tervislik ja ohututöökoht

1

www.skydda.ee

Tartu Ettevõtlusnädal 2009

7 oktoober 2008

Tervislik ja ohutu töökoht

www.skydda.ee

Jäämäe mudel

Surm

Õnnetused

Napilt pääsemised

Ohuolukorrad

Ettevõtte juhtimine ja otsused

www.skydda.ee

Töötajate tervisekontroll

Tööandja on kohustatud: • korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle terv ist

võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud;

• korraldama tervisekontrolli töötajatele, kes töötav ad ööajal vähemalt 3 tundi igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku iga-aastasest tööajast, nii enn e tööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal, kandes sellega seotud kulud.

www.skydda.ee

PANE TÄHELETöötaja suunatakse tervisekontrolli, kui:• tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüsi

tulemustel selgub, et töötaja puutub kokku töökeskkonna ohuteguritega ja ohutegurite mõju ja kestus töötajale on tööpäeva või töönädala jooksul,

• ohutegurite, millega töötaja oma töökohal kokku puutub, parameetrite väärtused ületavad lubatut;

• töötaja viimases tervisekontrolli otsuses on märgitud järgmise tervisekontrolli läbimise aeg.

www.skydda.ee

• Töökeskkonna ohuteguriteks võivad olla : müra, tolm, kahjulikud gaasid, valgustuse puudused, õhu temperatuur, õhu liikumise kiirus, õhu niiskus, kõrge või madal õhurõhk, bakterid, viirused, seened, füüsilise töö raskus (käsitsitöö), sundasendid ja –liigutused, monotoonne töö, halb töökorraldus, aga ka tööõnnetust põhjustada võivad masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, kukkumis- ja elektrilöögi oht jpm.

• Ohutegurite olemasolu sõltub töö ja tehnoloogiliste protsesside iseloomust, kasutatavate seadmete korrasolekust, kaitsevahendite piisavusest ja kasutatavate materjalide omadustest.

www.skydda.ee

Töökeskkonna ohutegurid

• Töötervishoiu ja tööohutuse eesmärkideks on töötingimuste ja töökeskkonna loomine ja vajadusel selle parandamine saavutamaks ja säilitamaks kõikide tööalade töötajate parim füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu tase ning vältimaks töötajate tervisehäireid, mis on põhjustatud töötingimustest.

2

www.skydda.ee

A FÜÜSIKALISED OHUTEGURID

• Füüsikalised ohutegurid on õhu liikumiskiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, müra, vibratsioon, ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväli ning muud spetsiifilised töötaja tervist kahjustada võivad füüsikalised tegurid.

www.skydda.ee

A1 Kinnistes tööruumides paiknevate töökohtade mikrokliima näitajate:

• õhutemperatuur

• suhteline õhuniiskus

• õhu liikumiskiirus

• soojuskiirguse intensiivsus

www.skydda.ee

Nimetatud eeskirjas on defineeritud järgmised olulised terminid:

• tööruum, tööpiirkond, töökoht, alaline töökoht, mittealaline töökoht

• tööruumi mikrokliima, optimaalne mikrokliima, lubatav mikrokliima

• soe aastaaeg, külm aastaaeg

• välisõhu keskmine temperatuur ööpäevas

• töö kategooria, kerge füüsiline töö, keskmise raskusega füüsiline töö, raske füüsiline töö.

www.skydda.ee

A2 Müra ja vibratsioon

• terminoloogia ja nõuete ühtlustamine rahvusvahelise tasandiga;

• piirnormide seadmine argumenteeritud vajaduse tasemele;

• mõõtmismetoodika ühtlustamine ja kooskõlastamine;

• mõõte- ja registreerimisaparatuuri tänapäevaste arengute arvestamine;

• töökeskkonnale esitatavate nõuete revideerimine ja korrigeerimine.

www.skydda.ee

A3 Ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgusKiirgusseaduse reguleerimisala käsitleb:

• ioniseerivat kiirgust (gammakiirgus, röntgenkiirgus, korpuskulaarne kiirgus või mistahes muu koes ioone tekitav kiirgus)

• mitteioniseerivat kiirgust (ultraviolettkiirgus, nähtav valgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud kiirgused, staatilised elektri- ja magnetväljad).

www.skydda.ee

B KEEMILISED OHUTEGURID

• Keemilisteks ohuteguriteks ettevõttes on kemikaaliseaduse (RT I, 1998, 47,697; 1999, 45, 512) paragrahv 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.

• Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.

