb koolidesse

uusi noori õpetajaid

TEKST: TRIIN NOORKÕIV

Üks viimaste aastate olulistest väl-jakutsetest on madalast palgast ja mitmetest teistest põhjustest tule-nev noorte õpetajate vähesus. “Sel-le asemel, et olla rahulolematu ole-masolevaga, näeme Noored Kooli programmis võimalust midagi pa-remaks muuta,” ütles Elioni peadi-rektor Valdur Laid. “Programmis on mitmeid võitjaid: koolid, kes saavad endale entusiastlikke noo-ri õpetajaid; noor õpetaja, kes saab hindamatu kogemuse ja ühiskond, kes saab rikkamaks mitmete heade õpetajate, aga ka tulevaste juhtide ja liidrite läbi.”

Rahalise toetuse kõrval aitavad partneritest ettevõtjad kaasa Noo-red Kooli tegevusele oskusteabega, konsulteerides sihtasutuse tööta-

jaid ning osaledes programmi osa-lejate värbamisel, valikul, koolita-misel ja tulevikus ka mentorluses. Hansapanga suhtekorraldusjuht Katrin Isotamm väljendas oma ootust nii: “Tahaksin, et saaksime aastate pärast tagasi vaadates öel-da, et tänu kõigile neile, kes ideed toetanud, on meie koolides kõvas-ti rohkem noori ettevõtlikke õpe-tajaid. Ning laienenud haridus-teemadel aktiivselt kaasarääkivate inimeste ring, mis omakorda aitab teoks saada paljudel uutel headel ideedel.”

Esimesi tulemusi on Noored Kooli programm juba näidanud: esimesse lendu kandideeris 76 noort ja 11 noort õpetajat õpeta-vad 1. septembrist alates koolides. Praegu käib uute osalejate värba-mine. •

Hansapank ja Heateo sihtasutus käivitasid aasta tagasi

sihtasutuse noored kooli, mis koondab tänaseks ligi-

kaudu paarikümmet ettevõtet, kes soovivad strateegi-

liselt panustada eesti hariduse jätkusuutlikkusse.

ettevõtte pikaajalise edukuse kas-vu, klientide lojaalsuse ja ettevõtte maine tõusu.

Vastutustundlikus ja heategevus

Heateo Sihtasutus ja Noored Kooli puutuvad kõige rohkem kokku ettevõtete kaasamisega oluliste ühiskondlike problee-mide lahendamisse. Lisaks PW Partnersi uuringule on suuremat valmisolekut ja ka reaalset pa-nust heategevuseks indiviidi ta-semel mitme aasta jooksul kaar-distanud TNS Emori uuringud.

Järgnevatel lehekülgedel saab tutvust teha kuue ettevõttega, kes on ühel või teisel viisil ühis-konna arengut toetanud. Nen-de vaated ja kogemused on mit-mes mõttes iseloomulikud ja üle kantavad paljudele Eesti ärisek-torist. Viimasel paaril aastal on tunnetatud vajadust läbimõel-duma heategevuse järele. Am-mendama hakkab end ühekord-sete sponsorkontsertide aeg, ot-sitakse võimalust pikaajaliseks ja sisulisemaks koostööks, mis hõl-maks suuremat osa töötajaskon-da. Samuti nähakse ühiskondlike probleemidega tegelemises või-malust ise õppida ja väärtuslikke kogemusi omandada. Mainitakse positiivsetele väärtustele üles ehi-tatud töökeskkonna loomist.

Vastutustundlikkus algab meist endist ning igapäevaotsus-test, mida teeme nii isiklikul kui ka ettevõtte tasandil. Olgu selleks siis säästlik ringikäimine trükipa-beriga või töötajatele HIV-enne-tuskoolituste läbiviimine.•

6 ettevõtte Ühiskondlik vastutus teemaleht

Inimene on ettevõtte kõige kallim vara

Tallinnas asuv coca-cola HBc eesti on eesti üks suurimaid karastusjookide tootjaid ja müüjaid ning siinses tehasest valminud toodanguga varustatak-se suuremat osa Balti riikidest. ettevõtte edu üheks saladuseks on see, et töötaid peetakse ettevõtte kõige suuremaks varanduseks.

TEKST: ANTI RONKALLIKAS:ANNELA LAANEOTSCOCA-COLA HBC ESTONIA

„Coca-Cola HBC eesmärk on pa-nustada jätkusuutlikku arengusse. Leiame, et sotsiaalne vastutus on loomulik osa igapäevasest äritege-vusest ning koostöö erinevate part-neritega nii ettevõtte sees kui väljas-pool on siiani olnud sisukas ja kõigi-le osapooltele kasulik,” ütles Coca-Cola HBC Eesti AS avalike suhete juht Annela Laaneots.

See ongi põhjuseks miks Coca-Cola HBC Eesti toetab oma tööta-jate arengut ning pakub erinevaid koolitusi ja karjäärivõimalust rah-vusvahelises ettevõttes. Töötajatele on koostatud individuaalsed aren-guplaanid, kus on kokku lepitud tema arengueesmärgid, oodatavad tulemused, tähtajad ja viisid nende saavutamiseks.

Ettevõtte Sotsiaalne vastutus Coca-Cola HBC süsteemis on koondatud programmdokumen-ti Citizenship@Coca-Cola, kus on määratletud sotsiaalse vastutuse valdkonnad: töökoht, turg, kesk-kond ja kohalik elukeskkond.

Terves kehas terve vaim

Coca-Cola HBC toetab töötajate sportimist – seda nii spordiklubide kaartide osalise kompenseerimise näol kui ka väljasõite ühistele suure-matele rahvaspordi üritustele.

Juba eelmisel aastal treenisid näi-teks paarikümmend töötajat talvis-teks suusamaratonideks. Alates sü-gisest treeninud grupp võttis osa enamustest talvistest suusamarato-nidest. Käesoleval aastal on spordi-sõprade arv veelgi kasvanud. Samuti on Coca-Cola HBC Eesti AS toeta-nud mitu aastat järjest töötajate osa-lemist suvisel Hansapanga tervise-jooksu sarjal.

Ei puudu ka traditsioonilised suvepäevad ja jõulupeod

Vahvad ja meeldejäävad on olnud ka osakondade erinevad meeskon-nakoolituse üritused, mis aitavad kasvatada ühtset meeskonnatunnet.

Töötajate lapsed, kes lähevad 1. klas-si, saavad kingitusi… kingitus ootab töötajat ka abiellumise ja ülikooli lõ-petamise puhul.

Investeeritakse töötingimustesse Tõsiselt on ettevõte panustanud töökeskkonna parendamisse – se-da nii tehases kuni ka puhkeruumi-des. Tunnustus ei jäänud tulemata - Tervise Arengu Instituut tunnistas Coca-Cola HBC Eesti ASi 2006.aastal tervist edendavaks ettevõt-teks.

Töötajasõbralikku keskkonna ku-jundamisele on aidanud kaasa see, et ettevõte on seadnud oma eesmärgiks luua turvaline, tervisesõbralik, in-nustav ja kaasaegne töökeskkond.

Sotsiaalse vastutuse heaks näiteks on see, et otsuseid tehes arvestatakse ka töötajate huvidega. Ettevõttes te-gutseb töökeskkonnanõukogu, mil-le kaudu saavad töötajad oma soo-ve väljendada. Samuti on toimuvad kohtumised Baltikumi peadirektori-ga, mis on kõigile töötajatele avatud ja kus saab soovi korral küsimusi-et-tepanekuid esitada.

Loomulikult toimuvad kõikides osakondades töötulemusi käsitlevad koosolekud, kus toimub samuti töö-tajate dialoog juhtidega.

Koostöö kogukonnaga: ühised ettevõtmised

Annela Laaneotsa sõnul on üheks suuremaks ettevõtmiseks traditsioo-niline Coca-Cola Jõulukaravan, mis 2007.aastal toimub juba kaheksan-dat korda. Jõulukaravan kogub las-tekodu lastele kinke ja toimetab need lastekodudesse.

Näiteks 2005.a viis Jõulukaravan kingitusi 14 lastekoduse üle Ees-ti. lisaks Tallinna Lastehaiglale kü-lastab Coca-Cola jõulukaravan igal aastal 5-6 Tallinna lastekodu. Käes-oleva aasta kevadel tunnustas Tallin-na Lastehaigla Toetusfondi patroon Evelin Ilves Coca-Cola HBCd laste-haiglale osutatud abi eest.

Nii 2006.a kevadel kui ka käes-oleval aastal korraldati Tallinna Lin-navalitsuse „Tallinn puhtaks“ pro-jekti raames koostöös Pirita Lin-naosa valitsusega Pirita rannakoris-tusüritus. Samuti toetas Coca-Cola

Tallinna Keskkonna ameti projekti “Prügihunt”.

Suvel korraldas Coca-Cola HBC Eesti AS juba kolmandat aastat jär-jest kuuel järjestikusel nädalavahetu-sel 7-15 aastastele noortele mõeldud jalgpalliturniir Coca-Cola Pühapäe-valiiga. See toimus Lilleküla staa-dionil koostöös Eesti Jalgpalliliidu ja Nike´iga ning ürituse patrooniks on Mart Poom. Üritus oli osa Tallin-na linna “Tallinn Liigub” sportlikke eluviise toetavast programmist.

Erinevatesse koostööprojektides-se on vabatahtlikena kaasatud ka ettevõtte oma töötajad. Näiteks on osaletud heakorraüritustel, samuti kogutud annetusi lastekodulastele. Kõik Coca-Cola kogukonna toeta-misele suunatud ettevõtmised sün-nivad koostöös kogukonna esinda-jate või omavalitsusega.

Eriti hea ja sisukas koostöö on Coca-Cola HBC Eesti ASil olnud nii Mustamäe ja Pirita linnaosa vali-tustega (Mustamäe linnaosa üritused ja Pirital toimuvad rannakoristustal-gud) kui ka Tallinna linna Keskkon-na ametiga (rannakoristustalgud, “Prügihunt” jne) ning Tallinna lin-na Spordi- ja Noorsootöö ametiga (Coca-Cola Pühapäevaliiga).

Tarbija- ja kliendisõbralikkus

Coca-Cola HBC Eesti hakkas 2006.a sügisest alates ellu viima Eu-roopa Karastusjookide Assotsiat-sioonide Liidu (UNESDA) käitu-miskoodeksit, mille kohaselt algkoo-lides ja teistes koolides, kus õpivad kuni 12-aastased õpilased, ei müüda mullidega karastusjooke.

„See käitumiskoodeks on kokku-lepe, milles avaldub Euroopa joogi-tootjate panus ülekaalulisuse prob-leemi lahendamiseks ning mis aus-tab lapsevanemate eelisõigust oma laste valikute suunamisel,” selgitas Laaneots.

Vaba tahte lepingule on oma poo-lehoidu avaldanud nii Euroopa Ko-misjon kui ka peamised tarbijate-, tervise edendamise- ja toitumiss-petsialistide mittetulundusühingu-te Euroopa katuse-organisatsioonid. Vastavale koodeksile on alla kirjuta-nud sellised suured Euroopa joogi-tootjad nagu Coca-Cola, Pepsi, Ca-dburySchweppes ja Unilever.

Pärast kokkuleppe sõlmimist muudeti koolikohvikutes olevate külmikute disain, kaotades nendelt karastusjookide kaubamärgid ning asendades need aktiivset eluviisi toe-tava kujundusega.•

Kas vaesema inimese unistus oma

kodust jääbki vaid unistuseks?kas keegi suudaks ette kujutada olukorda, kus ees-tis ehitaks täna mõni rikas ettevõtja või miljonärist kaasmaalane 99 korteriga maja ja müüks valminud elamispinnad omahinnaga vaesematele…

TEKST: ANTI RONKALLIKAS: MARGIT KIMMELE-BETOONELEMENT

Ega vist mitte. Ometi tegutseb maa-ilmas üks kristlike vaadetega mitte-tulunduslik ühing Habitat for Hu-manity (HFH), mis aitab väikese sis-setulekuga peredel muretseda oma kodu. See tulu mittetaotlev ühing töötab täna juba rohkem kui 100 rii-gis üle maailma, on ehitanud valmis üle 100 000 maja ja andnud peavar-ju umbes ühele miljonile inimesele. Tundub võimatu, kuid tänu HFH-le valmib keskmiselt iga 24 minuti järel üks uus maja!

Annetajateks on nii eraisikud kui ka ettevõtjad. Vahest peitubki sellise annetuse taga ettevõtte sot-siaalne ja ühiskondlik vastutus. On ju meeldiv, kui tänu sinu kasumile saavad majanduslikes raskustes vii-bivad inimesed omale päris kodu. Abi ilma intressita

HFH poolt antav abi on mõel-dud peredele, kes vajavad kodu ja kelle sissetulek on madalam kui riigi minimaalne tase. Samuti nei-le peredele, kes ei suuda lahendada oma probleeme iseseisvalt. Maail-mas on ligikaudu 2 miljardit vaest inimest – HFH abi ongi suunatud eelkõige neile.

HFH ei kingi kortereid - pere peab teatud osa ehituskuludest ise tasuma. Abi seisneb selles, et kor-teri soetamist finantseeritakse ilma tavapärase laenuintressita ja seda ei vahenda arendusfirma. HFH ei kingi kortereid, kuid annab pere-del võimaluse omandada oma „pä-ris” elamine. Kerkinud hooned on lihtsad aga korralikud. Me ei tea täpselt kui palju on Ees-tis kortereid mis ei vasta kaasaegse-tele elustandarditele. Näiteks Poolas on üle 1,5 miljoni korteri, mis on ülerahvastatud ja mugavusteta. Seal elavad inimesed ei saa endale lubada paremat elamiskohta.

Ja miks? Sest nad on vaesed…

Täna on maailmas vist HFH ainus organisatsioon mis aitab ehitada

kortereid inimestele kellel pole sel-leks võimalusi. Ühingu poolt ehita-tud majad on kerkinud peamiselt tä-nu annetustele, millest osa maksab kinni pere… ja intressivabalt. Korterit müügist laekunud raha lä-heb tagasi fondi. Sellele lisatakse an-netused ning ühiselt finantseeritak-se uute hoonete ehitamist. Tekib ahel, kus iga annetus ja/või korteri väljamakse annab võimaluse ehitada järgmise maja.

Sotsiaalne ja ühiskondlik vastutus

Kuigi Eestis pole täna nimetatud or-ganisatsioon tegevust alustanud, on siingi olemas ettevõtteid, kes soovi-vad aidata ühiskonnas vähem kind-lustatud liikmeid. Üheks selliseks on üle Eesti tuntud raudbetoonist too-teid valmistav E-Betoonelement, kelle emaettevõte CONSOLIS SAS alustas koostööd 2007.a kui otsusta-ti toetada Euroopas HFH poolt käi-vitatud heategevusprojekte.

„Sel aastal käisid vabatahtlike-na Euroopas maju ehitamas ka mitmed E-Betoonelemendi töö-tajad koos kolleegidega kontserni tütarettevõtetest . Esimesena käi-di septembris Rumeenias Rădăutis eramaju ehitamas, oktoobri lõpus osaleti Lõuna-Poolas Gliwice lin-nas ridamaja ehitustöödel,” ütles E-Betoonelement kommunikat-sioonijuht Margit Kimmel.

