the materials and documents have been developed in the ... · ms windows’i põhielemente,...

The materials and documents have been developed in the framework of a project financed by the European Community.

The contents of the documents do not necessarily reflect the opinion of the EU Commission.

Koos internetti avastama – käsiraamat juhendajale

Sisukord

PROJEKTI LÜHIKIRJELDUS ...........................................................................3

KUIDAS MUUTA ARVUTI JA INTERNETI "AVASTAMINE" EAKALE INIMESELE PÕNEVAKS JA JÕUKOHASEKS!? ...................................................................4

ESIMENE KOOLITUSPÄEV .............................................................................6

OPERATSIOONISÜSTEEM ............................................................................................ 6 ARVUTIHIIR ............................................................................................................... 7 INTERNET ................................................................................................................. 7 VEEBILEHTEDE KÜLASTAMINE; BRAUSER INTERNET EXPLORER ..................................... 8 OTSIMOOTORID ......................................................................................................... 9

TEINE KOOLITUSPÄEV................................................................................10

ARVUTI SISSE- JA VÄLJALÜLITAMINE .......................................................................... 10 RIISTVARA .............................................................................................................. 11 E-POST JA HOT.EE ................................................................................................... 12 ON-LINE SUHTLUSPROGRAMMID: SKYPE .................................................................... 14

KOLMAS KOOLITUSPÄEV............................................................................15

INTERNETIPOED....................................................................................................... 15 INTERNETIPANGANDUS: HANZA.NET .......................................................................... 16 MUUD E-TEENUSED ................................................................................................. 17 ID-KAART................................................................................................................ 18

2


Projekti lühikirjeldus Projekt Grandparents & Grandchildren on algatatud Itaalia kutsehariduse keskuse ENAIP poolt ning selles osalevad 8 riiki üle Euroopa (vt. lisaks http://www.geengee.eu). Eestis on alamprojekti "Arvuti algõpetus – noorelt seeniorile" läbiviimisel aktiivseteks partneriteks Tallinna Ülikool, Eesti Pensionäride Liit ja Hansapank.

Projekti eesmärgiks on pakkuda eakatele inimestele ("vanavanematele") arvuti- ja interneti-alast esmakoolitust tavapärasest erinevas vormis kaasates õpetamise protsessi toredaid noori ("lapselapsi") keskkoolist, kutseõppeasutustest ja kõrgkooli esimestelt kursustelt. Koolitus on üles ehitatud nii, et esmalt tekitada seeniorides huvi arvutikasutuse vastu demonstreerides mitmeid igapäevast elu lihtsustavaid ja/või rikastavaid internetipõhiseid teenuseid ning seejärel toetada maksimaalselt seenioride enesekindluse kasvu arvutiga töötamisel, mis tagab selle, et peale koolitust ka iseseisvalt arvutit kasutama hakatakse. Õppetöö toimub projekti raames spetsiaalselt eakate inimeste jaoks koostatud õppematerjali abil, mille valmimist toetab Hansapank. Kursuste korraldusliku poole eest vastutab Tallinna Ülikool koostöös Pensionäride Liiduga.

Koolitusmudel sisaldab järgmisi etappe:

I. Ülikooli õppejõud või kooli arvutiõpetaja koolitab "lapselapsi" – Projektijuht loob sidemed projektis osaleda soovivate koolidega ning igas partnerkoolis koolitatakse projektiga seotud õpilased välja "lapselapse” rolli täitma. "Lapselaste" koolitus seisneb eakatele inimestele pakutava koolitusprotsessi ja õppematerjalide tutvustuses ning lühiseminaris, kus käsitletakse eelkõige eakate koolitamisega seotud spetsiifilisi aspekte. Seminari järel tutvuvad noored koolitajad iseseisvalt koolituse materjalidega põhjalikult ning teevad läbi praktilisi harjutusi, mille sooritamist peavad nad hiljem koolitusel eakatele õpetama.

II. "Lapselapsed" koolitavad "vanavanemaid" – Projektijuht lepib kooli või omavalitsusega kokku ühiskoolituse toimumise koha (nt kooli arvutiklass), kus viiakse läbi eakate põhikoolitus mahus 3 korda 3 tundi. Põhikoolitus toimub 10-le kuni 16-le "vanavanemale" samal ajal, kuid koolitust ei vii läbi mitte üks klassi ees seisev õpetaja vaid töö toimub individuaalselt nii, et iga "lapselaps" õpetab õppematerjali abil ühte kuni kahte "vanavanemat". "Lapselaste" koolitaja e tuutor aitab "lapselapsi” ka "vanavanemate” koolitamise käigus. Põhilised teemad, mida seenioridele koolituse käigus tutvustatakse on järgnevad:

• Kuidas töötada arvutiga Windows keskkonnas • Kuidas internetist vajalikku infot leida • Kuidas kasutada (kohalikke) internetis kättesaadavaid võrguteenuseid • Kuidas kasutada e-maili ning suhelda võrgus

III. "Vanavanemad" harjutavad iseseisvalt saades aeg-ajalt tuge "lapselapselt" – Peale põhikoolitust jätkavad "vanavanemad" harjutamist trükitud materjalide ja internetis olevate harjutusprogrammide abil, kusjuures "lapselaps" käib vähemalt kolmel korral "vanavanemat" abistamas, et vastata harjutamise käigus tekkinud/tekkivatele küsimustele või aidata selgitada segaseks jäänud lõike koolitusmaterjalidest. Iseseisev harjutamine toimub nendes kohtades, kus eakal inimesel on ka hiljem vaba juurdepääs arvutitele nt. päevakeskused, kohalikud raamatukogud, jne. Täpse harjutamise koha lepib igal konkreetsel juhul kohaliku omavalitsuse või teiste partneritega kokku projektijuht või Pensionäride Liidu esindaja.

3


Kuidas muuta arvuti ja interneti "avastamine" eakale inimesele põnevaks ja jõukohaseks!? Selleks, et muuta arvuti kasutamine lihtsamaks ja kaasakiskuvamaks neile eakatele inimestele, kellel pole kunagi olnud võimalust arvutit kasutada ja/või kellel puudub ülevaade sellest, kuidas nad arvuti abil oma elu mugavamaks ja põnevamaks saavad muuta, on vajalik vähehaaval ning rahulikus tempos edasi minna ja mitte võtta väga rangelt eeskujuks seda, kuidas arvutikasutust tavapäraselt lastele koolis õpetatakse. Käesolev lühike juhend annab mõningaid vihjeid, mida Teie, kui juhendaja, peaksite silmas pidama, et muuta vanemaealised internetihuvilised selle uue ja huvitava seikluse suhtes enesekindlaks ja entusiastlikuks.

Nagu projekti kirjeldusest näha võisite, on "vanavanemate" koolitamine planeeritud kahe-osalisena: põhikoolitus mahus 3 korda 3 tundi, kus Te tutvustate ja proovite koos "vanavanemaga" läbi kursuse sisuks olevad teemad ja tegevused ning sellele järgnev iseseisev harjutamine, mille käigus Te käite "vanavanemat" vähemalt kolmel korral abistamas, et vastata harjutamise käigus tekkinud/tekkivatele küsimustele või aidata selgitada segaseks jäänud lõike koolitusmaterjalidest.

Põhikoolituse aluseks on juhendmaterjal "Lähme koos internetti avastama", mis on enne koolituse algust antud nii teile kui "vanavanemale" ning mida võib töö käigus kommentaa-ridega täiendada jms. Siiski ei ole koolitus mõeldud koos materjali lugemisena, vaid Teil tuleb "vanavanemale" teemasid elavalt ning kaasakiskuvalt tutvustada tuues kõige pealt näiteid sellest, milliseid igapäevaseid tegevusi saab tutvustamisele tuleva programmi või internetiteenuse abil lihtsamalt ja/või mugavamalt sooritada, kuidas te ise vastavaid võimalusi kasutate jne.

