tehniline abi keskkonnasaaste vÄhendamiseks ahtme soojuselektrijaamas … · 2014. 2. 10. ·...

Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300 , e-post [email protected]

Tellija Ramboll Eesti AS Töö nr 7024

TEHNILINE ABI KESKKONNASAASTE VÄHENDAMISEKS

AHTME SOOJUSELEKTRIJAAMAS KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Juhtekspert: Karl Kupits

Tallinn 11.2007

Tehniline abi keskkonnasaaste vähendamiseks Ahtme SEJ-s KMH aruanne AS MAVES

SISUKORD 1 Kokkuvõte...............................................................................................................................4 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................6

2.1 Arendaja, otsustaja, ekspert, asjast huvitatud isikud.......................................................6 2.2 KMH algatamine ja avalikustamine................................................................................7

3 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .........................................................................8 3.1 Informatsioon arendaja kohta..........................................................................................8 3.2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus......................................................................8 3.3 Oodatav tulemus..............................................................................................................9

4 Mõjutatava keskkonna kirjeldus........................................................................................10 4.1 Asend.............................................................................................................................10 4.2 Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslik ülevaade...................................................................10 4.3 Tuhaväli.........................................................................................................................11

4.3.1 Põlevkivi omadused ..................................................................................................11 4.3.2 Tuha omadused .........................................................................................................11 4.3.3 Vee ringlus tuhaväljal ja vee kogus...........................................................................14 4.3.4 Tuhavälja vee kvaliteet..............................................................................................17

4.4 Pinnaveekogud ..............................................................................................................19 4.4.1 Paiknemine ................................................................................................................19 4.4.2 Loodusliku pinnavee seire ja kvaliteet ......................................................................20

4.5 Geoloogia ja hüdrogeoloogia ........................................................................................23 4.5.1 Geoloogiline ehitus ...................................................................................................23 4.5.2 Põhjavee seire ja kvaliteet .........................................................................................24

4.6 Tundlikud alad ja tähtsad objektid ................................................................................25 4.7 Maastik ..........................................................................................................................26

5 Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus ....................................................28 5.1 Alternatiivide kirjeldus..................................................................................................28

5.1.1 Alternatiiv 0 - Ala hülgamine....................................................................................28 5.1.2 Alternatiiv 2 - Ladestu sulgemine ja katmine vastavalt standardlahendusele...........28 5.1.3 Alternatiiv 1 - Tuhavälja sulgemine ja korrastamise optimeeritud lahendus............29

5.2 Tuhavälja sulgemise tingimused ...................................................................................33 5.2.1 Sulgemise olemus......................................................................................................33 5.2.2 Veekäitluse probleemid.............................................................................................33

6 Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnev keskkonnamõju ning leevendusmeetmed.......................................................................................................................35

6.1 Ladestu korrastamise võimalikud mõjud ......................................................................35 6.1.1 Põhjavesi ...................................................................................................................35 6.1.2 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad.........................................................35 6.1.3 Õhu saaste .................................................................................................................36 6.1.4 Maastikuilme ümberkujunemine ja maakasutus .......................................................37

6.2 Vee neutraliseerimisviisi valimine ................................................................................38 7 Vastavus planeeringutele ja õigusaktidele.........................................................................40 8 Alternatiivide võrdlemine ...................................................................................................42

Tallinn 11.2007 2


9 Loodusressursid ...................................................................................................................44 10 Seire.......................................................................................................................................45 11 Ülevaade üldsuse arvamusest ja puuduvast informatsioonis ..........................................47 12 Kokkuvõte hindamistulemustest ........................................................................................48 LISA 1 KMH programmiga seonduv .................................................................................49

Lisa 1.1 KMH programm....................................................................................................49 Lisa 1.2 KMH programmi avaliku arutelu protokoll ..........................................................54 Lisa 1.3 KMH programmi ettekanne ..................................................................................56 Lisa 1.4 KMH programmi heakskiitmine ...........................................................................59

LISA 2 KMH aruande avalikustamisega seonduv ............................................................61 Lisa 2.1 Avaliku arutelu protokoll ......................................................................................61 Lisa 2.2 KMH aruande avaliku arutelu ettekanne...............................................................62

JOONISED Joonis 1 Ahtme SEJ tuhavälja asukoht .........................................................................................10 Joonis 2 Tuha transpordivee ringluse põhimõtteline skeem .........................................................16 Joonis 3 Veeproovivõtu kohad tuhaväljal .....................................................................................18 Joonis 4 Tuhavälja ümbritsevad pinnaveekogud ..........................................................................20 Joonis 5 Ahtme SEJ heitvee väljalask ja seirepunktid ..................................................................21 Joonis 6 Ahtme tuhavälja ümbruse põhjavee seire puurkaevud ...................................................25 Joonis 7 Tundlikud alad ja kaitsealused objektid..........................................................................26 Joonis 8 Tuhavälja ala 20. sajandi keskel. ....................................................................................27 Joonis 9 Tuhavälja sulgemine vastavalt õigusaktides toodud standardlahendusele .....................29 Joonis 10 Ülevaade ladestu sulgemise optimeeritud lahendusvariandist......................................32 Joonis 11 Kavandatavate seirepunktide asukohad ........................................................................46

TABELID

Tabel 1 Tuha mineraalse osa keemiline koostis............................................................................12 Tabel 2 Tuhavälja vee analüüsi tulemused 2002. aastal (TerrAttesT)..........................................18 Tabel 3 Leelisvee pH alandamiseks kasutatavad võimalikud reagendid ......................................33 Tabel 4 Võimalikud soolad erinevate reagentide puhul................................................................34 Tabel 5 Alternatiivide punktid vastavalt kriteeriumitele...............................................................42 Tabel 6 Kriteeriumite kaalumine...................................................................................................42 Tabel 7 Alternatiivide paremusjärjestuse leidmine.......................................................................43

FOTOD

Foto 1 Selitusvee e. settebassein ...................................................................................................15 Foto 2 Nõrgvee bassein .................................................................................................................15 Foto 3 Lubja sete Rausvere jõe sängis nõrgvee basseini lähedal..................................................16 Foto 4 Neutraliseeritud vee kraav .................................................................................................22 Foto 5 Neutraliseeritud vee kraav ja eesvool ................................................................................23 Foto 6 Vaade tuhavälja kõrgeimast punktist edela suunas............................................................27 Foto 7 Ahtme SEJ tuhavälja haljastatud osa 2007. a kevadel.......................................................31

Tallinn 11.2007 3


1 KOKKUVÕTE

Eesti on Euroopa Liidu uus liikmesriik. Eesti Vabariigi Valitsuse üheks oluliseks ülesandeks on saavutada vastavus erinevate EL direktiividega ning Eesti õigusaktidega. Vastavalt Jäätmeseaduse § 131 peab prügila vastama kehtestatud nõuetele 2009. aasta 16 juuliks või olema samaks ajaks jäätmete ladestamiseks suletud. Prügila, mis on jäätmete ladestamiseks suletud, peab olema nõuetekohaselt korrastatud hiljemalt 2013. aasta 16 juuliks.

Sellest tulenevad kaks eesmärki:

• vähendada reostusohtu Ahtme tuhaväljalt põhja- ja pinnaveele ning õhule;

• pakkuda välja prügila sulgemise optimaalne tehniline lahendus järgides Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides esitatud sulgemise nõuete leevendusvõimalusi.

Oodavalt pärast Ahtme soojuselektrijaama tuhavälja korrastamist on piirkond muudetud ohutuks alaks, kust tulevikus ei toimu olulist põhjavee ega pinnavee reostumist ning tolmu levikut ümbrusesse.

Uurimispiirkond asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Kose küla lähistel. Ladestu pindala on 88 ha.

Põlevkivituhk on ohtlike jäätmeliik (põlevkivikoldetuha kood 10 01 97 ja põlevkivilendtuha kood 10 01 98). Looduslikule keskkonnale avaldab mõju tuha hüdrotranspordiga kujunev leeliseline vesi.

Elektrijaamade kateldest saadav põlevkivituhk iseenesest loodusele kahjulik ei ole. Seda on tõestanud arvukad uurimised ja näidanud tuhaväljade iseeneslik kattumine aja jooksul taimestikuga. Tuhaväljade keskkonnaohtlikkuse peamiseks põhjustajaks on tuha transpordis tekkiv kõrgelt leeliseline vesi. Tegemist on tsirkuleeriva veega, mille koostis on kujunenud aegade jooksul süsteemis ringleva vee korduval kokkupuutel tuhaga. Tuhavees leiduvad ioonid on põhiliselt samad, mis ka looduslikus vees. Probleeme tekitab vee kõrge pH (12-13).

Tööstusprügila jääb Pühajõe valgalale. Pühajõe suue jääb tuhaväljast linnulennul 11 km kaugusele. Pinnavee võimalik reostumine tuhavälja mõjul toimub leeliselise vee avariilise väljavoolu korral Rausvere jõkke. 2007. aasta kevadel teostatud ülevaatuse käigus tuvastati Rausvere jõe ja looduslike kraavide põhjas valge sete. See annab kinnitust, et tuhavälja Ca(OH)2 rikas vesi on tunginud süsteemist välja. Võimaliku mõjutaja, pH, väärtus Pühajõe seirepunktis on aastakümnete vältel jäänud normi piiresse.

Põhjavee seire tulemused näitavad, et Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda ja Keila-Kukruse veekihi vesi on makrokomponentide (Na, K, sulfaat ja kloor) poolt reostunud. Kui suure osa nende komponentide reostusest annavad kaevandused (sulfaadi suurenemine on iseloomulik kõikjal põlevkivikaevandamise vahetus läheduses) pole teada. Ordoviitsiumi-Kambriumi veelademe keemilised näitajad on tunduvalt väiksemad kui Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda ja Keila-Kukruse vees.

Mõjupiirkonnas NATURA alasid ei ole.

Piirkonna maastikku on elektrijaama ehituse käigus tugevalt muudetud. Enne tuhavälja rajamist asus sellel alal mets.

KMH-s hinnati kolme võimalikku alternatiivi.

0-alternatiiv – ala hülgamine. Prügila suletakse kuid ei korrastata.

Tallinn 11.2007 4


1-alternatiiv – tuhavälja sulgemine optimeeritud meetodil. Ladestule rajatakse 5-10 cm paksune kasvupinnas koos haljastusega. Kuju ei muudeta märkimisväärselt.

2-alternatiiv – ladestu sulgemine vastavalt standardlahendusele (Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (RTL 2004, 56, 938 viimane muudatus RTL 2006, 91, 1685)). Ladestule ligi 2 m paksuse kattekihi rajamine, haljastuse loomine ning tuhavälja kuju muutmine koonuseliseks.

Hindamiskriteeriumiteks olid.

• müra, vibratsioon ja kuumus; • mõju põhjaveele; • mõju kaitstavatele loodusobjektidele; • õhu saaste; • maastikuilme ümberkujundamine; • lahenduse maksumus.

Võttes arvesse võimalikke olulisi negatiivseid mõjusid, nende leevendusmeetmeid ning kriteeriumite kaalusid ilmnes, et eelistatuimaks alternatiiviks on tuhavälja sulgemine optimeeritud meetodil kus ladestule rajatakse 5-10 cm paksune kasvupinnas koos haljastusega. Kuju ei muudeta märkimisväärselt.

Hinnati ka tuhavee neutraliseerimiseks kasutatavate võimalike reagentide sobivust.

Käsitletavateks reagentideks olid HCl, H2SO4 ja CO2.

Hindamise kriteeriumiteks olid:

• vee kvaliteet peale ohutustamist • reagendi oht loodusele (rikke korral) • reagendi kasutamise hind

Hindamistulemusel selgus, et kõige soodsam on kasuta neutraliseerimisel reagendina CO2.