3

www.skydda.ee

Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormide dokumendis on kasutusel järgmised mõisted:

• Piirnorm - keemilise aine keskmine sisaldus sissehingatavas õhus tööpäeva või töönädala jooksul;

• Lühiajalise toime piirnorm - keemilise aine maksimaalne lubatud keskmine sisaldus sissehingatavas õhus 15 minuti jooksul;

• Piirnormi lagi - kiiresti toimivate ainete lubatud pidev maksimaalne sisaldus õhus 15 minuti jooksul, ammoniaagi ja isotsüanaadi puhul 5 minuti jooksul.

www.skydda.ee

Keemiliste ohutegurite piirnormide nimekirjas on ka märgistused ainete toime eripära kohta:

A - naha kaudu kergesti absorbeeruvad ained

C - kantserogeensed ained

S - sensibiliseerivad ained

R - reproduktiivset funktsiooni kahjustavad ained.

www.skydda.ee

C BIOLOOGILISED OHUTEGURID

• Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiididning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.

www.skydda.ee

SISERUUMID

Siseruumide kategooriasse kuuluvad töö- ja elukeskkonnad, kus ohtlikke aineid ei käidelda, kuid kus inimesed võivad viibida 80-90 % ööpäevast, need on kontorid, bürood, koolid, klubid, näitusehooned, kodud, jms. ruumid. Ka nendesse ruumidesse paigaldatud ventilatsioonisüsteemid pole alati nii efektiivsed, et suudetaks lahendada siseõhu kvaliteedi probleeme.

www.skydda.ee

TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID VÕI TÖÖLAAD,

MIS ON ALUSEKS TÖÖTAJA SUUNAMISEL

TERVISEKONTROLLI

www.skydda.ee

1. Füüsikalised ohutegurid:

1) müra;

2) vibratsioon;

3) kõrge ja madal õhutemperatuur;

4) ultravioletne kiirgus, infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud ning staatilised elektri- ja magnetväljad (mitteioniseeriv kiirgus);

5) ioniseeriv kiirgus;

6) kõrge õhurõhk.

4

www.skydda.ee

2. Keemilised ohutegurid:

• ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri 30. novembri 1998. a määrusele nr 59 «Ohtlike ainete loetelu»;

• anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm;

• orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm;

• biotsiidid;

• vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena;

• plii ja selle ühendid

www.skydda.ee

3. Bioloogilised ohutegurid:

• 2., 3. ja 4. ohurühma bioloogilised ohutegurid vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusele nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded».

www.skydda.ee

4. Füsioloogilised ohutegurid:

• raskuste käsitsi teisaldamine vastavalt sotsiaalministri 27. veebruari 2001. a määrusele nr 26 «Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate sundasendite ja -liigutustega seotud tööd.

www.skydda.ee

5. Töölaad:

1) öötöö;

2) kuvariga töötamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrusele nr 362 «Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded».

www.skydda.ee

Töövahendi ohutu kasutamine

www.skydda.ee

Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine –sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine – ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda.

5

www.skydda.ee

Tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et:

1. on tõkestatud pääs selle ohualale;2. juhtimisseadis vastab ergonoomianõuetele;3. kõrge või madala temperatuuriga pinnad on isoleeritud

või piirestatud;4. see vastab elektri-, tule- ning plahvatusohutusnõuetele;5. on välditud juhukäivitus ning et vajaduse korral on

võimalik töövahend või selle osa kohe seisata, energiavarustus katkestada ja ohtlik leke tõkestada;

6. müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude ohutegurite tase on võimalikult madal ega ületa piirnorme.

www.skydda.ee

Tööandja tagab, et töövahend sobib tööülesande täitmiseks, vastab kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele.

Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

www.skydda.ee

Mida saab ette võtta ohu vähendamiseks?

• kasuta tööks õigeid töövahendeid;

• veendu masinate ja seadmete turvalisuses;

• kontrolli, kas käsitööriistad on turvalised;

• taga masinate ja seadmete nõuetekohane hooldus;

• vii hooldustöö läbi turvaliselt;

• juhenda ja koolita seadmete kasutajaid.

www.skydda.ee

Töötaja peab:

• oskama seadet kasutada;• teadma, kuidas töötavat seadet välja lülitada;• kontrollima, et kõik ohutusvahendid on omal kohal ja need

töötavad;• veenduma, et seadme ümbrus on puhas ja korras ning et

seadme liikumine ei ole takistatud;• kandma vajaduse korral nõuetekohast kaitseriietust ja

selliseid kaitsevahendeid, nagu kaitseprillid ja kaitsekingad.• viivitamatult teavitama järelevalvet teostavat isikut, kui ta

leiab, et seade on ohtlik, kuna see ei toimi nõuetekohaselt või selle ohutusseadised ei toimi;

• peatama seadme kasutamise kuni rikke väljaselgitamiseni ja kõrvaldamiseni.

www.skydda.ee

Mitte kunagi ei tohi:• kasutada seadet selleks koolitamata isik;• puhastada liikuvat seadet - see on ohtlik. Seade tuleb

välja lülitada ja vooluvõrgust lahutadada;• kasutada seadet, mille külge on kinnitatud ohumärk.

Ohumärke tohib kõrvaldada ainult selleks volitatud isik, kes on veendunud, et seade või tööprotsess on turvaline;

• kanda rippuvaid ehteid, avarat riietust, kindaid, sõrmuseid või pikki juukseid, mis võivad jääda masina liikuvate osade vahele;

• tõmmata kõrvale masinal töötavate inimeste tähelepanu, käituda ebaasjakohaselt või kasutada seadet meelega valesti;

• lubada reisijatel sõita isekallutajate või elektritõstukite pealjuhul, kui sõiduk ei ole selleks ette nähtud.

www.skydda.ee

Õnnetuse võivad põhjustada:

• juuksed, mis jäävad pöörlevate kinnituspeade või töövahendite vahele;

• kinnaste, sõrmuse, riiete vms. kinnijäämine masina pöörlevate osade vahele;

• halvasti kinnitatud tooriku tugev vibreerimine ja lahtipääsemine;

• kaitsmata silma lennanud killud. • sõrme või käe sattumine pöörlevate lõiketerade vahele;• sõrme või käe sattumine valtside vahele;• kokkupuude etteandemehhanismiga.