Põhikoolituse käigus tutvustage teemasid antud juhendis soovitatud järjekorras ning valige tempo vastavalt sellele, milline on teie juhendatava eelnev kogemus arvutiga. Näiteks tuleb neile, kes pole arvutiga enne üldse kokku puutunud, anda aega ja erinevaid võimalusi hiire kasutamist õppida ja harjutada, kuid mõne teise koolitatava puhul, kes on varem kas arvutimänge mänginud vms tuleb vaid veenduda, et tal hiire kasutamise põhiaspektid kõik selged on ning sealt juba sisulisemate ülesannete poole liikuda.

Juhendmaterjal "Lähme koos internetti avastama" on koosatud liiaga st niisuguse põhimõttega, et ka neile, kes päris algajad ei ole, jaguks kolmeks põhikoolituse päevaks küllaga uusi asju, mida avastada ja proovida. Samas, päris algajatel jäävad osad teemad juhendmaterjalist põhikoolitusel ilmselt läbimata ning nad saavad neid hiljem iseseisvalt materjali abiga proovida ja tundma õppida (seda selgitab „vanavanematele“ kursuse alguses ka koolituse juures viibiv tuutor). Seega, ärge olge mures, kui te ei jõua kolme koolituspäeva jooksul kõiki teemasid oma juhendatavale tutvustada! Lähtuge põhimõttest, et parem vähem, aga selgelt st nii, et see „vanavanemale“ lihtne ja arusaadav tunduks ning et tal tekkiks enesekindlus ka pärast kursust vähemalt lihtsamaid interneti võimalusi iseseisvalt kasutama hakata.

Lisaks sobivale tempole valige ja/või leppige juhendatavaga kokku ka sobiv pauside arv ja pikkus (ühist vaheaega ei ole plaanis korraldada). Kolm tundi on üsna pikk aeg, mille käigus kipub nooregi inimese tähelepanu hajuma, rääkimata siis vanema inimese omast. Samas võib juhtuda nii, et teemad on nii põnevad ja kaasakiskuvad, et tahetakse kogu aeg võimalikult kasulikult sisustada ja pause ei soovitagi teha.

Kokkuvõtlikult võib soovitada, et väga hea õpetamise stiil on selline, mille puhul Te alustate teemat sissejuhatava näidetega sellest, kuidas Teie ise või Teie sõbrad tutvustamisele tulevaid

4


arvuti võimalusi kasutades saate asju kiiremini/paremini/mugavamalt/põnevamalt/jne ajada kui muidu. Teemade tutvustamise käigus on samuti hea kasutada näiteid ja metafoore elust illustreerimaks konspektides toodud võimalusi ja ideid, mis võivad "vanavanematele" nende igapäevaelust tundmatud olla: näiteks, võib interneti veebilehtede süsteemi võrrelda tohutu raamatukoguga, kus on palju vajaliku ja põnevat infot ning otsingumootorit kogenud raamatukoguhoidjaga, kes suudab õige raamatu (veebisaidi) raamatukogust (internetist) vastavalt teemale (märksõnale) kiirelt üles leida.

Kui Te seletate mõnda teemat, siis viidake ka juhendile, mis on "vanavanematele" jagatud ning millest nad võivad peale tundi iseseisvaks harjutamiseks leida lisainformatsiooni või siis heita meenutuseks pilk teemadele, mis on tunni jooksul läbi võetud.

Üldiselt püüdke rääkida nii lihtsate sõnadega ja piltlikult kui suudate, kuid on rida tehnilisi väljendeid (tihti ingliskeelsed), mis on arvutikasutuse ja internetis surfamise juures nii kesksed, et neid ei saa vältida. Sellisel puhul on vaja mõisteid seletada ja korrata mitu korda üle, et need väljendid lisanduksid algaja sõnavarasse.

Lisaks sellele on tähtis rääkida aeglaselt ja selgelt ning pöörata erilist tähelepanu oma juhendatava(te) käitumisele: tihti on eakamad inimesed häbelikud välja näitama oma segadust ja kahtlusi, nii et Te peate tabama õige hetke kordamaks uusi mõisteid ja ideid.

Olge alati valmis küsimustele vastama või koguni "vanavanemaid" küsima julgustama! Püüdke ka küsimustele vastates teha seda maksimaalse selguse ja lihtsusega tuues vajadusel praktilisi näiteid vms. Samas, võite küsimusele vastamise viisakalt edasi lükata, kui sama teemat käsitletakse veel tunni või kursuse lõpupoole.

5


Esimene koolituspäev Esimesel korral võiks tunni alguses arvuti juba sisselülitatud ja töökorras olla, et hajutada tehnilist laadi tegevuste õppimist ning alustada kohe enam motivatsiooni tekitavast sisulisest tööst. Teisel ja kolmandal korral võiks alustada arvuti sisselülitamisest, et kindlustada juhendatava iseseisev toimetulek kogu protseduuriga ning tutvustada ka arvuti põhikomponente. Esimese koolituspäeva eesmärgiks on tutvustada "vanavanemale" arvuti töökeskkonda st MS Windows’i põhielemente, harjutada hiire kasutust ning "avastada" veebilehtede põnev maailm. PS! Esimesel päeval võiks piirduda selliste veebilehtedega, millelt saab lihtsalt st ilma sisse logimata leida vajalikku informatsiooni, jättes sisse logimist nõudvaid veebiteenuseid pakkuvad lehed teiseks ja kolmandaks koolituspäevaks.

Seega, alustada võikski mõne praktilise "väljakutse" esitamisest a la: "Kas Teil on midagi, mille kohta Te tahaks saada infomatsiooni?" või "Oletame, et me tahaks leida infot ..." ... telekavade kohta ... väljuvate busside kohta ... tuleval kuul etenduvate näidendite kohta ... vms Sellega loote põhjuse/vajaduse arvuti poole pöörduda, kuid algajale on enne internetti jõudmist vaja mõned põhilised algtõed selgitada.

Operatsioonisüsteem

Arvutiga tööle asudes seletage juhendatavatele, et põhiline programm arvuti töö juhtimiseks on operatsioonisüsteem, mis käivitub arvuti sisse lülitumisel automaatselt. Seleta, et põhiliselt on praegu kasutusel Windows operatsioonisüsteem, kuigi see pole ainus võimalik. Maini ka seda, et Windows operatsioonisüsteemi uuendatakse pidevalt nagu teisigi programme ja seetõttu võib olla erinevates arvutites erinev Windowsi versioon (uusim praegu Windows Vista), mistõttu ekraanipilt jms võib olla pisut erinev, kuid tööpõhimõtted siiski küllalt sarnased.

Kui arvuti on käivitunud on ekraanil töölaud (desktop). Arvuti näitab töölaual väikseid pilte, mida kutsutakse ikoonideks (icons). Ikoonid kujutavad endast linke, mille abil saab avada programme ja faile mis on arvutikettal (nt pildid, dokumendid, muusikapalad, arvutustabelid) või failide kaustu, mis on justkui "sahtlid" erinevate asjade hoidmiseks.