Tallinn 11.2007 5


2 SISSEJUHATUS

2.1 Arendaja, otsustaja, ekspert, asjast huvitatud isikud

Arendaja: Kohtla-Järve Soojus AS

registrikood 10160791

Ritsika 1 31027 Kohtla-Järve

Sergei Kulikov, Ahtme Elektrijaama tehniline juhataja

telefon 715 6401 faks 715 6400

[email protected]

Otsustaja/ Ida-Virumaa keskkonnateenistus

järelevalvaja: Pargi 15, 41537 Jõhvi

Diana Enkeli, keskkonnateabe spetsialist

telefon 332 4405 faks 332 4403

[email protected]

Ekspert: Maves AS

Registrikood: 10097377

Marja 4D 10617 Tallinn

juhtekspert Karl Kupits, litsents nr KMH 0105

telefon 656 7300 faks 656 5429

[email protected]

Ekspertgrupi liikmed: Toomas Ideon – jäätmeekspert (litsents nr KMH 0015)

Jelena Butsenko – jäätmespetsialist

Hendrik Puhkim – keskkonnaspetsialist

Lauri Kirs – keskkonnaspetsialist

Veronika Verš – keskkonnaspetsialist

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) läbiviimine toimus paralleelselt projekti „Tehniline abi keskkonnasaaste vähendamiseks Ahtme soojuselektrijaamas“ rahastamistaotluse ja teostavuse uuringuga.

Asjast huvitatud isikud Asjast huvitatud isikute ring on määratletud „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ (edaspidi ka KeHKS) RT I 2005, 15, 87 (viimane muudatus 21.02.2007 RT I 2007, 25, 131) paragrahvis 16. Selle alusel on huvitatud isikuteks

Tallinn 11.2007 6

mailto:[email protected]:[email protected]:[email protected]


maavalitsus (Ida-Viru maavalitsus) ja kohaliku omavalitsuse üksus (Jõhvi vald), keskkonnainspektsioon (Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakond), kavandatava tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitseja (Ida-Virumaa keskkonnateenistus), valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu (Eesti Keskkonnaühenduste koda), kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikud, muud menetlusosalised (isikud, kes on huvitatud Eesti keskkonna ja energiapoliitika tulevikust).

Kuna nõuetele mittevastava jäätmeladestu sulgemise ja korrastamise kohustuse hilinemine või mittetäitmine toob kaasa rahalisi sanktsioone Euroopa Komisjoni poolt, võib kaudselt asjast huvitatud isikuteks lugeda Eesti rahvast tervikuna.

2.2 KMH algatamine ja avalikustamine

Vastavalt projektile koostati keskkonnamõju hindamise programm (Lisa 1.1). Programm saadeti KMH algatamispalvega otsustajale (Ida-Virumaa keskkonnateenistus). KMH algatamise palve aluseks on soov hinnata mõju projekteerimise käigus vastavalt KeHKS § 26.

Keskkonnateenistus otsustas algatada „Tehniline abi keskkonnasaaste vähendamiseks Ahtme soojuselektrijaamas keskkonnamõju hindamise“ ning teavitas programmi avalikust arutelust vastavalt „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ paragrahvile 16.

Programmi avalik arutelu toimus 19.06.2007 Ahtme elektrijaamas (Lisa 1.2 ja Lisa 1.3). Programmi täiendati koosolekul tehtud ettepanekutega ning saadeti 28.06.2007 järelevalvajale (Ida-Virumaa keskkonnateenistus) heakskiitmiseks.

KMH programm kiideti heaks 30.08.2007 (Lisa 1.4).

Aruande avaliku arutelu koosolek toimus 1812.2007 (LISA 2). Avaliku arutelu koosolekust teavitati vastavalt KeHKS § 16. Kuulutused ilmusid 01.12.2007 ajalehes Põhjarannik ja 30.11.2007 elektroonilises väljaandjas „Ametlikud teadaanded”.

Tallinn 11.2007 7


3 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS

3.1 Informatsioon arendaja kohta

Kohtla-Järve Soojus AS asutati 4.07.1996.a. Selle aktsiate enamus kuulub riigiettevõttele Eesti Energia AS (59,2 %), ülejäänud OÜ-le VKG Energia (40,8 %). Ettevõttes töötab 125 inimest.1

Ahtme soojuselektrijaama ehitamist alustati juba II maailmasõja ajal ning jätkati sõjajärgsel perioodil. Aastail 1951-1960 oli see kuni Balti soojuselektrijaama valmimiseni Eesti energiasüsteemi võimsaimaks elektrijaamaks. 1951. aastal võeti ekspluatatsiooni esimene turboagregaat ja katelseade. Ahtme elektrijaam varustab soojusenergiaga Kohtla-Järve Ahtme linnaosa ja Jõhvi linna.

Soojus- ja elektrienergia tootmiseks kasutatakse põlevkivi põletavaid katlaid. Nendes tekkiv tuhk ladestatakse veetranspordiga tuhaväljale. Eesti põlevkivi tuhasus on kõrge, keskmiselt 46%. Põlevkivi põletamisel tekib Ahtme elektrijaamas keskmiselt 100 000 tonni põlevkivituhka aastas. Vaadeldava tuhavälja pindala on 83 ha. Kõrgendatud keskkonnariskiga ja negatiivse mõjuga põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamine toimub 52 ha suurusel alal. 2005/2006 majandusaastal müüs Kohtla-Järve Soojus 215,3 GWh soojust ja 32,7 GWh elektrit.

3.2 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Eesti on Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) uus liikmesriik. Eesti Vabariigi Valitsuse üheks oluliseks ülesandeks on saavutada vastavus erinevate EL direktiividega ning Eesti õigusaktidega. Vastavalt Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52 viimane muudatus RT I 2007, 44, 315) § 131 peab prügila vastama kehtestatud nõuetele 2009. aasta 16 juuliks või olema samaks ajaks jäätmete ladestamiseks suletud. Prügila, mis on jäätmete ladestamiseks suletud eelnimetatud tähtajaks, peab olema nõuetekohaselt korrastatud hiljemalt 2013. aasta 16 juuliks.

Kavandatava tegevuse eesmärgi võib jaotada kaheks:

• vähendada reostusohtu tuhaväljalt põhja- ja pinnaveele ning õhule;

• pakkuda välja prügila sulgemise optimaalne tehniline lahendus järgides Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides esitatud nõudmisi.

Projekti spetsiifilised eesmärgid vastavalt lähteülesandele on:

• projekti “Keskkonnasaaste vähendamine Ahtme soojuselektrijaamas” ettevalmistamine ja selleks kõigi olemasolevate uuringute uuendamine ning vajadusel lisauuringute läbiviimine, mis oleks eelduseks ja aluseks investeerimisprojekti rakendamiseks ja rahastamisotsuse langetamiseks investeeringuprojekti finantseerimisel Euroopa Komisjoni poolt;

• pakkumise kutse dokumentide koostamine investeeringu- ja omanikujärelvalve projektile;

• Euroopa Liidu struktuurivahenditest suurprojekti rahastustaotluse koostamine.

1 http://www.kjsoojus.ee/

Tallinn 11.2007 8

http://www.kjsoojus.ee/


3.3 Oodatav tulemus

Lõpetatakse tuha ladestamine ning tuhaväli korrastatakse. Pärast Ahtme soojuselektrijaama (edaspidi ka SEJ) tuhavälja korrastamist on piirkond muudetud ohutuks alaks, kust tulevikus ei toimu olulist põhjavee ega pinnavee reostumist ning tolmu levikut ümbrusesse. Aastate jooksul taastuvad siin mitmekesisemad looduslähedased kooslused ning ala võib avada üldiseks kasutamiseks.

Tallinn 11.2007 9


4 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1 Asend

Uurimispiirkond asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Kose küla lähistel (Joonis 1). Pindala on 88 ha. Piirkond asub Pühajõe valgalal. Asulad paiknevad tuhavälja suhtes vastavalt: põhi – Linna küla (3,3km); kirre – Kohtla-Järve linna Oru linnaosa (5,9 km); ida – Kose asula (0,3 km); kagu – Rausvere küla (1,8 km); lõuna – Kurtna küla (5,4 km); edel – Jõetaguse küla (5,6 km); lääs – Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa (1,4 km); loe – Jõhvi linn (2,6 km).

Joonis 1 Ahtme SEJ tuhavälja asukoht

Valitsevaks on lõunakaarte tuuled (kuigi tuulteroos on jaotunud üsna ühtlaselt).2

4.2 Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslik ülevaade

Ida-Viru maakonda iseloomustab pikaajaline tööstustraditsioon ning maakonna suurte tootmisettevõtete rohkus. Ida-Virumaa tööstuse selgroo moodustab põlevkivi kaevandamise tootmise- ja elektroenergeetikakompleks. Tänapäeval moodustab maakonna tööstustoodang 16 % kogu Eesti vastavast näitajast. Enamus Eesti tööstus- ja energeetikavõimsusest paikneb Ida-Virumaal, lisaks ka kergetööstus, põlevkivikeemia-, puidu-, ehitusmaterjalide- ja metallitööstus. Teenindus on maakonnas veel nõrgalt arenenud. Kaupade hulgimüük ja jaemüük elaniku kohta on suhteliselt madalad, peegeldades elanikkonna piiratud ostujõudu.

2 Eesti NSV Kliimaatlas. 1969. Tallinn

Tallinn 11.2007 10


Kaubandus-, toitlustus-, majutus- ja kuurorditeenuseid pakkuvate ettevõtete kasvu peamiseks reserviks on turism. Välisturism on Ida-Virumaal seni nõrgalt arenenud, siseturism kasvas 2006. aastal 33 %. Üheks turismi soodustavaks faktoriks on rikutud tehnogeensete piirkondade rekultiveerimine. Seiklusturism samas eeldab maastikulist mitmekesisust.

Suurimad ettevõtted Ida-Virumaal on Narva Elektrijaamad AS, Eesti Põlevkivi AS, Nitrofert AS, Viru Keemia Grupp AS, Silmet AS, Kreenholmi Valduse AS. Töötuse määr Ida-Virumaal 2006. aastal oli 12,1 %. Võrreldes aastaga 2000, kui töötuse määr oli 21,1 %, on töötute osakaal aasta-aastalt vähenenud. Suurt tähtsust töötuse vähenemisel omavad turismi ja teeninduse areng. Pensionäride osakaal elanikkonnas on 30,3 %, mille üks põhjus on kindlasti nooremate põlvkondade lahkumine Ida-Virumaalt.3

4.3 Tuhaväli

4.3.1 Põlevkivi omadused Põlevkivi on orgaanilise päritoluga settekivim, milles anorgaaniline osa on suurem orgaanilisest. Viimast nimetatakse kerogeeniks. Põlevkivi on üks tahketest põlevatest maavaradest – energiakandjatest.

Väljanägemiselt on põlevkivi kihiline, harvem tihe, massiivne, vahel kihistuvad tumehalli või pruuni värvi kivimiplaatideks. Süttimisel põleb tahmase leegiga.

Kerogeen on erinevate loomsete ning taimsete materjalide looduslikes tingimustes muundumise produkt, moodustades huumuselisi ja sapropeelsetteid (rohkesti taime- ja loomajäänuseid sisaldav peeneteraline järve- või laguunisete).

Eesti territooriumil leiduvad põlevkivimaardlad liigitatakse sapropeel-kukersiitide hulka, milledes domineerivad lihtvetikate ning loomsete materjalide muundumise produktid.

Vastavuses looduslike kütuste geneesiga, koosnevad kaevandatavad kütused järgmistest koostisosadest:

R – orgaaniline osa (algsete taimede ja loomsete mikroorganismide jäänused) 48–32%; M – mineraalne osa (erinevad lisandid) 40–52%; W – niiskus (hüdraatse veeta kütuses) 12–14 %4; ;5 6.