6

www.skydda.ee www.skydda.ee

Mis on riskihindamine?

www.skydda.ee

Miks riskianalüüsi vaja on?

• Saame teada, mis on jäämäe veealuses osas;• Ennetame tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi;• Tekitame suurema usalduse töötaja ja

tööandja vahel;• Tekitab töötajas tunde, et temast hoolitakse ja

et tema mured lähevad korda...• Aitab välja selgitada IKV-de vajaduse ja tüübi;• Aitab välja selgitada koolituse/täiendõppe

vajaduse;• Abiks töötervishoiualase töö korraldamisel,

lihtsustab töötervishoiu arsti tööd;• Annab turvatunde;• ...

www.skydda.ee

• Riskihindamisel uurib tööandja hoolikalt tegureid, mis võivad inimesi töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärgiks on selgitada välja, kas on vigastuste või haigestumiste vältimiseks rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või kas on vaja kasutusele võtta täiendavaid meetmeid.

• Õnnetusjuhtumid ja haigused võivad purustada elu või negatiivselt mõjutada firma tegevust, kas siis toodangu vähenemise, seadmete kahjustumise või muude kulude suurenemise kaudu. Tööandjale on seadusega pandud kohustus hinnata töökohal esinevaid riske.

www.skydda.ee

Kuidas saad hinnata töökohal esinevaid riske?

I samm : Selgita välja ohud

II samm : Selgita, kes on ohustatud ja kuidas

III samm : Hinda riski suurust ja otsusta, kas olemasolevad ettevaatus- abinõud on piisavad või peaks neid täiendama

IV samm : Dokumenteeri avastused

V samm: Analüüsi hindamise tulemusi ja tee vajalikud korrektiivid

www.skydda.ee

Millist teavet tuleks koguda?

Selleks et hinnata töökohas esinevaid riske, on vaja teada järgmist:

• kus asub töökoht ja/või kus tööd tehakse;

• kes seal töötavad: erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele töötajatele, kes on tööohtude suhtes tavalisest tundlikumad, näiteks rasedad, noored töötajad ja puuetega inimesed. Unustada ei tohi ka osalise tööajaga töötajaid, alltöövõtjaid, külastajaid ega töötajaid, kes töötavad töökohast eemal (sealhulgas autojuhid, kliente külastavad töötajad jt);

7

www.skydda.ee

Millist teavet tuleks koguda? (jätk)• milliseid töövahendeid, -materjale ja –meetodeid

kasutatakse;

• mida tehakse (näiteks kuidas ja kui kaua midagi tehakse);

• millised ohutegurid on juba tuvastatud ja millest need tulenevad;

• millised on olemasolevate ohutegurite võimalikud tagajärjed;

• milliseid kaitsemeetmeid kasutatakse;

• milliseid õnnetusi, kutsehaigusi ja teisi tervisehäireid on esinenud;

• millised on töökohaga seotud õiguslikud või muud nõuded.

www.skydda.ee

Kuidas sedalaadi teavet koguda?Teavet võib leida järgmistest allikatest:

• töökohas kasutatavate seadmete, materjalide või ainete tehnilised andmed;

• tehnoloogiamenetluste kirjeldused ja tööjuhendid;

• töökohas leiduvate kahjulike või ohtlike ja pingutustnõudvate tegurite mõõtmiste tulemused;

• andmed esinenud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta;

• kemikaalide ohutuskaardid;

• eeskirjad ja tehnilised standardid;

• teadus- ja tehnikakirjandus.

www.skydda.ee

Teavet saab ka:

• töökeskkonda jälgides;

• töökohas täidetavaid ülesandeid jälgides;

• väljaspool töökohta täidetavaid tööülesandeid jälgides;

• töötajaid küsitledes;

• jälgides väliseid tegureid, mis võivad töökohta mõjutada (näiteks ilmastikutingimusi või kolmandate isikute täidetavaid ülesandeid).

www.skydda.ee

Miks juhtuvad õnnetused?

Ohtlik töökeskkond 4%

Ohtlikud töövõtted 96%

www.skydda.ee

I SAMM - Selgita välja ohud

1. Ebatasased või libedad pinnad 2. Sõidukid ja liikuvad masinad 3. Liikuvad masinaosad 4. Elektriseadmed 5. Tulekahju 6. Plahvatus 7. Kemikaalid8. Müra 9. Vibratsioon 10. Valgustus 11. Tööstress

www.skydda.ee

II SAMM - Selgita, kes võivad olla ohustatud ja kuidas

Ära unusta:

• uusi töötajaid, praktikante, rasedaid jt., kelle puhul risk on suurem;

• koristajaid, külalisi, lepingulisi töötajaid ja remonditöölisi, kes ei viibi töökohal kogu tööaja vältel;

• avalikkust või sama töökohta kasutavaid inimesi, kui sinu ettevõtte tegevus võib ohustada neid.