Selgita, et Windowsil on selline nimi oma kasutajaliidese pärast – programmide jms kuvamiseks ekraanil kasutatakse kergesti äratuntavaid raame, mida kutsutakse akendeks. Aknaid saab avada (open) ja sulgeda (close) vastavalt vajadustele. Selles kirjeldusfaasis avage brauseri aken ja demonstreerige, kuidas te eelnevalt räägitud info internetist leiate (selgitage vajadusel, et see esimene kord on ainult näiteks ning et hiljem tutvustate interneti võimalusi juhendatavale põhjalikult).

Sisuline info leitud, tutvustage akna erinevaid osasid ning nende funktsioone. Pidage meeles, et samal ajal hiirega liikudes ning klõpsides ja rääkides, võite tegevuse kuulajale arusaamatuks muuta: püüdke jälgida, et tempo oleks juhendatavale paras ning et ta jõuaks seletatavat jälgida ja meelde jätta. Seletage arusaadavalt, et igal aknal on üleval kontrollpaneel, mille paremas nurgas on alati kolm nuppu. Nuppudel võib olla erinev väljanägemine, vastavalt Windowsi versioonile, mida kasutatakse, kuid alati on nende tähendus järgmine:

• esimene nupp (sidekriips) minimeerib akna ikooniks. • teine nupp (kahekordne ruut) muudab akna suurust: kui aken täidab kogu ekraani,

muudab nupp akna väikseks ja vastupidi.

6


• kolmas (täht: X) sulgeb akna koos programmiga, millega aken on seotud (ja mille tulemused olid kuvatud aknas)

PS! Alusta siinkohal arvutihiire kasutuse tutvustust!

Laske oma juhendataval akna sulgemist ja selle suuruse muutmist harjutada, et ta saaks end sellega paremini kurssi viia. Näidake ka seda, kuidas aknaid saab ekraanil ühest kohast teise lohistada, et vajadusel mitut akent korraga näha.

Tutvustage juhendatavale ka Start menüüd ja muid juhendmaterjalis kirjeldatud operatsiooni-süsteemi aspekte.

Arvutihiir Arvutihiire kasutamise tutvustamist tuleb alustada juba operatsioonisüsteemi ja akende tutvustamise juures. Seletage, et Windows keskkond on nii üles ehitatud, et tegevusi saab sooritada valides arvuti töö juhtimiseks ekraanil olevatest pildikestest e ikoonidest või menüüdesse paigutatud märksõnadest teile hetkel vajaliku. Arvutihiir on justkui sõrme pikendus, mille abil saab ikoonidele ja menüüdele viidata. Sülearvutites saab tänapäeval tööd juhtida juba ka sõna otseses mõttes sõrmega vastaval puutetundlikul seadmel liigutusi tehes.

Näidake oma juhendatavale kursorit (nool), mis näitab arvutihiire positsiooni monitoril ning demonstreerige, kuidas arvutihiire liigutamisel, teeb kursor ekraanil sarnaseid liigutusi. Arvutihiire kasutamine ning käe ja sõrme töö koordineerimine võib alguses olla raske, mistõttu on oluline pühendada pisut aega oma juhendatava käe asendi kontrollimisele arvutihiirel:

• ranne on lõdvestunud ja toetub lauale; • käe pihk "puhkab" pehmelt arvutihiire alumisel poolel; • nimetissõrm on valmis hiire vasakpoolsel nupul kiiresti klõpsama; • arvutihiir liigub hiirepadjal neljas suunas (üles, alla, vasakule, paremale) kuid hiire

nupud e silmad "vaatavad" alati ülespoole st hiirt ei ole vaja keerata.

Hoidke oma juhendataval silm peal kui ta arvutihiirt kasutab, et saaksite teda vajaduse korral abistada ja parandada käe asendit. Seejärel näidake rahulikult arvutihiire vasaku nupu funktsiooni ja laske oma õpilasel harjutada akende avamist ja sulgemist. Ärge teda tagant kiirustage! Kursori liigutamise ja asetamisega ikoonile ning vasakpoolse nupuga klõpsamisega, saab ikooni või muud objekti märkida. Kahekordse e topeltklõpsuga saab avada programmi, kausta või faili. Erinevatele objektidele liikudes võib kursori kuju muutuda – see tähistab tavaliselt seda, et hiire abil on võimalik tavapärasest erinevaid spetsiifilisi tegevusi sooritada. Arvutihiire parempoolset nuppu kasutatakse kontekstilise e antud konkreetse objektiga seotud menüü saamiseks, kuhu on valitud iga objekti jaoks kõige tüüpilisemad funktsioonid e tegevused.

Te võite oma juhendatavale näidata mõnd lihtsat ja lõbusat arvutimängu nagu Solitaire ja Minesweeper, ning soovitada neid koduseks hiire kasutamise harjutamiseks.

Internet

Kui põgus ülevaade töökeskkonnast ja hiire kasutamisest on tehtud, keskenduge arvuti võimalusele, mis on viimaste aastatega teinud suure arengu ja kiiresti levinud: internetis

7


surfamine. Te saate oma juhendatava huvi arvutikasutuse vastu tõsta tuues näiteid loendama-tutest asjadest, mida on võimalik teha tänu arvutile. Näiteid tuues võite toetuda oma isiklikele kogemustele, kuid abiks on ka see, kui vaatate üle juhendmaterjali toodud veebilehed ning nende sisu. Püüdke leida näiteid, mis on eakale inimesele vajalikud ja arvatavalt huvipakkuvad. Seletage, et internetis surfamiseks on vajalik, et arvutil oleks olemas ühendus teiste arvutitega e internetiühendus. Kirjeldage internetti lühidalt ja illustratiivselt (vt juhendmaterjal) püüdes vältida keerulisi ingliskeelseid ja/või tehnilisi termineid. Selgitage, et internetti ühendatud arvutid on võimelised informatsiooni vahetama 24h päevas ja seda iga päev. Päris tasuta see kõik ei toimu, kuid reeglina ei ole tavakasutajal vaja eraldi maksta üksikute toimingute eest vaid tasuda on vaja interneti püsiühenduse eest. Avalikes internetipunktides tasub ühenduse eest mõni organisatsioon (nt omavalitsus) ja seega pole seal arvuti kasutajal interneti kasutamise eest üldse vaja midagi maksta. On olemas ka tasulised internetikohvikud, kus keegi ettevõtlik inimene on omale vastava äri loonud ja pakub huvilistele võimalust teatud tasu eest internetis surfata.

Internetist on võimalik leida kõikvõimalikku infot, sest info valdajad (nt omavalitsused, kaupmehed, teenusepakkujad, jt) teavad, et sealt on tänapäeval inimestele seda infot kõige mugavam ja kergem leida ning seega nende info leiab seal kõige suurema lugejaskonna. See tohutu kogus infot on internetis koondatud veebilehtedele e veebisaitidele ning selles informatsioonidžunglis "seiklemiseks" ja orienteerumiseks on arendatud vastavad programmid: veebilehitsejad e brauserid ja otsimootorid, mis aitavad kasutajatel leida informatsiooni, millest nad on huvitatud.

Veebilehtede külastamine; Brauser Internet Explorer

Lühida interneti tutvutuse jätkuks alustage internetist eelnevalt toodud näidetele viidates infot otsima. Esimese näite võite teha ise koos seletustega, kuid pidage meeles, et selles tunni osas, peab andma juhendatavale praktilise tegevuste sooritaja rolli, mis tähendab, et ta peab arvutihiirt valitsema ja rakendama kõike seni õpitut.