Nagu näitab erialakirjanduse ülevaade, püsib kerogeeni koostis sama, sõltumata proovivõtu kohtadest (erinevad kaevandusmaardlad) ning kihtidest, kõikudes vaid tühisel määral.

Erinevate elementide sisaldus proovides kõigub 0,7% piires.

4.3.2 Tuha omadused Eesti põlevkivi soojuselektrijaamades põhiliselt kasutuses oleva tolmpõletamise tehnoloogia juures põleb orgaaniline osa täielikult ära. Mineraalne osa moodustub kütuse põlemisel erinevate keemiliste protsesside tulemusena.

Üldtuha võib jaotada lendtuhaks ja koldetuhaks.

Lendtuhk moodustub tolmuks jahvatatud põlevkivi põletamisel katla koldes. Lendtuha mikroosakesed viiakse suitsugaaside poolt suitsukorstnasse. Seal läbib see tolmu püüdmise ja

3 http://www.ida-virumaa.ee/ 4 Саар Г. К. 1963. Определение состава эстонского сланца-кукерсита и количества образующейся золы по данным промышленного анализа. – Труды ТПИ, А, 205, 17–36. 5 Раудсепп Х. Т., Фомина А. С., Торпан Б. К., Норман Х. К. 1954. Техно-химическая характеристика кукерского сланца западного крыла эстонского сланцевого бассейна. – Труды ТПИ, А, 57, 3–21 6 Tarnitud põlevkivi kvaliteedipass. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ 02.08.2006. Katseprotokoll nr 206

Tallinn 11.2007 11

http://www.ida-virumaa.ee/


kogumise süsteemi. Kinnipüütud tuhk satub punkri põhja kaudu hüdroärastussüsteemi ning transporditakse tuhaväljale. Üldtuhast moodustab lendtuha mass ca 80%7.

Koldetuhk moodustub põlevkivi mineraalse osa keemiliste ühendite muutuste ning vastastikuse koosmõjuprotsesside kaasnähtusena. Põlevkivi põletamisel küttekoldes toimub hulgaliselt kütuse orgaanilise osa põlemise reaktsioone hüdrokristallide ja karbonaatide lagunemisega ning uute ühendite tekkega. Pöördumatud protsessid viivad mõnede ühendite agregaatseisundi muutusteni ning sellega kaasneb osa tuha üleminek klaasistumise faasi, ehk nn katlaagregaadi kuumutuspindade šlakistumine. Aeg-ajalt kukuvad koldetuha/šlaki suurenenud osakesed katla põhja nn kummutisse. Sealt uhutakse need vee poolt minema tuha hüdroärastussüsteemi ning transporditakse tuhaväljale. Šlaki osa üldtuhas on ca 20%.7

Lendtuha ja koldetuha keemiline koostis on sarnane (Tabel 1). Eristuvad vaid keemiliste ühendite suhtarvud.

Tabel 1 näitab vastavalt erialakirjanduses8 toodud andmetele tuha mineraalse osa keskmist koostist vastavalt tolmpõletamise tehnoloogia kasutamisele eesti kukersiit-põlevkivi põletamisel (sulgudes on toodud kõikumiste piirväärtused). Tabel 1 Tuha mineraalse osa keemiline koostis

Keskmine sisaldus % Keemiline ühend

koldetuhas lendtuhas SiO2 24,88 30,38 Al2 O3 6,11 7,76 Fe2 O3 4,08 4,12 Fe O 1,69 1,29 CaO (CaO vaba) 40,94 (21,00) 39,41 (18,00)MgO 6,66 5,638 SO3 1,45 3,78 Na2O 0,58 0,65 K2O 2,48 3,06 MnO 0,07 0,06 TiO 0,33 0,46 P2O5 0,27 0,07 S 0,39 0,13 Muud 10,07 3,15

Peab märkima tuhas ja šlakis leiduva vaba lubja, aga samuti ka teiste leelismetallide oksiidide rohket sisaldust, mis kontakteerudes veega on võimelised moodustama kõrge pH näitajaga hüdroksiide.

Elektrijaamade kateldest saadav põlevkivituhk mõõdukas koguses loodusele kahjulik ei ole. Seda on tõestanud arvukad uurimised ja näidanud tuhaväljade iseeneslik kattumine aja jooksul taimestikuga. Eesti Vabariikliku Taimse Materjali Kontrolli Keskuse poolt AS-le Narva Elektrijaamad välja antud sertifikaat9 kinnitab ametlikult, et meliorant-tolmpõlevkivituhk vastab oma kvaliteedi ja ohutuse poolest EV väetiseseadusega kehtestatud nõuetele. Seega on võimalik kasutada põlevkivituhka põllumajanduses leelismeliorandina põldude väetamiseks ja muldade happelisuse vähendamiseks.

7 Методическое указание по расчетному определению количеств летучей золы и золошлака, образующихся при сжигании сланца-кукерсита, Эстонэнерго, Ротапринт 1974. 8 Koondatud andmed lend- ning koldetuha keemilise koostise osas, ettevõtte sisene uuring, Kohtla-Järve SOOJUS AS, 1995 a. 9 Vastavustunnistus. Eesti Vabariikliku Taimse Materjali Kontrolli Keskuse Sertifikaat nr. CS 003697 11.09.2000 .a

Tallinn 11.2007 12


Tuhaväljade keskkonnaohtlikkuse peamiseks põhjustajaks on tuha transpordis tekkiv kõrgelt leeliseline vesi. Tegemist on tsirkuleeriva veega, mille koostis on kujunenud aegade jooksul süsteemis ringleva vee korduval kokkupuutel tuhaga. Tuhavees leiduvad ioonid on põhiliselt samad, mis ka looduslikus vees10. Probleeme tekitab vee kõrge pH (12-13).

Peab ära märkima, et Ahtme SEJ territooriumil pole kunagi läbi viidud mingeid tuhavälja tuha uuringuid. Aastatel 2002-2003 viidi Balti SEJ teise tuhaväljaku territooriumil läbi spetsiaalne uurimistöö11 et selgitada tuhavälja olukorda ja saada tuhavälja rekultiveerimisprogrammi väljatöötamiseks andmeid. Uurimistöö teostamise käigus võeti tuhaväljalt kärniproovid ja määrati järgnevalt laboratoorsete uuringutega nende keemiline ja mineraloogiline koostis, vees leostuva aine sisaldus proovides, proovide survetugevus ja vee filtreerimismoodul. Erinevate analüüside läbiviimisel osalesid peale TTÜ Soojustehnika instituudi viimase tellimusel ka Eesti Geoloogiakeskuse OÜ labor, Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ Geotehnikalabor ja TTÜ Materjaliuuringute keskus.

Nendel uuringutel saadud tulemusi võib kasutada ka Ahtme tuhavälja puhul, sest Balti SEJ-s kasutatav kütus, selle põletamistehnoloogia, kasutatavad katlaagregaadid, tuhaärastussüsteem ning lend- ja koldetuha ladestamistingimused on samad.

Põhijäreldused, mis eelviidatud uurimistöö tulemuste põhjal iseloomustavad Balti EJ teise tuhavälja olukorda, on alljärgnevad:

1. Tuhaväli on kihilise struktuuriga, kusjuures üksikute kihtide tihedus, tugevus ja koostis kõiguvad küllaltki suurtes piirides. Mingeid kindlaid, tuhakihi sügavusest olenevaid tendentse kihtide koostises ja omadustes ei ole võimalik täheldada. See on ilmselt põhjustatud sellest, et tuhakihtide omadused ja koostis olenevad põhiliselt sellest, millised olid antud konkreetse tuhakihi tekkimise ajal tuhaosakeste separeerumistingimused tuhavälja pinnal voolavas pulbis ehk millised tuhafraktsioonid antud kohal välja sadestusid ja ka parasjagu ladestatava, pulbis sisalduva tuha koostisest.

2. Tuhakihtide tihedus ja tugevus on seotud seda moodustanud tuhafraktsiooniga. Peeneteraline tuhk, mille sideaineomadused, nagu põlevkivituhkade uuringud on näidanud, on tunduvalt paremad kui jämedamatel tuhafraktsioonidel. Peeneteraline tuhk moodustab tihedaid, tugevalt seotud, vett peaaegu mitteläbilaskvaid kihte, samal ajal kui jämedatest tuhafraktsioonidest tekkinud tuhakihid on sõmerad ja tunduvalt kergemini purunevad.

3. Tihedatest, kõvadest tuhakihtidest saadud kärniproovide tugevusuurimine näitas, et selliste kihtide survetugevus, mis antud juhul kõikus piirides 2,4-10,3 MPa, vastab enam-vähem Eestis levinud liivakivide survetugevusele (Geotehnikalabori andmetel vastavalt 1-10 MPa).

4. Eelmises punktis märgitud kärniproovide veeläbilaskvuse uurimine näitas, et selliste tihedate ja kõvade tuhakihtide filtratsioonimoodul kõikus piirides 0,15x10-9-16,1x10-9 m/s, millele vastavalt sellised kihid kuuluvad kas vett mitteläbilaskvate või vett väheläbilaskvate pinnasekihtide hulka. Venemaa standardi ГОСТ 25100-95 põhjal kaljupinnaste kohta loetakse, et pinnased, mille filtratsioonimoodul on väiksem kui 0,005 m/ööp (57,87x10-9 m/s) kuuluvad, vett mitteläbilaskvate pinnaste hulka. Rahvusvahelise ehitusmaterjalide testija ELE International Ltd kataloogis toodud andmete põhjal loetakse pinnased, mille filtratsioonimoodul on


5. Tuhaväljamaterjali keemilist ja mineraloogilise koostises mitte mingit seaduspära üksikute keemiliste või mineraloogiliste komponentide sisalduste muutumise osas sõltuvalt kärniproovi sügavusest esile tuua ei saa. Esinev kõikumine on üsnagi ebakorrapärane. Ilmselt on see tingitud järelduste punktis 1 toodud põhjustest.

6. Erilist tähelepanu väärib tuhaväljamaterjali keemilis-mineraloogilise koostise juures aga asjaolu, et eranditult kõik saadud kärniproovid, olenemata nende paiknemissügavusest ja puuraukude asukohast tuhaväljal, sisaldasid Ca(OH)2. See näitab, et suur osa tuhas algselt vaba lubjana sisaldunud CaO-st on reageerinud veega ja vaatamata aastakümneid kestnud ladustamisasjale sisaldab tuhavälja materjal suurel hulgal tugevalt leeliselist ühendit. Ca(OH)2 sisaldus uuritud proovides kõikus piirides 4,18-14,27 %, kusjuures teiselt ja katsetuhaväljalt saadud proovides Ca(OH)2 sisaldus on enam-vähem võrdne. Ilmselt on selle põhjuseks asjaolu, et tuha väljale ladustamisel on õhu (ja koos sellega CO2) juurdepääs tuhale kihi pinnal voolava vee tõttu takistatud, mistõttu tuhakihid kattuvad uue tuhaga enne, kui nendes sisalduv CaO on CO2-ga täielikult reageerida jõudnud.

7. Pikemat aega värske tuhaga mitte kokkupuutuv tuhaväljapind muutub aja jooksul vee suhtes vähelahustuvaks suhteliselt inertseks materjaliks. Viimased uuringud näitasid, et 40 cm sügavusel on kogu Ca(OH)2 reageerinud CO2-ga ning moodustanud tugeva tsementeerunud kihi.

8. Nagu kärniproovide leostumiskatsed näitasid, sisaldab teise tuhavälja materjal kuni 2 % (üksikutest proovides 0,43-1,92 %) vees lahustuvat ainet. Leostumisel saadud vesilahus on tugevalt leeliseline (pH valdavalt >12). Selle põhjuseks on tuhaväljamaterjalis sisalduv ja leostumisel vees lahustuv Ca(OH)2.