8

www.skydda.ee

III SAMM - Hinda riski suurust ja otsusta, kas olemasolevad ettevaatusabinõud on piisavad või tuleks neid täiendada

Kaalu iga ohu tõenäosust kahju tekitada. Selle abil saad otsustada, kas pead riski vähendamiseks rakendama tõhusamaid abinõusid. Mõningane oht säilib isegi pärast ettevaatusabinõude rakendamist. Sinu ülesanne on otsustada iga avastatud ohu puhul, kas allesjääv risk on suur, keskmine või väike.

www.skydda.ee

Riskide kontrollimiseks rakenda järgnevaid põhimõtteid, võimaluse korral antud järjestuses:

• proovi vähem riskantset võimalust;

• tõkesta juurdepääs ohule (näiteks ohupiiretega);

• korralda töö nii, et väheneks ohuolukordadesse sattumine;

• võta kasutusele isikukaitsevahendid;

• taga abiruumide (näiteks pesuruumid, esmaabipunkt) olemasolu.

www.skydda.ee

IV SAMM - Dokumenteeri oma avastused

Kui ettevõttes on vähem kui 5 töötajat, ei pea tegema kirjalikke märkmeid, kuid tegevust kajastavate dokumentide säilitamine on kasulik.

Kui ettevõttes on 5 või rohkem töötajat, peab tööandja hindamise käigus tehtud tähtsamad avastused dokumenteerima.

www.skydda.ee

Ettevõtja peab näitama, et:• kontroll on läbi viidud nõuetekohaselt;

• on läbi viidud küsitlus selle kohta, kes on kõige enam ohustatud;

• on käsitletud kõiki ilmseid ohtusid, võttes arvesse inimeste hulka, kellele need mõjuvad;

• ettevaatusabinõud on küllaldased ja allesjäänud risk on väike.

www.skydda.ee

V SAMM - Analüüsi hindamise tulemusi ja tee vajalikud korrektiivid

Varem või hiljem võtad sa kasutusele uusi masinaid, aineid või protsesse, mis võivad tekitada uusi ohtusid. Kui sul on kavas teha suurem muudatus, hinda uusi ohtusid. Hinnanguid ei ole vaja paranda iga väiksema muudatuse korral või iga uue töö puhul

www.skydda.ee

1 Surm

30,000 Ohtlikku olukorda

300 Pisivigastust

30 Tööajakaoga õnnetust

9

www.skydda.ee

Esmaabikorraldus ettevõttes

www.skydda.ee

Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine

§1. Kehtestada «Esmaabi korraldus ettevõttes»(1) Tööandja kohustused

1) Kindlustada esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruum, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni.

2) Paigutada nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brožüürid jm näitlikud materjalid).

3) Määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest.Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112).

www.skydda.ee

Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine (järg)

4) Paigutada nähtavale kohale trükitult andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi.

5) Selgitada töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.

6) Tagada tööõnnetuse või töötaja haigestumise puhul esmaabivahendite kättesaadavus, esmaabi andmine kohapeal selleks koolitatud töötaja poolt, operatiivne sidevõimalus ettevõtteväliste teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamine kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele).

www.skydda.ee

Esmaabikoolitus

“Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord” § 3:

• Väljaõpe hiljemalt ühe kuu jooksul

• Väljaõppe eesmärk: oskused kannatanu elu päästmiseks ja esmaabi andmiseks – 16 tundi –tunnistus

• Täiendõpe – 1 kord 3 aasta järel, minimaalselt 6 t

• Koolituse korraldajal peab olema pädevust tõendav tunnistus

www.skydda.ee

§3. Miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõttes või ettevõtte eraldiasetsevates struktuuriüksustes

1) steriilne haavatampoon 10 cm x 10 cm 2 pakki 7,5 cm x 7,5 cm 2 pakki

2) rullside (laius 10 cm) 2 tk 3) plaastrid (eri suuruses) vähemalt 12 tk4) desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks

vähemalt 6 tk 5) kinnitusplaaster 2 rulli 6) kolmnurkrätik 2 tk 7) steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga 2 tk 8) käärid või turvalõikur 1 tk 9) kaitsekindad 1 paar 10) kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks 1 tk 11) alumiiniumkihiga soojendustekk 1 tk 12) isekülmuv külmakompress 1 tk 13) esmaabivahendite kasutusjuhend 1 tk 14) esmaabi andmise juhend 1 tk

www.skydda.ee

§4. Miinimumnõuded esmaabivahenditele ettevõttes või ettevõtte eraldiseisvates struktuuriüksustes töötajate arvuga üle 25

1) steriilne haavatampoon 10 cm x 10 cm 3 pakki 7,5 cm x 7,5 cm 3 pakki 5 cm x 5 cm 3 pakki

1) rullside (laius 10 cm) 2 tk (laius 15 cm) 2 tk 2) plaastrid (eri suuruses) vähemalt 24 tk 4) desinfitseeriva ainega immutatud tampoonid haava puhastamiseks

vähemalt 12 tk 5) kinnitusplaaster 2 rulli 6) kolmnurkrätik 2 tk 7) steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga 2 tk 8) käärid või turvalõikur 1 tk9) kaitsekindad 2 paari

