OSAPOOLTE ROLLIDEST HARIDUSVALIKUTE

TEGEMISELTerje Jürivete

karjäärinõustaja

Pärnu Õppenõustamiskeskus

OSAPOOLED

• kooli juhtkond• õpetajad, klassijuhataja!• karjäärikoordinaator• karjääriinfo spetsialist• karjäärinõustaja• lapsevanem

Pärnumaa õpilaste hariduslikud valikud ja neid mõjutavad tegurid

Signe Pärtel, 2005

PÄRNUMAA PÕHIKOOLI LÕPETAJATE VALIKUD

40%

18%1%

2%

15%

1%

2%

5%16%

gümnaasium

kutseharidus

tööle

täisk. gümn.

proov gümn.v. kutseh.

proov.gümn.v. tööle

proov. kutseh.v. tööle

ametikooli ja tööle

ei tea

Signe Pärtel, 2005

VANEM ATE HARIDUSTASE

KUTSEÕPPEASUTUSE VALINUD PÕHIKOOLI LÕPETAJAL

21

11 82

25

1 3 2

05

1015202530

isa

ema

Signe Pärtel, 2005

VANEM ATE HARIDUSTASE PÕHIKOOLI

LÕPETAJAEEL, KES POLE OM A VALIKUS KINDEL, VÕI EI TEADNUD SEDA VEEL

16

10

41

19

3 2

1317

6

18

05

101520

isa

ema

Signe Pärtel, 2005

SOOV T ÖÖLE JÄÄDA PÄRNUMAALE

0

20

40

60

80

Series1 17 28 76 24 17

ei ole pigem ei ei oska pigem olen

KOOLIJUHID

Koolijuhtide käes tingimuste loomise võimalus seatud eesmärkide täitmisel

inimeste kasvatamisel-õpetamisel s.h.

karjäärikoordinaatori tööle rakendamine

Valdavas enamuses üldhariduskoolides puudub tegevuskava, milles kirjeldatakse erinevate osapoole rolle (koostööd) karjäärikujundamist toetavate tegevuste sihipäraseks, järjepidevaks ja tulemuslikuks läbiviimiseks.

Tegevuskava olemasolu kinnitab 16% õppeasutustest.Karjääriteenuste süsteemi arendamise lähteuuring 2005

Koolide enda hinnang endale

• kriitiline

• gümnaasiumilõpetajate ettevalmistust peetakse paremaks kui põhikoolilõpetajate

• lõpetajad vajavad senisest põhjalikumat ettevalmistust

• suurim puudujääk – teadmised tööturust 80-90% üldhariduskoole pidas ebapiisavaks teadmisi

tööturust

Karjääriteenuste süsteemi arendamise lähteuuring 2005

Kutsekoolid üldhariduskoolidest

• 48% hindab pigem puudulikuks• viimase kolme aasta jooksul muutunud

57% pigem teadlikumaks

Karjääriteenuste süsteemi arendamise lähteuuring 2005

ÕPETAJAD, KLASSIJUHATAJAD

• Enamuses üldhariduskoolides toetatakse karjäärikujundamist kahel peamisel moel - klassijuhatajatundides või karjääriõppena

• Suurimad on “käärid” tegelikkuse ja ideaali vahel karjääriteenuste osutamisel üldhariduskoolides

Karjääriteenuste süsteemi arendamise lähteuuring 2005

Pärnumaa üldhariduskoolides

• Läbiv teema õppekavas, arenguvestlused, infopäevad, messide külastused, karjääripäevad, ettevõtetega koostöö jms.

• Koostöö Pärnu Õppenõustamiskeskusega

• Osalemine karjäärikoordinaatorite võrgustiku töös

KARJÄÄRIKOORDINAATOR

• koolide enda töötajad sageli• Pärnumaal kuulub võrgustikku 18 koordinaatorit (18s koolis 39st üldhariduskoolist linnas ja maakonnas)• üldhariduskooli tasandil karjääritöö on Pärnumaal

õpilaste karjääriplaneerimise süsteemi arengu peamine pidur

vt. www.kutsekoda.ee www.onk.ee

KARJÄÄRIINFO SPETSIALIST

• töötab Pärnu Õppenõustamiskeskuse noorte infopunktis• Kogub, edastab ja koondab noortele mõeldud infot• listid koostöö tegemiseks (huvijuhid, ANKid,

noorsootöötajad, karjäärinõustajad jt.)• kutsekoolidega on vaja arendada infoalast koostööd

KARJÄÄRINÕUSTAJA

• koostöö üldhariduskoolidega, kutse- ja kõrgkoolidega;

ettevõtete, asutustega• Pärnumaa koolid kasutavad karjäärinõustajate teenust

aktiivselt – kahjuks on see juhuslik• teenuse tellija peaks lähtuma olemasolevast kooli

karjäärialasest tegevuskavast

vt. www.onk.ee

Karjääriteenuste kasutamine üldhariduskoolides Pärnumaa näitel. Rita Luhaoja, 2007

KÜSIMUSED ROLLIDE KANDJATELE e. MEILE KÕIGILE

• Kas PK noor on üldse valmis otsustama? Ootame liiga palju?• Kas üldhariduskooli tugisüsteem teeb karuteene? ¼ ei lõpeta tugisüsteemideta! MV andmed

• Kas peaksime muretsema nende pärast kes ei jätka peale PK? Kui kaua ei jätka?

• Väljalangejad – kvalifitseerimata tööjõud?

• Kas me ei peaks aktiivselt töötama ka nendega, kelle sõna noorte jaoks maksab?

• Isiksuse süsteemse ja järjekindla arengu huvides on vajalik

eelnimetatud rollide kandjate omavaheline süsteemne toimimine. Järelikult haridusvalikud on kogu ühiskonna teema.

KUTSEKOOLI VÕIMALUSED

• Erinevate võimaluste paljusus

- Koostöö üldhariduskoolidega (projektid jms.)- Pärnumaa põhihariduseta noortele jätkamise võimalus- Ametiõpe ilma keskhariduse omandamiseta- Tasuta täiskasvanuõpet – elukestev õpe

ÜLDHARIDUSKOOLI VÕIMALUSED

- Karjäärialase tegevuskava väljatöötamine, rakendamine

- Karjäärikoordinaatorite võrgustiku aktiviseerimine

- Eelkutseõppe võimalused 3. kooliastmes eriti tasandus- ja kasvatusraskustega noorte klassides, suure väljalangevusega gümnaasiumides

KARJÄÄRITEENUSTE OSUTAJATE VÕIMALUSED

• Teenuste arendamine- projektid- tihedam töö koolides- tagasiside süsteemi väljatöötamine

vt. www.onk.ee

Püüdkem leida võimalusi, kuidas ühendada oma arukus, loovus ning kogemused seatud ja tähtsaks peetud eesmärkide poole liikumisel.

V. Peavy