9. Arvestades vett vähe- või mitteläbilaskvate tihedate, tugevate kihtide olemasoluga tuhaväljas, võib oletada, et sisemised tuhakihid sademetena tuhaväljale langenud veega kokku ei puutu ja kihtide mõju sademeteveele jääb väga väikseks.

Põlevkivituha mahukaal on 0,9–1,28 g/cm3.

Põlevkivituha granulomeetriline koostis on järgmine:12

läbimõõt µm 100-80 80-40 40-20 20-10


Foto 1 Selitusvee e. settebassein

Foto 2 Nõrgvee bassein

Tallinn 11.2007 15


TUHAVÄLI

ELEKTRI-JAAM

pulbivesi tuhaväljale

SELITUSVEEBASSEIN

vesi imbub nõlvast välja

nõrgvee kraav tuhavälja ümber

nõrgvesi tuhaväljaleNÕRGVEEBASSEIN

selitatud vesi elektrijaama

Joonis 2 Tuha transpordivee ringluse põhimõtteline skeem

Tehnoloogias on ette nähtud suletud veeringe ladestust kraavi ja sealt tagasi, reaalselt pole süsteem loodusest täielikult isoleeritud. Väljaspool veeringlussüsteemi on näha tuhavee loodusesse tungimise jälgi. Voolusängis valge põhi annab tõestust sellest, et leeliseline tuhavesi on segunenud loodusliku veega ning selle tulemusena on tekkinud lubja sete (Foto 3).

Foto 3 Lubja sete Rausvere jõe sängis nõrgvee basseini lähedal

Liigsest tuhavälja veest vabanemiseks kasutatakse aurustamist selitusvee basseinis oleva vihmutiga. Suurvee perioodidel juhitakse vesi läbi neutralisaatori loodusesse.

Tallinn 11.2007 16


Vee koguseks tuhaväljal on mõõdetud 154 000 m3.13 Ekspertide hinnangul võib see olla kuni 170 000 m3. Peale tuhavee on väljal ka 62 000 m3 vedelat setet, mis tuleb enne korrastamist eemaldada. 13

4.3.4 Tuhavälja vee kvaliteet Tuhaväljalt pärit, loodusesse minevat vett võib käsitleda heitveena. Sellise veele määrab kvaliteedinõuded Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrus Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (RT I 2001, 69, 424 viimane muudatus RT I 2006, 10, 67).

OÜ Viru Geoloogia poolt läbi viidava põhjavee seire14; ; ; ;15 16 17 18 raames võetakse aastas üks veeproov tuhavälja selitusvee basseinist (Joonis 3).

Seire andmeil jääb vee pH vahemikku 12–13, välja arvatud 2006. aasta, kui pH oli 7,95. Vastavalt heitvee määrusele jääb heitvee lubatav pH vahemikku 6–9. Muude Viru Geoloogia poolt läbi viidud seire raames analüüsitud komponentide osas ei ole võimalik tuhavee vastavust heitvee määruses toodud nõuetele hinnata. Teisi normeeritud ühendeid analüüsitud ei ole.

Anaeroobses veekogus kvaliteeti määravaks indikaatoriks sulfaatioon (SO4

2-). Ahtme tuhavälja

vesi juhitakse praegu ja tulevikus vooluveekogusse (aeroobne). Seetõttu see indikaator määravat tähtsust ei oma.

Tuhaväljal ringleva ja osaliselt loodusesse imbuva vee reostustaseme selgitamiseks võeti 2002. aasta detsembris kaks veeproovi19. Analüüsid võeti ladestule tagasi pumbatud nõrgveest ja selitusveest (Joonis 3). Proove analüüsiti Hollandi laboris Analytico (Tabel 2).

13 Ahtme SEJ tuhabasseinide mahtude mõõdistustööde aruanne. OÜ EmPe Geodeesia, 2007

14 Põhjavete monitooring Kohtla-Järve ja Ahtme Elektrijaamade tuhapuiste rajoonis ajavahemikus 01.12.2001.a kuni 01.12.2002.a. Rutiku, Viru Geoloogia OÜ, 2003. 15 Põhjavee monitooring Kohlta-Järve ja Ahtme elektrijaamade tuhapuiste rajoonis ajavahemikul 01.12.02-01.12.03. Rutiku, Viru Geoloogia OÜ, 2004. 16 Põhjavee monitooring Ahtme elektrijaama tuhapuiste rajoonis perioodil 01.12.03-31.12.04.a. Rutiku, Viru Geoloogia OÜ, 2005. 17 Maa-aluste vete monitooring Ahtme EJ tuhamägede alas ajavahemikus 01.01.05-31.12.05.a. Rutiku, Viru Geoloogia OÜ, 2006. 18 Maa-aluste vete monitooring Ahtme EJ tuhamägede rajoonis ajavahemikus 01.01.06-31.12.06.a. Rutiku, Viru Geoloogia OÜ, 2007. 19 Põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamise (Ahtme SEJ tuhaväljak) keskkonnamõju hindamine. AS Maves, 2003.

Tallinn 11.2007 17


Joonis 3 Veeproovivõtu kohad tuhaväljal Tabel 2 Tuhavälja vee analüüsi tulemused 2002. aastal (TerrAttesT)

Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused*

pH või ohtlikud ained CAS-nr** Piir-väärtus selitusvesi nõrgvesi

Vesinikioonide minimaalne sisaldus vees, (pH) pH 6–9 13 13 Elavhõbeda sisaldus 0,05 mg/l 0,000042 0,000071 Hõbeda sisaldus 0,2 mg/l NA NA Kaadmiumi sisaldus 0,2 mg/l


Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused*

pH või ohtlikud ained CAS-nr** Piir-väärtus selitusvesi nõrgvesi

Triklorometaani (kloroform) sisaldus 67-66-3 1 mg/l NA NA 1,2-dikloroetaani sisaldus 107-06-2 3 µg/l


Joonis 4 Tuhavälja ümbritsevad pinnaveekogud

4.4.2 Loodusliku pinnavee seire ja kvaliteet

Pinnavee võimalik reostumine tuhavälja mõjul toimub leeliselise vee avariilise väljavoolu korral Rausvere jõkke (Joonis 5).

AS Kohtla-Järve Soojus vee erikasutusluba nr L.VV.IV-138796 (kehtib 01.01.2007–31.12.2011) reguleerib vaid tööstus- ja sademevee puhastamist ja juhtimist Rausvere jõkke. Luba eeldab, et nõrgvee loodusesse juhtimiseks taotletakse eraldi nõusolek. Vastavalt erikasutusloa nõudele teostatakse väljalasu veest ja 100 m ülesvoolu ning 300 m allavoolu pinnaveeseiret. Kuna heitvee väljalasu seirepunktid asuvad väljaspool tuhavälja võimalikku mõjuala, ei saa tulemustest ülevaadet Rausvere jõe mõjutatusest jäätmeladestu poolt (Joonis 5).

2007. aasta kevadel teostatud ülevaatuse käigus tuvastati Rausvere jõe ja looduslike kraavide põhjas valge sete. See annab kinnitust, et tuhavälja Ca(OH)2 rikas vesi on tunginud süsteemist välja ning mõjutanud loodusliku veekogu seisundit (Foto 3).

Tallinn 11.2007 20


Joonis 5 Ahtme SEJ heitvee väljalask ja seirepunktid

Riikliku seire raames Rausvere jõe veekvaliteeti ei jälgita. Lähim Rausvere jõest lähtuva vee seirepunkt asub Pühajõe suudmes (20 km kaugusel ladestust). 2005. aastal läbi viidud jõgede hüdrobioloogilise kompleksseire andmeil22 oli Pühajõe seisund elustiku järgi otsustades tervikuna halb või isegi väga halb. Tuhavälja mõju seiretulemustele ei ole võimalik hinnata kuna ladestu ja Pühajõe suudme vahele jääb mitmeid mõjutajaid (AS Viru Vesi heitvee väljalask, kaevanduste mõju jne). Võimaliku mõjutaja, pH, väärtus Pühajõe seirepunktis on aastakümnete vältel jäänud normi piiresse23.

Keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määruse nr 58 Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude veekvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad alusel on Pühajõgi lõheliste elupaikadena kaitstav veekogu. Samas seadusaktis on sätestatud ka selliste veekogude

22 http://www.keskkonnainfo.ee/vesi/ 23 Keskkonnaseire programm. Mõõtetulemuste graafiku rakendus. http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/

Tallinn 11.2007 21


kvaliteedinõuded. Kui Pühajõe struktuuri on peetud sobivaks lõheliste elupaigaks, siis selle keemiline kvaliteet seda hetkel seda ei luba.

Kavandatava tegevuse raames plaanitakse neutralisaator rajada praeguse selitusvee basseini juurde. Samast kohast on plaanis ka vee väljalask loodusesse. Eesvoolu suubuv kraav (Joonis 11) oli ülevaatusel 09.2007 täis tuhaveest tekkinud setet (Foto 4). Sette maht kraavis on hinnanguliselt 53 m3.

Foto 4 Neutraliseeritud vee kraav

Plaanitud eesvoolus tuhavee setet visuaalsel vaatlusel ei tuvastatud (Foto 5). Neutraliseeritud vee kraavi eesvoolu suubumiskohast mõnekümne meetri ulatuses allavoolu (teadmata ulatuses ka ülesvoolu) on veekogus puurisu. Edasi allavoolu on kraav puhas, mõnesaja meetri kaugusel on kraavi põhi täitunud taimedega.

Tallinn 11.2007 22


Foto 5 Neutraliseeritud vee kraav ja eesvool

4.5 Geoloogia ja hüdrogeoloogia

4.5.1 Geoloogiline ehitus

Geoloogilise ja hüdrogeoloogilise ehituse kirjeldus on võetud Põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamise (Ahtme SEJ tuhaväljak) keskkonnamõju hindamise aruandest24 ning põhineb ümbruskaudsete puuraukude kirjeldustel.

Pinnakatte paksus vaadeldaval alal on 2–3 m.

Aluspõhja moodustavad (ülevalt alla):

• Ordoviitsiumi (O2kl-O1vl) karbonaatsed kivimid (lubjakivi, dolomiit, mergel) kogupaksusega ca 70 m;

• Ordoviitsiumi (O1lt-O1pk) glaukoniitliivakivi, dolomiit ja argiliit kogupaksusega 4 m;

• Ordoviitsiumi-kambriumi (O1pk-Cm1ts) liivakivid, kogupaksusega ca 15 m;

• Kambriumi (Cm1lk-Cm1ln) sinisavi, kogupaksus ca 75 m. See kiht on hea veepide.

Piirkonna läbib tektooniline rikkevöönd – Ahtme rike, amplituudiga ligi 15 m (Joonis 6). Nimetatud rikkest on tingitud veelademete lasumise sügavuse muutused. Rikke tsoonis on muutunud kivimite omadused. Rike mõjutab ala hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuna veelademed on omavahel seotud. Viimaseid mõjutavad läheduses asuvad põlevkivi kaevandused. Õhukese

24 Põlevkivi lend- ja koldetuha ladestamise (Ahtme SEJ tuhaväljak) keskkonnamõju hindamise. Tallinn, AS Maves. 2003.

Tallinn 11.2007 23


pinnakatte tõttu on põhjavesi reostuse eest kaitsmata ja pinnavesi on põhjaveega otseselt seotud. Pinnakatte moodustab keskmiselt 2,5 m paksune liivsavi ja saviliiv.

Piirkonnas saab eristada kolme olulist põhjaveekihti:

• Keila-Kukruse O2kl-kk veelade. Mõju avaldab Ahtme kaevandus ja maapinnalt tulev reostus. Veetaseme sügavus on maapinnalt 9–30 m sõltuvalt reljeefist ja asukohast kaevanduse suhtes. Veetaseme absoluutkõrgus on 25–50 m. Veekiht on piirkonnas veevarustuseks perspektiivitu.