10) kaitsemask kunstliku hingamise tegemiseks 1 tk 11) alumiiniumkihiga soojendustekk 1 tk 12) isekülmuv külmakompress 1 tk 13) esmaabivahendite kasutusjuhend 1 tk 14) esmaabi andmise juhend 1 tk

10

www.skydda.ee

Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded” § 16:

• Esmaabivahendid kättesaadavad kõigile töötajatele

• Esmaabivahendite asukoht kergesti ligipääsetavas kohas ja märgistatud

• Sisu üle kontroll 1 kord kuus

www.skydda.ee

“Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu jatööohutuse nõuded” § 16:

• Ettevõtte tegevuse laadist, struktuurist, töötajate

arvust, töötingimustest sõltub: esmaabiandjate,

esmaabikomplektide (-kappide) hulk, muude vahendite vajadus ja hulk

• Ruumi olemasolu, kus saab anda esmaabi, hoida kannatanut – ligipääs kanderaamiga kohustuslik!

• Silmapesuseadised vajadusel

www.skydda.ee

Tööõnnetuste uurimine

Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise mõiste, registreerimise, teatamise ning uurimise kord

www.skydda.ee

§1. ReguleerimisalaKäesolev määrus reguleerib:1) tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimist,

nendest teatamist ning nende uurimist tööandja poolt;2) tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest teatamist arsti

poolt ja3) raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse ning

kutsehaigestumise uurimist tööinspektori või Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja (edaspidi tööinspektor) poolt.

www.skydda.ee

§2. Tööõnnetuse registreerimine tööandja poolt

(1) Tööandja registreerib tööõnnetuse, näidates ära järgmised andmed:1) töötaja ees- ja perekonnanimi;2) töötaja ametinimetus;3) tööõnnetuse toimumise aeg (aasta, kuu, päev ja kellaaeg);4) tööõnnetuse toimumiskoht;5) tööõnnetuse lühikirjeldus;6) tööõnnetuse raskusaste (kerge, raske või surmaga lõppenud tööõnnetus) ja7) tööõnnetuse raporti allkirjastamise kuupäev.

(2) Kui tööõnnetus toimus teise tööandja juurde suunatud töötajaga, registreerivad tööõnnetuse mõlemad tööandjad

www.skydda.ee

§3. Tööõnnetusest teatamine arsti poolt

(1) Arst vormistab töötajale tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse tagajärjel vähemalt üheks päevaks ajutise töövõimetuse määramisest lisas 1 toodud vormi kohase teatise (edaspidi töövõimetuse teatis ) paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul ning saadab selle Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas tööõnnetus toimus, hiljemalt 5 päeva jooksul töötaja arsti poole pöördumisest arvates.

11

www.skydda.ee

(2) Arst teatab töötajaga toimunud tööõnnetusest põhjustatud raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi diagnoosimisest (edaspidi arsti teade) viivitamata tööandjale, esitades paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul järgmised andmed:1) tervishoiuteenuse osutaja nimi;2) töötaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood;3) raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi võimalik tekkepõhjus;4) tööandja nimi ja aadress;5) arsti ees- ja perekonnanimi, kood ning kontakttelefon ja6) teate vormistamise kuupäev.

www.skydda.ee

§4. Tööõnnetusest teatamine tööandja poolt

(1) Tööandja vormistab pärast arsti teate saamist töötajaga toimunud raske kehavigastuse või eluohtliku seisundiga lõppenud tööõnnetusest lisas 2 toodud teatise tööõnnetuse toimumisest (edaspidi tööõnnetuse teatis) paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul ja saadab selle ühe päeva jooksul Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas tööõnnetus toimus, ja kohustusliku kindlustuse andjale.

www.skydda.ee

(2) Tööandja teatab surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata politseile, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele, kelle tööpiirkonnas tööõnnetus toimus, ja kohustusliku kindlustuse andjale elektronposti, telefoni või faksi teel, esitades järgmised andmed:1) töötaja ees- ja perekonnanimi;2) tööõnnetuse toimumiskoha aadress;3) tööõnnetuse toimumise kuupäev ja kellaaeg;4) tööõnnetuse lühikirjeldus;5) tööandja nimi, aadress ja kontakttelefon ning6) teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.

www.skydda.ee

(3) Kui tööõnnetus toimus teise tööandja juurde suunatud töötajaga, vormistab selles töökohas töötaja tööd korraldanud tööandja tööõnnetuse teatise paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul ja saadab selle ühe päeva jooksul teisele asjasse puutuvale tööandjale.

www.skydda.ee

(4) Kui tööõnnetus toimus teise tööandja juurde suunatud töötajaga, teatab selles töökohas töötaja tööd korraldanud tööandja raskest tööõnnetusest lõikes 1 ning surmaga lõppenud tööõnnetusest lõikes 2 sätestatud korras.

www.skydda.ee

§5. Tööõnnetuse uurimise eesmärk

Tööõnnetuse uurimise eesmärk on:

1) välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused;

2) koguda andmeid tööõnnetuse analüüsiks ja järelduste tegemiseks ja

3) kindlaks määrata tööõnnetuse põhjustest tulenevad abinõud samalaadse juhtumi vältimiseks.