Kimmeli sõnul pole eelpool HFH organisatsioon Eestis veel te-gevust alustanud. Samas on E-Be-toonelement läbi omanikeettevõtte olnud toetaja.

„Eesti ehitustööstuse ettevõtte-na on meil väga hea meel, et ole-me saanud oma panuse anda. Esi-teks on meie omanik otsustanud Euroopas projekti toetada. Teiseks tahan märkida ära Eestis asuva et-tevõtte töötajate osaluse vabataht-likena ehituses kaasalöömisel, mis tõenäoliselt jätkub ka järgmisel aastal. Loodan, et see projekt võiks ka Eestis alustada kunagi reaalset tegevust,” lisas Kimmel.

Eestis pole täna nimetatud or-ganisatsioon tegevust alustanud. Suures osas tuleneb see teadmatu-

sest ja on võimalik, et teadmine sel-lisest võimalusest pole lihtsalt veel sattunud ühiskondlikult aktiivsete inimeste vaatevälja.

Organisatsioon ehitab nii era-muid ja kortermaju kui tegeleb ak-tiivselt ka renoveerimisega - näiteks vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisega majadesse. Ees-märgiks on ikka aidata neid inime-si, kes seda kõige rohkem vajavad. Enamasti on need suured, palju-lap-selised pered, kes iseseisvalt ei suu-daks kunagi alustada ehitusi, mis on liiga suuremahulised, vajavad eri-teadmisi ja mis kõige suurem prob-leem - suuri finantseeringuid.„Arvan, et abivajajaid leiab ka meil Eestis. Keegi peab sellega lihtsalt alustama ja tegema selgeks, mis on selle organisatsiooni võimalused,” julgustas Kimmel teiste aitamisega alustama.

HFH sünd ja edu

Vaestele elamispindasid ehitav mit-tetulundusühing HFH asutati 1976.aastal Millard Falleri ja tema naise Linda poolt USAs. Mees ot-sustas jagada oma varandust nen-dega, kes seda vajasid ja nii asutaski ta ühingu, mis hakkas osutama abi neile, kes vajasid kodu. Mees leidis abistamise idee ehk kontseptsiooni Kongost, kus maail-mas esmakordselt ehitati 1973.aas-tal kõik hooned ehitati valmis vaba-tahtlike abiga ja ainult tänu anne-tustele. Sama kontseptsioon paelus ka Mil-lard Fallerit ja peale kolm aastat kestnud pingelist tööd sai mees, et süsteem toimib. Inimesed, kes olid väikse sissetulekuga ehk vaesed, said nüüd soetada endale uue elamispin-na.

Uut hoogu sai HFH 1984.aas-tal, kui tolleaegne USA president ja tema naine võtsid osa ühingu tege-vusest. Tänu presidendi osalemisele tekkis huvi ühingu vastu ka teistel inimestel. Tänaseks ehk viimase 30 aastaga on ühing valmis ehitanud üle 200 000 hoone ja andnud pea-varju mitmele miljonile inimesele. See on näide sellest, kuidas väi-ke ühing, mis oli asutatud väikses ameerika provintsis muutus suu-reks ülemaailmaliseks ühinguks. Näide sellest, et ka sinu poolt anne-tatud kroon võib kasvada piisavalt suureks, et anda peavarju kümnete-le või isegi sadadele väikese sissetu-lekuga peredele. •

teemaleht ettevõtte Ühiskondlik vastutus 7

EESTI ENERGIA MISSIOONIKS ON KOGU ENERGIA AND-MINE INIMESTE HEAKS

Iga eestimaalase jaoks olulise ette-võttena ja Eesti suurima tööandjana on Eesti Energia eesmärk panustada ühiskonna üldisesse hea-olusse, olles sotsiaalselt ja ühiskondlikult vastu-tustundlik

Eesti Energia soovib meie riigi ja inimeste jaoks olulise ettevõt-tena anda oma panuse ühiskonna arengusse ning toetada algatusi ja projekte, millest saaksid kasu või-malikult paljud Eesti elanikud.

Ühe suurima tööandjana pea-me oluliseks, et kõik meiega läbi töö või lähedaste kokku puutu-vad inimesed tajuvad Eesti Ener-giat hooliva ettevõttena. Oma mis-siooni “Kogu meie energia inime-se heaks!” sõnastades mõtlesime klientide kõrval ka oma kontserni üle 8000 töötajale.

Soovime, et Eesti elanikel oleks nii elektrit kui puhast loodust ka tulevikus ja toetame taastuvenergia arengut. Oleme seadnud prioritee-diks ja investeerime biokütust ka-sutavatesse koostootmisjaamades-se, tuuleenergia tootmisesse ning teistesse taastuvenergia lahendus-tesse.

Põlevkivi on meie rahvuslik uh-kus. Samas teadvustame selle maa-vara kaevandamise ja töötlemise-ga kaasnevaid keskkonnamõjusid ning tegeleme varasema tootmise ökoloogiliste jalajälgede (nagu tu-hamäed) samm-sammulise tasan-damisega. Avatuna uutele lahen-dustele teeme oma keskkonnaees-märkide saavutamiseks koostööd mitmete teadus-ja uurimisasutus-tega.

Ühiskondlikult vastutav ettevõte

TEKST: MARIEL GREGORALLIKAS: EESTI ENERGIA

Energeetikast on saanud täna-päeva ühiskonna oluline võtme-tegur, olles üheks inimeste hea-olu parandajaks. Medalil on aga ka teine külg – samal ajal inimes-te heaolu parandamisega avaldub mõju keskkonnale. Kogu Euroo-pa energeetikasektor, sh ka Eesti Energia, annab endale selgelt aru, et energia muundamisel inimese-le mugavalt kasutatavasse vormi, avaldame mõju ka keskkonnale. Ettevõte on seadnud üheks kind-laks eesmärgiks panustada kasu-mi teenimise kõrval ka ühiskon-na üldisesse heaolusse, olles sot-siaalselt ja ühiskondlikult vastu-tustundlik. Seetõttu toetatakse

mitmeid algatusi ja projekte, mis on eestimaalaste tuleviku jaoks olulised. Sinna alla mahuvad nii erinevad keskkonnahoiuga seo-tud ettevõtmised kui ka näiteks tehnikaerialade noorte inimeste seast järelkasvu leidmine. Kesk-konnasäästliku mõtteviisi levita-mine ja energiasäästlikuma käitu-mise alane haridustöö on kindel osa ettevõtte tegevustest. Lisaks on kontserni ettevõtted toetanud elektrivalgustuse ehitamisel või parandamisel sotsiaalsfääri ins-titutsioone ja spordiasutusi. Sa-muti toetatakse koos Hansapanga ja Merko Ehitusega loodud Eesti Terviseradade sihtasutuse kaudu liikumis- ja spordiradade välja-arendamist, et kindlustada tervi-seradade aastaringse tasuta kätte-

saadavuse kõigile huvilistele. Eesti Energia missiooniks on kogu energia andmine inimeste heaks, see hõlmab samaaegselt nii inim-konna eksistentsiks vajamineva energia tootmist kui ka selle sääst-likku tarbimist. Üks peamisi või-malusi energiatarbimise kasvu oh-jamisel ning energiavarustuse ta-gamisel on energiasääst. Süsteem-ne lähenemine energiasäästule ai-tab saavutada oluliselt suurema kulutuste ja ressursside kokku-hoiu alates kütuste toot-misest, transpordist, ladustamisest, ener-giaks muundamisest ja jaotami-sest kuni ratsionaalse ja säästliku tarbimiseni. Energia säästmine aitab vähendada tema tootmise-ga kaasnevat keskkonnareostust ja vähendab ka tarbija kulutusi. •

Energiavaldkonnast tulenev vastutusTEKST: MARIEL GREGORALLIKAS: EESTI ENERGIA

Tegeledes nii elektri kui ka sooja tootmise ja transpordiga, omades põlevkivikaevandusi ja rajades ener-giasüsteeme, tunneb Eesti Energia ettevõttena suurt vastutust keskkon-na ees. Õhku eralduv fossiilsete kütuste ka-sutamisest tekkiv süsihappegaas ja muud saasteained pärinevad pea-miselt energiatootmisest, järelikult on see ka Eesti Energia vastutus-ala. Eesti säästvat arengut toetatak-se jäätmetekke ennetamise, jäätmete taaskasutamise ning energiasüstee-mi töö tõhususe tõstmise teel. Ka-sutatakse parimat võimalikku tehni-kat vähendamaks energia tootmise

ja ülekande keskkonnamõju. Lisaks tehakse keskkonnaeesmärkide saa-vutamiseks koostööd teadus- ja uu-rimisasutustega ja informeeritakse asjahuvilisi oma tegevuse keskkon-namõjudest. Eesti Energia keskkon-napoliitika on avalik. Et ka kaugemas tulevikus-oleks Eestimaal võimalik elada elamisväärseltt,tehakse tööd põlev-kivienergia kõrval teiste võimali-ke energiaallikate kasutamisekse. Oluliseks märksõnaks on siinkohal taastuvenergia. Hiljuti avalikustas ettevõte oma plaanid taastuvener-gia oluliselt tähtsamast kohast lähi-aastate tootmisstrateegias ja jaanua-ris 2008 algava Baltimaade suurima tuulepargi ehitustöö.

Hea näide on ka Tulevikuenergia Sihtkapital, mille eesmärk on õlg alla panna uuenduslike energiala-henduste loomisele ja arendami-sele Läänemere piirkonnas. Samu-ti propageeritakse pidevalt energia säästlikumat kasutamist. Ettevõtte loodud energiasäästuportaali kõrval haritakse energiasäästu vallas inime-si korraldades igal aastal konkursse energiasäästu propageerivatele pro-jektidele. Esitatavad projektid pea-vad olema suunatud elektri- ja/või soojusenergia säästu edendamisele kodumajapidamistes või organisat-sioonide, asutuste ja ettevõtete te-gevuses. Toetust on saanud näiteks interaktiivne teadusbuss Suur Van-ker ja energiasäästlike passiivmajade ehitamise uuringud. •

Ettevõtte vastutus töö-andjanaTEKST: MARIEL GREGOR ALLIKAS: EESTI ENERGIALAURA AABEN, KOOLITUSJUHT, TERVE-EESTI SA

Kõige vahetum kokkupuude on igal ettevõttel omaenda töötajatega. Lä-bi nende läheb ühiskonda esmane info ettevõtja kui tööandja kohta. Teadlikult tuleks panustada oma or-ganisatsiooni -– korraldada koolitu-si, huvituda piirkondlikust arengust, näidata üles vastutustunnet nii töö-tajate kui nende perede suhtes. HIV-alane kampaania

Terve Eesti SA poolt korralda-tav HIV/AIDS-i ennetuskampaa-nia jõudis kontserni tütarettevõt-teni OÜ Jaotusvõrk, sest ettevõtte juhidpidasid seda oma töötajatele harivaks ja vajalikuks koolituseks. ”Kuna Jaotusvõrk on üle-Eesti-line ettevõte, siis oleme kampaa-niaga jõudnud kõikidesse Jaotus-võrgu üksustesse,” räägib koolitu-se läbiviija Laura Aaben suurette-võtte plussidest. Kokku viiakse eri

paikades läbi 25 koolitust ja prae-guseks ollakse poolel teel. Töötaja-telt on saadud igati positiivset taga-sisidet, kuigi esialgu tundub antud teema töökohas arutamine inimes-tele võõras. ”Pärast koolitusi on paljud inimesed tänu avaldanud, et selliseid koolitusi neile korral-datakse. Nad tajuvad, et tööandja hoolib neist kui inimestest,” lisab koolitaja. Samuti on tema sõnul paljude inimeste suhtumine pärast koolitust muutunud HIV-positiiv-sete suhtes tunduvalt mõistvamaks ja sallivamaks.

Sisemised loodussõbralikud algatused

Olulist osa ühiskondliku vastutuse võtmisel mängivad ka ettevõttesise-sed algatused, propageerides kesk-konnasäästlikke eluviise ja ärgita-des inimesi energiat kasutades öko-noomsemalt mõtlema. Eesti Energia ettevõtetel on tavaks tegeleda mit-mesuguste ühiskondlikult kasulike

algatustega – puude istutamine, va-napaberi, vanade akude, patareide ja arvutikomponentide kogumine jne. Paberi säästmiseks pakutakse oma klientidele e-arveid. Ka kontserni algatusel loodud ener-giasäästuportaal on nii äri-, kodu- kui ka suurtarbijate jaoks esmane võimalus saada ühest kanalist liht-sat, selget ja mitmekülgset teavet energiasäästualastest toodetest, teh-noloogiatest ja meetmetest.

Sotsiaalsfääriski ollakse aktiivne, kontserni ettevõtted on toetanud elektrivalgustuse ehitamisel või pa-randamisel sotsiaalsfääri institut-sioone ja spordiasutusi. Neist ehk olulisema toetustena väärib esile-toomist Kiikla lastekodu elektriva-rustuse rajamine. Lisaks tervisera-dade valgustamine eri Eesti paigus – Haanjast Piritani. Heategevus ei pruugi alati olla suunatud ühe-le konkreetsele inimesele/asutuse-le, tihti saab tema hüvesid nauti-da sõltumata otsesest seosest hea-tegijaga. •

Vastutustundlik energiatootmine TEKST: MARIEL GREGORALLIKAS:EESTI ENERGIA

Taastuvenergia on keskkonna-säästlikult toodetud energia. Ro-heline Energia on tuulest, veest ja biomassist keskkonnasõbrali-kult toodetud elektrienergia. Ro-helise Energia missioon on aida-ta inimestel ümbritsevast loodus-keskkonnast hoolida.

Sellist energiat on võimalik os-ta ja kasutada kõigil Eesti Ener-gia klientidel. Olulisim eesmärk siin on suurendada Eesti taastu-vatest energiaallikatest toodetud elektrienergia hulka ning tõsta inimeste teadlikkust keskkonna-sõbralikult toodetud elektriener-gia olulisusest.

Energiatootmisest tekkinud jääkainetele püütakse ühe enam kasutust leida. Õhusaaste kõr-val on energia tootmise olulise-maks keskkonnamõjuks tahkete jäätmete käitlus. Peale gaasi tekib kõikide teiste kütuste põletami-sel vähemal või rohkemal mää-ral tuhka ehk mineraalset jäädet.

Põlevkivituhka on aga võimalik kasutada näiteks ehitusel, Nar-va Elektrijaamad tegelevad het-kel vastavate võimaluste arenda-misega. Elektri saamiseks tekki-vat põlevkivituhka võib kasutada ehitusmaterjalide tööstuses toor-ainena, nt. tsemendi tootmisel li-sandina ning ehitusmaterjalides täitematerjalina. Tingituna alu-selistest omadustest kasutatak-se põlevkivituhka ka happeliste muldade neutraliseerimiseks.Enamik arenenud tööstusriike ta-gab energia kõrgema efektiivsuse rakendades riiklikku regulatsioo-ni, energiakasutuse planeerimist ja kaasaegset tehnoloogiat. Ener-giasääst on olulisel kohal nii Eu-roopa Liidu kui ka Eesti energia-poliitiliste eesmärkide saavuta-misel.