PS! Kui teie juhendataval puudub senine arvutikasutuse kogemus või see on väga napp, siis võib juhtuda, et ta on üsna mures ja ärevil ning tunneb hirmu, et ta võib oma oskamatu tegutsemisega põhjustada arvutile korvamatut kahju. Seetõttu peab olema valmis algaja arvutikasutaja kartust hajutama seletades, et internetis surfates ei ole praktiliselt võimalik teadmatusest teha asju, mis võiksid oluliselt kahjustada arvutit või selles olevaid andmeid.

Seletage, et kõige lihtsam on leida infot, kui on teada vastavat info sisaldava veebilehe aadress. Rääkige, näidates juhendmaterjalis toodud veebilehtede nimekirja, et kõik internetileheküljed on kirjeldatud täpse aadressiga, mis üheselt identifitseerib nad miljardite teiste saitide seast. Seletage, et veebilehti tehakse pidevalt juurde ning ka olemasolevaid muudetakse vastavalt vajadusele ja võimalustele.

Et otsida veebilehte, mille aadressi juba teate (viidake ajalehtedele ja televisioonile, kus interneti aadressid on tavaliselt koos mingi teatega avaldatud) on piisav sisestada see aadressi lahtrisse korrektselt ja hoolikalt ning vajutada nuppu "Enter”, mis asub klaviatuuri parempoolses servas. PS! Siinkohal on vajalik tutvustada klaviatuuri põhilisi võimalusi ja seletada mõnede klahvide tähendusi!

Kui saidi avaleht on kuvatud, saab tulla tagasi arvutihiire kasutamise juurde ning seletada, et hiirt liigutades muutub kursor aeg-ajalt "väikseks sõrmega viitavaks käeks”. Seletage, et see

8


"väike käsi" tähendab, et nende sõnadega on seotud link, mille kaudu saab liikuda teisele veebilehele, mis vastavat informatsiooni täpsustab vms.

Kasutage harjutamiseks juhendmaterjalis toodud veebilehtede nimekirja, kuid veelgi parem on, kui te eelnevalt otsite lisaks huvitavaid veebilehtede aadresse, kust võib leida just teie paikkonnaga seotud huvitavat ja vajaliku infot. Võiksite koguni koostada neist aadressidest väikese lisalehe, mille siis juhendatavale annate.

Pange tähele, et kuigi algajale on väga vajalik tutvustada põhilisi tehnilisi võimalusi ja lasta neid harjutada, ei tohi ära unustada seda tähtsamat e veebilehtede sisu poolt – "leidke" ja lugege koos juhendatavaga põnevat/vajaliku infot, kuid ärge väga kauaks ühele lehele peatuma jääge viidates sellele, et põhjalikult saab infot lugeda juba iseseisva harjutamise/interneti kasutamise käigus.

Kasutades nuppe (← →) saavad õpilased harjutada ka ühelt leheküljelt teisele liikumist. Paluge juhendataval aeg-ajalt brauser sulgeda ja uuesti avada, et ta harjuks nende tehniliste tegevustega. Pidage meeles, et algaja kasutaja vajab Teie toetust, kuid ärge proovige olukorda rangelt kontrollida. Laske juhendataval tema enda vigadest õppida, kuid olge valmis vigu koos analüüsima ja "vanavanemat" aitama ilma tema vabadust piiramata.

Kui juhendatav on saanud teatava kogemuse arvutihiire ja brauseri käsitlemises, võib pisut seletada ka veebiaadresside ehitust (vt. juhendmaterjal).

Otsimootorid

Tunni lõpus võib etteantud aadresside kasutamise juurest edasi liikuda otsimootorite tutvusta-mise juurde. Seletage, et tihti ei ole seda õiget aadressi kohe teada ja kuskilt võtta ning siis tuleb kasutada "kavalamat" viisi vajaliku info leidmiseks: otsimootorit. Otsimootorid on erilised interneti saidid, mis võimaldavad leida märksõnade järgi veebilehti, millest me huvitatud oleme, isegi, kui me ei tea nende aadressi. On olemas erinevad otsimootorid: kõige populaarsem on Google (www.google.com), Eestis Neti (www.neti.ee).

Näita juhendatavale vastavaid otsingumootorite lehti ning rõhuta selgelt brauseri aadressi lahtri (millesse saab kirjutada vaid tervikliku ja õige veebiaadressi nt. www.geengee.eu) ja otsimootori otsingusõna lahtri (kuhu saab sisestada otsingut määravad märksõnad) omavahelist erinevust.

Tooge erinevaid näiteid demonstreerimaks, et märksõnade valik on otsustav: termin, mis on liiga üldine (nt. "kook") võib tulemuseks anda hiiglaslikul kogusel vasteid tehes seega võimatuks vajaliku lehe leidmise. Ka vastupidi, liiga paljude/spetsiifiliste märksõnadega otsides (nt. "šokolaad kook pähkel piim munad mandlid") on piirangud liiga suured ja seetõttu võib vastuseks tulla, et vastavaid lehti ei leitudki. Tooge siinkohal näiteid – küsige oma juhendatavalt, millistest teemadest on tema huvitatud ja leidke koos sobivad otsingusõnad. Otsingusõna võib alata üldisest sõnast, seejärel võib lisada täpsustavaid sõnu, mis piiravad otsingut. Rõhutage, et treenimine ja harjutamine on heade märksõnade leidmisel hindamatud ja ükski käsiraamat ei suuda neid asendada. Kuigi suur osa internetti kasutavatest inimestest eelistab uurimuste kohaselt märksõnade järgi otsimist, on ka teine võimalus: temaatilised kataloogid, mis võivad just algajatele mugavamad tunduda. Tutvustage Neti temaatilist kataloogi ja selle kasutamist läbi mõnede praktiliste näidete (vt juhendmaterjal).

Koolituspäeva lõpetuseks tuletage meelde, järgmise kohtumise aeg ning öelge, et võimalusel võiks juhendatava läbi võetut vahepeal materjali abiga harjutada.

9


Teine koolituspäev Teise koolituspäeva eesmärk on tutvuda pisut arvuti riistvara poolega, korrata üle esimesel korral õpitu ning tutvustada ja harjutada kasutama põhilisi arvutipõhiseid suhtlusprogramme: e-posti (hot.ee näitel), e-postkaartide saatmist ja on-line suhtlusprogrammi (Skype näitel).

Teisel ja kolmandal koolituspäeval võiks praktilist tegevust alustada arvuti sisselülitamisest ning lõpetada arvuti väljalülitamisega, et kindlustada juhendatava iseseisev toimetulek kogu protseduuriga ning tutvustada ka arvuti põhikomponente.

Kui arvuti tööle saadud ja tema osadega põgusalt tutvutud, siis võiks (kordamise eesmärgil) anda juhendatavale ühe uue põneva veebilehe aadressi ja lasta tal see avada ning seal pisut ringi liikuda ja mingit infot leida. Tekitage vestlusega ka vajadus mingit infot märksõnade abil leida ja andke seejärel juhendatavale võimalus otsimootori kasutamist korrata.

Peale kordamist võiks alustada vestlust eemal asuvatest pereliikmetest või sõpradest ja sellest, kuidas nendega tavaliselt ühendust peetakse ning tuua ka mõne näite, kus tavaposti oodates on aeg üsna pikk või telefonikõned välismaale väga kallid. See annab hea lähtepunkti teise koolitustpäeva põhiteema juurde asumiseks.

Arvuti sisse- ja väljalülitamine

Arvuti sisselülitamise ajal aidake oma juhendataval leida arvuti korpusel olev õige nupp, mis lülitab arvuti sisse, seletades, et nupp võib erinevatel arvutitel olla pisut erinev või pisut erinevas kohas. Seletage juhendatavatele, et peale arvuti sisse lülitamist on töö alustamiseks vaja veidi oodata, et arvuti operatsioonisüsteem, põhiline programm arvuti töö juhtimiseks, lõpetab esialgsed operatsioonid korrektseks töö alustamiseks.