• Lasnamäe-Kunda O2ls-O1-2kn veelade. Veetaseme muutused jäävad 2,2–25 m vahele. Absoluutkõrgused on vastavalt 40–49 m. Veelade dreenitakse Ahtme kaevanduse mäetööde tagajärjel. Veeladet kasutatakse ulatuslikult maaelanikkonna ja väiketarbijate veega varustamisel.

• Ordoviitsium-Kambriumi O1pk-Cm1ts veelade. Veetaseme sügavus on 6–41 m. Veeladet kasutatakse majapidamiste veega varustamisel.

4.5.2 Põhjavee seire ja kvaliteet Ahtme Soojuselektrijaama tellimusel on 1992. aastal rajatud vaatluspuuraukude võrk (Joonis 6). Ahtme SEJ põhjavee seiret teostab Viru Geoloogia AS. Vaatlusi tehti aastatel 1992–1998 ja uuesti alates 2000 aasta detsembrist. Kasutada olid 2002–.2006. aasta seire tulemused25; ; ; ;26 27 28 29.

Põhjavee seire tulemused näitavad, et ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda ja Keila-Kukruse veekihi vesi on makrokomponentide (Na, K, SO

4

2- ja Cl) poolt reostunud. Pidevalt on tõusnud Na ja K

sisaldused ordoviitsiumi põhjaveekihis. Sulfaadi sisaldus on väga kõrge püsinud Lasnamäe-Kunda veekihi puurkaevudes, mis jäävad tuhaväljast põhja poole. Kui suure osa nende komponentide reostusest annavad kaevandused (sulfaadi suurenemine on iseloomulik kõikjal põlevkivikaevandamise vahetus läheduses) pole teada. Sulfaate on rohkelt ka tuhavees. Suured on ka Ordoviitsiumi lademe vees kuivjääk ja hägusus, ületades ordoviitsiumi-kambriumi veelademe kuivjäägi kahekordselt.

2005. aastal puurkaevust katastri numbriga 5731 (pass nr 00670g) võetud proov näitas fenoolide sisalduseks 37 µg/l ja puurkaevust katastri numbriga 8046 (pass nr 00678g) võetud proov fenoolide sisalduseks 55 µg/l. 2006. aastal võetud proovid näitasid fenoolide sisalduse järsku vähenemist; puurkaevus katastri numbriga 5731 oli fenoolide sisaldus 6,3 µg/l. Arvestades tuhavälja vee kvaliteeti (peatükk 4.3.4) võib väita, et fenoolide esinemise on põhjustanud miski muu kui Ahtme tuhaladestu.

Ordoviitsiumi-Kambriumi veelademe keemilised näitajad on tunduvalt väiksemad kui Ordoviitsiumi Lasnamäe-Kunda ja Keila-Kukruse vees. Kuigi 2005 aastal puurkaevust katastri numbriga 8032 (passi nr 00677g) võetud proov näitas fenoolide sisalduseks 102 µg/l jäi see 2006. aastal alla määramistäpsuse (6 µg/l).

25 Põhjavete monitooring Kohtla-Järve ja Ahtme Elektrijaamade tuhapuiste rajoonis ajavahemikus 01.12.2001.a kuni 01.12.2002.a. Rutiku, Viru Geoloogia OÜ, 2003. 26 Põhjavee monitooring Kohlta-Järve ja Ahtme elektrijaamade tuhapuiste rajoonis ajavahemikul 01.12.02-01.12.03. Rutiku, Viru Geoloogia OÜ, 2004. 27 Põhjavee monitooring Ahtme elektrijaama tuhapuiste rajoonis perioodil 01.12.03-31.12.04.a. Rutiku, Viru Geoloogia OÜ, 2005. 28 Maa-aluste vete monitooring Ahtme EJ tuhamägede alas ajavahemikus 01.01.05-31.12.05.a. Rutiku, Viru Geoloogia OÜ, 2006. 29 Maa-aluste vete monitooring Ahtme EJ tuhamägede rajoonis ajavahemikus 01.01.06-31.12.06.a. Rutiku, Viru Geoloogia OÜ, 2007

Tallinn 11.2007 24


Joonis 6 Ahtme tuhavälja ümbruse põhjavee seire puurkaevud

Keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a määrusega nr 12 Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid on fenoolide piirnorm põhjavees 100 µg/l. Sellele tuginedes on eelpool välja toodud puurkaevude fenoolide sisaldused väga madalad. Ainuke piirnormi ületav fenoolide kogus on tuvastatud Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihist 2005. aastal. Ühendi kontsentratsioonid samas seirepuuraugus on muudel analüüsikordadel oluliselt alla piirnormi seetõttu on piirnormi ületamise põhjused ebaselged.

Seire raames ei analüüsita põhjavee kvaliteeti normeerivas määruses loetletud komponente. Seetõttu ei ole võimalik anda ülevaadet põhjavee kvaliteedi vastavusest õigusaktidele.

4.6 Tundlikud alad ja tähtsad objektid

Tuhaväli asub Rausvere jõe kalda piiranguvööndis, mille laius on 100 m. Ehituskeelu vööndi laius on 50 m.30

III kaitsekategooria taimed asuvad 400 m kaugusel idas (Joonis 7). Selles piirkonnast on leitud harilikku käoraamatut (Gymnadenia conopsea), tumepunast neiuvaipa (Epipactis atrorubens),

30 Looduskaitseseadus RT I 2004, 38,258 §37, viimane muudatus RT I 2007, 25, 131

Tallinn 11.2007 25

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12804483


laialehelist neiuvaipa (Epipactis helleborine) ning vööthuul sõrmkäppa (Dactylorhiza fuchsii). Eelmainitud taimede asukohast 500 m kaugusel kirdes asuvad lisaks veel suure käopõllu (Listera ovata), pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis) ja roomava öövilge (Goodyera repens) leiukohad. Samas piirkonnas leidub ka II kaitsekategooria taimedest kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus). Mõlemas III kaitsekategooria taimede grupis asub ka Punasesse raamatusse kantud kuid Eesti õigusaktidega mitte kaitstud hariliku näsiniine (Daphne mezereum) leiuala. NATURA alasid lähipiirkonnas ei asu. Lähim Looduslike elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ alusel kaitstav ala, Kurtna järvede loodusala asub 5 km kaugusel kagus. Selles kaitstakse liivaalade vähetoiteliste järvede (3110), vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140) elupaigatüüpe.

Võib väita, et mõjupiirkonnas NATURA alasid ei ole.

Joonis 7 Tundlikud alad ja kaitsealused objektid

4.7 Maastik

Piirkonna maastikku on elektrijaama ehituse käigus tugevalt muudetud.

Enne tuhavälja rajamist asus sellel alal mets (Joonis 8).

Tallinn 11.2007 26


Praegu on tuhaväli kaugemalt või lähemalt ümbritsetud tööstuspiirkondadega. Ladestu kõrguse tõttu paistab see üsna kaugele välja. Samamoodi avaneb tuhaväljalt vaade ümbruskonnale (Foto 6).

Joonis 8 Tuhavälja ala 20. sajandi keskel.31

Foto 6 Vaade tuhavälja kõrgeimast punktist edela suunas

31 http://www.maaamet.ee/ - ajalooliste kaartide kaardirakendus, 1:50000 vene (1945-1952).

Tallinn 11.2007 27

http://www.maaamet.ee/


5 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS

5.1 Alternatiivide kirjeldus

Hinnatavate alternatiivide sõelumiseks viisid konsultandid läbi mitu koosolekut. Sisuliselt käsitletakse kolme võimalust: ala hülgamine, ladestu katmine vastavalt Nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta ja Eesti Vabariigi määruses Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (RTL 2004, 56, 938 viimane muudatus RTL 2006, 91, 1685) toodud standardlahendusele ning vahepealne optimeeritud lahendus. Hindamisel keskenduti nn keskmise alternatiivi väljatöötamisele. Erinevad keskmised variandid on konsultantide koosolekul juba läbi töötatud ning arvestades Balti Elektrijaama tuhavälja nr 2 sulgemise projekteerimise kogemust32;33, on KMH-s välja pakutud üks optimaalne alternatiiv.

Tuhavälja vee neutraliseerimise lahendust käsitletakse eraldi peatükis (5.2.2) kuna eelistatud lahendused (korrastamine ja neutraliseerimine) ei ole üksteisest sõltuvad.

5.1.1 Alternatiiv 0 - Ala hülgamine Objekt jäetakse maha meetmeid rakendamata. Tuha transport lõpetatakse. Ringkanalisse kogutud vett tuhaväljale tagasi ei pumbata. Kuivad tuhavälja osad jäävad ise haljastuma.

5.1.2 Alternatiiv 2 - Ladestu sulgemine ja katmine vastavalt standardlahendusele

Prügila katmise standardlahendus on toodud Eesti Vabariigi määruses Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded RTL 2004, 56, 938 (viimane muudatus RTL 2006, 91, 1685).

Standardlahenduses kasutatav kate on:

ohtlike jäätmete prügila puhul vähemalt 1 m paksune kattepinnase kiht

vähemalt 0,5 m paksune dreenikiht

vettpidav mineraalkiht

isolatsioonikiht

Selles alternatiivis plaanitakse tuhavälja kasutatava osa ümberkujundamist koonuseliseks (Joonis 9). Ümberkujunduse käigus väljakaevatav ja tagasitäidetav tuha maht on 1,3 mln m3. Koonuse tipu kõrguseks on 97,5 m. Tuhavälja haljastatud osa jäetakse muutmata. Ümberkujundatud tuhavälja osa kaetakse vastavalt eelpool toodud standardlahendusele.

Rajatakse vee neutraliseerimissõlm, milles ohutustatakse tuhaväljal enne sulgemist olev ning hiljem ladestust välja nõrguv vesi.

32 Balti Elektrijaama tuhavälja nr 2 ja settetiigi sulgemise KMH. As Maves, LHK, AS PIC Eesti, AS Merin. 03.2002 Tallinn 33 Applilcation for Assistance under the ISPA. Closure of Ash Field No 2 with Water Ponds at Balti Power Plant 03.2002

Tallinn 11.2007 28


Joonis 9 Tuhavälja sulgemine vastavalt õigusaktides toodud standardlahendusele

5.1.3 Alternatiiv 1 - Tuhavälja sulgemine ja korrastamise optimeeritud lahendus

Optimeeritud lahendus tugineb määruse „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ RTL 2004, 56, 938 (viimane muudatus RTL 2006, 91, 1685) § 35 lõikele 2:

/.../ kui keskkonnamõju hindamise aruande alusel on selge, et prügila ohustab keskkonda tavapärasest vähem, võib keskkonnateenistus teha otsuse leevendada selle paragrahvi lõike 1 nõudeid

ja lõikele 3:

Kui keskkonnateenistus on keskkonnamõju hindamise aruannet arvestades veendunud, et sadevete ärajuhtimist ja pinnase ning põhjavee kaitset on võimalik tagada ka muu

Tallinn 11.2007 29


konstruktsioonilise lahendusega, mis annab lõikes 1 sätestatuga samaväärse tulemuse, võib keskkonnateenistuse juhataja oma korraldusega lubada muuta lõikes 1 sätestatud prügila kattekonstruktsiooni.

Väljal olev tuharinglusvesi juhitakse läbi neutralisaatori loodusesse. Tuhaveest väljale tekkinud sete maetakse mäe sisse. Selleks kaevatakse settimisväljakutele augud, mis kaetakse 1 m paksuse tuhakihiga. Ladestu lamedatel osadel (settimisväljakud) moodustatakse kalle ühtlustusbasseini suunas (Joonis 10). Pind jääb terrassikujuliseks.

Settimisväljaku servadesse rajatakse küvetid. See tagab vee liikumise kogumispunkti. Settimisväljakute tammidest kaevatakse läbi truubid. Nii moodustub vee kaskaad, kus kõrgeimal settimisväljakul kogutakse vesi küvetti ning suunatakse madalama naaberväljaku küvetti, kust see omakorda voolab järgmisele kuni jõuab ühtlustusbasseini.