Eestis seisab klientpraegu vali-ku ees - kas suurendada energia tarbimist või hoopis säästa seda. Et juhtida klientide otsust ühis-konna seisukohalt õiges suunas, peavad energia hinnad peegelda-ma neid kulutusi, mis ühiskond

teeb oma liikmete varustamiseks neile vajaliku energiaga. Antud lahendus aitab vältida olukor-da, kus kliendi seisukohalt kõi-ge tasuvam otsus võib põhjusta-da ühiskonnale suuri kulutusi. Klientide energiasäästlik käitu-mine toob kindlasti kaasa posi-tiivse tulemuse nii neile endile kui ka elektri tootjatele, vastavalt leevendades kohanemist tõusvate energiahindadega ja lükates edasi investeeringuid üha uutesse toot-misseadmetesse.

Eesti Energia püüab muuta põlevkivitehnoloogiad elujõuli-semaks ja keskkonnasõbraliku-maks ning põlevkivienergeetika keskkonnamõjusid vähendada.

Lisaks soovitakse tulevikus kasutada rohkem alternatiivsed energiatehnoloogiad Läänemere piirkonna tarbeks, s.o põlevki-vienergeetikat täiendavad ener-giaallikad, sealhulgas on tähtsai-mal kohal Eestile sobilike taastu-venergeetika lahenduste leidmine ja uute kütuste uurimine ja aren-damine. •

8 ettevõtte Ühiskondlik vastutus teemaleht

Juhtiva energeetikaettevõttena soovib Eesti Energia tagada oma valdkonnale jätkusuutlikkuse ja asjatundliku järelkasvu.

Energiavaldkonna aren-damine ja järelkasvu kasvatamineTEKST: MEELIKE TAMMEMÄGIALLIKAS: EESTI ENERGIA

Läbi aegade on inimkonna vajadus energia järele olnud üks kiiremini kasvavaid ja olulisemaid nõudlusi. Teatavasti on energiaressursid üs-na piiratud ning sellest tulenevate probleemide keerukusega suureneb energia osatähtsus maailmamajan-duses veelgi. Energiaalaselt haritud noored on tulevikuperspektiivis vä-ga olulised ning kõrgelt hinnatud spetsialistid. Selleks, et energiateadus oleks üha jätkusuutlikum, on töösse viidud mitmeid erinevaid projekte, mis energiavaldkonna arendamist veelgi enam soodustavad ning kas-vavaid noori antud valdkonnas val-gustavad.

Tulevikuenergia Sihtkapital (TESK)

Leidmaks uusi võimalusi energia-tootmiseks ning põlevkiviressursi

efektiivsemaks kasutamiseks, al-gatas Eesti Energia Tulevikuener-gia sihtkapital 2007 aasta alguses projektikonkursi.

TESKi uurimissuund on ener-geetika ning eelkõige Eesti Ener-gia vajadustest lähtuv teadus- ja arendustegevus. Kütuste vallas on Eesti Energia prioriteediks uuri-da vääristatud põlevkivitooteid ning biomassi ja biogaasi kasu-tust. Energia muundamise vallas keskendutakse puhtamate põlev-kivi põletamise ja töötlemise teh-noloogiatele, eri taastuvenergia liikidele ning teistele alternatiiv-setele tehnoloogiatele. Finantsee-ritavate projektide lõppeesmär-giks on väljatöötatavate tehno-loogiliste lahenduste ja uuendus-te võimalik rakendamine Eesti Energia poolt.

Tulevikuenergia Sihtkapita-li ootused finantseerimiseks olid kas toote- ja tehnoloogiaarenduse või rakendusuuringute projektid

kolmest valdkonnast:∑ põlevkivitehnoloogiad elujõu-lisemaks ja keskkonnasõbraliku-maks, s.o tehnoloogiate arenda-mine, põlevkiviproduktide vää-ristamine; põlevkivienergeetika keskkonnamõjude vähendamine, sh CO2 ja muude heitmete vä-hendamine;

∑ alternatiivsed energiateh-noloogiad Läänemere piirkon-na tarbeks, s.o põlevkivienergee-tikat täiendavad energiaallikad, sh prioriteedina Eestile sobilike taastuvenergeetika lahenduste leidmine; uute kütuste uurimine ja arendamine; energia salvestus;∑ energiasäästu tehnoloogiad, nt kütmine ja jahutus, ehitus, val-gustus ja muud perspektiivsed tehnoloogiad.

Tulevikuenergia Sihtkapitali projektikonkursile laekus täht-ajaks 19 taotlust nii ülikoolidelt, teadus- ja arendusasutustelt kui ettevõtetelt. •

Stipendiumid energiaalase hariduse omandmiseks

TEKST: RUTH RENTERALLIKAS:EESTI ENERGIA, KERLy ORULAID, TTü ARENGUFOND

Vähe sellest, et energia meie sees ja ümber teeb elu elamisväärseks, an-nab ta aina rohkem erinevaid raken-damisvõimalusi. Sellest on aru saa-dud, mis on Eesti Energiale kauge-leulatuvaks väljakutseks nii aega kui ruumi silmas pidades. Energiaalaselt haritud noorte kätes ei ole mitte ai-nult jätkusuutlik ühiskond, vaid ter-ve keskkond – nende tegevuse taga-järjed võivad olla suuremõõtmeli-sed, kahtlemata on nad olulised. Eesti Energia ja Tallinna Tehnikaüli-

kooli koostööd tutvustas sihtasutu-se TTÜ Arengufondi juhataja Ker-ly Orulaid.

Eesti Energia toel avaneb Tallin-na Tehnikaülikooli ja TTÜ Viru-maa Kolled_i parimatel üliõpilas-tel võimalus stipendiumide saa-miseks, mis annab mõnele ehk ka ainuvõimaluse omandada vali-tud erialal kõrgharidus. Energee-tikateaduskonna edukamate üli-õpilaste toetamisega koolitatakse erialaspetsialistid, kellest luua nii Eesti akadeemiline järelkasv kui ka väärt tööjõud energiavaldkonnas.

Ligi 200 000 krooni õppeaas-ta kohta on Tehnikaülikoolile üks

suuremaid toetussummasid ette-võtlussektorist. Konkursi korras on üliõpilastel võimalik taodel-da professor Olev Liigi nimelist doktoriõppe stipendiumi suuruses 50 000 krooni, kahte magistri- ja doktoriõppe stipendiumi á 25 000 krooni ja á 40 000 krooni ning vii-te rakenduskõrgharidusõppe sti-pendiumi á 5 000 krooni.

2007. aasta sügisest õpib ener-giaettevõtte toel kolm Tehnika-ülikooli lõpetanut ka Rootsi Ku-ninglikus Tehnoloogiainstituudis tuumaenergeetika erialal. Stipen-diumi makstakse kogu õppeaja jooksul. •

Energiakaubanduse õppesuund TTÜ-sTEKST: MEELIKE TAMMEMÄGIALLIKAS: EESTI ENERGIA

Et olla konkurentsivõimeline ning maailma energiaturgudel kaa-sa lüüa, vajab energiakaubandus juurde uusi inimesi, kellel olek-sid antud valdkonnast spetsialisti teadmised ja oskused. Sellest tu-lenevalt käivitasid Eesti Energia ja Tallinna Tehnikaülikool alanud sügisel energeetikateaduskonna juures uue magistriõppe valdkon-

na, spetsialiseerumisega energia-kaubandusele. Uus energiakau-banduse õppekava on kinnitatud Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu poolt ning sisaldab aineid turun-dusest ja majandusest kuni seadus-andluse ning konkreetsete energia-kaubandust käsitlevate kursusteni. Energiakaubanduse magistran-tuur on mõeldud energeetikatea-duskonna bakalaureuseõppe lõpe-tanutele, et anda neile spetsiifilise-maid teadmisi muutuvast elektri-

turust ja koolitada uusi noori spet-sialiste Eesti energeetika tulevikku kujundama.

Eesti Energia katab energiakau-banduse õppeprogrammi käivita-mise kulud ning pakub praktika ajaks enesetäiendamise võimalust nii Eesti Energias kui ka teistes kontserni kuuluvates ettevõtetes Soomes, Lätis või Leedus. Kõige usinamatel tudengitel on võimalus tööle asuda Eesti Energia kontser-ni energiakaubanduse divisjonis.•

Füüsikavõistlus „Energiline energia“TEKST: RUTH RENTERALLIKAS: EESTI ENERGIA, AARNE SILAS, GUSTAF ADOLFI GüMNAA-SIUM

8.novembril tunnustati Eesti Energia ja füüsikaõpetajate koos-töös korraldatud füüsikavõistluse võitjaid. Võistlustel osales üle 400 8-12 klassi õpilase 32 koolist ja 10 linnast. Ülesanded koostasid üld-hariduskoolide füüsikaõpetajad eraldi kahele vanuserühmale kahes keeles ja need puudutasid eelkõige kooli füüsikakursust läbivat ener-geetikavaldkonda.

Võistlust tutvustasid lähemalt

Eesti Energia järelkasvuprogram-mi juht Kaie Saar ja GAG füüsika-õpetaja Aarne Silas.

Võistlus oli jätkuks paar aas-tat tagasi üle Tallinna korraldatud füüsikavõistlusele. Uue võistluse planeerimistööga tehti algust juba mais, augusti lõpus jõuti korralda-miseni, 10. oktoobril läbiviimise-ni. Traditsiooni tahetakse jätkata, esialgu on kavas võistlus läbi viia kolm aastat järjest, et seejärel tule-musi hinnata.

Aarne Silas leiab, et kui 1980. aastatel suunati energeetikasse vaid need õpilased, kes „üle jäid”, siis nüüd tuleb valdkonna olulisuse

tõttu noorte harimisega selle võrra rohkem vaeva näha. Kui kõik täi-daksid füüsikaseadusi, oleks Eestil Nokia käes.

Kaie Saare sõnul tuleb energee-tikas ette planeerida, aga teatud ametid ei jõua kutsenõustamise lä-bi lihtsalt noorteni. Võistlus peaks vähemasti füüsikahuvilisi õppima motiveerima, iseäranis arvesse võt-tes, et auhinnalisi kohti oli 60, pa-rimatele kingiti sülearvutid.

Kaie Saare sõnul võiks võima-luse korral sellise võistluse korral-damine ja läbiviimine olla eesku-juks teistele Eesti Energia laadsete-le suurettevõtetele.•

Energiakeskus – hariv teaduskeskus suurtele ja

väikestele teadushuvilisteleTEKST: MEELIKE TAMMEMÄGI ALLIKAS: KRISTEL MÕISTUS, ENER-GIAKESKUS

Õppimismeetoditest vast põne-vaim on see, kui õppija saab tead-miseid omandada läbi iseseisva kat-setamise ja avastamise. Taolisi õp-pimis-ja ajaveetmisvõimalusi pa-kub Tallinnas asuv Energiakesku-ses. Mis see on ning mida keskus teadmishimulistele pakub, sellest räägib Energiakeskuse juhatuse lii-ge Kristel Mõistus.Energiakeskus (SA Tallinna Teh-nika- ja Teaduskeskus) on Eesti ainus lastele, noortele ja peredele suunatud interaktiivseid (proovi-ise-järele tüüpi) püsinäitusi pak-kuv teaduskeskus. Siin on võima-lik tutvuda erinevate teadusmaail-ma avastustega ning insenerimõtte

saavutustega, tehes huvitavaid kat-seid enam kui 130 põneva ekspo-naadiga ja saades osa haaravatest teadusteatri etendustest. Energia-keskus täiendab loodusteaduslikku ja tehnoloogia-alast haridust, pak-kudes praktilist täiendust sageli lii-ga teoreetilistele klassitundidele ja kaudselt motiveerides noori end tulevikus teaduserialadega sidu-ma. Aastas kasutab siinseid õppi-mis- ja ajaveetmisvõimalusi ligi 20 000 õpilast ja täiskasvanud huvilist üle Eesti. Energia ja energeetikaga seotud valdkonnad on olnud Energiakes-kuse jaoks ühed olulisemad alates keskuse asutamisest. Tulevikus ka-vatseme koostöös sihtasutuse ühe asutaja Eesti Energiaga pöörata jär-jest enam tähelepanu elektri, (taas-tuv)energeetika ning energiasäästu

teemade tutvustamisele ja popula-riseerimisele Eesti õpilaste hulgas. Meie uus, oktoobris avatud inter-aktiivne energiateemaline püsinäi-tus „Tuleviku linn” pakub külas-tajale visiooni keskkonnasõbrali-kult toimivast asulast, tutvustades moodsaid energiasäästlikke tehno-loogiaid ja alternatiivseid võimalu-si energia tootmiseks (tuul, päike, biomass). Lisaks tavapärasele tead-miste jagamisele püüame selle väl-japanekuga veenda oma noori kü-lastajaid selles, et säästev eluviis on meeldiv ja huvitav. Mängimise, katsetamise ja avastamise kaudu ärgitame neid ka igapäevaelus roh-kem mõtlema säästlikele lahendus-tele. Nii soodustame kaudselt spet-sialistide lisandumist energeetika valdkonda ning vastava innovat-siooni jätkumist meie riigis.•

Sel eesmärgil antakse sellel aastal esmakordselt välja Tulevikuenergia Sihtkapitali toetused ning teeme koolidega pidevat koostööd hari-dusvõimaluste laiendamiseks ja toe-tame noori oma stipendiumitega. Oleme energiavaldkonna tutvusta-misel kaasanud ka teisi valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid.

Meie eesmärgiks on energeetiku elukutset noorte silmis huvitava-maks ja populaarsemaks muuta. Oleme mitmetel koolidel toeks ol-nud, et taastada vahepeal kaduma läinud väga vajalik energeetikaalane rakenduskõrgharidus. Sellel sügisel alustasidki selle pakkumist nii TTÜ Virumaa Kolledž kui Maaülikool.

Kooliõpilasi ootame ikka ekskur-sioonidele tutvuma näiteks Kei-la-Joa hüdroelektrijaama, Narva ja Iru elektrijaamadega. Tallinnas asu-va Energiakeskuse põnevate atrakt-sioonide abil avame energiamaail-ma saladusi aga nii kooliõpilastele kui nende lasteaiaealistele õdedele-vendadele. •

as eesti energai juhatuse esimees sandor liive, ttÜ rektor peep sürje, sa ttÜ arengufondi nõukogu esimees gunnar okk ja professor olev

liigi nimelise stipendiumi saaja veiko Karu 2007. aastal.

teemaleht ettevõtte Ühiskondlik vastutus 9

Loodussõbralikku mõtteviisi edendab Eesti Energia nii laiemale avalikkusele suunatud projektide kui ka oma töötajate kaasamise läbi.

Energiat tootva ettevõttena on meie kohus teadvustada ka selle nii tihti iseenesest mõistetavana tun-duva väärtuse säästlikult kasutami-se vajadust.

Energiasäästualaste toodete, teh-

noloogiate ja meetmete kohta selge, lihtsa ja mitmekülgse teabe edasta-miseks lõimegi energiasäästupor-taali. Sealt saadava info abil on oma energiakasutust võimalik tõhustada nii kodumajapidamistel kui ettevõ-tetel. Teema esile tõstmiseks ja laie-malt teadvustamiseks korraldame igal aastal ka konkursi energiasäästu propageerivatele projektidele.