Kohe, kui arvuti on sisse lülitatud, seletage, et ka monitoril on eraldi lüliti, kuid tihti seda ei kasutata, kuna monitor on arvutiga reeglina ühendatud nii, et arvuti väljalülitamisel kustub ka monitor. Pöörake tähelepanu indikaatortulukestele arvuti korpusel ja monitoril, mille järgi saab otsustada, kas arvuti on juba sisse lülitatud või mitte ning asjaolule, et pikka aega kasutamata seisnud sisselülitatud arvuti ekraan võib olla must, kuid sellisel juhul arvuti ei vaja uuesti sisse lülitamist vaid mõne klahvi vajutust või hiire liigutamist.

Kui UPS (katkematu toiteseade) on nähtaval, seletage lühidalt, milleks seda kasutatakse (et hoida süsteemi "elus” mõned minutid elektrikatkestuse korral nii, et kasutajal on aega arvuti välja lülitada ilma andmekaotuseta).

Kindlasti näidake ka seda, kuidas arvutit korralikult välja lülitada (kas märkasite naljakat asja Windowsi juures? Et arvutit välja lülitada, peab vajutama "Start” nuppu! – sellele on seletuseks, et ka arvuti väljalülitamine on tegevus, mida tuleb alustada.)

Selgitage ka, et vahel võib arvuti "kinni joosta" st arvuti ei võta enam vastu kasutaja käsklusi ja sellisel juhul pole arvuti taaskäivitamiseks teist võimalust, kui kasutada "RESET" nuppu. Selline olukord võib algajas kasutajas tekitada kõhedust, kuid rahustage oma juhendatavat seletusega, et muud väljapääsu lihtsalt ei ole ning ega sellest arvutile mingeid rikkeid ei teki ja kasutaja saab peale taaskäivitamist oma vajalikke programme rahulikult uuesti kasutama hakata.

10


Riistvara

Algajale kasutajale ei ole väga oluline teada arvuti riistavara seotud üksikasju, kuid kiire ülevaatus põhilistest komponentidest võib arvutikasutajal aidata end kindlama ja teadlikumana tunda. Soovitavalt võiks selle teema üles võtta teise tunni alguses ning lähtuda seletamise detailsuse astet valides kogemusest, mis te oma juhendatavaga olete juba saanud st kas ja kuivõrd ta võiks olla huvitatud arvuti tehnilisest poolest.

Kindlasti tuleb veenduda, et juhendatav teaks ja tunneks arvuti erinevaid osasid ning seadmeid, mida tal võib töö käigus vaja minna (CD/DVD, mälupulk, jne – võiksite need tundi kaasa võtta, et oleks, mida näidata!). Seletage, et viimased on vajalikud siis, kui on vaja infot ühest arvutist teise transportida või tähtsatest arvutis talletatud asjadest/failidest igaks juhuks varukoopiaid teha. PS! Failisüsteemi üksikasjadesse ei soovita käesoleva eakate algkoolituse raames laskuda!

Arvuti esiküljel on DVD ja/või CD mängija. DVD mängija loeb ka CDsid kuid mitte vastupidi. Pöörake tähelepanu faktile, et CD ja DVD näivad ühesugused, nende ainus tavakasutajale oluline erinevus on nende andmemaht: CD-l 700MB (umbes 0,7GB), DVD-l 4,5 või 9 GB. Näidake juhendatavale, kus täpselt mängija asub ja milline nupp selle avab; avage mängija ja kui CD on käepärast, näidake, kuidas see sinna sisestatakse. Ärge unustage lisada, et uuematel arvutitel on mängija asemel CD või DVD kirjutaja e kõrvetaja, mis lubab lisaks plaatidel oleva info lugemisele ka endal infot uutele plaatidele panna e plaate kõrvetada (viimane naljakas nimetus tuleneb kasutatavast tehnoloogiast, inglise keeles on termin "burn").

Arvuti tagumisel pool või ka ees on ühenduspesad (avad) mille kaudu ühendatakse arvuti klaviatuuri, arvutihiire, monitori, printeri, skanneri, kõrvaklappide, mikrofoni, veebikaamera (videokaamera), mäluseadete (nagu populaarsed USB mälupulgad). Mainige, et vahel võivad juhtmed nt koristamise käigus lahti minna ja siis tuleb nad üle kontrollida ning õigetesse pesadesse tagasi panna.

Kui tunnete, et teie juhendataval on tehnoloogia vastu suurem huvi, siis võite seletada, et arvuti sees on elektrooniline plaat, emaplaat, mis ühendab kõiki komponente, mis on vajalikud arvuti töötamiseks (PS! selle osa võib ka täiesti seletamata jätta!). Väga spetsiifiliste tegevuste jaoks võib olla vaja lisada emaplaadile teatud osasid e kaarte, kuid tavakasutaja vajadusi rahuldavad tänapäevase emaplaadi võimalused täiesti.

Arvuti põhikomponentideks on: • mikroprotsessor, mida saab kirjeldada kui süsteemi "aju” (näiteks viimase

põlvkonna mikroprotsessorid on Intel Core 2 ja AMD Athlon 64); • muutmälu e RAM, mida protsessor kasutab töös olevate andmete säilitamiseks

(selle mahutusvõime uuematel arvutitel on 1-2 gigabaiti e GB). Muutmälu tühjendatakse iga kord, kui arvuti välja lülitatakse. Siinkohal, kui õpilane on huvitatud, võib talle seletada, et bait on andmete hulga mõõtühik, millega saab talletada ühe sümboli; arvutiasjanduses suurenevad ühikud ligikaudu 1000 (täpsemalt 1024) kaupa, mistõttu räägitakse andmehulga mõõtühikutena ka:

kilobaitidest e KB (1 KB ≈ 1000 baiti); megabaitidest e MB (1 MB ≈ 1000 KB ≈ 1 000 000 baiti) ja gigabaitidest e GB (1GB ≈ 1000 MB ≈ 1 000 000 KB ≈ 1 000 000 000 baiti);

11


• kõvaketas on püsimälu, millele on installeeritud programmid ja salvestatud kõik andmed, mida on vaja säilitada ka siis, kui arvuti välja lülitada;

• erinevad kaardid, mis on vajalikud arvuti osade ja lisaseadmete töötamiseks (nt. videokaart, mis tagab korrektse pildiedastuse monitorile, jne…).

E-post ja hot.ee

Tuginedes juhendmaterjalile selgitage kõige pealt e-posti toimimise põhimõtteid. Meenutage juhendatavale, et elektroonilise posti vastuvõtmiseks ja saatmiseks peab arvutil olema internetiühendus. Rääkige, et e-posti kasutamiseks on vaja spetsiaalselt programmi ning et neid programme on olemas väga erinevaid. Selline programm võib olla paigaldatud kasutaja arvutisse (näiteks MS Outlook, Mozilla Thunderbird, vms) või kättesaadav üle interneti (näiteks hot.ee, mail.ee või Gmail). Tihti võib ühele postkastile ligi pääseda erinevate e-posti programmide abil. Algajale kasutajale on lihtsam, kui ta erinevaid arvuteid kasutades (nt kodus, päeva-keskuses, lapselapsel külas olles, jne) saab alati oma e-postkasti vaatamiseks kasutada sama programmi, mistõttu on soovitav kasutada üle interneti töötavaid e-posti lahendusi (nagu nt www.hot.ee), mis on samasugusena kättesaadavad mistahes internetti ühendatud arvutist (nt ka välismaal reisides).