Ladestu nõlvadelt valguv vesi kogutakse piirdekraavi ning pumbatakse ühtlustusbasseini. Tuhavälja infiltreerunud vee kogumiseks rajatakse jalamile drenaaž.

Ühtlustusbasseinina kasutatakse olemasolevat selitusvee basseini. Ühtlustusbasseini mahutavus on 32 000 m3 ning neutralisaatori võimsus on 100 m3/h, millest piisab tavaliste aastate sademete jaoks. Basseini mahu arvutamisel on arvestatud aasta keskmine käitlemisele suunatava vee kogusega 197 000 m3. Vee kogus on saadud järgmiste andmete alusel:

kogumisala pindala – 830 000 m2

viimase 10 aasta keskmine sademete hulk – 739 mm/a34

aurumine35 taimestikuta alalt tuha pinnalt – 370 mm/a taimestikuga alalt – 500 mm/a veepinnalt – 580 mm/a

Ladestu korrastamise planeerimisel tuleb arvestada ka valingvihma võimalusega. Kuigi on selge, et eriti intensiivse saju korral enamus väljale sadavat vett tuhk ei mõjuta, vaid pinnavesi voolab üsna muutumatul kujul ühtlustusbasseini, on mõistlik vesi enne koguda ning siis kontrollitult loodusesse juhtida. Suurvihma arvutustel on võetud aluseks 2003. aasta augustikuu sademed, mil viie päevaga (5-9 august 2003) sadas 178 mm (0,178 m) vett. Ladestul tekiks sellisel juhul 148 000 m3 vett. Selge on, et tehnikat (neutralisaator) ning rajatisi (ühtlustusbassein) ei ole mõtet dimensioneerida ega planeerida selliste ekstreemsituatsioonide jaoks, mis juhtuvad kord 10 aasta jooksul või harvem. Ekstreemsituatsioonis tekkinud ülejäänud vesi mahutatakse ajutiselt settimisväljakutele. Kui kõikidel settimisväljakutel tõsta veetaset 0,4 meetrini, siis need mahutavad 123 000 m3. Vee kogunemist väljakutele kontrollitakse automaatsete truupide süsteemi kaudu. Kui vesi ühtlustusbasseinis jõuab maksimaalse nivooni, hakkavad üksteise järel sulguma. Vältimaks tammide purunemist veetaseme avariilise liigse tõusu tõttu (automaatika läheb rivist välja ning truubid ei avane) rajatakse tammidele ülevoolud. Planeeritud neutralisaatori võimsuse juures on võimalik 148 000 m3 vett ohutustada 46 päevaga.

Eelkirjeldatud ülevool on viimane abinõu. See võib juhtuda juhul kui toimub sadu, mida enne ei ole veel Eestis olnud. Seda olukorda võib lugeda ka ettenägematuks. Teine ülevoolu võimalus on truubiseadmete rike, mille puhul hakkab veetase tuhaväljal tõusma üle ettenähtud piiri. Vältimaks sellisel juhul vee kontrollimatut väljatungimist tuhaladestult suunatakse see rajatud ülevooludega puhasti poole. Ülevoolud on projekteeritud nii, et ka tehniliste rikete korral mahutaks tuhaväli suure valingvihma vee. Sellisele tagavaralahendusele veel omakorda tagavaralahenduse pakkumine ei ole mõttekas kuna sündmuse toimumise tõenäosus on väga väike ning riske on piisavalt maandatud.

34 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut 35 Balti Elektrijaama tuhavälja nr 2 ja settetiigi sulgemise KMH. As Maves, LHK, AS PIC Eesti, AS Merin. 03.2002 Tallinn

Tallinn 11.2007 30


Tuhapinda ei hakata ilmastiku eest isoleerima. Settimisväljakud kaetakse kasvupinnasega arvestades juba haljastatud ladestu kogemust36 (Foto 7).

Foto 7 Ahtme SEJ tuhavälja haljastatud osa 2007. a kevadel

Sobivateks kasvupinnasteks on muld ja 50-70% lagunemisastmega madalasooturvas. Substraadi paksus võib olla minimaalselt 5 cm. Pinda on soovitatav väetada fosfori, kaaliumi ja lämmastikuga. Edukamad haljastamiskatsed teostati NKP (lämmastik, kaalium, fosfor) väetisekogustega lämmastikku 92 kg, fosforit 160 kg ning kaaliumit 25 kg toimeainet hektari kohta. Katsete aruanne lubab väetise kogust vähendada kuni lämmastikku 45 kg ja fosforit 80 kg toimeainet hektari kohta ning kaaliumi külvamisest loobuda, sest seda leidub tuhas.

Selgus, et katsetatud taimedest kasvasid paremini ohtetu püsik-luste (Bromopsis inermis), harilik aruhein (Festuca pratensis), roog-aruhein (Festuca arundinacea), punane ristik (Trifolium sativum), valge ristik (Trifolium repens), valge mesikas (Melilotus albus) ja harilik lutsern (Medicago sativa).

Puittaimedest sobivad katsete alusel paremini arukased ja astelpaju põõsad. Soodsaim efektiivne viis puude istutamiseks katseperioodil oli 15-30 cm sügavustesse 20-30 cm diameetriga aukudesse, mis oli täidetud madalsoo turbaga. Sellisel viisil istutati kaskesid edukalt ka nõlvadele.

Haljastatud alale ei ole ette nähtud korrapärast niitmist. Külla aga on korrastatud prügila haldajal kohustus hoida korras rajatisi (kraavid, teed).

36 Soovitused Balti SEJ tuhavälja nr 2 metsastamiseks (I etapp) Ahtme SEJ tuhavälja haljastamise (metsastamise) tulemuste põhjal. Tartu, Epkar Group OÜ. 2002.

Tallinn 11.2007 31


Joonis 10 Ülevaade ladestu sulgemise optimeeritud lahendusvariandist

Tallinn 11.2007 32


5.2 Tuhavälja sulgemise tingimused

5.2.1 Sulgemise olemus Sulgemise tulemusena lakkab tuhaväli olemast füüsiliselt jaama tuhaeraldussüsteemi element.

Projekti eesmärgi elluviimisel lõpetatakse leeliselise vee pumpamine tuhaväljale, millega lõppeb ka looduskeskkonna reostumise oluline risk. Sellega täidetakse Eesti Energia AS üks keskkonnaeesmärkidest. 37

Tulemuseks on planeeritud, haljastatud ja minimaalset hooldust nõudev ala, mis lakkab koormamast keskkonda. Tuhavälja keskkonna looduslähedaseks muutumine toimub pikema aja jooksul. Üldistatud ettekujutus etappidest oleks alljärgmine:

1. antud projekti raames teostatavate tööde insener-tehniliste lahenduste realiseerimine, ümbritsevale alale avalduva keskkonnamõju seiresüsteemi sisseseadmine - 2009;

2. tuhavälja järelhooldus kuni tehnogeensest päritolust tingitud oluliste negatiivsete mõjude hääbumiseni (sellel perioodil, võtab kaetud tuhaväli omaks tema katmiseks kasutatud taimekooslused) - 2020;

3. rekultiveeritud alal stabiliseerub omalaadne biotoop - 2030;

4. ümbritsevasse loodusesse sobitatud ala võimaluste kasutamine lähtuvalt piirkonna vajadustest ja arengust, ala võimalusi saab arvestada planeeringutes või piirkonna tsoneerimisel - 2040.

Protsess on pikaajaline – 20-30 aastat. Etappide tähtajad on hinnangulised.

Ala avalikku käibesse haaramine võib toimuda ka varem kui mitmekümne aasta pärast. See sõltub tuhavälja tuleviku otstarbest ja keskkonnamõju muutumisest sõltuvalt ladestu maakasutuse muutusest.

5.2.2 Veekäitluse probleemid

Tuhaväljalt on alguses vaja ära juhtida kuni 154 00038-170 000 kuupmeetrit vett. Hiljem on ärajuhitava vee aasta keskmine kogus 197 000 m3. Vastavalt vee kõrgele leelisusele on selle pH-d vaja alandada normpiiresse (6-9). Nn neutraliseerimiseks kaalutakse selles projektis kolme võimalikku reagenti väävelhape, soolhape, süsihappegaas (Tabel 3).

Uue leelisvee neutralisaatori (reagendi) valikul ja kirjeldusel on arvestatud Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 vee neutraliseerimise keskkonnamõju hindamise aruande39 tulemustega. Tabel 3 Leelisvee pH alandamiseks kasutatavad võimalikud reagendid

protsessi tinglik nimetus reagent CAS nr. füsioloogiline oht inimesele

väävelhape väävelhape (kontsentreeritud) 7664-93-9 nahka põletav, siseorganite põletusel letaalne tagajärg

soolhape kontsentreeritud soolhape 7647 01-0 sööbiv nahale, limaskestale, aurud sööbivad kopsudele

süsihappegaas veeldatud süsihappegaas 124-38-9 asfüksikant* * asfüksia – lämbus vere ja kudede hapnikuvaegusest

37 http://www.energia.ee Ettevõttest/Keskkonnakaitse/keskkonnaeermärgid 38 Ahtme SEJ tuhabasseinide mahtude mõõdistustööde aruanne. OÜ EmPe Geodeesia, 2007. 39 Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 vee neutraliseerimise keskkonnamõju hindamise aruanne. Tallinn, AS Maves. 2006

Tallinn 11.2007 33

http://www.energia.ee/


Erinevate reagentidega tekivad tuhavee kokkupuutel erinevad soolad (Tabel 4). Tabel 4 Võimalikud soolad erinevate reagentide puhul

reagent katioon sademe tekitamiseks leidumine tuhavees

vees raskesti või mittelahustuv sool soola lahustuvus

väävelhape Ca2+, Ba2+ Ca2+ jah, Ba2+

ei (jälgedena) CaSO4 2,05 g/l

soolhape Ba2+, Ag+ ei pole „süsihape”* Ca2+ Jah CaCO3 65 µg/l** *) tinglik nimetus, tekib süsihappegaasi lahutumisel vette **) süsihapet sisalduvas vees (pH-l ca 8,3 ja 20oC).

Soolhappe kasutamisel on vees lahustumatute soolade ja ka sademe teke välistatud. Seda kinnitasid Balti Elektrijaama tuhaväljalt nr 2 võetud tuhavee tiitrimise katsed soolhappega.

Väävelhappe kasutamisel peab jäätmete (sademe) tekkevõimaluse üle otsustamisel lähtuma kaltsiumiooni ja sulfaatiooni sisaldusest tuhavees. Selleks, et tuhaveest sadestuks kipsi peab vees Ca2+ sisaldus olema >600 mg/l ja puuduma vesinikkarbonaatioon. Kui Ca iooni sisaldus on üle 600 mg/l ja vesinikkarbonaatiooni sisaldus langeb alla 1000 mg/l, siis on oodata, et väävelhappe lisamisel sadestuks kips juba käitlusprotsessis. AS Viru Geoloogia seire (2002-2006) alusel esines selline situatsioon Ahtme tuhavälja leelisvees aastatel 2002,2004 ja 2006.

Süsihappegaasi kasutamisel reagendina on vees mittelahustuva kaltsiumkarbonaadi teke põhimõtteliselt võimalik. Vastavalt Elme Messer Gaas AS kogemusele Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 vee neutraliseerimisele tekib sadet märkimisväärses koguses. Võimalik sademe kinnipidamise viis on neutraliseerimise II aste, milles vett setitatakse. Eeldatav sette kogus aastas on 260 m3. Sete kogutakse veetustamiseks neutraliseerimisseade lähedale. Veetustatud sete on võimalik ladustada prügilas (nt Uikala) kuna tegemist on sisuliselt inertse jäätmega (lubjakivi). Tekkivaks setteks on karbonaat, mis on stabiilne. Sete on sarnane põlevkivikoldetuhaga. Aruandes toodud analüüsid näitavad, et veega kokkupuutunud põlevkivikoldetuha ainus loodustkahjustav omadus on leeliselise reaktsiooni tekkimine. Neutraliseerimisevee sete aga on neutraliseeritud, mistõttu ühtegi teadaolevat mõju sellel enam ei ole. Ei ole teada ühtegi olulist mõju, mida selline sete võiks prügila kaudu avaldada.