Oma klientidele pakutavate e-ar-vetega anname klientidele reaalse ja lihtsa võimaluse säästa nagunii kii-

ÖkofestTEKST: MARIEL GREGORALLIKAS: EESTI ENERGIASA PÕLVAMAA ARENDUSKESKUS

Ökofestivali eesmärk on tutvus-tada organisatsioone, ettevõtmisi ning inimesi, kes tegutsevad kesk-konnasäästliku ja looduslähedase elukeskkonna heaks. Samuti pöö-ratakse festivali käigus tähelepa-nu keskkonnaprobleemidele ning püütakse leida neile võimalikke la-hendusi. Korraldajate soov on teha ökofestivalist traditsiooniline laie-malt tuntud keskkonnaüritus, mis igal aastal Põlvamaale kui rohelise-ma eluga maakonda loodusesõbrad kokku toob.

Idee loodusele ja keskkonna-le tähelepanu tõmmata on seotud

Põlvamaa väärtustega. ”Nii nagu ka meie slogan “Rohelisem elu” üt-leb, oleme piirkond, mis seob loo-duse ja keskkonnasõbralikud elu-viisid,” tutvustab ökofestivali Põl-vamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Mets.Esimene ökofestival sai teoks 2006.a. sügisel Põlva Maavalitsu-se eestvõttel. Üritus pälvis kohe nii osalejate hea vastuvõtu kui ka Aas-ta Keskkonnateo tiitli. Järelikult on tegu väärt ettevõtmisega.

Peale selle, et festival propagee-rib ja tutvustab keskkonnasõbra-likke ja säästvaid eluviise, õpeta-takse lisaks nii uusi kui ka tradit-sioonilisi oskusi ning loomulikult püütakse tõsta inimeste keskkon-nateadlikkust. Ka loodus- ja öko-tooteid pakkuvad firmad saavad en-nast ja oma tooteid tutvustada ning

luua kliendikontakte.Üritus on Metsa sõnul hästi vas-tu võetud ja uuel suvel tuleb järje-kordne festival. Planeeritakse sisu-kat kursusteprogrammi, mis hõl-mab nii ökoloogilisi ehitusviise, ko-kandust kui ka looduse tundmaõp-pimist.

Möödunud aasta üritusel olid kindlasti ka oma hitid - Knut Klai-si juhendatud põhumaja ehitami-se kursus pälvis palju tähelepanu ja ilmselt kerkib selle mõjul ka uu-si põhuelamuid. Festivali põhipäe-val jagus uudistajaid kõigisse töötu-badesse, müügilettide vahele ja se-minarile. Võitluslikuks kujunes va-napaberi kogumise aktsioon, mille käigus põlvalased andsid Räpina pa-berivabrikule üle mitu tonni vana-paberit.

Tulevikule mõeldes on Mets jät-kamises kindel, sest tagasiside on olnud hea, üritust külastas möödu-nud aastal üle 3000 inimese ja pais-tis, et kõik leidsid midagi uudistada ja õppida. ”Ökoteema on põnev ja uudne, siin on palju unustatud va-na, aga ka päris uusi tehnoloogiaid, mida tundma õppida,” on ta ürituse helges tulevikus veendunud.•

kokkuhoid.energia.ee TEKST: MARIEL GREGORALLIKAS: EESTI ENERGIA

Nii tavainimesele kui ettevõtte-le mitmeti kasulik portaal annab laiaulatuslikku infot kõikvõimali-ke energiasäästu viiside kohta. Ole-mas on eraldi alajaotused, kuidas olla kokkuhoidlikum kodus, ette-võtetes ja tööstuses.

Tänapäeval on ühiskonna võt-meküsimuseks tasakaalu saavu-tamine majandusliku efektiivsu-se kasvu ja loodusvarade säästliku kasutamise vahel. Käesolev ener-giasäästu meetmete, tehnoloogiate ja toodete veebipõhine andmebaas peaks energiatarbijatele pakkuma süstematiseeritud ja usaldusväärset teavet oma tarbimisharjumuste, hoiakute ja väärtuste muutmiseks. Lihtsaim viis energia ja raha sääst-

miseks on loobuda tarbetust ja liig-sest

energiakasutusest. Näiteks on siin välja toodud lihtsad nipid säästlikumaks tarbimiseks, mil-le rakendamiseks ei ole tarvis te-ha kalleid investeeringuid – pii-sab vaid oma käitumisharjumuste muutmisest. Rubriigis ”Energiasääst asutuses” käsitletakse aga energia kokkuhoiu võimalusi kontoris, koolis/laste-aias, haiglas, kaupluses ja erineva-tes teenindusettevõtetes eraldi, sest selliste asutuste energiatarbimise iseloom ja probleemid on küllalt-ki erinevad.

Enamik ettevõtteid üritab suu-remal või vähemal määral oma energiakasutust ja -kulusid kont-rollida. Kuid igapäevaelus, kui on vaja kanda hoolt ka paljude muude

asjade eest, juhtub sageli, et ener-gia säästmise võimalusi ei märgata. Siit leiab isegi suurtööstur vajalikke näpunäiteid, kuidas end paremini majandada ja samal ajal olla kesk-konna vastu sõbralikum.Energiat säästes ei pea tarbija loo-buma tehnikasajandi hüvedest ja mugavustest, aga tal on võima-lik rahuldada oma energiavajadus, alandades igapäevase tarbimise-ga seotud mittevajalikke kulutusi. Just valede harjumuste muutmi-ses peitubki suur energiasäästu po-tentsiaal lõpptarbija juures.

Tegelikult on energiasäästureeg-lid otstarbeka tegutsemise korral imelihtsad - energiatarvitid tuleb valida sobiva võimsusega, kasutada seadmeid vaid siis kui selleks on va-jadus ja täita seadmete kasutusju-hendites kirjeldatud nõudeid.•

TEKST: MARIEL GREGORALLIKAS: MTü TEADUSTEAVE, TIIT KÄNDLER, TEADUS.EE

”Igaüks on teadlane – see on Suve-kooli motoks. Teadus ei asu nüü-diselust kaugel, see on tegevus, mille eesmärk on uue ja olulise in-fo saamine. Igaüks hangib enda jaoks teadmisi kogu elu. Mis sest, et paljugi on teistele juba ammu teada,” nõnda iseloomustavad Su-vekooli korraldajad oma ettevõt-mist ise. Teadusteave on mittetulundus-ühing, mis on võtnud sihiks infor-meerida meie ühiskonda rohkem ja täpsemalt Eesti ja muu maailma teaduses toimuvast. Suvekool on üks Teadusteave mitmest noortele teadusehuvilistele suunatud ette-võtmisest. Toimub see suviti koos-

töös Käsmu Meremuuseumiga ja kestab paar päeva. Korraldajate sõ-nul saab üritusel nautida teadusli-ku mõtlemise võlu – mitu päeva askeldavad Eesti tuntud teadlased üheskoos asjahuvilistega Käsmus. Ja arutlevad, vaidlevad, mõtlevad selle üle, mida kujutavad endast sellised looduse osad nagu vesi, õhk või tuli ja kuidas saaksid ini-mesed nendega paremini suhelda. Suvekool koosneb peamiselt loen-gutest, õpperetkedest, vahetunni-arutlustest ja lõkkemõlgutustest. Samuti on iga-aastaselt korralda-tud õppematku fotohuvilistele. Eriliseks teeb suvekooli aga see, et seal saavad osalejad teadlastega su-helda ka väljaspool loenguid, näi-teks õhtuti lõkke ääres ilmaasju arutades.

Seni toimunud kokkusaamis-

tel ongi olnud erinevad teemad. 2005. aastal oli teemaks vesi, 2006. aastal arutleti selle üle, kuidas tuli teadust õpetab. Viimane suvekool leidis aset sel suvel, toimumisko-haks endiselt Käsmu. Seekord tul-di kokku, et avastada, mida huvi-tavat on õhul teadusele pakkuda. Eesmärgiks oli kolme päeva jook-sul arutleda õhust õige mitme kan-di pealt. Räägiti, kui õhuline on ajalugu, kuidas vaakumist energiat kätte saab, õhust ilmaruumis, usus ja arhitektuuris. Juttu tehti sellest-ki, kui palju õhku on rahvusvahe-listes suhetes.

”Meie suvekooli eesmärgiks oli luua sünergiline õhkkond, kus as-jahuvilised elavad koos teadlastega ja loovad oma õhu-maailma,” rek-laamivad teadusemehed väärt ette-võtmist. •

EE grupp aktiivne metsaistutaja Eestis TEKST: MARIEL GREGORALLIKAS: EESTI ENERGIA

Eestis on juba kaks aastat tegut-senud Euroopas ainulaadne e-arve-te tellimise portaal, kus saab paa-ri hiireklikiga enamiku inimestele saadetavaid paberarveid e-arveteks muuta. Portaaliga on liitunud ka Eesti Energia. Idee teeb eriti tänu-väärseks aga tõsiasi, et toimuvate kampaaniate käigus istutatakse iga e-arve eest üks puu.

Lisaks sellele, et elektroonilised arved on mugavamad, liiguvad kii-remini ja on saatjale umbes poole odavamad kui paberarved, säästa-vad nad ka märkimisväärselt kesk-konda.

2005. aastal käivitus e-arvete tel-limisportaal, toona oli e-arvete osa-kaal Eestis 4,5%, tänaseks on see arv rohkem kui kahekordistunud - ligikaudu 10,5% kõikidest eraisi-kutele saadetavatest arvetest saade-

takse täiselektrooniliselt. Kui nüüd mõelda, mida see protsent puudes-se/paberisse ümberarvestatult Ees-timaa metsadele tähendab, siis on tegu üsna olulise arvuga.

üks uus e-arve = üks uus puu

Portaali avamiskampaania raames istutati iga uue e-arve eest Eesti riigimetsadesse üks puu. Selle tu-lemusena said metsad ligikaudu 15 tuhande puu võrra rikkamaks. Nüüd jätkatakse puudeistuamise traditsiooni kampaaniate raames igal aastal. Nii saab iga portaaliga liitunu kaitsta Eestimaa metsi ka-hel moel. Esiteks vähendades pabe-rarvete hulka jääb tuhandeid puid maha võtmata ning teiseks loode-takse e-arvete tellijate kaasabil istu-tatada metsadesse tuhandeid puid juurde.

Täpsustuseks olgu öeldud, et

70 kg vanapaberit on võrdne ühe keskmise puuga metsas. Eestis saa-detakse elektrooniliselt ligikaudu 220 000 arvet kuus. Suurettevõttena tahab ka Eesti Energia lisaks ärilisele vastutusele anda oma panuse ühiskonna aren-gusse laiemalt. Seepärast toetatak-se mitmeid algatusi ning projek-te, millest saaksid kasu võimalikult paljud inimesed Eestimaal. Nii on-gi Eesti Energia ettevõtetel tavaks tegeleda mitmesuguste ühiskond-likult kasulike algatustega, sealhul-gas puude istutamise ja vanapaberi kogumisega.

Igal aastal korraldatavate liitu-miskampaaniate raames istutab portaali eestvedaja uue tellimuse kohta ühe uue puu. Puude istuta-mine on sümboolse tähendusega, sest arvutist e-arveid vaadates hoi-takse kokku märkimisväärne hulk paberit. See aga tähendab, et suur hulk puid jääb metsa kasvama.•

relt prügikasti rändava paberi pealt meie Eestimaa puid.

Lisaks ettevõttest väljapoole suu-natud tegevustele soovime eden-dada vastutustundlikku mõtlemist ka oma organisatsiooni sees. Meie kontserni ettevõtetel on tavaks te-geleda mitmesuguste ühiskondli-kult kasulike algatustega: kogume vanapaberit, vanu akusid, patarei-sid ja arvutiosasid ning puude istu-tamisegi poolest katsume olla esi-rinnas.•

Suvekool – igaüks on teadlane

10 ettevõtte Ühiskondlik vastutus teemaleht

Tegevus püsitoetajana Maarja Küla ja Kiikla Las-

tekodu elektri- ja valgustuslahenduste rajamisel

Et toas ja hinges oleks soojust ja valgust

TEKST: MARVI KAIVOALLIKAS: EESTI ENERGIA

Neil katkeb suhe eakaaslastega, võimalus edasi areneda ning teha jõukohast tööd. Kuigi intellekti-puudega inimesed ei tule iseseis-valt oma igapäevaeluga toime, on nad arenemis-ja tegutsemisvõi-melised, kui selleks on loodud vastavad tingimused. Mis veelgi tähtsam, neil on vajadus areneda ja tunda ennast vajalikuna .

Maarja Küla rajamise idee on välja kasvanud omaalgatuslikult Tartu Maarja Koolist, kantuna sealsete õpetajate ja lastevanema-te missioonitundest. See, et kooli lõpetanud noortel inimestel pol-nud väljavaateid edasiseks aren-guks ega mõtestatud eluks, an-dis tõuke midagi ise ette võtta. 2001. aastal loodi sihtasutus ees-märgiga rajada 50-le Eesti intel-lektipuudega noorele arengu- ja töötamisvõimalusi pakkuv aasta-ringne kodu, kus elatakse kogu-konnana. Selleks sobiv paik leiti Põlvamaal Kiidjärvel, kus Haava-saare talus oli olemas suur kahe-kordne maja, mis möödunud sa-jandi alguses tegutses turismita-luna. Tulevikuvisioonis koosneb Maarja Küla lisaks vanale maja-le kuuest pereelamutüüpi majast ja töökodadest. Külaasukad saa-vad siis õppida metalli-, puu- ja savitööd tegema, vaipu kuduma, õmblema. Aia- ja põllumaal kas-vatatakse puu-ja köögiviljad oma tarbeks ise. Külas on ka hoone, mis täidab kultuurimaja funkt-siooni.

Alustada tuli aga nullist. Oli vaja leida toetajaid, sponsoreid, korraldada heategevusüritusi, tea-vitada ühiskonda intellektipuu-

dega inimeste olemasolust, ole-musest ja nende elukorraldusega seonduvatest puudujääkidest Ees-tis. See lõputu ja pidev lobitöö on tõhusalt vilja kandnud. Tänaseks on valmis saanud kolm peremaja ja teoksil on Arengumaja ehitus. Maju köetakse maasoojuspumba-ga, mis on pikaajalises perspektii-vis kõige ökonoomsem ja säästli-kum kütteviis. Rajatud on teed, vee-ja kanalisatsiooni-ning reo-veekäitlemissüsteemid. EE poolt on püsitoetus järkjärgult (vasta-valt hoonete valmimisele) rajata-vate elektriliinide näol kuni Maa-rja Küla lõpliku valmimiseni. EE kinkis Maarjakülale ka interneti-ühenduse. Töökodade sisustusest on olemas juba liimipuidupress, freespink, puurpink, õmblusma-sinad ja kangasteljed. Kõik, mis on saadud, on kohe ka käiku läi-nud. Isemajandavas kogukonnas kulub iga isetehtud tarbeese või mööblitükk marjaks ära. Rajatud on puu- ja köögiviljaaed ning kasvuhoone koos kastmissüstee-miga.Tehtud on palju ja teha on veel palju. Oma järge on ootamas neljanda peremaja ning keskus-hoone rahastamiskampaaniad.