Tutvustage siinkohal lühidalt suhtluskeskkonda hot.ee, mis on Elioni pakutav veebipõhine tasuta teenus. hot.ee võimaldab kasutada elektronposti ([email protected] aadressiga), kasutada pildialbumit, säilitada oma olulisi faile, märkida kalendrisse olulisi sündmuseid, pidada elektroonilist aadressiraamatut (kontaktid) ning seada üles oma isiklik koduleht.

On oluline rõhutada, et mistahes e-posti programmi kasutamiseks, peab kasutajaks registreeruma st tegema omale kasutajakonto, millega on seotud ka e-maili aadress. Seda aadressi võivad ja peavadki teadma ka teie sõbrad, kes tahavad teile e-kirju saata, kuid et oma postkasti kaitsta ja privaatsust säilitada ei tohi oma kasutajakonto salasõna teistele teatavaks teha!

Soovitavalt tehke endale eelnevalt (kui teil juba ei ole) hot.ee kasutajakonto ning muretsege selle eest, et postkastis ka mõni kiri oleks. Soovitavalt võikski alustada praktilist tegevust sellest, et te tutvustate lühidalt hot.ee keskkonda (vt järgmine alampunkt!) ja näitate juhendatavale juba olemasolevat postkasti (enda oma või selleks spetsiaalselt tehtud kontoga seotut) nii, et te sinna sisenemiseks vajalikku salasõna juhendatavale ei avalda!

Tutvustage juhendatavale e-posti aadressi kuju ning seletage, et e-posti aadresse on kerge eristada veebiaadressidest, sest nad sisaldavad spetsiaalset sümbolit "@".

Seejärel aidake juhendatavale teha enda konto ning paluge ka tal salasõnad nii määrata, et need teile teatavaks ei saa (kui juhendatav on väga ebakindel, siis võite ka ühiselt salasõnad määrata öeldes, et salasõnad saab hiljem peale harjutamist ja enne tegelikku postkasti kasutama hakkamist ära muuta). Selgitage, et hot.ee keskkonda uue konto loomine on sarnane teiste keskkondadega, kuid kasutajanime valikul on teatud piirangud: ei saa kasutada punkti ja allkriipsu, mis mitmetes teistes keskkondades on elektronpostiaadressis ja kasutajanimedes lubatud!

Selgitage, et kasutajakonto tegemine toimub üks kord, mitte iga kord kui soovitakse sõnumeid lugeda või saata!

12


Jälgige, et koolitatavatel oleks käepärast paber ja pliiats, et valitud elektronpostiaadress ja salasõna kohe kirja panna! Selgitage ka, et üldkasutatavaid arvuteid kasutades ei tohi mingil juhul brauseril oma kasutajanime ning salasõna lasta meelde jätta!

Kui konto loodud, tuleb see konfigureerida e sisestada pisut infot kasutaja kohta ning seejärel saab juba hakata kirjade saatmist ja vastuvõtmist harjutama.

Võite teha nii, et saadate koos juhendatavaga e-kirja enda e-posti aadressile, logite tema postkastist välja, sisenete enda omasse ja saadate vastuse. Nii peab juhendatav nüüd uuesti postkasti sisse logimist harjutama, mis on väga kasulik, et kirja lugeda ja sellele vastata. Võimalusel vahetage mõne teise kursusel osaleva "vanavanemaga" e-posti aadresse ning leppige kokku, et "vanavanemad" saadavad vastastikku üksteisele tervituskirjad, loevad neid ning saadavad vastused.

PS! Rõhutage fakti, et e-posti aadressi sisestamisel on oluline mitte vigu teha (nt. tühikuid ei kasutata kunagi), sest muidu võib e-kiri "kaduma minna" või parimal juhul "tuleb tagasi" koos veateatega. Näidake juhendatavale rahulikult, kuidas ta saab @ sümbolit sisestada ja laske tal seda harjutada. Hea komme on alati sisestada e-kirja teema reale mingi kirja sisu seletav lause või märksõna(d), et aidata kirja saajal eristada huvitavaid ja soovimatuid e-kirju. Seletage siinkohal rämpsposti (spam) olemust ja põhjuseid, miks seda saadetakse.

Pühendage natuke aega sellele, et juhendatav saaks harjutada e-kirjade saatmist, vastuvõtmist ja lugemist: "vanavanem" võib saata need teie enda e-posti aadressile või oma sõpradele ja kursusekaaslastele. Hiljem harjutage sisendkausta kasutamist ning selle korrashoidu (vt juhendmaterjal). Saatke juhendatavale ka manusega (nt oma pildiga) e-kiri, et ta saaks harjutada manuste vaatamist.

Selgitage, et elektronpostkastil on mahupiirang, mis hot.ee puhul on 10 MB ning, et seetõttu tuleb vanu sõnumeid aeg-ajalt kustutada! Mainige, et kustutamisel paigutatakse sõnumid eraldi kausta "prügikast" ning nad võtavad seal ikka ruumi. Alles prügikasti tühjendamisel vabaneb nende sõnumite arvel vaba postkasti ruum!

Manuste lisamisel elektronpostile, tuleks selgitada, et lisatavad failid ei tohiks olla liialt suured (kB, MB), sest adressaadi elektronpostkasti mahupiirang võib takistada sõnumi vastuvõtmist!

Soovitage "vanavanemal" oma adressaadid kanda kontaktide nimekirja, et säästa edaspidi aega vajalike aadresside leidmisel ja/või sisestamisel.

Siinkohal on oluline juhendatavale meelde tuletada, et e-kirjad jõuavad reeglina kirja saajale kohale väga kiiresti, kuid see ei tähenda veel, et päris elus saadetud e-kiri oleks kohe ka saaja poolt loetud. Kirja saatmiseks ja lugemiseks ei pea mõlemad kasutajad korraga arvuti taga olema. Seega võib viivitus tekkida olenevalt sellest, kui tihti kirja saaja oma e-postkasti sisse logib ja saabunud kirju loeb.

E-posti teema lõpetuseks tutvustage juhendatavale e-postkaartide saatmise võimalust. Kõige parem on alustada juba tuttava keskkonna hot.ee e-kaardi teenuse tutvustamisest ning seejärel näidata nt Neti.ee teemakataloogi märksõna "E-kaart" alt avanevat e-kaardi kontorite nimekirja, vaadates mõnd neist pisut lähemalt ja püüdes saata kaarte paarist erinevast kohast. Vaadake e-postkasti saabunud teateid saabunud kaartide kohta ning näidake, kuidas selliselt saabunud kaarte vaadata saab.

13


On-line suhtlusprogrammid: Skype

Ülevaade on-line suhtlusprogrammide kasutamisest on koolitusprogrammi esialgu lisatud katselisena, kuna meil ei ole veel selget ettekujutust sellest, kui palju aega kulub nt e-posti teenuse kasutamise tutvustamiseks ning kui palju jääb koolituspäeva lõpus aega Skype programmi kasutamist õpetada. Selle, kas Skype’i kasutamist on konkreetse koolituse puhul võimalik õpetada või mitte, lepib ülikoolipoolne tuutor vastava kooli ja „lastelastega“ kokku enne teist koolituspäeva.

Windows Messenger’ile eelistasime Skype’i, kuna selle abil on mugavam telefoniteenust (st hääle abil suhtlemist) kasutada, mis võiks oodatavalt eakamatele ning vähese hiire ja klaviatuuri kasutamise kogemusega inimestele lihtsam otsesuhtlusviis olla. Sellest hoolimata soovitame põhikoolitusel piirduda programmi tekstisõnumite vahetamise osa tutvustamisega, kuna pole kindel, et koolitusruumis on alati võimalik kasutada mikrofoni ja kõrvaklappe ning üheaegne hääle abil suhtlemine võib koolitusel tekitada segaduse.