12

www.skydda.ee

§6. Tööõnnetuse uurimise üldnõuded

• Tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks korraldatakse järgmised uurimistoimingud:

1) sündmuskoha vaatlus, mille käigus kogutakse tõendid sündmuskohast (fotografeeritakse, koostatakse skeemid), hinnatakse töötaja töökoha ja kasutatud töövahendi vastavust töötervishoiu- ja tööohutusnõuetele, vajadusel kaasatakse vaatluse juurde asjakohane spetsialist. Sündmuskoha vaatluse tulemuste kohta koostatakse vaatlusprotokoll, millele lisatakse vaatluse käigus kogutud tõendid;

www.skydda.ee

2) võetakse seletused isikutelt, kellel on andmeid õnnetuses tähtsust omavate asjaolude kohta ja kes on võimelised andma nende kohta ütlusi;

3) selgitatakse välja isikud (tööandja esindaja, vahetu ülemus, tööde korraldaja ja teised), kes vastutavad töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise eest;

www.skydda.ee

4) kogutakse tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks tähtsust omavate dokumentide koopiad, sealhulgas: ettevõttes kinnitatud ohutusjuhendite, töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise (sissejuhatava, esma- ning täiendjuhendamise) läbiviimist ja väljaõpet tõendavate dokumentide ja töösuhet tõendavate dokumentide koopiad ning muud tõendid tööohutuse tagamiseks kasutusele võetud töökorraldusabinõudest ja tehnikavahendite süsteemist.

www.skydda.ee

§7. Tööõnnetuse uurimine tööandja poolt

(1) Tööandja uurib tööõnnetuse asjaolusid ja põhjusi §-s 6 sätestatud korras ja koostab raporti 10 päeva jooksul tööõnnetuse toimumisest arvates.

(2) Tööõnnetuse uurimises osaleb hääleõigusega töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik.

www.skydda.ee

(3) Raske tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed puutumatuna tööinspektori saabumiseni või tööinspektorilt sündmuskohale mittetulemise kohta teate saamiseni ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral politsei või tööinspektori saabumiseni. Kui sündmuskohta või selle juurde kuuluvaid seadmeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada, peab tööandja sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide, fotode, sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil.

www.skydda.ee

(4) Tööandja koostab uurimistulemuste alusel lisas 3 toodud tööõnnetuse raporti (edaspidi tööõnnetuse raport) neljas eksemplaris paberkandjal või sellega võrdsustatud elektroonilisel kujul. Tööõnnetuse raporti üks eksemplar jääb tööandjale, teised eksemplarid saadab tööandja:1) töötajale või tema esindajale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele kolme päeva jooksul tööõnnetuse raporti allkirjastamisest arvates ning2) kohustusliku kindlustuse andjale «Ravikindlustuse seadusega» (RT I 2002, 62, 377; 2003, 20, 116) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras.

13

www.skydda.ee

(5) Kui tööõnnetus toimus teise tööandja juurde suunatud töötajaga, uurib tööõnnetust selles töökohas töötaja tööd korraldanud tööandja vastavalt lõigetes 1–4 sätestatud korrale ja saadab lisaks tööõnnetuse raporti koopia teisele asjasse puutuvale tööandjale kolme päeva jooksul tööõnnetuse raporti allkirjastamisest arvates.

www.skydda.ee

(6) Tööandja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud tõendid ning uurimistulemuste alusel koostatud tööõnnetuse raporti tööõnnetuse uurimistoimikuks.

(7) Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõud samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks.

www.skydda.ee

(8) Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei ole tööõnnetusega, koostab tööandja töökeskkonnavoliniku või usaldusisiku osavõtul õnnetusjuhtumi kohta akti, milles näitab ära õnnetusjuhtumi asjaolud ja uurimise lõpetamise põhjuse.

www.skydda.ee

§8. Tööõnnetuse uurimine tööinspektori poolt(1) Tööinspektor uurib kõiki surmaga lõppenud tööõnnetusi

ning vajadusel raskeid tööõnnetusi. (2) Raske tööõnnetuse uurimiseks tööinspektori

sündmuskohale saatmise või mittesaatmise otsustab Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja viivitamata pärast tööõnnetuse teatise või töövõimetuse teatise saamist ning teavitab sellest tööandjat.

(3) Tööinspektor, kelle tööpiirkonnas tööõnnetus toimus, viib läbi tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste uurimise §-s 6 sätestatud korras 30 päeva jooksul tööõnnetuse teatise või § 4 lõikes 2 nimetatud teate saamisest arvates. Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja võib vajadusel pikendada uurimise tähtaega 10 päeva võrra.

www.skydda.ee

Tööohutusvahendid

www.skydda.ee

Koolituse eesmärk:

Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a määruse nr.12 ”Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord”

§ 2 lg 6 p 5 alusel – korraldada asutuse

töötajatele isikukaitsevahendite kasutamise

väljaõpe, vajadusel näitliku kasutamisega

ning teavitada töötajaid terviseriskidest,

mis kaasnevad kaitsevahendi mittekasutamisega.