Kiikla lastekodu on mõel-dud vanemliku hoolitsuseta las-tele turvakoduks. Seegi projekt on alguse saanud eraalgatusest ning sõltub mittetulundusühin-gu “Avatud Värav” eestvedamisel annetajatest ja toetajatest. Kiikla laste- ja noortekodu on planeeri-tud kuni 40-le vanemliku hoolit-suseta lapsele. Viiest ühetaolisest kahekorruselisest puitelamust, mis moodustavad mõisa ajaloo-lise hoonestusega ja ümbritseva haljastusega ühtse terviku , on tänaseks valmis saanud kaks. Igas majas hakkab elama kuni 8 last

(esialgu valmivates majades 10 last). Majas on kõik perekonnale esmavajalikud ruumid. Esimesel korrusel on köök, söögi-elutuba, hügieeni- ja abiruumid , katuse-korrusel magamisruumid. Täna-seks on kaks maja valmis, kuid tulevikuvisiooni realiseerumise aeg jääb veel väga kaugesse tule-vikku. Saab ju edasi minna vaid järk-järgult-rahakogumise kam-paaniale järgneb mingi osa ehita-mine, siis jälle kampaani ja jälle ehitamine.

Kiikla mõisakompleks koosneb peahoonest, aidast, tall-tõllakuu-rist, viljakuivatist ja magasiaidast, lisaks on territooriumil veel sepi-koda ning läheduses paikneb kel-der. Hooneid ümbritseb ulatuslik mõisapark. Tulevikunägemuses antakse olemasolevatele mõisa-hoonetele restaureerimise käigus uus funktsioon. Ajaloolisse mõi-saaita on planeeritud rajada käsi-töökojad, kus õpetatakse erine-vaid käsitööoskusi nii lastekodu elanikele kui ka ümberkaudsetele noortele ja täiskasvanud huvilis-tele. Tall-tõllakuurist loodav kü-lalistemaja ja soliidne mõisahoo-ne renoveeritud ruumidega an-navad parema võimaluse Ida-Vi-rumaa kohalikele omavalitsustele organiseerida koolitusi, foorume, rahvusvahelis projekte, kenas-se interjööri on lihtsam palgata häid konsultante. Viljakuivatis-se rajatakse aga taluelumuuseum ja klaasehistöö õppetuba. Mõisa-kompleksi kuuluvale maale lisaks on MTÜ ostnud ka mõisapargiga külgneva õunapuuaia ning põllu-maa. Territooriumile on plaanis rajada oma juurviljaaed, mesi-la ning miniloomade kasvatus. MTÜ eesmärk on luua efektiiv-ne abimajand, kus lapsed õpik-sid iseseisvalt majandama. Samas oleks see ka tulus majandustege-vus omavajadustest ülejääva osa realiseerimise näol. Saadud tu-lu läheks laste täiendavate õppi-misvõimaluste finantseerimiseks, majandustegevuse arendamiseks või stardikapitali kogumiseks las-tekodust lahkuvatele lastele. •

maarja küla on koduks intellektipuudega lastele, kus nad saavad elada ja töötada ka täiskasvanuks saades. kuni tänase päevani valitseb eestis valdav olukord, kus kooli lõpetanud intellektipuudega noored peavad jääma koju või edasi elama hooldekodus.

Eesti Energia soovib oma hea-tegevusprojektide abil arenda-da sotsiaalselt vastutustundlik-ku ettevõtlust ning eelkõige õla alla valdkondades, kus saame aidata ja seda abi tõeliselt vaja-takse.

Kõigil ei ole meie ühiskon-nas võrdselt hea olla, nii mõni-gi laps ei saa elu alustada oma pere ringis ja soojas kodus. Sel-

lest lähtudes otsustasime toeta-da Kiikla laste-turvakodu Ida-Virumaal ning varustasime selle paljude laste kodu elektriga.

Meid võlus, et Kiikla mõisas-se rajatava perepõhise laste-tur-vakodu näol on tegemist uud-se lähenemisega vanemahoolest puudust tundvatele lastele. Sel-le tegutsemispõhimõtted, ori-ginaalne tulevikuvisioon, asu-

koha ajalooline ning kultuurili-ne taust äratavad huvi ning olid tõukeks just sellesse lapsi toeta-vasse projekti panustamisel.

Teine meie südame ja toetuse võitnud ettevõtmine on Maarja küla rajamine. Eesti Energia va-rustab intellektipuudega noor-tele oma elu ja eneseteostami-se võimalused andva asumi selle valmimise rütmis elektriga.•

teemaleht ettevõtte Ühiskondlik vastutus 11

Aita meil aidata maarja küla ja

haiba lastekodu.

osta heategevuslik kalender

75.-

TEKST: ELINA RÄÄSK, TRIIN NOOR-KÕIV Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum on kompetentsikeskus,

kuhu on koondunud teemast huvitatud ja valdkonda tund-vad spetsialistid, kes nõustavad ja toetavad vastutustundliku et-tevõtluse teemaga seotud alga-

tusi.2005. aastal Avatud Eesti Fon-

di projektina alguse saanud or-ganisatsioon korraldab vastu-tustundliku ettevõtluse kooli-

tusi, samuti viiakse läbi töötu-basid, mis lähtuvad konkreetse-te ettevõtete või osapoolte va-jadustest. Kuidas alustada tee-ma strateegilist läbimõtlemist, keda ja kuidas oma tegevusse kaasata või kuhu edasi liikuda - need on küsimused, millele Foorum aitab vastuseid leida. Olulisel kohal on üldise tead-likkuse tõstmine vastutustund-likust ettevõtlusest: selleks osa-letakse erinevate sidusrühmade konverentsidel ja töögruppides

ning pakutakse kõigile huvilis-tele materjale ja viiteid Vastu-tustundliku Ettevõtluse Fooru-mi kodulehel.

Foorum aitab Eestisse tuua ka rahvusvahelist kompetentsi. Hea koostöö on loodud juhti-vate vastutustundlikku ettevõt-lust edendavate organisatsioo-nidega üle Euroopa, sealhulgas Business in the Community ja AccountAbility’ga Suurbritan-nias ning CSR Europe’iga Bel-gias. Eestis on senisteks koostöö-

partneriteks olnud EBS, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavali-tuste Liit, Geomedia Konsultat-siooni- ja Koolituskeskus, Tallin-na Linnavalitsus, Tartu Linnava-litsus, Tartu Ülikooli majandus-teaduskond ja Äripäev.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum kutsub kõiki teema huvi-lisi ühendust võtma. •Lähem info: www.crs.ee

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum edendab vastutus-tundlikku ettevõtlust Eestis

TEKST: ELINA RÄÄSK, TRIIN NOOR-KÕIV

Indeks on kavandatud iga-aastase-na. ”Tahame ettevõtetele välja pakku-da mudeli, mis võimaldab nende te-gevuse hindamist, vastutustundliku ettevõtluse alaste mõtete korrastamist ja teadlikkuse tõstmist. Lisaks lubab mudel saada tagasisidet ning mää-ratleda edusamme ja uusi arenguva-jadusi aasta-aastalt - seda ka võrdlu-ses teiste ettevõtetega”, selgitas Elina

Rääsk Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumist.

Indeks on mõeldud nii suurtele kui väikeetevõtetele kõigis tegevusvald-kondades. Osalemiseks tuleb täita küsimustik, mis on 2007. aastal ava-tud kuni 26. novembrini aadressil www.aripaev.ee/vastutustundlik

Indeksi rakendamise esimesel aas-tal tulemusi paremusjärjestuses, st ta-vapärase Äripäeva TOPina, ei avalda-ta - tagasiside edastatakse ettevõtete-le individuaalselt. Silmapaistvamad

Vastutustundliku ettevõtluse

indeks - kellele ja milleks?oktoobris käivitati esmakordselt eestis vastutustund-liku ettevõtluse indeks, mille eesmärk on aidata ette-võtetel mõtestada, hinnata ja edendada oma tegevu-se majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku mõju.

ettevõtted ja näited leiavad kajastust Äripäevas. Küll aga võib TOPi ooda-ta järgmisel, 2008. aastal.

Algatuse eestvedajateks on Vastu-tustundliku Ettevõtluse Foorum ja Äripäev. Koostööpartneriks on EBSi Eetikakeskus. Indeksi metodoloogia on valminud koostöös ekspertkomis-joniga, kuhu kuuluvad nii ettevõtete, ülikooli kui ka mittetulundusühen-duste esindajad. Algatust toetab Ma-jandus- ja Kommunikatsiooniminis-teerium.•

HIV-i ennetuskampaaniad

Eesti ettevõtetesTEKST: MARIEL GREGOR

Terve Eesti Sihtasutus on uuendus-lik sotsiaalne ettevõte, mille eesmärk on kaasata ettevõtted tervisekäitu-mise edendamisesse Eestis. Oma esi-meseks prioriteediks on nad valinud HIV ennetustöö.Hetkel pakutakse põhitegevusena ettevõtetele HIV/AIDS-i-alaseid terviklikke töökoha-põhiseid teavituskampaaniaid.

“Soovime oma tegevusega jõuda iga Eesti inimeseni, ettevõtete seas konkreetseid sihtrühmi ei ole, küll aga oleme esialgu rõhku asetanud suurematele töö-andjatele,“räägib Mairi Jüriska, Terve Eesti SA-st.

HIV levib Eestis kiiremini kui

üheski teises Euroopa riigis.Eestis on UNAIDSi hinnangul 12 kuni 15 000 HIV positiivset – see on 1,3 % tööealisest elanikkonnast, mis tä-hendab, et statistiliselt on tõenäoli-ne, et üle 100 töötajaga ettevõttes on vähemalt 1 HIV positiivne inimene. Peab tõdema, et HIV ei ole enam ai-nult riskirühmade probleem (nt. süs-tivad narkomaanid ja prostitutsiooni kaasatud), vaid ühe enam nakatutak-se kaitsmata vahekordade tõttu ja ka naiste osakaal on nakatunute hulgas tõusnud. Need viimased on märgid sellest, et epideemia leviku tõkesta-miseks on hädavajalik, et igaüks, sõl-tumata vanusest, sissetulekust või ha-ridusest, teaks HIV-i kohta põhilisi fakte ning oskaks ja tahaks iseend ja oma lähedasi nakatumise eest kaits-ta. “Töökohapõhiste programmide-ga jõuame ettevõteteni, sealsete töö-tajateni ja nende laste, sõprade ning

lähedasteni” tutvustab Jüriska oma eesmärke.

Kuna erasektoril on ühiskonnas mõjuvõimas roll, siis usutakse, et kaasates ettevõtted HIV ennetus-töösse, tekib ka ülejäänud elanik-konnal ja poliitikutel piisavalt teavet ja tahet HIV-iga seotud probleemide lahendamises osalemiseks.

Kasulik ettevõttele

Koolitus annab ülevaate HIV olu-korrast Eestis, teadmised selle kohta, kuidas end ja teisi nakatumise eest kaitsta ja julgustab inimesi teemat omavahel arutama. Ettevõttele an-nab see kindlustunde, et tema töö-tajad ja nende pered on senisest pa-remini kaitstud. Selline koolitus on endast lugupidavale ettevõttele hea võimalus panustada Eesti ühiskon-nas ühe tervaima probleemi lahen-damisse – olla sotsiaalselt vastutus-tundlik.

Lisaks sellele, et iga kollektiiv saab koolitusel paremini informeeritud ja oskab seeläbi end paremini hoida, on ka ettevõttele koolitusest palju tulu. Esiteks loob taolise koolituse läbivii-

mine firmast pildi kui vastutustund-likust ja töötajast hoolivast tööand-jast ehk siispanustab ettevõtte mai-nekujundusse. Pikaajalises perspek-tiivis toob kampaania ettevõttesse ka olulised teadmised HIVst, mis ai-tavad ennetada tulevasi ärilisi riske, mis HIV-i leviku muutumatul jät-kumisel tekkida võivad HIV-epidee-mia ohustab rahvastiku kõige toot-likkumat vanusegruppi, tööjõudu, sündivust, tervishoiukulutusi ja pä-ris kindlasti Eesti mainet.

Koolitused vastavalt firma iseärasustele

Jüriska sõnul kujunevad koolitu-se läbiviimise juures igas ettevõttes välja omad nüansid. Arvesse võetak-se kuulajaskonna vanust, haridusta-set, sugu jms, samuti ettevõtte tege-vusvaldkonda. Sisuline ülesehitus on kõikjal enamjaolt sarnane, samuti jälgitakse teatud põhimõtteid koo-lituste läbiviimisel (meeldiv õhk-kond, avatud suhtlus, aktiivne osa-võtt). Üldjuhul koosneb kampaania kahest osast: töötajatele suunatud grupikoolitused ja tööruumidesse

paigutatud postriteseeria, mis juhib töötajate tähelepanu teema aktuaal-susele Eestis ning annavad edasi olu-lisima informatsiooni HIV-i kohta ning vajalikke näpunäiteid nakatu-mise ennetamiseks. Siiski arendatak-se kampaania lõplik kuju välja koos-töös ettevõtte juhtkonnaga.

Lisaks saavad osalejad kaasa ka lu-gemismaterjali, kust võib leida näi-teks õpetussõnad, kuidas oma lapse-ga neil rasketel ent olulistel teemadel vestelda. See peaks olema kasulik lu-gemisvara igale lapsevanemale. Sa-muti saab ülevaate, mida ütleb Eesti seadusandlus HIV-positiivse inime-se õiguste kohta - kuidas suhtuda te-masse kui meie töökaaslasesse ja al-luvasse.

Positiivne tagasiside

Taoliste ennetuskampaaniate töö-kohas läbiviimine on Eestis uus tee-nus, mujal maailmas on sarnaseid kampaaniaid aga edukalt tehtud ju-ba aastaid. Jüriska sõnul näitab seni-ne kogemus, et Eesti tööandjad ja töötajad on koolituse väga hästi vas-tu võtnud ja hirm, et töökeskkonnas

selle teema arutelu sobimatu on, pole siiani kinnitust leidnud.

“Täna peaks iga Eesti elanik tead-ma HIV olukorra tõsidusest ja mis veelgi tähtsam - hoidma enda ja oma lähedaste tervist. Oleme tänulikud, et mitmed Eesti ettvõtted on meil ai-danud HIV probleemi lahendami-sesse panustada” rõhutab Jüriska.•

ARVAMUS: ANDRES LEMBERG4S AVALIKE SUHETE DIREKTOR

SA Terve Eesti on võtnud heaal-gatuslikult oma mureks ja südame-asjaks narkomaania ja HIV- alase ennetustöö tegemise. Kuna oleme üks suurimaid erakapitalil põhine-vaid tööandjaid Eestis ja meie töö-tajate tööspetsiifika on selline, et töötajad puutuvad oma töös pa-ratamult kokku ühiskonna sel-liste kihtidega, kelle seas narko-maania, HIV ja B-hepatiit on rohkem levinud kui keskmiselt, siis on meie töötajatel ka naka-tumisoht suurem, mistõttu ole-me tänulikud, et SA Terve Eesti meie poole pöördus.

Praegu käivad läbirääkimised, kuidas saaksime seda teemat integ-reerida turvatöötajate baaskoolituse programmi. Näeme, et peame oma ettevõtte töötajatesse rohkem panustama.

Kindlasti tahame oma töötajate-le selgitada, kuidas elada ja töötada koos juba nakatunud inimesega. Soov on lükata ümber müüte ja väärarusaamu, mis antud tee-maga seostuvad.

12 ettevõtte Ühiskondlik vastutus teemaleht

Olmejäätmed vajavad sorteerimistmillised on jäätmekäitluse mahud ja mahtude kasv viimaste aastate lõikes eestis?