Selleks, et seda osa koolitusest läbi viia, eeldame, et Skype on koolituspäeval juba arvutitesse alla laaditud ning töökorras ja teil kui juhendajal on olemas Skype konto ning kontaktide nimekirjas mõned sõbrad-tuttavad.

Alustuseks seletage „vanavanemale“, mis võimalused Skype’i kasutajatele avanevad. Rõhutage, et nii programmi alla laadimine oma arvutisse kui ka esmaste teenuste (st tekstisõnumite abil „vestlemine“ ja arvuti vahendusel helistamine) kahe samaaegselt Skype’i kasutava inimese vahel on tasuta. Oluline on ka rõhutada ja demonstreerida, et kui programm juba arvutis olemas on ja kasutajakonto loodud, siis on suhtlemine juba väga lihtne. Selleks võiksite kõige pealt sisse logida oma kasutajatunnusega ning lühidalt vestelda mõne oma tuttavaga (või mõne kaaslasega kursuse teiste juhendajate seast).

Seletage, et on-line suhtlusprogrammide kasutamise populaarsus on viimasel ajal plahvatuslikult tõusnud – võimalust arvuti vahendusel reaalajas mugavalt ja ilma lisanduva tasuta suhelda kasutavad nii noored kui vanad, nii koolilapsed kui tõsiste ametite esindajad. Selgitage, et samalaadseid programme on ka teisi (nt. Windows Messenger) ning et tekstisõnumite abil vestlemine on neis programmides väga sarnane ning ei nõua mingeid erioskusi peale teatava klaviatuuri kasutamise kogemuse.

Peale Skype’i kasutamise demonstreerimist aidake juhendataval luua oma konto (PS! Jälgige, et juhendatava kirjutaks üles oma kasutajanime ja salasõna!) ning seletage, et seda tehakse ainult üks kord ning hiljem saab mistahes arvutis, kus Skype on installeeritud siseneda, oma „tuttavasse“ keskkonda, kus on kirjas juba talletatud kontaktid, jne. Rõhutage, et ühiskasutuses olevates arvutites ei tohi lasta programmil oma salasõna meelde jätta!

Paluge „vanavanematel“ omavahel kontakte vahetada ning aidake need kontaktide nimekirja lisada. Julgustage oma juhendatavaid omavahel tervitussõnumeid saatma ning väikest „vestlust“ alustama.

Harjutamise eesmärgil paluge juhendataval mõned korrad programmist välja logida ning seejärel uuesti siseneda ja kellegagi vestlust alustada.

14


Kolmas koolituspäev Kolmanda koolituspäeva eesmärk on korrata üle teisel koolituspäeval õpitu ning tutvustada n.ö "isu tekitamiseks" väga ülevaatlikult veebiteenuseid, mis nõuavad kasutajakonto olemasolu ning isiku tuvastamist.

Teisel ja kolmandal koolituspäeval võiks praktilist tegevust alustada arvuti sisselülitamisest ning lõpetada arvuti väljalülitamisega, et kindlustada juhendatava iseseisev toimetulek kogu protseduuriga ning tutvustada ka arvuti põhikomponente.

Kui arvuti on tööle saadud, siis võiks (kordamise eesmärgil) "käia läbi" postkastist (PS! Saatke enne kolmandat koolituspäeva oma juhendatavale kindlasti vähemalt üks e-mail, et oleks uusi kirju, mida avada). Samuti võiks paluda kursusel osalejatel omavahel suhelda Skype’i kasutades (PS! Kui teise koolituspäeva lõpus ei olnud piisavalt aega Skype’i kasutamist tutvustada, siis võib seda teha nüüd kolmanda koolituspäeva alguses!)

Peale kordamist oleks hea sissejuhatavalt rääkida sellest, et tänapäeval saab läbi interneti teha ka palju selliseid tehinguid, mille tegemiseks tuleb tavaliselt poodi, kassasse, mõne ettevõtte või asutuse kontorisse või mujale ise kohale minna. Läbi interneti võib aga toolilt tõusmata tellida omale koju nt raamatuid, kontserdi pileteid ning muud kaupa, aga maksta ka arveid või teha muid pangatehinguid, jne.

Oluline on siinkohal rõhutada, et niisugused tehingud nõuavad tavaliselt internetipanga konto või krediitkaardi olemasolu ning tihti ka ID-kaarti, et oma isikut elektrooniliselt tõestada. Selgitage, et kuna viimaseid ei pruugi kõigil osalejatel veel olemas olla, siis on see viimane osa kursusest mõeldud ainult võimaluste tutvustamiseks, et "vanavanemad" saaksid aru, miks neil on kasulik interneti panga konto ja ID-kaart omale teha lasta. Materjali ning vastavate teenuse pakkujate klienditeenindajate abiga saab siis juba edaspidi konkreetsete teenuste kasutamise vilumusi harjutada.

Internetipoed

Selgitage, et internetist saab tänapäeval osta ja tihti endale ka koju tuua lasta kõikvõimalikke kaupu k.a bussi, aga ka teatri või kontserdi pileteid. Kuna interneti poes, nagu igas teiseski poes, tuleb kaupade eest maksta, peab selle teenuse kasutamiseks olema olemas krediitkaart või internetipanga konto. Kuid nende puudumine ei tähenda, et interneti poes ringi vaatamas käia ei tohiks. Selgitage, et isegi ostukorvi võib endale kaupu valida üsna vabalt, sest keegi ei kohusta valitud kaupu ostma ega nende eest maksma seni, kuni kasutaja pole selleks ise oma krediitkaardi andmeid sisestanud või internetipanga kaudu makset alustanud.

Käige koos uudistamas mõnedes erinevat kaupa pakkuvates internetipoodides (PS! Kui teil endal puudub seni kogemus internetipoodide kasutamise osas, siis külastage neid enne koolituspäeva, et teil oleks mõningane kogemus). Küsige, milliste kaupade ostmise vastu internetist võiks juhendatav olla kõige enam huvitatud ning seejärel võite näitena luua mõnda poodi ka kasutajakonto ja koguda kaupu ostukorvi. Ostu sooritamine jätke koolitusel siiski tegemata jättes tegevuse pooleli sel hetkel, kui on vaja asuda makset sooritama.

Alljärgnevalt on toodud mõned näited veebiaadressidest, kus saab oste sooritada. Näitena on toodud ka Piletilevi internetipoest ostetud kontserdipilet nn „sebrapilet“, mille saab otse arvuti taga istudes välja trükkida, kui arvutiga printer on ühendatud või siis oma e-postkasti tellida, et hiljem ja/või kuskil mujal trükkida (nimi tuleneb triipkoodist, mis pileti kontrolörile

15


esitades üheselt identifitseerib). Viidake sellele, et paljudes keskkondades on ka ostu sooritamise õppimiseks näitlik õpetusprogramm e demo.

www.piletilevi.ee

www.bussireisid.ee

www.anttila.ee

http://on24.delfi.ee/

Internetipangandus: Hanza.net

Internetipoodide tutvustamise käigus kerkis päevakorrale vajadus omada interneti-panga kontot, sest muidu ei saa internetis ostude eest tasuda (selgitage vajadusel, et internetipanga konto luuakse soovi korral kõigile panga klientidele, kuid krediitkaardi saamiseks seavad pangad tihti lisatingimusi sissetuleku suuruse jms kohta). Kasutage seda lähtepunktina alustamaks vestlust internetipanganduse võimalustest, lisades kirjeldusi sellest, milliseid muid võimalusi internetipanga konto omamine annab (ülevaade konto jäägist ning kõigist tehtud pangatehingutest s.h info laekunud ja välja makstud summadest, võimalus maksta arveid, jne). Mainige ka, et internetipanga jaoks ei looda kasutajale uut arvet – internetipank pakub lihtsalt mugavamat võimalust oma tavalisele pangaarvele ligi pääseda.