Neutraliseeritud leelisvee puhastamine muudest ainetest (va sulfaat või kaltsiumkarbonaat) ei ole otstarbekas kuna need ei avalda teadaolevalt olulist mõju looduskeskkonnale, pinna-veele ega põhjaveele.

Neutraliseeritud vee väljajuhtimiseks kasutatav kraav (Joonis 11) puhastatakse settest. Kraavi suudme lähedal eesvoolus olev puurisu koristatakse.

Tallinn 11.2007 34


6 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU NING LEEVENDUSMEETMED

Selles peatükis antakse ülevaade kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide mõju kahes erinevas osas. Esimeses osas kirjeldatakse tuhavälja korrastamise võimalikku olulist mõju ning teises osas käsitletakse neutraliseerimisprotsessi erinevaid aspekte. Viimases käsitletakse ka tuhavälja korrastamise võimalikku mõju pinnaveekogudele.

6.1 Ladestu korrastamise võimalikud mõjud

6.1.1 Põhjavesi Kuna kavandatava tegevuse juurutamise ajal on ladestu veekäitluse lahendus kõikide alternatiivide puhul sarnane, siis käsitletakse vaid kavandatava tegevuse järgse olukorra mõju.

Mõju hindamisel põhjaveele on oluline arvestada asjaolu, et ladestu sulgemisel lõppeb ka kõrge leelisusega tuhavee juurdevool. Sellisel juhul jääb ainsaks ladestul tekkiva sajuvee koostise mõjutajaks tsementeerunud tuhk. Kuigi uuringu alusel sisaldab tuhk kuni 2 % vees lahustuvat ainet (peatükk 4.3.2 Tuha omadused, punkt 8) ei saa seda võtta suletud ladestul tekkiva vee koostise ennustamisel aluseks.

Alternatiivi 1 puhul on põhjus selles, et enamus sademetest valgub mööda pinda kraavi/ühtlustusbasseini või aurustub. Ladestu sisse jõuab väga väike kogus vett ja seegi nõrgub välja pigem nõlvadelt kui jõuab tuhavälja põhja. Vee horisontaalset liikumist vertikaalse asemel soodustab tuha kihiline struktuur milles settinud liistakud asetsevad horisontaalselt. Arvestades ladestu kihi paksust, selle vertikaalset filtratsioonikoefitsienti 0,15x10-9-16,1x10-9 m/s (peatükk 4.3.2 Tuha omadused, punkt 4) ja asjaolu, et vett kogutakse ning dreenitakse (veel ei jää palju aega infiltreerumiseks), vastab see praktiliselt ohtlike jäätmete prügila põhja omadustele esitatud nõuetele.

Alternatiivi 2 rakendamisel kaetakse põhimõtteliselt vettpidav tuhaväli omakorda paksu savikihiga, mis garanteerib vee ja settinud tuha eraldatuse.

Vee põhjavette infiltreerumise võimalik koht on ladestut ümbritsev kraav. Kui aga selle vältimiseks kasutatakse infiltratsiooni vähendavaid meetmeid ei ole olulist mõju ette näha. Alternatiivi 1 rakendamisel kaetakse kraavi põhi vett mitteläbilaskva materjaliga (geomembraan). Alternatiivi 2 rakendamise korral pinnavee kokkupuude tuhaga on välistatud (va praeguseks haljastatud osa, kus kasutatakse kraavis vett mitteläbilaskvat materjali).

Seega jätkuv negatiivne mõju põhjaveele on võimalik vaid 0-alternatiivi korral, kus vett ei dreenita ega koguta.

Tuha vett juhtivad omadused ja veejuhtimissüsteem (küvetid, kraavid, drenaaž) alternatiivi 1 järgi tagavad piisava ohutuse põhjaveele. Piisava ohutuse põhjaveele tagab ka alternatiiv 2, kus tuhaväli kaetakse täiendavalt savikihiga. Seetõttu võib alternatiivi 1 ja 2 lugeda põhjavee kaitse seisukohast võrdselt eelistatuks.

6.1.2 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad Kuna vahetus läheduses ei asu ühtegi kaitstavat loodusobjekti ega Natura 2000 ala (peatükk 4.6 Tundlikud alad ja tähtsad objektid, Joonis 7 Tundlikud alad ja kaitsealused objektid), siis täiendavat olulist negatiivset mõju nendele ette näha ei ole.

Vastavalt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem) andmebaasile saab Rausvere jõgi alguse ladestu lõunaküljest, voolab mööda idakülge kuni põhjatipuni ja sealt otse põhja suunas edasi (Joonis 4 Tuhavälja ümbritsevad pinnaveekogud). Sama andmebaasi alusel on kaldapiirangu vöödi

Tallinn 11.2007 35


laiuseks määratud 100 m. Piiranguvööndisse jääb ka osa ladestust. Rasuvere jõe säng tuhavälja külje all on praktiliselt kuiv mistõttu ei saa eeldada tuhaväljalt vooluveekogusse sattuva ehitusprahi olulist negatiivset mõju veekeskkonnale. Kavandatava tegevuse käigus jõesängi ei korrastata kuna selle praegune olukord ei mõjuta kavandatavat tegevust.

Tuhavälja idaküljel olev kraav on Rausvere jõeks nimetatud viimasel ajal. Ajalooliselt, enne ladestu rajamist, jooksis vooluveekogu säng lääne poolt (Joonis 8 Tuhavälja ala 20. sajandi keskel.).

Peale kavandatava tegevuse elluviimist võib mõjutatavaks aspektiks jääda vaid tuhatolmu levik. Seda käsitletakse peatükis 6.1.3 Õhu saaste.

Kokkuvõtvalt võib väita, et ühegi alternatiivi rakendamise korral ei ole ette näha olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.

6.1.3 Õhu saaste Mõju õhule võib jagada tinglikult kahe mõjurite grupi vahel

• müra, vibratsioon ja kuumus

• tolm ja heitgaasid

Müra, vibratsioon ja kuumus

Kui 0-alternatiivi puhul mingit täiendavat heli muutust ei ole, siis alternatiivide 1 ja 2 rakendamisel korrastustööde läbiviimisel müra tase kasvab. Kasv on oluline võrreldes hetkesituatsiooniga, kus heli ei teki. Müra tekitajateks on ladestu korrastamistöödeks kasutatavad veokid ja muud töömasinad. Võrreldes omavahel alternatiivi 1 ja 2 on selge, et tuhavälja kuju muutmine ning katmine paksema savikihiga võtab rohkem aega. Seetõttu kestab ka müra kauem. Kõrgendatud müra tase esineb korrastamise perioodil ja ei ületa tavalist ehitusmüra ning ei vaja mingeid leevendusmeetmeid.

Kavandatavate tegevuste juurutamise järgselt langeb müra endisele tasemele mistõttu ei ole siis enam alternatiivid üksteisest eristatavad.

Ühegi alternatiivi rakendamisel ei ole ette näha vibratsiooni ega kuumuse olulist negatiivset muutust.

Müra, vibratsiooni ja kuumuse aspekte arvestades on alternatiivide järjestus alates eelistatuimast: 0; 1; 2.

Tolm ja heitgaasid

Õhusaastet võib põhjustada kaks tegurit: heitgaasid ladestul töötavatelt masinatelt ning tuhatolmu levik.

Alternatiivi 1 või 2 rakendamise käigus kasutatavate masinate heitgaaside kogus ei ületa tavalist ehitusplatsilt tulevat koormust.

Olemasolevalt tuhaväljakult tolmu leviku kohta teadaolevalt uuringuid teostatud ei ole. Arvamus võimaliku tuhatolmu leviku kohta on erinev. Kohtla-Järve Soojus AS keskkonnajuhi Vello Velbaum’i hinnangul on tuhk ladestul nii suurteks tükkideks settinud, et sealt märkimisväärset tolmu ei teki. Tuhavälja haljastamiskatseid kirjeldavast aruandest40 võib lugeda, et tolm levib kuni 5 km kaugusele.

Tolmu leviku kaugus sõltub selle mahukaalust, tolmuosakese suurusest, tuule kiirusest ja tuhavälja kõrgusest.

40 Soovitused Balti SEJ tuhavälja nr 2 metsastamiseks (I etapp) Ahtme SEJ tuhavälja haljastamise (metsastamise) tulemuste põhjal. Tartu, Epkar Group OÜ. 2002.

Tallinn 11.2007 36


PM2,5 (tolmu osakesed suurusega 2,5 µm või väiksemad) osatähtsust tuhas uuritud ei ole. Seetõttu ei ole võimalik anda konkreetset ülevaadet selle levimisest tuhaväljalt. PM2,5 ohtlikkus on seotud selle väikeste mõõtmetega, mistõttu tungivad need osakesed kopsudesse põhjustades erinevaid probleeme (astma, bronhiit, hingeldamine vms). Oma väiksuse tõttu võivad need osakesed levida kaugele. PM2,5 kontsentratsiooni Eesti ega Euroopa seadusandluses normeeritud ei ole. Selle komponendi seire kohustus on tekkinud võrdlemisis hiljuti41, seetõttu puuduvad Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusel veel andmed lähipiirkonnas välisõhu saasteloaga ettevõtete õhuseire kohta PM2,5 osas.

Tuhaväli on Ahtmes eksisteerinud ligi pool sajandit. Siiamaani ei ole teada kinnitatud andmeid tuhatolmu levikust põhjustatud haigestusjuhtumite kohta. Ladestu haljastamine vähendab tuhaväljalt võimaliku tolmu levikut oluliselt. Seetõttu on prügila korrastamine iseenesest positiivse mõjuga.

Enim tolmu tekib alternatiivi 2 rakendamisel. Kuna selles plaanitakse ladestu ümberformeerimist, esineb suures mahus kinni settinud tuha kobestamist. Kuigi leevendusmeetmena on võimalik kaaluda tuha niisutamist jääb see ebareaalseks lahenduseks sest sellisel juhul peaks niisutussüsteemi rajama praktiliselt tervele väljale (suur veekulu, keerukas lahedus). Seetõttu võib alternatiivi 2 rakendamise tööde käigus eeldada olulist tolmu levikut. Tuulevaikse või vihmase ilmaga töötamise leevendusmeedet on keeruline kasutada kuna selliste mahtude juures sobivate tingimuste ootamine lükkaks projekti lõpptähtaega oluliselt edasi.

Alternatiivi 1 rakendamisel on ette nähtud setteväljakute ümberformeerimistööd mahus mis tagavad pinna kalde ühtlustusväljaku suunas ning kaevetööd tuhavee sette matmiseks. Kuiva ilmaga kaasneb selliste töödega tolmu tekke kasv. Leevendusmeetmena on võimalik töid teostada tuulevaiksel või vihmasel ajal. Kui alternatiivi 2 puhul toimub mitukümmend korda suurem tuha ümberpaigutamine, siis kulub selleks ka mitukümmend korda rohkem aega kui alternatiivi 1 korral. Seetõttu on oluliselt suurem võimalus leida tuulevaikset ilma alternatiivi 1 elluviimiseks. Sobivate ilmastikutingimuste ootamisest võivad siiski korrastamistööd venida. Probleemi lahendamiseks on võimalik kasutada ka niisutamist kuna sette matmistööd toimuvad võrdlemisi väiksel pindalal (augu pindala 5x5m). Niisuti vajadust tuleb hinnata tööde käigus.