TEKST: KALLE GRENTS

Jäätmekäitlus on laiem valdkond ja sinna alla liigitatakse ka kõik tööstustes ja energeetikas tekki-vad jäätmemahud, kuid siinko-hal toon välja mõned numbrid meie igapäevaste- ehk olmejäät-mete* mahu kohta. 2006. aas-tal oli Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmetel olmejäätmete teke ligikaudu 593 tuhat tonni, sellest mahust suu-deti umbes üks kolmandik taas-kasutada ja ülejäänud ladestati. Võrreldes aastaid 2001 ja 2006, on olmejäätmete maht kasvanud peaaegu 60%, mis on väga suur näitaja. Õnneks on viimastel aas-tatel jäätmemahtude kasvutem-po aeglustunud ja pidevalt on kasvanud ka liigiti kogutud jäät-mete osakaal, mis tähendab prü-gilasse ladestatavate jäätmete vä-henemist. Kui veel 2000. aastal

ladestati peaaegu kõik tekkinud olmejäätmed prügilasse, on täna asjad oluliselt edasi arenenud.

*Olmejäätmed — kodumaja-pidamisjäätmed ning kaubandu-ses, teeninduses või mujal tekki-nud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed (Jäätmesea-dus 28.01.2004)

Jäätmete sorteerimine. Kui oluline see on ja miks. Mi-da ja kui palju peaks sor-teerima?

Julgelt võib öelda, et jäätmete sorteerimine on ülioluline, sest kui jäätmed on juba kord kokku visatud, siis hilisem sorteerimine ei võimalda kindlasti nende taas-kasutamist ligilähedastes mahtu-des. Ühte konteinerisse kokku panduna halveneb materjalide kvaliteet, näiteks toidujäätmete-ga kokkupandud ajalehtede pa-kist ei õnnestu tõenäoliselt taas-kasutusse midagi suunata – veelgi hullem, see segu läheb prügilas-se ladestamisele. See tingib kas-vuhoonegaaside emissiooni suu-renemise, uue paberi saamiseks võetakse maha hulka metsa ja ku-lutatakse oluliselt rohkem ener-giat jt. ressursse.

Päris kõike ei ole siiski mõist-lik ja vajalik sorteerida, sest kõik ei ole ka taaskasutatav. Kuid on põhiliigid, mida sorteerima peab – eriti seoses 2008. aasta algusest kehtima hakkava sortimata jäät-mete ladestamise keeluga prügi-latesse – kindlasti tuleks sortee-

rida eraldi biojäätmed, paber/papp, pakendijäätmed (klaaspu-delid-purgid, tetrapakid, plas-tikpakendid, metallpurgid jms) ning järelejääv ongi sorteeritud olmejääde, mida võib saata prü-gilasse. Taaskasutusse suunata-vate jäätmete konteinerisse ei ole mõistlik panna väga määrdu-nud ja biojäätmeid sisaldavaid jäätmeid – kindlasti ei sobi ras-vased papptaldrikud paberijäät-mete kasti ning pooltäis jogur-tipakid või ketšupipudelid suu-davad ka rikkuda ära terve kon-teineritäie korralikke materjale.Ka patareid, akud, autorehvid, olmeelektroonika, vanad värvid ja teised ohtlikud jäätmed ei to-hi sattuda prügilasse, vaid tuleb ära anda selleks ettenähtud koh-tadesse (jäätmejaamad, ohtlike jäätmete ringid jt.) Millised kohustused ja eelised kaasnevad eratarbijale ja ettevõtjale tekkivate jäätmetega?

Kohustus on tekkinud jäätmed üle anda nõuetekohaselt ja vas-tavaid lubasid omavatele jäät-mekäitlejatele. Päris kindlasti ei või jäätmeid üle anda suvalise-le firmale või eraisikule, kellel puuduvad vastavate jäätmete-ga tegelemise load, sest jäätme-te üleandja vastutab sellisel ju-hul ka tekkida võivate tagajär-gede eest.

Huvitaval kombel võivad jäät-metega tõepoolest kaasneda ka mõned eeliseid või õigem oleks neid nimetada kulude kokku-hoiu võimalusteks. Lihtne tõ-de on see, et päev-päevalt suu-reneb rahaline kokkuhoid jäät-mete liigiti kogumisel – kõige suuremaks vaheks on sortimata jäätmete hindade tõus prügila-maksu näol ja kui on tegemist taaskasutusse minevate korra-likult sorteeritud jäätmetega, siis kujuneb arve suures plaanis äraveoteenuse hinnast (kahjuks küll mitte kõikide liikide osas).

Teadvustades täna sorteeri-mise vajalikkuse ja hakates te-gutsema, on tulemuseks ter-vem keskkond, samuti kulude kokkuhoid!

Ettevõttele, kus tekib suur-tes kogustes tootmisjääke, võib tekkida teatud tingimuste täit-misel materjalide üleandmisel isegi tulu.

Taaskasutusse suunatava-te jäätmete osakaal peaks aas-ta aastalt suurenema. Uus aasta võib tarbijale tuua olulise hin-natõusu sortimata prügile (see võib olla kordades), mis oma-korda tähendab sorteerimise populaarsuse tõusu ning suure-maid - kiiremaid arenguid selles valdkonnas.•

Vesi - Kas lõputu ressurss? Vesi on looduse vereringe, millega on seotud ena-mus inimtegevuse valdkondi. Tegemist on piiratud loodusvaraga, kuid ometi kasvab globaalne veetar-bimine iga aastaga 2-3 %.

TEKST: MEELIKE TAMMEMÄGIALLIKAS: REIGO MAROSOV, TAL-LINNA VESI AS

Paljud inimesed elavad riikides, kus on keskmised või suured vee-ga seotud probleemid. Iga päev peab miljard inimest tegema joo-givee saamiseks kolmetunnise jalg-simatka. Enamus neist inimestest on naised ja seega toimub veehan-kimine kirjaoskuse ja sellest sõltu-vate arenguvõimaluste arvel.Võib järeldada, et vesi on ressurss, mida peaksime säästma ja võimalikult kokkuhoidlikult tarbima.Eesti suurim veetarbija on Tallinn. Üle 90% Tallinna elanikest (Kesk-linn, Lasnamäe, Mustamäe, Põh-ja-Tallinn, Kristiine, Haabersti) saab oma joogivee Ülemiste Vee-puhastusjaamast, ülejäänud aga piirkondlikest puurkaevupumpla-test (Nõmme, Pirita, Merivälja).Vee tarbimine on võrreldes 1980. aastate lõpuga vähenenud ligi 3,5 korda. Seda peamiselt seetõttu, et tänaseks on suured tööstusettevõt-ted kas lõpetanud tegevuse või ko-linud linnast kaugemale, inimesed on muutunud keskkonnateadli-kumaks, vee hind on kallinenud ja maksta tuleb veemõõtja näidu järgi.

Samas on tänu inimeste kõrge-matele sissetulekutele suurenenud pudelivee tarbimine. Ülemaailm-selt jõudis pudelivee tarbimine 2004. aastal 154 miljardi liitrini, mis oli tervelt 57% rohkem, kui viie aasta eest. Isegi neis maades, kus kraanivesi on täiesti joogikõl-bulik, kasvab nõudlus pudelivee järele tohutult. Kuigi arenenud tööstusmaades toodetud pudeli-vesi pole pahatihti sugugi tervisli-kum kraaniveest, võib see maksta kuni 10 000 korda rohkem.

Umbes 40% pudeliveest basee-rub kraaniveel, sageli ainsaks erine-vuseks vaid lisatud mineraalid, mil-

le kasu tervisele pole täheldatud.

Mõjud keskkonnale

Kuid milline on pudelivee tarbi-mise hind keskkonnale? Kui kraa-nivett jaotatakse energiasäästliku infrastruktuuri kaudu, eeldab pu-delivee transportimine kaugete va-hemaade taha suurte koguste fos-siilse kütuse põletamist, mida ka-sutatakse ka vee pakendamisel. Igal aastal kulub plastpudelite tootmi-seks maailmas umbes 2,7 miljo-nit tonni plastmassi. Vastavalt uu-ringutele muutub prahiks näiteks 86% Ameerikas kasutatud veepu-delitest. Nendest vabanemine põ-letamise teel ei ole kindlasti mitte keskkonnasäästlik teguviis. Maha maetud veepudelitel kulub bioloo-giliseks lagundumiseks kuni 1000 aastat.

Alternatiivid

Vaieldamatult on puhas ja tasku-kohane joogivesi inimkonna tervi-sele elutähtis. Kuid pudelivesi po-le lahenduseks arenenud maades ega leevenda ka miljardite inimeste veepuuduse küsimust. Pikas pers-pektiivis tagaks turvalised ning jät-kusuutlikud veeallikad olemasole-vate veetöötlus- ja kanalisatsiooni-süsteemide täiustamine ja arenda-mine. Üheks ÜRO aastatuhande arengusuunaks keskkonna jätku-suutlikkuse osas on vähendada aas-taks 2015 veepuuduse

all kannatavate inimeste arvu poole võrra. Selle eesmärgi saavu-tamine eeldab aastas 15 miljardi dollari suuruse summa kahekor-distamist, mida praegu maailmas kulutatakse veevarustusele ja ka-nalisatsioonile. Kuigi see summa näib hiiglaslikuna, kahvatub see võrdluse kõrval, et igal aastal rai-satakse pudelivee ostmiseks 100 miljardit dollarit.

Mida saame koduses maja-pidamises vee säästmiseks ära teha?

Mõned tõigad kodusest veetarbi-misest, millele tasuks tähelepanu pöörataHammaste pesemine - 8 l päevasTualetis käimine - 25 l päevasVannis käimine - ca 130 l kordPidev kraani tilkumine – 82 l öö-päevas, 30 m3 aastas = 770 kroo-ni aastasPeenike nire kraanist – 820 l öö-päevas, 300 m3 aastas = 7700.-WC loputuskasti pidev voolamine – 8,2 m3 ööpäevas, 3000 m3 aas-tas = 76920.-

Tallinna Vesi AS soovi-tab tähelepanu pöörata ka järgmistele faktoritele:

Korras sanitaartehnika• Säästlikud kodumasinad• Vann vs dush • Veemõõtja kasutamine• Reovee kanaliseerimine• Kodukeemia mõistlik• tarbimine• Jäätmete sorteerimine• Krundisiseste torustike korras-•

hoidKastmisevee mõistlik • tarbimine•

Teadlikkuse kasv

Veevarude kahanemisest tingitud probleemid suurenevad iga aastaga. Loodusvara lõpptarbijani toimeta-mine muutub üha kulukamaks. Vee hind oleneb selle omadustest, defitsiitsusest ning ühiskonna ma-janduslikust olukorrast. Mida kok-kuhoidlikumalt soovime aga ma-jandada, seda enam tuleb vältida veekadusid. Tarbijate teadlikkuse-ga suureneb ka veeressursside op-timaalne säästmine. Selleks, et ini-mesi üha enam antud teemast tea-vitada, korraldab AS Tallinna Vesi igal kevadel ja sügisel avatud uste päevi, jooksuvõistlusi ümber Üle-miste järve, ekskursioone, inter-aktiivset veemängu lastele ning on õla alla pannud Paljassaare Rock-Fest üritusele. •

Uus märgistus toodeteleettevõtte vastutustundlikku käitumist näitab tu-gevasti see, kui toodete ja teenuste arendamisel ei unustata sotsiaalse mõju hindamist. oluline tooteinfo peab olema pakendilt hõlpsalt leitav.

TEKST: ANTI RONK

Uus märgistus põhineb toitainete soovitatava päevase tarbimise ko-gusel (Guideline Daily Amounts ehk GDA), aidates tarbijatel teha otsuseid oma igapäevase menüü

tasakaalustamiseks ning erinevate toiduainete kombineerimiseks. Tootjate algatust toetab ka Eesti Toiduainetööstuse Liit. „Meil on hea meel, et Coca-Cola on võt-nud initsiatiivi CIAA poolt loodud süsteemi tutvustamisel Eesti turul.

Oleme uue GDA-märgistuse eelis-test ja kasust tarbijatele teavitanud ka oma teisi liikmeid ning julgusta-me ka omalt poolt kohalikke toot-jaid ühinema rahvusvaheliste ette-võtete algatusega,” ütles Eesti Toi-duainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.

Tänu uuele märgistusele on soo-vitatavad päevased tarbimise kogu-sed hästi nähtavad: kui palju kalo-reid, suhkrut, rasva, küllastunud rasvhappeid ja soola võib inime-ne keskmiselt päeva jooksul tarbi-da, põhinedes 2000 kcal suurusel energiavajadusel.

„Märgistus võimaldab tarbijal

SINA – Suured IdeedNoorte Algatusel on uusnoorteprogramm, mis toetabkeskkoolinoori esimeste suurteideede teoks tegemisel. Loelähemalt www.sinanoored.ee

Uuskasutuskeskus avas suveluue kaupluse: aadressil Uus-Sadama 19-12. UK Sisustuspakub ligi 1000 ruutmeetriloriginaalset mööblit, millesarnast pole kusagil mujal janostalgilisi sisustuskaupu niikoju kui suvilasse.www.uuskasutus.ee

Noored Kooli: esimesed11 noort õpetajat alustasidseptembris Tallinna, Harjumaaja Tartu koolides.www.nooredkooli.ee

Terve Eesti Sihtasutuskoolitas suvel ning valmistab etteHIV-vastase ettevõtetekoalitsiooni loomist Eestis.www.terve-eesti.ee

OLE OSA MUUTUSESTHeateo Sihtasutus on alates 2003. aastast kaasa aidanud üle 10 sotsiaalse ettevõtmise arengule.Neist tuntumad on Uuskasutuskeskus,mis edendab säästvat tarbimist, ning haridusprogramm Noored Kooli. Meie ettevõtmisi ühendab see, et valime välja just need ideed jalahendused, milles näeme enim pikaajalist ühiskondlikku mõju. Eriline on ka viis, kuidas neid ellu viime – kaasame selleks püsivalt niirahalist toetust kui vabatahtliku töö kompetentsi. Kutsume ka sind olema osa muutusest ning aitama nõu ja jõuga kaasa sotsiaalseteettevõtete sünnile Eestis!

HAKKAPÜSITOETAJAKS

WWW

TOETA IGA KUU250-1000 KROONIGA

LOO PÜSIMAKSE ARVELE

SAADA OMA E-POSTIAADRESS JA ISIKUKOODTOETA@HEATEGU.EE

1.

2.

3.

221022367526

HAKKAVABATAHTLIKUKS

VAATA VABATAHTLIKUTEGEVUSE PAKKUMISI

SAADA CV JAMOTIVATSIOONIKIRIINFO@HEATEGU.EE

PANUSTA OMAOSKUSI HEADE IDEEDEELLUVIIMISEKS

1.

2.

3.

teemaleht ettevõtte Ühiskondlik vastutus 13

Milleks säästa energiat?inimese energiatarbimine on suurenenud seoses sooviga tõsta elukvaliteeti. majandus areneb end am-mendavate energiaressursside arvelt. Tulevikku silmas pidades on vajadus energia säästmise järele kasvava heaolu tingimustes paratamatu.

TEKST: RUTH RENTERALLIKAS: ARTUR BELAVIN, OSRAM

Kui loomuomaselt end ettevõtte suurepäraste tulemusnäitajate kes-kele ära unustada, sekkub arenenud ühiskonnas riiklik poliitika. Mida väiksemaks jääb olemasolevate ener-giavarude määr, seda olulisemaks muutub iga inimese energiasäästlik suhtumine ja omapoolne panus.