14

www.skydda.ee

PERSONAL – väärtuslik vara

618568565564558543Tööõnnetusi100000 töötaja kohta

212127243431surmagalõppenud

4 0593 7253 6543 4253 3263 230Tööõnnetused

656500655300646300607400595500594300Töötajad

KOKKU

2 0082007*2006200520042003

http://www.ti.ee/index.php?page=764&

www.skydda.ee

Rikkumiste TOP 10

• Ei ole korraldatud riskianalüüsi• Ei viida läbi sisekontrolli• Ei ole nõuetekohaselt läbi viidud ja registreeritudtöötajate esma- või täiendjuhendamist ja väljaõpet• TTOS–i muude sätete täitmine• Ei ole koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeidtehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta

www.skydda.ee

Rikkumiste TOP 10

• Tööleping ei vasta nõuetele

• Töökeskkonnavolinike valimine korraldamata

• Ei ole määratud töökeskkonnaspetsialisti

• Puudused esmaabi korraldamisel

• Ei ole nõuetekohaselt läbi viidud ja registreeritud töötajate sissejuhatavat juhendamist

www.skydda.ee

Tööõnnetus

Tööõnnetuse definitsioon: Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööandja antud ülesande täitmiseks loetaksetöötaja töölepingus, ametijuhendis, töökirjelduses, käskkirjas vm dokumendis sätestatud töö- või ametikohal ettenähtud tööülesannete täitmist, samuti tööandja erikorralduseta tööülesande täitmist, mis tuleneb töö iseloomust või töö üldisest käigust.

www.skydda.ee

Kuidas seda muuta ?

monitooring

koolitus

treening

dokumentatsioon


Isikukaitsevahendite liigid1. Hingamiskaitsevahendid

2. Peakaitsevahendid

3. Silmakaitsevahendid

4. Kuulmiskaitsevahendid

5. Näokaitsevahendid

6. Kätekaitsevahendid

7. Kaitseriided ja –jalanõud

8. Kukkumiskaitsevahendid

www.skydda.ee

15

www.skydda.ee

Isikukaitsevahendite (IKV) valik ja kasutamine Kaitsevajaduse hindamine

Hinnatakse riske ja nende mõju terviseleKontsentratsioontöö kestvustöö koormusriski ulatus, esinemise sagedus ja paiknemineeritingimused ( n. kuumus, külmus, niiskus, kiirgus)

Ohutegurite hindamineMillisele kehaosale ohutegurid kohanduvad

pea,silmad, näguhingamiselundidkuulmiselundidseedimisorganidkehakäedjalad


Ohutegurite hindamineMis tüüpi on ohutegurid?

Füüsikalisedtegurid

Keemilisedtegurid

Bioloogilisedtegurid

• mehhaaniline• temperatuur: kuum/külm/niiskus• elekter• kiirgus

• aerosolid• vedelikud• gaasid, aurud

• mikroobid, näit. Hallitus, seened ja• viirused, bakterid

•Psühholoogilised

• Füsioloogilised

www.skydda.ee

www.skydda.eewww.skydda.ee www.skydda.ee

EU-direktiivi kohane tootemärgistusScott Health & SafetyScott Health & Safety

PoolmaskSilner 12

PoolmaskSilner 12

P3P3EN 140EN 140

01210121CECE

tootja

toote tüüp ja nimetusstandard, mille alusel on vahend testitud

kaitseklass

CE-märkCE-märgiväljastanud asutuse kood

www.skydda.ee

www.skydda.ee

Peakaitsevahendid

Ehitustöö, eriti tellingutel ja kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel ning nende all või lähedal tehtav töö, raketise ehitamine ja lammutamine, tellingutepüstitamine ja lahtivõtmine ning muu kooste- ja paigaldustöö.

Töö terassillal, teraskonstruktsioonide paigaldamisel, mastis, tornis, hüdraulilisel teraskonstruktsioonil, terasetehases, valtspingil, katlamajas jajõujaamas ning suure mahuti ja torujuhtmega seotud töö. Jpt.


Kuulmiskaitsevahendid

16

www.skydda.ee

Tigu – noorel kuulval inimesel Tigu – rikutud kuulmisega töölisel

www.ebu.ee/esitlus/kuulmine.ppt

www.skydda.eewww.skydda.ee

www.skydda.ee

Müratase ja aeg

dB(a) Aeg85 8 h88 4 h91 2 h94 1 h97 30 min100 15 min115 30 sec130 1 sec


www.skydda.ee

• Slowly roll down and compress foam earplugs into a very thin cylinder.

• While compressed, insert earplug well into the ear canal.

• Fitting is easier if you reach around the head to pull the ear outward and upward during insertion.

Fitting Roll Down Earplugs

www.skydda.ee

Kasutamine" Valesti valitud klapid on tavaline põhjus klappide mittekasutamiseks

" Põhireegel – SA PEAD ALATI ( 100% ) KASUTAMA KLAPPE, KUI VIIBID TÖÖKESKKONNAS KUS MÕÕDETUD MÜRATASE ON SUUREM KUI 85dB

www.skydda.ee

17

www.skydda.ee

Silma ja näokaitse

www.skydda.ee

• Neid kaitsevahendeid tuleks kasutada, kui on tegukemikaalide pritsmete, lendavate tükikeste või heleda valgusega.