Alternatiivide 1 kui 2 korral pärast tuhavälja katmist kasvupinnasega võib esimesel paaril aastal tekkida tolmu kuna taimestik ei ole veel mulda katnud. Peale taimestiku väljakasvu tolmu levik langeb looduslikule tasemele jäädes madalamale tasemele praegusest olukorrast või 0-alternatiivist. Leevendusmeetmena tuleb kaaluda spetsiaalkülvide tegemist, mis takistavad substraadi lendumist (nt hüdrokülv42).

0-alternatiivi rakendamisel jääb olemasolev situatsioon aastateks samaks. Tuhatolmu levik kahaneb mitmekümne aasta pärast peale ladestu iseseisvat haljastumist.

Arvestades eeltoodud võimalikke mõjusid ja nende leevendusmeetmeid on õhukvaliteedi osas eelistatuimaks lahenduseks alternatiiv 1, sellele järgneb alternatiiv 0, halvim lahendus on alternatiiv 2.

6.1.4 Maastikuilme ümberkujunemine ja maakasutus Kõigi kolme alternatiivi korral toimub maastikuilme muutumine positiivses suunas. Vahe on ajas ja muutuse suuruses. Kui alternatiivide 0 ja 1 järgi tuhaväli ainult haljastub, siis rakendades standardlahendust, muutub ka ladestu kuju. Prügila haljastub kiiremini alternatiivide 1 ja 2 rakendamisel. Seetõttu on need ka eelistatud 0 alternatiivi ees.

41 „Välisõhu saastamisega seotud tegevusest aru andmise kord ja vorm“ RTL, 21.12.2006, 91, 1683 42 NORDGARDEN OÜ http://www.nordgarden.eu

Tallinn 11.2007 37


Maakasutuse seisukohast on alternatiivi 2 ees praktilisemad lahendusvariandid 0 ja 1. Kuna standardlahendusel kujundatakse platoodest koonus, siis sellel on keeruline arendada muid tegevusi tulevikus (tuulepark, rekreatsiooni ala vm). Seetõttu on tuleviku maakasutuse seisukohast eelistatud alternatiivid 0 ja 1.

Koondades mõlema kriteeriumi eelistused saame, et soodsaim variant on alternatiiv 1 sellele järgnevad omavahel võrdsed alternatiivid 2 ja 0.

6.2 Vee neutraliseerimisviisi valimine

Vee neutraliseerimisviisi valimisel lähtutakse kolme võimaliku reagendi hinnast ning nende kasutamise võimalikust mõjust loodusele.

Mõju loodusele koosneb kahest aspektist - vee kvaliteet peale ohutustamist, reagendi oht loodusele.

Vee kvaliteeti peale ohutustamist mõjutavad reaktsioonijärgsed saadused. Rajanedes eeltoodule (Tabel 4 Võimalikud soolad erinevate reagentide puhul) on tõenäoliselt tekkivad soolad (sete!) järgmised:

HCl soolasid ei teki CO2 CaCO3H2SO4 CaSO4

Lahustumatu soola tekkel tuleb rajada neutraliseerimisjärgne setiti ja setet regulaarselt kõrvaldada. Ahtme tuhavälja puhul on see problemaatiline kuna regulaarset sette matmise kohta ei leidu. Seetõttu on vee kvaliteedi osas eelistatud reagendi HCl kasutamine.

Reagendi mõju loodusele seisneb avaldub kahes aspektis riskis ja mõju ulatuses. Ettenähtud töörežiimis ükski reagent loodusele negatiivset mõju ei avalda. Kõiki aineid hoitakse mahutis ning kasutatakse täpselt doseeritult. Probleem tekib õnnetusjuhtumi korral. Kuna kõiki aineid hoitakse võrdlemisi võrdsetes tingimustes (mahutid ja seadet ühendavad torud), siis taara ja seadmete purunemise riskid on võrdsed. Seetõttu määrab reagendi eelistusel rolli vaid mahuti lekkimisel keskkonda sattunud aine võimalik mõju. Vastavalt eeltoodule (Tabel 3 Leelisvee pH alandamiseks kasutatavad võimalikud reagendid) on mõjud järgmised:43

HCl sööbiv nahale, limaskestale, aurud sööbivad kopsudele. Oluline mõju inimesele avaldub juhul kui happe lekke puhul seistakse tund või kauem aega lähemal kui 100 m.

CO2 asfüksikant (lämbus vere ja kudede hapnikuvaegusest). CO2 on tavatingimustes kiiresti lenduv gaas, mistõttu avaldab see mõju ainult kinnises ruumis mahuteid aga hoonesse ei planeerita.

H2SO4 nahka põletav, siseorganite põletusel letaalne tagajärg. Purunenud mahutist välja voolanud väävelhappest saab lenduda vaid vesi. Oht tervisele tekib vaid kokku puutudes vedela happega. Riskivähendamismeetmena rajatakse kõik ohtlikke aineid sisaldavad mahutid vannidesse.

Avarii korral avalduva mõju alusel on eelistatuimaks reagendiks CO2. Reagentide kasutamise hinna alusel (reagendi maksumus m3 vee neutraliseerimiseks44 ja kõrvalproduktide likvideerimine) on paremusjärjestus alates odavamast HCl, CO2 ja H2SO4. HCl ja CO2 maksumuse vahe on minimaalne.

43 Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 vee neutraliseerimise keskkonnamõju hindamise aruanne. Tallinn, AS Maves. 2006 44 CO2 hinnanguline maksumus saadud Elme Messer Gaas AS-lt, HCl ja H2SO4 hinnangulised maksumused saadud Kemivesi AS-lt.

Tallinn 11.2007 38


Arvestades eeltoodud aspekte on eelistatuimaks reagendiks CO2, sellele järgnevad HCl ning H2SO4.

Tallinn 11.2007 39


7 VASTAVUS PLANEERINGUTELE JA ÕIGUSAKTIDELE

Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 seab pikaajalisemad eesmärgid ning kavandatav tegevus toetab strateegia jäätmetekke vähendamise eesmärgi meetme – jäätmete ladestusest tulenevate keskkonnamõjude vähendamine ja riskide vältimine – rakendamist.

Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 sisaldab konkreetseid tegevusi vastavalt Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 seatud eesmärkidele ning meetmetele. Tegevuskava punkti 1.1.3.4 kohaselt tuleb kuupäevaks 16.07.2009 sulgeda nõuetele mittevastavad prügilad ning kuupäevaks 16.07.2013 need korrasta. Kavandatav tegevus toetab nende tegevuste elluviimist.

Riigi jäätmekava 2008-2013 eelnõu 2. eesmärgi meetme Põlevkivitööstuse ja -energeetikaga kaasnevate jäätmete keskkonnamõju vähendamine kohaselt nähakse ette põlevkivienergeetika poolt kasutatavate nõuetele mittevastavate tuhaladestute (Balti Elektrijaam, Eesti Elektrijaam, Ahtme Elektrijaam, VKG Energia OÜ, Sillamäe SEJ) sulgemine ja korrastamine. Kavandatud tegevus on kooskõlas riigi jäätmekava eelnõus sätestatud tegevusega.

Ida-Virumaa jäätmekava eesmärk on jäätmehoolduse korrastamine maakonna tasemel. Maakonna jäätmekava üldised eesmärgid lähtuvad Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2010 seatud lähiaastate ülesannetest: sulgeda olemasolevad tuhaväljad keskkonnakaitse nõuete kohaselt ning suletud prügilate alade maastiku taastamine üldiseks kasutamiseks. Jäätmekava näeb ette Ahtme Elektrijaama renoveerimise ja tuhaväljaku sulgemise.

Ida-Viru maakonnaplaneering nimetab prügilate korrastamise vajadust – korrastamist ja järelevalvet vajavad tootmisjäätmete ladustamiskohad, sh elektrijaamade tuhaväljakud.

Jõhvi valla üldplaneeringut hetkel ei ole. Eelmine kehtis aastani 2005. Uut koostatakse.

AS Eesti Energia on seadnud keskkonnaeesmärkideks tuhaladestuspaikade korrastamise keskkonnareostuse riski vähendamiseks 2013. aastaks. Ahtme tuhavälja sulgemine on kavandatud hiljemalt aastal 2013. Kavandatav tegevus on kooskõlas EE keskkonnaeesmärkidega.

Keskkonnaministri 29.04.2004. a määrus nr 38 (viimane muudatus RTL 2006, 91, 1685) sätestab prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded.

Määruse § 4 lõike 1 kohaselt tuleb prügila sulgemisel ja järelhoolde perioodil nii palju kui võimalik vältida või vähendada jäätmete ladestamisest ja ladestatud jäätmetest lähemas ja kaugemas tulevikus tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjavee ning pinnase ja õhu saastamist, kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside teket ja nendest mõjudest tulenevat ohtu inimese tervisele.

Vastavalt standardlahendusele tuleb määruse § 35 lõike 1 kohaselt ohtlike jäätmete prügila puhul tuhavälja ladestusala katta järgmiselt: isolatsioonikiht, vettpidav mineraalkiht, vähemalt 0,5 m paksune dreenikiht ning vähemalt 1 m paksune kattepinnase kiht. Kavandatud tegevuse alternatiiv 2 vastab määruses sätestatud standardlahendusele.

Määruse § 35 lõiked 2 ja 3 annavad võimaluse teatud juhul muuta prügila kattekonstruktsiooni standardlahendust, millest lähtuvalt on KMH käigus väljapakutud alternatiiv 1 ehk optimeeritud lahendus, mille kirjeldus on toodud KMH aruande peatükis 5.1.3.

Määruse § 62 lõige 2 sätestab ühtlasi, et prügila, mis suletakse jäätmete ladestamiseks 16. juuliks 2009, peab olema korrastatud määruse §-des 39-42 sätestatud korras hiljemalt 16. juuliks 2013.

Tallinn 11.2007 40


Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded. Vabariigi Valitsuse 31.07.2001. a määrus nr 269 (viimane muudatus RT I 2006, 10, 67) sätestab reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed.

Vastavalt määruse §-le 4 ja lisale 1 tuleb tuhaväljakult ärajuhitava vee kõrge leelisuse tõttu vee pH-d alandada normpiiresse (6-9), mille saavutamiseks kaaluti projekti käigus 3 võimalust (väävelhape, soolhape ja süsihappegaas), mida on kirjeldatud KMH aruande peatükkides 5.2.2 ja 6.2.

Viru veemajanduskava näeb ette vähendada põlevkivielektrijaamade tuhaväljade keskkonnaohtlikus aastaks 2011

Tallinn 11.2007 41


8 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE

Võrdlemisel kasutatakse järgmisi kriteeriume:

1. Põhjavesi (peatükk 6.1.1)

2. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad (peatükk 6.1.2)

3. Õhu saaste (peatükk 6.1.3)

3.1 Müra, kuumus ja vibratsioon

3.2 Tolm ja heitgaasid

4. Maastikuilme ümberkujunemine ja maakasutus (peatükk 6.1.4)

5. alternatiivi rakendamisega seotud kulud

Peatükis „6.1 Ladestu korrastamise võimalikud mõjud“ on antud hinnang alternatiivide paremusjärjestusele vastavalt kriteeriumitele. Vastavalt toodud eelistustele antakse alternatiividele punkte nii, et eelistatuim saab 3, teine 2 ning viimane 1 punkti. Kui kaks alternatiivi on loetud võrdseks (nt esimene ja teine), siis antakse punktisumma keskmine (nt

5,22

23=

+ ). Tabel 5 annab ülevaate saadud punktidest.

Tabel 5 Alternatiivide punktid vastavalt kriteeriumitele

1 2 3.1 3.2 4 5

Alt 0 1 2 3 2 1,5 3

tehniline abi keskkonnasaaste vÄhendamiseks ahtme soojuselektrijaamas … · 2014. 2. 10. ·...

Documents