Säästlikke eluviise tuleks jälgida kõikjal – tööl, kodus ja puhkehetkel. Võimalusi kokkuhoiuks ei ole vähe ja valdkond on lai. Nii kodune ma-japidamine kui kontor võimaldavad kokkuhoidu mitmel erineval moel. Suhtumine võib olla säästlik erineva-

te kodumasinate ja kontoritehnika soetamisel, sisekliima, kütte, soojus-tuse, ventilatsiooni ning valgustuse sisseseadmisel. Ruumi energiasääst-lik kasutus tähendab, et sellesse in-vesteeritakse juba projekteerimisel. Lähtudes hoone konkreetsest asu-kohast ja väliskliimast, tuleks ehitise energiavajadus viia madalaimale või-malikule tasemele.

Üürnikuna on küttesüsteemi, seinte lisasoojustuse, akende ja us-te tihendamise ning vahel ka kodu-masinate valik juba ette ära tehtud. Teatud valikuvõimalused siiski jää-vad. Üks kiiremaid võimalusi ener-giasäästlikke tulemusi saavutada on valgustuse arvelt kokku hoides, mil-

lest annavad tunnistust väiksemad elektriarved.

Elementaarne peaks olema tulede kustutamine ajal ja kohas, kus neid tarvis ei lähe. Nii laua- kui laelam-bil on oma funktsioon, mille põleta-mine igal hetkel inimeste harjumusi arvesse võttes kriitilise pilguga hin-damist väärib. Kindlasti annab pare-maid valikuvõimalusi ka lamp, mille valgustusastet ja asendit on võimalik reguleerida. Kuid vähetähtis ei ole pirn, mis soklisse keeratakse. Tema võimsus peaks lähtuma vajadusest ja kohast – pööningule või keldris-

se võib kindlasti paigutada väikse-ma võimsusega pirni. Lisaks peaks igaühel tänapäeval olema võimalus soetada endale säästulamp. Tavali-ne hõõglamp muudab 95% elekt-rienergiast soojuseks ja vaid 5% val-guseks, mis teeb temast kokkuvõt-tes efektiivsema kütja kui valgusalli-ka. Kui aga iga eurooplasest tarbija eranditult otsustaks energiat säästva lambi kasuks, väheneks CO2 emis-sioon 57 miljoni tonni võrra aastas, mis oleks võrdväärne kõigi Hispaa-nia autode aastaks ajaks seismajät-misega.

Lisaks võimaldab uus valgus-tustehnoloogia inimese kohalole-ku suhtes tundlike sensoritega val-gusteid, mis teatud aja möödudes end ise välja lülitavad või on nen-de ajalist limiiti võimalik reguleeri-da. Taolised valgustid on efektiivsed kohtades, kus viibitakse lühikest aega, näiteks trepikojad, majaesine õu, esik või garaaž.

Kõige lihtsam ja odavam viis kõi-gil kokkuhoidu silmas pidada, on loobuda ebaefektiivsetest viisidest. Tihti lähtutakse oma tegevuses har-jumustest ja energiat säästev eluviis

lihtsalt „ei tule pähe”. Rõhutamaks energia säästmi-

se vajalikkust ning selle võimalu-si ja kasulikkust, alustab OSRAM nüüd laialdast ülemaailmset sääs-tukampaaniat. Kampaania keskmes on jääkaruperekond, keda kaitseb sümboolselt energiasäästlik lamp. Eelarvamused energiasäästlike lam-pide suhtes ei kao üleöö, alljärgne-valt toome välja 7 fakti säästulampi-de kohta mis aitavad mõista säästu-lampide vajalikkust:

-Säästulambid on saadaval igas suuruses, iga võimsusega ja kujuga: traditsioonilise hõõglambi ehk lam-bipirni, toru- või küünlakujulisena. Seega sobilikud kasutada erinevais kohtades.-Kiirsüttimistehnoloogia annab sisselülitamisel kaks korda rohkem valgust kui tavalised sääs-tulambid.

-Tänu elektroonilise ballasti sisse integreerimisele ei esine vilkumist

-Hinnavahe õigustab end kiires-ti. Säästulamp kulutab pea 80% vä-hem elektrit

-Tänu uuele säästulambile OS-RAM DULUX® EL DIM on OS-RAM ainus tootja maailmas, kes pakub reguleeritavaid säästulampe

-Säästulampide poolt antav val-gus sarnaneb tavalise elektripirni valgusega

-Säästulampide eluiga on vähe-malt 15 000 tundi •

Vee-mäng lastele

ALLIKAS:REIGO MAROSOV, TALLINNA VESI AS

Interaktiivse veemängu „Rändur Tilk“ näol on tegemist algklassi-des õppivatele 6-9 aastastele las-tele mõeldud veeringest lihtsus-

tatud ülevaadet omava õpitark-varaga. Kuna pildimaterjaliga õppematerjalil on lastele oluliselt suurem mõju kui lihtsal tekstil või loengul, siis kinnistuvad vee-mängu kaudu kogetud uus in-fo ja teadmised lastes paremini. Selle tulemuseks on keskkonna-teadlikum õpilane, kelles on ker-gem äratada huvi meid ümbrit-seva looduskeskkonna vastu.

Mäng on ülesehitatud selliselt, et ükshaaval läbitakse vee ring-luse erinevaid etappe, kus laps õpib looduskeskkonda tundma põhjus-tagajärg meetodil. Peale

igat etappi antakse lapsele lühi-ke ülesanne äsja teada saadud in-fo kohta.

Mängu keskmeks on veetilga-poiss Rändur Tilk, kes jutustab, kuidas vesi looduses ringleb ja linlasteni jõuab ning kuidas ka-sutatud vesi uuesti puhtaks saab ja tagasi loodusesse juhitakse. Lisaks sisaldab mäng näpunäi-teid, kuidas säästa vett ja käituda keskkonnasõbralikult.

„Rändur Tilk“ õpetab lap-si suuremat tähelepanu pööra-ma looduskeskkonna kaitsele – joogiveeallikate kaitsele, mage-

veevarude vähesusele, tööstuse ja inimtegevuse sh kodukeemia mõjule jms. Antakse ka lihtsaid ja õpetlikke näpunäiteid, mida iga inimene ise looduskeskkon-na kaitseks teha saab.

Peamiseks eesmärgiks on kesk-konnasõbralikkuse suurendami-ne - lisaks veeringi tutvustami-sele käsitleb Veemäng ka mage-veevarude nappuse, veesäästmise vajalikkusse, veevarude hoidmi-se ja kaitsmisega seotud teema-sid. Õpetatakse ka seda, kuidas saab loodusreostust ära hoida.

Kõik need teemad kokku ai-

tavad tõsta laste keskkonna-teadlikkust juba varases koolieas ning avaldavad kaudset positiiv-set mõju looduskkeskkonna sei-sundile.

Veemäng salvestatakse DVD plaadile ja seda jagatakse tasuta koolidele üle Eesti. Hiljem on kõikidel huvilistel võimalus vee-mäng tasuta allalaadida ASi Tal-linna Vesi koduleheküljelt.Lisaks mängule sisaldab kooli-des levitatav DVD juhiseid ning ülesandeid, mis veeringe tutvus-tamisel õpetajate tööd oluliselt hõlbustavad.•

kiiresti ja arusaadavalt saada kogu vajamineva teabe toote kohta. Pa-kendi esiküljel on informatsioon kalorite hulga kohta portsjonis ja protsendid päevase tarbimise soo-vitatavast kogusest. Tagaküljel aga teave erinevate toitainete kohta,” lisas Laaneots selgituseks.

Eesti toitumisekspert Mai Ma-ser tervitab algatust ning on nõus-tunud tootjaid aitama uue süstee-mi rakendamisel Eesti turul.

„Praegu ei pööra inimesed pii-savalt tähelepanu pakenditel ole-vale toitumisalasele teabele, samu-ti on paljudel raskusi sellest arusaa-misega. Näiteks Eesti Haigekassa poolt 2006. aastal tellitud ülerii-giline elanikkonna uuring näitas, et 64% Eesti inimestest ei pööra üldse või pöörab väga vähest tähe-lepanu tooteetikettidel olevale in-formatsioonile. Uus märgistussüs-teem võimaldab toitumisalasest teabest paremini aru saada, aidates inimestel teha informeeritud vali-kuid igapäevase menüü tasakaalus-tamiseks,” rääkis Maser.

Coca-Cola eestvedamisel on loo-dud ka spetsiaalne veebilehekülg www.gdainfo.ee, kust soovijad saa-vad igakülgset infot uue märgistus-süsteemi osas.•

Inimeste mõtteviisi ja tõekspidamiste pidev muutumine TEKST: HEIKI MÄNNIKALLIKAS: AKU SORAINENSORAINEN

Kuidas käituda

Olgugi, et ettevõtte sotsiaalse vas-tutuse kontekstis räägitakse sageli hoolivast suhtumisest looduskes-konda ja kultuurisponsorlusest, al-gab see enekõike suhtumisest oma meeskonda. Nii nagu tavakodani-kelt eeldatakse vastutustundlikku suhtumist seadustesse ja riiki, on sageli eeskujunäitajaks just riik ja tööandjad, moodustades ettevõttes töötava personali ümber kogukon-na, kellest hoolida ja milles töötaja sageli kõige rohkem oma ajast vii-bib. Miniatuurse riigina riigis lasub igal ettvõttel leivaisa rolli kandev vastutus, mida ei ole võimalik saa-vutada ei ümbrikupalku makstes

ega firmast läbivoolavat tööjõudu ükskõikselt kultiveerides. Igandiks muutuv väljend, et asendamatuid inimesi pole olemas, on hakanud asenduma personali arendamisega läbi igaaastaste regulaarsete kooli-tuste aga ka personali tervise ees-ti hoolitsemiseks spordiboonuseid pakkudes või töökohtade ergonoo-milisuse eest seistes. Oluline roll on töökohal kanda töötaja perekonna ees, kuna just perekonna suhtumi-sest ja tunnustusest sõltub töötaja pingevaba töösuhte võimalikuks saamine.

Ilma heade kliendisuheteta pole ka konkurentsivõimet

Ettevõtte sotsiaalse vastutuse mõt-teviisi tunnetamine on süvenenud eeskätt tänu suurenevale konku-rentsile. Seetõttu on oluline sil-

mas pidada, et iga ettevõtte jaoks on tähtsal kohal eetiline suhtumi-ne oma klientidesse. Välja paistab see olukordades, kui ettevõte ei saa klienti aidata kuna valdkond on võõras või põhjustaks huvide konfilikti. Kuna enamik ettevõtete tegevusi on seotud ettevõtet ümb-ritseva partnerite võrgustikuga, on väärt oskus õigel hetkel klient vas-tava koostööpartneri juurde suuna-ta. Olgugi, et ettevõtete kohustu-sed kliendi kui teenuse tarbija ees on seadustega reguleeritud, ei pii-sa sageli pelgalt tarbija põhiõigus-te tagamisest, vaja on eetiliste nor-mide oskuslikku tõlgendamist ja ühistest väärtustest kinni pidamist. Sõltuvalt firma tegevusalast võib see tähendada normide järgi klien-di valimist, keda teenindada - puu-tume sellega kokku erinevais, en-nekõike õigusvaldkonnas, kus tee-nust pakkuvale firmale on ärieeti-liselt oluline, kellele teenust pak-kuda.

Jätkusuutlikkuse aluseks on õiglane ja hooliv suhtumine

Iga ettevõtte annab oma tegevu-sega panuse ühiskonna tasakaalus-tatud ja jätkusuutlikku arengusse - olgu see siis positiivne või negatiiv-

ne. Lihtsamaid võimalusi hea ees-kuju loomiseks on mitte ainuüksi läbi sponsorluse, vaid ka läbi mõ-testatuma tegevuse. Selleks võivad olla stipendiumid, praktikakohta-

de loomine, jms. Praktikakohtade loomine ei tähenda firmale suurt investeeringut, andes ainukordse ettekujutuse praktikandile sellest, kuidas profid töötavad. •

14 ettevõtte Ühiskondlik vastutus teemaleht

Fookus töötajaleenamik juhte teab, et firma suurim vara on tema personal. Tegelikkuses peetakse sageli esmatähtsaks efektiivsust ja kulude minimeerimist, unustades, et just oskuslik personalijuhtimine aitab tagada ettevõt-te tulemuslikkuse ja konkurentsivõime.

TEKST: MARVI KAIVO, MARI-LIIS HELVIKALLIKAD: PAULIG BALTIC ASwww.JUHTIMINE.EE

Jack Welch, üks tuntumaid USA tippjuhte, on öelnud: “Äris on kolm põhinäitajat - klientide ra-hulolu, töötajate rahulolu ja ra-

havoog.” Paljud uuringud tõesta-vad, et mida paremini koheldakse töötajaid, seda edukamaks muu-tub ettevõte. Samas, personaliga

otseselt seotud näitajaid nagu os-kused, hoiakud, loovus, arengu- ja kohanemisvõime, bilanssi kirjuta-da ei saa .

Personalipoliitika eesmärk on hästitoimiva personali ligimee-litamine ja arendamine ning hea tööjõu hoidmine. Töötajate juh-timise tegevusstrateegia kujundab

ja peegeldab otseselt ettevõtte kul-tuuri ehk „kuidas tegutseme meie” ja väljastpoolt vaadatuna, “kuidas tegutsevad nemad”.

Hästitoimivate ettevõtete hul-ka kuulub kindlasti ka aktsiaselts Paulig, kus juhtkond lähtub tead-misest, et firma suurim vara on te-ma personal. Töötajaskonna ku-jundamisel on lähtutud hoolikast töötajate valikust, järjepidevu-sest, palga- ja motivatsioonisüs-teemist, koolitus-ja karjäärijuhti-misest. Turundusjuhi Siivi Hintsi sõnul sarnaneb nende perefirma heale perekonnale, kus töötaja-te väärtustamine on oluline. Käib ju kogu töö küll ettevõtete vahel, kuid inimeste kaudu. Kogu perso-nalipoliitika pärineb Soome kont-sernist ja tugineb sealsele kogemu-sele. Loomulikult on erinevate rii-kide tööjõuturu arengutase erinev, kuid väärtused on riikidest sõltu-mata samad. Pauligi Balti regiooni juhi Tambet Hooki sõnul ei näi-

ta inimese töölesobivust ainult suurepäraseid oskusi kajastav CV,

vaid samuti see, kas inimene jagab samu väärtusi ja hoiakuid mis et-tevõtegi. Ta rõhutab, et firma ei hakka töötaja väärtushinnanguid muutma - talle leitakse sobiv töö kohale, kuhu ta oma omaduste poolest kõige paremini sobib.