• Siia alla kuuluvad kaitseprillid, eriprillid röntgen-, laser-, ultraviolett- või infrapunakiirguse või nähtava kiirguse eest kaitsmiseks, näokaitse, kaarkeevitusmask ja –kiiver.

www.skydda.ee

www.skydda.ee

Hingamiskaitsevahendid

Millist HKV-d vajatakse?

HKV vajaduse hindamine:määratleda HKV-le kohalduvad nõudmisedselgitada millist tüüpi HKV-d vajatakse

selgitada millised turul pakutavad HKV-d vastavad nõudmistele


Töökeskkond

Hapnikku ei ole

piisavalt

Hapnikku on piisavalt

17-23 mahu %

Ebapuhtuse hindamine

Gaasid ja aurud

Tolm, udu,sudu

Gaasid, aurud

ja tolmud

EristatudHKV

EristatudHKV

Filtreeriv HKV

Kontsentratsioon liiga kõrge või ebapuhtus on

eluohtlik

Hingamiskaitsevahendi (HKV) valik

www.skydda.ee

www.skydda.ee

Hingamiskaitsevahendid

Filtreerivadhingamiskaitsevahendid• tolmumaskid• poolmaskid• täismaskid• päästemütsid• filtrid


Tolmufiltrite valimine

Klassifitseerimine filtreerimisvõime järgi

P1 tahked osakesed; ebameeldivad, kuid ohutud.(osakeste suurus < 1 µm)

P2 tervisele kahjulikud osakesed(osakeste suurus < 0,3 µm)

P3 mürgised või muidu tervisele ohtlikud osakesed

www.skydda.ee

18

www.skydda.ee

Gaasifiltri valimine

Tüüp Kasutusvaldkond / tunnusvärv

A orgaanilised gaasid ja aurud, näit.lahustibaasiliste värvide aurud.mitteorgaanilised gaasid ja aurudnäit. kloor, väävelvesinik ja vesiniktsüaniid.

E Happelised ja gaasid, nagu süsinikdiooksiid.

K Ammoniaak ja orgaanilised amiiniühendid.

Mitmetel töödel (näit. pritsvärvimine ja tõrjeainete pritsimine) esineb nii aerosooli kui ka tahkeid ja gaasilisi osakesi

Kasutada tuleb kombineeritud filtrit

B


Kindad

MEILE ON ANTUD AINULT ÜHED KÄEDKOGU ELUKS -

KAITSKEM NEID KINDLATE KVALITEETTOODETEGA

www.skydda.ee

www.skydda.ee

Suurused:Kindad peavad olema piisava suurusega,

et kasutaja liigutused ei oleks töö ajal pärsitud, ning samuti ei tohi kindad olla liiga suured, sest see võib olla ohuks kasutajale.

Mehaaniliste riskid EN388 -1994-

a Kulumine 0 - 4b Katkilõigatavus 0 - 5c Katkirebitavus 0 - 4d Läbitorgatavus 0 - 4

a.b.c.d.


Kindad

Nahkkindad• Seanahk• Loomanahk• Kitsenahk• Pühvlinahk• “hinnakinnas”

“Kummikindad”• Lateks – kumm• PVC – vinüül• Nitriil• PU• Butüül• Jpt.

Kinnaste erinevused• Materjal

• Alusmaterjal• Paksus• Pikkus

www.skydda.ee

www.skydda.ee

Turvajalatsid

www.skydda.ee

EN 345 (turvajalanõud)

••Materjal kummi/PU

•••Naeltõke (1100 N)

••Veekindel nahk

••••••Kannaosa löögisummutus

••••••Antistaatiline (100K ΩΩΩΩ - 1000 MΩΩΩΩ)

••••••Kinnine kannaosa

•••••••Varvastekaitse (200 J / 15000 N)

S5S4S3S2S1PS1SB

www.skydda.ee

19

www.skydda.ee

Muud kategooriad tööjalanõule kui ka turvajalanõule:

A- antistaatiline 100 kilo ohmile/ 1000 mega ohmiE- löögisummutus. Minimaalne energia imamine 20 J.WRU- veekindlus pealmisel nahalP- talla kaitse- miinimum 1100 NC- juhtiv jalanõu- max takistus 100 KOCI- külma isolatsioonHI- kuuma isolatsioonHRO- kuuma takistus maksimaalselt 300 CORO- õli takistus…….


Riided

www.skydda.ee

www.skydda.ee

KukkumiskaitsevahendidEnne kukkumiskaitsevahendite valimist ja kasutamist küsiendalt:

• Kas see vahend on asjakohane ja ohutu kasutada?• Kas ta on õige selle konkreetse töö jaoks?- Õige suuruse valik?- Kas seda on kontrollitud?- Kas sellega on kukutud?- Kui vana see on ? Ajalugu ?• Mis juhtub kui ma kukun ?- Kas ma hakkan kiikuma? - Mida ma tabada võin?- Kui kaugele ma kukun?- Mis vahemaa mul on?- Kes mind päästma tuleb ?- Kuidas mind päästetakse ?

www.skydda.ee

Tänan Teid kuulamast

Tekkivatele küsimustele vastan hea meelega.

TAAVI LUKAS

SKYDDAB&B Tools Estonia ASMob +372 5274 598Skype: taavilukasE-mail [email protected] www.skydda.eeE-pood http://www.toolstore.com/

tervislik ja ohututöökoht

Documents