Selgitage, et kursusel saate te tutvustavalt esitleda vaid ühe Eesti kõige suurema panga Hansapanga internetipanka, kuid et ka kõigil teistel pankadel on oma internetipangad olemas. Rõhutage seda, et internetipanga kasutamiseks tuleb sõlmida pangaga vastav leping ning et pangas on alati olemas väga abivalmid klienditeenindajad, kes aitavad oma konto saanutel esimesi samme „päris“ internetipangas teha. Kursusel saate koos kasutada internetipanga

16


pisikest näidisprogrammi (mille käivitab veebilehel www.hanza.net paremal ülanurgas asuv link „hanza.neti näidis“).

Enne näidisprogrammi avamist näidake veebilehel www.hanza.net olevat kohta, kus tuleb konto omanikel oma kasutajanimi ja salasõna või PIN-kood sisestada, et turvaliselt oma internetipanga kontot kasutama hakata. Seejärel sisenege lingi abil internetipanga näidiskontole ja vaadake rahulikult läbi need võimalused, mida näidisprogramm pakub (vastavad lingid on tähistatud tärniga; pane tähele, et näidisena toodud internetipanga postkastis on ka üks e-arve, mille maksmist saab läbi proovida!).

Rõhutage lõpetuseks, et kõigi selliste programmide puhul, kuhu töö alustamiseks tuleb sisse logida, tuleb töö lõpetamisel sealt ka õieti välja logida, sest muidu võivad järgmised arvuti kasutajad teie kontole ligi pääseda. Hanza.neti puhul tuleb selleks vajutada lingile „Välju“ ekraani paremas ülemises nurgas (kahjuks see demoprogrammis praegu ei toimi st ei sulge näidisprogrammi akent).

Muud e-teenused

Selgitage, et ostude sooritamine ja internetipangas toimingute tegemine ei ole sugugi ainukesed teenused, mida internetis kasutada saab. Lisaks sellele, saab nt esitada vee ja elektri näitusid ning palju muud. Paljud neist teenustest on seotud kasutaja isikuga ning temaga seotud tähtsate andmetega sellisel moel, et ei piisa lihtsalt meelepärase nimega kohaliku kasutajakonto tegemisest, vaid teenuse kasutamiseks on oma isikut vaja rangelt tõestada. Sellisel juhul on teenuse kasutamiseks vaja ka ID-kaarti.

Alljärgnevalt on toodud mõned veebilehed, mis pakuvad erinevaid e-teenuseid. Koolituse raames ei ole mõeldud, et te nende teenuste kasutamist otseselt õpetate, kuid eesmärgiks on tekitada eakates koolitatavates arusaam sellest, milliseid tegevusi on põhimõtteliselt võimalik üle interneti sooritada. Selleks vaadake enne koolitust läbi vähemalt mõned alltoodud veebilehtedest (või teile endale tuttavatest analoogsetest veebilehtedest) ja tutvuge avalehel või ka mõne teenuse tutvustuseni viiva lingi alt avaneva infoga. Koolituse ajal saate siis koos juhendatavaga neil veebilehtedel käia ja rääkida pisut pakutavatest teenustest ning seletada ja näidata, et need teenuseid pakkuvad veebilehed annavad algajale huvilisele ka palju tutvustavat infot pakutavate e-teenuste kohta. Soovitage juhendataval iseseisva harjutamise käigus mõnede neid huvitavate teenuste kirjeldustega põhjalikumalt tutvuda.

Rõhutage vastavatele väljadele osutades eriliselt seda, et teenuse kasutamiseks tuleb end veebilehe vastavas piirkonnas sisse logida ning nagu lehel kirjas, peab selleks reeglina (aga mitte alati) olemas olema ID-kaart. Siinkohal saate uurida, kas juhendataval on ID kaart olemas või mitte ning viimasel juhul saate sujuvalt minna viimase teema st ID-kaardi tutvustuse juurde. Juhul, kui juhendataval on ID-kaart olemas, tundke huvi selle vastu, milleks ja kui palju ta seda kasutab. Sellest vestlusest tulenevalt saate hinnata, kas ja mida on teil mõistlik ID-kaardi kohta juhendatavale lisaks rääkida.

www.energia.ee

www.elion.ee; www.emt.ee; www.elisa.ee

www.haigekassa.ee

www.eesti.ee

www.valimised.ee

www.osale.ee

17


ID-kaart

Kuna me ei saa eeldada, et kõigil „lapselastel“ ja „vanavanematel“ on olemas isiklikud ID-kaardid, siis on mõeldud ka see kursuse osa pigem võimalusi tutvustavana, kui praktiliseks ID-kaardi kasutamise õpetamiseks. Seega juhul, kui teil on ID-kaart olemas, võtke ta kaasa, et seda juhendatavale näidata, kuid arvestage, et sisuliste võimaluste tutvustamine tuleb läbi viia juhendmaterjalis ja internetis olevate materjalide põhjal ilma ID-kaarti otseselt kasutamata.

Tutvuge enne koolitust ise hoolikalt ID-kaarti tutvustavate materjalidega, et tunneksite end kindlana selle võimalustest rääkides ka juhul, kui teil endal kaarti veel ei ole.

Selgitage, et passi asemel on tänapäeval ID-kaart esmane isikuttõendav dokument, mis kehtib ka interneti toiminguteks. Seega, on ID-kaardi omamine olulisem, kui passi omamine (passi on vaja ainult teatud kaugetesse maadesse reisimiseks ja seda nimetataksegi seepärast tihti reisidokumendiks). ID-kaardi abil saab Eesti ja Euroopa piires teha kõiki toiminguid, mida varem tuli passi abil teha; lisaks saab ID-kaardi abil teha mitmeid „e-toimetusi“ st siseneda riigi ja mitmete firmade veebiteenustesse, näiteks on see lihtsaim, mugavaim ja turvalisim vahend internetipanka sisenemiseks ja pangateenuste kasutamiseks.

Näidake juhendatavale passi ja ID-kaardi koduleheti ning kui tal kaarti veel ei ole või see hakkab aeguma, siis avage ekraanile dokumendi taotlemise vorm.

Selgitage koolitatavale, et kuna ID-kaarti ei saa kasutada ilma PIN-koode teadmata, siis on selle kasutamine turvaline (kui kaart kaob või varastatakse, siis leidja ei saa sellega tehinguid sooritada). Turvalisuse tagamiseks on seega vaja PIN 1 ja PIN 2 koodid meelde jätta ja mitte kanda koos kaardiga kotis (kodus muidugi peaks paberile kirjutatud koodid kuhugi turvalisse kohta peitma juhuks, kui need endal ununevad)!

Tutvustage ID-kaardi kodulehe ja juhendmaterjali abiga ID-kaardi võimalusi ning rõhutage, et kõigist süsteemidest, kuhu sisse logitakse (ID-kaardiga või muul moel), peab turvalisuse tagamiseks alati ka väljuma!

18

the materials and documents have been developed in the ... · ms windows’i põhielemente,...

Documents