Tambet Hook hindab Pauligis kõrgelt ka usaldatavust ja austust töötaja vastu. Kui näiteks uus ini-mene tuleb ettevõttesse tööle, siis usaldatakse teda antud volituste piires. See välistab olukorra, kus inimene ei saa ega julge end täies-ti avada, sest kardab teiste tööta-jate reaktsiooni või tunneb, et te-masse ei usuta. Et uus töötaja end ise kindlamini tunneks, on Pau-ligis sisse viidud sisseelamisprog-ramm. See on nädalane periood, mil töötaja tutvub kõikide osa-kondade tööga ja toimimise põ-

himõttega. Täiesti iseenesestmõis-tetavalt tekib probleeme ka staa-

žikatel töötajatel. Hintsi sõnul on esimene inimene, kelle poole mu-rega pöörduda, vahetu ülemus. „Avatus on üks meie põhiväärtu-si,” lisab ta ning meenutab kui-das tema aastaid tagasi Pauligisse tööle tuli. „Mind panid imestama mitmed asjad, näiteks olid kollee-

gide kabinetiuksed alati lahti, või-sin igal hetkel nende käest tekki-nud probleemi puhul nõu küsi-da,” räägib Siivi Hints tänaseks iseeneseksmõistetavaks saanud ja võib-olla esmapilgul pisiasjadena näivatest detailidest. Pisiasjad po-le aga kunagi väikesed.

Töötajasõbralikkus ei tähen-da üksnes korralikku töötasu. Me võime oma töö eest küll head pal-ka saada, kuid kui töötaja ei tun-ne ennast vajaliku ja emotsionaal-selt toetatuna, kaob üsna varsti ka töötahe ja motivatsioon. Pauligis on välja töötatud preemiate ja soo-

dustuste süsteem. Põhitöö kõrvalt on võimalik kaasa lüüa erinevates rahvusvahelistes projektides, mis välistavad töö muutumise ükslui-seks. Samuti saab ettevõttesiselt liikuda erinevatele ametikohta-dele. Ühise peretunde loob kom-penseeritud lõunasöök, võimalus

sportida ning tervistavate teenus-te ostmisel saadav hüvitis.

Organisatsiooni kultuuri pee-geldavad lisaks eelnenule ka tra-ditsioonid .Pauligis on selleks fir-masisesed jalgrattamatkad, mis alates 1995.aastast on kujunenud üheks Pauligi-suve suursündmu-seks.Tänapäevase eduka ettevõtte võt-mesõnaks on suhtumine. Toetav suhtumine klientidesse, kolleegi-desse ja koostööpartneritesse loob töökeskkonnas miljöö, mis on hindamatu väärtusega emotsio-naalselt turvaline ja innustav. •

Personalipoliitika eesmärk on

hästitoimiva personali ligimeelitamine

ja arendamine

ning hea tööjõu hoidmine.Töötajasõbralikkus ei tähenda

üksnes korralikku töötasu.

Tänapäevase eduka ettevõtte

võtmesõnaks on suhtumine.

teemaleht ettevõtte Ühiskondlik vastutus 15

Ettevõtja edukus sõltub tulevikus üha enam vastutus tundlikust käitumisest elades ühiskonnas, kus säästev areng on jätkuvalt tõusvate prioriteetide esireas, ei saa me üle ega üm-ber ka säästvast tootmisest. selle jaoks, et areneda, peame ka tootma - et elada peame ehitama.

TEKST: HEIKI MÄNNIKALLIKAS: VIKTOR VALKIAINENMAxIT ESTONIA AS

Kui kunagi oli igas külas oma pot-tsepp ja müüriladuja, kes oma töö-de kvaliteedi eest küla püsiasuka-na julgelt eluaegse garantii võisid anda siis kehtib sama ka tänapäe-va ühiskonnas. Küla on tõsi küll, asendunud linnadega, pottsepad ja

ehitusmeistrid suurfirmadega ning jäänud on ka vastutus, ilma milleta ei ole tulevikku. Igasuguse tootmi-sega ekspluateerime me keskkon-da, tekitades jäätmeid ja kahjusta-des looduse infrastruktuuri. Tule-vik aga eeldab säästvat suhtumist looduskeskkonda ja loodusvara-de säästlikku kasutamist tagamaks inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud res-

sursid. Pideva arengu eelduseks on kiirendatud tootmisprotsessid. Kui kunagi võis hoole ja armastu-sega valmistatud tellisepartii toot-mine aega võtta, koos kõige selle juurde kuuluvate kuivatus ja põ-letusprotsessidega, terve aasta, siis tänapäeva kiireltareneval ehitus-turul on need ajamahud kordades tehislikult kiirendatud. Veest, lub-jast ja tsemendist ise kokkusegatud segudki on vahetanud koha mood-sates tehastes valmissegatud kuiv-segudega, kasutades ära inimeste mugavust osta poest täpselt nii-palju segu kui vaja, et lisada vaid vett ja olla kindel, et ka kvaliteet on ühtlane ning materjal püsiv ja ilmastikukindel.

Kokkuhoid läbi ümbertööt-lemise ja taaskasutamise

Lisaks kohaliku tooraine baa-sil looduslike ehitusmaterjalide tootmisele on üheks säästva aren-gu edasiviivaks jõuks ka taastoot-mise kultuuri edendamine, mis-läbi tähtsustuvad ka materjalide taaskasutuse tehnoloogiad. Po-le kahtlust, et tänapäevalgi võib veel Eestis leida nii mõnegi va-remetes vana hoone, mille ehi-tamiseks kasutatud kive edukalt uue maja ehitamisel ära on või-malik kasutada. Kui need on ju-ba esimed 100 aastat vastu pi-danud, siis peavad need ka järg-mised 100. Samas ei saa maini-mata jätta ka moodsamad toot-misprotsessid, mis võimaldavad näiteks kergkruusast valmista-tud elemente ümbertöötlemise järel taas kasutusele võtta. Kii-restiarenevad trendid on ka jäät-mete ümbertöötlemine ja ohtli-ke jäätmete ärakasutamine oma tootmisprotsessides. Alahinnata ei maksa fakti, et iga jääde sisal-dab endas energiat, mida mille-gi kütmiseks või kuumutamiseks

edukalt ära on võimalik kasuta-da. Kui täna on võimalik loom-setest jäätmetest valmistatud oht-likku kondijahu kergkruusa sula-tusahjus tuhande kraadi juures olematuks muuta siis tähendab see energiakokkkuhoidu. Iga et-tevõtte eesmärk ja vajadus on lä-bi uute tehnoloogiate kasutusele-võtu konkurentsis püsida. Seetõt-tu võikse iga vähegi innovatiivse mõttelaadiga juht selle peale juba tootmisse investeerimise algstaa-diumis mõtlema, et kavandatav rahamasin ka moraalselt või eeti-liselt end ühiskonna ees kuidagi-gi õigustaks.

Ettevõtte sotsiaalsest pa-nusest sõltub kogukondlik rahulolutunne

Kui esimene kokkupuude loodu-sega tekib ehitusmaterjali tootes ja sealt edasi seda ehitusplatsil ka-sutades, siis kõige suuremat mõ-ju avaldab hoopis lõpptulemus inimeste elukeskkonnana, mida omal nahal saavad tundma haka-ta inimesed, kes loodud produktis elama või töötama hakkavad. Rää-

kimata mõjust, mida põhjustab te-hismaterjalide kasutamine ökoloo-gilise keskkonna säilimisele, sõltub sellest eelkõige inimeste tervis. Li-saks sellele, et ettevõtte tegevused peaksid põhinema rahvusvaheliste ISO 9001 ja ISO 14001 standardi-tel, on oluline roll ka ettevõtte sot-siaalsel vastutusel. Töötervishoiu- ja ohutusalases tegevuses on või-malik püüelda avariide, vigastuste ja kutsehaiguste nullriski poole lä-bi pidevate koolituste ja ennetus-tegevuse. Ettevõttele, tähendab standardite vastavuses tegutsemi-ne kahtlemata küll lisainvesteerin-guid, kuid vastutasuks annab see positiivselt tunda kõrgemas efek-tiivsuses. Ettevõtte sotsiaalne vas-tutus peaks algama mõtteviisist, et ettevõte otsustab vabatahtlikult anda oma panuse ettevõttest sõltu-vate inimeste kohaliku kogukonna heaks. Panustamist kohaliku kul-tuurielu edendamisesse ei reguleeri ükski standard, kuid enim tähen-davad taolised teod näiteks just maapiirkondadele, kus ettevõtete hea suhtumine oma töötajatesse annab eriti hästi kogukonna mik-rokliimas tunda annavad. •

16 KAASAEGNE KONTOR TEEMALEHT

veegaelu

Loome puhta veega

parema elu

www.tallinnavesi.ee

Ettevõtte ühiskondlik vastutus tänapäeva muutuvas majandus-olukorrascsr on muutumas aina olulisemaks ja kõik ettevõtted peaksid sellele mõtlema. ühiskond peab mõistma, et senine globaalne areng ei ole jätkusuutlik, vaja on radikaalsemaid tegusid keskkonna ja inimõiguste alal.

TEKST: MARIEL GREGOR

”Iga ettevõtlusliik koormab ühis-konda ja seetõttu peaksid ettevõt-ted mõtlema, kuidas omapoolselt midagi tagasi anda,” leiab The Body Shop-i pressiesindaja Peke Eloranta. ”Vastavad seadused ja piirangud kehtestatakse alati lii-ga hilja ja nendest üksi ei piisa, et maailm oleks ka järeltulevatele põlvedele elamiseks hea koht.”

Eloranta sõnul on üheks nende eesmärkidest ka ühiskonnas CSR-i propageerimine. Valdkonnad, kus osaletakse on väga erinevad. Ollakse pühendunud ühiskondli-

ku ja säästva arengu edendamise-le ja võideldakse keskkonnakaitse ja inimõiguste eest, loomkatsete läbiviimise vastu kosmeetika-tööstuses. Samuti on näiteks klii-masoojenemise valdkond, mille suhtes tahetakse midagi ette võt-ta. Sama oluline kui ülla eesmär-gi nimel raha kogumine, on et-tevõttele inimeste teavitamine ja soov olla teistele teerajajaks pare-ma ühiskonna poole.

Siinkohal sobib näiteks tuua osalemine ”Kui armastus teeb haiget” kampaanias, mis jõudis kindlasti paljude tavainimesteni.

”Peata koduvägivald” oli osa

The Body Shop-i rahvusvaheli-sest ”Stop Violence In the Ho-mes” kampaaniast, mis toimus rohkem kui kahekümnes riigis üle maailma. Kampaania üheks peaeesmärgiks oli justnimelt tõs-ta inimeste teadlikkust koduvägi-valla osas ning murda sellega seo-tud eelarvamusi ja nendega kaas-nevat vaikimist.Eestiski on tehtud erinevaid sot-siaalprojekte ja tundub, et ühis-kondlik aktiivsus ettevõtetes kas-vab.

See on tingitud noore ühiskon-na ja ettevõtluse kiirest arengust. Samuti elavneb sotsiaalprojekti-de turg, kus reklaamiagentuurid ja turundusfirmad võitlevad Eu-roopa Liidust laekuva toetusra-ha nimel. Kahjuks jääb tihtipea-le mulje, et meie ettevõtete vastu-tustunne avaldub vaid logo näol erinevates sotsiaalprojektides või toetuskampaaniates. Samas kar-dab Eloranta, et siinse majandus-olukorra langus paneb firmad säästlikumale režiimile, mis omakorda jätab nn pehme-mad väärtused tahaplaanile.

CSR ja raha –vaenlased või liitlased?

”Kahe otsaga asi,” mõtiskleb Elo-ranta ja lisab, et maksimaalse ra-

halise kasumi taotlemisel sageli unustatakse CSR ja suunatakse kõik ressursid pelgalt kasumi tee-nimisse. Globaalses majanduses on konkurents nii tugev, et ena-masti täidetakse vaid minimaal-sed moraalsed ja ühiskondlikult kasulikud normid ja muule ei pühenduta. ”Samas, ilma rahata on suuri hea-tegusid raske teha.” Kui ettevõtte rahalised ressursid põhivajaduste täitmiseks on piisavad, siis mõel-dakse ka laiemalt ning käitutakse vastutustundlikumalt.

Miks peaks üks ettevõtte CSR-iga tegelema?

”Kui räägime CSR-st ehk ühis-kondliku ja säästva arengu eden-damisest, inimlikkusest ja kesk-kondlikust ning ököloogilisest jätkusuutlikkusest, siis tegelikult räägime tervest mõistusest,” leiab Eloranta. Tema sõnul käitub inimkond mõtlematult nii indi-viidi tasandil kui ka ettevõtjana. ”Peaksime kasutama tunduvalt rohkem ressursse suutmaks täita inimkonna praeguseid vajadusi ilma tulevaste sugupõlvede või-malusi vähendamata.”

CSR võib olla ettevõttele kasu<egutsemine olla firma töö-tajatele ainulaadne võimalus

ühiskonda oma panus anda, omal algatusel nad seda ehk ei teeks. Kindlasti on antud teema täna-päeval ka lihtsalt populaarne ja mõjub positiivselt firma imago-le.

Hea näide eetilisest ettevõttest on ettevõtja, kes läbi äritegevu-se teavitab oma kliente, koostöö-partnereid ja töötajaid ühiskon-na kitsaskohtadest, püüdes ka ise midagi reaalselt ära teha.•

Ettevõttedaugustis 2007 koostas eesti kaubandus-Tööstuskoda raamatu ”näiteid eesti ettevõtete ühiskondlikult vas-tutustundlikest tegevustest”. raamatus on näiteid üle 70 eesti ettevõtte vastutustundlike tegevuste kohta.kaubanduskoja ideega, hakata eestis enam propagee-rima ärieetikat ja vastutustundlikku ettevõtlust, on ühinenud üle 70 ettevõtte.

ALLIKAS: PIRET SALMISTUTURUNDUSJUHTEESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA

A. Le Coq ASABB AS Advokaadibüroo Kadak & Part-nerid OÜ Advokaadibüroo Sorainen Law Offices OÜ ÅF-Estivo AS Arctic Finland House OÜBaltiklaas AS Bossa Teeninduse AS Bussireisid OÜ Coca-Cola HBC Eesti ASDet Norske Veritas Eesti OÜ Dimela ASEesti Ehitus AS

Eesti Energia AS Elcoteq Tallinn ASEmpteezy Baltic OÜ EMT AS Estiko-Plastar AS Estko AS Falck Eesti AS Frens AS Geometria OÜ Grundfos Pumps Eesti OÜHansab ASHansapank ASHobbiton OÜIB Krates OÜIn Nomine OÜJaanioja Mõis OÜ K & M Projektbüroo OÜKAEFER Isolatsioonitehnika OÜ KalevVesi OÜ KLG Eesti AS

Kliko OÜ Krimelte OÜ Lennuliiklusteeninduse AS Lincona Konsult AS Lindström OÜ maxit Estonia AS Microsoft Eesti OÜ NT Logistika AS Peri AS Põltsamaa Felix ASRadisson SAS hotell Ragn-Sells AS Rakvere Lihakombinaat AS Rautakesko ASSaku Õlletehase AS Salvest AS Sampo Pank ASSEB Eesti Ühispank ASSchöttli Keskkonnatehnika AS Zebra Infosüsteemid AS - IT

Tallinna Kaubamaja AS Tarkon ASTartu Maja Betoontooted AS Tavid AS Teede REV-2 ASTNT Express Worldwide Eesti AS Triip AS Uvic AS VarmaPartner OÜVastus OÜ Veetka Talu Metsamoori Perepark Viking Window ASViru Kalatööstuse OÜVKG Oil ASWOW Events OÜ Wõro Kommerts AS Ühendus Humana EstoniaÜhinenud Ajakirjad AS YIT Ehitus AS

16 ettevõtte Ühiskondlik vastutus teemaleht