Tervis LP 25

Unearst Heisl Vaher: kellakeeramisele tuleks lõpp teha!

Kujutage ette olukorda, kus kõigi inimeste süda peaks lööma täp-selt samas rütmis. Selleks tuleb igaühe südamelihasesse paigal-dada stimuleeriv elektrood ja

riiklik rütmikontrolliamet hakkab oma tööd tegema. Sõltumata sellest, kas jook-sete või kõnnite, magate või laulate, saa-te kätte oma keskmistatud normi: 78 löö-ki minutis. Kes hingeldab, kes on näost punane, kes ei saa magada, kes sureb liht-salt ära.

Midagi samasugust teeb meiega kell, mille osuteid või numbreid on lihtne sin-na-tänna keerata, ehkki põhjus kella kee-rata on ammuilma kadunud ja keegi ei oska isegi selgelt öelda, miks seda jät-kama peaks. Teadusväljaannetes tuuak-se esile keha sisemise kella ebasoodsad muutused, mida tekitab kevadel vööndi-ajast lahkumine ja sügisel sellesse sisene-mine. Kuna kellakeeramine on sotsiaa-lökonoomiline surveavaldus väga vanale evolutsioonilisele mehhanismile – genee-

Juba ammuilma pole põhjust kaks korda aastas kella keerata, aga ometi teeb veerand maailma elanikkonnast endiselt kellatrikki.

tiliselt paikapandud sisemisele kellale –, on vähetõenäoline, et une- ja ärkamisaja muutmine kulgeb tervisehäireteta. Para-ku 70 riiki ehk veerand maailma elanik-konnast keerab kaks korda aastas kella.

Ööpäevarütm on elusolenditel geeni-des ja sellega võidelda või seda ignoreeri-da on võimatu. Või kui, siis natuke, sest geenid annavad meile võimaluse olla vei-di hommiku- või õhtupoolsema elurüt-miga. Selle evolutsiooni pärandatud rüt-mi tõttu on meil vaja ärkvel olla, aga siis peab järgnema puhkus – uni. Uneta ei puhka ei aju ega immuunsüsteem. Kogu meie organism vajab rütmi, vajab valgu-se ja pimeduse vaheldumist.

„Öökullid” on pidevalt unisedKellatrikk ajab selle rütmi segi. Kell ja sellel nähtav aeg mõjutab käitumist. Otse. Kokkulepete, kohustuste ja muu tõttu. Kohustuse nihkumine pärisaja (vööndiaja) rütmide suhtes tekitab stres-si, suhtluspingeid ja krooniliste haigus-te ägenemist. Eriti tugev on see vastu-olu talveajalt suveajale üle minnes, kui kõik kokkulepped muutuvad meie bio-loogilise kella jaoks varasemaks. Liiga varane sunnitud ärkamine ja koormust nõudvate tegevuste regulaarne harras-tamine, kui organism pole selleks val-

Heisl VAHERunearst, Eesti unemeditsiini seltsi president

Unepuudus teeb paksuksKevadine kellakeeramine on otseselt oht-lik südamehaigetele. Uuringutest sel-gub, et kevadine osutinihutamine põh-justab sagedasemat südamelihase infark-ti haigestumist. Kellakeeramine tekitab kroonilise unepuuduse ägenemise. Sel-le tagajärjed on tööefektiivsuse ja vaim-

se võimekuse vähenemine, suurenenud tööõnnetuste risk, vähene-nud õppimis-võime, pikema kestmise kor-ral suurene-

nud haigestumine südame ja veresoon-konna haigustesse jne. Kestva unevõlaga inimestel esineb rohkem ülekaalulisust, diabeeti ja südamehaigusi. Tervislikum on elada vööndiajas. Järgmise sammuna tuleks isiklikest rütmidest lähtudes haka-ta diferentseerima ka näiteks neid aegu, kui minnakse tööle ja kooli.

Õhtutüübid, „öökullid” ela-vad pidevalt unevõlglastena ja varasem ärkamisaeg on neile proovikivi.

mis, tekitavad unevõla. Selle tagajärjed on elukvaliteedi järsk langus, psüühili-se seisundi halvenemine ja sellest tule-nev töö kvaliteedi kehvenemine, aga ka tõsised töövead ja -õnnetused, sest kok-kulepitud tööde ja tegemiste algusaeg jäetakse samaks, kuigi sisemist kella lii-gutatakse.

Enamik inimesi kohaneb kergemini viivitustega ehk sügisese kellakeerami-sega. Kellaosuti varasemaks toomine on talutavam hommikutüüpidele, samal ajal kui õhtutüübid on kevadisest kellakeera-misest kuni paar nädalat häiritud. Õhtu-tüübid, „öökullid” elavad pidevalt une-võlglastena ja hommikune varasem ärka-misaeg osutub oluliseks proovikiviks.

Suur osa teismelisi ja noori täiskasva-nuid on „öökullid”, sest murdeeaga käib kaasas keha sisemise kella füsioloogili-ne faasinihe, mistõttu puberteediealised eelistavad hilisemat magamaminekuaega ja bioloogiliste muutuste tõttu on raskusi tavapärasel kooli algusajal – kell kahek-sa – kooli jõudmisega.

Ööl vastu pühapäeva tuleb taas kella keerata. Tunni võrra edasi, nagu kevadel ikka.

Foto

: Shu

tters

tock